Page 1

t s va stu Dinosaurused • Kosmos • Piraadid • Putukad • Ilm


Kui kiiresti dinosaurused jooksid? Mõned dinosaurused suutsid joosta väga kiiresti – kuni 80 kilomeetrit tunnis. Isegi hobused ei jookse nii kiiresti! Ornithomimus oli sihvaka keha, õõnsate luude ja pikkade jalgadega dinosaurus. Kiiresti joostes sai ta teisi loomi jahtida ja samas ka ise kiskjate eest põgeneda.

Ornithomimus

Tee ise Kasta mõned suled värvi sisse ja suru need siis paberile. Vaata, millised jäljed paberile jäävad. Samamoodi võid teha ka käejälgi.


Kas suured dinosaurused suutsid kiiresti liikuda? Suured dinosaurused olid tavaliselt aeglasemad – suurt ja rasket keret on palju keerulisem liigutada. Muttaburrasaurus oli üks suurtest dinosaurustest. Tõenäoliselt liikus ta ringi tagajalgadel kõndides ja pead kõrgel üleval hoides. Tal oli ka pikk saba, mis arvatavasti aitas tal tasakaalu hoida.

Kiirustaja Coelophysis suutis sörkida ja soovi korral isegi hüpata. Tavaliselt liikus ta ringi kahel tagajalal, aga vahel ka neljal jalal nagu koer. Nii liikudes jooksis ta päris väledasti, kuni 30 kilomeetrit tunnis.

Kas mõned dinosaurused olid väikesed? Kõik dinosaurused olid munast koorudes väikesed. Mõned täiskasvanud dinosaurused polnud kodukassist suuremad. Compsognathus oli väike ja kerge dinosaurus. Ta sõi endast väiksemaid sisalikke ja putukaid.


Kas kõrvahargid elavad tõesti kõrvas? Kõrvahargid ei roni tegelikult kõrvadesse ega peida end juuste sisse. Küll aga meeldivad neile pimedad ja niisked nurgad. Öösiti tulevad nad välja, et süüa õielehti, oma lemmiktoitu.

Kõrvahark

Avasta Püüa välja uurida, millised loomad külmade ilmade saabudes minema rändavad.


Kas putukad aitavad taimedel kasvada? Paljud putukad, näiteks liblikad, koguvad õitelt nektarit ja õietolmu. Õielt õiele liikudes kannavad nad õietolmu laiali. Nii aitavad nad taimedel seemneid ja vilju kasvatada.

Ohakaliblikas

Kus putukad talve veedavad? Külmade ilmade saabudes liiguvad osad putukad soojematesse kohtadesse. Seda nimetatakse rändeks. Põhja-Ameerika monarhliblikad lendavad sügisel lõunasse. Nad veedavad talve Ameerika soojemates piirkondades ja lendavad kevadel taas põhja poole.

Võrratud võrgud Võrke punuvad ämblikud teevad peaaegu igal ööl uue võrgu. Nad söövad vana võrgu ära ja koovad selle asemel uue.


Kas kõrbes kasvas toitu? Väga suur osa Vana-Egiptusest oli kuiv ja viljatu kõrb. Aga igal aastal juulikuus ujutas Niiluse jõgi kuivad jõeäärsed alad üle. Koos veega tulid ka viljakad jõesetted, mis katsid jõe mõlemal kaldal laiu maa-alasid. Sinna said põllumehed seemneid külvata ja hiljem head saaki koristada.

Kari loeti üle

Kuidas vanad egiptlased põldu harisid? Kõigepealt künti põllud härgade ja puuatradega üles. Seejärel põllud kõblati ja sinna kaevati niisutuskraavid. Lõpuks külvati seemned. Põllumehed pidasid ka kitsi, lambaid, parte ja hanesid. Nad pidasid ka mesilasi.


Kao ära! Väikesed poisid töötasid linnupeletajatena. Nad hirmutasid linde valju kisaga ning kasutasid ka lingusid.

Saak

Mida põllumehed kasvatasid? Põllumehed kasvatasid otra (sellest tehti õlut) ja viinamarju (nendest tehti veini). Datlid, viigimarjad, melonid, kurgid, sibulad, porrulaugud ja salatid kasvasid Niiluse mudaga väetatud viljakatel muldadel väga hästi. Kasvatati ka nisu.

Põllumehed

Joonista! Joonista korv, mis on täis VanaEgiptuse põllumehe kasvatatud saaki. Siit pildilt näed, milliseid korve tollal kasutati.

Niiluse vesi


3. Kes kartsid viikingeid?

Viktoriinivoor Kas mäletad, mida viikingite kohta teada said? Siin on mõned küsimused. Pildid on abiks, aga kui sa vastust ei mäleta, saad õigelt lehelt vastuse üles otsida.

Lk 285 4. Kas mõõkadel olid nimed?

Lk 286

5. Kes oli äikese valitseja? Lk 281 1. Miks viikingid oma paate vedasid?

2. Milline viikingikuningas tappis oma venna?

Lk 282

Lk 289

6. Miks elasid loomad elumajades?

Lk 290


Vastused: 1. Viikingid vedasid oma paate ühe jõe äärest teise äärde 2. Erik Haraldsson 3. Inimesed, kes elasid rannakülades 4. Sõdalased panid oma mõõkadele nimed 5. Tormijumal Thor 6. Et neil oleks kuiv ja soe 7. Et saaks kala püüda 8. Noored viikingipoisid mõõgavõitlust harjutades 9. Mees pidi pruudi isale kopsakat pruudiluna maksma 10. Nad käisid leilisaunas 11. Jah 12. Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kuningad 13. Jah, jõulud olid viikingite tähtis püha

Lk 300 10. Kuidas viikingid ihupuhtust hoidsid? Lk 297

13. Kas viikingid pühitsesid jõule? 9. Kas naisevõtt oli kulukas?

Lk 305 Lk 304

Lk 297 12. Kes alistas viikingid? 8. Kes kasutasid puumõõkasid?

11. Kas viikingitel olid tualettruumid?

Lk 293

Lk 300 7. Miks oli meri viikingite jaoks nii tähtis?

Miljon miksi miljon vastust  
Miljon miksi miljon vastust