Page 1


226 0

1000 fakti, mida sa peaksid teadma kosmosest

Kopernik • Kuni 16. sajandini arvasid kõik, et Maa on universumi kese ja taevakehad (Kuu, Päike, planeedid ja tähed) tiirlevad ümber Maa. • Mikołaj Kopernik oli esimene tuntud astronoom, kes tuli välja mõttega, et universumi kese on Päike ja Maa tiirleb ümber Päikese. • Kopernik sündis 19. veebruaril 1473 Poolas Toruńi linnas ja suri 24. mail 1543. • Kopernik sai mitmekülgse hariduse Poola ja Itaalia parimates ülikoolides. Ta õppis astronoomiat ja astroloogiat ning arstiteadust ja õigusteadust. • Kopernik esitas oma ideed raamatus pealkirjaga „De revolutionibus orbium coelestium” („Taevasfääride pöörlemisest”). • Katoliku kirik keelas Koperniku raamatu lugemise enam kui 200 aastaks. • Kopernik ei ammutanud ideid mitte tähistaeva vaatlemisest, vaid antiikastronoomia uurimisest. • Peamise tõuke andis Kopernikule asjaolu, et taevasfääril liikuvad planeedid tegid aasta mõnel perioodil tagurpidi silmuse.

• Koperniku teooria sai esimese kinnituse 1609. aastal, kui Galilei vaatles teleskoobi abil Jupiteri ümber tiirlevaid kaaslasi. • Mõtteviisi muutust, mille Kopernik tekitas, nimetatakse koperniklikuks pöördeks.

X Kopernik kirjutas: „Maa koos kuuga, nagu ka teised planeedid, liiguvad mööda suurt ringteed oma iga-aastasel teekonnal ümber Päikese.”

Öö ja päev • Kui maakera poolel, mis on pööratud Päikese poole, on päev, siis maakera poolel, mis on pööratud Päikesest eemale, on öö. Koos Maa pöörlemisega nihkuvad vähehaaval ka ööpool ja päevapool. • Maakera pöördub itta – see tähendab, et kui paik, kus me viibime, liigub Maa pöörlemisega Päikesele vastu, siis Päike ilmub välja idast.

W Päike tõuseb siis, kui me liigume Maa pöörlemisega Päikesele vastu. Ja Päike loojub, kui Maa pöörlemine viib meid jälle päikesevalgusest ära.

USKUMATU! Veenuse ööpäev kestab 5832 tundi.

• Kui Maa pöörleb, siis jõuavad tähed samasse asendisse tagasi iga 23 tunni, 56 minuti ja 4,09 sekundi järel. See on täheööpäev. • 24 tunni jooksul jõuab Päike samasse asendisse tagasi. See on päikeseööpäev, ja täheööpäevast on see pisut pikem, sest Maa liigub oma orbiidil ümber Päikese iga ööpäevaga pisut enam kui 1 kraadi võrra edasi. • Teiste planeetide öö ja päeva pikkus sõltub nende pöörlemiskiirusest. • Merkuuri täheööpäev kestab 59 Maa ööpäeva, sest Merkuuril võtab ühe täispöörde tegemine peaaegu kaks kuud aega. • Jupiteri ööpäev kestab vähem kui 10 tundi, sest Jupiter pöörleb nii kiiresti. • Marsi ööpäev kestab 24,06 tundi – peaaegu nagu Maalgi. • Kuu ööpäev kestab ühe kuu.


1000 fakti, mida sa peaksid teadma kosmosest

227 0

Maandumised Kuul • Esimese pehme maandumise Kuule tegi Nõukogude Liidu mehitamata kosmosesond Luna 9, mis jõudis Kuu pinnale 1966. aastal. • Esimesed inimesed Kuu orbiidil olid astronaudid USA kosmoselaeva Apollo 8 pardal 1968. aastal. • 21. juulil kõndisid Neil Armstrong ja Edwin (Buzz) Aldrin esimeste inimestena Kuu pinnal. • Kui Neil Armstrong esimest korda Kuu pinnale astus, ütles ta kuulsad sõnad: „See on väike samm ühele inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks.” • Aastatel 1969–1972 maandus Kuule kokku 12 inimest.

W Aastal 1969 kõndis Neil Armstrong esimese inimesena Kuu pinnal.

• Astronaudid tõid Kuult kokku 382 kilogrammi kivimeid. • Kuu pinnale jäeti peegel. See peegeldas tagasi maapinnalt väljasaadetud laserivalgust ning võimaldas hämmastavalt täpselt mõõta Kuu kauguse Maast. • Lasermõõtmised näitasid, et Kuu keskmine kaugus Maast on 376 275 kilomeetrit. • Raskusjõud on Kuul nii väike, et astronaudid saavad isegi oma raskete skafandritega teha kõrgeid hüppeid. • Temperatuur tõuseb Kuu peal päeval kuni 117 soojakraadini ja langeb öösel kuni 162 külmakraadini.

Tähtkujud • Tähtkujud on tähistaeva tähtedest moodustuvad kujundid, mis aitavad astronoomidel tähti üles leida. • Enamiku tähtkujusid tundsid juba vanaajal Babüloonia ja Egiptuse tähetargad. • Tähtkuju heledamad tähed lihtsalt paistavad meile mingite kujunditena, nad ei ole tegelikult omavahel seotud. • Tänapäeval eristavad astronoomid 88 tähtkuju. • Paljud tähtkujud on nime saanud Kreeka mütoloogiast. • Tähtkuju iga tähte tähistatakse vastava kreeka tähega. • Iga tähtkuju kõige heledamat tähte tähistatakse alfaga, heleduselt järgmist beetaga ja nii edasi. • Eri aastaaegadel ilmuvad nähtavale eri tähtkujud, sest Maa tiirleb ümber Päikese. • Lõunapoolkeral on näha teisi tähtkujusid kui põhjapoolkeral. • Suure Vankri tähtkuju on seitsmest tähest koosnev kujund, mida tõlgendatakse vankrina.

T Tähtkujud on tähtedest koosnevad kujundid, mis aitavad tähti tuhandete teiste tähtede seast üles leida.


112

1000 fakti, mida sa peaksid teadma planeedist Maa

Õhusaaste • Õhusaastet tekitavad peamiselt mootorsõidukite heitgaasid, tahkete jäätmete põlemine, tehased, elektrijaamad ja kodusoojaks põletatud kütused. • Õhusaastet võivad tekitada ka oma põllule herbitsiide pritsivad farmerid, põllumajandusloomad, kaevandused ja vulkaanipursked. • Mõned saasteained, nagu tahm ja tuhk, on tahked, aga enamasti on need gaasid. • Õhusaaste võib levida pika vahemaa taha. Näiteks Antarktikas on leitud pestitsiide, mida seal pole kunagi kasutatud. • Enamik kütuseid on keemilised ühendid, mida nimetatakse süsivesinikeks. Kõik süsivesinikud, mis mootorsõidukite mootorites täielikult ära ei põle, võivad päikesevalguse käes moodustada toksilise osooni. • Kui autode heitgaasid hakkavad tugevas päikesevalguses reageerides moodustama osooni, võib see tekitada fotokeemilise sudu. USKUMATU! Hiina linna Benxi tehased toodavad nii palju suitsu, et linn on satelliitide jaoks nähtamatu.

S Tehased paiskavad õhku ohtralt suitsu, mis võib õhku saastada.

• Õhusaaste on arvatavasti peamine globaalse soojenemise põhjus. • Õhusaaste võib hävitada atmosfäärisise osoonikihi (vaata peatükk Osooniaugud). • México linna õhu hingamist peetakse niisama kahjulikuks nagu 40 sigareti suitsetamist päevas.

Orkaanid • Orkaanid on tugevad keeristormid. Neid nimetatakse ka taifuunideks ehk troopilisteks tsükloniteks. • Orkaanid moodustuvad äikesetormide kogumina soojade vete (vähemalt 27 ºC) kohal. • Orkaanid moodustavad kasvades spiraali, mille keskel on vaikne madalrõhuala – orkaanisilm. • Orkaanid liiguvad kiirusega 20 kilomeetrit tunnis ja toovad endaga kaasa paduvihma ning kuni 360-kilomeetrise tunnikiirusega tuuled. • Ametlikult peetakse orkaani tormiks, milles tuule kiirus ületab 119 kilomeetrit tunnis. • Orkaanid kestavad tavaliselt 3 kuni 14 päeva. Need hakkavad vaibuma siis, kui liiguvad külma õhuga pooluste poole.

• Iga orkaan saab oma nime tähestikulises järjekorras, nimed esitab igal aastal Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon. Näiteks aasta esimene orkaan võib saada nimeks Andrew. • Kõige hukatuslikum troopiline tsüklon oli 1970. aastal Bangladeshis. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus 266 000 inimest. • Orkaan vallandab igas sekundis niisama palju energiat kui üks väike vesinikupomm. • Igal aastal võtab umbes 35 Atlandi ookeani troopilist tormi orkaani mõõtmed ja kogu maailmas on neid ligikaudu 85.

W Satelliidipilt näitab orkaani lähenemist Floridale. Keskel on näha kollast orkaanisilma.


1000 fakti, mida sa peaksid teadma planeedist Maa

113

Tsunamid • Tsunamid on hiidlained, mida tekitavad merealused maavärinad, maalihked ja vulkaanipursked. • Süvavetes liigub hiidlaine peaaegu nähtamatult vee all. Madalasse rannikuvette jõudes kerkib ta 30 või enama meetri kõrguseks. • Tsunamisid nimetatakse tihti ekslikult tõusulaineteks, aga neil pole mingit seost loodetega. Sõna tsunami tähendab jaapani keeles ’sadama laine’. • Tsunami tekitatud lained levivad tavaliselt viie kuni mõneteistkümne või enama kaupa. Nende lainete vahe võib olla viis minutit kuni üks tund. • Meri võib enne tsunami saabumist rannikul oluliselt taanduda nagu tühjaksvoolav vann. • Tsunami võib liikuda merepõhjal niisama kiiresti kui reaktiivlennuk – 700 kilomeetrit tunnis või enamgi.

• Kohaliku maavärina tekitatud tsunami jõuab kohale enamasti 15 minuti jooksul. • Jaapanis maavärina tekitatud tsunami võib 10 tundi hiljem üle uputada USA-s San Francisco. • Suurim täheldatud tsunami oli 85 meetri kõrgune laine, mis tabas Jaapanit 24. aprillil 1771. aastal. • Tsunamihoiatusi annab välja Honolulus paiknev VaikseOokeani tsunamihoiatuskeskus.

Nihe merepõhjas tekitab veemassi võnkumise.

Kui see võnge jõuab madalasse vette, kasvab sellest hiidlaine.

X Tsunami kaasneb vee-aluse maavärinaga. Hiidlaine liigub pika teekonna merepõhjas, enne kui kerkib kõrgele ja rannikualad üle ujutab.

India ookean

S Indias on palju kauneid korallrandu.

• India ookean on maailmas suuruselt kolmas ookean. See on umbes poole Vaikse ookeani suurune ja hõlmab ühe viiendiku maailmamerest. Tema pindala on 73 426 000 ruutkilomeetrit. • Keskmine sügavus India ookeanis on 3890 meetrit.

• Sügavaim koht on 7450 meetri sügavune Jaava süvik, mis paikneb Jaava (Indoneesia) rannikust veidi eemal. Sellel alal sukeldub Austraalia laam Euraasia laama alla (vaata peatükk Põrkuvad laamad). • India ookean on kõige laiem Aafrika ja Austraalia vahel – 10 000 kilomeetrit. • India ookean hakkas arvatavasti moodustuma umbes 200 miljonit aastat tagasi, kui Austraalia ja seejärel India eraldusid Aafrikast. • India ookean laieneb iga aastaga 20 sentimeetrit. • India ookeanis on tuhandeid troopilise loodusega saari, nagu näiteks Seišellid ja Maldiivid. • Maldiivid paiknevad nii madalal merepõhjal, et polaarjää sulamisel jääksid nad vee alla. • Erinevalt teistest ookeanidest muudavad India ookeani hoovused suunda kaks korda aastas. Talviti liiguvad hoovused mussooni tagajärjel Aafrika poole ja suvel teises suunas India poole. • Pärsia laht on maailma kõige soojem ja Punane meri kõige soolaseveelisem meri.


148

1000 fakti, mida sa peaksid teadma loomadest

Jaanalinnud ja emud X Jaanalinnud elavad Aafrika rohtlates ja pesitsevad maapinnalohkudes. Pesalohu kraabib isalind. Sellesse muneb mitu emalindu.

USKUMATU! Kõigi aegade suurim lind on nüüdseks välja surnud. Madagaskari lennuvõimetu elevantlind oli tõeline hiiglane, kes kasvas kuni 4,5 meetri kõrguseks (kõrgemaks kui kahe inimese pikkus).

Luine hari

W Kiiverkaasuar elab Austraalia ja Uus-Guinea troopilistes metsades. Tal on peas hari, mida ta kasutab nagu kiivrit, kui ta läbi võsastiku tuhiseb.

Kaks väga terava küünisega varvast.

• Jaanalinnulised on enamjaolt suured lennuvõimetud linnud. Seltsi kuuluvad jaanalind, emud, kaasuarid, nandud ja kiivid. Arvatakse, et nad põlvnevad ühest iidsest linnurühmast ja on kaotanud oma algse lennuvõime. Jaanalinnulised kõnnivad või jooksevad, tiibu kasutavad nad tasakaalu hoidmiseks ja paaritusmängude ajal. • Jaanalind on maailma suurim lind. Ta võib kasvada kuni 2,75 meetri kõrguseks ja kaaluda üle 150 kilogrammi. • Et põgeneda lõvi eest, võib jaanalind söösta üle savanni kiirusega 60–70 kilomeetrit tunnis (seega kiiremini kui võidusõiduhobune). Isegi kurnatuse korral võib ta anda jalaga hävitava löögi. • Jaanalinnu jalgadel on kaks varvast, nandul aga kolm.

W Jaanalinnu isaslinnul on mustad ja valged suled, emaslinnul aga pruunikashallid. Kaela ja pead katavad lühikesed udusuled, jalad on peaaegu paljad.

W Austraalias elav emu on suuruselt teine lind maailmas, ta kasvab kuni 1,7 meetri kõrguseks ja kaalub kuni 45 kilogrammi.

• Jaanalind muneb linnuriigis suurima muna, see on peaaegu jalgpallisuurune. • Uus-Meremaal levinud kiivi on väikseim jaanalinnuline, ta on umbes kanasuurune. Kiivil on karvalaadsed suled ja ta on ainuke lind, kellel on noka otsas ninasõõrmed, mida ta kasutab usside ja tõukude väljanuhkimiseks. • Uus-Meremaa haruldane kakkpapagoi ehk kakapo suutis kunagi lennata, aga kaotas selle võime, sest tal polnud looduslikke vaenlasi, kuni eurooplased tõid UusMeremaale kassi ja koera. • Dront ehk dodo oli kahe liigiga lennuvõimetute lindude perekond, kes elasid Mauritiuse saarel (India ookean). Nad surid välja 17. sajandil, kui eurooplaste sissetoodud sead ja ahvid sõid ära nende munad ning neid endid kütiti, et saada liha. • Austraaliast pärit emu on lennuvõimetutest lindudest parim ujuja. Jaanalinnud suudavad samuti ujuda.


1000 fakti, mida sa peaksid teadma loomadest

149

Koerad ja hundid • Koerlaste sugukond on üks kesksemaid kiskjaliste rühmi. Selle liike iseloomustavad pikk koon ja mittesissetõmmatavad küünised. Koerlaste hulka kuuluvad näiteks koerad, hundid, rebased, šaakalid, kährikkoerad ja koiotid. • Kõikidel koerlastel on teravad kihvad, et surmata saaki ja rebida liha, ning kiskhambad, et purustada luid. • Jahti pidades kasutavad koerlased oma teravat haistmis- ja kuulmismeelt. • Hundid on suurimad koerlased. Hundikari peab ühiselt jahti, et tabada loomi, kes on suuremad kui nad ise (näiteks põdrad, hirved, põhjapõdrad ja muskusveised). • Hundikarjas võib olla 7 kuni 20 isendit, keda juhivad alfaisane ja alfaemane. • Hundikarja territoorium võib olla 100–1000 ruutkilomeetrit. Hundid läbivad jahti pidades pikki vahemaid. • Hundid elasid kunagi kõikjal Euroopas ja PõhjaAmeerikas, aga nüüd on nad enamikus Euroopa maades haruldased. Rohkem on neid Siberis ja PõhjaAmeerika kõnnumaadel.

• Rebased on kavalad kütid, kes luusivad öösiti ringi üksinda või paarikaupa. Tavaliselt on nende saagiks rotid, hiired ja jänesed. • Punarebane on kohastunud elama ka linnades ja teda võib öösel tihti näha prügikastide sisu tühjendamas. • Aafrikas kohtab kolme liiki šaakaleid. Välimuselt on nad nagu hundi ja rebase vahepealsed. Šaakalite saagiks on väikesed loomad. Jahti peavad nad üksi. Palju šaakaleid koguneb ka lõvide toidujääkide juurde. X Hallhundid asustavad peamiselt parasvöötme metsaalasid, kuid neid on ka arktilistel aladel, kus nad jahivad põhjapõtru ja muskusveiseid.

Mürgised putukad • Putukad on väikesed, aga paljud neist kasutavad enesekaitseks mürki. • Enamik mürgiseid putukaid on eredavärvilised, sealhulgas paljud röövikud, herilased ja lepatriinud, et hoiatada võimalikke vaenlasi. • Mesilastel, herilastel ja paljudel sipelgatel on astel, millega end kaitsta, vaenlast mürgitada või saaklooma halvata. • Mesilaste ja herilaste astlad on otsast kidalised, mis lasevad neil hoida astelt nii kaua ohvri sees, et jõuaks sinna süstida mürki. Meemesilased ei saa oma astelt inimese nahast kätte, lahtisaamiseks rebivad nad ennast katki ja surevad. • Sipelgherilaste emased on tiivutud ja meenutavad väliselt sipelgaid. Nende nõelamine on nii mürgine, et mõnel pool kutsutakse neid lehmatapjateks. • Lepatriinude vastik mürgine eritis valmib nende eesmistel jalgadel. • Kui pääsusaba värvikat röövikut rünnatakse, siis sopistuvad tal pea tagant punase kahvlina välja kaks nääret ja eritavad ebameeldivat lõhna, mis paneb vaenlase põgenema.

S Herilased süstivad ohvrisse tagakeha tipus oleva mürgiastlaga mürki.

• Ameerika tirtsuline Romalea guttata liigub aeglaselt, aga kui teda rünnatakse, siis eritab ta rindmikust ja suust erakordselt vastiku haisuga vahtu. • Mitte ainult putukad ei ole mürgised, vaid ka mitmed ämblikud. Niinimetatud must lesk on üks ohtlikumaid ämblikke, kelle hammustus võib inimese tappa. Lehterämblik ja paljud linnutapikud on samuti mürgised.


222

1000 fakti, mida sa peaksid teadma inimese kehast

Sigimine – tüdrukud • Kui naine on ovulatsiooni ajal sugulises vahekorras, võib mehe sperm munaraku viljastada. Seemnerakud paiskuvad ejakulatsiooni ajal tuppe ja suunduvad aktiivselt liikudes emakasse. Viljastama pääseb kõige kiirem sperm. Enamasti toimub viljastamine munajuhaampullis. • Kui munarakk on viljastatud, jätkab emakasein paksenemist ja valmistub raseduseks. Viljastatud munarakk hakkab arenema embrüoks. • Kui munarakk ei viljastu, algab mõne nädala pärast menstruatsioon. Selle ajal irdub emaka limaskesta kohev pindmine osa koos rohke verega. Kohe pärast menstruatsiooni on emakakest kõige õhem.

• Tüdruku (naise) munasarjad hoiavad ja toidavad munarakke. Menstruaaltsükli keskpaigas vabaneb üks küps munarakk ja liigub emaka poole. Pärast mehe seemnerakuga viljastumist hakkab selles arenema uus elu. • Kõik munarakud on sünnist peale munasarjas olemas. Munasari on paariselund, mis asub vaagnapiirkonnas ja jaguneb vasakuks ja paremaks munasarjaks. Iga munarakk paikneb tillukeses kotikeses – munasarjanääpsus ehk folliikulis. • Ovulatsiooni ajal eraldub munasarjast ainult üks munarakk ja ainult ühest munasarjast, kas vasakust või paremast. • Menstruaaltsükkel algab, kui ajuripatsist tuleb folliikulit stimuleeriv hormoon (FSH), mis paneb folliikulid kasvama. Vastsündinul on umbes 600 000 esmast folliikulit, elu jooksul valmib neist kõigest 400. • Folliikulite kasvades vallandub neist suguhormoon östrogeen. Östrogeen muudab emaka limaskesta paksuks ja veresoonterikkaks. • Küps munarakk paiskub folliikulist kõhuõõnde ja liigub munajuhasse. Osa naisi tunnetab folliikuli purunemist.

Munajuha Munasari Emakas Emakakael Tupp

W Eestvaade naise seesmistest suguelunditest. Näha on munasarjad, munajuhad ja emakas.

Lümfotsüüdid

S Lümfotsüütidega ümbritsetud lümfisõlm võitleb infektsiooniga.

• T-rakud võitlevad selliste mikroorganismide ja viirustega, mis peidavad end keharakkudes, ning teevad kahjutuks ka viiruste tekitatud ained. • T-rakud jagunevad tapjateks ja aitajateks. • Aitajad T-rakud avastavad sissetungija ja teavitavad tapjaid T-rakke lümfokiini-nimelise valguga. Tapjarakud hakkavad paljunema. • Rünnaku alla sattunud võõrad rakud paljastavad end oma pinnal oleva ebahariliku valguga. • Tapjarakud tõkestavad aitajarakkude avastatud võõraid, tungivad nende rakkudesse ja hävitavad nad. • Mõned B-rakud, mida nimetatakse mäluga B-rakkudeks, püsivad kaua ja on valmis võitlema järjekordsete sissetungijatega.

• Lümfotsüüdid on liik valgeliblesid, millel on tähtis osa keha immuunsüsteemi vastupanus sissetungivate pisikute vastu. • Lümfotsüüte on kaht tüüpi: B-lümfotsüüdid (B-rakud) ja T-lümfotsüüdid (T-rakud). • B-rakud arenevad vereplasmas, seal luuakse bakteritega (näiteks kooleratekitajaga) ja viirustega võitlevaid antikehi. (vaata peatükk Antikehad).

OLULINE TEADA! Kui sa jääd grippi, on just T-lümfotsüüdid need, mis tulevad sind päästma ja viirusega võitlema.


223

1000 fakti, mida sa peaksid teadma inimese kehast

Kõrv • Inimese kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Väliskõrv jaguneb kõrvalestaks ja kuulmekäiguks, mis lõpeb trummikilega. Kõrvalestad paiknevad pea külgedel ja nende ülesanne on helide püüdmine. Helid panevad trummikile vibreerima. • Keskkõrv koosneb trummiõõnest, kuulmeluukestest ja kuulmetõrvest. • Kui trummikile vibreerib, kandub värin edasi kolmele kuulmeluukesele. Need on keha kõige väiksemad luud. • Kolm kuulmeluukest on vasar, alasi ja jalus.

OLULINE TEADA! Normaalse kuulmisega inimese alumine kuulmispiir on 16–20 hertsi ja ülemine kuulmispiir 20 000 hertsi. Vananedes ülemine piir alaneb.

T Inimese kõrv on hämmastavalt täiuslik ja õrn struktuur, mis püüab väikseimaidki helisid ja teeb kindlaks nende asukoha.

Vedelikuga täitunud poolringkanalid aitavad säilitada tasakaalu (tasakaaluelund).

• Kui kuulmeluukesed vibreerivad, raputavad nad tillukest membraani – esiku- ehk ovaalakent –, mis on 30 korda väiksem kui trummikile. Kuulmeluukeste kaudu võimendub heli 50 korda. • Sisekõrv koosneb kile- ja luulabürindist. • Sisekõrvas on ka tigu, sellel on kolm looklevat, vedelikuga täitunud juha. • Teo ühe juha sein on kattunud tuhandete peenikeste karvakestega. Seda nimetatakse Corti elundiks ehk spiraalelundiks. • Kui helilained panevad trummikile vibreerima, toksivad kuulmeluukesed ovaalaknale ja panevad teos vedeliku ja karvakesed liikuma. Corti elundi meelerakkude alumisi otsi ümbritsevad närvikiud. Närvisignaalid jõuavad aju kuulmiskeskusesse, kus neid analüüsitakse. • Sisekõrvas on ka tasakaaluelund. See asub kilelabürindis ja koosneb poolringkanalitest ning ovaal- ja ümarkotikesest.

Kõrvalest

Vasar Trummikile

Tigu

Kuulmetõri ühendab trummiõõnt neeluga.

Alasi

Jalus Ovaalaken

Kuulmekäik


302

1000 fakti, mida sa peaksid teadma teadusest

Radiatsioon

S Radioaktiivne kiirgus on tervisele väga ohtlik, suurtes kogustes põhjustab see oksendamist, põletusi ja surma, seetõttu pööratakse radioaktiivsete ainete käitlemisele erilist tähelepanu.

• Suurtes aatomituumades on liiga palju prootoneid ja neutroneid selleks, et tuum stabiilne oleks. Liigsetest osakestest ja energiast püüab tuum vabaneda radioaktiivse kiirguse kaudu. • Radioaktiivse kiirguse kaks põhitüüpi on osakeste voog ja elektromagnetkiirgus. • Elektromagnetkiirgus on puhas energialaine, mida tavaliselt kiirgavad aatomi elektronkattes olevad elektronid. • Osakestest koosnev kiirgus tekib tuumareaktsioonides, näiteks tuumade lagunemisel. • Osakeste voog kaasneb suurte ebastabiilsete aatomituumade, näiteks uraani ja raadiumi tuumade lagunemisega. • Radioaktiivsetes protsessides vabanenud kiirgushulka mõõdetakse küriides ja bekrellides, kiirgusdoosi mõõdetakse röntgenites, kehas neeldunud kiirguse hulka mõõdetakse

greides ja kiirguse ekvivalentdoosi siivertites. Bakterid taluvad inimesele surmavast kiirgusest 10 000 korda tugevamat kiirgust. Tšornobõli tuumakatastroofis vabanes 50 miljoni kürii tugevune kiirgus, 20-kilotonnise tuumapommi plahvatuses vabaneb 10 000 korda rohkem kiirgusenergiat. Parapähklite looduslik radioaktiivsus on umbes kuus bekrelli (0,00000000016 küriid), see tähendab, et neis pähklites laguneb iga sekundi jooksul kuus radioaktiivse aatomi tuuma. Looduslik radioaktiivne taustkiirgus on aasta peale kokku umbes sama tugev kui ühe röntgenipildi tegemisel saadav kiirgus.

Vesi • Vee molekulid on polaarsed, sest molekuli • Vesi on Maa peal ainuke aine, mis eluks sobivas hapnikuaatomipoolne ots on negatiivselt laetud. temperatuurivahemikus on nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. • Teised vee molekuliga sarnaste molekulidega ained, näiteks ammoniaak (NH3), püsivad ka miinuskraadidel • Vee tihedus on suurim temperatuuril 4 °C. gaasilisena. • Tahke vee tihedus on väiksem kui vedela vee tihedus, • Vesi püsib vedelas olekus temperatuuril kuni 100 °C, sest seetõttu näiteks ujuvad jäämäed vee peal. vee molekulid on omavahel elektrijõududega ühendatud • Vesi on väheseid aineid, mis tahkudes paisub. – molekulide negatiivselt laetud osad tõmbuvad teiste Seepärast ei tohi veetorudel lasta külmuda, jää pressib molekulide positiivselt laetud osade poole. need lõhki. • Vett nimetatakse universaalseks lahustiks, sest selles lahustub rohkem aineid kui üheski teises vedelikus. T Maa peal leidub vett nii vedelas, tahkes kui ka gaasilises • Vesi on ühend, mille molekuli moodustavad kaks vesiniku olekus. aatomit ja üks hapniku aatom. • Vee molekulis ümbritsevad vesiniku aatomid hapniku aatomit V-kujuliselt.

W Vee molekulis on kaks vesiniku aatomit seotud ühe hapniku aatomiga.


303

1000 fakti, mida sa peaksid teadma teadusest

Süsinik USKUMATU! Kõik Maa elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, kuid näiteks maakoore ainest on see üksnes 0,02%. • Süsiniku põhilised vormid on amorfne süsinik, grafiit, teemant ja fullereenid. • Fullereene saadakse tehislikult, kuid ka süsiniku teisi vorme, näiteks teemanti, on võimalik tehislikult saada. • Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. • Teemandid on tekkinud sügaval Maa sisemuses ülisuurel rõhul ja temperatuuril. Maapinna lähedusse sattusid nad vulkaanilise tegevuse tagajärjel. • Grafiit on üks pehmemaid materjale, seda kasutatakse näiteks pliiatsisüdamike valmistamiseks. Grafiidis moodustavad süsinikuaatomid üksteisega väga nõrgalt seotud kihte. • Tavaline, näiteks küünla põlemisel tekkiv tahm koosneb peamiselt amorfsest süsinikust. • Fullereenid on suured, kuuekümnest ja enamast aatomist koosnevad kera- või torukujulised molekulid. Esimesed fullereenimolekulid sünteesiti 1985. aastal.

X Teemandi kõvadus tuleneb süsinikuaatomite ruumilisest paigutusest.

• Fullereenid on oma nime saanud arhitekt Buckminster Fulleri järgi, kes projekteeris geodeetilise kupli nime all tuntuks saanud kerakujulise ehitise. • Süsinik moodustab teiste ainetega väga palju ühendeid (üle miljoni), sellel asjaolul põhineb süsinikuühendite keemia – orgaaniline keemia. Süsiniku aatominumber on 6 ning aatommass 12,01115. Süsinikul ja grafiidil on väga kõrge sulamistemperatuur (3500 °C), seetõttu kasutatakse grafiiti näiteks raketimootorite düüside valmistamiseks.

Kaja X Austraalias asuv Sydney ooperiteater on tuntuks saanud oma julgete vormide poolest, kuid sealsete kontserdisaalide akustika jätab nii mõnegi meelest palju soovida.

• Kaja on peegeldunud heli. Kaja on kuulda seda põhjustanud helist pisut hiljem. • Kaja on kuuldav üksnes siis, kui see jõuab kuulajani vähemalt 0,1 sekundit kajaallika helist hiljem. • Normaaloludes levib heli õhus ligi 34 meetrit sekundis. Et kaja kuulda, peab heli peegeldav pind asuma kuulajast vähemalt 17 meetri kaugusel. • Siledate kõvade pindade kaja on kõige selgem, sest neil hajub peegelduv heli kõige vähem. • Akustika on füüsika haru, mis käsitleb helide tekkimist, levimist, peegeldumist ja muid helilainetega seonduvaid probleeme.

• Eri ruumides levib ja peegeldub heli erinevalt. Suurtel kontserdisaalidel on teistsugused akustilised omadused kui väikestel klubiruumidel. • Kontserdisaalide projekteerimisel ei püüta ruumi kaja täielikult summutada, vaid seda üritatakse ruumi kõlapildi parandamiseks pigem ära kasutada. • Liiga suure kajaga kontserdisaali heli tundub järsk ja ebaselge, sest peegeldunud helid liituvad väikese viivitusega algsetele helidele. • Väga väikese kajaga saalis tunduvad helid elutud ja tuhmid. • Ka väga heades kontserdisaalides on peale muusika lõppu peegeldunud helisid veel mõne hetke jooksul kuulda. Heli vaibumise kiirust iseloomustab järelkõla kestus. Suurtes kontserdisaalides vaibub heli peegelduste tõttu alles mõne sekundi pärast. Väga suurtes kirikutes näiteks võib heli vaibumine aega võtta kuni kaheksa sekundit. Sellistes saalides tundub heli mahedam, kuid ühtlasi ka ebaselgem.


334

1000 fakti, mida sa peaksid teadma ehitistest ja transpordist

Tornid • Roomlased, bütsantslased ja keskaja eurooplased ehitasid torne linnamüüridesse ja väravate kõrvale ja kasutasid neid platvormidena sõdurite ja suurtükkide jaoks. • Vanimate kirikute tornid olid kandilised. Need olid ühtlasi maamärgid, mis paistsid kaugele. 12. sajandil hakati Euroopa katedraalidele ehitama teravatipulisi kirikutorne. • Tornikiivrid olid alguses püramiidikujulised, kuid muutusid ajapikku kõrgemaks ja teravamaks. • 17. ja 18. sajandil muutusid kirikutornid lihtsaks ja elegantseks, nagu näiteks USA-s Bostonis asuva Park Streeti kirikul. • Kõrgeim teletorn on Jaapanis Tōkyōs asuv Tōkyō Skytree, mille kõrgus on 634 meetrit. • Kõrgeim vantidega toestatud mast on USA-s Põhja-Dakota osariigis Fargo ja Blanchardi läheduses asuv 629 meetri kõrgune telemast.

• Paabeli torn on müütiline torn, mis ehitati Lähis-Idas iidsesse Babülooniasse. Piibli järgi aga ei tahtnud Jumal, et seda torni ehitataks. Ehituse nurjamiseks pani ta erinevatest hõimudest töölised erinevaid keeli kõnelema. • Aleksandria tuletorn ehitati 283. aastal eKr ja oli 135 meetri kõrgune. • Tuulte torn ehk Horologium ehitati Ateenasse umbes 100. aastal eKr. Selle tipus oli koht päikesekella, tuulelipu ja veekella jaoks. • Big Ben on Londoni parlamendihoone osaks olevas Elizabeth Toweris asuv kell. Tornis olid kunagi vangikongid, kus hoiti mässajaid ja teisitimõtlejaid, näiteks sufražett Emmeline Pankhursti. W Itaalias Pisa linnas asub viltune kellatorn ehk kampaniil, mille kõrgus on 56 meetrit. Seda hakati ehitama 1173. aastal. Kui ehitati hoone kolmandat korrus, hakkas torn viltu vajuma. Praegu on selle tipp vundamendi suhtes 3,9 meetrit kaldus.

Esimesed majad • Varem on arvatud, et eelajaloolised inimesed elasid koobastes, aga tegelikult kasutati enamikku koopaid hoopis usuriitusteks. Kõige esimesed majad ehitati puidust, lehtedest, rohust ja savist, mistõttu on jäljed nendest ammu kadunud. • Kiviaja inimesed elasid tõenäoliselt ümarates hüttides, mille seinad olid valmistatud puidust postidest ja mille katus oli kaetud rooga. • Inglismaal on Hampstead Heathist ja Broom Hillist leitud sellistele eluasemetele viitavaid postide auguringe ja tuleasemete jäänuseid, need pärinevad arvatavasti 10 000 aasta tagusest ajast.

• Anatooliast on leitud 9500 aasta vanuste toortellistest valmistatud majade jäänuseid. • Cornwallis Carn Breas ehitati 6500 aastat tagasi suurtest kividest madalate seintega ja rookatusega maju. • Pakistani Mohenjo Daro 5000 aasta vanused kahekorruselised majad olid ehitatud päikese käes kuivatatud toortellistest ning neil olid õued, uksed, aknad ja pesemisruumid • Suurte Vana-Egiptuse majade ruumid jagunesid kolmeks: neis oli vastuvõturuum kaubatehingute sõlmimiseks, keskel saal külaliste jaoks ja tagaosas perekonna privaatsed ruumid. • Hauakambritest leitud maketid näitavad, missugused nägid välja Egiptuse majad. • Suuri Rooma maamaju nimetati villadeks, linnamaju kutsuti domusteks. • Villadel olid kivikatused, verandad, keskküte, marmorpõrandad, rohkete kaunistustega kaetud seinad ja palju muud tänapäevalgi ihalduväärset. W Mõnel pool on majade ehitamise viisid tuhandete aastate jooksul vähe muutunud. Selliseid maju leidub näiteks Prantsuse Polüneesias.


335

1000 fakti, mida sa peaksid teadma ehitistest ja transpordist

Rekordautod USKUMATU! 15. oktoobril 1997. aastal ületas hävituslendur Andy Greeni juhitud reaktiivmootoriga auto Thrust SSC esimest korda helikiiruse. USA-s Nevada osariigis Black Rocki kõrbes korraldatud ajavõtusõitudel saavutas see kiiruse 1228 kilomeetrit tunnis. • Esimene autode kiirusrekord tehti elektriautoga Jeantaud 1898. aastal Pariisi lähedal Acheresis. Auto, mida juhtis Chasseloup-Laubat, saavutas kiiruse 63,15 kilomeetrit tunnis. 1899. aastal viis Camille Jenatzy Pariisis oma autoga Jamais Contente rekordi juba 105,9 kilomeetrini tunnis. • 1903. aastal sai populaarseks kiiruskatsete kohaks USA-s Floridas asuv Daytona Beach. Alexander Winton saavutas seal 1902. aastal autoga Bullet kiiruse 111 kilomeetrit tunnis. • Kõige suurema töömahuga mootor oli 1907. aasta Prantsuse Grand Prix’l ameeriklase Walter Christie autol – selle V4 mootori töömaht oli 19,9 liitrit. Christie oli ka esimene, kes võitis Daytona Beachil peetud 400 kilomeetri pikkuse võidusõidu esiveolise autoga. • Kõige kiirema ringiaja tegi 1935. aastal Inglismaal Brooklandis John Cobbi oma Napier-Railtoniga, läbides ringi 1 minuti ja 0,41 sekundiga ning kiirusega 230,8 kilomeetrit tunnis. X Donald Campbell astus oma isa Malcomi jälgedes ning püstitas nii autode kui ka paatidega mitu kiirusrekordit, ka Bluebirdi nime sai ta oma isalt. 17. juulil 1964 püstitas Donald oma Bluebird CN7-ga Lõuna-Asutraalias asuval Eyre’i järve soolaväljadel kiirusrekordi 690 kilomeetrit tunnis. Mõne hetke jooksul ületas ta kiiruse 716 kilomeetrit tunnis – see on suurim kiirus, mille ratastega veetav auto iial on saavutanud.

• 1911. aastal võeti vastu otsus, et kiirusrekordi tegemiseks peavad autod 1 kilomeetri pikkusel rajal tegema kaks vastassuunas sõitu. • 1924. aastal püstitas Malcolm Campbell autoga Sunbeam maismaa kiirusrekordi 235,17 kilomeetrit tunnis. 1925. aastal saavutas ta kiiruse 242 kilomeetrit tunnis. Oma kõige kuulsamad rekordsõidud sõitis ta 1930. aastatel Bluebirdi autodega. • 1947. aastal püstitas John Cobb autoga Railton-Mobil kiirusrekordi 634,27 kilomeetrit tunnis, see püsis 17 aastat. • 1964. aastal lubati kiirusrekordi püstitamiseks kasutada ka reaktiiv- ja rakettmootoriga autosid. Samal aastal saavutas Craig Breedlove oma kolmerattalise reaktiivautoga Spirit of America kiiruse 846,96 kilomeetrit tunnis. • 1970. aastal püstitas Gary Gabelich oma rakettmootoriga autoga Blue Flame kiirusrekordi üle 1000 kilomeetri tunnis. Selle ületas alles 1983. aastal Richard Noble, püstitades reaktiivmootoriga autoga Thrust 2 uue rekordi – 1019,37 kilomeetrit tunnis.

Bristol-Siddeley Proteus 705 gaasiturbiini võimsus oli 4500 hobujõudu.

Sõitu stabiliseeriv kiil

Veovõll Diferentsiaal

Gaasiballoonid

Õhu sissevooluava

Heitgaaside väljavooluavad Voolujooneline kere Kerged alumiiniumveljed

Esiklaas Juhikabiin

Täiskummist rehvid Auto mass oli 4354 kilogrammi


374

1000 fakti, mida sa peaksid teadma Maa geograafiast

Uus-Meremaa W Uus-Meremaa koosneb kahest suuremast saarest: lähistroopilisest Põhjasaarest, kus elab enamik inimesi, ja pikast kitsast Lõunasaarest. Viimasel on laialdane Canterbury tasandik ja kõrged Lõuna-Alpid.

• Pealinn: Wellington. Pindala: 270 534 ruutkilomeetrit. Rahaühik: Uus-Meremaa dollar. Riigikeel: inglise keel. • Geograafilised tunnusobjektid: kõrgeim mägi – Mount Cook (3754 meetrit), pikim jõgi – Waikato (425 kilomeetrit). • Rahvaarv: 4,5 miljonit. Asustustihedus: 17 inimest ruutkilomeetril. Eeldatav eluiga – meestel 74,3 aastat, naistel 79,9 aastat. • Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – 182,6 miljardit dollarit, 1 elaniku kohta: 40 577 dollarit. • Väljaveokaubad: liha, piim, või, juust, vill, kala, puuviljad.

• Uus-Meremaa oli üks viimaseid inimese asutatud piirkondi. See on looduslikult kaunis maa viljakate põldude, tihedate metsade ja kõrgete mägedega. • Uus-Meremaa on peamiselt põllumajandusmaa. Riigi alast 64 protsenti hõlmavad põllud ja karjamaad, peetakse lambaid ja veiseid. 60 protsenti Uus-Meremaa väljaveost on põllumajandussaadused. • Kiirevoolulistel jõgedel asuvad hüdroelektrijaamad katavad 61 protsenti Uus-Meremaa energiavajadusest, muu osa langeb geotermaalenergia arvele. Tuumaelektrijaamade rajamine on keelatud. • Uus-Meremaa esimesed elanikud olid maoorid, kes saabusid 900. aasta paiku ja moodustavad nüüd rahvastikust 14,2 protsenti. Ülejäänud 85,8 protsenti elanikest on Briti ja Iiri asunike järeltulijad, kes saabusid 19. ja 20. sajandil.

USKUMATU! Uus-Meremaal on 30 miljonit lammast, seega ligi 7 lammast ühe inimese kohta.

Yellowstone’i rahvuspark • Yellowstone on vanim ja tuntuim rahvuspark USA-s. See asutati Kongressi määrusega 1. märtsil 1872. aastal. • See on maailma üks suurimaid rahvusparke, ta pindala on 8987 ruutkilomeetrit. Seal on järske mägesid ja hingematvalt sügavaid orge. • Asetseb Wyomingi, Montana ja Idaho osariikide alal. • Yellowstone on tuntud oma järvede ja jõgede poolest, seal paiknevad Yellowstone’i järv ja Snake River. • Enamikku Yellowstone’ist katab männimets, kasvab ka muid okaspuid ning papleid ja haabasid. Samuti kasvab seal rikkalikult metsalilli. • Yellowstone’i metsloomade hulka kuuluvad piisonid, hirved, lumelambad ehk pakssarved, põdrad, grislid ja hundid.

T Yellowstone asub vulkaanilise aktiivsuse koldes ja rahvuspark on kuulus eeskätt geisrite ja kuumaveeallikate poolest. Ta võib olla koht, kus on toimunud maailma kõigi aegade suurim vulkaanipurse.

• Yellowstone’is on maailma suurim geotermaalsete nähtuste kontsentratsioon, seal on 10 000 kuumaveeallikat, 300 geisrit, aurulõõrid, mudatiigid, fumaroolid ja värvilised mudalombid. • Tuntuim geiser on Old Faithful (’vana ustav’), mis purskab peaaegu iga tunni tagant. Kõige suurem geiser on 115 meetri kõrguse joaga Steamboat (’aurulaev’). • Üks suurimaid vulkaanipurskeid toimus Yellowstone’i alal umbes 2 miljonit aastat tagasi. Laavat valgus välja nii palju, et sellest oleks jätkunud kuue Fuji mäe jaoks. • Yellowstone on ilmutanud märke peatsest võimalikust hiidpurskest, selle tugevus on ettearvamatu.


1000 fakti, mida sa peaksid teadma Maa geograafiast

375

Rahvusvahelised organisatsioonid W Punase Risti organisatsioon asutati 19. sajandil šveitslase Jean Dunant’i algatusel, pärast seda, kui ta oli olnud tunnistajaks verisele tapatalgule, mis toimus Itaalias Solferino lahingus. Nüüd on sellel organisatsioonil tähtis osa kogu maailmas, aidates kannatavaid inimesi igal pool.

• Rahvusvahelisi organisatsioone on kolme põhilist tüüpi: need on valitsuste poolt asutatud, nagu näiteks ÜRO; rahvusvahelised korporatsioonid ning inimõiguste ja heaolu organisatsioonid, nagu näiteks Punane Rist ja Amnesty International.

• • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) asutati pärast II maailmasõda, säilitamaks rahu ja turvalisust kogu • maailmas. Praegu on sellel 194 liikmesriiki. • ÜRO peakorter asub New Yorgis. Organisatsiooni nime esitas USA president Roosevelt 1941. aastal. • • Kõik ÜRO liikmed kohtuvad Peaassambleel. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa, USA, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia) ja kümme kahe aasta tagant valitavat liiget. • • ÜRO juurde kuuluvad abiorganisatsioonid, mis vastutavad teatud kindlate valdkondade, nagu näiteks

laste (UNICEF), toidu ja põllumajanduse (FAO), tervise (WHO), teaduse (UNESCO) ja tuumaenergia (IAEA) eest. Rahvusvahelised korporatsioonid on hiiglaslikud ettevõtted, mis töötavad paljudes riikides. Mõnede rahvusvaheliste korporatsioonide käive on suurem kui paljude riikide eelarve. Kõigest 500 korporatsiooni kontrollivad 70 protsenti maailma kaubandusest. 90 protsenti maailma teraviljast töödeldakse kuue suure USA korporatsiooni poolt. Cargill ja Continental kontrollivad maailma teraviljatoodangust üle poole. Amnesty International asutati 1961. aastal, võitlemaks nende eest, kes on vangistatud oma religioossete ja poliitiliste vaadete tõttu.

Itaalia • Pealinn: Rooma. Pindala: 301 277 ruutkilomeetrit. Rahaühik: euro. Riigikeel: itaalia keel. • Geograafilised tunnusobjektid: kõrgeim mägi – Mont Blanc (4808 meetrit), pikim jõgi – Po (652 kilomeetrit). • Rahvaarv: 60,6 miljonit. Asustustihedus: 189 inimest ruutkilomeetril. Eeldatav eluiga – meestel 75,4 aastat, naistel 82,1 aastat. • Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – 2,1 miljardit dollarit, 1 elaniku kohta 34 521 dollarit. • Väljaveokaubad: vein, masinad, sõidu- ja veoautod, jalatsid, rõivad, oliiviõli, kangad, mineraalsed tooted. • Itaalia on kitsas ja mägine riik. Põhjaosa kliima on jahedam ja niiske, seal asuvad suured tööstuslinnad. Toscana ja Umbria maakonnas on viljakad põllumaad ja antiiksed linnad, mis on tuntud kunstiväärtuste poolest. Kuuma kliimaga lõunaosa on arengult mahajäänum ja vaesem. • Viina- ja oliivipuid kasvatatakse laialdaselt. Itaalia on maailma suurimaid oliivide ja veinide tootjaid. • Itaalia on üks suurimaid tööstusriike. Tööstus asub peamiselt põhjaosa linnades, nagu Torino, Milano ja mitmes teises linnas.

S Itaalia linn Veneetsia asetseb Veneta laguunis 117 saarel. Tänavate asemel on 177 kanalit, kus sõidavad paadid, mida kutsutakse gondliteks. Linnas on palju kauneid renessanss-stiilis losse palatsosid.

• Itaallastele meeldib stiilselt riietuda ja moetööstus on suur äri. Itaalia moebrändid, nii nagu Armani, Versace, Valentino, Moschino ja Gucci, on maailmakuulsad. • Itaalias on palju ilusaid ajaloolisi linnu, nagu näiteks Firenze, Padova ja Mantova. Palju sealseid ehitisi pärineb juba renessansiajast.


432

1000 fakti, mida sa peaksid teadma taimedest ja seentest

Seened

S Paljud seened elavad sümbioosis puudega. Ka mõnd liiki kübarseeni võib leida kasvamas kindlat liiki puude läheduses.

• Seened moodustavad kõrvu taimede ja loomadega suure elusolendite riigi. • Seened saavad toitaineid kas elavatelt või kõdunevatelt taimedelt. • Paljudel seentel on kübar vihmavarjukujuline. Mullas või kõdus laiuvat seeneniidistikku kutsutakse mütseeliks. • Seened on kas söödavad, mittesöödavad või mürgised. Viimaste hulgas on ka tapvalt mürgiseid seeni. • Mütseeli moodustavaid seeneniite kutsutakse hüüfideks. Need omastavad toitaineid ja vett kogu pinnaga. • Seene viljakeha kasvab pärast vihma üleöö ja jääb püsima vähesteks päevadeks. Maa-alune mütseel säilib aga aastaid. • Viljakeha moodustavad jalg ja kübar. Kübara alumisel küljel on palju õhukesi eoslehekesi, mida nimetatakse ka

lamellideks ja mida katavad eosed. Osal seentel (puravikel) on kübara all svammisarnane torukestega kiht, kus arenevad eosed. • Seente eoslehtedel võib areneda viljakeha lühikese eluea jooksul kuni 16 miljardit eost. • Suurimate seenekübarate läbimõõt võib olla üle 50 sentimeetri ja jala kõrgus üle 40 sentimeetri. • Niinimetatud nõiaringid (seeneringid) on tumerohelised ringid rohus. Need on tekitanud seened, kui nende hüüfid on levinud keskpunktist väljapoole. Hüüfide vabastatud lämmastikurohked ained toimivad väetisena ja panevad rohu vohama. Ringi keskel olev mütseel sureb tasapisi, samal ajal kui ringi ääred kasvavad ja ring muutub suuremaks. Vanarahvas arvas, et neis ringides on nõiad tantsimas käinud. Nõiaringi sisse ei soovitatud astuda.

Metsandus W Pärast lehtede langemist on selgelt näha pügatud võraga puude kuju.

• Metsad varustavad inimesi eelkõige puiduga, mida läheb tarvis ehitamiseks, kütteks ning paberi ja mööbli valmistamiseks. Vaigust ja piimmahladest tehakse lakki, kummi ja palju muud. Tähtis valdkond on metsa kõrvalkasutus. • Põhja-Aasia, Euroopa ja USA metsades on 75 kuni 80 protsenti puudest okaspuud. Enim kasvab mände, lehiseid, nulge ja kuuski. • Tohututes istandikes on kiiresti kasvavad puud istutatud sirgetesse ridadesse, et neid oleks kergem hooldada ja raiuda. • Puit jaguneb kõvaks ja pehmeks puiduks. Laialehistel puudel (näiteks tammedel) on kõva puit.

USKUMATU! Igal aastal tarbitakse kogu maailmas 3 miljardit kuupmeetrit puitu. See puuriit haaraks enda alla jalgpalliväljaku suuruse ala ja kõrguks Džomolungma tipuni.

• Kõva puiduga puud saavad täisküpseks umbes 100 aasta vanuselt. • Troopikas kasvab hinnalise kõva puiduga puuliike rohkem kui parasvöötmes. Kahjuks on neist paljud, näiteks mahagon, muutunud haruldaseks, sest metsi on röövellikult raiutud. • Pügamine on puude ja põõsaste okste kärpimine. Pügatakse näiteks hekipuid, et nende kasvu ühtlustada. • Energiavõsa (energiametsa) tüvikud ja tüved lõigatakse maha võimalikult maapinna lähedalt. Võsa kasvamise kiirusest olenevalt tehakse järgmine lõikus (raie) 3 kuni 10 aasta pärast. • Pool maailmas alles jäänud vihmametsadest võib 2020. aastaks kaduda, kui neid raiutakse sama tempoga nagu praegu.


433

1000 fakti, mida sa peaksid teadma taimedest ja seentest

Suhkur • Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud on taimede või loomade organismis tekkinud magusained. • Puuviljades ja mees sisalduvat suhkrut nimetatakse fruktoosiks, piimas sisalduvat suhkrut aga laktoosiks.

T Demerara suhkur on toorsuhkur. Tema kristallid on saadud suhkruroo varte mahlast.

• Kõige levinum suhkur on sahharoos, seda kasutatakse toitude maitsestamiseks kõige sagedamini. • Sahharoosi valmistatakse peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. • Suhkruroog on mitmeaastane troopiline kõrreline. Tal on poolpuitunud vars ja ta kasvab 2 kuni 5 meetri kõrguseks. Maailma tähtsaimad suhkrurookasvatajad on Brasiilia, India ja Hiina. • Suhkrumahla saamiseks suhkruroog tükeldatakse, purustatakse ja seejärel leotatakse teda kuumas vees, et suhkur sellest välja lahustuks. • Suhkrupeeti kasvatatakse parasvöötmes. Suurimad suhkrupeedikasvatajad on Hiina, Venemaa ja USA. Suhkrupeet on söögipeedi teisend. • Suhkrupeedist saadakse suhkrumahla, kui õhukesi peedilõike leotatakse kuumas vees, et lahustada neist välja suhkur. • Suhkrukristallide saamiseks keedetakse suhkrumahla vee täieliku aurustumiseni, kuni moodustuvad kristallid. • Valge suhkur on saadud peedisuhkru või roosuhkru rafineerimisel. Pruunid suhkrud, näiteks muscovado ja Demerara suhkur, on rafineerimata roosuhkrud. Melass ja must siirup on suhkrupeedi rafineerimise kõrvalproduktid.

Lehed • Lehed on taime „jõujaamaks”, kus päikesevalguse osalusel sünteesitakse veest ja süsihappegaasist suhkrut, mis on taime aine- ja energiavahetuse aluseks. • Lehed on võimalikult rohke päikesevalguse püüdmiseks laiad ja lamedad. • Lehed kinnituvad oksale varrekesega, mida nimetatakse leherootsuks. • Lehe laia lamedat osa nimetatakse lehelabaks. • Lehelaba on nagu rakkudest koosnev kahekihiline võileib. • Rohelise värvuse annab lehele klorofüll. See pigment püüab päikeseenergiat, et fotosünteesida suhkrut. • Klorofüll asub rakkudes olevates pisikestes organellides – kloroplastides. • Harunevate soonte (leheroodude) võrgustik varustab lehte veega. See transpordib ka lehes valminud suhkrut taime ülejäänud osadesse. • Süsinikdioksiid (süsihappegaas) siseneb lehte õhulõhede kaudu. Paljudel taimedel paiknevad need lehe alaküljel.

Veekindel vahakord Lehe ülemine epiderm Kloroplastidega mesofüllirakud Lehe alumine epiderm Õhulõhed

• Et vähendada veekaotust, võivad lehed olla kokkurullunud, pikad ja nõeljad või kattunud karvade ja vahaga. Ronitaimedel, näiteks hernel, on lehetippudes köitraod, mis aitavad neil teistele taimedele või tugedele kinnituda.

X Tugevasti suurendatud lehe läbilõige, milles on näha rakud ja leheroodud.

Juhtkimpudega leherood


438

1000 fakti, mida sa peaksid teadma taimedest ja seentest

Troopilised vihmametsad Ümbritsevatest puudest ulatuvad kõrgemale niinimetatud emergentpuud, nad võivad kasvada kuni 60 meetri kõrguseks. Laialeheliste igihaljaste puude kroonide lehestik

• Troopilised vihmametsad on soojad ja niisked. Aasta keskmine sademete hulk ületab neis 2000 millimeetrit ja keskmine temperatuur on kõrgem kui 20 ºC, seetõttu on nad maailma kõige rikkalikumad taimeliikide levialad. • Õistaimed ehk katteseemnetaimed (Angiospermae) pärinevad troopilistest vihmametsadest. 13 vanimast õistaimede perekonnast kasvab 11 perekonna taimi just seal. • Enamik vihmametsapuid on laialehelised ja igihaljad. • Amasoonia vihmametsades kasvavad näiteks roosipuud, parapähklipuu ja kummipuu, mürt, loorberilised ja palmid. Aafrika vihmametsades kasvavad puud on näiteks mahagonipuu, eebenipuu, limba-terminaalia, must vengepuu, palsam-tolapuu (agba), iroko ja sapelli-sargapuu. USKUMATU! Malaisia vihmametsas kasvab ühel 23-hektarilisel alal 375 liiki puid, mille tüved on jämedamad kui 91 sentimeetrit.

Epifüüdid kasvavad puude okstel.

Ronitaimed

• Paljudel vihmametsataimedel on suured erksad õied, millega nad meelitavad hämaruses ligi linde ja putukaid. Linnud tolmeldavad põhiliselt punaseid, ööliblikad valgeid ja roosasid ning päevased putukad kollaseid ja oranže õisi. • Hämara kasvukoha tõttu vajavad paljud taimed suuri seemneid, mille sees on kasvuperioodiks piisavalt palju toitaineid. Sellepärast kasvatavad nad aromaatseid vilju, mis meelitavad loomi neid sööma ja oma väljaheidetega seemneid levitama. Lendkoertele meeldivad mangod. Orangutanid ja isegi tiigrid söövad duriane. • Paljud puud kasvatavad õisi tüvel, et need oleksid loomadele lihtsamini ligipääsetavad. Seda nähtust nimetatakse tüveõiesuseks ehk kauliflooriaks. • Vihmametsade puid katavad epifüüdid – taimed, kelle juured ei ulatu kunagi pinnaseni ja kes omastavad vett õhust. • Paljud taimed, sealhulgas puuvõõrik ja raitlill, on parasiitsed. Nad saavad vajalikke toitaineid teistelt taimedelt. Metsa tihe, põõsastest koosnev alumine rinne.

W Enamikul troopilistel metsadel on mitu rinnet. Teistest puudest tunduvalt kõrgemale kasvavaid puid nimetatakse emergentpuudeks, nad võivad sirguda kuni 60 meetri kõrguseks. Nende all, 30–50 meetri kõrgusel maapinnast, laiuvad sirgete tüvede kohal puude kroonid. Alumises metsarindes hämaruses kasvavad noored puud ning madalakasvulised koonuselise vormiga puud ja põõsad. Ronitaimed väänlevad mööda puid ülespoole ja epifüüdid kasvavad kõrgel puuokstel, kus nendeni ulatab päikesevalgust.


1000 fakti, mida sa peaksid teadma taimedest ja seentest

439

Esimesed põllukultuurid USKUMATU! Tai Vaimu koopa arheoloogiliste leidude põhjal on teada, et sealsetel maadel kasvatati ube, pudelkõrvitsaid ja vesipähkleid juba ligi 10 000 aastat tagasi.

• Esimesena kasvatati arvatavasti juurvilju, näiteks naerist. Teravilju ja lehttaimi hakati kultiveerima hiljem. • Kultuur-üheteranisu, kaheteranisu ja otra võisid kasvatada LõunaIraanis Ali Koshis elanud Natufi kultuuri inimesed juba umbes 7000 aastat eKr. • Kõrvitsate ja ubade kasvatamine sai alguse Mehhikos umbes 7000 aastat eKr. • Amasoonia inimesed on kasvatanud tuhandeid aastaid maniokki. Selle jahust valmistatakse lapikut leiba cazabi’t. • Maisi kasvatati tõenäoliselt esimest korda 9000 aastat tagasi. Siis kasvatati maisi metsikut vormi

• •

(niinimetatud teosintet), mis kasvab Mehhiko mägismaal praegugi. Vene botaanik Nikolai Vavilov tegi oma uurimisretkedel kindlaks, et nisu ja rukis on pärit Kesk-Aasia metsikutest eellastest, hirss ja oder Hiina mägismaadelt ning riis Indiast. Hirssi hakati Hiinas kasvatama 4500 aastast eKr. Põhja-Euroopas kasvatati neid taimi, keda tänapäeval tuntakse kui umbrohtusid – valget hanemaltsa, põldtutra ja harilikku kirbutatart. Sumeri põllumehed kasvatasid umbes 3000 aastat eKr otra, nisu, lina, datleid, õunu, ploome ja viinamarju.

S Kaheteranisu on vanimaid teravilju. Metsikute taimede seemneid hakati teadlikult külvama ligi 10 000 aastat tagasi.

Magnoolia

S Magnooliatel on iga varre tipus üks suur, tavaliselt valge või roosa õis. Pildil on igihaljas hondo magnoolia.

• Magnooliad on igihaljad põõsad, ronitaimed ja puud. • Magnooliad on saanud oma nime Prantsuse botaaniku Pierre Magnoli (1638–1715) järgi. • Magnooliad kasvatavad ilusaid valgeid või roosasid õisi ning on populaarsed pargi- ja aiataimed. • Magnoolialaadsete seltsis on näiteks lõhnav muskaadipuu, tulbipuu, mikeeliad ja lõhnav kananga (ilang-ilang). • Magnoolia perekonda kuulub üle 210 liigi. • Magnooliad on ilmselt kõige iidsemad õistaimed. Nende kivistised on üle 120 miljoni aasta vanad, seega olid nad olemas juba dinosauruste ajal. • 1982. aastal pandi Jaapanis mulda arheoloogide leitud 2000 aasta

vanune seeme. See idanes ja kasvatas ebatavalise, magnoolia õit meenutava kaheksa kroonlehega õie. • Kõige populaarsem aedades ja parkides kasvatatav magnoolia on Soulange’i magnoolia (Magnolia × soulangeana), kes on liiliaõielise magnoolia (Magnolia liliiflora) ja sileda magnoolia (Magnolia denudata) hübriid. • Magnooliapuudel on neist puudest, kes kasvavad väljaspool vihmametsi, kõige suuremad lehed ja õied. • Teravalehist magnooliat kutsuvad inglased kurgipuuks, sest selle vilikond näeb välja nagu kurk.

Kogupere illustreeritud entsüklopeedia  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you