Page 1


E E S T I

6

EESTI Riigilipp (1922. aastast, rahvuslipp 1884. aastast)

Vapp (1925. aastast)

Eesti Vabariik paikneb Euroopas Läänemere rannikul ning koosneb mandrilisest ja saarelisest osast. Eestist kaugemal põhjas paiknevad ainult Island, Soome ja Norra (lähtudes riigi põhiala lõunapoolseimast punktist). Eesti suurim lääne–ida-suunaline ulatus on 350 km ja põhja– lõuna-suunaline 240 km. Rannajoone pikkus on 3793 km, sellest 2551 km moodustab saarte rannajoon. Territoriaalmere piiri pikkus on 767 km ja pindala 24 000 km2. Maismaapiiri on 681,6 km, sellest 338,6 km Venemaaga (sh 124,2 km Peipsi-Pihkva järvel ja 76,4 km Narva jõel) ning 343 km Lätiga. Eesti kuulutati iseseisvaks vabariigiks 24. II 1918, iseseisvuse kindlustas 1918.–20. aastal peetud Vabadussõda ja Nõukogude Venemaaga 2. II 1920 sõlmitud Tartu rahu. 1939. aastal sundis NSV Liit Eestile jõuga peale vastastikuse abistamise pakti, mille alusel rajati Eesti alale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940. aastal Eesti okupeeriti. 1941.–44. aastal oli Eestis Saksa ja 1944.–91. aastal taas Nõukogude okupatsioon. 1980. aastate II poolel algas iseseisvusliikumine ning 20. VIII 1991


kuulutas Eesti end uuesti sõltumatuks. 2004. aastast on Eesti olnud NATO ja Euroopa Liidu liige. Eesti põhirahvas (68,7%) on eestlased, suurima rahvusvähemuse (24,8%) moodustavad venelased. Eestlastest usklikud tunnistavad valdavalt luteri usku ning venelased õigeusku. Linnades elab 67,9% rahvastikust (31.12.2011). Eesti majandus tugineb liberaalsele turumajandusele ja on välisinvesteeringute jaoks avatud. Põhiosa riigi SKT-st luuakse teeninduses (2015. aastal 70%), ülejäänu tööstuses (27%) ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (3%). Tihedaimat koostööd tehakse teiste Euroopa Liidu maadega (sh Põhjamaadega) ning Venemaaga (eriti transiitkaubanduses). Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeserval, pinnamoes on valdavad tasandikud ja madalad kõrgustikud. Eesti ja ühtlasi Baltimaade kõrgeim koht on Suur Munamägi (318 m). Piirkonnale on iseloomulik parasvöötme niiske mereline kliima, seda mõjutavad Läänemere vahetu lähedus ja Euroopa looderannikule ulatuv sooja Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Eesti asub valdavalt segametsade vööndis, metsamaa hõlmab 47% riigi alast. Tuntuimad loodusharuldused on Põhja-Eesti paekallas ja meteoriidikraater Kaali järv.

RIIGI NIMI Eesti Vabariik HÜMN „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, sõnad Johann Voldemar Jannsen, viis Friedrich (Fredrik) Pacius; esmaesitus esimesel üldlaulupeol 18.–20. VI 1869 RIIGIKEEL eesti keel PEALINN Tallinn HALDUSJAOTUS 15 maakonda, mis jagunevad 185 vallaks ja 30 omavalitsusega linnaks (01.11.2013) ASUSTUSÜKSUSED 47 linna (sh 17 vallasisest linna), 12 alevit, 185 alevikku ja 4438 küla (01.11.2013) KELLAAEG +2 tundi (UTC) RIIGITÄHISED EE ja EST; mootorsõidukeil EST RIIGIKORD parlamentaarne vabariik INTERNETIAADRESSI LAIEND .ee PINDALA 45 339 km2 (Tartu rahu järgi 47 549 km2) RAHVAARV 1 352 320 (01.01.2017)

 Toompea loss

 Presidendi residents

RAHVUSPÜHA 24. veebruar (1918; iseseisvuspäev) RAHVUSLILL rukkilill RAHVUSLIND suitsupääsuke RAHVUSPUU tamm RAHVUSKIVI paekivi RAHVUSKALA räim KÕRGEIM KOHT Suur Munamägi (318 m) MADALAIM KOHT Läänemere rannik (0 m) KESKMINE TEMPERATUUR JUULIS 18 ºC KESKMINE TEMPERATUUR JAANUARIS –5 ºC RAHAÜHIK euro (EUR) SKT 1 IN KOHTA 15 405 € (ostujõu alusel, 2015) LIIKMELISUS ÜRO (1991), NATO (2004),

 Stenbocki maja - valitsuse residents

 Riigikogu hoone

EL (2004)

RAHVASTIK

7


8 22°00'

22°30'

24°00'

23°30'

23°00'

24°30'

25°30'

25°00'

S O O M E

L A H

Ida-V

(

J õgeva

Viljandi t

K ures s aare !

t

TARTU MAAKOND

VILJANDI MAAKOND

Tallinna laht

TALLINN PÕHJATALLINN

HAABERSTI

Va

Tabasalu

HARKU

Lohusalu laht

KESKLINN

j

Lahepere laht

Väike-Pakri (Lilla Rågö) Suur-Pakri (Stora Rågö)

I

Harku

Aruküla

KEHRA

Kiili

SAKU

Saku

RAASIKU

Vaida

KIILI

Klooga jv

Jõelähtm

RAE

Luige

SAUE

KEILA

Raasiku

Jüri Kangru

Raku jv

ANIJA

ej

Klooga KEILA

Mustjõgi

Aegviidu 1 Jäni jõ

SAUE

j

Kiisa la aid M

Vasalemma 5

Rummu

j

Pirit

KoseUuemõisa

ajõ gi

KERNU Hindaste jv

b Am

NOAROOTSI Rigu

alu

NISSI

j

Pi

ALBU

Riisipere

Habaja

JUURU

Ardu

alu

Turba

j

j

Reo

j

HAAPSALU

Uuemõisa

j

Märjamaa

Väätsa

j

V

id

RIDALA

Kumari

Matsalu laht

aj

TÜRI Särevere

Rõude j

ht Kõverlaid ela

L ok u t

KÄRU

VIGALA

Suurrahu (Suur Haeska)

2 Järvakandi

tu j

Oisu Eidapere

MATSALU RAHVUSPARK Ahelaid

a ukül j Ar

ru j

IMA

ku r

HALINGA

k Sa

aj rem ad Pa

in

TORI

ah

ej

Põd u st ej

Sa

et sa j k km ej

Õisu jv

HALLISTE

Õisu

Halliste

Sorgu

pu

Reiu Rann

KIHNU

Lõ u

am etsa

j

j Huma laste j

j

Tihemetsa

KAARMA

Kihnu

Kilingi-Nõmme

AbjaPaluoja

Mäekü

ABJA

SAARDE

Karksi-Nu

Mõisaküla

t lah

KA

Häädemeeste

L I I V I

58°00'

Pi

j

j

58°20'

a dn

ll

i st

TÕSTAMAA

Kasselaid (Kassemaa)

Vahase

Pale j

j

SURJU

Võiste

vä in

va

Ha

Ööri lõpp

u Ra

TAHKURANNA Ura j

Ki h nu Allirahu

Kaugatoma laht

VILJANDI

Ramsi

Manõja

Abruka

Salme

j

t

TÕSTAMAA

Kasti laht Väike-Tulpe

k a t e l

Viirat

Kõpu

Nasva

SALME

S u u r

h

kma j Läh

N as v a j

KURESSAARE Kuressaare laht

VILJANDI Viljandi jv

l a

laht

Sutu laht

Kudjape

KÕPU

PAIKUSE

maa sta Tõ

jõgi Püha

Suurlaht Kellamäe laht

Tõstamaa

pp

Kõrksaar

lõ ste

j Mullutu laht

Vägara laht

Riksu j

i Va

rla

LÄÄNE-SAARE

Mõndalaid

laht

Oessaare (Siiksaare) laht

i õg Vas kj

j

SINDI Paikuse

P ä r n u

na

Kur i

PÄRNU

Audr uj

ste i gu Kõ

PIHTLA

i

T õ r a maa

Sauga

Audru

AUDRU

Udriku

Ermistu jv

Kärla

mjõg Lem

ga

Sa u

Tõhela jv

VALJALA

Loonalaid

SOOMAA RAHVUSPARK

Tori SAUGA

ev

Karujärv

Kihelkonna

Mä dar

Lavassaare

Undu laht

Ma ad

Valjala

KIHELKONNA

t

Vändra j

SUURE-JAANI

Al

j

ubja o

si irt

ht

Lõv ej

lah

Suure-Jaani

Are

Harju laht

LAIMJALA

KIHELKONNA

Atl a

Olustvere

ARE

KOONGA

VARBLA

elk lah onn t a

KÕO

4 ij

PÖIDE

MUSTJALA

Naale laht

Ki h

Ma s su

Vanamõisa j

k

VILSANDI RAHVUSPARK

LÜMANDA

Võhma

Tootsi

Virtsu

Viire

6 Vändra

j

j Koigi jv

Järise jv

Pärnu-Jaagupi

Lavassaare jv

Viirelaid (Paternoster)

ä

jõgi ar

e uver Mõn

j

HANILA

j

i Leis

eo Võlup

a va

Tu udi

väin

j

Vä r

MUHU

Väik ev

T

nak Va

la ga Ta

Kooru jv

Killatu j

MUHU

Orissaare

Kasse laht

ur

da j on

la

ORISSAARE

Kesselaid (Kessulaid)

Su

So

Ra nd

Pun a be j

j ika All

ht laht) sula etsa Uprasm a (P

Triigi laht

Küdema laht

Killatu jv

VÄNDRA

Lõpemeri MUHU

Leisi

LEISI

Lihula

ORISSAARE

Kõinastu (Keinastu)

Kaisma jv

TÜRI

j

MU HU

v ä i n

Enge j

LIHULA

gi

S o e l a

õ nij Pe

58°40'

aj

ht

Rä pu j

Kõrgelaid (Kõrglaid)

l a h t

Pran di j

KULLAMAA

j

KASSARI K a ss a r i

KEHTNA Käru

MARTNA

Ko

EMMASTE

ah t

V Ä IN A M E R I

Vareslaid

se j

Pärn uj

Külam aj

Tauksi

RAIKKÜLA

Hanikatsi

La

Jausa laht

Lõ p el

eli

Liivi j

Liialaid (Liia)

Heinlaid Kaevatsi

PÜHALEPA

Taguküla

RIDALA

Nur

Luguse j

t

Sõmeri

Saarnaki

Vanamõisa laht

RIDALA

Rannamõi sa j

lah

KÄINA

Õunaku laht

SA A R E M A A

PAIDE

a õi s

jõgi

u ns

Vaemla j

Tihu jv

Jausa j

Põdragu jv

PAIDE

j Rõu e

MÄRJAMAA

Suu re m

J

Mard iha

Hobulaid (Hästholm)

Pasilaid (Pasja)

Vohilaid

VÄÄTSA t si

tri

HIIU Van a

ROOS

KAIU Vig ala j

Arussaare j

Nuu

PÜHALEPA

la j Taeb

Pokuti j

Armijõgi

aj

j

RAPLA

kurk

m Po a

õe

Alu Kaiu

Palivere

Haapsalu laht

RIDALA

Luidja laht

RAPLA

j

Vodja

Prästvike

Risti

Lin

H a r i k u r k

Pih la j

o si Vo

Kõrgessaare

a

LÄÄNE-NIGULA VORMSI

Kirikulaht

ij ard

jõgi ala

Kod il

Sutlepa meri

HIIU

KÄRDLA

p a lu

V

Tjuka (Suur-Tjuka)

Tareste laht

HI I UM A A

Juuru

Kasari

L

VORMSI (ORMSÖ)

S

Leh t ma j

j

Meelste laht

Vilsandi

j

Paunküla vh

KOSE

irs

ldi j

la

Järlepa jv

KOHILA

j

terp Vih

ri j

NÕVA

a Atl

Ä

Ta

Ravila Kose

iv Ku

j

Kohila

sjõgi

j

Ruila jv

rva

ila

PADISE

Tänavjärv

la ha Tu

Veskijõgi j õv a

Veskijärv

aj

Ke

Aespa N

N

la j Jäga

ma

Spithami laht

gi

m ale

M

Ämari

Keibu laht

E

Uudepanga laht

KUUSA j

s Va

Osmussaar (Odensholm)

Loo

Soodla vh

Assaku

Laagri

Karjaküla

Pakri laht

Kurkse väin

Kuusalu Kostivere JÕELÄHTME

Lagedi

NÕMME

PALDISKI

NOAROOTSI

Peetri

Ülemiste jv

Männiku jv

E

Ä

Kolga

Soodla j

Harku jv MUSTAMÄE

Vää

V

Kiiu

Rummu jv

Maardu jv

Loo

LASNAMÄE

KRISTIINE

Keila-Joa

K a p e l l s k ä r

R

59°00'

Pedassaar Kahala jv

VÕRU MAAKOND

L Ä T I

Pud i

KUUSALU

PIRITA

MAARDU

Vilja

t

Kolga laht

Kaberneeme (Kobo) laht

VIIMSI Viimsi

Haabneeme

T

Võru t Valga

Ra

Lohja jv

Koipsi

Ihasalu laht

S t o c k h o l m

Sa

PÕLVA MAAKOND

t Põlva

VALGA MAAKOND

59°20'

JÕELÄHTME

Tartu

LOKSA

Rammu

oj so

t Pärnu

Hara laht

Suur-Malusi

Kräsuli

JÕGEVA MAAKOND

PÄRNU MAAKOND

Väike-Malusi

Aksi

VIIMSI

Paide t

SAARE MAAKOND

Prangli

VIIMSI

Aegna

j

t

VIIMSI

Naissaar (Nargö)

Kolga

RAPLA MAAKOND

Haaps alu

Lä Lääne-V

JÄRVA MAAKOND

Kloost

t

R apla t

V E N E M A A

! K ärdla

IDA-VIRU MAAKOND

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

LÄÄNE MAAKOND

Leivajõgi

HARJU MAAKOND

HIIU MAAKOND

t J õhvi

H e l s i n g i

Jõg

R akvere t

t Tallinn

Käru

59°40'

MAAKONNAD

na

RAHVASTIK

H

HÄÄDEMEESTE Hä äd em ee

L A H T

ste

Ruhijärv

j

Väike katel

Ramatas Lielezers

TORGU Le

mm

Virpulka Tündre

Kodajezers

ej õg i

Rau

da

va

Pužu p

Ramata

e RŪJIENA (RUHJA) Rozēni

Naukšēni MAZSALACA (VÄIKE-SALATSI)

K u r a

AINAŽI (HEINASTE)

k u r k

57°40'

RUHNU

Riigipiir

Vald

Ajutine kontrolljoon

Maakonnakeskus

Maakonnapiir

Linna- või vallavalitsus

STAICELE

Ruhnu Kuiviži (Kuivaste)

ALOJA

SALACGRĪVA (SALATSI)

Burtnieks (Asti)

Rencēni

Sadam

Omavalitsusüksuse piir

Lennuväli Rahvuspargi piir

L Ä T I

Piiripunkt

Rahvuspark Maa-amet. Haldusjaotus seisuga 01. 05. 2016 VALMIERA (VOLMARI)

22°00'

22°30'

23°30'

23°00'

24°00'

24°30'

LIMBAŽI

25°00'

25°30'


9 26°00'

26°30'

27°00'

27°30'

Eesti maakondade lipud ja vapid

VIHULA

Uhtju (Põhja-Uhtju)

KUUSALU

Mohni (Ekholmi)

Ust-Luga

Sala (Lõuna-Uhtju)

LAHEMAA RAHVUSPARK

Hara laht

LOKSA

Eru laht

Käsmu laht

Käsmu jv

Võsu

Kunda laht Võ su

j

Lohja jv

VIHULA

Pud i

oj so

KUNDA NARVA-JÕESUU up Vain

Kolga

VIRU-NIGULA

j ea j

JÄRVE

Tool

Lä s

j

Kolga

j

Erra

Va lg

gi ejõ

Soodla vh

KADRINA

Uljaste jv

Sõmeru

Püssi

RAKVERE Lepna

SONDA

Hirm use j

Ohepalu jv

ANIJA

RÄGAVERE

Mustjõgi

K und

Vinni

j

jõgi Raud

RAKVERE

ViruJaagupi

sjõgi

Taga

jõgi

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

SLANTSÕ

Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA

Iisaku

ge

Tudulinna

Simuna

j

Av ijõ

ALAJÕE

Ja a m a j

AVINURME Avinurme

gi

ukv Im

ROOSNA-ALLIKU

j rja

pun

j

j

Nõmm e

andu Ilm

JÄRVA-JAANI Järva-Jaani

IISAKU

LAEKVERE

Ranna

Laekvere

Kiltsi

RoosnaAlliku

gi

TAMSALU

Rakke

Vodja j

KAREDA

Peetri

Pii lsi j

RAKKE

Lohusuu

LOHUSUU

KOERU aj

Pre e di j

j

a n

Sall

Es

V E N E M A A

ere j

Koeru

PAIDE

TORMA

uj

M

Sinijärv

us

t us

j Päi nur me

Sadala

On g a

Endla jv

tv e e j

Mustvee

P E I P S I

j

KOIGI

M

jõg

rik ost

i

O

PAIDE

JÕGEVA

J Ä R V

KASEPÄÄ

a Pedj

Põ l ts

Laiuse

j

SAARE j Kuremaa jv

Siimusti

Arussaare j

IMAVERE

ä pa

JÕGEVA Kuremaa

Kaave

PAJUSI

j

j ivi Ha av ak

Nave sti j

Jõgeva Oisu

ere j Tarakv

ej ver Kulla

am

aa j

Torma

Pran di j

Rä pu j

Jõgevamaa

j ao

Aravete

TUDULINNA

Adavere

PALA

Palamuse

Kallaste PALAMUSE

PÕLTSAMAA urm ej

Pik kn

Kaiavere jv

ve

j

j Raigastvere jv

Puurmani b Um usi j

Tabivere PUURMANI

Olustvere

Lahepera jv

VARA

Kolkja PEIPSIÄÄRE

Saad järv Mu da jõg i

Kolga-Jaani

Kasepää

Äksi Lähte

Em ajõ

TARTU Vasula

j

Varnja j

LAEVA

La ev aj

ja

KOLGA-JAANI

a Karg

Parika jv

ALATSKIVI

Elistvere jv Soitsjärv

Amm e

Kamari

Alatskivi

TABIVERE

Kaa

me

j

an

ur

K

pa ää

Ne

Põ lts amaa j

KÕO

Kaiu jv

Pikkjärv

PÕLTSAMAA

Võhma

sa Koo

gi

j

Koosa jv

Kõrveküla PIIRISSAARE Piirissaar

LUUNJA

na

Emajõ gi

s

Kalli jv

Elva j

ma j

Ilmatsalu TÄHTVERE

PUHJA Ulila

Luunja

TARTU

VILJANDI

Leegu (Leego) jv

MÄKSA

Luutsn a

Räni

L Ä M M I J Ä RV

Vahi sil

j

Puhja ä

VÕNNU

ÜLENURME

Ka vi l da j

T

MEEKSI aj atr

Mehikoorma

Kambja

Mustla

j Mõra

ELVA

Ahja MOOSTE

õg i

Mooste

VASTSEKUUSTE

RÄPINA Meelva jv

Rõ n

gu

j

Õh n e j

RÕNGU

ja j Ah

VastseKuuste

Õisu TARVASTU

AHJA

ij Por

Pangodi jv

Õisu jv

KAMBJA

Pe ed aj

j

Nõo Tõravere NÕO

Rannu

Võnnu

HAASLAVA

uj sal at

Karijärv

KONGUTA

RANNU

Tarvastu

Ilm

Kalli

Roiu

V Õ R TS J Ä R V

VILJANDI

Apna j

Keeri jv

j

Viljandi jv

j

Ärm

Viiratsi

j

Ida-Virumaa

Kau k vere j

Sääse

ALBU

a

Hiiumaa

Na r va

P

rva

Roela

Por un

Mäe tagu se

ILLUKA Gorod enk

Porkuni jv

Tamsalu

AMBLA

Ramsi

Harjumaa

ij

MÄETAGUSE

j

a

Tudu

VINNI

Ambla

Käravete

j

Mäetaguse

se j urt

Oj

Ädara j

Ta

aa j

TAPA TAPA

p a lu

jõgi

Konsu jv

m

gi

Lehtse

Reo

Roheline jv (Balti SEJ settebassein)

Narva veehoidla

Musta

a

LÜGANUSE

la

j

Pajusti

1 Jäni jõ

b Am

Kulgu

VAIVARA

j

Aegviidu

VIIVIKONNA (K.-J.)

VIIVIKONNA (K.-J.)

AHTME (K.-J.)

Vasavere j

Kadrina

JAANILINN (IVANGOROD)

NARVA

TOILA

JÕHVI Tammiku

SOMPA (K.-J.)

Koh tla

Na r

gi

NARVA

Sinimäe

Sõtke j

ORU (K.-J.)

JÕHVI

Lüganuse Kohtla-Nõmme 3

KIVIÕLI Sonda

Olgina Tõ r v a j õ

gi

59°20'

SÕMERU Uhtna

Pü ha jõ

KUKRUSE (K.-J.)

j

Er ra

SILLAMÄE

Voka

va

KOHTLAJÄRVE

ASERI Pada

uj ob

KUUSALU Soodla j

KOHTLA

lja j Se

Pärlijõgi

Haljala Lo

NARVA

Toila

se j

HALJALA j na

t la h

a N a r v

Aseri

Alajõ

Kahala jv

pu j

Rõngu

Nõuni jv

Le

PALUPERA

Mäeküla jv

ij ev

Räpina Võõpsu

KÕLLESTE

d

ajärv

j

j

Mä d ajõg i

j

atre j La

majõgi

Õru

aj Vis u l

Värska LAHEDA

KANEPI

Ora

Punde jv

VERIORA

gi jõ

VÄRSKA

Parksepa URVASTE Uhtjärv

a

Väimela

Antsla j

HUMMULI

ORAVA

LASVA

Lõõdla jv

P

ed

Tsirguliina

SÕMERPALU

Vana-Antsla

eli j

Laatre

a Vagu l

Sõmerpalu Korijärv

VÕRU

ug

de li

Antsla

VÕRU Kose

Är n u j

KARULA

Uus-Irboska (Novoizborsk)

ANTSLA

VALGA

VASTSELIINA Vastseliina

j

Pankjavitsa (Panikovitši)

j

HAANJA

us a

jõ gi

Kirikumäe jv

Pi

RÕUGE

Irboska (Izborsk)

57°40'

Koiva

Suur Pehmejärv

Ähijärv

Aheru jv

Rõuge

KARULA RAHVUSPARK

li Pär

encēni

Mustjõgi

VALKA

PETSERI (PETŠORÕ)

MEREMÄE

j

e

Pe

j

jv

Tamula jv

Kobela

TÕLLISTE

Iskna j

va

Hummuli

Valgjärv

j

i jõg

Pi u sa j

Sangaste

E ke

ÕRU

a Em ke

i

SANGASTE

Vä i

Kokle

Sill a otsa

HELME

aukšēni

Veriora

Kanepi

TÕRVA

Tündre jv

Lutsu

Piigandi jv

j Jõku

Helme

MIKITAMÄE

PÕLVA

OTEPÄÄ

Pü h

Õh ne

j

Puka

Ruhijärv

Võhan

j

PUKA

uj

Pahtpää

rt si j

a lu

j me Hel

järv eis

JÕHVI

PÕLVA

VALGJÄRVE

Otepää

PÕDRALA

KARKSI

P I H K VA J Ä RV

Valgjärv

P

Pu

V

Karksi-Nuia

Roodova (Rotovo)

A

jõ ru

Ubajärv

Varstu

gi

VARSTU

Pä h

Ah

TAHEVA

ni

ura j Ku

elo

j

Kisõjärv SEDA STRENČI

o

Pulli jv

K olga o stjõgi Mu

MÕNISTE Vaidv

Misso

Pabra jv

Hino jv

Peeli j

a

MISSO

j

Laura (Lavrõ)

si j Ped et

APE (HOPA)

25°30'

26 °00'

26°30'

27°00'

27°30'

28°00'

RAHVASTIK

L A H T


10 22°00'

EKENÄS (TAMMISAARI)

23°00'

25°00'

24°00'

S O O M E

HANKO (HANGÖ)

Hanko ps

E

M

O

Prangli

ar

m A S Sauvere

A

A

e

Koigi jv

Valjala

t Vais

Pootsi Lao Torila n

lah t 0

10

Kasselaid

u Lõ

Vahase

20

30

40 km

@Regio 2010 KL-10-061

Abruka

lah ps .

Sääre

100

L I I V I

HEINASTE AINAÞI

50 Ruhnu

25

Kolka nina

Ruhnu

0

SALATSI SALACGRÎVA

.

Kūolka

-20

22°00'

SOMPA

TOOTSI

Aste Lõmala

linn

-100

riigipiir

linnaosa

72

Tartu rahu piir

alev

-200 m

astang, järsak, pank

alevik küla

-50

a

m e v L in ts

r

Kä õ ru

K

P

Sürgavere

J

L

rnu

Rau Metsküla Jämejala dna



Puiatu

Päri

KILINGINÕMME

Tihemetsa

34

Heimtali Kõ pu Ramsi Loodi Sultsi Õisu jv

Õisu Halliste

MÕISAKÜLA Veelikse

k

madalik MAZSALACA VÄIKE-SALATSI 63

L

STAICELE

Ä

ALOJA

sadam Dundaga

Haldusjaotus on seisuga 29.11.2010

Roja

23°00'

24°00'

A

VanaVõidu

Viirats

VILJA

121

Hols Paistu

M

Tuhalaane

Veis

145

Rutu mä Ala

T õ r Taagepera g u s

RUHJA RÛJIENA

T

Asti jv Burtnieks

Säde

I

1

Matiši

119

Dikli

76

lennujaam .

M

S a k a

KARKSINUIA

Jäärja

Massiaru

si lat Sa

I

Saar Karula Täna

ABJA-PALUOJA Karksi

Saarde

Tali

D

N

A

ist

89

57°30'

SINDI

maakonna piir

Surju Re iu

Treimani Ikla

Tääksi

a Vastemõisa

92

L A H T

75

Kura kurk (Irbe väin)

Vi

Kabli

150

Sõrve säär

I

Metsepole

200

Mäebe Mõntu

a

Kanaküla

Häädemeeste

Sõ Iide

V

m

Imavere Kabala

Olustver

SUUREJAANI

Kõpu

Laiksaare

Lemsi

m 250

rve

58°00'

.

Kihnu

t Kaunispe

Tahkuranna

Pikla nina Rannametsa

Linaküla

o

i

Silla

Reiu Uulu

laht Võiste

o

SINDI

PÄRNU Pärnu

Manija Manilaid

S

Paikuse k

.

Liu

Taali

.

Väike-Tulpe

Salme Läätsa

ga

la

ah

Suure-Rootsi

(Teen use )

ri

el

he

va

Ariste laht

Suur katel

Kasa Lindi

Seliste

Reegoldi Lõhavere

ti ves Na

P

Kõo Koksvere

VÕHMA

Jõesuu

Tori

 Sauga

Audru

Tõstamaa 28

.

Selja

Jõõpre

Kõima

t

ide

 Muratsi

Nasva Lõmala

Suigu

Are

31

E

Ad

Vihtra

A

Retla

Kahala

Kurgja

Suurejõe

Pärnjõe

Koigi

l a v a m

Kaansoo

A

Papsaare

Ermistu jv Vaiste

M

Lemmetsa

Tõhela Tõhela jv

25

Matsi

U

N

R

Ä

Lavassaare jv

LAVASSAARE

Helmküla Varbla

La

KudjapeKailuka

P

Kalli

Tõusi

31

Kõiguste Kõljala Sakla Kaali Turja Kaarma Pihtla Sandla Tahula

KURESSAARE

Koonga

Ahaste

Kaisvere

Pähkla

49

Paadrema

Kübassaare ps

Laimjala

Eikla

Paatsalu

Lõpe

k30

Peet

Särevere Oisu

Laupa

VÄNDRA

PÄRNU-JAAGUPI TOOTSI

i

70 77

TÜRI 65

l

A

Pärsama

M E Lõ v

l

r a n n i k u m

k

R

a

l a h e

sti

Kõima

Mihkli

L i i v i

rgu

Oidrema

Vatla

Pädaste

Tornimäe Võilaid Kõrkvere

Pöide

d

s ärnuk

M

Mäo

Türi-Alliku

a

39

Virtsu

.

a

d

m

a

Karuse

e

e

ne

Piiri

Hanila

PAIDE

57

Kergu

A

Tarbja

Käru

Kaisma

Libatse

Roo All

V

R

Ä

J

K

Eidapere

Ojaäärse

25

38

A

Lokuta

i

Väätsa

JÄRVAKANDI Enge

Ahula Kaalepi

JÄR

ll Ha

-S

aa

re

a a46

Tagavere

Karja

30

Aste Kärla

Lää

15

LIHULA Tuudi

Kõmsi

Hellamaa Kuivastu

R A P L A M e A Velis

Valgu Konuvere

25

24

Keava 106 Kehtna Purku Lelle 81

Sau ga

I E

M E

N Ä

Ä

e

s t i Üdruma Rõude Vana-Vigala sari Päärdu Ka Laiküla 33 Matsalu Tõnumaa Metsküla Kirbla Kivi-Vigala

Ara

91

Lõõla

Vahastu

Albu

87

Anna

Kaiu

85

Raikküla Tamme

94

Järva-Madise

a

59°30' 59°00' 58°30'

23

Ingliste Valtu

Kasti

106

Kuimetsa

Alu

Vändra

ik

Kesselaid

MUHU Liiva

Teenuse

e

Juuru

RAPLA

Liivi

A

L

A

Lümanda

i

in

58

Nootamaa

24

Kodila

Matsalu laht Saastna

laht

50

er

M

ma Karujärv

Papisaare

Võhma

Küdema

Mustjala

Kihelkonna

m

E

Varbola

MÄRJAMAA

Kullamaa

Vardja88 Paunküla vh Habaja Ardu

Purila

Hagudi

Orgita Sipa

45 Koluvere

Kirna

Oru

Järlepa

Kuusiku

Laukna

Martna

.

.

Vilsandi

Orissaare

Puise

Nõmmküla

Leisi

Tauksi

I

Topi laht

Koguva 21

.

l a Panga ht

äin ur v

de

Metsküla

Panga

laht

Veere

Harilaid

Kõinastu laid

Triigi

.

pe

M

R

u

Su

Soela väin Pammana nina

Ninase

ga Ta

Tagamõisa ps

Loonalaid

E

Palivere

E

A I N V Ä

Harju Emmaste .

N

Orjaku Kassari

45

Prillimäe

Hageri

Kernu

-

Kuijõe Turba Ellamaa Piirsalu Lehetu

Nigula

Taebla Paralepa

.

To p

Heinlaid Kaevatsi laid Hanikatsi laid

Kassari

Sõru

Rohuküla

.

Salinõmme Nurste Jausa

Ä

Pühalepa Heltermaa

Käina

e

A

Lehtse Jäneda

KoseAlavere Uuemõisa 102 Ravila Kose Paunküla

Kurtna

Kohatu KOHILA

Haiba

Riisipere

Risti

Linnamäe

.

HAAPSALU Vohilaid

A

n

A

Laitse

.

Hellamaa

Suuremõisa Männamaa

Sviby

urk

Mardihansu laht

A

Nõmba

31

Pürksi

si k

H

Kõpu

M

U

o Vo

Kõpu ps

I

I

Hullo

Noarootsi ps

k

Kalana 68 Tornimägi

Tubala

ur

Lauka

ri k

Luidja laht

Ha

 Palade

Kõrgessaare

ä

Ä

Sutlepa

VORMSI

Saxby

KÄRDLA

Variku

ä

L

L

.

M

U

Jä AEGVIIDU g a al

rpalu hte Vi

Riguldi Lehtma

J

R

A

H

27 Tänavjärv

Veskijärv

Lehtmetsa

l a v a m a a

Kiisa

Ääsmäe

9

92

KEHRA

me

a eil

Nõva

H a r j u

86

Soodla vh So

ht

Pirita

t

R



g jõ lge Va la od

ah

Vihterpalu Vasalemma Harju-Risti Padise

Dirhami

Reigi

Kiiu Kahala jv Kuusalu

.

Loo Kostivere Lagedi p Assaku PALDISKI 25 ere l Raasiku Jüri Kangru Väike-Pakri Pakri ps Aruküla Jõelä Luige KIILI KEILA Suur-Pakri Klooga K SAUE Vaida Saku Lehola Kurkse väin Nabala

.

Tahkuna ps

Kaberneeme

MAARDU Valkla S o o m e

.

LOK

r a h e Vihasoo a Kolgaküla lKolga

Kolga laht

Koipsi

Haabneeme

Viimsi

Tabasalu Harku Keila- Vääna Laagri Joa

.

a

Viimsi ps Neeme

Türisalu La Lohusalu he

ht

Mo

Viinis Suurpea Kä Kasispea K .

Kolga-Aabla

Ta l l i n n a l a h t

Muraste

la

Rammu

Püünsi Pringi

TALLINN

Leesi

Aksi

Aegna

Naissaar

Põõsaspea n

in

Pärispea

Pärispea

Juminda ps

Juminda

Osmussaar

ka r

Pure

k

O

S

H

RAHVASTIK

Hanko laht

LIMBAÞI LEMSALU

25°00'

VALMIERA VOLMARI

STR


11 27°00'

28°00'

Väike - Tütarsaar

H

T

Ust-Luga .

t

Mohni

h

Uhtju Sala

a

l

v a N a r

NARVAJÕESUU

.

.

.

.

a

e

Pung

V

Ahja

ts

Võr

a

l

k

rtse

Pu

a

Palupera

õ r g u s t i k

Keeni

Vana-Antsla Tsirguliina

Ga

-H

Hargla

ru

123

Laanemetsa

uja

va oi

STRENÈI

k

Mõniste Saru

V

Tootsi 210

95

Piusa

 Keila juga

Vastseliina 318A

Saatse



Võmmorski

Obinitsa Loosi Kapera Meremäe

Haanja Suur Munamägi

PETSERI PETŠORÕ

Irboska

Vana-Vastseliina 166

Irboska

A l a v a m a a Izborsk r g u n j261a 268 k õ 231 s t a a Ruusmäe i k H Luutsniku

U

R

241

M

Viitka

Misso

Varstu

Naha

26°00'

Rõuge

Sänna

Õ

Kuutsi Vastse-Roosa Gaujena

gl

and u

Õh ne

a

K Lüllemäe Tsooru 137 Tornimägi Koikküla ustik K õ r g 100

Orava

VÕRU Kose

Värska

Treski 82

Väimela

115

Niitsiku

Leevi

Tsolgo

gi ANTSLA gu tjõ 118 us M n õ NursiPuiga a l u r a a

r

VALGA Kaagjärve

Veriora

Osula Navi Kääpa Lasva Otsa Vagula jv

Sõmerpalu

Tagula

Vana-Koiola

Parksepa

Sangaste UrvasteSulbi Kuldre

Õru

Peri

Tilsi

Kanepi

Piusa

Vidrike Kooraste

Võh

211

v

VALKA

k

r

100

Põlgaste

Kääriku

ä

I

208 A Kuutsemägi Sihva Väike Munamägi 172

v

Mikitamäe

j

Sooru

217

silma

k

Lüübnitsa

Ruusa

a

117

213

Võõpsu

Himmaste

PÕLVA

a a

Hummuli

Mammaste Krootuse

m

E

Koorküla

gu i n õ majõg

de

V

A

M

e Väik

r g u s t i k

G

L

Valgjärve

A Puka A Pühajärv OTEPÄÄSaverna Tännas214

a

Helme

TÕRVA Taagepera Patküla

A

Aakre

Pikasilla

v

Lõve 145 Linna Rutu mägi Ala

Seredka

i

l

Veisjärv Riidaja

V a l g a

IA

A

d

Elva

.

a

ksi

58°30'

.

m



A

TARTU

Emajõgi Rämsi

i n d U g a

Oiu Valma Väike-Rakke

lik



VanaVõidu

da

Kõrveküla Piirissaar Kavastu Meerapalu Piiri Ilmatsalu Tooni Ulila Luunja Puhja Melliste Tõrvandi Ülenurme Viiratsi Nõgiaru ri Võrtsjärv Samolva Sangla VILJANDI Roiu Võnnu Lääniste Samblaküla Meeri Reola 121 123 Väluste Kaarlijärve Tõravere Mehikoorma Nõo Tatra Vana-Kuuste Pnevo Holstre di Kureküla Vellavere 106 Paistu Meeksi Porsa Kambja tsi Ahja Rannu Konguta Rasina Lämmiv Mustla Soe ELVA 128 järv Kivilõppe VastseTuhalaane Valguta 92 Mooste 70 Linte Kuuste 190 Maaritsa P Hellenurme S a k a l aSuislepa Lapetukme A V M A A RÄPINA i p ä äP Õ L Rõngu h Kärstna Leevaku O t eNõuni Ristipalo Taevaskoja Saarepeedi Karula Tänassilma

 Talvine Otepää maastik

Jamm

.

Praaga

58°00'

A

M

A

Tammistu

86

E

Spitsino Spitsõno

Varnja

M

U

Nina

Kolkja

80

Vorbuse Vahi

KALLASTE

r v j ä

T

i

104

Vedu

R

N

s

A

T Kärevere

E

p

Alatskivi

Pataste85 107 Am Koosa m 84 Vara

Äksi

Lähte

Laeva

e ma

i

rv jä

.

a

97

Kodavere Pala

s i e i p

A

Kääpa

P

A

a

OUDOVA GDOV

.

Lümati

96

e

Kolga-Jaani

e Ped

M

Omedu

e laver

Puurmani Tabivere

Lalsi

I

Kasepää

Luua Kudina 76 MaarjaMagdaleena

m

e

50

Raja

Palamuse

118

r

Väike-Kamari Pikknurme

Kamari

.

Torma

Voore

PÕLTSAMAA

Tääksi

D

Kuremaa

Saduküla Kaarepere

Lustivere

A

o

Olustvere

A

Tõikvere

Laiuse

Painküla

Siimusti

 Pandivere kõrgustiku kõrgeimalt kohalt Emumäelt avanev vaade a

MUSTVEE

Võtikvere Vaiatu

145 Laiuse mägi

98

Kalana

M

A

V

E

Ulvi

Sadala

Vaimastvere Kurista

v a m a a Esku Kõo Koksvere Võisiku

43

Kauksi Rannapungerja

126

a Pedj

JÕGEVA

Pajusi

Adavere

G

Õ

Pisisaare Imavere Kabala

Jaama Alajõe

Lohusuu

166

o

a

Salla

Emumägi Vägeva

V

re su

rja

SLANTSÕ

Vasknarva

Kul

m ltsa Põ J

88 89

Endla jv Kärde 110

96

Päinurme

70

43

54

s

Müüsleri

Koigi

Tudulinna

Käru

133

- E e s t iaa

ku

65

Iisaku

e

uk

67

Jõuga 94

Avinurme

Rakke

Koeru

A

Paasvere

Laekvere

A

e

s

u

g

Venevere

Vao Ervita

Peetri

k

Simuna

M

s Plju

Mäo

A

156

i

t

s

104

Muuga

Rahkla

Avanduse

u

g Pikevere

u Oonurme

A

a

t

U

A Illuka Raudi VäikeKuremäe Pungerja 92 Kuningaküla

Mäetaguse 61

Roela Tudu M A

71

R

I

V

-

A

D

Narva veehoidla

Kurtna

P

a

r

I

JAANILINN IVANGOROD

Auvere

VIIVIKONNA

Kiikla

l a v aPagari m a a

91

e U

Väike-Maarja

Karinu

RoosnaAlliku M

I

Kiltsi

k õ JÄRVA-JAANI

A

r

R

Vajangu Vao146 Triigi

Ahula Kaalepi

V

V

TAMSALU

Aravete

a

e

-

Anguse

SOMPA

l

Roosna

v

i

Porkuni

Sääse

E

ViruJaagupi

Assamalla

A

Albu

se

d

n

a

P

Ambla Käravete

N

Ä

Ä

L

126 Moe Lasila

94

Soldina

JÕHVI AHTME

59°00'

nd

KOHTLANÕMME

Vaivara

Edise

KÄVA

Narva

Ku

PÜSSI

i

Lehtse Jäneda

06

 Tahkuna rand

KOHTLASILLAMÄE JÄRVE Toila Voka KUKRUSE Sinimäe NARVA

Aa Purtse

g jõ lge Va la od

TAPA

Kiku

La

a

Vainupea Võsu LOKSA i k u m a d Eisma Letipea Karepa n a r n Vihula a l Mahu Sagadi h e Vihasoo i k Palmse KUNDA ga Kolgaküla Loo Võsupere bu Viru-Nigula Aseri Viitna v Aaspere Haljala 49 Loobu Rannu Essu 94 u 86 100 100 Ubja 109 Uhtna vh h So Kihlevere Arkna KIVIÕLI Vohnja Hulja SõmeruViru-Kabala 113 92 Sonda Savala Kadrina RAKVERE Lepna 108 113 V i r u U Pajusti Vinni .

59°30'

Vergi

ug

Viinistu Suurpea Käsmu ps Kasispea Käsmu

Krabi

204

162

Laura Lavrõ

HOPA APE

271

Vaid a

va

57°30'

Pärispea ps

ea

t

A

in ka r

Pure

k

L

Kurkula ps

Suur - Tütarsaar

Vaindloo

Pededze Aluksne jv

27°00'

ALÛKSNE ALULIINA

28°00'

 Rõuge ürgorg. Esiplaanil Liinjärv, taamal Valgjärv

RAHVASTIK

26°00'


E E S T I

12

RIIGIKORD

Eesti on parlamentaarne vabariik. Kehtib 28. VI 1992 rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus, mille järgi kuulub Eestis kõrgeim võim Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel osalevate hääleõiguslike kodanike kaudu rahvale. 14. IX 2003 täiendati põhiseadust rahvahääletusel nn III aktiga, mis võimaldas Eestil ühineda Euroopa Liiduga. President. Eesti riigipea on Vabariigi President, kes valitakse Riigikogus vähemalt 2/3 häälteenamusega viieks aastaks. Sellele ametikohale võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Sama isikut ei tohi presidendiks valida rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Kui ükski kandidaat ei saa Riigi kogus piisavalt hääli, valib presidendi Riigi kogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest koosnev valimiskogu häälteenamuse alusel. Presidendi ülesanne on eeskätt oma riigi esindamine, kuid ta on ka riigikaitse juht ning tal on seaduste väljakuulutamisel edasilükkava veto õigus ning õigus pöörduda enne seaduse väljakuulutamist vajaduse korral Riigikohtusse, et tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Presidendi ülesanne on peaministri ja kõrgete ametnike kandidaatide Riigi kogule esitamine ning ministrite ametisse nimetamine. Presidendil on õigus algatada põhiseaduse muutmist (seda saab teha ka Riigi kogu, kui selle poolt hääletab vähemalt viiendik Riigi kogu liikmeid). President võib kuulutada välja Riigi kogu erakorralised valimised, kui Riigi kogu ei ole suutnud valitsust määratud tähtajaks ametisse nimetada või riigieelarvet vastu võtta või kui Riigi kogu umbusaldab valitsust.


13

Konstantin Päts

Lennart Meri

EESTI VABARIIGI PRESIDENDID 1938–1940

KONSTANTIN PÄTS

1992–2001

LENNART MERI

2001–2006

ARNOLD RÜÜTEL

2006–2016

TOOMAS HENDRIK ILVES

2016–

KERSTI KALJULAID

süsteem tagab Riigikogusse kohtade saamise suure toetusega erakonna suletud nimekirja eesotsas olevatele isikutele. Seda tasakaalustab valimisringkondades toimiv nn avatud nimekiri, mis võimaldab pääseda Riigikogusse ka isiku- või ringkonnamandaadi saanud kandidaadil, olenemata sellest, millisel kohal ta erakonna nimekirjas paikneb. Riigikogusse pääsemiseks peab erakonna valimisnimekiri koguma vähemalt 5% kõigist valimistel antud häältest. Riigikontroll. Majanduskontrolli teostav sõltumatu riigiorgan on Riigikontroll. Selle pädevusse kuulub riigiasutuste ja -ettevõtete ning muude riiklike organisatsioonide tegevuse, riigi vara kasutamise ja säilimise ning kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamise kontrollimine. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle Riigi-kogu nimetab presidendi ettepanekul ametisse viieks aastaks. Õiguskantsler. Eesti riigivalitsemise süsteemi kuulub ka õiguskantsler, kelle Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul ametisse seitsmeks aastaks. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib nii Riigikogu, valitsuse kui ka kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavust.

Arnold Rüütel

Toomas Hendrik Ilves

Kersti Kaljulaid

RIIGIKORD

Seadusandlik võim kuulub Riigikogule, millel on 101 proportsionaalse valimissüsteemi järgi valitud liiget. Riigikogu korralised valimised toimuvad iga nelja aasta järel. Valimistel võivad osaleda vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, Riigikogusse saavad kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud. Riigikogu võtab vastu seadusi ja riigieelarvet, otsustab rahvahääletuse korraldamist ning ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid, annab peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volitused, aga ta võib valitsust või ministrit ka umbusaldada. Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. Riigikogu nimetab ametisse ka Eesti Panga nõukogu liikmed ja Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu liikmed. Riigikogu pädevusse kuulub ka erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes vastutab Riigikogu ees ja kelle ülesanne on seaduste elluviimine, riigi sise- ja välispoliitika korraldamine jms. Peaministril ei ole valitsuses ainuisikulist otsustusõigust, ta peab lähtuma valitsuse liikmete enamiku seisukohast. Täidesaatva võimu teostamisel lähtub valitsus seaduses sätestatud tingimustest ja ulatusest. Riigikogu peab hoiduma seejuures täidesaatva võimu enesekorraldusõigusesse sekkumisest, näiteks otsustab valitsus ise oma töökorralduse üle. Erakondlik süsteem. Eestis on mitmeparteisüsteem. Valimistel on üksikkandidaatide ees eelis erakonnanimekirjadel. Proportsionaalne valimis-


14

RIIGIKORD

EESTI VABARIIGI VALITSUSE JUHID 1918–19

KONSTANTIN PÄTS (ajutise valitsuse

1919 mai–nov

OTTO STRANDMAN (peaminister)

1919–20

JAAN TÕNISSON (peaminister)

1920 juuli

ADO BIRK (peaminister; tegelikult ametisse ei

1920 juuli–okt

JAAN TÕNISSON (peaminister)

1920–21

ANTS PIIP (1920 okt–dets peaminister,

1921–22

KONSTANTIN PÄTS (riigivanem)

1922–23

JUHAN KUKK (riigivanem)

1923–24

KONSTANTIN PÄTS (riigivanem)

peaminister)

astunud)

1920–21 riigivanem)

1924 märts–dets FRIEDRICH AKEL (riigivanem) 1924–25

JÜRI JAAKSON (riigivanem)

1925–27

JAAN TEEMANT (riigivanem)

1927–28

JAAN TÕNISSON (riigivanem)

1928–29

AUGUST REI (riigivanem)

1929–31

OTTO STRANDMAN (riigivanem)

1931–32

KONSTANTIN PÄTS (riigivanem)

1932 veebr–juuli JAAN TEEMANT (riigivanem) 1932 juuli–nov

KAAREL EENPALU (riigivanem)

1932–33

KONSTANTIN PÄTS (riigivanem)

1933 mai–okt

JAAN TÕNISSON (riigivanem)

1933–38

KONSTANTIN PÄTS (1933–34 riigivanem, 1934–37 peaminister riigivanema ülesannetes, 1937–38 riigihoidja)

1938–39

KAAREL EENPALU (peaminister)

1939–40 ja 1944–45

JÜRI ULUOTS (peaminister, 1944. aasta sept-st

1945–63

AUGUST REI (peaminister eksiilis)

1963–70

ALEKSANDER WARMA (peaminister eksiilis)

1971–90

TÕNIS KINT (peaminister eksiilis)

1990–92

HEINRICH MARK (peaminister eksiilis)

1991–92

EDGAR SAVISAAR (üleminekuvalitsuse esimees)

1992 jaan-okt

TIIT VÄHI (üleminekuvalitsuse esimees)

1992–94

MART LAAR (peaminister)

1994–95

ANDRES TARAND (peaminister)

1995–97

TIIT VÄHI (peaminister)

1997–99

MART SIIMANN (peaminister)

1999–2002

MART LAAR (peaminister)

2002–03

SIIM KALLAS (peaminister)

2003–05

JUHAN PARTS (peaminister)

2005–14

ANDRUS ANSIP (peaminister)

2014–16

TAAVI RÕIVAS (peaminister)

2016–

JÜRI RATAS (peaminister)

peaminister eksiilis)

Eesti õiguskantsler täidab ka õigusvahemehe (ombudsmani) ülesandeid, see on maailmas erandlik. Kohalik omavalitsus. Põhiseadus tagab kohalikele omavalitsustele (vallad ja linnad) võrdlemisi laia otsustus-õiguse. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt ja neile võib panna kohustusi üksnes seaduse alusel või kokkuleppel, kusjuures riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Valdu ja linnu esindavad volikogud valitakse neljaks aastaks ja nende valimistel võivad osaleda ka Eestis püsivalt elavad välismaalased ja Euroopa Liidu kodanikud. Õiguskord. Eesti õiguskorra põhijooned on määratud Eesti Vabariigi põhiseadusega, Eesti jaoks siduvate rahvusvaheliste lepingutega ning Eesti ajaloolise kuulumisega Mandri-Euroopa õiguskultuuri. Põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik õigusriik, mis lähtub vabaduse, demokraatia, võimude lahususe, seaduslikkuse ning inimõiguste ja -vabaduste austamise põhimõttest. Õigussüsteem rajaneb positivistlikul, kirjutatud ja kodifitseeritud õigusel ning tema kujunemises on olnud tähtis osa Saksa õigusdogmaatikal. Rahvusvaheline integratsioon on lähendanud Eesti õigust Euroopa õigusele ja üldõigussüsteemile ning toonud Eestisse hulga selle õigustraditsiooni elemente, näiteks võistleva menetluse, kokkuleppemenetluse, era- ja avaliku õiguse selgema eristamise ning pretsedendiõiguse üha laiema kasutamise. Rahvusvahelised lepingud, sh Euroopa Liidu esmane õigus, on tavapärase seadusandluse suhtes ülimuslikud. Õigusemõistmises, sh põhiseaduslikkuse kohtulikus järelevalves, domineerib formaalnelegalistlik lähenemine. Õiguskorra keskmeks on sõltumatu kohtusüsteem. Kohtusüsteem. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ning kolmeastmeline: maa- ja halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Eraldi konstitutsioonikohut Eestis ei ole. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, mis lahendab õigusaktide põhiseadusele vastavuse küsimusi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks. Riigikohtu esimehe nimetab presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu, Riigikohtu liikmed selle esimehe ettepanekul samuti Riigikogu ning ülejäänud kohtunikud Riigikohtu üldkogu ettepanekul president.


Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi. Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi on NATO, seepärast osaleb Eesti julgeolekupoliitilistel põhjustel rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, panustades sellega Euroopa ja kogu maailma julgeolekusse. Julgeolekupoliitika põhjal koostatakse Eesti kaitsepoliitika, sealhulgas sõjalise kaitse strateegiline kava, samuti sõjalise kaitse arengukava, mis määratleb vastavalt ohustsenaariumidele Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimalused ning planeerib nende edasise arendamise. Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus, mille abil veendakse potentsiaalseid Eesti

Julgeolekupoliitika. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Ta hõlmab tegutsemist neis valdkondades, mis kindlustavad riigi ja rahva kestma jäämise, lähtudes ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigi õigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid ise. Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Riigi julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega. Eesti julgeolekupoliitika põhineb NATO ja Euroopa Liidu liikmesusel ning liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega tehtaval tihedal koostööl. Ta ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.

RIIGIKORD

15

HALDUSJAOTUS JA ASULASTIK Pindala (km2, 2017)

Elanike arv

Asustustihedus (el/km2)

Omavalitsused (01.11.2013)

Asulad

17 valda ja 6 linna

6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla

4 valda

1 vallasisene linn, 2 alevikku ja 182 küla

44,5

15 valda ja 5 linna

5 omavalitsuslikku linna, 2 vallasisest linna, 1 alev, 14 alevikku ja 207 küla

38 297

12,0

10 valda ja 3 linna

3 omavalitsulikku linna, 11 alevikku ja 225 küla

30 841

38 781

12,5

11 valda ja 1 linn

1 omavalitsuslik linn, 1 vallasisene linn, 1 alev, 9 alevikku ja 183 küla

2 413,1

24 948

28 644

10,3

9 valda ja 1 linn

1 omavalitsuslik linn, 1 vallasisene linn, 6 alevikku ja 236 küla

Rakvere linn

3 628,6

59 743

67 801

16,5

13 valda ja 2 linna

2 omavalitsuslikku linna, 2 vallasisest linna, 21 alevikku ja 377 küla

Põlva maakond

Põlva (vallasisene linn)

2 164,5

28 507

32 695

13,2

13 valda

2 vallasisest linna, 6 alevikku ja 183 küla

Pärnu maakond

Pärnu linn

4 809,6

84 462

91 212

17,6

17 valda ja 2 linna

2 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 4 alevit, 9 alevikku ja 324 küla

Rapla maakond

Rapla (vallasisene linn)

2 980,0

34 613

37 593

11,6

10 valda

1 vallasisene linn, 3 alevit, 13 alevikku ja 264 küla

Saare maakond

Kuressaare linn

2 937,6

34 041

35 951

11,6

15 valda ja 1 linn

1 omavalitsuslik linn, 8 alevikku ja 492 küla

Maakond

Halduskeskus

Harju maakond

Tallinna linn

Hiiu maakond

(2017)

(2000)

4 338,2

602 409

525 682

138,9

Kärdla (vallasisene linn)

1 032,4

9 550

10 440

9,3

Ida-Viru maakond

Jõhvi (vallasisene linn)

3 337,4

148 454

179 702

Jõgeva maakond

Jõgeva linn

2 604,6

31 368

Järva maakond

Paide linn

2 459,1

Lääne maakond

Haapsalu linn

Lääne-Viru maakond

Tartu maakond

Tartu linn

2 994,1

150 167

149 602

50,2

19 valda ja 3 linna

3 omavalisuslikku linna, 23 alevikku ja 324 küla

Valga maakond

Valga linn

2 043,0

30 931

35 796

15,1

11 valda ja 2 linna

2 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 7 alevikku ja 150 küla

Viljandi maakond

Viljandi linn

3 420,3

48 101

57 974

14,1

9 valda ja 3 linna

3 omavalitsuslikku linna, 3 vallasisest linna, 8 alevikku ja 254 küla

Võru maakond

Võru linn

2 305,6

34 185

39 882

14,8

12 valda ja 1 linn

1 omavalitsuslik linn, 1 vallasisene linn, 10 alevikku ja 566 küla

EESTI VABARIIK  

MAA, RAHVAS, KULTUUR

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you