Issuu on Google+


RAUL VAIKSOO

AJALOO ATLAS • ESIAEG • VANAAEG • VARAKESKAEG • EESTI AJALUGU RÖÖBITI EUROOPA AJALOOGA AEGADE ALGUSEST EESTI MUINASAJA LÕPUNI

Tallinn 2011


RAUL VAIKSOO


SISUKORD

SISUKORD

V

EESSÕNA

SISSEJUHATAV OSA ATLASE ALUSKAARDID 8 9 10 11

Atlase füüsiline aluskaart. Euroopa reljeef ja nüüdisaegsed riigipiirid. Atlase füüsiline aluskaart. Eesti ja Läti reljeef ning nüüdisaegsed linnad. Atlase poliitiline aluskaart. Euroopa nüüdisaegne poliitiline liigendus. Atlase poliitiline aluskaart. Balti riigid ja nende administratiivne jaotus. INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33

Eelajaloolise, esiajaloolise ja ajaloolise aja periodiseerimine. Varase ajaloo dateerimise meetodid. Ajaloo kronoloogia. Universumi "ajadiagramm". Maa ja Universum inimese varases ettekujutuses. Maa ja Universum inimese ettekujutuses antiikajal ja keskajal. Heliotsentrilise maailmapildi kujunemine uusajal. Universumi avastusloo kronoloogia. Teaduse ja kosmonautika areng nüüdisajal. Aja "mõõtmine" esi-, vana- ja varakeskajal. Aja mõõteriistade areng keskajast nüüdisajani. Kasutuses olnud kalendreid muinas- ja vanaajal. Tuntumad nüüdisajal kasutuses olevad mittekristlikud kalendrid. Nüüdisaegse üldtunnustatud kristliku kalendri kujunemine. Kristlikule ajaarvamisele tuginevaid erinevaid kalendreid. Alternatiivteadused. Astroloogia. Alternatiivteadused. Numeroloogia. Ruumi ja kauguste mõõtmine vanaajal ja keskajal. Ruumi ja kauguste mõõtmine uusajal ja nüüdisajal. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Erinevaid ühikuid ja arvkordajaid.

KÕIKSUSE ALGUS UNIVERSUM 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49

Universumi, Maa ja elu teke. Lähigalaktikad, Linnutee, lähitähed. Tähistaevas, Päikesesüsteem ja planeedid. Päikesesüsteemi planeedid. Päike ja Päikesesüsteem. Koduplaneet Maa ja selle kaaslane Kuu. Päikese ja Kuu mõju Maale. Päikese- ja kuuvarjutused. Maa atmosfäär ja selle koostise muutumine. Tähistaeva kaardid.


VI

SISUKORD

EELAJALOOLINE AEG "ÜRGAEG" 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65

Maa eelajaloo kronoloogia. Maa ja elu teke. Maa eelajalugu. Maa ja elu teke. Taimeriigi teke ja areng. Loomariigi teke ja areng. Mandrite teke ja kuju. Mandrite triiv. Mandrite triiv. Vulkaanid ja maavärinad. Eesti aluspõhja settekivimite teke agu-, vana- ja keskaegkonnas. Eesti-Läti aluspõhja settekivimite teke vana- ja keskaegkonnas. Balti klint. Eesti pankrannik. Geokronoloogiline skaala. JÄÄAJASTUD

68 69 70 71 72 73 74 75 76 77

Suurte jääajastute tsüklid proterosoikumist kvaternaarini. Suur jääajastu kvaternaaris. Jääajastu tsüklid ja Läänemere rannajoone kujunemine. Suur jääajastu kvaternaaris. Jääliustike viimane pealetung. Würmi jääaeg. Hilisjääaeg. Viimase jääaja lõpufaas ja mandrijää taandumine Eesti aladelt. Pärast jääaega. Läänemere arengustaadiumid jääajajärgsel perioodil. Pärast jääaega. Eesti ja Läti rannajoone kujunemine jääajajärgsel perioodil. Pärast jääaega. Maapinna tõus ja Fennoskandia kujunemine jääajajärgsel perioodil. Pärast jääaega. Jääajajärgne maakoore liikumine ja maavärinad Eestis. Pärast jääaega. Kliima Läänemere ääres jääajajärgsel perioodil. Pärast jääaega. Eesti ala areng jääajajärgsel ajal.

ESIAJALOOLINE AEG ESIAJA SISSEJUHATAV OSA 84 85 86 87 88 89 92 93 94 95

"Ürg-esiaeg". Inimese-eelsete hominiidide sünd, areng ja kadumine. "Ürg-esiaeg". Inimese-eelsete hominiidide väljasuremine ja pärisinimese sünd. "Ürg-esiaeg". Inimese-eelsete hominiidide sünd, areng ja kadumine. "Ürg-esiaeg". Inimese-eelsete hominiidide väljasuremine ja pärisinimese sünd. Homo Sapiens´i sünd ja areng. Suur väljaränne Aafrikast ja rasside lahknemine. Homo Sapiens´i sünd ja areng. Inimkonna geneetiline puu ja nüüdisaegsed rassid. Euroopa esiaja periodiseering. Arheoloogilised kultuurid Euroopas ja Lähis-Idas. Euroopa esiaja periodiseering. Arheoloogilised kultuurid Euroopas ja Lähis-Idas. Esiaja megaliitehitised Euroopas. Esiaja megaliitehitised Euroopas.


SISUKORD AJALOO KAARDID

AJALOO KAARDID

VII

ESIAJALOOLINE AEG 101 Esiaja periodiseering 102 Euroopa / Lähis-Ida 40 000 - 10 000 e.Kr. Hilispaleoliitikum (vanem kiviaeg). 103 Eesti / Läti 12 000 - 10 000 e.Kr. Viimase jääaja liustike lõplik taganemine Eesti aladelt. 104 Euroopa / Lähis-Ida 11 000 - 9000 e.Kr. Hilispaleoliitikum / varane mesoliitikum. 105 Eesti / Läti 11 000 - 9000 e.Kr. Hilispaleoliitikum (vanema kiviaja hilisjärk). 106 Euroopa / Lähis-Ida 9000 - 7000 e.Kr. Mesoliitikum (keskmine kiviaeg). 107 Eesti / Läti 9000 - 7000 e.Kr. Varamesoliitikum (varane keskmine kiviaeg). 108 Euroopa / Lähis-Ida 7000 - 5000 e.Kr. Hilismesoliitikum / varaneoliitikum 109 Eesti / Läti 7000 - 5000 e.Kr. Mesoliitikum (keskmine kiviaeg). 110 Euroopa / Lähis-Ida 5000 - 4000 e.Kr. Neoliitikum / eneoliitikum (vase-kiviaeg). 111 Eesti lähialad 5000 - 4000 e.Kr. Varaneoliitikum (noorema kiviaja varane järk). 112 Euroopa / Lähis-Ida 4000 - 3000 e.Kr. Neoliitikum / eneoliitikum / esimesed riigid. 113 Eesti / Läti 4000 - 3000 e.Kr. Keskneoliitikum (noorema kiviaja keskjärk).

AJALOOLINE AEG VANAAEG 121 Esimeste tsivilisatsioonide sünd Vana-Idas. 122 Euroopa / Lähis-Ida 3000 - 2500 e.Kr. Neoliitikum / eneoliitikum / pronksiaeg / vanaaeg. 123 Eesti lähialad 7000 - 5000 e.Kr. Keskneoliitikum (noorema kiviaja keskjärk). 124 Euroopa / Lähis-Ida 2500 - 2000 e.Kr. Vanaaeg / neoliitikum / eneoliitikum / pronksiaeg. 125 Eesti / Läti 3000 - 2000 e.Kr. Hilisneoliitikum (noorema kiviaja hilisjärk). 126 Euroopa / Lähis-Ida 2000 - 1600 e.Kr. Vanaaeg / pronksiaeg. 127 Eesti / Läti 2000 - 1500 e.Kr. Hilisneoliitikum (kiviaja lõppjärk). 128 Euroopa / Lähis-Ida 1600 - 1200 e.Kr. Vanaaeg / pronksiaeg. 129 Eesti 1800 - 1100 e.Kr. Varane metalliaeg / vanem pronksiaeg. 130 Euroopa / Lähis-Ida 1200 - 1000 e.Kr. Vanaaeg / pronksiaeg / rauaaeg. 131 Eesti 1100 - 800 e.Kr. Noorema pronksiaja varane järk (juhuleiud). 132 Euroopa / Lähis-Ida 1000 - 800 e.Kr. Vanaaeg / pronksiaeg / rauaaeg. 133 Eesti / Läti 1100 - 800 e.Kr. Noorema pronksiaja varane järk (varased kalmed).


VIII

SISUKORD AJALOO KAARDID

VANAAJA HILISJÄRK ANTIIKAEG 136 Euroopa / Lähis-Ida 800 - 650 e.Kr. Vanaaeg / hilispronksiaeg / rauaaeg. 137 Eesti / Läti 800 - 500 e.Kr. Hilispronksiaeg (kindlustatud asulad) 138 Euroopa / Lähis-Ida 650 - 500 e.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 139 Eesti 700 ... 600 e.Kr. Kaali meteoriidi langemine Saaremaale hilispronksiajal. 140 Euroopa / Lähis-Ida 500 - 323 e.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 141 Eesti 800...500 - 200 e.Kr. Hilispronksiaeg / varane rauaaeg (kivikirstkalmed) 142 Euroopa / Lähis-Ida 323 - 218 e.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 143 Eesti 500...300 e.Kr. - 50 p.Kr. Eelrooma rauaaeg (varased tarandkalmed). 144 Euroopa / Lähis-Ida 218 - 146 e.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 145 Eesti lähialad 800...200 e.Kr. - 50 p.Kr. Hilispronksiajast eelrooma rauaaja lõpuni. 146 Euroopa / Lähis-Ida 146 - 63 e.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 147 Eesti / Läti 800/500 e.Kr. - 50/100 p.Kr. ... Eelrooma rauaaeg (kultusekivid). 148 Euroopa / Lähis-Ida 63 e.Kr. - 14 p.Kr. Vanaaeg / rauaaeg. 149 Eesti lähialad 200/100 e.Kr. - 50/100 p.Kr. Eelrooma rauaaja lõpp / rooma rauaaja algus. 150 Euroopa / Lähis-Ida 14 - 117 p.Kr. Vanaaeg / rooma rauaaeg. 151 Eesti 50 - 450 p.Kr. Rooma rauaaeg (tüüpilised tarandkalmed). 152 Euroopa / Lähis-Ida 117 - 227 p.Kr. Vanaaeg / rooma rauaaeg. 153 Eesti lähialad u.50 - 450... p.Kr. Läänemeresoome keelemurrete segunemine. 154 Euroopa / Lähis-Ida 227 - 284 p.Kr. Vanaaeg / rooma rauaaeg. 155 Eesti / Läti 200 - 450 p.Kr. Rooma rauaaeg (tüüpilised tarandkalmed). 156 Euroopa / Lähis-Ida 284 - 395 p.Kr. Vanaaeg / rooma rauaaeg. 157 Eesti lähialad u.50 - 450... p.Kr. Rooma rauaaeg (kalmed ja ehteleiud). 158 Euroopa / Lähis-Ida 395 - 476 p.Kr. Vanaaeg / rahvasterännuaeg. 159 Eesti lähialad 400 ... 500 p.Kr. Rooma rauaaja lõpp / keskmise rauaaja algus.


SISUKORD AJALOO KAARDID

KESKAEG VARAKESKAEG 165 Vanaaja lõpp / keskaja algus. Euroopa keskaja tinglik jaotusskeem. 166 Euroopa / Lähis-Ida 476 - 553. Rahvasterännuaeg 167 Eesti lähialad 450 - 600. Keskmine rauaaeg / rahvasterännuaeg. 168 Euroopa / Lähis-Ida 553 - 632. Rahvasterännuaeg. 169 Eesti / Läti 450 - 600... 800. Keskmine rauaaeg / rahvasterännuaeg. 170 Euroopa / Lähis-Ida 632 - 756. Araablaste vallutusajastu. 171 Eesti / Läti 600 - 800. keskmine rauaaeg / eelviikingiaeg. 172 Euroopa / Lähis-Ida 756 - 843. Rahvasterännu lõpufaas / varane viikingiaeg. 173 Eesti lähialad 750 - 850. Keskmine rauaaeg / varane viikingiaeg. 174 Euroopa / Lähis-Ida 843 - 882. Viikingiaeg. 175 Eesti lähialad 850 - 900. Noorem rauaaeg / viikingiaeg. 176 Euroopa / Lähis-Ida 882 - 911. Viikingiaeg. 177 Eesti / Läti 800 ... 1050. Noorem rauaaeg / viikingiaeg. 178 Euroopa / Lähis-Ida 911 - 962. Viikingiaeg. 179 Eesti lähialad 900 - 960 ... Noorem rauaaeg / viikingiaeg. 180 Euroopa / Lähis-Ida 962 - 1000. Hilisviikingiaeg. 181 Eesti lähialad 960 - 1000. Noorem rauaaeg / hilisviikingiaeg. 182 Euroopa / Lähis-Ida 1000 - 1040. Hilisviikingiaeg. 183 Eesti lähialad 1000 - 1050. Noorem rauaaeg / hilisviikingiaeg. 184 Euroopa / Lähis-Ida 1040 - 1066. Hilisviikingiaeg. 185 Eesti / Läti 1030 - 1061. Noorem rauaaeg / viikingiaja lõpp. 186 Euroopa / Lähis-Ida 1066 - 1096. Viikingiaja lõpp. 187 Eesti / Läti 800 ... 1100 ... 1200. Noorem rauaaeg / viikingiaja lõpp. 188 Varakeskaja lõpp / kõrgkeskaja algus. Hastings´i lahing Bayeux vaibal.

IX


X

SISUKORD AJALOO KAARDID

KÕRGKESKAEG KÕRGKESKAJA VARANE JÄRK - RISTISÕDADE AEG 195 Varakeskaja lõpp / kõrgkeskaja algus. Eurooplastele tuntud maailm varakeskaja lõpul. 196 Euroopa / Lähis-Ida 1096 - 1130. Ristisõdade ajajärk (I ristisõda). 197 Eesti lähialad 1100 - 1150. Hilisrauaaeg. 198 Euroopa / Lähis-Ida 1130 - 1164. Ristisõdade ajajärk (II ristisõda). 199 Eesti / Läti 1100 ... 1200. Hilisrauaaeg. 200 Euroopa / Lähis-Ida 1164 - 1192. Ristisõdade ajajärk (III ristisõda). 201 Eesti lähialad 1160 - 1196. Hilisrauaaeg. 202 Euroopa / Lähis-Ida 1192 - 1204. Ristisõdade ajajärk (IV ristisõda). 203 Eesti / Läti 1196 - 1204. Hilisrauaaeg / esiajaloo lõpp. 204 Usuline situatsioon Euroopas u. 1200 p.Kr. (Eesti muinasaja lõpul). 205 Eesti muinasaja lõpp u. 1200 ... p.Kr.


SISUKORD I OSA KOKKUVÕTE

I OSA KOKKUVÕTE

XI

EESTI MUINASAJA KOKKUVÕTE 213 Põhjala esiasustus ja muinasaja periodiseeringute võrdlus. 214 Eesti-Läti esiaja (muinasaja) periodiseering ja kronoloogia 12 000 ... 5000 e.Kr. 215 Eesti-Läti esiaja (muinasaja) periodiseering ja kronoloogia 5000 e.Kr. ... 1200 p.Kr. 216 Eesti-Läti hilismuinasaja detailsem periodiseering ja kronoloogia 1200 ... 0 e.Kr. 217 Eesti-Läti hilismuinasaja detailsem periodiseering ja kronoloogia 0 ... 1200 p.Kr. 218 Vanimad teated Eestimaa ja eestlaste kohta 500 ... 900 p.Kr. 219 Vanimad teated Eestimaa ja eestlaste kohta 900 ... 1100 p.Kr. 220 Vanimad teated Eestimaa ja eestlaste kohta 1100 ... 1200 p.Kr. 221 Vanimad teated Eestimaa ja eestlaste kohta. Eestimaa (Astlanda) esmakordselt maailmakaardil. 222 Esiaja kalmetüübid Eesti- ja Lätimaal 8000 ... 0 e.Kr. 223 Esiaja kalmetüübid Eesti- ja Lätimaal 0 ... 13.saj. p.Kr. 224 Esimesed veesõidualused. Vanimad seniavastatud veesõidukid Põhjalas. 225 Põhjala veesõidualused hilismuinasajal ja varasel keskajal. 226 Eesti - Läti muinaslinnused pronksiajast keskmise rauaajani 800 e.Kr. ... 800 p.Kr. 227 Eesti - Läti muinaslinnused nooremal rauaajal (viikingiajast hilisrauaaja lõpuni) 800 ... 1200 p.Kr. 228 Eesti muinaslinnuste loetelu. 229 Eesti muinaslinnuste loetelu. 230 Läti muinaslinnuste loetelu. 231 Läti muinaslinnuste loetelu. 232 Eestlased ja nende naaberrahvad muinasaja lõpul. Läänemeresoome rahvad. 234 Eestlased ja nende naaberrahvad muinasaja lõpul. Balti rahvad. 236 Kristlikud riigid ja paganarahvad Läänemere ääres muinasaja lõpul. 237 Baltimaade halduslik jaotus muinasaja lõpul 12./13.saj. vahetusel. 239 Muinas-Eesti maakonnad, kihelkonnad ja linnused 13. saj. alguses. 240 Eesti ja eestlased varases kirjasõnas. 241 Eesti muinasteed. 243 Muinasaja lõpu tähtsaim ajalooallikas Läti Henriku kroonika. 244 Tallinn ja selle nimekujud varases kirjasõnas. 245 Tallinna kujunemine muinasaja lõpul ja vallutuste järel 13. sajandil. 246 Muinasusk. Varase muinasaja uskumused. 247 Hilise muinasaja uskumused, ohverdamiskohad ja rahvausund.


XII

SISUKORD I OSA KOKKUVÕTE

VANAAJA KOKKUVÕTE 251 253 254 255 256 257 258 259

Esimeste tsivilisatsioonide sünd Vana-Idas. Antiikaja seitse maailmaimet. Vanaaja suuremad ja tuntumad linnad. Vanaaja suuremad ja tuntumad linnad. Vanaaja tuntumad ehitised ja suurkujud 3000 - 2000 e.Kr. Vanaaja tuntumad ehitised ja suurkujud 2000 - 1000 e.Kr. Vanaaja tuntumad ehitised ja suurkujud 1000 - 200 e.Kr. Vanaaja tuntumad ehitised ja suurkujud 200 e.Kr. - 500 p.Kr. PIIBLILOO KAARDID

262 263 264 265 266 267

Põgenemine Egiptusest ja Kaanani vallutamine. Kohtumõistjate aeg ning Sauli, Taaveti ja Salomoni kuningriik. Jagunenud kuningriik 10.-6.saj.e.Kr. ja Palestina Jeesuse ajal. Jerusalem. Piibliloo müütilised tegelased alates Aadamast ja Eevast. Piibliloo müütilised ja reaalsed tegelased. VANAAJA RIIKIDE AJATABEL JA VALITSEJAD

270 Esiaja arheoloogilised kultuurid Euroopas 3500 - 3000 e.Kr. 271 Vanaaja esimesed riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 3500 - 3000 e.Kr. 272 Esiaja arheoloogilised kultuurid Euroopas 3000 - 2500 e.Kr. 273 Vanaaja esimesed riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 3000 - 2500 e.Kr. 274 Esiaja arheoloogilised kultuurid Euroopas 2500 - 2000 e.Kr. 275 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 2500 - 2000 e.Kr. 276 Esiaja kultuurid ja esimesed riigid Euroopas 2000 - 1500 e.Kr. 277 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 2000 - 1500 e.Kr. 278 Esiaja kultuurid ja esimesed riigid Euroopas 1500 - 1000 e.Kr. 279 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 1500 - 1000 e.Kr. 280 Vanaaja riigid ja valitsejad (Euroopa) 1000 - 500 e.Kr. 281 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 1000 - 500 e.Kr. 282 Vanaaja riigid ja valitsejad (Euroopa) 500 - 0 e.Kr. 283 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 500 - 0 e.Kr. 284 Vanaaja riigid ja valitsejad (Euroopa) 0 - 500 p.Kr. 285 Vanaaja riigid ja valitsejad (Lähis-Ida) 0 - 500 p.Kr.


SISUKORD I OSA KOKKUVÕTE

XIII

VARAKESKAJA KOKKUVÕTE 289 Riikluse areng varakeskajal. Üldistav skeem riikide tekkest erinevates regioonides. VARAKESKAJA RIIGID JA VALITSEJAD 292 Vanaaja lõpul tekkinud varakeskaegsed suurriigid. Abessinia (Aksum), Pärsia. 293 Vanaaja lõpul tekkinud varakeskaegsed suurriigid. Bütsants. 294 Germaanlaste varased riigid vanaaja lõpul ja varakeskaja alguses. Ostrogootid, Visigootid, Sueebid, Vandaalid, Burgundid, Langobardid jt. 296 Germaanlaste püsiriigid varakeskajal. Franki riik. 297 Franki impeeriumi jagunemisel tekkinud riigid. Prantsusmaa, Saksamaa, Italia, Burgundia. 298 Anglosakside riigid Briti saartel varakeskajal. Inglismaa kuningriik. 299 Keltide ja piktide riigid Briti saartel varakeskajal. Wales, Iirimaa, Šotimaa, Pikti kuningriik jt. 300 Esimesed riigid Põhjalas. Taani, Rootsi, Norra, Island. 302 Viikingite-normannide asutatud riigid. Dublin, York, Orkney, Normandia, Sitsilia jt. 303 Viikingite-varjaagide asutatud riigid. Vana-Vene (Kiievi) vürstiriik. 304 Slaavlaste esimesed riigid. Samo, Moravia, Bohemia, Poola, Kroatia. 306 Kristlikud väikeriigid Pürenee poolsaarel. Asturia, Katalonia, Navarra, Aragon jt. 307 Kristlikud väikeriigid Kaukaasias. Armenia, Grusia, Abhasia, Albania. 308 Mõjuvõimsaimad riigid Euroopas varakeskaja lõpul. Kirikuriik. Rooma paavstid. 310 Mõjuvõimsaimad riigid Euroopas varakeskaja lõpul. Saksa-Rooma keisririik (Püha Rooma riik). 311 Varakeskaja lõpul tekkinud hilisemad suurriigid. Ungari, Veneetsia, Pisa, Genua. 312 Turgi rahvaste riigid ja riikmoodustised Ida-Euroopas ja Lähis-Idas varakeskajal. Avaarid, Kasaarid, Petšeneegid, Kumaanid, Bulgarid, Seldþukid jt. 314 Araablaste vallutused ja islami teke varakeskajal. Araabia kalifaat. 315 Islamiriigid Euroopa lähialadel varakeskajal. Riigid lagunenud Araabia kalifaadi aladel. VARAKESKAJA TUNTUMAD EHITISED JA SUURKUJUD 318 319 320 321

Varakeskaja tuntumad ehitised ja suurkujud Varakeskaja tuntumad ehitised ja suurkujud Varakeskaja tuntumad ehitised ja suurkujud Varakeskaja tuntumad ehitised ja suurkujud

500 - 750. 750 - 1000. 1000 - 1100. 1100 - 1200.


XIV

SISUKORD I OSA KOKKUVÕTE

ÜLDISTAVAD KAARDID, SKEEMID JA TABELID MAAILMA KEELED JA RAHVAD 326 Vana Maailma keelte teke ja levik. Maailma keeled. 327 Vana Maailma keelte teke ja levik. genealoogiline skeem tuntumate keelekultuuride tekkest ja võimalikust arengust. 328 Euroopa keelte võimalik teke ja levik. Keelesituatsioonid Euroopas paleoliitikumist nüüdisajani. 329 Maailma keeled. Nüüdisaja keeled ja keelkonnad Euroopas ja selle lähiümbruses. 330 Maailma keeled. Vähemusrahvaste keeled Euroopas ja selle lähiümbruses. 331 Maailma keeled. Vähemusrahvaste keeled Euroopas ja selle lähiümbruses. 332 Maailma keeled. Uurali keeled nüüdisajal. 333 Maailma keeled. Uuralikeelsete rahvaste leviala. KIRJA- JA NUMBRISÜSTEEMIDE TEKE JA ARENG 336 Kirja ja riikluse areng vanaajal. Kirjasüsteemid. 337 Kiri nüüdisajal. Erinevate kirjade kirjutusviisid. 338 Genealoogiline skeem tuntumate kirjasüsteemide võimalikust tekkest ja arengust. 339 Kirja arengu kronoloogia. Piltkiri, hieroglüüfkiri, kiilkiri, varased tähestikkirjad. 340 Numbrisüsteemide ja eritähenduslike kirjamärkide teke ja areng. Vanaaja erinevaid numbrisüsteeme. Nüüdisaegsete numbrite päritolu. Maailma vanim teadaolev "noodimärkidega" kirjutatud laul. VANAAJA JA VARAKESKAJA KARTOGRAAFIA 344 Vanaaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm vanaajal. 345 Vanaaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm vanaaja lõpul. 346 Varakeskaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm varakeskajal. 347 Varakeskaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm varakeskajal. 348 Varakeskaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm varakeskaja lõpul. 349 Varakeskaja kartograafia. Eurooplastele tuntud Maailm varakeskaja lõpul ja kõrgkeskaja alguses.


AJALOO ATLAS


SISSEJUHATAV OSA ATLASE ALUSKAARDID • EUROOPA ja EESTI-LÄTI FÜÜSILISED ALUSKAARDID • EUROOPA ja EESTI-LÄTI NÜÜDISAEGSED POLIITILISED KAARDID

INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI • • • • • • • • • • • • • • • • • •

AJALOO PERIODISEERIMISEST VARASE AJALOO DATEERIMISE MEETODID UNIVERSUMI “AJADIAGRAMM” MAA JA UNIVERSUM INIMESE ETTEKUJUTUSES ESI-, VANA- ja KESKAJAL HELIOTSENTRILISE MAAILMAPILDI KUJUNEMINE UUSAJAL TEADUSE JA KOSMONAUTIKA ARENG NÜÜDISAJAL AJA “MÕÕTMINE” ESI-, VANA- ja VARAKESKAJAL AJA MÕÕTERIISTADE ARENG KESKAJAST NÜÜDISAJANI KASUTUSES OLNUD KALENDREID MUINAS- ja VANAAJAL NÜÜDISAJAL KASUTUSES OLEVAD MITTEKRISTLIKUD KALENDRID NÜÜDISAEGSE ÜLDTUNNUSTATUD KRISTLIKU KALENDRI KUJUNEMINE KRISTLIKULE AJAARVAMISELE TUGINEVAID ERINEVAID KALENDREID ALTERNATIIVTEADUSED - ASTROLOOGIA ALTERNATIIVTEADUSED - NUMEROLOOGIA RUUMI ja KAUGUSTE MÕÕTMINE VANAAJAL ja KESKAJAL RUUMI ja KAUGUSTE MÕÕTMINE UUSAJAL ja NÜÜDISAJAL RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM ERINEVAID ÜHIKUID ja ARVKORDAJAID


INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI


INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI EELAJALOOLISE, ESIAJALOOLISE JA AJALOOLISE AJA PERIODISEERIMINE

15

MAA AJALOOPERIOODIDE TINGLIK JAOTUSSKEEM (enamlevinud periodiseerimiskatsete üldistus; ajavahemikud tabelis ei ole proportsioonis)

15 miljardit aastat tagasi

SUUR PAUK

MAA ÜRGAGUAEG

650 miljonit Algab nähtava elu ajastu.

Muistse vabadusvõitluse lõpp 1227 p.Kr. (muinasaja lõpp) Orduriigi lõpp (Rootsi aja algus)

1561

Eesti Vabariigi väljakuulutamine

1918

Pärisinimese (homo sapiens) tõenäoline sünniaeg Kesk-Aafrikas (nn Aafrika Eeva). Ürgaja lõpp.

Homo sapiens koloniseerib Euroopa.Täiustuvad kiviesemed, tekivad kunsti alged. Kokkuleppeliselt hilispaleoliitikumi algus.

10 000 eKr

E A I

8000 Maaharimise

Jääaja lõpp ja kliima soojenemine. Kokkuleppeliselt mesoliitikumi algus.

5000 miljonit 100 miljonit 1 miljon 10000 9000 8000

algus Lähis-Idas 7000

6000 Vasetöötluse algus

6000

Lähis-Idas 5000 Sumeri linnriigid

3500 (riikluse algus,

itik

oli (ene

ARAU G AE

2,5 miljonit Vanimad seniavastatud ahvinimese valmistatud kiviriistad Kokkuleppeliselt ürgesiaja ja kiviaja algus

G

Ü R G - E S I A E G

Vanimad inimese-eelsete hominiidide leiud

EVAS EG A I KIV um)

INKS PRO G AE

10 miljonit

4 miljonit

liitik (neo

Savinõude kasutuselevõtt Eestis ~5000

e.Kr.

Uusaegkonna algus. Loomastik ja taimestik muutub"tänapäevaseks".

E

REM NOOIAEG V KI um)

Esimesed raudesemed Eestis ~500

65 miljonit

S

(alampaleoliitikum)

VANEMA KIVIAJA HILISJÄRK (kesk(hilispaleopaleoliitikum) liitikum)

INE KM G S E K IAE KIV ikum) t solii (me

Pronksi kasutuselevõtt Eestis >1500

Hiidroomajate kõrgaeg

200 000

G VANEMA KIVIAJA VARANE JÄRK

Ü

R

G

A

E

Väljend “ürgaeg” ei ole teaduslik termin, vaid tähistab fanerosoikumi nimetust rahvakeeli (ürgaja loodus, ürgaja inimene jms).

Paleosoikum

J Ä Ä A J A D

Kainosoikum e uusaegkond

Eesti ala vabaneb lõplikult mandrijääst. ~10 500 Vanim inimasus~9500 tuse jälg Lätis. Vanim inimasus- ~9000 tuse jälg Eestis.

kirja leiutamine) 3000 Pronks Lähis-Idas

VANAAEG

ÜRG-AGUAEG = ÜRGEOON ja AGUEOON Maa tekkest nähtava elu sünnini. ÜRGAEG = FANEROSOIKUM-EOONI varane staadium Nähtava elu algusest pärisinimese sünnini (ürgaja loodus, ürgaja inimene jms). ÜRG-ESIAEG = ALAMPALEOLIITIKUM Ahvinimese esimestest tööriistadest pärisinimese sünnini. MUINASAEG = ESIAJA LÕPUFAAS (pms metalliaeg) Viimasel ajal on termin laienenud ka kiviajale ja kasutatakse kogu esiaega tähistava terminina (kasutuses eeskätt Eesti ja Põhjala rahvaste ajaloo käsitluses).

Eesti ajaloos paleoliitilist perioodi ei käsitleta, kuna puudub vastav leiuaines. Võimalik, et nii ahvinimesed kui ka varased pärisinimesed jäätumiste vaheaegadel siin juba peatusid, kuid nende jääned on täielikult hävitanud siit üle läinud liustikud.

150 miljonit

KESKAEG UUSAEG NÜÜDISAEG

AJALOOLINE AEG

© Raul Vaiksoo 2009

Tihtilugu ei ole atlases mingi ajavahemiku tähistamiseks kasutatud teaduslikke termineid, vaid rahvakeelseid mõistetavamaid väljendeid.

Kliima jahenemisega algab kvaternaari (uusajastu) suur jääajastu, põhjustades põhjapoolkera mandrite (shEesti ala) perioodilisi jäätumisi vahelduvate jäävaheaegadega.

K V A T E R N A A R I

Ülevaate saamiseks ajaloosündmuste keerulisest rägastikust on ajaloo käik jaotatud perioodideks – ajaliselt piiratud tervikuteks. Periodiseering sõltub suuresti antud ajastul domineerivatest ajaloofilosoofilistest põhivaadetest, erinevate riikide-rahvaste taustalt vaadeldavatest ajaloosündmustest, nendele hinnangu andmisest jms., mistõttu iga selline jaotuskatse on paratamatult kunstlik ning puudulik, kuid hädavajalik. Käesoleva atlase ajaloojaotus tugineb enamlevinud periodiseerimiskatsete üldistusele, jättes välja ebaolulisemad faktid-daatumid ja tuues rohkem esile Eesti ajalugu puudutanud ning mõjutanud sündmused.

2 miljonit aastat tagasi

(MUINASAEG)

AJALOO PERIODISEERIMISEST

Kliima maal kõigub pidevalt, tekitades suuri mandrijäätumisi.Samas vana- ja keskaegkonna suured jääajastud Eesti alasid eriliselt ei mõjuta, kuna enamiku sellest ajajärgust asub Eesti koos Baltika laamaga troopikavöötmes.

Mesosoikum

650–400 miljonit aastat tagasi Tekivad Eesti vanimad settekivimid:kambriumi liivakivi, ordoviitsiumi paas, siluri paas, dolomiidid ja põlevkivi.

500 miljonit

4,6 miljardit a tagasi Gaasipilve tihenemisel tekib Maa. 3,6 miljardit Rakulise elu sünd

200 000

Krüptosoikum

(universumi sünd)

50 000

Universumi teke

? "KOSMOSE AJASTU"

Ajaskaala 15 000 miljonit

Euroopa ja Lähis-Ida ajaloo jaotusdaatumid

Perioodi nimetus

40 000

Eesti ajaloo jaotusdaatumid

4000 3000

1500 Raud Lähis-Idas 1200 Raua

2000

kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas

1000

eKr

eKr

476 Lääne-Rooma pKr

0 pKr

riigi lõpp (keskaja algus)

1000

1517 Reformatsiooni

1500

algus

1918 I maailmasõja lõpp

2000


INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI VARASE AJALOO DATEERIMISE MEETODID

“KOSMOSE AJASTU” (universumi ajalugu) Universumis toimuvate sündmuste ajaline määratlus kuulub kosmoloogia valdkonda ja toetub mitmetest teooriatest lähtuvatele keerukatele arvutustele ja mõõdistustele. Aluseks on Hubble´i seadus, mille kohaselt universum paisub ühtlaselt. Sellest lähtuvalt on võimalik jõuda arvutustes “aja alghetkeni” ja tuletada kõiki hilisemaid sündmusi maailmaruumis (mõõtmistäpsus on miljardites aastates). Enamlevinud teooriates on universumi vanuseks määratud aeg vahemikus 13–15 miljardit aastat.

MAA ÜRG-AGUAEG, ÜRGAEG ja ÜRG-ESIAEG Ajavahemikke määratakse uuritavates objektides sisalduvate pika poolestusajaga radioaktiivsete ainete isotoopide ja nende lagunemisproduktide koguse järgi. Mõõtmistäpsus on vastavalt kaugenemisele ajas kümnetest tuhandetest mitmekümne miljoni aastani.

ESIAEG (pärisinimese ajastu; alates 200 000 aastat tagasi) Perioodi varasemas järgus tuleb appi võtta eelmine, pika poolestusajaga radioaktiivsete isotoopide meetod. Hilisemas järgus (alates 70...50 000 aastat tagasi) tugineb esiajaloo kronoloogia peamiselt radiosüsiniku –, veel hiljem palünoloogilisele ja dendrokronoloogilisele meetodile.

radiosüsiniku meetodi piir 70 000

60 000

50 000

usaldusväärsete radiosüsinikudateeringute piir

RADIOSÜSINIKUMEETODIL MÕÕDISTATUD “AJAVIGA” KASVAB AJAS KAUGENEDES (A. Kriiska järgi)

40 000 35 000 30 000

koralldateeringutel põhineva kalibreerimise piir

u

23 700

25 000

(± tolerants)

u

17 900

kirjalikud allikad 0

u

u

Kristuse sünd

TEGELIKUD PÄIKESEAASTAD

ÕIETOLMUANALÜÜSI MEETOD (palünoloogia) Meetodi printsiibid formuleerib 1916 L. v. Post. Algselt setete suhtelise vanuse liigendamine õietolmu koostise muutumise põhjal võimaldab tänapäeval tänu radiosüsinikanalüüsidele määrata ka nende absoluutset vanust. DENDROKRONOLOOGILINE MEETOD

15 000 10 000

5 700

(± tolerants)

Lähtudes eelkirjeldatud “ideaalmeetodist”, oli 20. saj lõpuveerandiks esiajalugu riikide lõikes põhimõtteliselt “paika pandud”. Kuid juba varakult ilmnes tõsiasi, et radioaktiivse süsiniku ladestumine polnud aastate lõikes sugugi ühtlane (võrreldes täpsemaid dateeringuid andva dendrokronoloogiaga). Selgus, et radiosüsinikaasta ei vasta päikesekalendri aastale, vaid selle erinevus suureneb ajas kaugenedes. See lõi segamini senise Euroopa esiajaloo. Algas saadud tulemuste nn. (dendro)kalibreerimine, mis nihutas juba omaksvõetud daatumeid sadadest kuni mitme tuhande aastani varasemasse aega (“viga” kasvab sedavõrd, mida kaugemale me ajas läheme). Süsinikaastate näiline täpsus (±tolerants) asendati kalibreeritud aastate usaldusväärsusega, kusjuures objekti tõenäoline vanus võis langeda vahemikku mõnest sajast aastast kuni tuhande ja enama aastani. Kiviaja dateerimisel on tuhandeaastane tõenäosusvahemik rahuldav tulemus, kuid tähtsam kui absoluutne skaala on see, et ajalugu oleks esitatud ühtses suhtelises ajaskaalas, sattumata vastuollu mõnes muus regioonis asetleidnud samaaegsete sündmustega. Samuti ei saa kalibreeritud aastaid esitada kindla kalendriaastaga, vaid vahemikuga, millesse ta võiks langeda. Kuna kalibreeritud aastate kasutamine on Eesti ajalooraamatutes juba kasutusel, on ka käesolevas atlases aastad toodud kristlikus päikesekalendris (antud on üldjuhul kalibreeritud aastate “keskarv”), kuid kohtades, kus suhtelise ajaskaala hüpe on olulise tähtsusega, on antud paralleelselt ka varem kasutusel olnud dateeringud. Põhiliselt toob see kaasa muutusi kiviaja ja varase pronksiaja dateeringutes, nihutades nende perioodide senikasutatud piire 300–1500 aastat vanemaks.

Meetodi printsiibid formuleerib 1929 A. E. Douglass. Dendrokronoloogia põhineb puude aastaste kasvukihtide ehk aastarõngaste loendamisel alates puu kasvama hakkamisest kuni tema langetamise aastani. Sõltuvalt kliimamuutustest on aastarõngad ka erineva laiusega. Usaldusväärselt koostatud aastarõngasarja korral võib eksimisviga olla vaid mõni aasta.

11 400

(± tolerants)

RADIOSÜSINIKUMEETOD Seni enamlevinud arheoloogiliste, paleontoloogiliste ja paleobotaaniliste objektide absoluutse vanuse määramise meetod, mille esitas 1946. aastal W. F. Libby (sai selle eest 1960. aastal Nobeli preemia). Mõõdistuse aluseks on radioaktiivse süsiniku isotoop 14C, mis tekib Maa atmosfääri ülemistes kihtides (poolestusaeg u 5700 aastat). Fotosünteesi käigus koguneb see taimedesse, sealt aga taimi söövatesse loomadesse ja inimestesse. Süsinikuringe katkemise järel (organismi surm) hakkab 14C kogus vähenema ja selle objektis olev hulk võimaldab arvutada uuritava objekti vanuse. Meetodit saab usaldusväärselt kasutada kuni 50 000 aasta vanuste proovide määramiseks. Mõõtmistäpsus sõltub leiu vanusest – nooremate leidude juures mõnikümmend, vanemate puhul rohkem kui 1000 aastat. Meetodi rakendamine on tulutu viimase 50–60 aasta jooksul (ja ka tulevikus) tekkinud moodustiste vanuse määramisel, kuna 14C looduslik tasakaal on seoses tööstussaastatuse ja tuumakatsetustega lootusetult paigast nihutatud.

20 000

(± tolerants)

dendrokronoloogilise kalibreerimise piir

ESIAJA KRONOLOGISEERIMISE PEAMISED MEETODID

TERMOLUMINESTSENTSI MEETOD 5000

Meetodi põhimõtted formuleerib 1963. a E.T. Hall. Meetodi abil on võimalik määrata keraamika absoluutset vanust.

0

RADIOSÜSINIKAASTAD

KORALLDATEERINGU MEETOD Aastarõngaliste korallide uurimisel põhinev meetod.

© Raul Vaiksoo 2009

16


AJALOO KRONOLOOGIA UNIVERSUMI AJADIAGRAMM

1 cm skaalakõrgust = u 0,5 miljardit aastat

17

SUUR PAUK

Universumi vanus 15 miljardit aastat

14

Vaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku tekivad juba esimesed tähed ja täheparved

13

Miljard aastat hiljem tekivad galaktikad ja nende tuumade lähedal kvasarid

"KOSMOSE AJASTU" 12 11

ÜRGEOON

MAA ÜRG-AGUAEG 3,5 miljardit aastat tagasi lisandub Maa atmosfääri hapnik (esialgu väikeses koguses)

4,6–2,5miljardit aastat tagasi

(Maa varane geoloogiline ajastu)

AGUEOON

2,5–0,6 miljardit aastat tagasi

1,3 miljardit aastat tagasi kujuneb Maa hapnikatmosfäär

© Raul Vaiksoo 2009

(hapnik tõrjub välja ammoniaagi ja metaani). Maa hakkab kosmoses välja nägema umbes samades värvides nagu nüüdisajalgi.

Nähtava elu ajastu

MAA ÜRGAEG (FANEROSOIKUM)

650 miljonit aastat tagasi ÜRG-ESIAEG – hominiidide esimesed tööriistad 2,5 miljonit aastat tagasi (Ų 0,05 mm; suurendus 100x) ESIAEG – pärisinimese (homo sapiens) sünd 200 000 aastat tagasi (Ų 0,005 mm; suurendus 500x) AJALOOLINE AEG – sumerite kiri u 5500 aastat tagasi (Ų 0,0001 mm; suurendus 10 000 x)

m i l j a r d i t

4,6 miljardit aastat tagasi tekib gaasipilve tihenemisel Maa

9 8 7 6 5 4 3 2

A e g

Umbes 5 miljardit aastat tagasi hakkab hajuspilve tihenemisel moodustuma Päikesesüsteem

a a s t a t

t a g a s i

10

1 0


INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI / KALENDER KASUTUSES OLNUD KALENDREID MUINAS- ja VANAAJAL

Mis on aeg, seda ei oska keegi seletada. Aeg, nagu ka ruum ja jõud, on põhimõiste, mida ei osata täpselt määratleda. KALENDER (lad calendarium ´arveraamat´) on pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks, nt nädalateks, kuudeks ja aastateks. Püüdlused kooskõlastada kolme omavahel sobimatut ajaühikut- ööpäeva, kuud ja aastat – viisid ajaloos kolme eri tüüpi kalendri loomisele. KUUKALENDER püüab sobitada 29- ja 30-päevastest kalendrikuudest koosnevat nn. kuuaastat sünoodiliste kuudega (29 päeva, 12 tundi 44 min 3 s). Kuukalender nihkub kiiresti päikeseaasta suhtes. PÄIKESEKALENDER rajaneb päikeseaastal (troopiline aasta on 365 päeva 5 tundi 48 min 46 s), mida püütakse lahendada täisarvu ööpäevadega. KUU-PÄIKESEKALENDER on mõlema eelmise kombinatsioon. Vahelduvalt 12 ja 13 kuust koosnevaid aastaid püütakse sobitada troopilise aastaga.

~200 000 Arvatavasti kusagil Aafrikas 40 000 eKr 35 000 eKr 30 000 eKr

25 000 eKr ESIAJA KALENDRID Kromanjoonlaste varane kuukalender (nn Lartet´ plaat). Aurignaci kultuur, u 30 000(?) eKr. Prantsusmaal Lascaux’ koopasse ookriga maalitud loomakujutistele paigutatud ringe on peetud samuti kromanjoonlaste kuukalendriks.

15 000 eKr ~8000 eKr Stonehenge’i “observatoorium” Inglismaal on kuu- ja päikesekalender. Põhijärk valmib u 2700...2200 eKr. Alustatud u 3500, täiendatakse kuni u 1500 eKr.

5509 eKr VARASED KALENDRID AJALOOLISEL AJAL (SUMER, AKKAD) Ilmselt vahetult pärast kirja leiutamist Sumeris u 3500 eKr, pandi alus ka ajaloolisele kalendrikorraldusele, millele põhimõtteliselt toetub ka nüüdisaegne kalender. Lähtudes Sumeri numbrite kuuekümnendsüsteemist, jaotati aasta 12-ks 30-päevaseks kuuks. Kasutusel oli arvatavasti kombineeritud kuupäikesekalender. Kindlad teated kalendrikorraldusest on pärit Akkadi impeeriumi ajast u 2300 eKr.

VANA-EGIPTUSE KALENDER Arvatavasti rangete astronoomiliste reeglite järgi püstitatud Egiptuse vaarao Chephreni püramiid Gizas u 2530 eKr.

Esimene kindlalt teadaolev päikesekalender oli egiptlaste oma (>2000 eKr). Ka nemad jagasid sumerlaste eeskujul aasta 12 kuuks, milles igaühes oli 30 päeva, kuid lisasid juurde 5 lisapäeva. Et aga päikeseaasta on pikem kui 365 päeva (vahe on ligi 6 tundi) hakkasid aastaajad kalendris nihkuma. Sel kombel tegid nad 1460 aasta jooksul terve ringi ümber kalendri – see oli egiptlaste nn. sothisperiood. 238 eKr lisab Ptolemaios III iga nelja aasta järele kalendrisse veel ühe päeva. Selle tähtsa uuenduse võtab hiljem üle ka Caesar 46 eKr Rooma kalendrit reformides.

Kõik vanaaja püramiidid ja tsikuraadid olid lisaks tseremoniaal-funktsioonile seotud ka astronoomiliste mõõtmiste ja kalendriga.

~4000 eKr Egiptuse kalendrikivi detail 4. saj eKr enne Ptolemaios III reformi.

Maiade Chichen Itza püramiid Mehhikos Yukatani poolsaarel. Ehitatud kas 500(?)...1000(?) pKr. Püramiidi kasutati kalendrina (4 treppi 91 astmega + platvorm = 365).

~3500 eKr 3114 eKr 3102 eKr ~2650 eKr 2637 eKr ~800 eKr

Kesk-Babüloonia kalendrikivi 900/800 eKr enne Nabonassar´i reformi.

KESK-AMEERIKA KALENDRID Maiade kalender oli väga omapärane. Juba 4. saj oli neil ajaühikuks tsolkin e “püha aasta”, mis jagunes 260 päevaks. Aastas oli 20 kuud, milles igas 13 päeva (aastas seega 260 päeva). Kuid selle kõrval oli veel 365päevane kalendriaasta 18 kahekümnepäevasest kuust ja lisaks üheteistkümnest kuust, milles 5 päeva! Kalendrid ühildusid 52 aasta tagant. Seda 52aastast kalendriringi tunti kõigis Kesk-Ameerika riikides. Maiade kalender oma 365,2420 päeva pikkuse aastaga on täpsuselt nüüdisaja kalendriga samaväärne ja isegi ületab seda.

4236 eKr 4004 eKr

3761 eKr

BABÜLOONIA KALENDER Vana-Babüloonia kombineeritud kuu-päikesekalendris oli vaheldumisi 29 ja 30 päeva (kuu faasid korduvad 29 päeva 12 tunni 44 min ja 3 s tagant). Keeruline kalender nõudis pidevat muutmist kolm korda 8 aasta jooksul ühe kuu lisamisega. Sarnase kalendri võtavad hiljem üle paljud Ees-Aasia riigid, kaasa arvatud ka Vana-Kreeka. 747 eKr reformib kalendri kuningas Nabonassar, kehtestades egiptlastele sarnase 365päevase aasta. Uus aasta algas kevadisel pööripäeval. See kalender saab aluseks enamiku Lähis-Ida riikide kalendrikorraldustele. Iga riik kehtestas vaid kalendri alguseks “oma eera” – Zoroastri (Pärsia), Armeenia, Seleukose, Antiookia jpt.

5493 eKr

776 eKr 753 eKr. 543 eKr 46/45 eKr

Asteekide kalendrikivi u 1450. Basaltketta läbimõõt on 360 cm.

sünnib tark inimene (Homo sapiens). Pärisinimene koloniseerib Euroopa. Lihtsamate kuukalendrite kasutamine. Aurignaci kultuurifaas u 35 000–27 000 eKr. Altamira koopa seintele joonistatakse esimesed härja (sõnni) kujutised. Arvatavasti on tegemist tähtkujukalendri algusega, mis võis toimida koos kuukalendriga. Varasemast keerulisemad kuukalendrid. Gravette´i kultuurifaas u 27 000–20 000 eKr. Arvatavad kuukalendrid Lascaux´ koopa seintel. Madeleine´i kultuurifaas u 17 000–9000 eKr. Kaovad kivi- ja luutükkidele tehtud kuukalendrid. Arvatav üleminek päikesekalendrile või kombineeritud kuu-päikesekalendrile. Maailma loomine Bütsantsi kalendri järgi. Maailma loomine Aleksandria (kopti) kalendri järgi. Vana-Egiptuse kalendri algus. Inglise kirikukalendris loodi maailm iirlase James Asheri arvutuste järgi 26. okt 4004 kell 9 hommikul. Maailma loomine juudi ajaarvamise järgi. Algab arenenud kalendrikorraldust tunnistavate suurte ringrajatiste ehitamine Atlandi rannikul. Sumerid leiutavad kirja. Algab ajalooline aeg. Maiade ajaarvamise algus. India kalendri Kali Yuga ajastu algus. Algab püramiidide rajamine Egiptuses. Hiina tsüklilise ajastu algus (60aastad). Umbes sel ajal algab lohukivide (väikeselohuliste kultuskivide) kasutamine Eestis. Arvatavalt jõuab Põhjala kalender Eestisse. Vana-Kreeka ajaarvamise algus esimestest olümpiamängudest. Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest. Budistliku Nirvana ajastu algus (Buddha Shakyamuni traditsioonilisest surma-aastast). Julius Caesar viib läbi kalendrireformi ja kehtestab Juliuse kalendri.

© Raul Vaiksoo 2009

24


INIMENE MÕÕDAB AEGA JA RUUMI / KALENDER TUNTUMAD NÜÜDISAJAL KASUTUSES OLEVAD MITTEKRISTLIKUD KALENDRID 1.01.0

Kristliku ajaarvamise algus Kristuse traditsioonilisest sünnidaatumist (tegelik sünd oli küll

HIINA KALENDER See põhiliselt Hiinas, Jaapanis, Mongoolias ja Tiibetis levinud omapärane kalender on 60-aastaste tsüklitega, mis jagunevad 12-aastasteks perioodideks sodiaagimärkidega ning tsükli iga aasta saab nime ja hieroglüüfi. Aasta algab kas jaanuaris või veebruaris. Kuigi 1911. a mindi Hiinas riiklikult üle Gregoriuse kalendrile, kasutatakse paralleelselt sageli ka vana kalendrit. Aastate loendamine algab hiinlastel 2697 eKr (tiibetlastel 1027 pKr).

arvatavasti vahemikus 7...4 eKr). Nüüdisajal levinud väärarusaam, et ajaarvamine algas aastal 1 p.Kr. on ekslik (Exiguusi järgi algas ajastu aastal I [rooma järgarvnumber], mitte aastal 1 [araabia täisarvnumber]). Seega on kalendri algusaasta mitte “aasta üks”, vaid “esimene aasta”, millest tekivadki 2000 aastat hiljem segadused 21. sajandi alguse määramisel. Oluline on teada, et hetkel, kui Dionysius Exiguus aastal 525 Jeesuse sünni ajaarvamise aluseks võttis, numbrit “0” veel ei tuntud!

525 622 1582

1918

1968

Dionysius Exiguus võtab ajaarvamise aluseks Kristuse sünni. Muhamed põgeneb Mekast Mediinasse (hidžra). Islami ajaarvamise algus. KALENDRIREFORM Paavst Gregorius XIII (1572–85) kehtestab uue (Gregoriuse) kalendri, mille Kirikuriigi järel võtab a-ks 1584 kasutusele kogu katoliiklik Euroopa, hiljem ka teised maad. Uue aasta algus viiakse 1. jaanuarile. Eesti territooriumil on 1582–1629 kaks kalendrit. Lõuna-Eesti koos Lätiga kuulub Poolale, kus kehtib Gregoriuse kalender, Põhja-Eesti aga Rootsile, kus on kasutuses vana Juliuse kalender. Nõukogude Venemaal (sh ka Eestis) kehtestatakse Gregoriuse kalender. Venemaa ja Eestimaa ajaloos puuduvad 1918 aasta kuupäevad 1. ... 13. veebruar. Kinnitatakse sekundi atomaarne määratlus tseesiumi aatomis toimuvate protsesside kaudu, st et sekund ajaühikuna ei ole enam samas süsteemis päeva, kuu ja aasta pikkusega.

INDIA KALENDRID 1957. a kalendrireform Indias püüdis India vanad kuu- ja kuu-päikesekalendrid kooskõlastada Gregoriuse kalendriga. Enne seda oli Indias kasutuses vähemalt 30 erinevat kalendrit! Paljud usurühmitused aga eiravad tänapäevani riiklikult kehtestatud ametlikku kalendrit. Aastaid arvestatakse nn. Saka ajastust 79 pKr. Uusaasta on kevadisel pööripäeval (religioossel kalendril 13. aprillil). Kõik hinduistide arvukad kalendrid baseeruvad algsel “emakalendril”, mille aastate loendamine algas nn Kali Yuga (´Kali ajastu´) algusega 3102 eKr.

Joonistus Hiina kalendri sodiaagiga

Jai Singhi observatoorium Jaipuris. India, u 1725.

JUUDI KALENDER

Katke juutide savist kalendritahvlist 10. saj eKr

Juudi kalender on kuu-päikesekalender. Aasta koosneb kord 12, kord 13 kuust. Tavaline kalendriaasta on 12kuuline (353...355 päeva), mille iga kuu alguseks on kuusirbi esmakordne nähtavaks muutumine. Perioodiliselt esinev liigaasta on 13kuuline (383...385 päeva). Sellise keeruka süsteemiga on saavutatud, et kalendriaasta püsib aastaaegade suhtes paigal ja iga kuu esimene päev langeb peaaegu ühte kuuloomisega. Juudi ajaarvamine algab maailma loomisest 3761 eKr. Aasta 2000 oli juudi kalendris aasta 5760, mis algas 10. septembri õhtul 1999. Juudi kalendris ei alga uus päev keskööl, vaid päikese loojumise hetkel. Uut aastat peetakse Iisraelis vana traditsiooni kohaselt kaks päeva.

Qumrani päikesekell-kalender. See leid umbes ajaarvamise vahetusest tõestab, et juudid kasutasid traditsioonilise kuupäikesekalendri kõrval vanasti ka 364päevast päikesekalendrit.

ISLAMI KALENDER Islami ajaarvamine põhineb täielikult kuuaastal, mis koosneb 12 kuust. Kuu keskmine pikkus on ligikaudu võrdne sünoodilise kuuga, mistõttu kalendriaasta algus troopilise aasta suhtes pidevalt nihkub. Muhamed käskis iga uut kuud alustada tingimata kuuloomise ajal, rangelt oli keelatud lisapäevade kasutamine kalendriaasta võrdsustamiseks päikeseaastaga. Sellepärast on muhameedlaste aasta alati päikeseaastast lühem ja võib alata ükskõik millisel aastaajal. Kalender jaguneb 30aastasteks tsükliteks (nn araabia tsükkel), milles on 19 lihtaastat (354 päeva) ja 11 liigaastat (355 päeva). “Türgi tsüklis” on 8 aastat, neist teine, viies ja seitsmes aasta on 355päevased liigaastad. Viimast tsüklit kasutatakse harvemini. Ajaarvamise aluseks on hidžra – Muhamedi põgenemine Mekast Mediinasse 622 pKr. 6. aprillil 2000 algas islami kalendris 1421. aasta.

© Raul Vaiksoo 2009

ENAMLEVINUD KALENDREID NÜÜDISAJAL JA MINEVIKUS KALENDER

EPOHH

Bütsantsi Juudi Kali Yuga Hiina Vana-Kreeka Rooma Nabonassar´i Nirvana Seleukiidide Kristlik Etiopia Kopti (Egiptuse) Islami Zoroastri (parsi)

01.09. 07.10. 21.01. 08.03. 01.07. 21.04. 26.02. 15.02. 01.10. 01.01. 11.09. 29.08. 16.07. 22.08.

5509 e.Kr. 3761 e.Kr. 3102 e.Kr. 2637 e.Kr. 776 e.Kr. 753 e.Kr. 747 e.Kr. 543 e.Kr. 312 e.Kr. 0(I) 7. p.Kr. 284 p.Kr. 622 p.Kr. 631 p.Kr.

25

ALGSÜNDMUS

REGIOON

Kristlik aasta 2000 vastavas kalendris (ja selle algus)

Maailma loomine Maailma loomine (kuu-päikesekalender) India Kali ajastu (Yuga) algus Müütilise keisri Huangdi valitsemise algus (ka 2697 e.Kr.) Esimesed olümpiamängud (reform u.150 e.Kr.) Roma linna asutamine (reform 715 e.Kr.) Kaldea kuninga Nabonassar´i valitsemise algus Buddha Shakyamuni´ surm Seleukos I valitsemise algus Kristuse sünd 25. dets. 1 e.Kr. (esialgu 6.01 aastal 0 [ I pKr.]) Kristuse sünd 7. jaanuaril Märtrikalender. Keiser Diocletianus´e valitsemise algus Muhamedi põgenemine Meka´st Medina´sse (Hidžra) Viimase zoroaster-kuninga Yazdegerd III valitsemise algus

(riigikalendrina hääbus 18. sajandil) Kristlik Idakirik 5760 (10.09.1999) Iisrael (kasutuses) (kasut. erinevaid kalendreid) India, Sri Lanka, Birma 4698 (05.02.2000) Hiina (kasutuses) Vana-Kreeka Vana-Rooma Uus-Babülonia, Lähis-Ida 2543 (veebr.2000) Budistlik maailm (kasutuses) Väike-Aasia Kristlik maailm (kasutuses) 2000 (01.01.2000) 1992 (11.09.1999) Etiopia (kasutuses) 1716 (11.09.1999) Kopti kristlik kirik (kasutuses) 1421 (06.04.2000) Islamimaailm (kasutuses) 1369 (22.08.1999) Zoroasterlased (kasutuses)


UNIVERSUM MAA ATMOSFÄÄR JA SELLE KOOSTISE MUUTUMINE min 500 00ºC (kl 4 )

1000 900 km 800 km 700 km

max 1500 00ºC (kl 14 )

“Sputnik” 947 km (apogee)

947 km – “Sputnik” 1 – Maa esimene tehiskaaslane 04.10.1957

TERMOPAUS 700 km

700 km – õhuosakesed hakkavad hajuma kosmosesse

orbitaaljaamad

600 km

RÄÄFSOMRET

500 km 400 km

kosmoselennukid

300 km

ÕHUOSAKESED HAJUVAD MAAILMARUUMI

“Vostok” 1 327 km (apogee)

200 km

geofüüsikalised raketid 190 km

200...450 km – geofüüsikalised raketid 327 km – “Vostok” 1 (Juri Gagarin, 12.04.1961) ...200...km – orbitaaljaamade madalaimad orbiidid

VÄGA HÕRE ATMOSFÄÄR -9 ...10 atm

180 km

160 km

TEM

150 km

L VA

100...1000 km

TE M

TERMOSFÄÄR

140 km

100...1000 km virmalised

virmalised

PE R

P ER ATU UR ÖÖ AT SEL UU RP ÄE

170 km

130 km

HÕRE ATMOSFÄÄR -7 ...10 atm

0 ºC

Maa atmosfääri sisenevate meteooride süttimine (“langevad tähed”) 150...80 km

100 km

suve l

110 km

talve l

120 km

meteoroloogilised raketid

90 km

helkivad ööpilved 80...85 km 80 km

MESOSFÄÄR

hõrendus –100 000x

SUVINE MESOPAUS 80/85 km -100 ºC

60 km STRATOPAUS 50/55 km

0 ºC

STRATOSFÄÄR

raadiosondide lennulagi aerodünaamilise lennuki lennulagi

hõrendus –300x

pärlmutterpilved 20...30 km

30 km

hõrendus –20x

OSOONIKIHI MAX KONTSENTRATSIOON 20/25 km “Concorde”, TU-144 EKVATORIAALNE T ROPO PAUS -60 ºC

kiudpilved

10 km

-10 km

stratostaatballooni lennulagi

-40 ºC

Mt Everest 8858 m

hõrendus –4x (0,25 atm)

0

CH4

H2 Cl

3500

rakulise elu sünd (3,5 miljardit aastat tagasi)

2500 2000

esimesed tuumaga rakud (2,1 miljardit aastat tagasi)

40 km

20 km

anaeroobne elu

NH3

õhurõhk 1 atm

20 ºC Mariaani süvik

-11 022 m

“Boeing” jm

AEG miljonit aastat tagasi

3000

hõrendus –10 000x

hõrendus –1000x

TROPOSFÄÄR

80...85 km helkivad ööpilved

ammoniaak metaan vesinik kloor

CO2 H2S

50 km

LITOSFÄÄR

107,96 km – “vana tüüpi” rakettlennuki kõrgusrekord 80...120 km – meteoroloogilised raketid

70 km

hõrendus –100x (0,01 atm)

Atmosfäär (kr atmos ´aur´ + sphaira ´kera´) on planeeti vm taevakeha ümbritsev kihiline gaasikiht. Maa atmosfääri e õhkkonna ülapiir ei ole täpselt määratav ja väga hõredana ulatub Maa pinnast tuhandete kilomeetrite kauguseni (selgemini piiritletavana 1000...1200 km). Temperatuuri muutumise järgi on jaotatud kihtideks: •TROPOSFÄÄR• Aluspinnast 8–18 km kõrguseni ulatuv kiht, kus kõrguse suurenedes temperatuur langeb. Troposfääris paikneb 90% õhumassist. •TROPOPAUS• Üleminekukiht, mis kesklaiustel katkeb, moodustades polaarse (8–12 km) ja ekvatoriaalse tropopausi (15–18 km). •STRATOSFÄÄR• Tropopausist 50–55 km kõrguseni ulatuv kiht, mille alaosa on külm, ülaosas põhjustab päikesekiirguse neeldumine osoonis temperatuuri tõusu. •MESOSFÄÄR• Stratosfäärist 80–85 km kõrguseni ulatuv kiht, kus kõrguse suurenedes langeb temperatuur alla -100 ºC. •TERMOSFÄÄR• 80 km-st kõrgemal olev kiht, kus temperatuur tõuseb 1000 ja enama kraadini. •EKSOSFÄÄR• Atmosfääri kõrgeim kiht, kust õhuosakesed hajuvad maailmaruumi (alumine piir u 600/800 km). ATMOSFÄÄRI KOOSTISE MUUTUMINE MAA AJALOO VÄLTEL

tavarakettlennuki lennulagi

(-150 ºC) TALVINE MESOPAUS ~100 km

ATMOSFÄÄR

kopteri lennulagi ~13 km POLAARNE TROPOPAUS

rünkpilved

40–50 km –raadiosondide max kõrgused 37,65 km – aerodünaamilise lennuki kõrgusrekord 34,60 km – stratostaadi kõrgusrekord 18/20 km – ülehelikiirusega reisilennukid 16,80 km – purilennuki kõrgusrekord 9...11 km – reisilennukid 9...11 km – kiudpilved 0,5...5(...9) km – rünkpilved 0 km OOKEANI PIND 11,022 km – Mariaani süvik Suurim meresügavus; Vaikne ookean

1500 silmaga nähtav elu (0,7 miljardit aastat tagasi)

N

lämmastik 78% Lämmastik (N) Hapnik (O) Argoon (Ar) Süsihappegaas (CO2) Neoon, krüptoon, heelium, vesinik, metaan, ksenoon, ammoniaak, jood, vesinikperoksiid, radoon jm

1000

O

hapnik 21% 78,08% 20,95% 0,93% 0,03% 0,01%

500

0

© Raul Vaiksoo 2009

EKSOSFÄÄR

1100

KUIVA ÕHU KOOSTIS NÜÜDISAJAL

48


UNIVERSUM TÄHISTAEVA KAARDID

49

TÄHISTAEVAS KESK- ja PÕHJAPOOLSE EUROOPA (sh EESTI) LAIUSKRAADIDEL (40º–60ºN) Capella

Pegasus

Veomees Castor Pollux

Kassiopeia

KAKSIKUD SÕNN

Põhjanael

Väike Vanker

Andromeeda

VÄHK

Kefeus

Regulus

KALAD

Riegel

Siirius

LÕVI

LÕVI

Lohe

Deneb

JÄÄR

Orion

Suur Vanker

Pegasus

Aldebaran

Procyon

Eridanus

Suur Peni

Vaal

Hüdra

Luik W

N

E

PÕHJAKAAR

E

S

W

LÕUNAKAAR

TALVEÖÖ (ka kevadõhtu ja sügishommik)

Andromeda

Deneb

Kefeus

Luik

Luik Kassiopeia

Pegasus

Perseus

Põhjanael

Vega

Lohe

JÄÄR

Capella

Lüüra

Väike Vanker

KAKSIKUD

N

Kotkas

VEEVALAJA Vaal

Eridanus E

PÕHJAKAAR

Altair

Aldebaran

SÕNN Castor

KALAD

SÕNN

Veomees

Herkules Suur Vanker

W

Deneb

KALJUKITS

E

S

W

LÕUNAKAAR

SÜGISÖÖ (ka talveõhtu ja suvehommik)

Vega

Lohe

Deneb

Luik

Deneb

Lüüra Herkules Väike Vanker

Kefeus

Põhjanael

Altair

Karjane Madu

Kotkas

Arcturus

Maokandja

Suur Vanker Kassiopeia

Pegasus AMBUR SKORPION

LÕVI

Andromeeda

W

N

VEEVALAJA E

PÕHJAKAAR

Antares

KALJUKITS

E

NEITSI KAALUD Spica

S

W

LÕUNAKAAR

SUVEÖÖ (ka sügisõhtu ja kevadhommik)

Suur Vanker Castor

Põhjanael Capella

Veomees

© Raul Vaiksoo 2009

Perseus

W

Karjane

Väike Vanker Lohe

Kefeus

Herkules

N

PÕHJAKAAR

LÕVI Regulus Madu

Lüüra

VÄHK Procyon

NEITSI

Vega Deneb

Kassiopeia

Pollux

Arcturus

Väike Peni

Spica

Hüdra

Luik KAALUD E

E

KEVADÖÖ (ka suveõhtu ja talvehommik)

S

LÕUNAKAAR

W


58

ÜRGAEG TAIME- JA LOOMARIIGI TEKE JA ARENG

PROTEROSOIKUM (Agueoon)

ARHAIKUM

SILUR

500 mln

KAMBRIUM

400 mln

DEVON

PERM

TRIIAS

KRIIT

300 mln

KARBON

Taimerühm v hõimkond

200 mln

JUURA

100 mln

ORDOVIITSIUM

Ajaskaala ja ajastud

0 KVATERNAAR NEOGEEN PALEOGEEN

SINIVETIKAD

TIKAD KOLDVE D ETIKA RÄNIV

ÜRGRAIKAD

E ROH

T

IK VET

SOOMUSPUULISED IHNLEHIKUD SEEMNESÕNAJALAD

AD

A

IBUR ERIV IKAD VET RVIBUKAD M L SI ETI V AD ETIK V E ROH AD TIK E V ND MÄ AD TIK E NV UU PR

-PU UN P RU M

I

S KÕRGEMAD TAIMED

SEENED

ALAMAD TAIMED

EELTUUMSED

E

E

E

N

N

E

E

D

D

SA TAIMMAL MED -

S

K Õ TÕANIMAJEADLGPALJA R G SSE E M TAIMEEDMNEA D

istaimed)

A- D LIMEENE S

S

KAHEID LEHELISE UD (õ

AD

LIIKIDE ARV TAIMERIIGI HÕIMKONDADES BAKTERID ....... SINIVETIKAD 1500 RUSKVETIKAD 1000 KOLD- ja RÄNIVETIKAD 15 000 ROHEVETIKAD 7500 PRUUNVETIKAD 2000 PUNAVETIKAD 4000 SAMBLIKUD (erihõimkond) 13 000 LIMASEENED 400 SEENED 50 000 SAMMALTAIMED 23 000 SÕNAJALGTAIMED 10 000 PALJASSEEMNETAIMED 640 KATTESEEMNETAIMED 215 000

E

ED

KA (nt NDS kär EEN bse ED MA see KSA n) S A LEH MB TSA L MB AD PÄR LAD ISR AI (kol KAD la KIDA D (o d) sjad KEE ) LEHTRDLEHI (sSõAnM KUD aBjaLlAaD d) OKAS PUUD PALM LEHIK UD

TIK

D

N EE AS M LI

V (nt ETI nu KSE tth E all NE itu D KO s) TT S (nt EE mü NE rke D l)

VE NA

E

P

AD TIK E AV UN

(käppõistaimed)

KAD

ETI D ÄNIV KOLD-R M A A L A

RUSKVETIKAD

VAGUVIBURVETIKAD

KATTESE EMNETAIMED

T A I M E D

Alusjoonis ENE 2. kd. 1987 Ümberjoonistus © R. Vaiksoo 2009

SINIVETIKAD EELTUUMSED

BAKTERID

ÜHEIDULEHELISED

Põhikond v hõimkond

Alamriik

MAA TAIMERIIGI ARENEMINE


ÜRGAEG TAIME- JA LOOMARIIGI TEKE JA ARENG

59

0

KRIIT

PALEOGEEN NEOGEEN KVATERNAAR

100 mln

JUURA

200 mln

TRIIAS

PERM

KARBON

SILUR

300 mln

DEVON

PROTEROSOIKUM (Agueoon)

400 mln

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

Loomarühm, hõimkond või klass

VIBURLOOMAD AINURIPSLOOMAD RAKSED KÄSNAD HÜDRALOOMAD KÄSNAD KARIKLOOMAD KORALLID LAMEUSSID (paelussid ) KÄRSSUS SID KOTTUS SID

ÜRGPEAJALGSED TRILOBIIDID

(ümaru

VÄHKSKORPIONID

ssid)

R

olm

Ümberjoonistus © R. Vaiksoo 2009 Alusjoonis ENE 2. kd 1987

O R L G IMETAJAD S E D LINNU

EKAIHKSED PA

AD

O

G

S

E

LIM

D

D

S

K

A

LI

R

L

K PÄ OMB RG IT SE SD

U

H

AD

D

HULKRAKSED SELGROOTUD

( s is

IA (k t) EER relik HATmne ürg ID s il ILL KOD THEL KRDOALBMASSELISEDd) U ao SOOaMlikud, m

(nt kä

D LINNU ETAJAD ÜRGIoMkkloom) (nt n ETAJAD ALAMnIM guru)

PÄRISIMETAJAD

INIMENE

ROO

J MA

L KA

AS ED OK H K S NA

SELGROOGSED

ARHEOPTERÜKS

UD LIK m) s il SII D ( rai) RI U ME SU AD ( L ÕR SÕ RKA H AD KÕ AL UK LAD LU A PSK KO AD NN NNAD KO AKO ik) SAB esil v AD (nt NN PKO KIL

SA M KÄ MA SIJ LLO ME O AL GS MAD RI ED TÄ HE D

K

HIIDSISALIKUD IMETAJALAADSED

JA

LG

SE

IHTÜOSTEGAALID PAREIASAURUS

E

TEOD KAR BID P EA JAL GSE D VÄH ID ÄM BL I KU D H (nt ULKJA saj LG aja SED lgn PU e) TU KA D

KILPKALAD

USE

ÕNG (vagl USSID ad, k aanid )

S ED L G USSID AINUR O O T UÕÕSSED D

ARHAIKUM

500 mln

Alamriik

Ajaskaala ja ajastud

Põhikond v hõimkond

MAA LOOMARIIGI ARENEMINE

LIIKIDE ARV LOOMARIIGI HÕIMKONDADES AINURAKSED 22 000 KÄSNAD 5000 AINUÕÕSSED 7700 LAME- ja KÄRSSUSSID 17 000 KOTT- ja RÕNGUSSID 40 000 LIMUSED 130 000 LÜLIJALGSED 1 000 000 KOMBITSPÄRGSED 4300 OKASNAHKSED 6000 KALAD 20 000 KAHEPAIKSED 2100 ROOMAJAD 6000 LINNUD 8600 IMETAJAD 4000


76

PÄRAST JÄÄAEGA KLIIMA LÄÄNEMERE ÄÄRES JÄÄAJAJÄRGSEL PERIOODIL

A

Ä PA ISJ ÄRV

Viimase mandrijää taandumisega asendub siinne karm arktiline kliima subarktilise kliimaga (u 12 000–9500 eKr). Valdavalt valitseb tundrataimestik. Preboreaalses staadiumis (u 9500–8300 eKr) ilmastik soojeneb veidi, kuid püsib siiski niiske ja jahedana; levivad peamiselt kasemetsad. Boreaalses kliimastaadiumis (u 8300–7000 eKr) on suved soojad ja kuivad, talved külmad; ülekaalus on männimetsad. Atlantilisel kliimaperioodil (u 7000–3900 eKr) on ilmastu soe ja niiske (jääajajärgne kliimaoptimum u 5500 eKr). Kasvab rohkesti mändi, kaske ja leppa, ka tammesegametsa. Subboreaalse staadiumi (u 3900–700 eKr) alguses on kliima soe ja kuiv, kasvab rohkesti tamme, kuid hiljem, ilmastiku jahenedes, lehtpuumetsad taanduvad ja hakkab levima kuusk. Järgmine, subatlantiline kliimaperiood jätkub ka nüüdisajal.

I BALT

TAIMKATE ERI KLIIMASTAADIUMITES SUBARKTILINE (külm)

10 000 eKr

A. B. C. D.

Subarktiline taimestik u 10 000 eKr Boreaalse kliimastaadiumi taimestik u 8 000 eKr Atlantilise kliimastaadiumi taimestik u 5 000 eKr Subatlantilise kliimastaadiumi taimestik 1000 pKr Tundra ja mägitundra Mandrijää ja mäeliustikud Kaskedega parktundra Boreaalne okasmets Tamme, jalaka ja sarapuu segamets ning lõunataiga Tamme, pärna ja sarapuu (hiljem ka pöögi) segamets

B

N

T

LU S JÄR

V

VÄIKE JÄÄAEG 15.–19. saj pKr

BOREAALNE (soe, kuiv ; talv külm)

A

8000 eKr

O

RI

I NA M E

RI

C

ATLANTILINE

Ehkki jääajajärgsel ajal pole kliima Maal oluliselt muutunud, kõigub see siiski pidevalt. U 5500 eKr saavutatud jääajajärgne kliimaoptimum (Euroopas keskmiselt 2–3 ºC soojem kui praegu) asendub peagi perioodiliselt vahelduvate jahenemistega (külmapunktid tõenäoliselt u 3500/3000 ja 500 eKr). Suur taassoojenemine meie ajaarvamise algul kulmineerub aastatuhande vahetuseks. Sel ajal (982. a) viikingite retkedel avastatud Gröönimaale (taani Grønland, “roheline maa”!) rajatud kolooniates tegeldakse küttimise-kalastamise kõrval isegi karjakasvatusega! Ent 12. saj alanud kliima jahenemine sulgeb Põhjala mereteed paakjääga ning jätkuv liustike pealetung sunnib 14/15. saj viimasedki kolonistid saarelt lahkuma. Seda suurt külmaperioodi 15.–19. saj (külmamaksimum 1550–1750) nimetatakse suure ulatuse tõttu VÄIKESEKS JÄÄAJAKS. Ka ürikutes kohtab alates 15. saj üha sagedamini märkmeid erakordselt külmadest talvedest, lumetormidest ja üleujutustest. 1621. ja 1669. a külmub Bosporuse väin, 1709. a tekib jääkord Aadria mere rannikul, korduvalt blokeerivad jääpangad Norra rannikut. Eestimaale on eriti rasked aastad 1695–1697, mil erakordselt külmadele ja vihmastele suvedele järgnevad karmid lumerohked talved. Viljaikaldusele järgnenud suure näljaga kaotab Eesti- ja Liivimaa tollal ligi viiendiku rahvastikust. 19. saj teisel poolel hakkab temperatuur jätkuvalt tõusma, kuid praegu üldlevinud "kuulujutt" katastrofaalsest globaalsoojenemisest pole tõsiselt võetav. Kliima soojeneb küll veel mõnda aega, kuid õige pea hakkab maailm visalt, kuid kindlalt liikuma taas järgmisesse jääaega.

E. MANDRI- JA MEREJÄÄ ULATUS PÕHJAPOOLKERAL VIIMASEL (Würmi e Weichseli) JÄÄAJAL JA NÜÜDISAJAL

IT

(soe, niiske ; kliimaoptimum)

L

Mandri- ja merejää piir u 20 000 eKr Mandri, mäeliustike ja paakjää suvine ulatus nüüdisajal Nüüdisaegne maismaapiir

5500 eKr

D

E

40°

60°

L

Ä

SUBATLANTILINE (nüüdisaegne kliima)

1000 pKr

© Raul Vaiksoo 2009

Ä

N

E ME

RI

80°


(k o 9000 esk l i mi i t ne i kiv k u iae m g)

8300

8000

7000

7000

i

6000 or i t em i k kiv u iae m g) 5000

en (va eoli se- iti kiv ku

4000

3900

Sumer Egiptus

subboreaalne (soe-kuiv)

iae g

2000

ra u

700

aa eg

viikingite retked

“VÄIKE JÄÄAEG”

subatlantiline (jahe-niiske)

1000

R O O M A

1000

pKr

© Raul Vaiksoo 2009

ks

Frangid Kiievi-Vene Taani, Norra jm Eesti

Kreeta Kreeka Etruskid

Akkad

2000

0

Koduloomade ilmumine

kasemetsad tarvas, ulukhobune

koer

Pulli mesoliitiline asula u 9000 eKr – vanim inimasustuse jälg Eestis

ESIAJA ALGUS EESTIS

Männikasemetsad, sarapikud

metssiga, hirv

KUNDA KULTUUR

metskass u 5500 eKr – vanimad savileiud Lätis

3000

eKr

ESIAJA ALGUS LÄTIS

salu-lehtmetsad künnapuu ja jalakaga, sanglepad

iae m g)

pr on

Laukskola paleoliitiline asula u 10 000(?)/9500 eKr – vanim inimasustuse jälg Lätis

mammut kaob

8700

L I T O R I I N A M E R I

ol

kobras, karu

9500

2500 e Kr

salu-lehtmetsad pärnaga, sanglepikud ja sarapikud

u 5000 eKr – vanim savileid Eestis

Langeb Ilumetsa meteoriit? Mõningate seisukohtade järgi on umbes samasse aega dateeritud ka Kaali meteoriit(?)

KAMMKERAAMIKA KULTUUR männi ja kase segametsad ning tammikud

kase- ja lepametsad teist korda kuusemetsad, valgepöök

Karjakasvatuse algus

Euroopa piison

?

lammas

kits, veis ulukhobune kodusiga kaob hobune tarvas kaob (viimane teadaolev tarvas suri Poolas Varssavi lähedal 1627. a)

NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR (venekirveste kultuur)

10 000

9000

8000

7000

6000

5000

NARVA KULTUUR

lehtmetsaliikide maksimum (metssiga, tarvas, hirv)

Maaviljeluse algus

esimest korda kuusemetsad

L I M N E A M E R I

(n o

tundra

u 10 500 eKr Eesti ala vabaneb lõplikult mandrijääst

7000

a t l a n t i l i n e (soe-niiske)

ne

b o r e a a l n e preboreaalne (jahe-niiske) (soe-kuiv)

es

kliimaoptimum u 5500 eKr

m

“JÄÄAJA LÕPP” 9500

11 000

11 000

paleoliitikum

10 000

mammut, põhjapõder

mesoliitikum e keskmine kiviaeg

Hilis-Dryas (jahenemine)

metsatundra (mänd, kask)

12 000 eKr

MANDRIJÄÄ

tundra

77

Aeg

neoliitikum ehk noorem kiviaeg

10 900

Eesti esiajaloo periodiseering ja kronoloogia

4000

3000

2000

KIVIKIRSTKALMED Kindlustatud asulad

pronksiaeg

eKr

Jahiloomad

1000

Langeb Kaali meteoriit? Kivikirstkalmed ja varased tarandkalmed

TARANDKALMED piison kaob kodukass

rauaaeg

11 000

BALTI JÄÄPAISJÄRV

Allerød (soojenemine)

Metsade arengufaasid

u 12 500 eKr – algab Eesti ala vabanemine mandrijääst

JOLDIAMERI

12 000

ANTSÜLUSJÄRV

Kesk-Dryas

pa l

(va eoli ne itik m kiv um iae g)

arktiline

Kliimastaadiumid

Kohalikud jääservaesised paisjärved

Hüpoteetiline temperatuurikõver

subarktiline

Lähis-Ida ja Euroopa ajaloo periodiseering ja kronoloogia

Läänemere arengustaadiumid

PÄRAST JÄÄAEGA EESTI ALA ARENG JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL

eKr

0 pKr

1000 männi ja kase segametsad, laialeheliste puude salud

1208–1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus

AJALOOLINE AEG

2000


88

HOMO SAPIENS´i SÜND JA ARENG SUUR VÄLJARÄNNE AAFRIKAST JA RASSIDE LAHKNEMINE

100 000–20 000 eKr Bisovaya 14 000

?? D

R

O

M

Mladec

A A N 35 000 L J O O N

Mal´ta 21 000

S

Bluefish 15 000

?? ? Meadowcroft Rockshelter 15 000 Cactus Hill 13 000

Marmes 11 000 Zhoukoudian Zasaragi 18 000 50 000

Skhul 100 000 Qafzeh 100 000

Haua Fteah 50 000

? ?

Cro Magnon 25 000 Dar es-Soltane 40 000

?

?

E

K

Cresswell 12 000

Malaya Siya 30 000

Berelekh 14 000 Dyukhtai 18 000

Herto 160 000 Omo 120 000

Tepexpan Uuema 11 000 teooria kohaselt asustati Ameerika algselt hoopis europiididega, kes segunesid hiljem saabunud mongoliididega. Guitarrero

Linjiang 65 000? Okinawa 30 000

10 000

Monte Verde 12 000

Tabon 24 000

?

Niah 40 000

Laetoli 120 000

Border 110 000 Florisbad 100 000 Klasies 120 000

Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest algsest rassist:

11 000

Bobangara 38 000

Wadjak 50-25 000

KAUKASOIDID • Lähis-Ida, Euroopa MONGOLIIDID • Idapoolne Aasia AUSTRALOIDID • Sunda, Austraalia KONGOIDID • Lõuna-Aafrika KAPOIDID • Kesk-Aafrika

Devil´s Lair 34 000

Suure väljarände (u 100 000–20 000 aastat tagasi) põhisuunad ja tõenäolised eralduspiirkonnad põhirasside kujunemisel

Varajase pärisinimese vanimad leiud enne suurt• väljarännet Aafrikast Neandertallaste asuala u 50 000 aastat tagasi•

Saalomoni saared 25 000

Mungo 50 000 Kow Swamp 14 000 Tasmaania 31 000

INIMKONNA SUUR VÄLJARÄNNE AAFRIKAST JA PÕHIRASSIDE LAHKNEMINE Homo sapiens´i tõenäoline tekkekolle (nn Aafrika Eeva sünd u 200 000 aastat tagasi)

Monte Alegre 11 000

Würm´i jääaja liustike maksimumpiir u 20 000 e Kr: mandrijää merejää jääaegne rannajoon

Homo sapiens´i varaseimad ja tähtsamad leiud eri kontinentidel

(maailmamere veetase on 100–130 m madalamal praegusest)

ALTI I-B VALGEMERE

U U R A L I

I

L

I

N

E

E

I

D

A

AI

A

A

A -

PI A

K

DI

I

IN

Uusima teooria järgi ei ole ameerika rass siiski ühtne. Põhja-Ameerika indiaanlased on europiidsete, Lõuna-Ameerika indiaanlased aga mongoliidsete rassitunnustega.

R

M

N

I -

E

H

G

E

U

G R

A

K A U

Õ

E

V

R

I

K U RI I LI

SIBER

L

E

O

T

A

U-

U NA

O IO ET

N

D

K

E

N

R

M LÕ

B A L K A N I I

A

IA

E

PA O O R K E S K E U

A - A A J P Õ H

S

N

ATLAN D

INIMRASSID

A

A S I A

P

O L

Ü

NEGRILLO-

E

A

L A A N E E S I

I

T R AA L I A

S

AUS

E E

BUS HM AN I

N

uurali põhja-aasia kaugida ainu-kuriili lõunasiberi arktiline ameerika

veda?

AUSTRALIIDID: lõuna-aasia polüneesia melaneesia austraalia

INIMRASSIDE ASUALAD ENNE SUURI MAADEVALLUTUSI JA RAHVASTE SEGUNEMISI

© Raul Vaiksoo 2009

negrilloneegribušmani etioopia

kaguindia lõunaindia indovahemere balkani-kaukaasia keskeuroopa atlandi-balti valgemere-balti

MONGOLIIDID:

NEGRIIDID:

EUROPIIDID:

M


HOMO SAPIENS´i SÜND JA ARENG INIMKONNA GENEETILINE PUU JA NÜÜDISAEGSED RASSID

KAGUINDIA

-kagu-india

draviidi

LÕUNAINDIA

-india

indoeuroopa

-berberi, põhja-aafrika -semiidi

afroaasia

AINUKURIILI

LÕUNASIBERI

-samojeedi

-ainu

-tšuktši -eskimo -lõuna-, kesk- ja -põhja-indiaani -loode-indiaani

ARKTILINE AMEERIKA

LÕUNA-AASIA POLÜNEESIA MELANEESIA

AUSTRALIIDID

uuralijukagiiri

• -uurali, põhja-aasia, lõunasiberi

hiina-tiibeti altai

ainu tšuktšikamtšadali eskimo-aleuudi amerindi na-dene

-lõuna-hiina -moni-khmeeri -tai -indo-malai

hiina-tiibeti austroaasia dai

-polüneesia

austroneesia

-mikroneesia -melaneesia -uus-ginea -austraalia (aborigeeni)

u 43% maailma rahvastikust

Ameerika mestiitsid, Kesk-Aasia ja Siberi segarühmad jt. - 3%

indiavaikse-ookeani austraalia

• -ainu • -arktiline

• -ameerika Madagaskari, IdaIndoneesia segarühmad jt 0,5%

u 16%

VALGEMEREBALTI UURALI

MONGOLIIDID

KAUGIDA

AUSTRAALIA

-saami

-mongoli -tiibeti -korea -jaapani -põhja-türgi

PÕHJA-AASIA

?

indoeuroopa

-põhjaeuroopa

?

?

-euroopa

EUROPIIDID (KAUKASOIDID)

ATLANDIBALTI

kaukaasiakartveli

u 27%

KESKEUROOPA

-loode-aasia -kaukaasia -iraani

MONGOLIIDID

INDOVAHEMERE

EUROPIIDID

KAUKASOIDID u 50 000? aastat tagasi

PROTOASIAADID

MITTE-AUSTRALIIDID: NII EUROPIIDID (KAUKASOIDID) KUI KA PROTOASIAADID

P R O T O A U S T R A L I I D I D: KAGU-AASIA, OKEAANIA, UUS-GINEA ja AUSTRAALIA PÕLISELANIKUD

© Raul Vaiksoo 2009 (rassitüüpide joonised ENE 3. kd. 1970)

BALKANIKAUKAASIA

Ameerika mulatid, 3% Sudaani segarühmad jt

afroaasia

veda?

?

• -etioopia

AUSTRALIIDID

ETIOOPIA

u 8%

khoisani

NEGRIIDID

-bušmani (hotentoti) -etioopia (ida-aafrika)

BUŠMANI

neegrirass

nigerikordofani niiluse-sahara

• -negrillo • -bušmani

india

-lääne-aafrika -bantu -niiluse

indovahemere - balkani - kaukaasia

MITTEAAFRIKLASED

AAFRIKLASED

u 100 000?

algne keel teadmata

NEEGRI-

NEGRIIDID

aastat tagasi

-mbuti-pügmee

k a u g i d a (hiina-tiibeti-korea-jaapani)

NEGRILLO-

u 200 000– 100 000

lõuna-aasia (indohiina-sunda)

AAFRIKA ÜRGKODU

RASSIDE SUHTARV NÜÜDISAJAL

KEELKOND

kesk- ja põhja-euroopa

INIMRASSID JA POPULATSIOONID

INIMKONNA GENEETILINE PUU

89

• -veda • -polüneesia • -melaneesia • -austraalia


AJALOOLINE AEG / ESIAEG VANAAEG / RAUAAEG

EUROOPA / LÄHIS-IDA

Aischylos

KREEKA KULDAJASTU (nn viiskümmendaastak 480–430 e Kr)

u 525–456 eKr

Kreeka näitekirjanik. Nimetatud "tragöödia isaks".

480

Pella 332

474 eKr 461 eKr 431 eKr 413 eKr 396 eKr 390 eKr 338 eKr 334 eKr 323 eKr

ATEENA AKROPOL

U 331

Tüüros Aleksandria

332

P

Ä

R

S

Indoeurooplased Uurali rahvad Hamiidid Semiidid

I

I 325

330

Babülon Babülon

Persepolis PÄRSIA EMAMAA

A

kreekamakedoonia sõjamees

404–343 on Egiptus Pärsiast faktiliselt sõltumatu. Vana-Egiptuse viimane iseseisvusperiood.

Asutatakse Rooma vabariik, esialgu väga väikesel alal. Pärsia tungib Kreekasse ja kaotab Maratoni lahingu. Kreeka purustab Pärsia laevastiku Salamise lahingus. Ateena on Pärsia sõdades juhtiv jõud. Sõlmides teiste Kreeka linnadega Delose liidu, muutub valitsevaks. Etruskid ründavad Cumae linna Kesk-Itaalias, kuid lüüakse kreeklaste poolt tagasi. Algab Rooma tõus. Ateena õitseng Kreekas (nn Periklese aeg –429). Algab 27 aastat kestev Peloponnesose sõda. Ateena saab 404 Spartalt lüüa ja kaotab oma võimupositsiooni. Ateena püüab taastada kontrolli Kreeka kolooniates, kuid saab Sitsiilia all lüüa. Sürakuusa ja Massiilia iseseisvuvad, muutudes arvestavaks jõuks Vahemerel. Rooma ründab etruske. Rooma vallutuste algus. Gallid (keldid) rüüstavad Rooma linna. Makedoonia anastab Kreeka. Makedoonia-Kreeka väed tungivad Aleksander Suure juhtimisel Väike-Aasiasse. 332 alistub Egiptus. Pärsia purustamise järel (330) jõutakse 327 Indiasse. Aleksander sureb oma hiigelriigi pealinnas Babülonis.

Akropol(is) on Vana-Kreeka linna kõrgendikul asuv kindlus. Kuulsaim neist on Ateena akropol, mis pärast Pärsia sõdu minetab sõjalise tähtsuse ja ehitatakse Periklese ajal välja kultuskeskuseks. Keskne hoone mäe keskel on jumalanna Athena tempel Parthenon, mille ehitavad Pheidiase juhatusel Iktinos ja Kallikrates 447–438 eKr Purustatakse linna piiramise ajal 1687, kui Veneetsia vallutab linna türklastelt.

M

I 332

330

P

330

331

p

MEROE KUNINGRIIK

är

sl

aste

760–310 eKr ... ... 4. saj pKr

k u š i i d i d

Meroe

510 eKr 490 eKr 480 eKr 478 eKr

Ekbatana

ARTA

KREEKA (HELLAS)

Pärsia impeeriumi laienemine 550–500 eKr ja selle piirid Aleksander Suure vallutuste eel 334 eKr Pärsiast sõltuvad alad Pärslaste rünnakud Kreeka vastu 500–480 eKr Kreeklaste tähtsamad võidetud lahingud Vanaaja riikide pealinnad Aleksander Suure Ida-sõjakäik 334–323 eKr, võidetud lahingud ja impeeriumi piirid Aleksandri surma hetkel 323e Kr (pealinn Babülon) Aleksandri asutatud linnad Keltide asuala u 350 eKr

IA) EN E) ME TEN OPA R T (A

SEEBA

ja

v

Aleksander Suur 356–323 e Kr

Ta sünnib ööl, mil Herostratos põletab maha ühe maailmaimedest – Artemise templi Ephesos´es.

PÄRSIA (Ahhemeniidide riik, 550–330 eKr, pealinn Pasargadae, a-st u 500 Persepolis). 550 haarab Meedias võimu viimase vasall Parsa valitseja Kyros II, kelle edasised vallutused panevad aluse Pärsia impeeriumile. Suurima võimsuse saavutab riik kuningas Dareios I (522–486) ajal, muutudes Egiptusest Indiani ulatuvaks suurriigiks. Edasisele laienemisele panevad piirid sõjad sküütide (513) ja Kreekaga (500–449). Järgneval sajandil riigi keskvõim nõrgeneb. Riigi purustab 334–330 Aleksander Suur. KREEKA (Klassikaline ajajärk 500–330 eKr, liitriikide ühendus: Ateena, Sparta jpt). Pärsia-vastastes sõdades (500–449) a 478 moodustunud mereliidu etteotsa tõuseb Ateena, kus kujuneb välja antiikaja eesrindlikum riigikord – demokraatia. Kreeka liitlaslinnade allutamisega muutub Ateena suurriigiks, mille õitseng on strateeg Periklese ajal (443–429). Vastuolud peavastase Spartaga põhjustavad Peloponnesose sõja (431–404), mis lõpeb Ateena kaotusega. Sparta kaotab omakorda mõjuvõimu pärast lüüasaamist Teebalt (371), millele järgneb Teeba tõus. 338 vallutab killustunud Kreeka Makedoonia kuningas Philippos II. MAKEDOONIA (495–168 eKr, pealinn Pella). U 500 alanud makedoonia hõimude ühendamise viib lõpule Philippos II (359–336), alistades ka Kreeka. Aleksander Suure (336–323) vallutustega (Pärsia purustamine 330) loodud hiigelimpeerium (pealinn Babülon) laguneb pärast viimase surma. Järgnenud diadohhide sõdades (321–281) kujunevad Ptolemaioste (Egiptus), Seleukiidide (Süüria) jt hellenistlikud riigid. Makedoonia tähtsus väheneb. Sõdades Roomaga (215–205; 200–197; 171–168) nõrgenenud riik (196 iseseisvuvad taas Kreeka polised) vallutatakse 168 eKr Rooma poolt. BOSPOROS (u 480–107 eKr (vasallriigina –370 pKr), pealinn Pantikapaion). Musta mere Kreeka kolooniate ühinemisel tekkinud riigi õitseng on 4/3. saj 107–63 eKr allub Pontosele, seejärel sõltuv Roomast. Lõplikult hävitavad riigi u 370 pKr hunnid. TRAAKIA (THRACIA; Odrüüside riik, u 440– 342 eKr, pealinn Seuthopolis). Pärslaste ülemvõimu alt vabanenud odrüüside (traaklaste) hõimuliidud ühendab kuningas Teres. 342 vallutab alad Makedoonia. Ajutiselt (u 227–212) rajavad siin riigi sissetunginud keldid (tüleenid). ROOMA (Rooma kuningate ajajärk, 753– 510 eKr). Pärimuse järgi Romuluse poolt 753 latiinide ja sabiinide aladele asutatud Rooma linna valitsesid valitavad (arvatavasti osaliselt mütoloogilised) kuningad. 616 eKr etruski kuningate võimu alla sattunud linn vabastatakse 510. a, mille järel kehtestatakse vabariiklik kord. Järgneb Rooma vabariigi ajajärk (510–27 eKr).

© Raul Vaiksoo 2009

Sparta

(AR

Gaugamela

333

326

er

P

480

LCH (KO IA) OK DO

ibe erid IS)

INDIA

490

Ateena

S

SÜ RAK U

I

Issus

334

A

Sürakuusa

E

N

O

Kartaago

E

IA

G

(K

AT

APA

IL IIK

A

NI

R

K

A

SA

T

U

K

R

D

ja

M

Pella

A

A

R

TRA IA U 07 AK M 480–1 EK AK Seuthopolis BOSPOROS ED O ON IA

NG

nk

A

Rooma

K

E

ed

a

rid ee

ib

Pantikapaion as

l

390

A

329

ed

SK I

MASSIILIA

üü

s rla

RU

Massiilia

ill

ET

S

D

I

D

I D

(SKYTHIA)

S

venetid

rid

D A A S A R M

SKÜÜTIA

K

LLID) (GA N E´ i K U L T U U E T R lig uu

Ü

Ü

daak

LA rid ee ib t l ke

D?

D

D

E

S

A

IK

E

K

I

L

T

la

E S I S LAAV LAS E

L

Arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja (Hippokratese vanne).

P

A

u 460–u 377 eKr

r

u 484–425 eKr

ii

Kreeka näitekirjanik. 123 näidendist on tervikuna säilinud 7 tragöödiat, nende seas "Antigone", "Kuningas Oidipus", "Elektra" jt.

384–322 eKr

Sokratese Platoni kuulsaim Kreeka kuldajastu kuulsaim õpilane. Aleksander suurim filosoof. Mõistetakse vanade õpilane. Rajab Suure õpetaja. Teda on nimetatud jumalate eitamise Ateenas oma pärast süüdi ning filosoofiakooli. vanaaja suurimaks mõtlejaks. Sureb sunnitakse mürki paguluses. võtma.

Hippokrates

am

Herodotos

aa

B

u 496–406 eKr

Aristoteles

428–347 eKr

im

Perikles (*u 495). Ateena strateeg 443–429 eKr

Platon

Sokrates

469–399 eKr

Sophokles

H

Pärsia purustamise järel tõuseb sõdades juhtlinna rolli täitnud Ateena kogu Kreeka majandusja kultuurikeskuseks. Õitseng kulmineerub strateeg (riigipea) Periklese ajal.

LT D

VANA-KREEKA KOLM SUURIMAT FILOSOOFI

KREEKA KULDAJASTU TUNTUMAD TEADLASED

KREEKA SUURIMAD DRAAMAKIRJANIKUD

500–323 eKr

E

140


ESIAEG HILISPRONKSIAEG / VARANE RAUAAEG (KIVIKIRSTKALMED)

EESTIMAA

HARJUMAA Rannamõisa >500 Muraste

800...500–200... eKr 0

25

50

75

100 km

Adila

1 : 3 000 000

Kõpu

(M. Mandel)

E

R

I

Hirmuste

HIIUMAA <15 Mustjala

Tagamõisa Loona

A

Moe

IDA-VIRUMAA <50

RAPLAMAA JÄRVAMAA <5? Kehtna <5? LÄÄNEMAA Tirma <25 JÕGEVAMAA <5 Kurese Võrtsjärv

TARTUMAA >10

VILJANDIMAA <10

Türju

Remsi

L

I

M

N

U 500 eKr Koiva alamjooksul baltlaste kääbaste ja läänemeresoomlaste kivikalmete alad segunevad(?)

Peipsi jv

Nava

Mõnnaste

Vehendi

PÕLVAMAA 0

VÕRUMAA 0 VALGAMAA Burtnieki jv 0

BullumuižA

?

HILISPRONKSIAEG 800–500 e.Kr. VARANE e EELROOMA RAUAAEG 500 e Kr– 50 p Kr 1

Vaivara Jäbara Napa Lüganuse

Uugla

SAAREMAA >100

E

0

Väo, Lagedi, Lehmja-Loo jt

Kaseküla PÄRNUMAA <5 Audru?

Pidula Kaarma

Sõrve Lülle

M

Valkla, Muuksi, Uuri Rebala, Kahala, Loo, LÄÄNE-VIRUMAA Jõelähtme jt >50 Võhma

äänemeresoomlased Ida-l

Kaseküla ühte kalmesse (700/500 eKr) on peale ühe elatanud mehe ja lapse maetud ka veel suur hulk imikuid!

141

peamiselt V. Lõugase, J. Seliranna, A. Tvauri ja J. Graudonise järgi (täiendustega)

KIVIKIRSTUDEGA KALMISTUD PRONKSIAJA LÕPUS JA RAUAAJA ALGUSES 1000/800–200...100 eKr

5m

3

B

A

T

L

Kivikirstkalmete leviala hilispronksiajal ja varasel rauaajal u 1000/800–100 eKr

Tihedalt kalmetega kaetud alad 6–10 (ja rohkem) kalmet 2–5 kalmet Iüksikkalmed H

Õ

(läänemeresoomlaste kalmed).

Liivast kääbaste ja maahaudade leviala hilispronksiajal ja varasel rauaajal u 1000–100 eKr (baltlaste kalmed)

I

© Raul Vaiksoo 2009

M U 0

5 cm

Eesti vanima rauast kaheteralise keldi lähimõõga fragment. Leitud Jäbara D A kalme servalt (imporditud, arvatavasti pärineb järelmatusest u 100 eKr/100 pKr)

N KIVIKIRSTKALMED (1100/900–300...100 eKr) 1

1. LÜGANUSE Tark-Jaagu kivikirstkalme plaan (u 600/400 eKr). 2. JÕELÄHTME kalmistu Tallinna lähedal vanimate teadaolevate kivikirstkalmetega Eestis (u 1000/900 eKr). Hilisemad kirstud pärinevad varasest rauaajast (viimased arvatavasti 400/300 eKr). Kalmistus puuduvad kivikalmetele tavaliselt omased järelmatused hilisemast perioodist. 2

Juba nooremal pronksiajal hakatakse Eestis maahaudadesse matmise asemel rajama esimesi spetsiaalseid “hauakambreid” – kivikirstkalmeid. Hoogustub nende ehitamine pronksiaja lõpus (u 800–500) ja eriti varase (eelrooma) rauaaja alul (500–300 eKr), mil sagenevad ka põletusmatused kalmetes. Kivikirstkalmete põhielementideks on suurematest kividest 3–10 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu asetatakse lahkunu. Kirst kaetakse suuremate paeplaatidega ja kogu konstruktsiooni peale kuhjatakse umbes 1 m kõrgune kiviküngas. Eelrooma rauaaja keskjärgus kivikirstkalmete ehitamine soikub (ilmuvad varased tarandkalmed), kuid järelmatused jätkuvad veel 1. saj-ni pKr ja tõenäoliselt hiljemgi. Praeguseks on Eestis teada üle 1000 enam-vähem kindla kivikirstkalme. 500 eKr Umbes 300 aastat kasutusel olnud kindlustatud asulad jäetakse maha. Eestisse imporditakse esimesed raudesemed (seni vanim teadaolev raudese – naaskel – on leitud Iru asulast). Eestis algab rauaaeg. Tegelikult on pronksiajast rauaajale üleminekuperiood pikk. Ajavahemikul u 500–200 eKr on raud ja rauatootmine küll tuntud, kuid pole veel majanduse aluseks ning tegelik rauaaeg Eestis algab alles 2. saj paiku eKr, mil raudesemed muutuvad domineerivaks ka kalmetes. RAUAAEG ON EESTIS JAOTATUD NELJAKS PÕHIPERIOODIKS:

500 eKr 50 pKr 450 800 1200

– – – – –

50 pKr 450 800 1200

eelrooma rauaaeg (varane rauaaeg) rooma rauaaeg (vanem rauaaeg) rahvasterännu- ja eelviikingiaeg (keskmine rauaaeg) viikingiaeg ja hilisrauaaeg (noorem rauaaeg) AJALOOLINE AEG (keskaeg, uusaeg, nüüdisaeg)


EESTI MAAKONNAD JA KIHELKONNAD 13. sajandi ALGUL

(peamiselt Enn Tarvel’i järgi)

Muinaseestlaste esimesed territoriaalüksused olid 1. at lõpus kujunema hakanud kihelkonnad (LH: 1224 Kilegunda), s.o ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liidud (kihelkonnad? või külakonnad?), mis omakorda liitusid maakondadeks LH TH LR UB -

0

25

Kirjalikud allikad "Henriku Liivimaa kroonika" (Heinrici Chronicon Livoniae). Ülestähendused ajajärgust 1184–1227. Kirja pandud 1224–1227. "Taani hindamisraamat" (Liber Census Daniae). Põhja-Eesti kohanimede loend 1219/1220. Redigeerituna avaldatud 1241. "Liivimaa vanem riimkroonika" (Livländishe Reimchronik). Ülestähendused ajajärgust 1143–1290. Kirja pandud 1291–1298. Keskaegsete ürikute väljaanded aastatest 1093–1510 (Urkundenbuch; 1853–1914) ja mitmesugused üksikdokumendid.

1 : 1 500 000

5SAAREMAA (ÖSEL, OESEL; LH: 1203 Osilia, LR: 1219 Osellant). "Ynglingatan"-sagas u 600 Eysysla. • Muhu (LR: 1219 Mone; LH: 1227 Mone). On ka arvatud, et moodustas koos Pöidega kaksikkihelkonna(?). • Pöide (UB: 1233 Horele, 1254 Poide). • Valjala (LH: 1227 Waldia; UB: Waldele). Arvatavasti Valjala-Karja (UB: 1254 Carries) kaksikkihelkond. • Kaarma (UB: 1234 Carmele; LR: 1260 Carmele) Arvatavasti Kaarma-Kärla (UB: 1438 Kargell) kaksikkihelkond. • Kihelkonna (UB: 1234 Kiligunde). Arvatavasti koos Sõrvega (LR: 1219 Swurben; UB: 1234 Sworve) kaksikkihelkond.

Ä

5 HIIUMAA?

E R I E M

N

Ä

L

Saaremaal oli teadaolevalt 5 kihelkonda (UB 1228: quinque kelichontas in Osilia).

50 km

(DAGÖ; UB: 1228 Dageida, 1254 Dageydan). "Gutasaga´s" ~500. a nimekuju Dagaith.

Hiiumaa

Senini pole selge Hiiumaa staatus Muinas-Eestis. Saarel puuduvad linnused, hilisrauaaja kalmed, ka ei maini seda Henrik. Esmamaining 1228 kui "tühi saar" (insula deserta). On arvatud, et hõre asustusala Hiiumaal kujutas endast Saaremaa kihelkondade tagamaad (?). Või oli see hoopis orjadega kauplemisega seotud mingi "vabakaubanduspiirkond"?

Pihlasaare sadam

(1254 portus novus Pylayasari)

Reigi saar

5 LÄÄNEMAA (LH: 1211 Maritima, ka Rotalia; LR: 1218 Wic, Wik). Eestikeelne Lenemae alles 1574.

? Pü

(1254 Ronku,Rauky)

• Ridala (LH: 1211 Rotalia, 1215 Rotelewic). • Lihula (UB: 1211 Leale; LH: 1220 Leal; LR: 1262 Leal). • Karuse, Kotsu (LH: 1218 Cozzo; UB: 1267 Karissen). • Hanila (LH: 1218 Haniale). On oletatud ka, et Hanila on al-Idrisi kaardil 1154 mainitud Anhw [Anhel]. • Soontagana (LH: 1211 Sontagana; LR: 1220 Suntaken). • Kõrve (UB: Corbe). • Nimeliselt teadmata. Läänemaal oli 7 kihelkonda (LH 1224: Maritimam cum septem kilegundis).

K

?

äi

ha

Va e n a mla j

le

pa

?

Orjaku

Sõru sadam

(1254 Oriwasko,Oryosk)

Muhu

(1254 portus Sarwo)

M

5 HARJUMAA (LH: 1212 Harien; UB: 1228 Harrien; TH: 1230 Hariae; LR: 1238 Haryen).

al

S lk

on

Saaremaa Sõ

rv

e?

Abruka

(Sõrve saart Swurben on mainitud riimkroonikas 1219)

5 JÄRVAMAA (LH: 1211 Gerwa, Gerwia, Gerwen; LR:1220 Jerwen; TH: 1230/1241 Jerwia).

Uus sadam

(1215 portus novus)

?

• Loppegunde (LH: 1220 Loppegunde). Hilisem Ambla ja Järva-Madise kirikukihelkond? • Embra (Ämbra)? (UB: 1253 Embere). Hilisem Peetri kirikukihelkond? • Nimeliselt teadmata kihelkond (Koeru?). UB: Balduin mainib 1230, et Järvamaal on kolm kihelkonda.

5 KESK-EESTI VÄIKEMAAKONNAD (UB 1230: "suurtest maakondadest eraldi on neli "kiligundat"): 5 5 5 5 5 5

Viltina sadam

na

5 VIRUMAA (LH: 1197 Vironia; TH: 1230/1241 Wironia, Uironia). Rootsi ruunikivil 11. saj uirlant(i). • Rebala (LH: 1219 Revele; TH: 1220/1241 Repel). Samanimeline on ka naaberkihelkond Revalas (Rävalas). • Mahu (TH: 1220/1241 Maum). • Askele (TH: 1220/1241 Askaelae). • Alutaguse (TH: 1220/1241 Alentagh; UB: 1323 Allentaken). • Lemmu (TH: 1220/1241 Laemund, Lemmun). Henrikul on kihelkonna nimeks Pudiviru (LH: 1219 Pudyviru).

m Kaarma a

la

he

ja

ar

he j deva

V

Ki

Pöide

e

A A K aLihulinn? Kaali jv

LH: 1227 Waldia

Maa

Kihelkonna

A A M Valjala E R

id

5 REVALA (LH: 1211 Revele; TH: 1241 Reuaelae). Ister: ~780 Rifarrica?, Njall-saga: ~1000 Rafala?

Kihelkonna sadam

uh

LH: 1227 Mone

ö

(1234 Kiligunda)

Paatsa

Muhu

P

• Varbola? (LH: 1212 Warbola). Keskse linnuse nimi. Võimalik, et kihelkond ei kandnud Varbola nime. • Loone (Lohu)? (LH: 1216 Lone). Keskse linnuse nimi. Võimalik, et kihelkond ei kandnud Loone nime. • Nimeliselt teadmata kihelkond (Kose?). UB: Balduin mainib 1230, et Harjumaal on 3 kihelkonda. • Vomentaga (TH: 1219[1241] Uomentakae). • Ocriele (TH: 1219[1241] Ocrielae). • Rebala (TH: 1219/1241 Repel, Reppel). UB: Balduin mainib 1230, et Revalas on kolm kihelkonda.

Vormsi

?

ALEMPOIS (UB: 1224 Alumbus, hiljem ka Alempois; TH: 1230/1241 Alempos). NURMEKUND (LH: 1211 Nurmegunde; LR: 1219 Normegunde; UB: 1224 Normigunde; TH: 1230 Nouermegunde). MÕHU (LH: 1212 Mocha; UB: 1224 Moke, Mocke, Moicke; TH: 1230/1241 Møge, Moke, Moche). VAIGA (ka Vaia, Vaiamaa; LH: 1212 Waiga, Wayga; UB: 1224 Waigele, Waigel, Waigle; TH: 1230/1241 Wegele). * Soopoolitse (UB: 1224 Soboliz, Sobolitz). Arvatavasti Ugandi maakonna mõjusfääris(?). *Jogentagana (LH: 1215 terra trans flumen – "maa jõe taga", 1220 Iogentagania ). Ugandi mõjusfääris?

5 SAKALA (LH: 1208 Saccala; LR: 1219 Sackellant, 1259 Sackele). • Lõhavere (Leole)? (LH: 1215 Leole). Keskne linnus. Võimalik, et kihelkond ei kandnud Lõhavere (Leole) nime. • Viljandi? (LR: 1210 Velin, LH: 1211 Viliende). Keskne linnus. Võimalik, et kihelkond ei kandnud Viljandi nime. • Halliste (LH: 1211 Aliste, Alistegunde). • Oletuslikud kihelkonnad (Paistu?, Tarvastu?, Helme?, Karksi?). Nende asemel võis eksisteerida vaid üks või kaks (?) muinaskihelkonda (LH: 1211 Sackalanensem provinciam viciniorem - "...lähemasse Sakala kihelkonda", LH: 1225 prima parrochia...stagnum Worcegerwe – "esimene kihelkond...Võrtsjärve ääres"). Kaudne teade on Karksi kohta riimkroonikas 1223: die geinote Karkus ist genant ("seda piirkonda nimetati Karksi"). Ka pole kindlalt teada, kas Helme (LH: 1211 Owele?), Karksi (LH: 1211 Purke?) ja Tarvastu muinaslinnused üldse eksisteerisid? Hiljem on neile arvatavasti peale ehitatud keskaegsed kivilinnused ja varasem kultuurikiht hävitatud.

5 UGANDI (LH: 1208 Ugaunia). Läti keeles on Ugandi nimest kujunenud kogu Eesti nimi – Igaunija. • Tartu, Tarbatu ( LH: 1211 provincia Tharbitensis). Tartu linnus (LH: 1211 Tharbate, 1215 Darbete, 1220 Tarbete). • Otepää? (LH: 1208 Odenpe, Caput Ursi; UB: 1234 Adempe). Keskne linnus. Võimalik, et kihelkond ei kandnud Otepää nime. • Soopoolitse? (Vene kroonika 1242: Subolitš). Maining seoses Jäälahinguga: vaenlast jälitati "do Subolitšskago berega"). • Valgatabalve? (LH: 1220 Walgatabalwe). Pole välistatud, et oli omaette maakond "vastu Pihkvamaad" (versus Plescekowe). • Nimeliselt teadmata kihelkonnad (Rannu?, Puhja?, Sangaste-Karula?). Kaudne teade nende kolme võimaliku kihelkonna olemasolu kohta pärineb Läti Henrikult, kes mainib, et 1224 läänistab piiskop Hermann oma vasallidele kolm Otepää lähikihelkonda.

Eesti sõdalased (O. Kangilaski joonistus)

Ruhnu

u


EESTI MUINASAJA KOKKUVÕTE MUINAS-EESTI MAAKONNAD, KIHELKONNAD ja LINNUSED 13. sajandi ALGUSES

239

Tütarsaared

Vaindloo Uhtju

d

a

D O

R

d [vn Pskov]

N

e

r

1240 Isburc

Etnostevahelised tõenäolised piirid

• Eestlased (läänemeresoomlased) • Liivlased (läänemeresoomlased) • Latgalid (baltlased) • Idumealased (võndlased?) Ydumea´s.

LH: 1208 Plescekowe LR: 1240 Plezcowe

Kud

epi

Velikaja

[vn Izborsk]

Läti Henrikul on Venemaa Ruthenia, Ruscia, riimkroonikas Ruzenlant. Õigemini on see piir Novgorodi riigiga (LH: Nogardia, LR: Nogarden) • Eesti kirdepiir: 1171 mainib Novgorodi kroonika Narvat kindlustatud piiriasulana (Rugodiv) ja Narva jõge piirijõena. Läti Henriku järgi (1222) on Narva (Narvam) jõe taga "naabermaa" (s.o Vadjamaa, mis 11...13. saj omas autonoomiat Venemaa koosseisus). • Eesti kagupiir: 1224. a Liivimaa ja Novgorodi rahuleppega kehtestatakse piir Võhandu-Pedetsi jõgede joonel "nagu vanasti". Sõõriga on tähistatud kaudselt tuvastatud kindla(ma)d piirilõigud Venemaaga 13. saj algul Pedetsi, Meeksi ja Piusa jõel.

Muinaskihelkondade piirid (umbkaudsed ja oletatavad)

e

O

s

G

a

Vl

s

PIHKVA

j

Irboska

n

Druska

a

O

V

Me ek oja si

T A G L Misso V A Alulinn

sa

A L õhandu V E ? ja

A

s e d l aRõuge?

B

a

S E [Aluksne] L E

Piu

)

alased

d

se

u

e

s

A Na rv a

rts e Om ed u

N tl

Riigipiir Venemaaga

Nende etniline päritolu pole selge. Läti Henrik mainib neid vahel liivlaste, vahel lätlastega koos, sagedasti aga eristab neid täiesti omaette üksuseks ("lätlaste, liivlaste ja idumealaste maa").

Aolinnad (ka oletatavad) Kesksed linnused muinasaja lõpul

Muinasmaakondade piirid (ligikaudsed) © Raul Vaiksoo 2009

Pu

AA AM

VAIGA ( VA I

A

G

D

(Põlva)

Pede tsi

R e b a l a

U õ

d

Ko iv a

(ug

Pu hj u? a?

l i

v

tegu Alis

Br ied e

EA um ea)

(Id

nn

JÄR

LH: P ala

?

K

S UM

Ra

da?) rkun

(Saa

A

:M

LH:Worcegerrewe

qu er A

YD

Beverin? l a t Vaidava g a LH: 1213 Metimne?

A

gi tjõ us

M

Rosma

Pihkva jv

d t o

V

Kureküla Võuküla

e

Vijciems Trikata

r

A

M E T l i LH: 1206 S i v Met(h E ) l

es lõunae

?

.? )

ja

A

Läti Henrik Peipsi järve ei maini !?

Piirissaar

m

ILääniste

D

Tilleoru

?

[Valmiera]

Arvatavasti Läti Henriku Beverin?

L

.

gi ajõ Em

LH: 1208 Odenpe, Caput Ursi

[ Ga

A Volmari

OTEPÄÄ

Sangaste (.

j

vn Tšudskoe ozero

r Aquar u ate

1215 Darbete

ä

Puide küla

d

l

a

Peipsi jv

Alatskivi

Ah

Tõrva

ne

e

se lit oo op So

Õh

A

s

Vadjamaa omas autonoomiat Vene koosseisus 13. saj-ni

LH: M

u

LH: 1211 Owele?

JO G

TARTU LH: 1211 Tharbate

Erumäe

Helme? Pikasilla

a

v

SO O

t

va stu ?

LH: 1211 Purke? LR:1223 Karkus

u

Saadjärve?

va Koi ] uja

la

as

Br

TURAIDA

Kavilda?

g

M

LH: 1212 Somelinde ?

r

?

Karksi?

Ta r

L E Nausküla Härgmäe O d [Naukšeni] [Ergeme] P le s e S Asti jv. [Se äde po da se [Burtnieki] a ] T

Lemsalu

Utsali

a

Narva

1171 Rugodiv

Torma

ä

(1215 Saletsa)

LH: 1211 Viliende

ist u

M

Pa la

VILJANDI LR: 1210 Velin

e

)

p

Salatsi sadam

A Naanu

U

ÕH

e

s lat Sa

Põltsamaa?

t

a] lac [Sa e

Kalana Kurista?

Sinialliku Tarvastu? Pa

Ha lli ste

gi

la Pa

gi V äike-Emajõ

(1560 Guedenn mans becke) Orajõ

Al j

Vi

d an

Ripuka

O

Häädemeeste sadam?

L i?

?

t

l

U

a

?

(1560 Tacker orth)

dna o l e

e

R

u

T

Tahkuranna sadam?

?

Re iu

LH: 1215 Leole "castrum Lembitu"

Le

Rau

i õg aj u j] n m r E

Lõhavere

a Pal

K a r k s i ?

ar

um

LH:

ä [P

Pärnu jõesuue (1154 Brnw?)

Kihnu

A L E

uga ] [Sa

ro

Pe at

a

LH

o

an

k

LH: 1226 Agelinde?

LH: 1220 Riole?

ME

[Na vest i]

Purtse Tarakallas A Jõhvi? s Alulinn l u

Äntu Punamägi

] aa

So

g nta

na

m

I

Ebavere mägi

Merja

ND

(1459 Werder)

ve

m

LH: 1212 Carethen, LR: 1220 Karidal

KU

Vatla

õr

nde

R Teenuse

LH: 1211 Sontagana LR: 1220 Suntaken

A

u

a

ssa Plju

Soontagana

NUR

h

SE OLIT PO TAGANA EN

K

V

e

ja Ped

la

Lihu

Mädara

L

Porkuni jv

Kareda küla

sam õlt [P

se ru Ka ila Han Virtsu sadam

E M A A

LIHULA (UB: 1211 Leale, LH: 1220 Leal

a

Tõrma küla

?)

Ordulinnusena mainitud LR: 1265 Wizenstein

O M P I S

M

Lu g

Narva jõesuue

(1241 Purdis)

LH: 1219 Turme Teadaolevalt Muinas-Eesti suurim küla!

(...

a? br

la

Kasari

Paide?

LH: 1216 Raigele

ala Vig

LH: 1226 Maianpata, Maianpathe

?

Keava

Neeruti

(Jä rva jõg i)

MAA

VA

Em

?

Raikküla

N

a

?)

Kullamaa

Ridala

L

Pada

LH: 1226 Tarwanpe

gi ejõ lg Va

Ä

op

e on Vahastu Lo

ola

g pe

Mahu sadam (1241 Maum) Purtse sadam

Toolse Varangu

RAKVERE

de un

A

R J U M A b ?

Va r

Lo ob u

Jäneda

a rit Pi

id

?

Loone (Lohu)

se? Ko

A

LH: 1212 Warbola

A

Voose

LH: 1216 Lone

Varbola

..

le

R

(.

ila Ke

H

Henriku Maianpata (1226) linnuseks on peale Ridala peetud ka Leedit ja Kullamaad (?)

rie

E

L

A

la Jäga

Oc

V

a a g n t e m V o Padise

L Ä

a l a R e b

TALLINN

Pakri s-d

(1425 Tholis)

Muuksi?

Jägala?

Toolse sadam

Kaupsaar

Muuksi Kolga sadam sadam?

Võrtsjärv

Jägala jõesuue

LH: 1219 Lyndanise

(1241 Laiduscae)

Keedika? Leedi

Aksi

Aegna

Rävala sadam

Osmussaar

(1309 Ferckis,1582 Hafen Werx)

H e l m e?

(1154 "Naiste saar"?)

Laoküla (Paldiski) sadam

Vergi (Kaupsaare) sadam

Prangli

Naissaar

Kõrvallinnused või oletatava kasutusega linnused Kareda

Henriku kroonikas mainitud tähtsamad külad

Kõik piirid on tinglikud. Maakonna- ja kihelkonnapiiride määramisel on ajalooliste allikate kõrval kasutatud hilisemate kirikukihelkondade piire, osalt ka looduslikke olusid (pms jõed ja sood).

(punasega on märgitud 13. saj alguse kroonikates mainitud kohanimed).

Nüüdisaegsed riigipiirid (orienteerumiseks kaardil)

(sulgudes on sadama või sadamaküla esmamaining)

Kindlamad arvatavad muinas-sadamakohad


VANAAJA KOKKUVÕTE AJASTU TUNTUMAD EHITISED JA SUURKUJUD

JUUDI RIIK Kuningas SAALOMONI TEMPEL Jeruusalemmas u 960/950 eKr. Rekonstruktsioonikatse, makett

u 950

UUS-ASSÜÜRIA

u 720

KHORSABADI PALEE sissepääsu valvav inimpeaga tiivuline härg (lamassu) u 720 eKr.

UUSBABÜLOONIA ISHTARI VÄRAVAD BABÜLONIS u 600 eKr. (rekonstruktsioon)

Aeg

Sündmused maailmas

eKr

1000 eKr Juutide kuningas Taavet vallutab Jeruusalemma.

-1000

934

-900

u 540

KYROS II HAUDEHITIS Pasargadaes (Pärsia esimeses pealinnas) u 540 eKr. Kyros (Kurush) II Suur oli Pärsia impeeriumi esimene kuningas (550–529) ja Ahhemeniidide dünastia rajaja.

u 440

VANA-KREEKA ATEENA AKROPOL Jumalanna Athena tempel Parthenon, mis ehitatakse Pheidiase juhatusel 447–438 eKr.

EPIDAUROSE TEATER u 330? eKr.

u 330

Suurimaid ja üks paremini säilinud Antiik-Kreeka amfiteatreid. Algselt 34 rida, 2. saj eKr lisatakse veel 21 rida. Kokku 14 000 istekohta. Kasutuses ka tänapäeval.

HELLENISTLIK EGIPTUS u 280 eKr valmib viimane seitsmest maailmaimest:

ALEKSANDRIA TULETORN

u 280

(hävinud, täpne väljanägemine teadmata).

539

338

Taavet (Taveth) Juutide II kuningas 1010–961 eKr. Vallutab 1000 eKr Jeruusalemma ja loob juutide suurriigi. Noort Taavetit kujutav Michelangelo skulptuur 1501/04 p.Kr.

922 eKr Juudi riik jaguneb kaheks (Israel ja Juuda).

Homeros -800

814 eKr Foiniiklased asutavad Kartaago kaubanduskoloonia 776 eKr Kreekas toimuvad esimesed olümpiamängud 753 eKr Rooma linna asutamine

-700

Romulus

(eludaatumid arvatavasti vahemikus 800...700 eKr)

Rooma riigi esimene kuningas 753–715? eKr. Rooma linna rajaja. Kapitooliumi emahunt. Legendi järgi toitis emahunt Tiberi jõkke heidetud kaksikuid Romulust ja Remust (etruskide pronkskuju).

700 eKr Kesk-Euroopas algab keltide ekspansioon. Laialdast edasitungi on alustanud ka sküüdid Ida-Euroopas. ~650 eKr Lüüdias võetakse kasutusele raha (mündid).

626

Pythagoras u 570–u 495 eKr. Kreeka filosoof ja teadlane.

KREEKA KULDAJASTU

(nn viiskümmendaastak 480–430 eKr)

-600 587–538 eKr Paabeli vangipõlv 550 eKr Pärsia kuningas Kyros II kukutab Meedia ja alustab vallutussõdu.

525

-500

Perikles (*u 495). Ateena strateeg 443–429 eKr. VANA-KREEKA KOLM SUURIMAT FILOSOOFI:

510 eKr Asutatakse Rooma vabariik. 490 eKr Pärsia tungib Kreekasse ja kaotab Maratoni lahingu. 461–429 eKr Ateena õitseng ("Periklese aeg").

Sokrates

Platon

Aristoteles

469–399 eKr

428–347 eKr

384–322 eKr

Aleksander Suur -400

332 323

ROOMA VABARIIK 510–27 eKr MAKEDOONIA KREEKA PARTIA SELEUKIIDIDE RIIK –64 eKr PTOLEMAIOSTE EGIPTUS (323)305–96(30) eKr

VANA-PÄRSIA (Ahhemeniidid)

Ajastu tuntumad isikud ja suurkujud

~960 eKr Taaveti poeg Saalomon ehitab templi ainujumal Jahvele. Juudi riigi õitseaeg.

653

u 600

1000–200 eKr

-300

*356–†323 eKr Makedoonia kuningas 336–323.

396 eKr Rooma suurvallutuste algus.

330 eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia ja loob hiigelimpeeriumi.

Pyrrhos Epeirose kuningas 297–272 eKr.

Archimedes

265 eKr Kogu Apenniini poolsaar läheb Rooma ülemvõimu alla.

-200 eKr

*u 287–†212 eKr Vanaaja suurimaid teadlasi.

264–241 eKr I Puunia sõda Rooma ja Kartaago vahel. 146 eKr III Puunia sõjas hävitab Rooma lõplikult Kartaago

Hannibal (*247–183) Kartaago kuulsaim väejuht II Puunia sõjas (218–201 eKr).

© Raul Vaiksoo 2009

Tähtsamad riigid

Tuntumad ehitised

f o i n i i k l a s e d KARTAAGO 814(u 650)–146 eKr e t r u s k i d ETRUSKID ROOMA KUNINGRIIK 753–510 eKr d o o r l a s e d ATEENA VANA-KREEKA LINNRIIKIDE ÜHENDUS (Ateena, Sparta, Korinthos, Teeba im.) PÄRSIA IMPEERIUM (Ahhemeniidid) 550–330 UUS-BABÜLOONIA UUS-ASSÜÜRIA 934–612 kaldealased Egiptuses Pärsia ülemvõim TAASÜHEND. EGIPTUS EGIPTUSE III LANGUSPERIOOD (killustunud Egiptus) 1070–653

258


VANAAJA KOKKUVÕTE AJASTU TUNTUMAD EHITISED JA SUURKUJUD Sündmused maailmas

Aeg

Tähtsamad riigid

eKr

-200

Spartacus Filmitäht Kirk Douglas filmis “SPARTACUS" (1960). Spartacuse ülestõus 73–71 eKr

146 eKr III Puunia sõjas hävitab Rooma lõplikult Kartaago 132 eKr Roomas algab kodusõdade ajajärk, mis kestab ligi 100 aastat.

Caesar Kleopatra VII (*69–†30 eKr), Egiptuse kuninganna 51–30 eKr

27 eKr Rooma keisririigi algus.

eKr 4 eKr? Arvatavalt sünnib Jeesus Kristus.

0

pKr

30

PERGAMON ZEUSI ALTAR u 180/170 eKr. Selle friis (u 120 m pikk ja 2,3 m kõrge), mis kujutab jumalate võitlust gigantidega, on hellenismiajastu kuulsamaid raidreljeefe.

Augustus (*63 eKr), esimene Rooma keiser 27 eKr–14 pKr

u 170

NABATEA PETRA SUUR KALJUTEMPEL u 40/30 eKr. Nabatealaste templid on kõik ühes tükis kaljust välja raiutud (Jordaania).

u 40

27 e.Kr.

ROOMA KEISRIRIIK MAISON CARREE Nimesis

30 Kõige tõenäolisem Jeesus Kristuse surmaaeg (reede, 7. aprill).

Octavianus

Rooma tempel u 19... eKr. (Nimes, Prantsusmaa).

u 19

79 Vesuuv purskab ja hävitab Pompei.

4? eKr–30? pKr Kristuse näo väidetav originaaljäljend nn Torino surilinal.

Marcus Aurelius (*121) Varase Rooma keisririigi viimane tugev keiser 161–180.

Q

Elab Egiptuse kõrbes askeesis 105aastaseks (u 251-356). Loob esimese erakute kogukonna ja 306. a munkluse alused.

Constantinus Suur Rooma esimene kristlik imperaator 306–337.

Attila Hunnide kuningas 434–453

Püha Patrick *385–†461 Iirimaa ristiusustaja, misjonitegevust alustab 432.

115 Traianus vallutab Partia läänealad. ROOMA RIIGI PIIRIDE SUURIM ULATUS (–117). 167 Rooma aladele tungivad markomannid. Sellega algab germaanlaste rünnakränne, mis kestab lainete kaupa ligi 400 aastat.

100

192 Roomas algab riiklik kriis. Sage keisritevahetus kestab a-ni 284.

200

227 Tekib (Uus)-Pärsia riik (Sassaniidid). Parthia impeeriumi lõpp. 284 Rooma keisriks saab Diocletianus, lõpetades kauakestnud kriisi riigis. 301 Armeenia kuulutab esimesena kristluse riigiusuks. 313 Constantinus Suur legaliseerib Roomas kristluse. 353 Algab hunnide suur ränne läände. 375 Algab Suur rahvasteränne (–568). 395 Rooma riik jaguneb lõplikult kaheks. 450 Jüüdid, anglid ja saksid tungivad Inglismaale. 451 Hunnid saavad Katalaunia väljal Roomalt lüüa. 453. a Attila sureb, tema impeerium laguneb. 476 Viimane keiser Romulus Augustulus loobub troonist. LääneRooma riigi lõpp.

PONT du GARD u 15... eKr.

PÄRSIA (Sassaniidide riik) 227–651 pKr BÜTSANTS (Ida-Rooma keisririik) 395–1453 ROOMA KEISRIRIIK 27–476 pKr Lääne-Rooma GERMAANLASTE RIIGID HUNNID OSTROGOODID (201)270–375

Jeesus Kristus

© Raul Vaiksoo 2009

239 eKr–227 pKr

44 eKr Vabariiklane Brutus tapab oma sõbra Julius Caesari.

*100–†44 eKr

Püha Antonius

-100

PARTHIA

73 eKr Spartacuse ülestõus (73–71).

259

Tuntumad ehitised

510–27 eKr

Ajastu tuntumad isikud ja suurkujud

PTOLEMAIOSTE EGIPTUS (323)305–96(30) eKr KREEKA RIIGID ROOMA VABARIIK

200 eKr–500 pKr

227

300

375

395

400

Lõik u 50 km pikkusest Rooma akveduktist, mis täielikult valmib alles sajand hiljem (Nimesi ja Avignoni vahel Prantsusmaal).

u 80 pKr

COLOSSEUM Amfiteater Roomas. Antiikaja suurim ehitis. Valmib 80 pKr (u 80 000 pealtvaatajat!).

126 pKr ROOMA PANTHEON (kr pantheion; “kõikide jumalate tempel”). Ehitatud u 118–126 Rooma vana Pantheoni asemele, mis põles 110. a. Antiikaja suurim ja paremini säilinud kuppelehitis. Kupli läbimõõt on 43 m (!). 7. saj muudetakse tempel Santa Maria Rotonda kirikuks.

u 200 pKr

453

476

500

pKr

u 15...eKr

PORTA NIGRA Trieris u 180/200 pKr. Rooma-aegse Trieri linnamüüri "Must Värav".


280 Ajaskaala

VANAAJA KOKKUVÕTE VANAAJA RIIGID JA VALITSEJAD (EUROOPA)

E Eesti

hamiidid semiidid

1000

U

indoeurooplased, sh indoiraanlased

O

O

P

L Ä Ä N E - E U R O O PA

A

L Õ U N A - E U R O O PA

(Põhja-Aafrika)

ESIAJA KULTUURID pronksiaeg rauaaeg

KREEKA

"Homerose ajajärk" u 1100–850 eKr Kreeklaste esihõimud ahhailased rändavad Kreekasse u 2000. Loodud kõrgkultuuri (Mükeene) hävitavad viimase kreeka hõimude rändlainena u 1150 sissetunginud doorlased. Riik paisatakse ligi 300 aastaks tagasi esiaega.

shVahemere lõunarannik

muud rahvad või riigid

Vanima pronksmõõga katke Eestist u 1100/800 eKr

eKr

R

PÕHJA- IDA- ja K E S K - E U R O O P A

1000–500 eKr

foiniiklased u 1000 eKr

KREEKA

u 800–265 eKr (linnriikide ühendus, usuline keskus Volsinii)

Arhailine ajajärk u 850–500 eKr

10. saj arvatavasti Väike-Aasiast (Troojast?) mere kaudu Itaaliasse rännanud etruskid asutavad siin mitu linnriiki, mille moodustatud liit laiendab oma võimu üle kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. 510 kaotavad Rooma. Suurem langus algab pärast etruskide laevastiku purustamist sürakuusalaste poolt 474 eKr. U 400 tõrjuvad gallid nad välja Põhja-Itaaliast ja 265 alistub lõplikult Rooma.

(linnriikide ühendus; tähtsamad Ateena, Teeba, Sparta jt)

673–642

Ancus Martius 642–617

KARTAAGO KAUBANDUSKOLOONIA

616

d

616–579

MASSILIA

Tarquinius I

Servius Tullius 578–535

Tarquinius II "Uhke" 535–510

510

ROOMA

VABARIIK 510–27 eKr

SPARTA 743–371 (tugeva sõjaväelise korraga aristokraatlik riik Lõuna-Kreekas) KORINTHOS (sel ajajärgul Sparta kõrval tugevaim linnriik Kreekas)

Tullus Hostilius

Kreeklaste kaubanduskolooniad Vahemere rannikul. Kõrgperioodil 650–500 eKr u 1500 polist. Neist tähtsamad SÜRAKUUSA (733), KÜREENE (630), MASSIILIA (620) jt.

ETRUSKIDE RIIK

715–673

i l l ü ü r l a s e d

Numa Pompilius

traaklased makedoonlased

Legendi järgi toitnud emahunt Tiberi jõkke heidetud kaksikuid Romulust ja Remust. Romulus asutab 753 Rooma linna.

(pealinn Kartaago)

K A Rl Ti Ag Au uG rOi

776 eKr

I olümpiamängud

753–715?

KARTAAGO

Linnriigi rajavad foiniiklased 814. Pärast Foiniikia metropolide vallutamist Assüüria poolt u 650 vallutab iseseisvunud Kartaago ka teised emamaata jäänud kolooniad ja tõuseb võimsaks mereriigiks. Roomaga sõdides kaotab Puunia sõdades ajutisele edule vaatamata järkjärgult oma valdused ning purustatakse lõplikult 146 eKr.

KREEKLASTE KOLONISATSIOONI ALGUS u .800 eKr

Romulus

u 650(814)–146 eKr

TARTESSOS´e kuningriik (?) u 700–500 eKr

ibeerid, liguurid jt mitteindoeurooplased Vahemere rannikul ja saartel

K E L D I D Hallstatti kultuur u 800–450 eKr

KUNINGRIIK 753?–510 eKr Legendi järgi 753 latiinide aladele asutatud linna valitsesid valitavad kuningad. 616. a etruski kuningate võimu alla sattunud linn vabastatakse 510 eKr.

560 eKr-Ateena tõusu algus.

KREEKA EMAMAA

Tekivad esimesed Kreeka linnriigid (polised). U 800 alanud kreeklaste suure kolonisatsiooniga rajatakse kaubanduskolooniad (kõrgperiood 650–500, u1500 polist) üle kogu Vahemere ja Musta mere ranniku; üldnimetus HELLAS.

700

ATEENA (linnriiki valitsev arhont valitakse vaid üheks aastaks)

ETRUSKIA

aioollased doorlased ioonlased

u 950/900 eKr Väike-Aasiast?

l a t i i n i d, s a b i i n i d jt

Foiniiklaste kaubanduskolooniad Vahemere rannikul. Neist tähtsamad Gades, Lixus, Utica, KARTAAGO jt

LE VI K A U A R

(hilisurniväljade kultuur)

p r o t o k e l d i d

s l a e r m k i m d a a k l a s e d

d i d ü ü

(i n d o i r a a n l a s e d)

k s

e s i s l a a v l a s e d ?

814

R A U A A J A KULTUURID

a s

l i

Sküütide sõjamees

800...700 e.Kr. tungivad Kesk-Aasiast Musta mere steppidesse indoiraanlastest sküüdid, tõrjudes neilt aladelt välja kimmerlased.

e

d

k u l t u u r u 1300–800 (500) eKr (hilisurniväljade kultuur) L u ž i c a

t g

l a e r

s e d m a a

n

l Kindlustatud asulad Eestis u 850/800–500 eKr

© Raul Vaiksoo 2009

500

(ka truskid, tyrrhenoid)

ROOMA

b e

700...600 eKr? Arvatavalt langeb Saaremaale Kaali meteoriit (on pakutud ka tunduvalt varasemat aega – kuni 5000 eKr!?)

600

eKr

Kivikirstkalmete rajamine Eestis u 1100/800–200/100 eKr

PRONKSIAEG Eestis u 1800–500 eKr

Noorema pronksiaja putkkirved Eestist

700

ETRUSKID

s a l t l a b a

800

e s i s e d

900

Varased kivikalmed Eestis (laevkalmed Saaremal) u 1100/800 eKr Eestis algab väikeste lohukeste toksimine rändrahnudele (lohukivid), mis kestab vähemalt ajaarvamise vahetuseni.

e

d

P R O N K S I A J A K U L T U U R I D


VANAAJA KOKKUVÕTE VANAAJA RIIGID JA VALITSEJAD (LÄHIS-IDA)

S

-

A

Gordios III

Midas III 738–695

Omri

913–873

Ahab

869–850

J(eh)oram

I

849–842

At(h)alia(h) 842–837

843

Jehu

842–815

I

K

876–869

873–849

Joash

J(eh)oahas 815–801

N

837–800

I

Amasia(h)

Joash

800–783

801–786

Ussia(h)

Jeroboam II

781–740

Jot(h)am 742–735

786–746

Menahem 745–738

Pekah

Ahas

(Gordios IV 695)

737–732

735–715

Hoshea

732–724

LÜÜDIA (LYDIA), 720–546 e.Kr.

Hezekiah 721 (Hiskija)

(pealinn Sardes)

715–687

Kimmerlaste sissetungi järel Früügiasse 695 eKr vallutab pea kogu VäikeAasia. Riigi anastab 546 eKr Pärsia.

(VANI RIIK) 860–590 eKr (pealinn Tushpa)

Ees-Aasia tugevamaid riike, alistades ajuti isega Põhja-Assüüria. Ajutisele nõrgenemisele (714 rüüstab seda Assüüria) järgneb uus tõusuaeg, kuid 590 purustab riigi Meedia.

Ashurnasirpal II (Ashur-Nasir-Pal) 883–859

Alustab vallutussõdu ja rajab taas Assüüria suurriigi.

Amme-Baal?

853

u 860?

Salmanassar III

Aramu –u 840 Sarduri(s) I

(Shalmaneser) 858–824

u 840–820

Ishpuini(s) 820–805

Shamshi-Adad V 823–811

Menua(s)

u 810–785 (algul kaasvalitseja)

Adad-Nirari III 811–782

Salmanassar IV

Argysti(s) I

782–772

780–760

Ashur-Dan III 772–754

Nabu-Shum-Ukin II Sarduri(s) II BABÜLOONIA HETKETÕUS 760–733

Ashur-Nirari IV 754–745

Nabonassar

Tiglatpilesar III 744–727

Salmanassar V 727–722

722–704

Anastab Iisraeli ja võidab Urartut. Uueks pealinnaks saab 705 Niinive.

(Nabu-Nasir) 747–734

UUSASSÜÜRIA IMPEERIUM

733–714

714 Argysti(s) II Mida(s)?)

Ashurbanipal 669–627 Manasse(h) 650

Amos

Assüüria viimane tähtis kuningas. Säilitab rasketes tingimustes riigi ühtsuse. Tungib Egiptusesse, purustab vahepeal lahkulöönud Babüloni ja hävitab 639 eKr lõplikult Eelami.

642–640

Ashur-Etil-Ilani 627–621 Sin-Shum-Lishir (isehakanu) u 626 Sin-Shar-Ishkun 621 –612 612

Josia(h) 640–609

612 J(eh)oakim 609–598

J(eh)oahin 598–597 Sedekia(h)

Kroisos

587

546 538 eKr lubab Kyros juutidel kodumaale tagasi pöörduda.

539 530

küüditatakse Babüloni

597–587

(Croesus) 564–546 Lüüdia viimane, legendi järgi päratult rikas kuningas (siit sõna "kröösus"). Vallutab Kreeka Väike-Aasia linnad, kuid alistub Pärsia kuningas Kyrosele.

UUSBABÜLOONIA IMPEERIUM

UUS-BABÜLOONIA

645–640

Pärast Assüüria impeeriumi killustumist Babülon iseseisvub taas. Liidus Meediaga purustab 612 lõplikult Assüüria ja muutub Nebukadnetsar II ajal taas võimsaks suurriigiks. Alad vallutab 539 Pärsia.

Sarduri(s) IV 640–625

Erimena(s) 625–605

Nabopalasar (Nabu-Apal-Usur)

612

605–u 595

Liibüa palgasõdurite juht, kes haarab võimu.

Osorkon I 924–890 Sheshonk II u 890 Takelot I 889–874 Osorkon II 874–850 Takelot II 850–825 818–715 Egiptus jaguneb mitmeks eraldi kuningriigiks

XXIII DÜN. (LIIBÜA ANARHIA)

Sheshonk 818–715 (Leontopolis) III 825–773 Pedibastet 818–793

Sheshonk IV 773–767

787–759

767–730

MEEDIA

(727–715)

Tefnaht Bokhoris XXV (ETIOOPIA) DÜNASTIA (727–664) 727 vallutab Nuubia (Kuši) kuningas Pianhi Egiptuse

Deioces

675–653

Kyros (Kurush) II Suur (559)550–529 Kambyses (Kambujiya) 529–522 Dareios (Darayavahush) I Suur 522–486

eKr

900

800

700

TAASÜHENDATUD

EGIPTUS

653–625 valitseb Meedias sküütide kuningas

653–525 eKr

XXVI DÜNASTIA 664–525

Psammetih I

Madius

664–610

653 võidab assüürlasi ja taasühendab Egiptuse.

Kyaxares

Necho II 610–595 u 600 rajab Suessi kanali 590 viiakse pealinn Meroesse Nuubias.

Uahibra (Apries) 589–570

PÄRSIA

Ahmos II (Amasis) 570–526

550 haarab Meedias võimu viimase vasall – Parsa valitseja Kyros II. Edasiste vallutustega saavutab riik suurima võimsuse Dareios I ajal, III muutudes Egiptusest Indiani ulatuvaks suurriigiks. Psammetih 526–525 Impeeriumile panevad piiri sõjad sküütide (513) ja Kreekaga (500–449). Keskvõim nõrgeneb. Riigi purustab 334–330 EGIPTUS Aleksander Suur.

PÄRSIA IMPEERIUM (AHHEMENIIDIDE RIIK 550–330)

600

Psammetih II 595–589

550–330 eKr (pealinn Persepolis)

550

1000

Assüüria hõivab Niiluse delta 671–653 ja rüüstab Teebat

Phraortes

IMPEERIUM

585–550

764–757

Osorkon IV Iuput 730– 754– 715 XXIV DÜN. 715

u 720–675

MEEDIA Astyages

Osorkon III

Sheshonk V Takelot III

625–585

Nebukadnetsar (Nebuchadnezzar) II Suur

793–787

Pimui

757–754

590

605–562

PAABELI TORN Babülonis. Arvatavasti 18. saj-l ehitatud algtorn rekonstrueeritakse suuremaks u 600 eKr

Sheshonk I 945–924

Rusa(s) III

626–605

Amel-Marduk 562–560 Nergal-Shar-Usur 560–556 Labashi-Marduk 556 Nabu-Naid 556–539 Belshazar (isehakanu) 553–39

(945–715; Tanises)

9. saj esmakordselt mainitud indoiraanikeelsete meedlaste hõimuliidust kujuneb u 720 eKr riik. 625 kukutatakse sküütide ülemvõim ja liidus Babülooniaga purustatakse 612 Assüüria. 550 okupeerib riigi Pärsia.

Sarduri(s) III

(KALDEA RIIK)

945–715 eKr

XXII (LIIBÜA) DÜNASTIA

u 720–550 eKr (pealinn Ekbatana)

Rusa(s) II Ashar-Haddon tungib 671 Egiptusesse ja tema järglane Ashurbanipal anastab selle lühiajaliselt u 680–645

626–539 eKr (pealinn Babülon)

EGIPTUS LIIBÜALASTEST VALITSEJATE VÕIMU ALL

Rudjamon

Rusa(s) I

734 729

San(ne)herib 704–681

"PAABELI VANGIPÕLV" 587–538 – Juudid

Alyattes 621–564

URARTU

Alates 13. saj-st mainitud hurru-urartu Marduk-Bel-Usate? hõimuliitudest (kaukaasiakeelsed) tekib

890–884

681–669

687–642

Sadyattes 633–621

Tukulti-Ninurta II

732

Sargon II

Nabu-Apal-Iddin –870?

Ashar-Haddon

Ardys 682–633

U 650 eKr võetakse Lüüdias esmakordselt käibele kindla väärtusega raha (mündid).

911–890

714–685

700

Gyges (Gugu) 720–682

652

Nabu-Mukin-Apli 979–943

(ASSYRIA), 934–612 eKr (pealinn alul Assur, Kalhu, hiljem Niineve)

800...750 eKr järgneb teine indoiraanlaste laine – pärslased (parsid), kes Iraani steppidest liiguvad Pärsia lahe põhjakaldale.

900–877

Asa

1070–653 eKr

parsid

Midas II

922–901

915–913

J(eh)osafat

A

Gordios II

KALDEALASED

Ajaskaala

KILLUSTUNUD EGIPTUS Amenemope 993–984 Osorkon 984–978 Sa-Amon 978–959 Psusennes II 959–945

(p ä r s l a s e d)

Baesha

O

Midas I

1005–987

m e e d l a s e d

Jeroboam I

Abijam

922–915

AAFRIKA

PRONKSIAJA KULTUURID

U R A R T U

Rehoboam

F

FRÜÜGIA KUNINGRIIK

Gordios I (u 850)

E-Ulmash-Shakin-Shumi

urartud

Ta(a)vet(h) 1010–961 Saalomon 961–922

I

Põhjarahvaste purustatud Heti riigi aladele loovad riigi Balkanilt sisse tunginud früüglased. 695 vallutavad riigi kimmerlased, mille järel lähevad alad Lüüdia (Lydia) alluvusse.

ARAMEALASED

UUS-ASSÜÜRIA

Semiitide väikeriigid Kaananis: EDOM, MOAB, AMMON, ARAM (Damaskus) jt.

HETIITIDE KILLUSTUNUD VÄIKERIIGID

f r ü ü g l a s e d

l ü ü d l a s e d

(PHRYGIA) u 850–695 eKr (pealinn Gordion)

LÜÜDIA KUNINGRIIK

(j o o n l a s e d)

695 e.Kr. tungivad sküütide survel Krimmi poolsaare ümbrusest Ees-Aasiasse k(r)immerlased ja purustavad Früügia kuningriigi.

kimmerid

i o o n l a s e d

U 800/750 eKr sünnib Smyrna´s Homeros

KREEKA LINNAD VÄIKE-AASIA RANNIKUL (HELLAS)

FRÜÜGIA

K I R D E-

"SEGANE AEG" Aramealaste invasiooni järel 1076 jääb sõltumatuks vaid Assuri ümbrus. Täisvõim taastub BABÜLOONIAS 934 eKr. Ashurnasirpal II alustatud sõdades u 940–729/626 eKr alistatakse pea kogu Ees-Aasia ja lühiajaliselt Egiptus. 878 saab pealinnaks Kalhu, 705 Niineve. Pärast Ashurbanipali surma Ninurta-Kudurri-Usur 943? IISRAEL JUUDA impeerium killustub ja vallutatakse 922–721 eKr (IUDEA, hbr YEHUDA) liitunud Babüloonia ja (pealinn Samaaria) 922–587 eKr Mar-Biti-Ahh-Iddin u 942–? Meedia poolt. (pealinn Jeruusalemm) Saalomoni riigi Babüloonia hävitab Jerusalemma jagunemisel tekTiglatpilesar II 587. a., millele järgneb juutide Shamash-Mudammik –905? kuningriigi 956–933 ümberasustamine Babülooniasse kinud vallutab 721 eKr (Paabeli vangipõlv 587–538). Assüüria, asusAshur-Dan II 539 vallutab alad Pärsia ja 933–911 tades suure osa Nabu-Shum-Ukin –895? juutidel lubatakse koju juute MesopoAdad-Nirari II tagasi pöörduda. taamiasse.

(Linnriikide ühendus: Byblos, Tüüros, Siidon jt)

?

troojalased? lemnoslased? Kusagilt Väike-Aasiast või Egeuse saartelt?

A

EVIK A L

(Ühend. Juuda ja Iisrael,1030–922 eKr)

Moosese juhitud juudid põgenevad Egiptusest u 1260 eKr. Järgneb sissetung Kaananisse Joosua juhtimisel u 1220, mille järel "kohtumõistjate ajal" vallutatakse kogu maa (esimene kuningas Saul). Kuningas Taavet vallutab Jeruusalemma ja loob ühtse riigi, mis jaguneb Saalomon´i surma järel kaheks. Kuningas Saalomoni

U 1000 eKr algab foiniiklaste kaubanduskolonisatsioon Vahemerel

KUST TULID 10. saj eKr ITAALIASSE ETRUSKID ?

I

900...850 eKr tungivad ida poolt Iraani aladele indoiraanikeelsete meedlaste hõimud.

kaldealased

vilistid

JUUDI RIIK

tempel Jeruusalemmas u 960/950 eKr.

S

RA U

Saul 1030–1010

A

PÕHJA- ja LÕUNA-MESOPOTAAMIA PÕHJA-ja IDA-IRAAN

PÄRSIA ÜLEMVÕIMU ALL

525–404...343–332 eKr Ajavahemikul 404–343 eKr on Egiptus praktiliselt iseseisev

© Raul Vaiksoo 2009

E

LEVANT

(esikaukaaslaste hõimud)

E VÄIKE-AASIA

281

Amoni ülempreestrite teokraatlik riik TEEBA (ÜLEM-EGIPTUS) püsib killustunud Egiptuse ajajärgul sajandeid faktiliselt sõltumatuna. Liidetakse ühtse Egiptuse riigiga 663 eKr

1000–500 eKr

eKr

500


MAAILMA KEELED VANA MAAILMA KEELTE TEKE JA LEVIK

HOI

pr ot op ik ti?

AA

MI

0

500

D

I

AVIIDI?

m

lg a

proto- protobalti germaani protoI N slaavi

O P D O E U R O

I?

hati hurriprotoI mitanni hetiidi kreeka guti akadi kassiidi lemnose pelasgi eelami kreeta küprose kaanani ? amoriidi

TO D

N

RAVIID

?

berberi H A M

RO

s ni aa rm e g

i? kt pi

?

eer m e e än m lä soo

lti ba

S

i rm pe

I

I

D

I I I D S E M

I

2000 eKr

O

S

egiptuse

A

?

M

ri ug

O

J

E

E

I

S

P A A A L E O

a O M lg E - U vo G R I

i av sla D

A

liguuri?

ibeeri (baski?)

? im pi aa la

I ED JE O M SA

I

R

- vo

S IA

E

ugri

permisoome

G - U S O O M E

?

I I S E M

HAMIIDI

läänemeresoo

?

e

I P R OTO

4000 eKr

I AM SA

pikti? ?

D

EE RI ?

PR

PROTOHAMIIDI

PROTO

L ? E U U K E R I A L A I N O P D O E U R O ? ?

?

ED JE

MI

AA

I ED JE O M SA

VA MA IA TU HEMERE? OL KAUKAA ? D EGEUSE? IDAANATO ROTO P PRO ED L TOEUR E E ? K OOPA (?) ? ERI A SUM ? P F R O A E D A S I A K E E L D I

?

8000? eKr

1000 km

?

L?

UKAASIA? TOKA PRO

I A DI A S MII P R O T O A F R O A OTOSE PR

?

1 : 75 000 000

OS OT PR

?

OOPA ALGK

E

E

B

?

?

N RO

EE

PA OO UR

O PR

UR

SANI

?

TU ND

E

AA

...100 000? eKr–10 000 eKr??

C

?

U

A

D

I

I

D

E GIP TU S

A i i? O di E ld T N a ke enet I k ü i? U L i ü i? sa us i v a ür sk nn A R i ki ur gu lü u i l k KOREA? a u n i r s h A K UKA i u tu lig tra AS ee ri JAAPANI? ia m O li IA ib etr es di aa a üüd gia ita r h k O l ia üü h ia a ia h o og ee to ni dia a s iik ük r kr a iik H lü f foin rea mee ee arti P tri i foin k m r a AINU p r i I b a e a b I N ee a ea üria rb i pärs a i e h A in r m a b m sü i a a ) a a l A h -a it bi üa ar as abia ee van B E R B - T do kr uu liib a E R I I B E T I in ans ar s I - n S ( MUNDA LI E I B M I I D I A Ü I A a V T Š A A un ia I I D PR lõ aab D I OT ar OMA Š LAI I I D I eKr R

E

K

U

500

J U K A G

D

F

d

i

balti

r o

albaania

m

kreeka

G

R

Ü

M I I ( a r a a b i a)

E N

I

k

e K El

e

T

A

R

A

M

O N

R

I

d O

G

L

AINU

I

JAAPANI

A

A

N I

I N

T H I B E I N A - T I I hiina

D

AU

A

U

I

Š

I

TR OA ASI A

S

K

2000 pKr

NIVHI

e

KOREA

V I D

U

U

G

I A

D

I

KORJAKI

I

RI I

I

S

L

D

R

BERB E

T Š A A D

U

D

E

E

i

I - T

KAUKAASIA

T

E

I

I

S

J

v

a

a

l

s

a

BASKI

O

T KETI

E

n

a a

a n i g e r m

ke

l

M

A

S

S O O M E - U G R I

TŠUKTŠI

I I R

I

i

I

D

I

AUSTRO

E NE

S

IA

n *PALEOEUROOPA [ALG]KEEL[ED]? (tundmatu päritoluga teadaolevad ja arvatavad keeled Euroopas vanaajal) : ... n BASKI KEEL 1. *Protoibeeri?: *ibeeri, ... 8 2. *Protosaami?: *alglapi ?, ...*pikti ? ... 3. *Vahemere-Egeuse?: *liguuri, *pelasgi, *kreeta, *küprose, *lemnose, *etruski, ... 4. *Idaanatoolia?: *hati, ... 5. *Protokaukaasia?: *guti, *kassiidi, *hurri, *mitanni, *urartu, ...8 8 n KARTVELI KEEL(ED) : gruusia, mingreli 6. *Protouurali?: *kunda?, ...8 8 n ESILÄÄNEMERESOOME : ... eesti, soome n UURALI KEELKOND : I. SOOME-UGRI KEELED: 1. Läänemeresoome keeled: (*)liivi, eesti, soome, karjala, isuri, vadja, vepsa 2. Lapi (saami) keeled: lõunalapi, põhjalapi, inari, kolta, lulelapi, kildini, turja 3. Volga keeled: *muroma, *merja, mari, mordva 4. Permi keeled: komi (permikomi, sürjakomi), udmurdi 5. Ugri keeled: handi, mansi, ungari II. SAMOJEEDI KEELED: *karagassi, *koibali, *kamassi, *taigi, *motori, eenetsi, neenetsi, nganassaani, sölkupi n *SUMERI KEEL (?) n INDOEUROOPA KEELKOND: 1. *Anatoolia keeled: *hetiidi, *luvi, *lüüdia, *lüükia 2. *Illüüria keel(ed)?: protoalbaania ? 3. *Traakia keel(ed)? 4. *Früügia keel(ed)? 5. *Itali keeled: (*) ladina 6. Keldi keeled: *keltibeeri, *gallia, (*veneti?), bretooni, kõmri, gaeli, iiri, mänksi 7. Romaani keeled: *dalmaatsia, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provanssaali, rumeenia, moldaavia, retoromaani, galeegi, sardi 8. Germaani keeled: *muinasskandinaavia, *gooti, *angli,*saksi,*burgundi, friisi, fääri, hollandi (flaami), inglise, islandi, norra, rootsi, saksa, taani 9. Balti keeled: *preisi, *jatvingi, *goljaadi, läti, leedu 10.Slaavi keeled: *vanaslaavi,*veneedi,*polaabi, kašuubi, bulgaaria, makedoonia, poola, sloveeni, serbohorvaadi, slovaki, russiini, sorbi, tšehhi, ukraina, valgevene, vene jm. 11.Albaania keel 12.Kreeka keel 13.Armeenia keel 14.Indoiraani (aaria) keeled: a) india keeled: *sanskrit, *praakritid, *paali, bengali, hindi-bihaari, marathi, nepaali, nuristani, pandžabi, urdu, mustlaskeel jm b) iraani keeled: *avesta, *sküüdi, *sarmaadi, *baktria, *meedia, *sogdi, afgaani, belutši, kašmiiri, osseedi, kurdi, pamiiri, pärsia, tadžiki jm 15.*Tohhaari keel(ed) n AFROAASIA (SEMI-HAMI) KEELKOND: 1. Semi keeled: *akadi, *babüloonia-assüüria, *amoriidi, *kaanani, *ugariti, *foiniikia, *aramea, *vanasüüria, *heebrea, uusheebrea (ivriit), uusaramea, uussüüria (aissori); araabia (sh malta), lõunaaraabia: *etioopia (geesi), tigrai jm. 2. *Egiptuse keeled: *egiptuse, (*)kopti 3. Berberi keeled: *nuubia, *liibüa, tuareegi jm 4. Kuši keeled: somaali jm 5. Tšaadi keeled: hausa jm n DRAVIIDI KEELKOND: *eelami?, *induse?, tamili, telugu, kannada, malajalami jm n PÕHJAKAUKAASIA KEELED : 1. Abhaasi-adõgee keeled: abaasi (abaza), abhaasi, adõgee, kabardi-tšerkessi jm 2. Nahi keeled: tšetšeeni, inguši jm 3. Dagestani keeled: avaari, dargi, laki, lesgi jm n ALTAI KEELKOND: 1. Turgi (türgi-tatari) keeled: *hunni, *bulgari, *kasaari, *polovetsi, altai, aserbaidžaani, baškiiri, gagauusi, hakassi, jakuudi, karaiimi, karakalpaki, kasahhi, šori, kirgiisi, kumõki, nogai, tatari, tšuvaši, turkmeeni, tuva, türgi, uiguuri, usbeki jm 2. Mongoli keeled: burjaadi, kalmõki, mongoli jm 3. Tunguusi keeled: eveeni, evengi, mandžu, udehe n PALEOAASIA KEELED (isoleeritud väikekeelkonnad Kaug-Idas): JUKAGIIRI(?), KETI, NIVHI, ESKIMO-ALEUUDI, TŠUKTŠI-KAMTŠADALI (korjaki, tšuktši) jm. n JAAPANI KEELED n KOREA KEEL n HIINA-TIIBETI KEELKOND : 1. Hiina keeled 3. Tiibeti-birma keeled 2. Kami-tai keeled 4. Miao-jao keeled Mitmesugused keel- ja hõimkonnad KaguAasias, Austraalias ja Okeaanias: n AUSTROAASIA, AUSTRONEESIA, ANDAMANI, AINU, AUSTRAALIA, PAAPUA jm Mitmesugused keel- ja hõimkonnad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas: n NIILUSE-SAHARA (sudaani), KHOISANI (bušmani- hotendoti), NIGERI-KORDOFANI (bantu) jm n INDIAANI KEELED Ameerikas (u 160 keelkonda)

© Raul Vaiksoo 2009

K

AUST

?

U

O

N I D O I R A A

AAFRIKA ?

KROMANJOONI (PROTOEUROOPA) KEELEMURDED?

R

O DR

AUSTRO

T

O

R

L

OT

?

ETI

* - nüüdisajaks hääbunud keeled (*) - hääbuvad keeled või kasutusel vaid liturgiakeelena

I

O

IB

LEO

TI

KAUG- ? IDA

A

R

A

OAASI

OS OT PR P

HIINA

? DR ?

LÄHIS- ? IDA

M SA TO PRO A

kunda?

OE

OPA RO EU ? DO

MAAILMA KEELED

1000 km

IND

IN

I A SI AN A A INDIA O E AL ? ? ? P A L T A I

I IID AV

? OO PA ? AFR

?

500

1 : 75 000 000

TO

U

?

S

0

B

I ?

P

PALEOEU

R

U

L I

A

J AMO

D EE

?

A

ES SIA IA

326


MAAILMA KEELED VANA MAAILMA KEELTE TEKE JA LEVIK

BASKI KAUKAASIA URAALI

P

MA RO

A

AN I

E

muinasaraabia? †

berberi, nuubia † liibüa † Nüüdisaegsed keel- ja hõimkonnad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas:

VANAARAABIA LÕUNAARAABIA

konnad Kagu-Aasias, Austraalias 7%

4%

I N D O E U R O O PA

keelkonna keeli räägib emakeelena u 45% maailma rahvastikust

DRAVIIDI 4%

(jidiš) (espanjool) uusheebrea E

araabia ( mitmed piirkondlikud murded, sh Malta keel )

NIILUSE-SAHARA (sudaani), KHOISANI (bušmani-hotendoti), NIGERI-KORDOFANI (bantu) jt

AFROAASIA

S

etioopia (†) tigrai, amhara

kopti (†) EGIPTUSE † BERBERI • KUŠIIDI • TŠAADI tuareegi, somaali

Hüpoteesid maailma keelte päritolu kohta on lahkuminevad. Kas nüüdiskeeled on välja kujunenud mitmest eri tüvest või oli olemas mingi algne ürgkeel? 200 000 aasta eest kusagil Aafrikas sündinud inimene omas loomast erinevalt kõneorganeid ja kasutas arvatavasti mingit lihtsat algkeelt, mis rahvastiku hajumisel võis paikkonniti omada murdeid. Arvatakse, et algkeele ürgtüve lahknemine pidi toimuma vähemalt 100 000 aastat tagasi, muidu poleks võimalik selline keeleline mitmekesisus, nagu me tänapäeva maailmas kohtame. Ajaliselt langeb see kokku inimese esimese suure väljarändega Aafrikast teistele mandritele ja ajaga, mil algas rasside eristumine. Samas ei saa keelte lahknevust ja arengut otseselt seostada mingi kindla rassi või populatsiooniga. Paljude teooriate kohaselt peetakse Euroopa, Põhja-Aafrika ja Põhja-Aasia keelte (nn nostraatilised keeled) algkoduks Lähis-Ida regiooni, idapoolsete keelte algkoduks aga Jangtse jõe ümbruskonda Hiinas. Tänu pidevatele rännetele ja hõimudevahelistele keelekontaktidele aastatuhandete jooksul on paljud nüüdisaja keeled niivõrd segunenud, et genealoogilist keelesugulust on väga raske määrata. Kuna rangeid aluseid keelte ja murrete eristamiseks ei ole, on raske määrata ka keelte üldarvu tänapäeval. Arvatavasti on neid 2500–4000...6000. Väga suur on keelte tihedus Uus-Guineal, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Euroopa lähikonnas Dagestanis.

u 23%

HIINATIIBETI

UURALI 0,5% KAUKAASIA 0,1% AV IIDI K EEL

DR

uusaramea vanasüüria † uussüüria (aissori)

K

-J AL

-A ÕUNA

6%

ED?

EL

AFRO AASIA-

† † ? amoriidi † HEEBREA (†) ? kaanani † ugariti † FOINIIKIA † BABÜLOONIA-ASSÜÜRIA ARAMEA

malajalami, telugu kannada, tamili

K K ES

© Raul Vaiksoo 2009

EM I

)

O E U R O

O

EELAMI

VANAEGIPTUSE

IRAANI E E LE

IA

I AN MA R E SLAAVI G

DRAVIIDI

K

HAMI EE E L

at

R

A L TAI

K

E KOR A &

A

PANI JAA KO R E A

?

LE

A

LISED

† AKADI †

SUMERI

KEE

I(

IR

NI

d na on ias lk Aas s e a e K agu raali K ust NI A NDIAA I

EELAMI

i

O

I N

D

A

TI

INDUSE

HAMI

em

D

A

?

s ne

RA

IN

A

?

?

ä lä

?

S

armeenia

kurdi, osseedi, tadžiki, pärsia IRAANI praakritid † bengali, hindi, urdu sanskrit † INDIA marathi, pandžabi TOHHAARI ? † mustlaskeel sküüdi †

A

N

ARMEENIA avesta †

DI

A

?

Keelkonnad Kesk- ja Lõuna Aafrikas 7%

A

A SI

NOST

DRAVIIDI

albaania

?

LA E AV I K EEL

-k im m er i

IR O

A

KEELKONDADE SUHTARV NÜÜDISAJAL NA-TIIBET H II I Ke DIALEKT e Ke lko ID NA n sk II - ja na H Aa d L frik as õun aHAM I SEMI

GE RMA NI K E A KE ROMAANI

ni a jo o

† ai a ah h

D

A O SEMI

kreeka

itaalia, hispaania, portugali prantsuse I T A L I † ladina (†) ROMAANI rumeenia GERMAANI angli † burgundi † inglise, islandi gooti † saksi † hollandi, taani VENETI ? † norra, rootsi, saksa ? KELDI gallia † bretooni, kõmri, gaeli, iiri, mänksi preisi † jatvingi † läti, leedu BALTI SLAAVI vanaslaavi † veneedi † bulgaaria, poola serbohorvaadi, makedoonia, vene tšehhi, slovaki, ukraina FRÜÜGIA †

IN

FR

?

?

Dagestani: avaari, lesgi PÕHJA- Nahi: inguši, tšetšeeni KAUKAASIA abhaasi-adõgee

TRAAKIA † ILLÜÜRIA †

tra ko

AT O O LI A N A

? ? INDOEUROOPA ? ?

?

?

?

HETIIDI † luvi † LÜÜDIA dooria KREEKA vilisti ?

gruusia

LI TVE

D

hati †

KAR

baski

2%

IN

?

? IDAANATOOLIA? †

† † ?

pikti ? †

K E EL

guti † kassiidi † hurri † mitanni † URARTU

?

A

küprose † kreeta † pelasgi † lemnose † ETRUSKI

EGEUSE?

PROTOKAUKAASIA?

?

ALTAI

AF LE RI K A K EE

I? O JE ED M

O TO SA ?

R

O O PA

O TO EU

PR

?

R

O TO U

U

Põh

?

Ä L ika af r A ja-

NO

? ?

?

liguuri † ibeeri † IBEERI?

?

P

R

?

ST

?

?

000

K OD U

IK

?

P A L E O E U R O OP PR

K H A G -I IS AT L I L I N E A HIS -I DA LÄ E u r o o p a

00

AL A Ü R G ? G K EEL

-1

-

PROTOIBEERI?

A

KESK-AAFRIKA

?

R

0 00 u 200

?

?

protopikti ?

?

sh. eesti keel

A LE O A PA LI ?

A

IDA-AASIA

E

AA F

?

?

?

?

KOREA JAAPANI

D D

?

?

?

? PROTOSAAMI?? †

handi, mansi, ungari

D

D E A L? Ka ug -I d a

?

jukagiiri neenetsi, nganassaani, sölkupi

ED

?

esiläänemeresoome

-T

komi, udmurdi PERMI muroma † merja † mari, mordva VOLGA eesti, karjala, soome LÄÄNEMERESOOME lapi murded LAPI-SAAMI

PROTO-SOOME-UGRI

kunda

I-

eveeni, evengi, mandžu, udehe

JUKAGIIRI? SAMOJEEDI UGRI UGRI

PR

?

K

D

KAGU-AASIA

?

?

kasaari † jakuudi, tuva, altai TURGI polovetsi † kasahhi, usbeki, türgi hunni † bulgaari † baškiiri, tšuvaši, tatari avaari? † MONGOLI kalmõki, burjaadi

HUNNI? TUNGUUSI?

MUINASALTAI?

? ?

JAAPANI?

K

D

SI A

?

?

?

KOREA?

EL ED

M itm

Mitmesugused nüüdisaegsed isoleeritud väikekeelkonnad Kaug-Idas: ? TŠUKTŠI-KAMTŠADALI ESKIMO-ALEUUDI KETI (JENISSEI) NIVHI jm

K AU

EL ED

?

hiina birma, tiibeti

?

TIIBETIBIRMA E E LE AT A ARI K E & JAAPAN STGU-AASIA E RAA IA K E L H O IIN OS A KEEL % 22 KeelDIA LEK TIDEGA

HIINA

ED

es ug K use ag d u- nü A ü as d A ia isa s, eg M A s EE us ed tr k R aa ee IK lia ls j ja A a hõ O im ke k aa on ni na as d :

AUSTROAASIA, AUSTRONEESIA, ANDAMANI, AINU, PAAPUA, AUSTRAALIA jt

?

EL

?

AUSTRAALIA

ketšua jt

INDIAANI KEELED AMEERIKAS (u 160 keelkonda!)

?

INDIAANI 1%

2000

1000

pKr

I

?

0

T ÜRG

?

Kindlad kirjalikud allikad Kaudsed mainimised Arheoloogia Võrdlev keeleteadus Oletused, hüpoteesid

eKr

D

• • • • •

1000

?

TUNTUMATE KEELEKULTUURIDE TEKKEST JA VÕIMALIKUST ARENGUST (enamlevinud hüpoteeside üldistus)

2000

& LE D

3000

GENEALOOGILINE SKEEM

327

MAAILMA LEVINUMAD KEELED NÜÜDISAJAL Kui palju inimesi peab keelt emakeeleks Keelkond (% maailma rahvastikust) 1. hiina (+dialektid) 2. inglise 3. hindi + bihaari 4. hispaania 5. araabia 6. bengali 7. portugali 8. vene 9. jaapani 10. saksa 11. jaava 12. prantsuse 13. pandžabi 14. korea 15. itaalia 16. telugu 17. tamili 18. marathi 19. vietnami

22% 7,0% 5,3% 5,0% 4,4% 3,2% 3,2% 3,0% 2,5% 1,8% 1,6% 1,4% 1,4% 1,3% 1,2% 1,1% 1,1% 1,0% 1,0%

HIINA-TIIBETI INDOEUROOPA INDOEUROOPA (india) INDOEUROOPA AFROAASIA (semi) INDOEUROOPA (india) INDOEUROOPA INDOEUROOPA JAAPANI INDOEUROOPA AUSTRONEESIA INDOEUROOPA INDOEUROOPA (india) KOREA INDOEUROOPA DRAVIIDI DRAVIIDI INDOEUROOPA (india) AUSTROAASIA


KIRJA TEKE JA ARENG VANIMAD KIRJASÜSTEEMID VANAAJAL

336

KIRJA JA RIIKLUSE ARENG VANAAJAL Slaavi

Ruunikiri Foiniikia

Aramea

Heti hieroglüüfkiri

Vanahiina hieroglüüfkiri

Etruski

Zapoteci

Sumeri kiilkiri

Rooma

Hiina piltkiri Vanakreeka

Sumeri piltkiri

Maya

Induse Jaapani

Kreeta lineaarkiri

Egiptuse

Rongorongo Brahmi

Küprose

Vanaaraabia Byblose Siinai

Etioopia

Raul Vaiksoo 2009

Jaava

3000–2500 eKr

2000–1500 eKr

500 eKr–500 pKr

1500–500 eKr

500–1500 pKr

VANAAJA RIIGID 3000 eKr–500 pKr ©

2500–2000 eKr

SUMERITE KIILKIRJA ARENG aeg eKr tähendus

SUMERITE ALGSED PIKTOGRAAFID

Sumeri

u 3500

2800

u 3000

KIRJASÜSTEEMID

VanaUusAssüüria babüloonia babüloonia

1800

800

Inimkonna kirjutatud ajalugu (tsivilisatsioonide ajalugu) algab kirjamärkide leiutamisega sumerite poolt u 3500 eKr. Sumerite järel tekivad järgneva aastatuhande jooksul algelised kirja- ja numbrisüsteemid veel mitmes erinevas paigas, olles üheks vajalikuks eeltingimuseks riiklike moodustiste tekkele neis piirkondades.

600 eKr

jumal, taevas

NÜÜDISAEGSED KIRJAD

päike, päev inimene, mees härg

Sumeri savitahvlike üleminekumärkidega piltkirjalt kiilkirjale. Uruk; 3100/3000 eKr.

kala

LADINA TÄHESTIKU TEKKE PÄRITOLU Egiptuse hieroglüüfid 2500 eKr Egiptuse hieraatkiri

h hj

k kv

Foiniikia 1500 eKr

Vanakreeka 800 eKr

Etruski 700 eKr

Klassikaline Kreeka 400 eKr Rooma 100 eKr

A B D E G H I K L M N O P R S T VU

Ruunikiri

Nüüdisaegsed kirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafiast), mis algselt vahendas vaid lihtsamaid koguteateid (sumeri ja egiptuse kirja eeljärk). Piltkirjast arenes mõistekiri (ideograafia), millesse varakult sekkusid ka silp- ja häälikkirja sugemed (sumeri-babüloonia-assüüria kiilkiri, vanem egiptuse ja hiina hieroglüüfkiri). Mõistekirjast arenes omakorda tähtehk alfabeetiline kiri, mille märgid – tähed – võivad tähistada kas silpe (jaapani, korea, etioopia, brahmi) või häälikuid (ladina jm). Kõik tänapäeval kasutatavad täht-häälikkirjad on arenenud foiniikia konsonantkirjast, mis omakorda on tõenäoliselt lähtunud muinaskaanani kirja kaudu egiptuse hieroglüüfkirjast. Foiniikia kirja omandanud kreeklased lisasid puuduvad täishäälikud ja üksikud uued tähed. Viimasest põlvnevad slaavi (glagolitsa ja kirillitsa), kopti, ka väljasurnud gooti (wulfila) kiri ja kaudse eeskujuna armeenia ja gruusia kiri (viimaste tekkele on mõjutusi ka aramea ja foiniikia kirjast). Vanakreeka kirja läänepoolse levikuga teisend siirdus etruskidele ja neilt omakorda roomlastele (etruski kiri on mõjutanud ka põhjagermaanlaste ruunikirja), pannes aluse nüüdisaja ladina kirjakujule. Algul olid ladina kirjas vaid suurtähed, väiketähed (nn karolingide minusklid) kujunesid alles 8/9. saj-l rooma untsiaalkirjast.

EGIPTUSE HIEROGLÜÜFTÄHESTIKKIRI PTOLEMAIOS

800 pKr

Gooti kirjalaad 15 saj pKr

A B D E G H I K L MNOP R S T V

KLEOPATRA


KIRJA TEKE JA ARENG NÜÜDISAJA KIRJAD JA KIRJASÜSTEEMID

337

KIRI NÜÜDISAJAL S LAAV I

KIRI LADINA KIRI

LADINA KIRI

MONGOLI KOREA

G

K

A H ARAABIA KIRI

ARAABIA KIRI

LADINA KIRI

HIINA KIRI

INDIA KIRJAD

JAAPANI

LADINA KIRI

E

A

armeenia

etioopia

hiina

G H

gruusia

araabia

korea

(u 200 erinevat tähestikku)

heebrea

mongoli

jaapani

PÕHILISTE KIRJASÜSTEEMIDE LEVIK NÜÜDISAJAL

ERINEVATE KIRJADE KIRJUTUSVIISID A. sumeri, hiina, jaapani (vahel ka "E"), korea (vahel ka "E") B. babüloonia-assüüria jt kiilkirjad C. egiptuse (vahel "A"), kreeta lineaarkiri, küprose (vahel "D"), aramea, heebrea, araabia, vanakreeka (vahel ka "D"), etruski (vahel ka "D"), vanarooma D. BUSTROPHÊDON – nn künnihärja pöördumise viisil: heti (hetiidi), küprose (vahel ka "C"), lõunaaraabia, vanakreeka (vahel ka "C"), etruski (vahel ka "C"), vanarooma (vahel ka "C"); E. kreeka (alates 5. saj eKr), ladina (alates 4. saj eKr), ruunikiri (vahel "C" & "D”), armeenia, gruusia, etioopia, kopti, india kirjad, slaavi jt F. mongoli

india kirjad

A

3.

D

2.

1.

B

3. 2. 1.

kreeka

E

C

E

1. 2. 3.

F

2. 3.

K

ladina slaavi

1.

1. 2. 3.

1. 2. 3.

jaapani hiragana katakana

mongoli

birma tai e siiami singali (Sri Lanka) telugu (India) celebesi (Indoneesia) devanagari (India) tiibeti araabia gruusia heebrea etioopia armeenia ? Ü J T H ( V D Z ( V B 0 F g < ` 1 g ` H J ` < 6 ` F : ` < f F J g J ` < I 4 ` < ... kreeka 3 # o H a8 & o2 : ` # 4 : # o( < 4 D , R H o oH * a: E Z > a E & o, ( o... slaavi (vene keel) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud... (Johannese evangeelium 3,16) ladina (eesti keel)

korea

NÜÜDISAJA KIRJU hiina

© Raul Vaiksoo 2009

LADINA KIRI


AJA LUGU