Page 1

Lapse esimene herbaarium hhhhhhh

täpse 15 taim d kir e– jel sul n dused ai ta eid le ida. vad

e an ! p a a a d j ivam d om e m e tai lla ku taim ! a i a e Le ssi tud iss pre ivata arium a ku ta herb e s A


Sinu esimene herbaarium Maal viibides näed sa kõikjal enda ümber lilli, põõsaid ja puid. Nii mõnigi neist abistab sind tervisehädade korral, ravides näiteks köha või külmetust. Iidsetest aegadest peale on inimesed korjanud väega taimi ja neid kuivatanud, et neid saaks kasutada ka talvel, kui haigused kõige enam kimbutavad.

si ste me iad sa retsepti, a l i s e M adagi atust le

Te raam iemett. õ ed Sellest a d a t mesilas t almis t v e s m a t id ku arema d on kõige p suhkru d teevad a ud v u ld fineerit a r s sisa i e u ll k e s ja avad le. i seedit õiemee e s k a paremin t l a se korra mida lis suhkur, eelista võimalu ast Seepär mett. esilaste m a ü ü s

Mis on herbaarium? Herbaarium on kuivatatud taimede kogu. Herbaarlehele kirjutatakse taime nimetus, leiukoht, leidmise aeg ja leidja nimi. Oma esimese herbaariumi koostamiseks otsi üles selles raamatus kirjeldatud taimed. Edasi toimi lehekülje all olevate juhtnööride järgi. Selle käigus õpid sa palju ja saad ka looduses viibimisest rõõmu tunda.

Kuidas taimi herbaariumi jaoks kuivatada?

Kõigepealt on sul tarvis leida taim tema loomulikust kasvukohast üles. Raamatus on antud viited, millist kasvukohta mingi taim eelistab.

Kaeva taim koos juurtega hoolikalt maa seest välja. Võimaluse korral kuivata taim alati koos juurte ja õitega.

Kodus pese taime juured mullast ja porist puhtaks ning seejärel siruta taim ettevaatlikult mõne vana ajalehe peale välja. Veendu, et taime osad üksteist ei kataks ja et lehed ei oleks kortsus, vastasel korral ei kuiva taim korralikult.

Kata taim teise ajalehega.


SEEME

ÕIS

LEHT

Seeme on taime jaoks väga oluline. Kui ta idanema hakkab, kasvab sellest uus taim. Seemned võivad levida tuule abil (näiteks võilille omad, nagu me sellest raamatust teada saame) või mõnel muul moel. Nii näiteks nokivad linnud seemneid ja kannavad neid paljude kilomeetrite taha, kus need satuvad koos linnu väljaheidetega maapinnale. Proovi ise seemnest taime kasvatada ja jälgi, kuidas seeme idanema hakkab.

Õis on taime kauneim osa. Selles on magusat nektarit ja õietolmu. Mesilased koguvad nektarit mee valmistamiseks. Kogumise ajal kleepub õietolm mesilaste keha külge ja satub nõnda teiste õite peale. Sellisel moel aitavad mesilased kaasa taimede tolmlemisele. Õiest areneb vili. Kujult on õied väga erinevad. Mõningate taimede õied moodustavad kogumikke – õisikuid.

Lehed pole olulised mitte üksnes taimede, vaid kogu maailma elusorganismide jaoks. Taimed pööravad oma lehed päikese poole ja püüavad niiviisi päikesevalgust ja soojust. Lehtedes tekivad päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi osalusel orgaanilised ained. Selle käigus eraldub õhku hapnik. Ilma hapnikuta ei oleks Maa peal elu, seetõttu ongi puud ja teised taimed väga tähtsad. Lehed on oma kujult ja suuruselt erinevad.

VARS

JUUR

VILI

Vars kasvab juurtest välja, maapinnale. Varre sees olevad soonekesed (juhtkimbud) kannavad vett ja toitaineid lehtedesse, õitesse ja viljadesse. Vars võib olla lihav, nagu see on rohtsetel taimedel, või puitunud, nagu see on puul.

Taime maa-alust osa nimetatakse juureks. See on väga tähtis elund, sest see varustab taime vee ja mineraalainetega. Samuti hoiab see taime kindalt maapinna sees kinni ja ei lase tuulel seda minema kanda. Mida suurem on taim, seda suurem on juur. Kõige võimsamad juured on puudel. Mõningate taimede juuri süüakse.

Vili hakkab arenema siis, kui õis on tolmeldatud. Viljas moodustuvad seemned, millest võivad kasvada uued taimed. Ka viljad on kujult ja suuruselt erinevad. Inimesed söövad paljusid vilju, näiteks pähkleid, õunu ja maasikaid.

Valmista ette kaks puidust või vineerist tahvlit, mille mõõdud oleksid ligikaudu 20 × 30 cm.

Aseta ajalehtede vahel olev taim ühe tahvli peale ja kata teise tahvliga. Seejärel kuhja ülemisele tahvlile raskuseks raamatuid, et tekiks press.

Aeg-ajalt vaheta niiskeks muutunud ajalehed kuivade vastu välja.

Valmista papist alus ja kinnita kuivatatud taim selle külge (võid selleks kasutada kleeplinti). Aluse peale kirjuta vajalikud andmed. Aseta herbaarleht raamatus olevasse taskusse.


Metsmaasikas

Õi

s

V i li

ge

Kindlasti tunned sa seda taime ja vaevalt suudad sa suvisel jalutuskäigul selle punastest magusatest marjadest ükskõikselt mööduda. Kas on üldse olemas kedagi, kellele ei meeldiks magusad metsmaasikad, mis lausa sulavad suus? Võimalik, et sinu koduaias kasvavad ka aedmaasikad, kuid metsmaasikatele ei saa lõhna ja maitse poolest miski vastu.

Õ ie lä b il

õi

b i l õ ig e

L ä b i lõ i

Suvekuud el puhkev ad nurme metsarada del, raiesm de ääres ti ikel ja llukesed v õitsemist alged õied ilmuvad m . Pärast aasikama koguviljad rjad (bota ). Alguses aniliselt on need k kuid päike üll rohelis muudab n e d, eed peagi on märk, e punaseks t maasika – see s on nüüd noppimise mesimagu ks küps. s ja

6

ge

Metsmaasika ilusatel helerohelistel lehtedel on silmatorkavalt sakilised servad – nagu sael. Varre alumisest osast kasvavad välja maapealsed võsundid, mis sõlmekohtadest juurduvad ja sealt sirguvad uued taimed. Võsundid tagavad taime kiire levimise.

Kui sa maasikaid tahad, pead kiiru stama! Sa pole ainus, ke s neid ihaldab.


Metsmaasika tee ehk hilissuvine karastusjook 10 metsmaasika lehte, mõni kibuvitsamari või vaarikaleht, sidrunit, mett.

miseks Ravimtee valmista aasikate lehti ja kasutatakse metsm . kui ka kuivatatult marju, nii värskelt emise ajal, ts Lehti korjatakse õi a. Kõige psen marju aga täiskü hommikul paremini lõhnavad d. korjatud maasika

Metsmaasikalehed sobivad paljude tervisevaevuste leevendamiseks. Noori maasikalehti võib kasutada maitsva tee valmistamiseks, koos teiste taimedega maitsevad need aga veelgi huvitavamalt. Sega lehed kokku ja vala neile peale 250 ml keeva vett. Jäta segu 15 minutiks seisma ning seejärel pigista tee sisse pisut sidrunimahla ning pane mett. Seda tõmmist võid sa juua soojalt või jahtunult. Kui sa lisad sellele pisut jääd, saad maitsva karastusjoogi. Ole terve!

Mesimagusad maasikad piparmündiga

Milliseid taimeosi kuivatada? Herbaarlehe valmistamiseks kuivatatakse ära kogu taim.

Kaks suurt peotäit maasikaid, 10 piparmündilehte, sidrunit, 2 supilusikatäit mett.

Peenesta korralikult pestud maasikad ja haki piparmünt väikesteks tükkideks. Pigista

Metsmaasikas õitseb mais-juunis.

kaussi poole sidruni mahl ja sega see meega. Nüüd on kord maasikate käes. Lisa maasikaid nii, et need meega magustatud mahlas korralikult seguneksid. Puista segule hakitud piparmündilehti ja tõsta see külmikusse jahtuma. Üsna pea on sinu värskendav maius söömiseks valmis.

Metsmaasikas kasvab 5–20 cm kõrguseks.

„Nü üd

pea

s ti

min em a!”

Kui sul on kõhuvalu, proovi maasikalehtedest valmistatud ravimteed. Kui sa maasikalehed ära kuivatad, on sul ka talvel võimalik maitsvat teed valmistada.

n

tõe

n raske töö!”

ma

„Küll o

7


Harilik härjasilm

Õ is

Õ ie

l

äb

i lõ

ig e

Harilik härjasilm näeb sinu herbaariumis väga kena välja. Aasal jalutades ei jää sul see lumivalge kollase südamikuga lill kindlasti märkamata. Nii nagu hariliku kirikakra puhul, moodustavad tema õied korvõisiku. Selle servmises osas on valged keelõied ja keskel kettana madalad putkõied. Hariliku härjasilma lehed on sakilise servaga.

„Ta armastab m

ind!

Hu r

raa

!”

Armastab, ei armasta … Kui sul on tarvis vastu võtta tähtis otsus, kuid sa ei tea, mida teha, või sa kahtled, kas sinu tüdruk- või poiss-sõbra kiindumus sinu vastu on ikka piisavalt tugev, siis haara kähku Härjasilmad kasvavad peamiselt aasadel ja karjamaadel ning me tsaservades. Neid kasvatatakse ilutaimena ka aedades ja parkides. Harilikule hä rjasilmale meeldivad päikeselised kohad.

14

härjasilma järele! Rebi selle õielt üks kroonleht korraga, öeldes esimese kroonlehe juures „jah”, teise juures „ei”, kolmanda juures „jah”, neljanda juures „ei”, kuni jõuad viimaseni. Kui viimane langeb sõnale „jah”, siis lõpeb kõik hästi, kui sõnale „ei”, siis ära muretse, see on vaid mäng!


Härjasilm õitseb juunist augusti-septembrini.

Lillepärg Keskmise jämedusega traati, peenikest traati (sidumiseks), härjasilma õisi ja lehti, muid ilusaid lehti (kui soovid).

Varasematel aegadel punusid tüdrukud sageli

Härjasilm kasvab kuni 80 cm kõrguseks.

lillepärgi ja kandsin neid peas. See komme on taas moodi minemas. Enam ei ole sugugi ebatavaline näha tütarlast, kelle juukseid kaunistavad päris lilled. Miks mitte valmistada lillepärga endale või oma sõbrale? 1. Võta üks kenakesti pikk keskmise jämedusega traat,

Milliseid taimeosi kuivatada?

mis hästi paindub, ning mõõda sellega oma pea

Herbaarlehe valmistamiseks kuivata mõni väiksem taim.

ümbermõõt.

2. Mõõtmistulemust arvestades painuta traadi otsad kokku, nii et tekiks rõngas, millest saab sinu pärja raam.

Peale hariliku härjasilma on maailmas ka teisi härjasilmaliike. Nad on üksteisega väga sarnased .

3. Seo härjasilmad vartpidi ükshaaval rõnga külge, nõnda, et nad jääksid sellel pisut rippu. Võid lisada ka teisi lilli ja lehti, lastes oma kujutlusvõimel vabalt lennata.

4. Valmis pärg on imeilus kaunistus.

„H

asi ärj

liv lm on ü ahva!”

Kunagi omistasid inimesed härjasilmale maagilist jõudu ning teda kasutati posimiseks. Maagiaga ei ole sel taimel mingit pistmist, kuid tee sees ja köha ravimiseks on ta väga hea.

15


Harilik vaarikas

ge

Õ is

õi

Harilik vaarikas on üsna tagasihoidlik põõsas, ta kasvab sageli metsateede ääres. Maal käies oled sa teda kindlasti näinud. Kuigi hariliku vaarika marjad ei ole nii suured kui aedvaarika omad, on nad tervislikumad. Vaarikas kuulub roosõieliste sugukonda ja on sel viisil sugulane kibuvitsaga. Ta langetab talveks oma lehed ja kasvatab kevadel uued. Tema ilmetud õied on valged, viljad aga punased ja mahlased. Vaarikas õitseb juunis või juulis, marju võib leida juulist septembrini.

b V i lj a lä

Õi

e lä b i lõ ig e V i li

Lisaks maitsvatele marjadele tuleks korjata ka vaarika noori lehti. Kasulikke aineid on vaarikas kõige enam õitsemise ajal, kuid lehti võib korjata hiljemgi, soovi korral isegi hilissuvel. Talvel saab vaarikavartest valmistada maitsvat, ilusat värvi teed.

18

indes kõikjal, nii Vaarikaid kasvab põõsar mikel, valgusküllastes metsateede ääres, raies lagendikel. Aedades metsades kui ka metsa rte, ikast aretatud kultuurso kasvatatakse palju vaar itse de suuruse, värvi ja ma mis on üksteisest marja poolest erinevad.

il


„Möödas! Mö

ödas!”

„Säh sulle!” Harilik vaarikas õitseb juunis-juulis.

Vaarikasiirup 1 kg vaarikaid, 0,5 l vett, 1,5 kg suhkrut, sidrunhapet.

Vaarikaid peab töötlema kohe pärast korjamist, sest muidu lähevad nad hallitama. Puhasta marjad, suru puruks ja vala

Harilik vaarikas kasvab kuni 1,5 m kõrguseks.

vesi peale ning jäta terveks päevaks seisma. Seejärel kurna segu läbi marli või hõreda riide ja pressi jäägist mahl välja. Lisa suhkur ja kuumuta segu pliidil nii kaua, kuni suhkur on sulanud. Jälgi, et mahl keema ei tõuseks, sest kõrge temperatuuri korral

st „Ma valmistan vaarikate .” kompotte, moose ja siirupeid

hävivad tervisele kasulikud ained. Kui suhkur on sulanud, vala siirup korralikult pestud suletavatesse pudelitesse ja pane need pimedasse ja jahedasse ruumi hoiule. Veega lahjendades saab siirupist maitsvat ja värskendavat vaarikamorssi.

Kuumad vaarikad 400 g vaarikaid, 1 l vanillijäätist, 3 supilusikatäit granuleeritud suhkrut, võid, sidrunit.

Nendest koostisainetest saab neli portsjonit maitsvat magustoitu. Pane pannile pisut võid ja kolm supilusikatäit suhkrut. Kuumuta aeglaselt, kuni suhkur karamellistub. Et suhkur kõrbema ei läheks, sega teda pidevalt, kuni ta sulab ja muutub

Milliseid taimeosi kuivatada? Vali kuivatamiseks kena, mõne lehe ja õiega võrse.

kergelt pruuniks. Seejärel kalla pannile vaarikad ja jätka vaikselt segamist. Tugevama maitse saamiseks lisa mõni tilk sidrunimahla. Niipea kui vaarikad on kuumad, tõsta pann tulelt. Oluline on, et marjad üle ei kuumeneks. Vala vaarikad kaussi pandud jäätiseportsjonile. Kaunista magustoit vahukoore, riivitud šokolaadi ja pähklitega. Vähem aega nõudev maius Pane vaarikad klaaskaussi. Puista need suhkruga üle ja pigista peale mõni tilk sidrunimahla. Seejärel kuumuta vaarikaid mikrolaineahjus. Lauale viimisel lisa jäätis.

Säilita kuivatatud vaarika lehti klaasanumas. Et kuivatatu d lehtedele ei mõju hästi päikese - ega muu valgus , tuleb anum paigutada pimedasse kohta.

Vaarikaleheteed kasutatakse palaviku alandamiseks ja külmetushaiguste raviks. Vaarikalehti lisatakse ka teesegudele – sageli koos maasikalehtedega.

19


Kibuvits Meil kasvab mitu kibuvitsaliiki. Kibuvitsadel on pikad oksad, mis on varustatud teravate ogadega. Nad on roosõielised taimed ja nende roosadel magusalt lõhnavatel õitel on viis kroonlehte. Kibuvitsade punakasoranžid marjad (botaaniliselt tõrsikud) on söödavad.

e V il j a lä b ilõ ig

Õ is

ge

V i li ( t õ rs i k )

Õ ie l ä b i l

Kindlasti tead sa ilusat muinasjuttu uinunud kaunitarist, kelle kuningriik oli üleni kibuvitsasid täis kasvanud ja kelle lossini jõudmiseks pidi prints need läbi raiuma. Samas on kibuvits tervistava toimega ja, naljaga pooleks, võib-olla see hoidiski muinasjututegelased elavana.

22

õi

ades, ivades mets u k b a sv a k edade õsaid dade ja kivia ra lg Kibuvitsapõ ja g in n l rte, l, lagendike palju roosiso d puisniitude tu ta re a n htes itsadest o ääres. Kibuv aviljakuse su ll u m ja u ik n ilmast kuid need o d. nõudlikuma

Kõige parem on kibuvitsamar ju kuivatada marjakuivatis .


Kibuvitsamarjatee 1 peotäis kibuvitsamarju, 1 l vett.

Jäta kibuvitsamarjad ööks külma vette likku. Järgmisel päeval kuumuta leotist ainult nii palju, et sa saaksid seda juua. Kurna leotis läbi

Milliseid taimeosi kuivatada? Herbaarlehe valmistamiseks kuivatatakse väike lehtede ja õitega võrse.

plastist teesõela ja joo. Et C-vitamiin ei hävineks, ei tohi vedelikku keema lasta. Maitsva joogi valmistamiseks võid sa kibuvitsamarjateed teha koos ükskõik millise selles raamatus kirjeldatud ravimtaimega. Magusta teed meega ja kaunista piparmündilehe või sidruniviiluga. Nii nagu teiste ravimtaimede ja taimsete teede puhul,

Kibuvits õitseb juunis.

kehtib ka kibuvitsamarjade ja nendest valmistatud tee kohta soovitus mitte kasutada metallesemeid, sest nendega kokkupuutumine lagundab paljusid kasulikke taimseid toimeaineid.

Kibuvits kasvab 1–2,5 m kõrguseks.

Kibuvitsamarjasiirup 0,5 kg kibuvitsamarju, 2 l vett, 5 supilusikatäit mett.

Pese kibuvitsamarjad puhtaks, purusta nad saumikseriga, lisa üks liiter vett ja jäta üheks on rjades . a m a its ni Kibuv lt C-vitamii u k i rikkal

päevaks seisma. Seejärel kurna saadus läbi tihedast riidest sõela, et siirupisse ei satuks kibuvitsamarjade seest karvakesi. Nüüd lisa vedelikule teine liiter vett ja mesi, sega hästi läbi ja vala pudelisse. Tarvitamiseks lahjenda siirupit vee või soodaveega, vastavalt sellele, millise

ppi

u

ari!”

„A

ka teisi ürte, jääd või sidrunit. Tarvita kolme

,

maitsega morssi sa soovid. Muidugi võid sa lisada

k ib

am vits

päeva jooksul.

Kibuvitsamarjad on suurepärane C-vitamiini allikas. Kibuvitsamarjatee sobib hästi haiguste ennetamiseks, kuid samuti külmetushaiguste, köha ja nohuga võitlemiseks. Enamasti tabavad sellised vaevused neid inimesi, kes regulaarselt kibuvitsamarjateed joovad, väga harva.

23


Kuidas ravimtaimi kuivatada Kogu ravimtaimi ka talvevaruks, et need oleksid sul käepärast siis, kui haigused kimbutama tulevad. Üks korralik taimetee võib talvise köha korral olla just see õige abiline. Alljärgnevast tekstist saad sa teada, kuidas ravimtaimi kuivatada ja säilitada.

Puhasta korjatud taimed mustusest ja putukatest, kuid ära neid pese, sest vastasel juhul hakkavad taimed hallitama. Piisab täiesti nende raputamisest. Ravimtaimi ei kuivatata otsese päikesevalguse käes, vaid hämaras õhurikkas kohas. Väikesed taimekimbud pannakse rippuma, õied alaspidi.

Sa võid kuivatada ravimtaimi ka valge paberi või taimede kuivatamiseks mõeldud aluste peal. Ravimiseks kasutatavaid taimi ei tohi kuivatada ajalehe peal, sest trükivärv võib need ära määrida.

Kuivatamistemperatuur ei tohiks olla kõrgem kui 40 °C. Korjatud taimed tuleb kohe kuivama panna. Taimed on kuivanud siis, kui neid saab sõrmede vahel pudistada.

Säilita kuivatatud ravimtaimi klaaspurkides või plekist karpides ja paiguta need pimedasse kohta. Suurima tasu nähtud vaeva eest saad sa talvel, kui sa valmistad suurepäraseid taimeteesid ja oivaliselt maitsestatud roogasid.


Sisukord Harilik võilill (Taraxacum officinale) .....................2–3 Harilik kirikakar (Bellis perennis) .........................4–5 Metsmaasikas (Fragaria vesca) .............................6–7 Harilik pune (Origanum vulgare) ..........................8–9 Teeleht (Plantago sp.) ........................................10–11 Must leeder (Sambucus nigra) ..........................12–13 Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) ......14–15 Harilik pärn (Tilia cordata) ................................16–17 Harilik vaarikas (Rubus idaeus) ........................18–19 Teekummel (Chamomilla recutita) ....................20–21 Kibuvits (Rosa sp.) ..............................................22–23 Salatkress (Lepidium sativum) ...........................24–25 Harilik sigur (Cichorium intybus).......................26–27 Piparmünt (Mentha × piperita) ........................28–29 Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ............30–31

Lapse esimene herbaarium  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you