Page 1


Samasse kategooriasse kuuluvad ka märgid 173a. Lapsed ja 173b. Vanurid.

173a

173b

174

174. Lõikumine jalgrattateega. Ees pole mitte ristmik, vaid ristumine (liiklusseadus kasutab sõna „lõikumine”) jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega. Või on seal koht, kus jalgrattatee lõppemisel jalgratturid, mopeedija pisimopeedijuhid ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgratturid siirduvad sõiduteele. NB! Kuid jalgratturid ja mopeedijuhid peavad autodele teed andma. 178. Metsloomad. Märgilt näeb, millist looma on karta (samuti on olemas märgid, mis näitavad koduloomade ja -lindude teel olemise kohta).

178

184

184. Liiklusummik pannakse kohta, kus juhil on valida tee: kui lähed märgil näidatud teed, võid sattuda liiklusummikusse. Sageli on ummiku põhjuseks tee remontimine.

INIMENE, SÕIDUK, TEE

185. Jäätumisoht viitab kohale, kus tee võib jäätuda muust teest kiiremini või varem. 185

885

Talvisest libedusest teatab lisatahvel 885. Jäätumine. NB! 151. Libe tee aga teatab sügisesest libedusest.

151

Hoiatusmärkide mõjuala Hoiatusmärgid pannakse ohtliku koha ette ning kehtivad selle kohani, ei enam. Kui märgi mõjuala tahetakse pikendada või lühendada, pannakse selle alla vastav lisatahvel. 48


EESÕIGUSMÄRGID

Eesõigusmärgid (kuigi ainult 211. Peatee ja 232. Pärisuuna eesõigus annavad sõidueesõiguse) on kõikidest teistest märkidest erineva kujuga, nii et need tunneb ära ka tagaküljelt, ka lummemattununa, sest nad määravad sõidujärjekorra, st peavad vältima liiklejate konflikte, kokkupõrkeid, otsa- ja ettesõite. 211. Peatee teatab, et oled peateel ja ristuv(ad) tee(d) on kõrvaltee(d). Kui peatee suund ristmikul muutub, võidakse sellest teada anda lisatahvliga 834. Peatee suund ning kui sõidad just seda teed, pead paremale pööramise eel suunda näitama. Maanteel on sel märgil (aga ka paljudel teistel märkidel) niisugune reegel: kui peatee märk on maantee alguses, kehtib see kuni järgmise linnani, st maantee lõpuni või kuni märgini 212. Peatee lõpp. 221. Anna teed. See kujult kõikidest teistest erinev märk teatab, et ees on ristuv tee ning see tee seal on peatee, st seal liiklejal on eesõigus. Peateega ristumise koha ette võidakse Anna teed märgi alla panna lisatahvel 834. Peatee suund. Juhul kui ristmik pole nähtav piisavalt kaugelt, võidakse panna eelmärk Anna teed ning selle 49

211

232

834

212

221

INIMENE, SÕIDUK, TEE

Need on kõige tähtsamad sõidujärjekorra märgid, mis korraldavad, reguleerivad liiklust kohtades, kus sinu tee, sõidutee või sõidurada, ristub, ühineb, liitub mingi teise teega/rajaga. Teisi taolise kujuga märke pole olemaski.


Lase tramm läbi (trammil on võrdsete tingimuste korral alati eesõigus) 2. Jälgi, et sa vastassuunast otsesõitjaid ja ka paremale pöörajaid ei takistaks. 3. Ristmikult lahku nii, et vastassuunast vasakule pööraja möödub sinu auto parema külje poolt.

AUTOGA RISTTEEL

Ära unusta, et pöörde lõpul ei tohi takistada sõiduteed ületavaid käijad ja rattureid.

Ristmikul pööra nii, et parem külg oleks vastassuunast pööraja poole 130


VASAKPÖÖRE FOORIGA RISTMIKUL Jälgi foori tulesid: • roheline – palun mine, kui vastassuunast kedagi ei tule, ning pöörde lõpetamisel ära sega käijaid ega jalgrattureid; • roheline koos rohelise lisasektsiooniga – keegi ei tohi sinu vasakpööret segada, takistada (välja arvatud pöörde lõpul teed ületavad käijad ja ratturid); • põhifooris punane, lisasektsiooni nool roheline, võid erandina noole suunas pöörata, kui teisi ei sega ega takista; • nooltulega foori rohelise noole suunas, palun, see pööre on konfliktivaba.

Fooriristmikul vasakpöörde rada ei ole,vasakule pööraja sõidab rohelise tule ajal ristmikule võimalikult vasakule, et tema tagant otsesõitjad hõlpsamini mööda pääseksid 131

AUTOGA RISTTEEL

Kui kavatsed vasakule pöörata, pane suunatuli aegsasti põlema. Eriti sel juhul, kui samalt rajalt saab ka otse. Siis tagasõitja näeb, et tahad pöörata vasakule ja ta saab minna teisele rajale, et mitte sinu taha passima jääda.


Tähtis Kui sõidad nii, et sul jääb igas olukorras 10 sekundit aega tegutsemiseks, oled võidumees. Need kuus reeglit ongi ellujäämise reeglid. Kordame neid, et need meelde jääksid: 1. Kiirus olgu sõltuv olukorrast. 2. Vaata nii, et näeksid rohkem. 3. Ära üllata teisi. 4. Hoia pikivahet. 5. Näe ja ole nähtav. 6. Varu aega pidurdamiseks.

KUI OLED AJAHÄDAS Nüüd tead, kuidas talitada, et jääks aega tegutsemiseks, mis ka ei juhtuks. Aga kuidas tegutseda siis, kui aega ei ole mitte kümme sekundit, vaid ainult kaks või kolm? Kas sel juhul üldse on võimalik õnnetust vältida? Sõiduõpetajad väidavad, et on. Juhil on veel vähemalt kaks võimalust: 1) õige pidurdamine;

Ohutu sõidu õpetus

2) külglibisemise vältimine. ÕIGE PIDURDAMINE Ohuolukorras vajutab kogenematu juht tavaliselt piduri põhja. See on kõige levinum viga ja kõige sagedasem õnnetuse põhjus. Kui rattad lohisevad, ei ole auto juhitav. Auto läheb sinna, kuhu tema tahab, mitte sinna, kuhu juht soovib.

178


Äkkpidurdamine. Vaata juhi jalgade tööd! Kui on kiire, päästab äkkpidurdamine. See tähendab, et kähku on vaja auto kiirust kahandada. Vajuta siduripedaal alla ja pressi piduripedaali tugevasti. Kui siis rattad hakkavad lohisema, on tõenäoline, et auto hakkab kõrvale kiskuma, sest lohisevate ratastega auto ju ei ole juhitav.

Seejärel vajuta taas tugevasti pidurile ja lase jälle pidur lahti, et auto otseks roolida jne. Nii et pumpa piduripedaali või nagu öeldakse, pidurda väriseva jalaga. Ning kui kiirus on üksjagu vähenenud, lase pidur lahti, et saaksid takistusest mööda roolida. See võib mitte õnnestuda, kuid üritada tasub, sest kahju on igal juhul väiksem, kui takistusele otsasõitmine. Kui autol on ABS pidurid, ei pruugi pedaali pumbata. ABS piduritega auto rattad ei hakka lohisema, st auto on kogu aeg juhitav, ka äkkpidurdamise ajal. Kui aga ABS pidurid pole parimas korras ja auto hakkab pidurdamisel 179

Ohutu sõidu õpetus

Edasi talita loogikavastaselt: lase pidur hetkeks lahti (samal ajal on siduripedaal kogu aeg alla vajutatud), et rattad hakkaksid vabalt veerema, ja püüa auto otseks roolida. Veerevate ratastega auto juhitavus tõenäoliselt taastub.


ÕPETLIKKE NÄITEID ETTEVAATUST PEATEELE PÖÖRAMISEL

ÕPETLIKUD KOGEMUSED

Sõidan punase autoga suvilateelt suurele maanteele, paremale. Ristmiku ees on märk Anna teed. Vaatan vasakule, sealt kedagi ei tule, justkui võiks minna. Kuid ei! Paremalt, kuhu tahan minna, tuleb möödasõitja. Minu parem käsi pole vaba. Stopp! Kahjuks esineb sageli juhtumeid, kus paremale pööraja vaatab ainult vasakule ja kui seal on tee vaba, läheb. Aga paremalt, kuhu ta pöörab, tuleb vastu möödasõitja. Ja sellesama pildi juurde teinegi näide: nüüd olen ise sinise autoga möödasõitja. Olen tee vastasvööndis, parajasti möödasõidul, kui kõrvalteelt pöörab mulle vastu punane auto. Kui möödasõidetav veoauto lisab ka veel kiirust (!), satun üpris täbarasse olukorda. Seekord päästab mind auto hea kiirendusvõime. Juht, kellest tema kiuste mööda sain, puurib minu seljataga demonstratiivselt oma meelekohta, endale aru andmata, et ta kiirust lisades rikkus ise rängalt reegleid. 202


KALLIS AUTO EI PÜSI ODAVAMA SABAS Liiklemine on suhtlemine. Olen end harjutanud nii sõitma, et ma teisi ei segaks ega häiriks. Kuid autojuhtide maailm on pisut teisem: siin maksab vahel ka auto iga ja hind. Mida uhkem auto, seda kõvem peab olema minek ja seda suuremad olgu õigused. Ristmikul ootab minu kõrval uhke must auto samuti foori rohelist tuld. Mul on ka must auto, kuid tüki odavam ja väiksem ka. Sekund kollast, roheline … Mina stardin kiiresti, uhke must magas stardi maha. Ja nüüd ta vajutab gaasipedaali kasvõi vastu põrandat, et minust mööda saada. Kasvõi veri ninast, aga mööda peab saama! Ja lõpuks ta saabki, sest mul ei ole ju kiiret, pole nii uhket autot ega ka tahtmist kembelda. Mine! Järgmise foori all ta keerab mulle ette, et ma enne teda minema ei saaks. Aga mina pööran paremale, tema kõrvale …

Maanteel on peaaegu alati palju autosid, mistõttu kõrvalteelt peateele, vasakule, tekib sageli oht, et pööraja jääb suurel teel sõitvale kolonnile jalgu, sest ei suuda piisavalt kiirendada. Sel juhul soovitan talitada nii: leia kolonnis auk ja stardi, kuid suurel teel mine kohe teepeenrale, kust pärast kolonni möödumist saad rahulikult oma sõitu jätkata. 203

ÕPETLIKUD KOGEMUSED

VIISAKAS VASAKPÖÖRE


AUTOKOOLI ÕPPURI JA ALGAJA JUHI HARJUTUSED LIBEDAL TEEL ÕIGE PIDURDAMINE Talvised (libedad) teeolud toovad endaga kaasa sõiduki pidurdus- ja peatumisteekonna ning selleks kuluva aja pikenemise võrreldes suviste teeoludega. Selleks peab õpilane mõistma, et õigel ajal liikluses riskide äratundmine ning riskiolukordade vältimine eeldavad tihti kiiruse vähendamist ning piisava piki- ja külgvahe hoidmist. Seda on võimalik tagada, kui juht oskab mõelda ja ette näha ning valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, võib õigeid sõiduvõtteid kasutades säilida võimalus olukorda päästa. SÕITMINE LIBEDAL TEEL Harjutatakse:

ÕPETLIKUD KOGEMUSED

1) pidurdamist erinevatel kiirustel nii karedal kui libedal teekattel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma selleta. Harjutuse eesmärk on anda õppurile teadmised kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul ja selle tunnetus; 2) kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist. Kurvi läbitakse erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendades kiirust 5–10 km/h võrra), kuni auto kaotab juhitavuse. Harjutatakse pidurdamist kurvis ja kiirendamist kurvis. Harjutuse eesmärk on anda õppurile teadmised kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel ja kujundada selle tunnetust. Harjutust läbides saab õppur teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga enne kurvi sisenemist; 236


3) slaalomi sõitmist, mille käigus teeolud muutuvad. Harjutuse eesmärk on anda juhile teadmised õige juhtimisasendi ja roolikäsitsemise vajalikkusest, kiiruse mõjust auto juhitavusele erineva libedusega teekatete puhul ning nende võtete tunnetus. Õpilane alustab harjutuse läbimist ühtlase kiirusega hea haarduvusega teekattelt ja harjutuse kestel satub ta libedale teeosale. Libedal teeosal aga harjutus enam ei õnnestu ja sõiduk kaotab juhitavuse. Harjutus aitab mõista, et ainus võimalus tagada sõiduki juhitavus on õige kiiruse valik vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Sama harjutust korratakse uuesti väiksema kiirusega kuni harjutus õnnestub;

4) sõidukiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekonnale. Jääkkiiruse demonstreerimine. Ülesande eesmärk on anda õpilasele võimalus hinnata sõiduki reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekonda erinevatel kiirustel ja jääkkiirusest tingitud tagajärgi ning selgitada näitlikult juhile erinevaid pidurdustehnikaid ja nende mõju pidurdusteekonna pikkusele. LÕPPASTME KOOLITUSE HARJUTUSED Lõppastme koolituse eesmärgiks on süvendada algaja juhi ohutu liiklemisega seotud teadmisi ja oskusi, samuti tugevdada ohutust parandavaid hoiakuid. 237

ÕPETLIKUD KOGEMUSED

15–20 m

Eesti liiklusreeglid  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you