Page 1

1


Sisukord EESSÕNA

EESTI VABARIIK Sissejuhatus • Riigikord • Presidendid • Euroopa Liit • NATO • ÜRO • Rahvastik • Majandus

MAAKONNAD JA LINNAD Harjumaa • Hiiumaa • Ida-Virumaa • Jõgevamaa • Järvamaa • Läänemaa • Lääne-Virumaa • Põlvamaa • Pärnumaa • Raplamaa • Saaremaa • Tartumaa • Valgamaa • Viljandimaa • Võrumaa

AJALUGU


LOODUS Meri • Pinnamood • Siseveed • Kliima • Mullastik • Sood • Taimestik • Taimkate • Loomastik • Looduskaitse

KULTUUR Rahvakultuur • Eesti keel • Kirjandus • Kunst • Muusika • Teater • Ballett • Film

SPORT

Isikuregister Teemaregister


EestiEESTI Vabariik

EESTI E

esti on riik, mis asub as Euroopas ja Läänemere ääres. Halduslikult on Eesti jaotatud 15 maakonnaks ja need omakorda 64 omavalitsuslikuks vallaks ja 15 linnaks. Üldse on Eestis 47 linna, kuid neist 37 kuuluvad valdade koosseisu. Aleveid on 12, alevikke 188 ja külasid 4450. Aeg-ajalt tehakse haldusmuudatusi, liidetakse või jagatakse valdasid nimetatakse neid ümber. Viimane haldusreform toimus 2017. aastal.

E

esti naabrid on Venemaa ja Läti ning mere taga Soome ja Rootsi. Kolme Balti riigi seas on Eestil suhteliselt kõige lühem maismaapiir ja ta on kõige saarerikkam – näiteks Lätil pole ühtegi meresaart. Läänemere rannajoone pikkus on mandriosas 1317 km, koos saartega 4016 km. Riigipiiri pikkus on 1450,6 km, see koosneb 681,6 km pikkusest maapiirist ja 769 km pikkusest territoriaalmere piirist. Pika Hermanni tornis lehviv lipp sümboliseerib Eestis kehtivat võimu. Lipp heisatakse iga päev päikesetõusul ja langetatakse loojumisel. Pika Hermanni kaitsetorn on rajatud arvatavasti 1371. aastal, praeguse kuju ja kõrguse (45,6 m) sai ta15. sajandi lõpul.

S

uurim järv on Peipsi järv, sügavaim on Rõuge Suurjärv, jõgedest on suurim Emajõgi ja pikim Võhandu jõgi. Suurimad saared on Saaremaa ja Hiiumaa.

E

uroopa riikidest on mandriosa lõunapoolseima punkti asukoha järgi Eestist põhja pool ainult Island, Norra ja Soome.

Rukkilill

Rahvaarv 1 318 700 in Pindala 45 339 km2

Rahvuslill rukkilill

Asustustihedus 29,1 in/km2 Pealinn Tallinn

Rahvuslind suitsupääsuke Rahvuskala räim

Suitsupääsuke

Rahvuskivi paekivi

Riigikord parlamentaarne vabariik

Pääsusaba

Rahaühik euro

Rahvusloom hallhunt Hallhunt

4

Rahvusliblikas pääsusaba


Eesti Vabariik

Lipp

Hümn

E

esti hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Selle viisi autor on Soome helilooja Friedrich (Fredrik) Pacius ja sõnad kirjutas üks Eesti ärkamisaja juhte Johann Voldemar Jannsen. Esimest korda esitati laulu avalikult 19. juunil 1869 Tartus toimunud esimesel üldlaulupeol. Laulu kujunemisele Eesti hümniks andis olulise tõuke Jaan Tõnisson, kes 1896 Tallinnas VI üldlaulupeol algatas laulu esitamise hümnina. Laulu nimetati siis Postimehes esimest korda ka Eesti rahva hümniks. Nõukogude ajal oli Eesti hümn rangelt keelatud.

S

inimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884 Otepää pastoraadis Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Ajapikku kujunes sellest rahvuslipp ja 1922 andis Riigikogu sellele riigilipu staatuse. Nõukogude ajal oli sinimustvalge lipu omamine ja heiskamine karmilt karistatav kuritegu.

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM

Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp peideti 1940. aastal ära, 1988 toodi see uuesti välja ja praegu saab seda näha Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Sõnad Johann Voldemar Jannsen Viis Friedrich Pacius

2004 kuulutati 4. juuni Eesti lipu päevaks. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

Vapp

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Eesti Vabariigi suur ja väike vapp

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

E

KAS SA TEAD?

V

api algkuju arvatakse pärinevat Taani kuningalt. Eesti Vabariik võttis vapi kasutusele 1925. aastal.

MÕISTE

KAS SA TEAD?

estis on kasutusel suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil paiknevad kuldse kilbi peal kolm sammuvat, otsa vaatavat sinist lõvi (heraldiliselt leopardi) ning kilpi ümbritsevad kaks kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksi ei ole. Suur riigivapp on Eesti Vabariigi esindustunnus, ta on kantud ka Eesti Vabariigi presidendi lipule. Väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus.

M

„MSoome hümn „Maamme” ja u isamaa, mu õnn ja rõõm”,

liivlaste hümn „Min izāmō” on kõik ühe viisiga.

õiste heraldika ehk vapindus on teadusharu, mis tegeleb vappide koostamise, kasutamise ja kirjeldamisega.

5


Eesti Vabariik

Eesti riik

E

esti on parlamentaarne vabariik. Kehtib 28. VI 1992 rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus, mille järgi kuulub Eestis kõrgeim võim Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel osalevate hääleõiguslike kodanike kaudu rahvale.

S

eadusandlik võim kuulub 101-liikmelisele Riigikogule. Riigikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant. Riigikogu võtab vastu seadusi ja riigieelarvet, otsustab rahvahääletuste korraldamist, nimetab ametisse riigikontrolöri ja õiguskantsleri, kuulutab välja sõjaseisukorra jne. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% kõigist valimistel antud häältest.

Riigikogu istungisaal (2017)

T

äidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes vastutab Riigikogu ees ja kelle ülesanne on seaduste elluviimine, riigi sise- ja välispoliitika korraldamine jms. Peaministril ei ole ainuisikulist otsustusõigust, ta peab lähtuma valitsuse liikmete enamiku seisukohast. Täidesaatva võimu teostamisel lähtub valitsus seaduses sätestatud tingimustest ja ulatusest. Riigikogu hoidub seejuures täidesaatva võimu enesekorraldusõigusesse sekkumisest, näiteks otsustab valitsus ise oma töökorralduse üle.

E

esti Vabariigi riigipea on president, kes valitakse Riigikogus vähemalt 2/3 häälteenamusega viieks aastaks. President on oma riigi esindaja, ta on ka riigikaitse juht ja tal on õigus seaduste väljakuulutamist edasi lükata. Samuti esitab president Riigikogule kinnitamiseks peaministri ja teised kõrged ametnikud ning nimetab ametisse ministrid. Presidendil on õigus algatada põhiseaduse muutmist (seda saab teha ka Riigikogu, kui selle poolt hääletab vähemalt viiendik Riigikogu liikmeid). President võib kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised, kui Riigikogu ei ole suutnud valitsust määratud tähtajaks ametisse nimetada või riigieelarvet vastu võtta või kui Riigikogu umbusaldab valitsust.

6

Riigivapi teenetemärgi kett on presidendi ametitunnus. 1938. aastal president Konstantin Pätsile üle antud kett viidi tõenäoliselt 1940. aastal Eestist ära ja see asub senini Moskva Kremli relvapalatis. Praegune presidendi ametitunnus valmis 2008. aastal.

Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus. Alar Kotli kavandatud hoone valmis 1938. aastal


Eesti Vabariik

Konstantin Päts

Arnold Rüütel

K

A

onstantin Päts oli Eesti poliitik ning Eesti esimene president. Päts sündis 23.02.1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastail 1901–05 andis ta välja rahvuslikult meelestatud ajalehte Teataja. 1906. aastal mõistis tsaarivõim Pätsi tagaselja surma, ent tal õnnestus välismaale põgeneda. Mõne aasta pärast naasis ta Eestisse ning pidi ühe aasta vangis olema.

T

a kuulus Eestimaa Päästmise Komiteesse ja selle esimehena oli tal 1918. aastal oluline osa Eesti iseseisvaks kuulutamisel. Päts moodustas Eesti esimese Ajutise Valitsuse ja oli selles peaminister. 1920.–30. aastatel oli ta viiel korral riigivanem. 1934. aastal korraldas ta riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra (nn vaikiva ajastu), sel ajal keelustati parteide tegevus ja ajakirjandusele kehtestati tsensuur. 1938. aastal laskis Päts end presidendiks valida. 1940. aastal küüditati ta Venemaale, kus ta 18.01.1956 suri. 1990. aastal maeti tema põrm ümber Tallinna Metsakalmistule.

rnold Rüütel on Eesti poliitik ja ühiskonnategelane, 2001–06 oli ta Eesti Vabariigi president. Ta on sündinud 10.05.1928 Saaremaal Laimjala vallas. Rüütel on lõpetanud agronoomia erialal Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) ning on põllumajandusdoktor. Ta on töötanud mitmes põllumajandusettevõttes ja on olnud EPA rektor. Aastail 1983–90 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. 1988. aasta sügisel asus ta toetama Eesti iseseisvusliikumist. Aastail 1995–2001 oli Rüütel Riigikogu liige. Ta on mitme ühiskondliku organisatsiooni esimees ja president.

Toomas Hendrik Ilves

T

Lennart-Georg Meri

L

ennart-Georg Meri oli Eesti kirjanik ja poliitik. Ta sündis 29.03.1929 Tallinnas. Teise maailmasõja ajal oli ta koos perega küüditatud Siberisse. 1953. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli ajaloolasena. Meri töötas Vanemuise teatris (kirjandusala juhatajana), Eesti Raadios ja Tallinnfilmis ning oli vabakutseline kirjanik. Ta on kirjutanud hulga reisiraamatuid („Laevapoisid rohelisel ookeanil”, „Virmaliste väraval” jt) ja Läänemere-äärsete rahvaste minevikku käsitlevaid esseistlikke teoseid („Hõbevalge”, „Hõbevalgem”) ning loonud soome-ugri rahvastest dokumentaalfilme („Linnutee tuuled”, „Kaleva hääled” jmt). 1989. aastal asutas ta Eesti kultuuri välismaal tutvustava Eesti Instituudi ja oli selle direktor. Aastail 1990–92 oli Meri Eesti välisminister, seejärel lühikest aega Soomes suursaadik. 1992. aastal valiti ta esimeseks Teise maailmasõja järgseks Eesti Vabariigi presidendiks, 1996. aastal valiti ta presidendiametisse tagasi.

M

eril oli välisministri, saadiku ja presidendina oluline osa Eesti iseseisvuse taastamisel ja Eesti tutvustamisel maailmale. Talle on antud hulk välismaiseid auhindu. Meri suri 14.03.2006 Tallinnas.

oomas Hendrik Ilves on Eesti poliitik ja diplomaat, 2006–2016 oli ta Eesti Vabariigi president. Ta on sündinud 26.12.1953 Stockholmis. Ilves õppis 1972–76 USA-s Columbia ülikoolis psühholoogiat, magistrikraadi sai ta 1978 Pennsylvania ülikoolist. Ilves töötas 1984–93 raadiojaamas „Vaba Euroopa”, 1993–96 oli ta Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 1996–98 ja 1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister ning 2004–06 Euroopa Parlamendi saadik. 2006. aastal valiti Ilves Eesti Vabariigi presidendiks, 2011 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Peale presidentuuri lõppu on Ilves 2017. aastast töötanud USA-s Californias asuava Stanfordi Ülikooli külalisteadurina.

Kersti Kaljulaid

K

ersti Kaljulaid on Eesti riigiametnik ja poliitik, aastast 2016 Eesti president. Ta on sündinud 30.12.1969 Tartus. Kaljulaid õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat ja ärijuhtimist. 1994–99 töötas ta pangandus- ja sideettevõtetes. 1999–2002 oli ta peaminister Mart Laari majandusnõunik, pärast seda juhtis Iru Elektrijaama. 2004–16 töötas Kaljulaid Luksemburgis asuvas Euroopa Kontrollikojas. Kui 2016. aasta presidendivalimistel jäi valimiskogus president valimata, tehti Kaljulaidile ettepanek kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks ning vastaskandidaatide puudumisel valitigi ta Riigikogus presidendiks. 7


Maakonnad ja linnad

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa

Pindala 2972 km22 (6,6% Eesti pindalast) Rahvaarv 142 562 (10,5% Eesti rahvaarvust)

I

da-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond. Ta piirneb põhjas Soome lahe, idas Venemaaga ja lõunas Peipsi järvega, läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga. Ida-Viru maakond koosneb 8 omavalitsusest: 4 linnast (Kohtla-Järve, Narva, NarvaJõesuu, Sillamäe) ja 4 vallast (Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse, Toila). Peale omavalitsuslike linnade on Ida-Virumaal 3 vallasisest linna: maakonnakeskus Jõhvi kuulub Jõhvi valda ning Kiviõli ja Püssi Lüganuse valda.

Põlevkivi töötlemise jääkidest tekkinud ja omavahel liitunud poolkoksi- ehk tuhamäed Kohtla-Järvel.

E

namiku Ida-Virumaast hõlmavad Viru lavamaa ja metsarikas Alutaguse madalik, kõrgemad kohad on lamedalaeline Jõhvi kõrgustik ja kolmest liitunud kõrgendikust koosnevad Sinimäed. Põhja-Eesti paekallas ehk klint on Ida-Virumaal kõrgeim (Ontikal 56 m) ja katkematult pikim. Klindi servalt laskuv Valaste juga on Eesti kõrgeim (30 m).

Narva-Jõesuu liivarand ja vana supluskabiin

Purtse vasallilinnus pärineb 16. sajandist ja ta on üks suurimaid Eesti kindlustatud mõisahooneid. Selle kiviseinad on ligi 2,5 m paksud.

Narva juga, keskel Kreenholmi saar ehk Varesesaar. Pärast paisu rajamist jäi juga kuivaks. Vett on seal mõnel päeval aastas, kui paisu taha kogunenud risu ning liigse vee ärajuhtimiseks vesiväravad avatakse. Joa idaharu keskelt läheb Eesti ja Venemaa piir

14


Maakonnad ja linnad

Ida-Virumaa

Suurejoonelise Oru lossi lasi 1897–98 ehitada Peterburi suurkaupmees Grigori Jelissejev endale suvekoduks. 1936. aastast Eesti riigivanema Konstantin Pätsi suveresidentsina kasutusel olnud lossi põletas taganev punavägi 1941. aastal.

KAS SA TEAD?

Eestlaste muistsele hiiepaigale Kuremäele rajati 1891 Pühtitsa Jumalaema Uinumise klooster. See on on ainuke Vene õigeusu nunnaklooster Eestis. Kloostri kõrval mäejalamil on Püha allikas.

P

õlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Sellel põhineb ligi 90% siinsest elektritootmisest. Eestis kaevandatakse aastas 20 miljonit tonni põlevkivi.

P

2000 tonni kaaluv sammuv ekskavaator hellitusnimega “Aidu pääsuke” võeti Aidu karjääris lahti ja pandi uuesti kokku Narva karjääris 2012. Katendi eemaldamiseks kasutatava masina noole pikkus on 100 m ja kopa maht 15 m3.

N

ii põhjas Soome lahe ääres kui lõunas Peipsi rannikul leidub rohkesti kaunist liivaranda. Maakonnas on umbes 200 järve, neist 70 on suuremad kui 1 ha. Kurtna järvistu ala on järvesuselt Eestis esikohal: 30 km2 kohta on seal 40 järve.

I

da-Virumaa on valdavalt tööstuspiirkond, tal on Eesti majanduses oluline koht – siin kaevandatakse põlevkivi, millel töötavates suurtes elektrijaamades toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Kaevandatav põlevkivi on tooraineks ka keemiatööstusele (põlevkiviõli tootmine). Narvas on pikad kergetööstuse traditsioonid, maakonnas on olulised ka puidu- ja metallitööstus.

õlevkivi on maailmas küllalt levinud, kuid kuna ta jääb kütteväärtuselt naftale ja kivisöele alla, ei kasutata teda väga laialdaselt. Peale elektritootmise saab põlevkivi kasutada ka kütteõli, gaasi ja teekattebituumeni valmistamiseks.

P

õlevkivi hakkas meie aladele ladestuma umbes 450 miljonit aastat tagasi. Kukruse mõisa mail ja ka mõnedes teistes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahele peitunud põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskuvad põlevkivikihid üha sügavamale. Estonia põlevkivikaevanduse kõige sügavamas kohas toimuvad kaevetööd ligi 70 m sügavusel. Kopplaadur allmaakaevanduses põlevkivi teisaldamas.

I

da-Virumaa on üks Eesti vanima asustusega alasid. Kiviaja küttidekalastajate tegutsemise kohta on Narva jõe orus jälgi IV aastatuhandest eKr. 10.–13. sajandil tulid alale vadjalased. 13. sajandil rüüstasid seda venelased, sakslased ja taanlased. Viimaste valduses oli piirkond üle 100 aasta, kuni see 14. sajandi keskel Saksa Ordule müüdi. Vene-Liivimaa sõjas vallutasid 1558 ala venelased ja 1581 rootslased ning Põhjasõjas 1710 taas venelased. 1857. aastal rajati Narva joa veejõudu kasutav Kreenholmi Manufaktuur. Põlevkivi hakati kaevandama 1916. 15


Ida-Virumaa

Maakonnad ja linnad

J

õhvi küla on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. Praeguse Jõhvi kiriku kohal võis asuda muinaseestlaste linnus. Jõhvi mõisa kohta pärinevad esimesed teated 1491. aastast. Teedesõlmele tekkinud alevik hakkas suurenema pärast raudteejaama valmimist. 1917 sai Jõhvi aleviks. 1960. aastal ühendati Jõhvi Kohtla-Järve linnaga. 1991. aastal eraldus ta taas omaette linnaks. 2005 liitus linn Jõhvi vallaga.

Jõhvi

Elanike arv 2017: 10 051 Linnaõigus: 1938

J J

õhvi asub Kirde-Eestis. Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest.

Kohtla-Järve

Jõhvi Kontserdimaja avati 2005. aastal. Seal asuvad ka kino, linnagalerii ja muusikakool.

õhvis paikneb põlevkivi kaevandava riigifirma Enefit Kaevanduste peakontor, linna tööstusettevõtted toodavad piimasaadusi ja karastusjooke. Suur tööandja on Viru Vangla.

P

raeguse Kohtla-Järve linna alal olnud asulaid on esmakordselt mainitud 1241 Taani hindamisraamatus. Põlevkivi hakati kaevandama 1916. Kaevanduse juurde 1920. aastatel tekkinud asula sai nime Kohtla raudteejaama ja Järve küla järgi.

K Elanike arv 2018: 35 395 Linnaõigus: 1946

K

ohtla-Järve on Eesti põlevkivitööstuse keskus, linna tööstusettevõtted toodavad põlevkivist kütteõli ja mitmesuguseid muid keemiatooteid, mis leiavad kasutamist autotööstusest kosmeetikatööstuseni.

Kiviõli

Elanike arv 2017: 5235 Linnaõigus: 1946

16

ohtla-Järve hõlmab peale keskuse (Järve linnaosa) eraldi osadena ka kaevanduste juurde tekkinud Ahtme, Kukruse, Oru, Sirgala, Sompa ja Viivikonna asulaid.

L

inna rahvastiku kujunemist on suuresti mõjutanud Teise maailmasõja järgne võõrtööjõu sissevool mujalt NSV Liidust. Kohtla-Järvel elab valdavalt venekeelne elanikkond, eestlasi oli 2011. aastal 16,1%.

Ida-Virumaal asuvad Eesti suurimad tehispinnavormid – aherainemäed, puistangud, karjäärid ja tuhaväljad. Kiviõli tuhamägi (2010)

Järve linnaosas asuv Viru Keemia Grupi tootmisüksus.


Ida-Virumaa

Narva

Elanike arv 2018: 58 610 Linnaõigus: 1345

Maakonnad ja linnad

N

arva asub Eesti idapiiril Narva jõe ääres. Linn on rajatud joa lähedale muistsele asulakohale. Narva on olnud kaua piiri- ja kindluslinn ning seepärast on ta Eesti linnadest kõige rohkem kannatada saanud, peamiselt venelaste rünnakute tõttu. Linn on kujunenud Narva ehk Hermanni linnuse juurde, mille ehitamist alustasid 13. sajandil taanlased. Jõe vastaskaldale rajas tsaar Ivan III 1492. aastal Ivangorodi ehk Jaanilinna kindluse. Need kaks teineteise vastas asuvat kindlust on sümboliseerinud ida ja lääne poliitilist vastasseisu.

Narva lahingu mälestuseks 1936. aastal avatud pronkskuju Rootsi lõvi Narva jõe kaldal Joaorus.

KAS SA TEAD?

Hermanni linnus Narva jõe vasakkaldal ja Jaanilinn ehk Ivangorod paremal kaldal.

Narva raekoda pärineb 1671. aastast ja on linna ainus Teises maailmasõjas võrdlemisi tervena säilinud hoone.

N

arva lahing peeti Põhjasõja algul, 1700. aasta 30. novembril. 18-aastase Karl XII juhitud rootslased saavutasid neist mitu korda suurema Vene väe üle võidu.

N

arva linn kuulus 1558–81 Venemaale, seejärel kuni 1704. aastani Rootsile ja siis kuni Vabadussõjani taas Venemaale. Rootsi ajal ehitati Narva kauniks ja terviklikuks barokklinnaks. 19. sajandi II poolel sai Narva tähtsaks tööstuslinnaks, sinna rajati joa energiat kasutav võimas tekstiiliettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Kuigi Teises maailmasõjas Narvas olulisi lahinguid ei peetud, pommitas Punaarmee 1944 linna varemeiks, alles jäi ainult raekoda. Nürnbergi protsessil süüdistas NSV Liit selles natse. Nüüdseks on linnus ja paar elumaja taastatud. Et vältida eestlaste tagasipöördumist linna, lükati Nõukogude ajal taastamiskõlblikud varemed kokku. Rajatavais tööstusettevõtteis said töökoha mujalt NSV Liidust saabunud inimesed ja Narvast kujunes venekeelne linn.

17


Maakonnad ja linnad

Ida-Virumaa

Narva jõgi. Esiplaanil Jõepromenaad, keskel Sõpruse sild, taamal Jaanilinna kindlus.

Narva Kolledž on kujunenud linna haridus- ja kultuurikeskuseks.

N

N

õukogude ajal linna peamiseks tööandjaks (töötajaid oli üle 10 000) olnud Kreenholmi Manufaktuuri tegevus hakkas pärast taasiseseisvumist hääbuma kuni suleti lõplikult 2010. 1999 avati Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kus valmistatakse ette peamiselt koolieelse lasteasutuse, humanitaarainete ja klassi õpetajaid. Kolledži uus hoone valmis 2012 Raekoja platsil.

arva lähedal paiknevad Eesti Energiale kuuluvad Balti, Eesti ja Auvere elektrijaamad, mis on kolm maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama.

N

arvas on sündinud male suurmeister Paul Keres ja kirjanik Heljo Mänd.

KAS SA TEAD? Narva elanikest on eestlasi 2150 ehk vaid 3,7% linna rahvastikust.

Paul Kerese mälestusmärk Peetri platsi juures

Narva-Jõesuu

Elanike arv 2017: 2651 Linnaõigus: 1993

18

Püssi

Elanike arv 2017: 939 Linnaõigus: 1993

Arhitekt Otto Pius Hippuse kavandatud luterlik Aleksandri Suurkirik. Kirik valmis 1884. aastal, hiiglasliku pühakoja ehituskulud kandis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludvig Knoop.

Sillamäe

Elanike arv 2018: 13 406 Linnaõigus: 1957


Maakonnad ja linnad

Pärnumaa

Pindala 5419 km22 (12,0% Eesti pindalast) Rahvaarv 2018 87 681 (6,5% Eesti rahvaarvust)

P

ärnumaa on Eesti maakond, mis asub riigi edelaosas Liivi lahe ääres. Tema naabrid on loodes Läänemaa, põhjas Raplamaa, kirdes Järvamaa, idas Viljandimaa ja lõunas Läti Vabariik. Pärnumaa koosneb seitsmest omavalitsusest: Pärnu linnast ning Häädemeeste, Kihnu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori vallast. Maakonnas on neli linna: maakonnakeskus Pärnu ning vallasisesed Sindi Tori vallas, Kilingi-Nõmme Saarde vallas ja Lihula Lääneranna vallas.

Tori põrgu – liivakivisse allikavee uuristatud koobas Pärnu jõe ääres. Legendi järgi olevat seal kandis sageli Vanapaganat nähtud.

P

ärnumaa on pindalalt Eesti suurim maakond ning tema koosseisu kuulub üle 170 saare ja laiu, millest suurimad on Kihnu ja Manilaid. Pärnumaa on kaunite liivarandade ja luiteahelike ning Pärnu jõgikonna suurte soode ja põlislaante maa. Maastikuliselt kuulub maakonna lääne- ja põhjaosa Lääne-Eesti madaliku koosseisu, idaosa asub Soomaal, äärmine kirdesopp Kõrvemaal ja kagunurk Sakala kõrgustikul.

P

ärnumaa lõunaosa hõlmab Liivi lahe rannikumadalik ja kaguosa väike Metsapoole ehk Metsepole madalik. Maakonna loodeserval asub Matsalu laht ja osa Matsalu rahvuspargi lõunaosa, seal asuvad kõrgendikud Kirbla pank ja Salevere Salumägi.

M

KAS SA TEAD?

atsalust Tõstamaani on rannik madal ja sopiline, edasi kuni Läti piirini enamasti liivane ja kõrgete luiteahelikega ääristatud. Tõstamaa lõunaosa ja Pärnu jõe joonest põhja pool koosneb aluspõhi lubjakivist, sellest lõunas aga punasest liivakivist. Viimane paljandub mitmel pool järsakutena. Eriti tuntud on Pärnu jõe ääres paiknev Tori paljand ja selles asuv koobas Tori põrgu.

1989. aastal taastatud Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas presidendi sünnikodu lähedal. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Anton Soans. Manilaid ehk Manija ning väike Anilaid moodustavad Manija maastikukaitseala.

L

avassaares asub turbatööstuse endise kitsarööpmelise raudtee põhjal asutatud muuseumraudtee. Seal saab teha ka ehtsat rongisõitu.

19


Pärnumaa

Maakonnad ja linnad

Pärnumaa on tuntud kaunite liivarandade poolest. Armastatuim puhkeala on Pärnu linna piires asuv Valgeranna.

Pärnu lähedal Reius paikneb 2014. aastal avatud kogupere teemapark Lottemaa.

K

P

õige enam liigestunud on Pärnumaa kaguosa, kus asub ka maakonna kõrgeim koht, 77 meetrini küündiv Pati voor. Kõrgem on ka Tõstamaa ja Varbla ümbrus. Lääneosa ilmestavad kohati seljakud, künnised ja paekõrgendikud. Laialdasi soid on Lavassaare ja Tootsi ümbruses ning Soomaal. Suurim jõgi on paljude lisajõgedega Pärnu jõgi, selle suudmeosa on lai ja merelaevadele ligipääsetav. Järvi on vähe, neist suurimad on madalaveelised Ermistu ja Tõhela järv. Üle poole maakonna alast katab mets, soid on ligi veerand ja vaid viiendik on põldu.

ärnumaal on elanud või tegutsenud Johann Woldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Ernst Peterson-Särgava, Konstantin Päts, Paul Keres, Valter Ojakäär ja Jaan Talts. EELK Püha Miikaeli kirik Häädemeestel.

S

uuremad põllumajandusettevõtted asuvad Vändras, Halingas, Lõpel ja Uulus. Lisaks piimakarja-, teravilja- ja rapsikasvatusele on oluline köögiviljakasvatus – Häädemeeste vald on traditsiooniline kurgikasvatusala. Kaladest püütakse rannavetes räime, koha, ahvenat jm kalu, Pärnumaale iseloomulik on kevadine meritindi püük. Pärnumaa on turistide poolt enimkülastatavaid piirkondi Eestis. Virtsu sadama kaudu toimub praamiliiklus mandri ja Saaremaa vahel.

ärnumaalt Pulli külast pärinevad Eesti ala vanimad inimasustuse jäljed – sealt leitud kivi-, luu- ja puuesemed on umbes 9600 aastat vanad. 1216–17 vallutasid praeguse Pärnumaa sakslased ning see jagati Liivimaa ordu, Saare-Lääne piiskopi ja Riia piiskopi vahel. 16. sajandi II poolel ja 17. sajandi algul kuulus see ala vaheldumisi Poola-Leedule, Venemaale ja Rootsile, 1617–1710 oli Rootsi ja seejärel aastani 1918 Venemaa valduses. 1830. aastail rajati Sindi kalevivabrik, 1899. aastal Pärnusse Waldhofi tselluloositehas. 1840. aastail siirdus 30% talurahvast õigeusku. Pärnu jõgi ja Sindi endise hüdroelektrijaama hoone.

KAS SA TEAD?

P

S

aarde vallas Läti piiri lähedal asuv Lanksaare talu oli Teise maailmasõja eel Eesti suurim ja ajakohaselt korraldatud talumajand. Talul oli 406 hektarit maad ja 37 hoonet, ta oli ametlikult tunnistatud näidisõppetaluks ja näidisõppekoduks. Sealt võrsunud avaliku elu tegelaste seas olid Pärnu esimene eestlasest linnapea Jaan Leesment, Eesti kaitseväe meditsiiniteenistuse rajaja kindralmajor Hans Leesment, põllumajandusteadlane Hans Leesment, jurist Leo Leesment ja „Perenaise käsiraamatu” autor Emma Leesment (Mälberg).

O

tto Wilhelm Masingu luulevormis mõistujuttu „Päts” tuntakse laiemalt selle esirea „Vändra metsas Pärnumaal ...” järgi. Selle aineil on loodud lustlik seltskonnalaul.

L L 20

ihula oli 19. sajandi algul üks Eesti ala peamine villakraaside tootja. ääneranna vallas Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuv Laelatu puisniit on üks Euroopa liigirikkaimaid paiku.


Pärnumaa

Maakonnad ja linnad

Pärnu

Elanike arv 2018: 51 649 Linnaõigus: 1318

P P

ärnu linn asub Eesti edelaosas Pärnu lahe ääres Pärnu jõe kaldal.

Pärnu rand, rannapromenaad ja Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlik Pärnu Rannahotell, mis valmis 1937.

ärnut on märkinud juba 1154. aastal oma maailmakaardil ja selle kommentaarides araabia geograaf al-Idrīsī. Muinasajal oli Pärnu jõe suudmes hea sadamakoht. Eesti üks vanim, nooremast kiviajast pärinev asula on leitud pisut eemal, Sindi lähedal Pullis.

P

ärast ristirüütlite saabumist jäi Pärnu ala piiskopi ja ordu maade piirile ning see olukord mõjutas oluliselt linna edasist käekäiku. Sauga jõe ja mere vahele ehitatud toomkiriku ja selle ümber tekkinud Vana-Pärnu asula hävitasid 1263. aastal leedulased. Pärnu jõe vastaskaldale rajatud ordulinnust on esimest korda mainitud 1265. aastal ja selle juurde tekkinud asula sai nimeks Pärnu. See kasvas kiiresti ja sai Hansa Liidu linnaks. VeneLiivimaa sõjas ja sellele järgnenud sõdades vahetus kümmekond korda ülemvõim. 1617–1710 oli linn Rootsi valduses, 1699–1710 tegutses seal sõjaohu tõttu Tartust ära toodud ülikool.

V

ene võimu all hakati sadama kaudu lina ja puitu välja vedama. 1838 asutati esimene mudaravila, 19. sajandi keskel hakati taastama Vana-Pärnut. Linna arengut kiirendas raudteeühenduse saamine Valga ja Tallinnaga vastavalt 1896. ja 1901. aastal. Enne Teist maailmasõda sai Pärnust kuurordi- ja suvituslinn, ta jäi selleks ka Nõukogude ajal ja peale taasiseseisvumist.

E

ndla Seltsi hoone valmis 1911, kuid ta sai Teises maailmasõjas kannatada.1961. aastal taastamiskõlbliku hoone varemed õhiti. Selle põhjus oli ilmselt asjaolu, et 23. II 1918 oli hoone rõdult loetud rahvale ette Eesti iseseisvumise manifest.

E 1899–1915 Pärnus asunud Waldhofi vabrik oli Vene riigi suurim tselluloositööstusettevõte.

esti Vabariigi 90. aastapäeva puhul avati 23. II 2008 Endla Seltsi hoone rõdu jäljendav Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

21


Pärnumaa

Maakonnad ja linnad

1927 valminud mudaravila hoone kuulub 2014. aastast Hedon spaahotelli kompleksi.

Pärnu on Eesti suvepealinn, seal toimub suviti palju üritusi. 2015 toimus Pärnu rannas esimest korda Weekend Festival Baltic.

P

P

KAS SA TEAD?

ärnus asub seitse suurt spaahotelli, siinsetesse puhkeasutustesse tullakse palju ka välisriikidest. Linna suuremad tööstusettevõtted toodavad tekke ja patju, elektroonikatooteid, ehitusmaterjale, puitkiudplaate, mööblit, kalastusvarustust ja lehtmetallitooteid.

P

ärnu linnas on Pärnu jõe ja tema lisajõe Sauga jõe suudmeala. Nii need kui ka pisut kaugemal Pärnu jõega ühinev Reiu jõgi voolavad enne suubumist luiteahelike tõttu mitme kilomeetri ulatuses mererannaga rööbiti. Pärnu jõge nimetati keskajal Emajõeks ja veeteed mööda pääses sealt Peipsi järvele.

P

ärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ühendati Pärnu linnaga Paikuse, Audru ja Tõstamaa vallad, Pärnu omavalitsuse pindalaks sai 858 km2, mis teeb ta pindalalt Eesti suurimaks linna nime kandvaks omavalitsuseks. Pärnu linna kui omavalitsuse elanike arv oli 2018. aastal 51 649 ning Pärnu linnal kui asulal 40 664.

ärnu sadama kaudu veetakse välja ligi pool Eestist väljaveetavast ümarpuidust ja 2/3 turbast. Pärnus asub Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, kus õpetatakse ettevõtluse, turisminduse ja sotsiaaltööga seonduvaid erialasid.

V

anu ehitisi on säilinud vähe, nende hulka kuuluvad 15. sajandist pärinev Punane torn, 17. sajandil rajatud Tallinna värav ning 18. sajandil ehitatud Eliisabeti ja Katariina kirik. Pärnus on palju kauneid parke, haljasalasid ja liivarandu.

1929 püstitati Pärnusse Amandus Adamsoni loodud Lydia Koidula mälestussammas

P

ärnu jõe suuet ja laevateed kaitsevad täisuhtumise eest rohkem kui 2 kilomeetri pikkuselt merre ulatuvad muulid. Vasakkalda muulist on kujunenud linna romantiline sümbol.

Kilingi-Nõmme

Elanike arv 2017: 1716 Linnaõigus: 1938

22

Lihula

Elanike arv 2017: 1225 Linnaõigus: 1993

Sindi

Elanike arv 2017: 3845 Linnaõigus: 1938


Loodus

a

h

t

LOODUS j

a

l

SOOME

E

h

esti ala koosneb mandrilisest ja saarelisest osast. Meresaari on 2222, kokku 4131,2 km2. Eesti suhteliselt soodsa majandusgeograafilise ja geopoliitilise asendi tõttu on teda püüdnud paljude sajandite jooksul endale allutada taanlased, rootslased, sakslased, poolakad ja venelased.

P

õ

ROOTSI

Soom Hiiumaa

KAS SA TEAD?

oomade poolest on meri liigivaene, kuid see-eest isendirohke. Olulised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Peamised mereimetajad on hallhüljes ja viigerhüljes.

L

äänemere nimi on soome, saksa, taani ja norra keeles tõlkes Idameri ning muudes keeltes Balti meri.

V

anadel merekaartidel on Suure Väina lõunaotsas asuva Viirelaiu nimi Paternoster, ladina keeles ’meie isa’, mis on ühe tuntuima kristliku palve esimesed sõnad. Palve lugemisest lootsid purjelaevnikud saada abi meresõiduohtliku Väinamere läbimiseks.

Saaremaa Liivi laht

EESTI

L ÄT I

Öland

LEEDU

TA A N I Bornholm Rügen

VENEMAA POOLA

SAKSAMAA

T

iheda laevaliikluse, paljude suurte linnade ja väikese veevahetuse tõttu on Läänemeri üks maailmamere enim saastatud piirkondi. Mere ääres paikneb 9 riiki, neid nimetatakse Läänemeremaadeks, Eestit, Lätit ja Leedut nimetatakse ka Balti riikideks. Viimastest on kõige saarerohkem ja pikima rannajoonega Eesti.

E

esti mereala suurus on 36 198,3 km2. Sellest 11 841,7 km2 on kaugeimaid maismaapunkte ühendavast joonest 12 meremiili avamere poole ulatuv territoriaalmeri, 13 101 km2 territoriaalmere ja mandri rannajoone vahel paiknev sisemeri ning 11 255,6 km2 territoriaalmerega külgnev avamereala – majandusvöönd.

KÕIGE, KÕIGE

L

• -459 m Gotland (Ojamaa)

t e lah

VENEMAA

Ahvenamaa

P

ika rannajoone tõttu kuulub Eesti mereriikide hulka. Meie kodumeri Läänemeri asub Euroopa loodeosas Skandinaavia poolsaare ja muu Euroopa vahel. Tema pindala on koos Taani väinade ja Kattegati väinaga 415 000 km2 ja keskmine sügavus on ainult 55 meetrit. Sügavaim koht (459 m) on Ojamaa ehk Gotlandi saarest loodes asuv Landsorti süvik. Atlandi ookeani avaosaga on ühendus nõrk, seetõttu on Läänemere vee soolsus meie rannikuvetes väike – enamasti vahemikus 4,5–7‰ ja ta kuulub seega riimveeliste veekogude hulka. Läänemere peamised osad on Põhjalaht, Soome laht, Liivi laht ning Lääne-Eesti saarte ja mandri vaheline madalaveeline Väinameri. Veerohkeimad jõed on Neeva, Wisła, Daugava ja Odra. Põhjapoolne rannikumeri külmub peaaegu igal talvel, kogu meri aga ainult väga karmil talvel.

E V

esti sügavaim mereala asub Osmussaarest pisut põhja pool, selle sügavus on 140 m.

iimane suurem üleujutus Eesti rannikul oli 09.01.2005 Pärnus, veepind tõusis 295 cm üle keskmise taseme.

Viigerhüljes ehk viiger elab Eesti rannikuvetes. Ta poegib ainult jääl ja viigri arvukus sõltub tugevasti jääoludest 23


Pinnamood

Loodus

200

Otepää

Palamuse

Kohtla-Järve

Mõniste

PINNAKATE A

SOOME LAHT

0

SILUR

–200

EDIACARA RA

KAMBRIUM UM M

DEVON ORDOVIITSIUM UM

–400

ALUSKORRA T TARD- JA MOONDEKIVIMID

–600

–800

Aluspõhja läbilõige –1000

G

eoloogiliselt paikneb Eesti laialdase Ida-Euroopa platvormse ala sadade miljonite aastate jooksul kujunenud ja jäigastunud kivimilisel aluspõhjal. Selle aluskord koosneb kristalseist kivimeist ning pealiskord Põhja-Eestis lubja-, Lõuna-Eestis aga liivakividest. Neid katavad erineva koostise ja paksusega nooremad setted, peamiselt moreen, liiv ja kruus. Kõige õhem on pinnakate või see puudub hoopiski Lääne-ja Loode-Eesti ning Lääne-Saaremaa paelavadel. Eesti tähtsaim maavara on Kirde-Eestis leiduv põlevkivi. Kaevandatakse ka liiva, kruusa ja savi, murtakse dolo- ja lubjakivi ning varutakse turvast, ravimuda ja tervisvett.

KAS SA TEAD?

m

F

osforiidisõda oli 1987-88 eestlaste korraldatud laialdane rahumeelne vastuhakk NSV Liidu keskvõimu kavale rajada Virumaale suured fosforiidikaevandused. Sellega kaasnevate võimalike keskkonnamurede ja oluliste sotsiaalsete muutuste tõttu sai väljaastumine eeskätt poliitilise ilme. Üldsuse survel keelas tollane Eesti valitsus lõpuks fosforiidi kaevandamise alustamise.

R

ohkesti leiduvat fosforiiti praegu ei kaevandata. Hiiglaslike varudega, mitmeid metalle sisaldav savikivim graptoliitargilliit võib osutuda kaevandamisväärseks tulevikus.

Põhja-Eesti klindi ehk panga paekivikihid

Piusa jõe kaldakalju Härma Mäemine müür

E

esti pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seda on kõige enam mõjutanud viimane ehk kvaternaarne jäätumine. Meie pinnavorme kujundas Skandinaavia mäestikust lähtunud mitme kilomeetri paksune mandriliustik. Jää peatus, taandus ja tungis taas edasi mitu korda ning tekitas Eesti alale iseloomulikud moreenitasandikud, vallseljakud ehk oosid, liivikud, voored, mõhnad ja kuplid. Jää alt hakkas Eesti ala vabanema umbes 10 000 aastat tagasi. Jää sulamisel jäid maha temas leidunud liiv, kruus ja moreen ning suuremad ja väiksemad rändkivid, -rahnud ja -pangased. Selle alusel, millised alad on Läänemeri hilis- ja pärastjääajal üle ujutanud, jaotatakse Eesti ala Madal- ja Kõrg-Eestiks. Esimene hõlmab peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti ning Peipsi ja Võrtsjärve nõo.

24


Pinnamood

Loodus

P

äris laudtasast maastikku on Eestis vähe, seda leidub kohati Lääne- ja Põhja-Eestis. Kõige vahelduvama pinnamoega on Lõuna- ja Kagu-Eesti. Seal paiknevad Sakala, Haanja, Otepää ja Karula kõrgustik. Põhja-Eestis asuvat paest Pandivere kõrgustikku liigestavad moreenkünkad ja kõrge teetammi taolised looklevad vallseljakud. Ida-Eestis paikneb kogu Põhja-Euroopas omanäoline ja terviklik, suurte loode–kagu-sihiliste voorte ja nende vahel asuvate järvedega Vooremaa.

S

uurimad saared on Lääne-Eesti saarestiku kuuluvad Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi. Ka need on valdavalt madalad ja tasased ning nende pinnakate on õhuke ja kivine.

KAS SA TEAD?

Saaremaa lõunarannikul asuv Abruka. Sealne laialehine salumets sarnaneb Kesk-Euroopa pöögimetsaga

SUURIMAD SAARED Saaremaa

2714 km2

Hiiumaa

989 km2

Muhu

198 km2

Vormsi

92 km2

Kassari

19,3 km2

Naissaar

18,6 km2

Kihnu

16,4 km2

Väike-Pakri

12,9 km2

Suur-Pakri

11,6 km2

Ruhnu

11,4 km2

Abruka

8,8 km2

Vilsandi

8,8 km2

Piirissaar

7,5 km2

V

iljandi ja Pärnu maakonna piirialal asuv Soomaa rahvuspark on Eestis ainus piirkond, kus täheldatakse ka niinimetatud viiendat aastaaega – veerikkal ajal tekkivaid laialdasi üleujutusi. Raudna ja Halliste jõgi ujutavad siis üle ka teed ja majade alumised osad ning liiklemiseks läheb vaja paate. Harilikult on viies aastaaeg kevadel, kuid mõnikord ka muul aastaajal.

Soomaa rahvuspark

L

ahemaa rahvuspark asub Soome lahe rannikul Harjumaa ja Lääne-Virumaa piirialal. Kaitseala pindala on 74 784 ha, sellest maismaad 49 910 ha ja mereala 26 874 ha, keskus asub Palmse külas. Rahvuspark asutati 1. VI 1971 Jaan Eilarti eestvedamisel ja see oli NSV Liidu esimene rahvuspark. Rannajoont liigestavad Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning nende vahel asuvad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht.

Purekkari neem on Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp

Rohkesti on rändkive ja kivikülve, paelavadel leidub loopealseid. Jõgedel on klindiastangu kohal jugasid ja kärestikke, suurimad jõed on Loobu jõgi ja Valgejõgi. Taimestik on liigirikas, enamikku alast katab okasmets. Omapärane rannamaastik on ka iidne asustuspiirkond. Seal leidub kivikalmeid, linnamägesid, rannakülasid ning endisi uhkeid mõisaansambleid. Rajatud on looduse õpperadu, asutatud muuseume ning viiakse läbi kultuuriüritusi. Piirkonnale andis 20. sajandi algul nime Soome teadlane Johannes Gabriel Granö.

25


KAS SA TEAD?

Loodus

P

õhja-Eesti klint on Balti klindi osa ja ta paikneb Narvast Osmussaareni. Kohati ulatub ta vahetult Soome laheni. Mõni lõik on rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel sisemaal ja setetesse mattunud. Klint on kõrgeim Ontikal – 56 m.

K

Kõige suurem järvesaar on Peipsis asuv Piirissaar (7,5 km2) ning suurim jõesaar Narva jões asuv Permisküla saar, selle pikkus on 2,2–2,5 km. Saarte kõrgeim koht on Hiiumaal Kõpu poolsaarel asuv 68 m kõrgune Tornimägi. Saaremaa kõrgeim pinnavorm on Lääne-Saaremaa kõrgustik, tema kõrgus on Viidumäe piirkonnas Raunamäel 58,8 m. Kõige suurema suhtelise kõrgusega mägi on Haanja kõrgustikul asuv Vällamägi. Tema kõrgus jalamilt tipuni on 84 m ja kõrgus merepinnast 301,5 m.

KAS SA TEAD?

Kirde-Eestis on maastik põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tõttu oluliselt muutunud. Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneosas on olnud Eesti kõrgeimad tehismäed. Viie tipuga poolkoksimäe kõrgus küündis kuni 186 meetrini.

L

Toompea. W. S. Stavenhageni joonistus, 1867. 48 m kõrgune Toompea on looduslikult ja kultuuriloolt ainulaadne pinnavorm.

KAS SA TEAD?

KÕIGE, KÕIGE

lindi tekke teooriaid on mitu. Enamlevinud seisukoha järgi on see moodustud enne viimast jääaega erineva kõvaduse ja kallakusega kivimikihtide kulumisel vooluvete toimel. Geoloogiliselt nooremaid panku on ka Saaremaal (Panga pank), Muhu saarel, Kesselaiul ning Lääne-Eestis. Liivi lahe ääres ning Loode-Eestis on liivarandu, luiteid ja rannavalle.

L

iustikega tekkekohast meile kandunud kivid on rändkivid. Põhiosa neist pärineb Lõuna-Soomest, väike osa ka Läänemere põhjast. Suurimaid neist nimetatakse rändrahnudeks ning väiksemaid raudehk maakivideks, ümardunud servadega kive ka munakivideks ehk munakateks.

Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suurim maapealne rändrahn Ehalkivi asub Kunda lähedal Letipea neemel madalvees. Ümbermõõdult suurima rändrahnu leiab Tallinna külje alt Muugalt, sealse Kabelikivi ümbermõõt on 58 meetrit. Kõige suurem teadaolev veealune rändkivi ja suurim rändkivi üldse on Nõva lähedal madalvees paiknev Toodrikivi. Selle ümbermõõt on 54 m, kõrgus 10,5 m ja maht 1500 m3.

ähestikku paiknevate rändkivide kogumit nimetatakse kivikülviks.

Baltimaade ja ka Põhja-Euroopa suurim kivikülv asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu poolsaarel, selle pindala on 400 ha.

Kunda lähedal Letipea neemel madalvees asub PõhjaEuroopa suurim rändrahn Ehalkivi. Selle maapealse osa maht on 930 m3.

26


Kultuur

Kivirähk, Andrus

Koidula, Lydia

A

L

ndrus Kivirähk on sündinud 17.08.1970. Ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste.

K

oidula oli luuletajanimi, mida kandis Lydia Jannsen (abiellunult Michelson). Tema isa oli kirjamees ja ajalehe toimetaja Johann Voldemar Jannsen, kes kaasas vähehaaval ajalehetöösse ka oma tütre. Koidula alustas kirjutamist ajalehejuttudega ning võitis kirjandusliku kuulsuse luulekoguga „Emmajöe Öpik” (1867). Paljud tema luuletused on viisistatud, näiteks „Mu isamaa on minu arm”, „Sind surmani”, „Miks sa nutad, lillekene?”, „Kodu” („Meil aia-äärne tänavas...”) ja „Emasüda”. Tema näidendite „Saaremaa onupoeg” , „Kosjakased” (mõlemad 1870) ja „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” (1871) ettekandmisega Tartus sündis Eesti rahvuslik teater. Märkimist väärivad jutustused „Ainuke”, „Enne ukse lukkutamist” (mõlemad 1868), „Tammiste küla „vesketondid”” (1869) ja „Loigu perenaine” (1881).

Luulekogu „Emmajöe Öpik”

K Kivirähk on üle 20 aasta olnud üks enim loetud ja auhinnatud Eesti kirjanikke. Eesti Lastekirjanduse Keskuse Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad parima kirjaniku ja illustraatori, on Kivirähk võitnud viis korda. Kivirähki näidendit „Aabitsa kukk” on Eesti Draamateatris mängitud üle 300 korra.

F

K

antaasia- ja huumoriküllased on tema lasteraamatud „Kaelkirjak” (1995), „Sirli, Siim ja saladused” (1999), „Lotte reis lõunamaale” (2002), „Limpa ja mereröövlid” (2004), „Leiutajateküla Lotte” (2006), „Kaka ja kevad” (2009) ning „Karneval ja kartulisalat” (2015). Kivirähk on kirjutanud nuku- ja animafilmide stsenaariume, näiteks „Tom ja Fluffy”, „Lepatriinude jõulud”, „Leiutajateküla Lotte” ning „Lotte ja kuukivi saladus”. Tema arvukatest näidenditest on enim tähelepanu pälvinud „Eesti matus”, „Teatriparadiis”, „Voldemar” ja „Vaimude tund Koidula tänavas”. Kivirähki lastenäidendeid on ilmunud kogumikus „Sibulad ja šokolaad”.

oidula suri 11.08.1886 Kroonlinnas, kuhu ta arstist abikaasa oli tööle määratud, ja ta maeti sealsele kalmistule. 1946 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Mitmes Eesti linnas on Koidulale pühendatud mälestusmärke ja temanimelisi tänavaid.

KAS SA TEAD?

KAS SA TEAD?

ivirähk sai tuntuks naljajuttudega „Ivan Orava mälestused”, mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukad on olnud romaanid „Rehepapp ehk November” (2000, romaani põhjal valmis mängufilm „November”, 2017) ja „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007).

ydia Koidula sündis 24.12.1843. Ta oli üks tähtsamaid rahvusliku ärkamisaja kirjanikke.

Luulekogu „Waino-Lilled”

Lydia Jannseni kirjutised ilmusid esialgu anonüümselt või tema isa nime all. Kirjanikunime Koidula soovitas tal kasutada Carl Robert Jakobson. 1869 toimunud esimese laulupeo laulud olid valdavalt tõlgitud saksa keelest. Eesti algupära olid ainult Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”, viis Aleksander Kunileid. Luuletuse „Mu isamaa on minu arm” on hiljem viisistanud Gustav Ernesaks. Lydia Koidula oli kujutatud ka Eesti Vabariigi 100-kroonisel rahatähel.

27


Sport

Maadlus

Male

M

I

aadlus on Eestile läbi ajaloo olnud üks kõige edukamaid spordialasid – olümpiamängudelt on võidetud seitse kuldmedalit. Eestis hakati maadlust harrastama 19. sajandi lõpul. Esialgu kogus populaarsust peamiselt elukutseliste maadlus, kus maailmas saavutasid edu Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt. 1912. aasta Stockholmi olümpialt võitis maadleja Martin Klein Eesti spordiajaloo esimese olümpiamedali, hõbeda. Olümpiakullani jõudis esimesena 1924. aastal Pariisis Eduard Pütsep. 1936. aasta Berliini mängudel tegi ajalugu Kristjan Palusalu, kes võitis raskekaalus kuldmedali nii vaba- kui ka kreekarooma maadluses. See on saavutus, mida pole suutnud korrata ükski teine raskekaallane.

idse spordialana jõudis male Eesti territooriumile juba 13. sajandil, kuid esimene sportlik turniir sai teoks 19. sajandi lõpul. Eesti tõus rahvusvahelisele areenile algas 1935. aasta maleolümpia ja noore Paul Kerese eduga. 1938 võitis Keres AVRO turniiri, millega sai õiguse MM-tiitlimatšiks. 1939 võitis Eesti meeskond Buenos Airese maleolümpialt pronksmedalid.

P

aul Keres kuulus maailma paremikku kuni 1970. aastani, tulles 7 korda NSV Liidu meeskonnas maleolümpia võitjaks. 20. sajandi lõpul jõudis teise eestlasena maailma tippu Jaan Ehlvest, kes 1988. aastal tuli NSV Liidu meeskonnaga maleolümpia võitjaks ja järgmisel aastal meeskondlikuks maailmameistriks.

T

eise maailmasõja järel tõusid eestlastest maailma maadlustroonile veel Johannes Kotkas (olümpiakuld 1952) ja August Englas (maailmameister 1953 ja 1954).

U

uesti viis Eesti maadluse maailmatippu Heiki Nabi, kes tuli 2006. ja 2013. aastal maailmameistriks ning 2012. aastal võitis Londoni olümpialt hõbeda.

Jaan Ehlvest

Paul Keres Kristjan Palusalu

P

aul Keres on Eesti kuulsaim maletaja.

Palusalu sündis 10.03.1908 Läänemaal. 1936. aasta Berliini olümpiamängudelt võitis ta raskekaalus kuldmedali nii vabamaadluses kui kreeka-rooma maadluses. Seda pole suutnud maailmas ükski teine raskekaalu maadleja. Veel 1937. aastal tuli Palusalu Euroopa meistriks, kuid siis vigastas raskelt õlga, mis lõpetas tema sporditee. Teises maailmasõjas mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Teisel põgenemiskatsel jõudis Palusalu Soome ja naasis 1942 Eestisse. Selle eest karistas Nõukogude võim teda kaheaastase vanglakaristusega. Alates 1988. aastast peetakse Tallinnas temanimelisi mälestusvõistlusi. Palusalu suri 17.07.1987.

28

Narvas 7.01.1916 sündinud Keres jõudis maailma paremikku 1935. aasta Varssavi maleolümpial. 1938. aastal võitis ta maailma kaheksa tippmaletaja osavõtul toimunud AVRO turniiri, millega sai õiguse MM-tiitlimatšiks. Kahjuks röövis selle võimaluse varsti alanud Teine maailmasõda, kuid Keres jäi maailmameistri kandidaadiks kuni 1966. aastani. 1939. aastal aitas Keres Eesti malemeeskonnal võita pronksmedalid maleolümpialt. Hiljem NSV Liidu koondislasena võitis maleolümpiatelt 7 kuldmedalit. Keres oli mitmete maleõpikute autor ning pani 1969. aastal aluse Tallinna rahvusvahelisele turniirile, mis hiljem kandis tema mälestusturniiri nime. Keres suri 5.06.1975 Helsingis, olles teel Vancouverist koju.

KAS SA TEAD?

K

ristjan Palusalu on ainus Eesti maadleja, kes võitnud kaks olümpiakulda.

Paul Keres oli ainsa sportlasena kujutatud ka Eesti 5-kroonisel rahatähel.

TEA koolientsüklopeedia eestimaast  
TEA koolientsüklopeedia eestimaast