Page 1


Lehtpuud Hõlmikpuu Välimus Hõlmikpuu on hõlmiklaste sugukonna ainsa perekonna ainus liik. Hõlmikpuu saab kergesti ära tunda lehtede järgi, need on kuni 10 cm pikad ja peaaegu niisama laiad ning kasvavad 3–5 kaupa kimbus. Kujult sarnanevad kahehõlmalise lehvikuga. Sügisel värvuvad lehed kuldkollaseks. Isasõied on koondunud väikesteks rohekaskollasteks urvataolisteks õisikuteks. Emasõied meenutavad käbi. Ploomikujulise vilja väliskiht on lihakas ning lõhnab ebameeldivalt. Viljad valmivad lehtede langemise ajal. Luuviljaliste seemet meenutavat „pähklit“ kasutatakse aga Hiinas toiduks.

Kas tead, et hõlmikpuu on loodusharuldus – viimane ellujäänu taimeklassist, mis ümmarguselt 250 miljonit aastat tagasi oli rohkeliigilisena levinud kogu maakeral. Ta on kõigist praegustest puuliikidest vanim ning täpsemalt polegi lehtpuu, vaid kitsamalt võttes palmlehikute ja okaspuude vaheline omaette liik. Puu erakordsuse tõttu võiksid meelde jätta tema ladinakeelse nime – see on Ginkgo biloba.

Viljadega hõlmikpuu.

12

Kõrgus Euroopas 15–30 meetrit, Hiinas kuni 45 m Õitsemisaeg mais–juunis Viljad valmivad hilissügisel Elupaik Hõlmikpuu pärineb Ida-Aasiast. Looduses on aga ka seal tänapäeval väga haruldane. Hiina rahvuspuu. Euroopas leiad teda aedadest, parkidest ja tänavaäärtest heal põhjusel: see esinduslik puu on väga pikaealine ja tugev, tuleb rõskuse ning saasteainetega hästi toime ka suurlinnades. Eesti suurim hõlmikpuu kasvab Tallinnas Tõnismäel 13 meetri kõrgusena.

Hõlmikpuu lehed on kergesti äratuntavad.


Lehtpuud Tamm

Kõrgus kuni 40 m Õitsemisaeg mais–juunis Viljad valmivad oktoobris ktoobris Välimus Tamme perekonda kuulub umbes 600 liiki puid. Tamme tunneb vaevata ära laia võra, tugevate okste ning ebakorrapäraste sügavate hõlmadega lehtede järgi. Vanade pahklike tammede harud algavad mõne meetri kõrgusel maapinnast ja seepärast sobib puu väga hästi ronimiseks. Kuid ettevaatust –

tamme sügavarõmelise korba vastu võib end kergesti vigastada! Lehtimise ajal on puu kaetud kollaste isasurbadega. Emas-õied on peitunud puu ülemiste lehtede alusele. Tamme viljad – tõrud – äratavad aga küll tähelepanu. Piklik tõru on 1/3 ulatuses ümbritsetud lüdiga nagu omamoodi munatopsikesega. Algul rohelised tõrud värvuvad valmides pruuniks ning küpseina kukuvad maha. Elupaik Tammede levikuala on väga lai, haarab kogu põhja poolkera parasvöödet, kohanenud troopikaski. Tammed kasvavad metsaservadel, lehtsegapuistutes ja eriti sageli parkides ning uhke üksikpuuna taluõuedes. Looduslikult kasvab ha Eestis harilik tamm – eestlaste püha puu pärna kõrval. Sisse on toodud mitu võõrliiki, neist kõige sagedam on Põhja-Ameerikast pärit punane tamm.

Kas tead, et vanasti oli tammel põllumajanduses tähtis roll, sest talupojad nuumasid sügiseti tammetõrudega sigu? Tamme vastupidav puit oli väga nõutav. Kuni 19. sajandi lõpuni ehitati sellest laevu. Tänapäeval valmistatakse tammepuidust peamiselt mööblit. Muide, meil Eestis viivad jahimehed veel tänapäevalgi tõrusid metsa – metssigadele maiuspalaks.

Tore tamm.

13


Lehtpuud Hobukastan

Kõrgus kuni 30 m Õitsemisaeg mai lõpul – juuni algul Viljad valmivad septembris– oktoobris Välimus Kõigepealt teadmiseks – hobukastan pole kastanipuude sugulane, vaid on üksainus täiesti iseseisev liik! Hobukastan on uhkemaid ja kaunimaid lehtpuid. Ta sõrmjad kahelisaagja servaga lehed on väga suured, keskmised sulglehed võivad kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Harilikult mai lõpul pärast lehtimist ehib hobukastan end üleni suursuguste õisikutega, mis seisavad püsti nagu küünlad. Õisikud koosnevad kümnetest valgetest kollaste, kreemide või punaste vöötide ja täppidega õitest. Septembrist

alates valmivad punakaspruunid läikivad viljad ogalises rohelises paksuseinalises viljakestas. Rahvakeeles kutsutakse neid lihtsalt kastanimunadeks. Elupaik Looduslikult kasvab hobukastaneid nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Saksamaa lõunaosas armastatakse neid näiteks vabaõhu kohvikutes või muudes einestamiskohtades varjuandvate puudena. Hobukastan on Eestis sissetoodud liik, mida võib näha peamiselt parkides ja puiesteedel.

Uhke hobukastan õieilus.

Õievärvustest Kas oled märganud, et hobukastanite õite värvus erineb puiti mõnevõrra? Nii on sellepärast, et algul on õitel kollane laik, mis teatab: siin valmistatakse nektarit ehk mesinestet. Päev või paar hiljem, kui nestet enam ei moodustu, värvub laik punaseks. Sel moel juhivad hobukastanid putukaid otseteed tolmeldamist vajavate õiteni.

16


Lehtpuud Kastanipuu

Kõrgus kuni 30 m Õitsemisaeg kesksuvel Viljad valmivad oktoobris

Välimus Perekonnas on 14 liiki. Pikkade ja kitsaste pealtpoolt tumeroheliste lehtede servad on täkilised ja algul ka alt karvased. Õitseajal torkavad silma põhiliselt kollakaspruunid pikad (kuni 15 cm) isasurvad, millel on praetud seente lõhn. Kõige kergem on kastanipuu ära tunda sügisel, kui see vilju kannab. Oksatipus on siis näha 1–3 ogalist rohelist kera, mille sees rohkesti tärklist ja suhkrut sisaldavad söödavad pähklid. Elupaik Kastanipuu on looduses kodunenud Põhja-Aafrikas, Väike-Aasias ja Lõu-

Noor kastanipuu. na-Euroopas, eriti Vahemeremaades. Puu vajab nimelt mahedat kliimat. Siiski kasvab ta ka Saksamaa soojemais piirkondades, näiteks Reini ja Moseli äärsetes viinamarjakasvatuse piirkondades, samuti Tessinis Šveitsis. Eestis kastanipuud ei kasva.

Viljad nagu väikesed rohelised siilid.

Maitsev sügisamps Kastaneid võid ise toiduks valmistada. Lõika noaga koor poolringi ulatuses lahti, pane kastanid ahjupannile ja sea praeahju kuumus 200 °C. Pähklid on täiesti küpsed, kui koor lõikeservades üles kooldub. Ettevaatust ahjust võtmisel – pann ja kastanid on tulised! Pea meeles, et meil Eestis kasvava hobukastani viljad süüa ei kõlba!

17


Viljapuud Õunapuu

Õites õunapuuoks.

Kõrgus 10–17 m Õitsemisaeg mais Viljad valmivad alates septembrist

Kas oled maitsnud metsõunapuu õuna? Ettevaatust haukamisel – see on kõva ja väga viha! Lisaks pead metsõunapuul ronides olema tähelepanelik, sest puuokstel võivad olla ogad.

Elupaik Metsõunapuu kasvab Välimus Euroopas valPerekonnas umbes 30 liiki gusnõudliku ja mitu tuhat kultuurvormi. puuna puisMetsõunapuu on võrdleniitudel, hõmisi madal, ebakorrapärase redamates laiuva võraga, noores eas metsades tihti asteldega. Kevadel katja metsatub puu arvukate valgete või servades, roosakate õitega. Sügisel kankus sirgub nab 2–4 cm läbimõõduga vilju. kõrgemaks kui Need on kollakasrohelised, päikesemetsas. Eestis on poolsest küljest veidi punakad. Varisemetsõunapuu looduvad puult alles talvel. ses jäänud nii haruldaseks, et tema raiumine on seadusega keelatud. Eestis looduskaitse all! Sagedamini võib teda näha LääHinda õuna! ne-Eestis. Eesti suurim „An apple a day keeps the doctor away.” See inglise metsõunapuu kasvab vanasõna võiks tõlkes kõlada nõnda: „Kui päevas ühe Karksi ürgorus: umbes õuna sööd, siis arstil varsti pole tööd.” Õunte tervis200 aastat vana puu likkust tunti juba kiviajal. Nii kaua on õunapuid kason 18 m kõrge, vatatud ja õunu söödud. Praegusaegseid lugematuid tüve ümbermõõt suurte maitsvate viljadega sorte viljeldakse nii väikes4,2 m, võra ümbertes koduaedades kui ka tohututes istandustes. mõõt 32 m.

32


Viljapuud Pirnipuu

Kõrgus kuni 20 m Õitsemisaeg mais Viljad valmivad septembris– oktoobris Välimus Pirnipuude perekonnas on üle 30 liigi, kultuursortide arv ulatub üle 5 tuhande. Metspirnipuud aetakse imelikul kombel sageli segi metsõunapuuga. Ometi leidub ju häid eristamistunnuseid. Vanemaid puid saad nende suuruse järgi õigesti määrata – metsõunapuud on väikesed ja enamasti ümara võraga, metspirnipuud kõrgemad ja kitsama võraga. Metsikuid pirnipuid võib tänapäeval siiski haruharva leida. Pirnipuu tumerohelised ümarad peenetäkilised lehed läigivad. Kreemikasvalged või puhasvalged õied on koondunud kännastesse. Õitseajal on üleni õitesse mat-

tunud puu imeilus. Viljad mitmesuguse kujuga pirnjad, harilikult rohelised, osa muutub valmides kollaseks. Elupaik Pirnipuud kasvavad Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasias ning Loode-Aafrikas. Olgu mets- või kultuurpirn – mõlemad vajavad soojust. Eestis pärismaisteks peetavad metspirnipuud on kantud Eesti Punasesse raamatusse. Kõige tõenäolisemalt võib neid leida lammimetsadest ja laukapuude lähedusest. Aias edeneb pirn paremini seinte ja müüride ääres, kus ta on kehvade ilmaolude eest kindlamalt kaitstud.

Õitsev pirnipuu.

Magus maius Kuivatatud pirnidest küpsetatakse mõnel maal juba keskajast saati pirnileiba. Pirnid selleks valitakse sordist, mis värskelt hästi ei maitse, kuivatatult aga siiski hoopis paremini. Pirnileib tehakse vürtsikast tihkest taignast ning küpseb tumepruuniks. Lahtilõigatud leivas on hästi näha pirni- ja pähklitükikesed. Säilib väga kaua ja on toitev.

33


Okaspuud Euroopa nulg

Kõrgus kuni 35 m Tolmlemisaeg mais–juunis Käbid valmivad oktoobris

Välimus Nulge on kokku rohkem kui 250 liiki. Kaugemalt tunneb vanemaid euroopa nulge ära nende ladva järgi, mis on palju laiem kui kuuskedel, viimastega neid sageli segi aetaksegi. Aga noored euroopa nulud? Ka neid saab kergesti eristada. Nuluokkad on tumerohelised, pehmed ja otsast tömbid. Varjus kasvavate nulgude okkad on nagu seitlisse kammitud, kesk oksa „juukselahk”. Hallikasvalge tüvi on talle andnud teise nime – valge nulg. Käbid on 10–20 cm pikad, tömpsilindrjad, punakaspruunid. Valminud käbid varisevad kohe puult.

Euroopa nulu okkad on altpoolt hõbekuni rohekasvalged.

42

Elupaik Euroopa nulu looduslik kodumaa on Kesk- ja Lõuna-Euroopa, täpsemalt sealsed mägialad. Kultuuris on ta leviala märksa laiem. Kuna ilmastik ja pinnas seavad liigile kõrgeid nõudmisi, siis jääb euroopa nulge metsades aina harvemaks. Muutused mõjutavad ka metskitsi ja hirvi, kes nulgude noori võrseid toiduks vajavad. Eestis kasvavad euroopa nulud kõige paremini Lääne-Eesti saartel. Metsapuu ta meil pole, istutatud on põhiliselt parkidesse. Siinsed suurimad nulud kasvavad Hiiumaal Suuremõisa pargis.

Kas tead, et nulud kannatavad eriti tugevasti õhusaaste käes? Metsahukk on eelkõige nuluhukk. Kahjustatud nulud tunned ära ladvast: kui päris noorel nulul on väga tihe latv, siis on puu haige. Õhusaastet ei talu aga kuusedki. Just sellepärast neid linnades eriti näha pole.

Noor üksikult lagedal kasvav nulg.


Okaspuud Kaukaasia nulg Välimus Noore puu võra on sirge, (lai)koonusjas, vanemal puul sammasjas, väga tihe. Kaukaasia nulu tugevad tihedad oksad on kaetud läikivate tumeroheliste okastega. Okkad ongi tähtsaim eristustunnus. Need on 2–4 cm pikad, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad,

Kõrgus kuni 50 m Tolmlemisaeg mais–juunis Käbid valmivad septembris– oktoobris alt rohekasvalged. Püsivad puul kaua (kuni 10 aastat). Sõrmede vahel puruks hõõrudes okkad lõhnavad. Käbid kuni 20 cm pikad, noorelt rohelised, vanalt pruunid. Seemneid koos käbidega korjata ei saa, sest kohe valminult varisevad seemned käbidest välja.

Kaukaasia nulu käbid kasvavad võrsetel püstiselt. Elupaik Looduslikult kasvab Kaukaasias, peamiselt Musta mere ääres. Euroopa sooOh, jõulupuu... jema kliimaga maades kasvatatakse aedades ja Jõulupuuks valitakse tänapäeval aina sagedaparkides, samuti jõulumini nulge. Igal aastal Saksamaal müüdavast puuistandustes. Soojaüle 25 miljonist jõulupuust on 16 miljonit kaulembese puuna ei talu kaasia nulud. Enamikku sellest liigist jõulupuid karmi talve, seepärast kasvatatakse Taanis. Seal edenevad nad maheEestis väga haruldane. das rannikukliimas eriti hästi ja kasvavad kiiresti Otsida võib mõnd kausuureks. Eestissegi sisseveetult kogub nulg siin kaasia nulgu vahest Järvjõulupuuna populaarsust. seljalt ja Saaremaalt.

Noor kaukaasia nulg.

43


Põõsad Sarapuu

Kõrgus 5–8 m Õitsemisaeg märtsist–aprillini Viljad valmivad varasügisel augustist septembrini Välimus Sarapuude perekonnas on üle 15 liigi. Kõrge rohkesti hargnev põõsas. Sarapuu vajab palju ruumi, sest laiub enamasti lausa maapinna lähedalt alates ja ajab järjest uusi võrseid. Peaaegu ümmargused, väikese terava tipuga lehed on pehmed ja karvased ning kahelisaagja servaga. Kollased isasõied on eriti pikkades urbades, mis õitsemise ajal veelgi pikenevad. Urbade õietolm tolmeldab väikesi punaka emakasuudmega emasõisi, milles areneb pähkel, mida

Kevadel kannab sarapuu urbi.

48

peaaegu kogu ulatuses katab algul roheline, hiljem pruuniks muutuv lüdi. Elupaik Levinud parasvöötme metsavööndis Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on sarapuu kõikjal tavaline, olgu puisniitudel või loodudel või varjutaluva liigina ka kuuse-segametsades ja isegi laialehiste puistute alusrindes. Saaremaal on päris palju ka puhtaid sarapikke.

Kas tead, et kiviajast alates on sarapuupähklid olnud tähtis toiduaine? Sellepärast germaanlased näiteks hoidusid nende raiumisest. Keskajal koristati pähklisaaki põõsailt üle aasta. Tüvikuist ja okstest ehitati tarasid, okstest punuti korve, tehti tünnivitsu. Jalutuskeppegi valmistati tihti just sarapuust.


Põõsad Astelpaju Välimus Perekonda kuulub 3 liiki. Astelpaju võib kasvada kas madala puu või põõsana. Teda on suhteliselt lihtne ära tunda sügisel, kui ta kannab oranžpunaseid väikesi vilju (marju). Ettevaatust nende noppimisel! Nagu nimestki nähtub, on astelpajul astlad ja need on väga teravad! Tuhmrohelised lehed on pikad ja kitsad ning helgivad hõbedaselt tänu hõbejatele tillukestele soomustele, mis lehti mõlemalt küljelt katavad. Säilitavad oma silmatorkava värvuse sügiseni. Õied väikesed, lühikestes kobarõisikutes. Eemalt ei paista astelpaju enamasti kuigi kena, sest ta kasvab rägusse ja võragi on korrapäratu.

Astelpaju oksad on tihedalt viljadega kaetud.

Kõrgus kuni 10 m Õitsemisaeg aprillis–mais Viljad valmivad alates septembrist Elupaik Astelpaju on levinud Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Et ta vajab väga palju valgust, esineb teda looduses eelkõige ranniku liivaluidetel, järvekallastel ja jämeliivastel või kruusastel jõelammidel. Kui soovid panna astelpaju kasvama koduaeda, pead valima kõigepealt päikeselise kasvukoha, muus osas pole ta nõudlik. Vahepeal unustusse vajunud kultuurtaimena kasvatamine hoogustus taas pool sajandit tagasi, Eestis muutus arseks umbes populaarseks at taga asi, 15 aastat tagasi, ks on nüüdseks henehuvi vähenenud.

Astelpaju mahl sisaldab eriti rohkesti vitamiine.

Vitamiinipomm Astelpaju marjade vitamiinisisaldus on väga suur: 100 grammis umbes 450 milligrammi C-vitamiini, seega sidruniga võrreldes 2 korda rohkem! Lisaks veel vitamiin B12, A-vitamiini eelvitamiin ehk beetakarotiin ja teised karotinoidid. Parem joo just astelpajumahla, sest toored viljad pole maitsvad.

49


Puhmad Mustikas Välimus Madalal üsna silmapaistmatul mustikapuhmal on väikesed ovaalsed peensaagja servaga veidi nahkjad lehed. Puhmad harunevad tugevasti, aja jooksul tekitavad raskesti läbipääsetava tiheda taimevaiba. Õied on rohekasvalged, roosa varjundiga. Mustikapuhmad kannavad rohkesti väikesi siniseid sinkjashalli kirmega väga mahlaseid vilju – marju. Küpsed marjad on eriti maitsvad, kui noppida need otse suhu. Elupaik Leviala väga lai – lähisarktikast troopika mägedeni. Mustikad kasvavad eelkõige okas- ja segametsades, aga ka rabades. Kõige paremini sobib neile savi- ja turbapinnas. Mitmel maal, eriti näiteks Skandinaavias kasvatatakse mustikaid suurel hulgal müügiks. Kasutatakse laialdaselt toiduaine- ja ravimitööstuses.

Kõrgus 15–50 cm Õitsemisaeg mais–juulis Viljad valmivad juulist septembrini

Kas tead, et mustikaid kutsutakse mõnel maal ka sinimarjadeks? Meie sinikas on mustika lähisugulane, kõrgema põõsa ja heledamate siniste marjadega. Ükskõik kas sööd mustikaid otse põõsalt või mustikakooki, värvib see mari su keele ja hambad ja huuled lillaks. Karta pole vaja – mustikad on väga tervislikud!

Mustikamarjad on sinikamarjadest tumedamad.

72


Puhmad Pohl Välimus Pohlad on igihaljad madalad väikeste nahkjate kuni 3 aastat vartel püsivate lehtedega puhmad. Iseloomulik on ka pohla pikk õitsemisaeg: valkjad või roosakad kellukjad õiekobarad ehivad taime maist kuni augustini. Viljad Kõrgus 8–25 cm Õitsemisaeg maist–augustini Viljad valmivad augustist oktoobrini

Kaunis pohlavaip.

Elupaik Kasvavad Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestiski väga tavalised marjad männimetsades ja nõmmedel, rabaservades, liivikuil, raiesmikel. Pohla kutsutakse meil ka palukaks. Polaarjoonest põhja pool kasvavad pohlad saavad palju päikesevalgust ning on seetõttu eriti aromaatsed.

on punased, valmivad kiiresti ja nii on õisi ning marju puhmal ühel ajal. Pohl levib võsunditega, mis kasvavad tihedalt vastu maad ja kindlaist paigust juurduvad. Ajapikku sugeneb algselt mõne taimega alale tõeline pohlavaip.

Küps pohlakobar.

Kas tead, et Skandinaaviamaades kasvab pohli väga rikkalikult? Seal kuuluvad pohlamarjad igapäevatoidu juurde. Nendest valmistatud salatit süüakse koos lihapallikeste ja kalaga, keediseid ja želeesid magustoiduks – tõepoolest maitsev! Maades, kus aromaatsed pohlad on väga haruldased, reklaamitakse pohlasaadusi nagu luksuskaupa.

73

Profile for TEA

Puud, põõsad ja puhmad  

Puud, põõsad ja puhmad  

Profile for tea-2017
Advertisement