Page 1


Sisukord Loomade voolimisest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Loomade tundmaõppimisest . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Lõvi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 Krokodill . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 Elevant . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 Kaelkirjak . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 Ninasarvik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .16 Orangutan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 Tiiger . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Kobra . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 Känguru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Nahkhiir . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Bambuskaru ehk hiidpanda . . . . . . . . . . . . . . . 28 Laisik ehk laiskloom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Hiigelkilpkonnad: elevantkilpkonn ja hiidkilpkonn . . . . . . . . . . .32 Jääkaru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Hüljes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Kaheksajalg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 Hai . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Klounkala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42

3


Loomade tundmaõppimisest Käesolev raamat pole mitte lihtsalt loomade voolimise raamat, vaid ka väike loomaleksikon. See tähendab, et leiad iga looma kohta ka asjakohast teavet. Niimoodi võid oma lemmiklooma voolides teda hästi tundma õppida: kus ta elab, mida ta sööb ja mida erilist tema kohta veel öelda on. Raamatus on ka loomade fotod. Kas pole huvitav, et plastiliinist looma on tugevasti lihtsustatud, kuid sellest hoolimata tunneme ta ära. Võrdlus fotoga on põnev.

T

ES LÜHITEAB

saimad leiad täht tõigad a j d u v r a ga. ühe hetke

Fotod näitavad loomi nende looduslikus keskkonnas.

... ja nüüd olgu rohkesti rõõmu voolimisest ja lugemisest! 7


Tiiger LÜHITEAVE

a, Kagu-Aasia ja Asuala: India, Kaug-Id Hiina etsad, troopilised Elupaik: okas- ja lehtm vannid vihmametsad, sa ni 2 m Suurus: tüvepikkus ku 110–240 kg Mass: olenevalt liigist t Eluiga: umbes 12 aasta näiteks hirved Toit: suured imetajad,

Tiiger on maailma suurim kaslasest röövloom. Isased on emastest pisut suuremad, muus osas ei erine sugupooled väliselt peaaegu üldse. Tiigrile on ainuomane tema põikivöödiline kasukas. Tiigrid on pelglikud ööaktiivsed üksiklased, oma jahipiirkonna märgistavad nad uriiniga. See hoiab teised tiigrid eemal. Pojad jäävad pärast sündi paariks aastaks ema juurde, kuni suudavad ise saaki püüda. Küttides hiilib tiiger kõigepealt ettevaatlikult saakloomale ligi ja siis sööstab välkkiirelt talle kallale – lühikese tagaajamise järel surmab ta saagi kaelahammustusega.

Värvus ja muster aitavad tiigril varjuda. 20


1

3

Veereta kollasest plastiliinist üks suurem ja üks väiksem kera ning neli lühikest rulli. Jäta kollast plastiliini järele kõrvade ja saba voolimiseks.

Vooli neli rulli (jalad) kere külge.

6 Rulli oranžist plastiliinist palju väga peeneid vorstikesi (vöödid). Paiguta vöödid tiigri seljale.

9 Kinnita näkku nina ja silmad.

4 Rulli kollasest plastiliinist vorst (saba).

7 Peale väiksema kollase kera on pea jaoks vaja kaht pisikest kollast, kolme pisikest valget, üht pisikest punast ja kaht tibatillukest musta kerakest.

2 Suurem kera mudi kämbuks (kere).

5 Otsusta, kumb on tiigri ees- ja kumb tagapool ning vooli saba kere külge.

8 Vajuta väiksed kollased kerakesed lapikuks ja säti pähe kõrvadeks. Seejärel vajuta valged kerakesed lamedaks ja sea kohale. Nii saab tiiger näo.

10 Säti oranžist plastiliinist

11 Kinnita kahe hambatiku

triibud pea külge.

abil pea kere külge.

21


Känguru LÜHITEAVE

Asuala: Austraalia ad, võsa, mõnel Elupaik: troopilised rohtl mets liigil ka troopiline Suurus: 1,8 m Mass: kuni 100 kg lenevalt liigist) Eluiga: 8–16 aastat (o taimed Toit: elupaigale omased

Nagu teisedki kukkurloomad elavad ka kängurud Austraalias ja mõnel selle lähisaarel. Nad elavad karjades ja asustavad kõiki Austraalia maastikke. Kängurud liiguvad suurtel tugevatel tagajalgadel kekseldes või hüpetega. Lühikestel eesjalgadel pole seejuures mitte mingit tähtsust. Suured känguruliigid suudavad teha kuni 12-meetriseid hüppeid ja arendada kiirust kuni 70 kilomeetrit tunnis. Lihaselist saba kasutavad kängurud toeks ja hüpetel tasakaalu hoidmiseks. Kängurul sünnib korraga vaid üks poeg. Ta on paljas, vaid paari sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 2 grammi. Kohe ronib ta ema kukrusse, kus imeb end piimanäärme külge. 5–9 kuu vanusena on ta kukrust väljas käimiseks küllalt tugev.

Kängurud saavad hüpata vaid edasisuunas. 24


1

3

Võta punasest plastiliinipulgast umbes kaks kolmandikku. Veereta sellest üks suur, üks väiksem ja üks päris väike kera.

Säti kook pikliku kera (kere) alla ja vooli sellest känguru kukkur. Poolkerad kinnita alla kere külgedele.

6 Rulli punasest plastiliinist koonus ja sellest mõnevõrra pikem vorst.

9

Pea jaoks vormi üks kera pirnikujuliseks. Vajuta kaks rullikest ühest otsast lamedaks, need on kõrvad.

2 Rulli suur kera piklikumaks, keskmine lõika pooleks ja pisike vajuta koogiks.

4 Rulli punasest plastiliinist

5 Vorstipoolikud on känguru

mitte kuigi pikk vorst ja jaga see pooleks.

7 Poolita vorst ja vooli

käpad (eesjäsemed). Aseta need kere külge ja vooli üleminekud hoolikalt.

8

jupid koonusega kokku hargikujuliseks.

10 Valgetest ja mustadest kerakestest valmista silmad ja nina ning paiguta need pähe.

11

Aseta kere selle hargi peale ja vooli osad omavahel hoolikalt kokku.

Kinnita hambatiku abil pea kere külge.

25


Klounkala LÜHITEAVE

ookeani Asuala: India ja Vaikse troopilised merealad Elupaik: korallrahud Suurus: 7–16 cm Eluiga: kuni 12 aastat organismid), Toit: zooplankton (pisi vetikad

Klounkala on saanud oma nime klouni oranžide ja valgete vöötidega näomaalinguga sarnaneva kehamustri järgi. Mõnikord nimetatakse neid ka anemoonkaladeks, sest nad elavad salgakestena tihedas koosluses korallide hulka kuuluvate merirooside ehk merianemoonidega. Need on lillekujulised selgrootud, kes elavad kolooniatena merepõhjal ja surmavad saaki mürgikombitsatega. Anemoonkalad on selle mürgi vastu tundetud, seega leiavad nad merianemoonide seas kaitset oma vaenlaste eest. Kalad omakorda söövad merianemoone ohustavaid väikseid selgrootuid. Nii toob nende koostöö vastastikust kasu. Kõik klounkalad tulevad ilmale isasena. Salgas on alati vaid üks emane ning kui ta juhtub surema, vahetab tugevaim isane ainult nädalaga sugu ja asub emase kohale.

Korallrahudel leidub väga palju mitmesuguseid kalaliike. Klounkala tunneb ära tema silmapaistva välimuse järgi. 42


1 Klounkala voolimiseks

2 Kolmest oranžist kerast

vajad üht suuremat valgest plastiliinist kera ja kümmet ühesuurust oranžist plastiliinist väikest kera.

4 Vajuta ülejäänud seitse

tee üks lapik kook ja veereta kaks pikemat vorsti. Valge kera vooli leivapätsikujuliseks ja vajuta selle üks ots lapikumaks.

7 Silmadeks vajuta kaks musta 8

väga peenike rull ja jaga see seitsmeks ühepikkuseks jupiks, mis peavad olema oranžide kookide läbimõõdust veidi pikemad.

Ühenda kaks seitsmest uimest otsapidi, nii et keskele jääks madalam lohk.

10 Vooli nüüd kaks uime eespoolse oranži vöödi külge.

otsa külge kinni. Keera vorstid ümber kala keha ja vajuta lapikuks (vöötideks).

5 Valmista mustast plastiliinist 6 Sea mustad vorstid ümber

oranži kera väikesteks kookideks.

ja kaks valget kerakest lamedaks ning aseta üks teise peale. Paiguta silmad pea külgedele.

3 Säti kook pätsikese ümara

kookide ääre ja suru kõvasti kinni. Vooli musti rante veidi madalamaks. Nii tekivad uimed.

9 Aseta kala keha uimedele (nagu pildil näidatud). Suru uimed altpoolt tugevasti kala külge.

11 Vooli paika sabauim ja mõlemad seljauimed.

43

Õpime voolima loomi  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you