Page 1

Ajaleht kulla ajatust särast ja investeerimisest

Kullaleht

Nr. 1 kordustrükk*

talv 2007

Investeerimiskuld astub oma väärikale troonile Finantsmaailmas valitseb praegu ebastabiilsus. Ees ootavad põnevad ajad ning valikud. Aastatuhandeid on kuld taganud parima võimaluse säilitada oma töövilju ja elada üle raskeid aegu. Kuld pole kunagi lasknud endaga manipuleerida ja on üritajaid selle eest kõvasti karistanud. Kuld teab oma väärtust, sest teda on maailmas piiratud koguses. Lähima viie aasta jooksul ennustatakse kullale ulmelist tootlust – kuni

500%. Maailma finantssüsteemi ebastabiilsuse juures pole siin midagi ulmelist. Vanal tähel on aeg taas särada. Investeerimiskuld võtab peagi sisse oma auga välja teenitud positsiooni ajaloos ja astub ka nüüd troonile. Soovime talle siis jätkuvalt pikka iga läbi aastatuhandete. Ja ärme seejuures ka oma võimalusi maha maga!

“Teil tuleb teha valik – usaldada kulla loomulikku stabiilsust või siis valitsusliikmete ausust ja intelligentsi. Ja täie lugupidamisega nende härrasmeeste suhtes, mina soovitan teile seni, kuni püsib kapitalistlik süsteem, hääletada kulla poolt.” (Bernard Shaw ,1928)

*Käesoleva Kullalehe esmatrüki ilmumisel 6.10.2006 oli kulla hind 560.75 $/oz. 26.02.2007 oli kulla maailmaturu hind 685.75 $/oz, mis teeb 5 kuu tõusuks 22.3% KULD 06.10.2006-26.02.2007 685.75 $/oz

+22.3% 560.75 $/oz

Dollari peakohal ripub kirves Ameerika impeerium sõltub USA dollarist ja et naftat müüdaks jätkuvalt dollarite eest. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendaks USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.

Loe lk 4

Haruldased kuldmündid

Investeerimistaeva uus komeet on tulekul Kulla tootluseks oodatakse viie aastaga 500% Investeerimistaevasse on taas oodata komeeti nimega füüsiline kuld. Analüütikud julgevad lähiaastatel pakkuda kulla tootluseks suisa 500%. Kas pole muljetavaldav, kuid samas ka uskumatu? Tegelikult on sel suur tõde taga.

M

aailmas soovitatakse investoritele kuldreeglit: hoidke oma varadest 10-15% füüsilises kullas. Ühest küljest tundub see soovitus väga vanamoelisena, sest tänapäeval ei ole kuld

maailma rahasüsteemi osa ja elektroonilised raha instrumendid toodavad justkui rohkem kasumit. Teisest küljest väidavad kullale spetsialiseerunud analüütikud, et praegusel hetkel tuleks suisa 35-50% oma

investeerimisportfellist vahetada kulla vastu. Analüütikud lubavad kullale lähiaastatel kuni 500% või isegi suuremat tootlust. On see üldse reaalne või tundub see hullumeelse väitena? Millel põhineb selline ennustus ja

kuidas on see võimalik? Traditsioonilised pankade investeerimisfondid ei luba kunagi oma klientidele nii kõrget tootlust.

Ebapopulaarsete uskumatu tähelend Läbi aegade on olnud teatud investeerimisobjektid, mis tarkadele investoritele on toonud kuni mitmekümnekordseid tulusid. Ühine nimetaja nendele investee-

rimisobjektidele on see, et need on enne oma tähelendu olnud erakordselt ebapopulaarsed. Mõned näited elust. Tean investoreid, kes ostsid Hansapanga aktsiaid, kui aktsia maksis alla 100 krooni ja mitte ükski neist, kes hiljem võttis välja kümnekordse võidu, ei teinud oma ostu pankade soovitusel.

Kuldseid Pandamünte peetakse ainulaadse teema, kauni ja keeruka kujunduse ning kõrge kullasisalduse tõttu maailma elegantseimateks müntideks.

Loe lk 5-7

Füüsilise kulla koht maailmas Kuld mängib igas maailma riigis mingit rolli - kus suuremat, kus tagasihoidlikumat. Füüsilise kulla omamise traditsioonid on läbi aegade kestnud.

Loe lk 8 järg lk 2 tel 1771 • www.tavid.ee


Kullaleht

Kuldne reegel: see kellel on kuld, teeb ka reeglid.

Investeerimistaeva uus komeet on tulekul Algus lk 1 Kolm aastat tagasi oli Bulgaarias erastamisväärtpaber, mille maksumus oli 22% nominaalist ning see oli Bulgaaria börsi likviidseim väärtpaber. Selle väärtpaberi ostusoovitust ei olnud üheski nimekirjas, kus kirjeldati suurimat tõusu ootavaid väärtpabereid. Seitsme kuuga jõudis väärtpaber tõusta 98%ni nominaalist ehk üle 400%! Kasahstani väärtpaberiturust ei räägita Financial Newsis ega Wall Street Journalis, kuid võrreldes möödunud aastaga, on isegi kõige viletsamalt esinenud aktsia tõusnud 270%. Need on ainult mõned näited ebapopulaarsete aktsiate tähelennust. Seega on väga suur alus oletada, et järgmine komeet investeerimistaevas on kuld, ja just füüsiline kuld.

Väärismetalli vähendamine on hävitanud impeeriume Et seda võimalikku tõusu mõista, peab vaatama natuke ajalukku. Kogu maailma rahanduse ajalugu on seotud kullaga. Kuld on olnud raha tagamise vahendiks. Kuld takistas valitsustel liigset raha trükkimast ja ühes inflatsiooniga oma elanike säästude hävitamist. Riigid, kes ei järginud kulla standardit, elasid paratamatult läbi inflatsioonilisi vapustusi, sest valitsejate soov oma kulutusi suurendada viis tihti majanduste kokku kukkumiseni. Üheks Rooma riigi varisemise põhjuseks oli kindral Nero priiskav eluviis ja raha väärismetalli sisalduse vähendamine. Aastatel 10-260 m.a.j. oli Rooma riigis inflatsioon 0,4% aastas. Aastatel 260-340 m.a.j. suurenesid hinnad 20 korda, sest müntide hõbedasisaldust vähendati 60%lt 4%le. Valitsejad said kulutada rohkem, kuid riik läks kaosesse. See kõik lõppes barbarite sõjakäiguga Rooma ja ühe korrastatud tsivilisatsiooni

Investori kuldreegel – hoia oma varadest 10-15% füüsilises kullas hävinguga. Maailmas algas pime keskaeg. 19. sajandi algul elasid Euroopa rahvad peale Napoleoni sõdu läbi inflatsiooni, mis paiskas lihtrahva suurde viletsusse. Sellest välja pääsemiseks võeti ainuvõimaliku rahasüsteemina maailmas kasutusele kulla standard. Aastal 1900 oli üle 50 riigi Euroopas seotud kulla standardiga. Maailma majanduse stabiilsus peale Napoleoni sõdu tagas ka ligi 100 aastase rahuperioodi, mille sarnast ajaloost annab otsida. Sel ajal ei toimunud ühtegi suuremat sõda. Raha stabiilsus aitas kaasa tööstusrevolutsioonile ja rahva elujärje tunduvale paranemisele. Peale esimest maailmasõda lagunes kulla standard, tulemuseks olid hüperinflatsioonid Saksamaal ja Suur Depressioon USAs.

Pankade usalduse eksperiment jõuab lõpule 1971. aastal sidus Ameerika oma raha kulla standardist lõplikult lahti. Tegemist oli ülejõu peetud Vietnami sõja tagajärjega. Ajalugu on näidanud, et ükski riik ei suuda finantseerida sõdu oma maksumaksjate arvelt. Üldjuhul tuleb sõdade maksumus maksta kinni hiljem ning maksmine toimub läbi raha väärtuse vähenemise ehk inflatsiooni. Aastast 1971 püsib kogu maailma rahandus ja pangandus ainult usaldusel. Raha hulga üle maailmas otsustavad keskpangad. See eksperiment on kestnud praeguseks 35 aastat, kuid nüüd hakkab see jõudma lõpule. Raha ja selle ekvivalentide hulk ületab praeguseks mitmekordselt maailma kaubavarusid, kuid näiliselt

Kuna kulla kogus on maailmas piiratud, siis ei saa valitsused kulla hinnaga nii lihtsalt manipuleerida. www.tavid.ee • tel 1771

on kõik korras, sest peale tavalise kauba saab raha eest piiramatult nn. petukaupu, mis nagu oleks ka kaubad. Siia alla kuuluvad võlakirjad, aktsiad, futuurid, optsioonid, IPO-d ja muud peene nimetusega asjad, mis tegelikkuses pole kaup, vaid hoopis kellegi lubadus anda nende eest reaalset kaupa. Aga reaalsuses nii palju kaupa pole. Lisaks peetakse praegu sõdu, mille maksumusest pole maksumaksjatel aimugi, sest nad ei saa aru, et see käib nende rahakoti arvelt. Maailm on jõudnud oma kõigi aegade suurima finantskriisi lävele ja siinkohal tuleb mängu kuld.

Kapis olev kuld elab üle kõik ajaloo väljakutsed ja tema sära ei tuhmu.

ega põle tules. Kui mõnel meie esivanemal oleks olnud tarkust tsaari Venemaa lõpul oma Kerenski rublad ümber vahetada kulla vastu (teatavasti sai ligi 20 aastat iga päev vahetada piiranguteta rublasid kulla vastu ja tagasi), oleks nende töö viljad säilinud meile tänaseni. Ainus võimalus oma töö vilju säilitada ka üle raskete ja segaste aegade, on vara hoidmine kullas.

Lavale astub vana hea kuld Alati kui on segased ajad, siis inimesed üritavad oma raha säästa ostujõu languse eest. Kõige esmane protsess on vahetada oma raha naaberriigi stabiilsema valuuta vastu. Nii vahetati rubla aja lõpul oma rahad Soome markadeks ja USA dollariteks, nii tundub olevat esmane pääsetee euro. Kuid on selge, et USA dollari kollapsi puhul ei suuda ka euro püsima jääda. Järgmine koht, kuhu investorid oma pilgud suunavad, on kinnisvara. See protsess on juba käimas ja mitmekordne hinnatõus juba aset leidnud. Samas on kinnisvara ainult näiliselt stabiilne, sest suurte majandusvapustuste ajal ei pruugi selle väärtus säilida. Kui keegi oleks 1973. aastal investeerinud Küprose imeilusa Famagusta linna kinnisvarasse, siis alates 1974. aastast on tal seda olnud võimalik näha ainult läbi tugeva pikksilma, sest teatavasti vallutasid Türgi väed Põhja-Küprose ning püsivad paigal tänaseni. Nii et ka kinnisvara pole parim investeering. Järgmisel kohal ongi vana hea kuld. Kuld on seda osa täitnud aastatuhandeid ja astub peagi taas lavale. Kuna kullakogus maailmas on piiratud, siis ei saa valitsused kulla hinnaga nii lihtsalt manipuleerida. Kulda on kerge säilitada, ta ei korrodeeru, ei lagune vees

Oma vara säilitame ise, mitte pangad Enamikele maailma elanikele ja investoritele (eriti pankuritele) tundub mõte lähenevast majanduskaosest vastuvõetamatu. Kuid peab mainima, et nn. enamused on alati oma varanduse ma-

janduslikes segadustes kaotanud. See on ka antud artikli kirjutamise põhjuseks. Tuleb aru anda, et meie vara ei säilita pangad, valitsused ega finantsinspektsioonid, vaid meie targad ja läbimõeldud otsused, mis tuleb igaühel endal vastu võtta. Maailma riikide keskpangad on samuti keerulises olukorras. Ka nemad ei tahaks oma valuuta reservide väärtust kaotada. Praegu hoitakse oma varasid erinevates valuutades, kuid esimesed riigid (Venemaa, Rootsi) on asunud oma valuuta reservis kulla osa tõstma. Samas ei julge suurriigid asuda oma valuutareservide kullaks ümbervahetamise teele, sest see tähendaks riiklikul tasandil teadet, et rahasüsteemiga pole kõik korras. Seetõttu

üritatakse raskeid otsuseid võimalikult kaua edasi lükata, mängida intressitasemega ja loota imele. Maailma ajalugu näitab alati ühte ja sama: raha liigse emiteerimise puhul, olgu see siis füüsilisel või elektroonilisel kujul, tuleb hiljem maksta väga ränka lõivu. Rahasüsteemide häving paiskab segi inimeste tavalised väärtushinnangud ja maailmavaate. Ainuke, mis säilib läbi segaste aegade, on kapis olev kuld. ALAR TAMMING, Tavidi nõukogu esimees

Artiklis toodud investeerimisnäited on AS Tavidi praktikast. AS Tavid hoiab kõik oma vabad finantsvahendid investeerimiskullas.

Investori soovitus

Millist kulda osta? Praegu on veel lihtne ja odav osta väikesi kuldplaate ja -münte. Kui juba taksojuhid ja lillemüüjad tahavad oma kauba eest saada tasu kullas, siis on juba investeerimiseks liiga hilja. Milliseid plaate või münte oleks siis sobiv osta? Kindlasti peaks olema tegu investeerimiskullaga, sest see on käibemaksuvaba. Investeerimiskuld on kuldplaadid puhtusega 999,9 või kuldmündid, mis on toodetud peale 1800. aastat puhtusega 900 ja rohkem. Kuldplaatidest peaks ostma vähemalt 50grammiseid või suuremaid kuldplaate, sest nende hind baseerub ainult kulla hinnal. Väiksemad plaadid on kallimad, sest nende valmistamishind on kõrgem. Soodus on ka osta kulla hinna alusel müüdavaid münte. Levinuimad on Austraalia mündid, mis kaaluvad üks unts (31,104 grammi). Võimalik on osta ka 19. sajandi Euroopa kuldmünte, mis maksavad ainult mõned protsendid rohkem kui nende kulla sisaldus. Euroopa klassikaliste kuldmüntide ostmisel on võimalik veel täiendav võit, sest aeg-ajalt on

2

nende müük ja ost olnud kuni 60% kulla hinnast kõrgem. Praegusel näiliselt stabiilsel ajal kaubeldakse nendega kulla hinna alusel.

Eelistage Austraalia Lunareid Veel üks soovitus targale investorile – tasub osta Austraalia Lunarite seeriasse kuuluvaid kuldmünte, sest nende tiraaž on piiratud 30 000 eksemplariga. Seni kuni neid Austraaliast tellida saab, on nende hind kulla hinna alusel. Mündid, mis on otsa lõppenud (näiteks Draakoni 2000. aasta münt), maksavad ca 35% üle kulla hinna. Lähiajal on aga kõik tiraažid otsa lõppemas. Ja seetõttu taas võimalik saada täiendavat kasumit. Kulla ostmine-müümine ei ole praegusel ajal keerulisem kui valuutavahetus, Eestis saab seda teha kõigis Tavidi kontorites, maailmas aga enamikes pankades. Loodan, et seekordse kulla hinna tõusu rallis osalevad ka eestlased, mitte ei jää oma rahast järjekordselt inflatsiooni tõttu ilma. ALAR TAMMING

talv 2007


Kullaleht

Kulda testitakse tulega, meest kullaga. (Hiina vanasõna) Korduma kippuvad küsimused

Kommentaar

Kas ehtekuld on investeering? Vanasti paigutati raha kuldehetesse, mida pärandati põlvest põlve. Aeg on edasi läinud ning tänapäeval pole sellisel kujul kulda otstarbekas investeerida. Nagu allpool näha võib, on kuld ehte kujul ostes umbes kolm korda kallim kui investeerimiskuld. Ja müües üle nelja korra odavam. Kuldehte puhul on just emotsionaalne ja kunstiline väärtus tegelikust materiaalsest väärtusest suurem. Kui soovite aga kulda investeerida, siis on otstarbekas osta 999,9 prooviga kõigest paariprotsendilise juurdehindlusega kuldmünte ja -plaate. Alloleval graafikul on võrreldud ehtekulla ja investeerimiskulla grammi hindasid maailma turu kulla hinna suhtes. Ehtekulla puhul on arvesse võetud 1 grammis ehtekullas sisalduva puhta (999,9 prooviga) kulla väärtust.

aasta kõrgeim hind aasta madalaim hind

US $

Kulla hinna liikumine läbi aegade Vaadates kulla hinna liikumist läbi aegade, võib öelda, et kuld on erakordselt odav. 1980. aastal maksis kulla unts 850 dollarit. Ka sel ajal olid maailma majanduses segased lood, kuid president Reagan suutis oma kokkuhoiupoliitikaga USA majanduse kreenist välja tuua. Võttes arvesse suhtelist hinna kasvu on 1980. aastal 850 dollarit võrdne tänapäeval 2100 dollariga. Ehk teisisõnu 1980 sai 850 dollariga sama palju osta, kui praegu 2100 dollariga. See hind on ka esimene hinnapiir, mida kuld lähiaastatel proovima läheb. Kui praegu maksab kuld alla 600 dollari unts, siis on siin tõusuruumi piisavalt. Kuni tasemeni 1500 dollarit unts, on kuld äärmiselt odav. Kuid analüütikud väidavad, et see on ainult algus. Piisab sellest,

et usaldus pankade ja elektroonilise raha vastu kaob, et kulla hind sööstaks raketina lakke, ja just füüsilise kulla hind. Mõned eksperdid on ennustanud kulla hinna tõusu kuni 16 000 dollarini unts, see tähendaks ligi 2500% hinnatõusu. Tootlus oleks sel juhul nagu investeerimisgurudel George Sorosel või Warren Buffetil. Näiliselt tundub ka elektrooniline kuld olevat sama hea, ainult vajuta arvutil nuppe ja osta ja müü. Väga lihtne. Seni on inimkonnal läbi elamata ülemaailmne elektroonilise raha krahh. Elektroonilise raha võimalikust hävingust ei räägita ega kirjutata üldse paanika vältimiseks. Üks väheseid, kes neid võimalusi lahkab on väljapaistev futuroloog Jeremy Rifkin (vaata Eesti Päevaleht 10.01.2006.)

“Vaimsed väärtused on inimese püsiv “kullafond”. Kullal on ajaloo kriisiaegadel ikka kõige muuga võrreldes püsivam väärtus olnud.”

255 kr

Hinnad seisuga 28.02.2007

Füüsiline kuld või e-kuld? Mida peaks võimalik investor kulda investeerimisel teadma? Kulda saab investeerida otseselt, füüsilise kulla omamise kaudu või kaudselt, läbi sertifikaatide, kontode, osakute, futuuride jne. Viimaseid võime nimetada e-kullaks. Kulla suurim eelis ehk investeeringu turvalisus, tuleb esile aga ainult siis, kui omada otseselt füüsilist kulda plaadi või mündi kujul.

Viis põhjust kulla ostmiseks 1. SÕLTUMATUS

E-kuld Investorid võivad osta kulda ka sertifikaadina ja ei pea kulda reaalselt enda valdu-

Kuld pakub turvalisust just tänu oma sõltumatusele. Kuld on sõltumatu riikidest, valuutadest, tootlusest, krediidi usaldusväärsusest jm. Majanduslikud ja poliitilised tegurid võivad kulla hinda mõjutada, kuid kulla väärtus ja aktsepteeritavus jäävad siiski läbi aegade muutumatuks.

ses omama. Sertifikaat võimaldab kulda osta ja müüa füüsiliselt kulda liigutamata. The Perth Mint Certificate Program (PMCP) on ainus riigigarantiiga kulla sertifikaadi programm maailmas. Selle üle maailmas vaieldakse, et sertifikaat pole sama, mis päris kulla omamine, sest sertifikaat on lihtsalt paber, mis ei oma väärtust kriisiolukordades, sõja ajal ja finantskrahhis. Seega on ainus kindel asi siin maailmas füüsiline kuld. E-kuld on pigem spekulantide tööriist, kui et investeerimisobjekt.

Kuidas kulda hoida? Üsna levinud on arvamus, et kulla hoidmine on kulukas ja nõuab mingeid erilisi tingimusi, mis toovad kaasa suuri lisakulusid. Tegelikult see nii pole. Kulda saab väga lihtsalt hoida kodus – muidugi soovitatult peidetuna. Kuld ei hävi, ta ei korrodeeru ja ei nõua mingeid erilisi säilitamistingimusi. Iseenesest ei ole kuld ju suur. Näiteks 1 kg kulda mahub ilusti peo peale. Kes aga siiski ei riski kodus oma väärtuslikku investeeringut hoida, võib loomulikult viia kulla panga seifi.

2. RESERVVARA Riigid ja keskpangad usaldavad kulda kui tagatisvara. Mitmed eksperdid soovitavad erainvestoritel hoida 10-15% oma varast pikaajaliselt väärismetallis. Kogemused on näidanud, et kuldmüntide regulaarne ostmine kaitseb väiksemat investorit hindade kõikumise vastu.

3. TURVALISUS Kulda on alati hinnatud kalliks ja väärtuslikuks. Aastatuhandete jooksul on kuld tõestanud, et ta on kõige usaldusväärsem raha paigutamise viis.

4. STABIILSUS

Seifi üürimise kulu on investeeringuga võrreldes suhteliselt marginaalne. Näiteks aastaks hoiukoha rentimise kulu kuus tuleb umbes 80 krooni. Kui aga vaadata investeerimiskulu väärtpaberitesse või fondiosakutesse, siis seal on investeerimise haldamise kulud palju suuremad. Fondi sisenemise keskmine tasu 1,5%, väljumistasu 1% ning veel tuleb maksta aastane haldustasu 1-3%. Kulda saab aga oma soovi kohaselt müüa ja juurde osta täiesti tasuta!

Märt Vooglaid: “Arvan, et reaalne inflatsioon Eestis ei ole mitte 4-5%, vaid rohkem: 8-9%. Kuld on läbi elanud kõik inflatsioonid ja aitab mul oma raha säilitada.”

Toivo Asmer: “Eesti on taasiseseisvumise järel ülimalt kiirelt arenemas, mida kajastatakse kõikides arenenud riikide meediakanalites tuntava kadedusega. Kuld ja selle omamine tekitab alati hea tunde. Pole saladus, et raha väärtus võib olla vägagi kõikuv ja selle äkiline devalveerimine viinud maailmas paljusid inimesi lausa enesetappudeni. Kuld on JÄÄV väärtus ja esimesel võimalusel soovitan talletada vabad vahendid investeerimiskulda. See annab kindlust homsele täisväärtuslikule elule. “

Kas tulumaksu peab tasuma?

Hoolimata avatud turul võimalikust hinnakõikumisest, on kulla väärtus säilinud märkimisväärselt stabiilsena ja näidanud korduvalt kalduvust tõusule.

Investeerimishuviline küsib: “Kas eraisik on kohustatud tasuma tulumaksu kuldmündi ostu-müügi vahelt teenitud kasumilt?” Kuna seadustes pole antud küsimust käsitletud, siis esitas AS Tavid Maksuametile vastavasisulise päringu. Sellele tuli järgmine vastus: “Eraisiku poolt kuldmündi müügitulu tulumaksuga ei maksustata ja seda ei pea deklareerima”.

5. LIKVIIDSUS Kullaga kaubeldakse üle maailma 24 tundi ööpäevas. Kulda omades on teie käes rahvusvaheline valuuta, mida saab müüa igas maailma punktis ja igal ajahetkel. Kuldmüntide lisaväärtus seisneb selles, et nad on tunnistatud käiberahaks paljudes riikides (näiteks Austraalia Nugget, USA Eagle). talv 2007

Mare Pork:

3

tel 1771 • www.tavid.ee


Kullaleht

Kapitalism ilma pankrotita on nagu Kristlus ilma põrguta. (Frank Borman)

Iraani naftabörs lööks dollarile hingekella Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendaks USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.

A

meerika Ühendriikidel on õnnestunud korda saata uskumatu tegu – üks riik on maksustanud maailma. Kui rahvusriik maksustab oma kodanikke, siis impeerium maksustab teisi rahvusriike. Impeeriumide ajalugu Kreekast Roomani näitab, et viimse kui ühe impeeriumi majanduslik baas tuleb teiste riikide maksustamisest. Impeeriumi võime teisi maksustada põhineb lihtsalt tugevamal majandusel, mille tagajärjel on neil ka tugevam sõjavägi, mis vägivaldselt või poliitiliselt maksud peale surub. Üks osa nendest maksudest läks tavaliselt impeeriumi elatustaseme parandamiseks ning teine osa läks sõjaväe tugevdamiseks, mis oli omakorda vajalik uute maksude väljanõudmiseks. 20. sajandil on esmakordselt ajaloos Ameerika Ühendriikidel õnnestunud maksustada maailma kaudselt, andes teistele riikidele kaupade vastu oma valuutat – USA dollarit. Aja jooksul dollarid aga devalveerusid. Kuidas selline asi juhtus?

Bretton Woods’iga loodi impeerium

Kuni dollar on ainus viis nafta eest tasumiseks, on tema domineerimine maailmas kindlustatud. septeerida ainult dollareid. Sundides OPECi juhtivat riiki dollarit kasutama, sunniti see tegelikkuses kõigi OPECi liikmete peale. Kuna maailm pidi ostma naftat Araabia naftariikidest, oli tal vaja ka dollareid hoida ning kuna maailm vajas aina rohkem naftat ja nafta hinnad pidevalt tõusid, siis maailma vajadus dollarite järele sai ainult tõusta. Ise-

gi kui dollareid ei saanud enam kulla vastu vahetada, olid nad nüüd nafta vastu vahetatavad. Selle kokkuleppe majanduslik sisu oli see, et dollar oli nüüd tagatud naftaga. Niikaua kuni see püsis, oli maailmal vaja aina suuremaid koguseid dollareid, sest nende dollarite eest sai osta naftat. Niikaua kuni dollar oli ainus viis nafta eest

USA koguvõlg versus rahvuslik koguprodukt $ 45,00 $ 40,00

Dollari tagatiseks astus nafta 1971. aastal sai selgeks, et USA valitsus ei ole võimeline oma dollareid kulla vastu tagasi ostma ja valmistas ette alternatiivi – kokkuleppe, mis vägisi sundis maailmal USA paberraha hoidma. 1972-1973 sõlmiti raudne kokkulepe Saudi Araabiaga – ühelt poolt toetas USA Saudi valitsuse võimu ja teiselt poolt võisid Saudid oma nafta vastu akt-

www.tavid.ee • tel 1771

Iraani naftabörs hävitaks ülemvõimu

USA koguvõlg = 44 triljonit $

$ 35,00 $ 30,00 $ 25,00 $ 20,00 $ 15,00

2005. aasta rahvuslik koguprodukt dollarites

$ 10,00 $ 5,00 miljardid $

05 20 01 20 97 19 93 19 89 19 85 19 81 19 77 19 73 19 69 19 65 19 61 19 57 19

20. sajanadi alguses algas USA majanduse domineerimine maailma majanduse üle. Sel ajal oli dollar otseselt seotud kullaga, mistõttu dollari väärtus ei tõusnud ega langenud ja oli alati konverteeritav samasse kogusesse kulda. Suur Depressioon ja sellele eelnenud inflatsioon aastatel 1921-1929 kasvatas oluliselt ringlusesse lastud paberdollarite arvu ilma, et oleks suurendatud sellele vastava kulla kogust. See muutis seni hästi toiminud USA dollari kullaga tagamise võimatuks ning selle tulemusena sidus President Franklin Delano Roosevelt 1932. aastal dollari kullast lahti. Kuni selle ajani võis USA domineerida maailma majanduse üle, kuid seda ei saanud veel nimetada impeeriumiks. Dollari- ja kullavaheline fikseeritud väärtus ei lasknud Ameerikal kullaga tagatud dollaritega teistelt riikidelt majanduslikku kasu välja võtta.

Majanduslikult sündis Ameerika Impeerium 1945, Bretton Woods’i süsteemi rajamisega. Dollar muudeti ainult osaliselt kulda konverteeritavaks. Kulla konverteerimist võimaldati ainult välisriikide valitsustele, aga mitte erasektorile. Sel ajal oli USA dollarist saanud rahvusvaheline reservi valuuta. See sai võimalikuks, sest II Maailmasõja ajal varustas USA oma liitlasi toidu ja sõjamoonaga, saades vastutasuks kulda, mida hiljem ei oldud nõus tagastama dollarite vastu. Majandusimpeerium ei oleks olnud võimalik, kui dollar oleks jäänud täielikult kullaga tagatuks, dollari varud oleks hoitud limiteeritud vastavalt olemasolevatele kullavarudele ning dollareid oleks saanud kullaks vahetada eelnevalt kokkulepitud viisil. Kui 1971. aastal nõudsid välisriigid oma dollarivarude kullaksvahetamist, viivitas USA valitsus maksmisega. Selle maksmatajätmise põhjendus oli, et “dollari- ja kullavaheline side oli tugev”. Õige järeldus on aga, et USA valitsus läks pankrotti, nii nagu mõni erapank on pankroti välja kuulutanud. Seda tehes kuulutas USA ennast impeeriumiks. Ta oli võtnud ülejäänud maailmalt hiiglaslikus koguses kaupu ilma mingi soovi ega võimaluseta neid kunagi tagasi anda. Maailma oli õnnestunult maksustatud ja sinna ei saanud midagi parata: USA’d ei saanud sundida pankrotti välja kuulutama. Sisuliselt USA maksustas maailma inflatsioonimaksuga ja korjas impeeriumi senjööriõiguse!

maksta, oli tema domineerimine maailmas kindlustatud ja Ameerika Impeerium sai maailma maksustamist jätkata. Kui mingil põhjusel dollar jääks naftatagatisest ilma, kaoks ka Ameerika Impeerium. Impeeriumi säilimine sõltus sellest, et naftat müüdaks ainult dollarite eest. Mees, kes 2000. aasta lõpus küsiski nafta eest eurot, oli Saddam Hussein. Alguses võeti tema nõudmist naeruväärsena, hiljem jäeti tähelepanuta, aga kui selgus, et tal on tõsi taga ja ta viis isegi oma 10miljardi dollarilise reservi UN juures eurodesse, alustati tema meele muutmiseks poliitilise surve avaldamist. Teised riigid, nt Iraan, soovisid samuti tasu teistes valuutades, põhiliselt euros ja jeenis. Dollar oli selges ohus ja tuli kasutusele võtta karistusaktsioon. Bushi sõda Iraagis ei toimunud massihävitusrelvade pärast, inimõiguste kaitsmise nimel, demokraatia levitamise ega isegi õliväljade vallutamise pärast. See oli dollari kaitsmiseks, see oli näitamaks, et see, kes nõuab tasu milleski muus kui USA dollaris, saab samamoodi karistatud. Bushi on palju süüdistatud selle pärast, et ta lavastas Iraagi sõja naftaväljade vallutamiseks. Need süüdistajad ei oska aga põhjendada miks peaks Bushil naftavälju vaja olema – ta võib lihtsalt dollareid juurde trükkida ja osta maailmast nii palju naftat kui vaja. Tal pidi olema mingi teine põhjus Iraagi vallutamiseks. Bush astus sõtta Ameerika Impeeriumi kaitseks. Kaks kuud peale Iraagi vallutamist lõpetati “Oil for food” programm, riigi kontod vahetati tagasi dollaritesse ja naftat hakati jälle müüma ainult USA dollari eest. Enam ei saanud maailm naftat Iraagilt eurode eest osta. Globaalne dollari ülemvõim oli jälle taastatud.

Grandfather Econmomic Report, http://mwhodges.home.att.net/

4

Iraani valitsus tegi mõni aeg tagasi ettepaneku avada Iraani naftabörs, mis on euro-põhise kauplemissüsteemiga. Loomulikult eeldab see ka euros nafta eest tasumist. Majanduslikult on see palju suurem oht dollari ülemvõimule kui Saddami käik, sest lubab börsil kaubelda igaühel, kel soov naftat euro eest osta või müüa, jättes seejuures USA dollari

täiesti kõrvale. Võimalik, et maailm võtab innukalt omaks euro-põhise naftasüsteemi: • Eurooplased ei pea enam ostma ja hoidma dollareid, et maksta nafta eest, vaid kasutavad oma valuutat. • Hiinlased ja jaapanlased võtavad uue börsi innukalt vastu. See võimaldab neil vähendada hiigelsuuri dollarivarusid. • Venelastel on majanduslik huvi euro omaks võtta. Suurem osa nende kaubavahetusest toimub Euroopaga, naftat eksportivate riikidega, Hiina ja Jaapaniga. • Araabia naftaeksportijad võtavad innukalt euro omaks, et vahetada välja oma kasvavad kogused odavnevat dollarit. Ainult britid jäävad kahe tule vahele. Neil on kestnud strateegiline koostöö USAga terve igaviku.

Dollari hinguseleminek Kokkuvarisev dollar kiirendab dramaatiliselt USA inflatsiooni ning pressib lühiajalised ja pikaajalised intressimäärad palju kõrgemale. Sel hetkel on Föderaalpank kahe halva valiku vahel – deflatsioon või hüperinflatsioon. Esimene valik, deflatsioon, nõuab raha väärtuse langemise peatamist ja intressimäärade tõusu. Samm toob kaasa suure majandusliku depressiooni, kinnisvarahindade languse ning obligatsioonide, aktsiate ja derivatiivturgude kokkuvarisemise ja tõenäoliselt viib finantskrahhini. Alternatiiv on valida lihtsam väljapääs inflatsiooni abil. Kuna dollar on maailma reservide valuuta, siis dollari hüperinflatsioon on erinev kõigist hüperinflatsioonidest, mis läbi ajaloo toimunud. Keskpangad kogu maailmas hakkavad võitlema dollari toetuse nimel, et maailma finantssüsteem ei kukuks kokku ja et nende reservid ei haihtuks. Mitmed keskpangad otsustavad tahes-tahtmata toetada dollarit, vähendades oma valuuta väärtust. Seega need kaks suurt jõudu viivad dollari erisuundadesse. Selle vältimatu häving võib olla kiire ja äkiline või veniv ja valuline. Paratamatult tõuseb sellises olukorras taas kuld oma ajaloolisele väärikale kohale. KRASSIMIR PETROV, Austria makro-majandusteadlane, investeerimisstrateeg

talv 2007


Kullaleht

Osta kulda ja istu selle otsas. See on tee edukuseni. (Dr. Franz Pick)

KULDMÜNDID Austraalia Nugget ja Lunar Austraalia Nugget – tippkvaliteediga kuldmündid Kuld Nuggeteid tutvustati esmakordselt 1987. aastal ja algusest peale oli sellel mündil kaks unikaalset omadust: kahetooniline matt disainiefekt ja kaitsvad akrüülkapslid iga mündi jaoks. Standardhinnaga kuldmündi kohta on need lisaomadused ennekuulmatud ja annavad Nuggetile teiste sarnaste müntidega võrreldes palju lisaväärtust. Austraalia müntide kvaliteet on peajagu üle paljude teiste riikide kuldmüntidest,

sealhulgas ka USA ja Kanada omadest. Kõikidel müntidel on Austraalias käiberaha staatus ja nad on väheseid käibel olevaid kuldmünte, mille kujundust muudetakse igal aastal (teine selline on Hiina Panda). Väärtust lisab seegi, et Nuggeteid toodetakse igal aastal piiratud kogus. Esiküljel on kujutatud Kuninganna Elisabeth II. Tagaküljel on disainielemendiks muidugi känguru. Kulla proov on 999,9.

Esikülg

Tagakülg

Austraalia Lunar – Hiina kalendri kujutistega mündid Lunari mündi muudab eriliseks see, et igal aastal tuleb välja uue looma pildiga münt vastavalt Hiina kalendrile. Igal aastal toodetakse münte rangelt piiratud kogus, et lisaks väärismetalli hinnalisusele tõuseks ajapikku ka numismaatiline väärtus. Näiteks 1untsiseid Lunareid vermitakse kuni 30 000 tükki aastas. See omakorda muudab Lunarid võrreldes teiste kuldmüntidega kollektsionääride jaoks atraktiivsemaks. Draakoni-, hobuse- ja maoaasta 1untsised mündid on juba läbimüüdud ja need on saadaval ainult järelturul 15-35% üle kulla turuhin-

na. Järgmisena on lõppemas rotiaasta 1untsised mündid. Kuna Lunar on Austraalia ametlik maksevahend, siis on esiküljel Kuninganna Elizabeth II portree ja nimiväärtus. Tagaküljel on aga vastava aasta Hiina kalendri looma kujutis. Kulla proov on 999,9. Pakendatud plastmasskapslisse, võimalik juurde osta originaal kinkekarp. Lisaks väärismetallist investeeringule on Lunari münt ka väga eriline kingitus sõbrale, pereliikmele või äripartnerile sümboliseerides konkreetse inimese sünniaastat.

Hiina kalendri aastad Rott Härg Tiiger Jänes Draakon Madu Hobune Lammas/kits Ahv Kukk Koer Siga

1936 1937 1938 1939 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1946 1947

1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959

1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971

1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983

1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Esikülg

ee Kingüniindi puhul!

lapse s Alates ist on 600 kro

Tagakülg

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

1 kg (32,1507 oz)

3000 AUD

75.3

1000.1

1000

10 oz

1000 AUD

60.3

311.067

311.04

2 oz

200 AUD

40.6

62.215

62.207

1 oz

100 AUD

32.1

31.107

31.104

1/2 oz

50 AUD

25.1

15.554

15.552

1/4 oz

25 AUD

20.1

7.777

7.776

1/10 oz

15 AUD

16.1

3.111

3.11

1/20 oz

5 AUD

14.1

1.556

1.555

LAVi Krugerrand – enimmüüdud kuldmünt Krugerrande on vermitud rohkem kui kõiki teisi puhtast kullast münte kokku, umbes 54 miljonit tükki. Tänaseks on Krugerrand maailmas enimmüüdud puhtast kullast münt. LAVis on Krugerrand ka seaduslik maksevahend. Randid said nii populaarseks, et kui USA hakkas oma Gold Eagle münti disainima, võeti aluseks just Krugerrandi mõõdud ja sulam. Krugerrandidega kaubeldakse ainult järelturul, mis

tähendab, et Krugerrandi ostjad saavad mündid, mida on eelnevalt omanud teised investorid. Krugerite puhul ei olnud eesmärk esteetiliselt ilusaid münte teha, vaid lihtsalt teha tükk kulda, millel on kindel kaal ja väärtus. Esiküljel on LAV endise presidendi Paul Krugeri portree. Tagaküljel on kujutatud Lõuna-Aafrika rahvussümbolit – hüpikgaselli. Kulla proov on 917.

USA Buffalo – kuulsa skulptori looming Buffalo mündid lasti välja käesoleva aasta juunis ja nad on ainsad USA Rahapaja poolt vermitud mündid, mille kulla proov on 999,9. Müntide puhtuse garanteerib USA valitsus. Mündi disainis on kasutatud 1913-1938 toodetud Ameerika 5sendise mündi kujundust, mille autor on kuulus Ameerika skulptor James Earle Fraser. Münte toodetakse ainult 1untsises suuruses ja nad on tuntud

USA Eagle – kaunitar kuldmüntide seas

ka “Indiaanlase pea” nime all. Mündi esiküljel on kujutatud indiaanlast. Arvatakse, et indiaanlase kujutis on modelleeritud kolme erineva Ameerika indiaanlase järgi. Tagaküljel on iseloomulik pühvli pilt, mille modell elas New York’i loomaaias ja kandis nime Must Teemant. Lisaks lausungid “Usume jumalasse” (In God We Trust) ja “Ühenduses peitub jõud” (E Pluribus Unum).

Suurus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal

1 oz

32.7

33.931

31.104

1 oz

50 USD

32.7

31.108

31,1035 g

1,2 oz

27

16.965

15.552

1/4 oz

22

8.483

1/10 oz

16.5

3.393

Esikülg

talv 2007

Tagakülg

Kaasaegseid Eagle’id hakati tootma 1986. aastal, kuid nende kotkadisain pärineb juba esimestest USAs välja lastud kuldmüntidest (alates 1795). Kuna läbi ajaloo on paljudel USA müntidel kujutatud kotkaid ning ka vana münti nimetati Eagle’iks, siis aetakse neid tihti segi. Modernse mündi kotkakujutis on siiski pisut teistsugune. Eagle’eid peetakse ilusaimateks tänapäeva kuldmüntide seas.

Esiküljel on kujutatud täispikka Augustus SaintGaudens vabadussammast (Lady Liberty) voolavate juustega, paremas käes hoidmas tõrvikut ja vasakus käes oliivioksa. Tagakülge ehib pilt pessa maanduvast isasest kotkast, kes kannab oliivioksa. Pesas on emane kotkas vastkoorunud poegadega. See kujutis sümboliseerib Ameerika pereväärtusi ja traditsioone. Kulla proov on 917.

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

1 oz

50 USD

32.7

34.05

31.104

1/2 oz

25 USD

27

17.025

15.552

7.776

1/4 oz

10 USD

22

8.513

7.776

3.11

1/10 oz

5 USD

16.5

3.41

3.11

Tagakülg

Esikülg

5

Esikülg

Tagakülg

tel 1771 • www.tavid.ee


Raske öelda, mis teeb õnnelikuks; vaesus ja rikkus pole kumbki selleni viinud. (Kin Hubbard)

Kullaleht

KULDMÜNDID

KULDPLAADID

Hiina Panda - maailma elegantseim münt Kuldseid Pandamünte peetakse ainulaadse teema, kauni ja keeruka kujunduse ning kõrge kullasisalduse tõttu maailma elegantseimateks müntideks. Pandad on väga nõutud mündid nii kollektsionääride, investorite kui ka juveliiride poolt kogu maailmas. Hiina Pandad on vermitud viies erinevas suuruses: 1untsine, 1/2untsine, 1/4untsine, 1/10untsine ja 1/20untsine. Võrreldes Ameerika Eagle, Kanada Maple Leaf’i, LAV Krugerrandi ja teiste hinnatud müntidega vermitakse Hiina Panda münte vähe, mistõttu nende hinnad kipuvad kallimad olema. Näiteks 1982. aastal toodeti 1untsiseid münte alla 16 000 eksemplari, 1983. aas-

tal 22 447 ja 1984. aastal 23 330 münti. Kõige rohkem 1untsiseid münte on Hiina välja lasknud viimastel aastatel – umbes 150 000 münti aastas. Münte kaunistavad Taevatempel ja hiidpanda Kõikide müntide tagaküljel on kujutatud hiidpanda, kes on nii Hiina rahvusloom kui ka rahvusvaheline hävimisohus liikide kaitsmise sümbol. 2006. aasta mündil on kujutatud hiidpandat koos pojaga bambusemetsas. Tagaküljele on märgitud ka mündi nimiväärtus ja kulla sisaldus. Esiküljel on kuulus Pekingi Taevatempel – iidne arhitektuuriline meistriteos ja Hiina

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

1 oz

500 CNY

32.103

31.162

31.103

1/2 oz

200 CNY

27

15.552

15.55

1/4 oz

100 CNY

21.95

7.776

7.77

1/10 oz

50 CNY

17.95

3.110

3.11

1/20 oz

25 CNY

13.92

1.555

1.55

dusega münt, mis muudab Panda mündid populaarseks kollektsionääride seas. Erandiks on 2002. aasta münt, mis on identne 2001. aasta mündiga, sest Hiina valitsus külmutas Panda disaini. See käsk siiski eemaldati 2003. aastal kollektsionääride soovidele vastu tulles. Läbi aastate on pandakaru müntidel kujutatud elavaloomulise ja võluvana. Igal aastal on panda erinevas poosis või keskkonnas - mõnikord bambust söömas, mõnikord puuotsas ronimas, mängimas üksi või mitmekesi. Kulla proov on 999.

suurim turismiatraktsioon. Hiina hieroglüüfid välimise ringi ülaosas ütlevad “Hiina Rahvavabariik”. Juubeliks viiekilone kuldmünt Hiina lasi esimese Panda kuldmündi välja 1982. aastal. Hiina Panda 10. aastapäeva puhul lasti välja viiekilone Panda kuldmünt. See oli tänapäeva müntide hulgas esimene sedavõrd suur kuldmünt. Haruldaseks muudab mündi veel see, et neid valmistati vaid 10 tükki.

Fortuna kuldplaat Kuldplaat on vermitud 999,9 prooviga kullast. Plaadid on pakendatud spetsiaalsesse lamineeritud pakendisse, mis sisaldab unikaalse seerianumbriga kulla sertifikaati. Fortuna kuldplaatide töötlus on väga kõrgel tasemel, mis on muutnud need populaarseks ka kollektsionääride seas.

Esiküljel on tootja “PAMP Suisse” logo. Tagaküljel on Rooma hea õnne ja viljakuse jumalanna Fortuna kaunis kujutis hoidmas külluse sarve, mis sümboliseerib rikkust. Kuldplaadid on saadaval järgmistes suurustes: 1g; 2,5 g; 5 g; 10 g; 20 g; 50 g ja 100 g.

Igal aastal uus Panda münt Alates 1982 aastast on igal aastal välja lastud uue kujun-

Valatud kuldplaat

Tagakülg

Esikülg

Saadaval 250 g suurused plaadid, ettetellimisel ka 500 g; 1 kg ja 12,5 kg.

Kuldplaat on valatud 999,9 prooviga kullast ja igal plaadil on sisse pressitud unikaalne seerianumber. Plaat on pakendatud spetsiaalsesse plastkarpi, mis sisaldab ka kulla sertifikaati. Esiküljel on tootja PAMP Suisse logo ja seerianumber. Tagumine külg on tühi.

Investori soovitus

Kuldmündid versus plaadid. Mida eelistada? Puhtast kullast müntide ja plaatide ostmine on levinud viis kulda investeerida. Tavaliselt hinnatakse investeerimiskulda kaalu järgi ning kulla turuhinnale lisatakse väike vahendustasu.

ki. Kui väljalaske partiist ostetud münte müüakse turuhinna alusel, siis järelturul on Lunarite hind kuni 35% kõrgem.

Uus!

Käibemaks Kui suured? Investeeringuks mõeldud kuldmüntide kaal algab 1 untsist ja kuldplaatide kaal 50 grammist. Nendest suurustest alates on juurdehindlused väikesed ja tagasi ostmine toimub tihti turuhinnaga või isegi üle turuhinna. Kõige praktilisem on siiski osta 1untsiseid kuldmünte, sest need on kõige levinumad ja hiljem on neid kõige lihtsam realiseerida. Väiksemad kuldmündid ja –plaadid on mõeldud eelkõige kinkimiseks, mistõttu nende juurdehindlused on ka kõrgemad. Väikestest müntidest on soodne osta ajaloolisi Prantsuse Marianne ja Šveitsi Vreneli münte, mida saab soodustusega kulla hinna alusel kui kogus ületab 40 tükki.

Kuna kuldmündid on ühtlasi ka seaduslikud maksevahendid, siis nagu rahal ei ole ka neil käibemaksu. Kuldplaatidel võib mõnes riigis lisanduda käibemaks. Euroopa Liidus on investeerimiskuld alates aastast 2000 käibemaksuvaba.

Tagasi müümine Kõige lihtsam on tagasi müüa 1untsiseid kuldmünte, sest nad on aktsepteeritud kõikjal maailmas ja neid on võimalik ka paindlikumalt müüa. See tähendab, et kui tahate oma kilose mündi või plaadi maha müüa, siis peate seda tegema ühe korraga, väiksemate müntide puhul saab aga investeeringut vähehaaval rahaks teha.

Puhtuse garantii Kust osta? Suurim vahe kuldmüntide ja –plaatide vahel on nende puhtuse garantii vorm. Kuldmünte lasevad välja erinevate riikide rahapajad ja nad on ka selle riigi seaduslikud maksevahendid (nagu sularaha). See tähendab, et iga mündi puhtuse garanteerib selle välja andnud riik. Kuldplaadid ei ole seaduslikud maksevahendid ja nende puhtust tõestab kaasasolev sertifikaat.

Hinnad Investeerimiskulla hind koosneb üldjuhul kolmest osast (kulla turuhind, tootja kulu, vahendustasu). Seega ei müüda kunagi münte ja plaate päris turuhinnaga, kuid sageli ostetakse tagasi üle turuhinna. Koguse kasvades juurdehindlus väheneb.

Kuldmüntide/plaatide ostjaid ja müüjaid maailmas on lihtne leida Interneti otsingumootorite abil. Eestis müüb kuldmünte ja –plaate investeerimiseesmärgil AS Tavid (kulla hinna alusel ja käibemaksuvabalt). Samuti müüvad kuldmünte mitmed suveniiripoed ja mündi ärid, kus lisaks kulla turuhinnale lisandub enamasti ka numismaatiline väärtus. Numismaatilisi puhtast kullast münte müüb ka Eesti Pank. Kuldplaate müüb peale Tavidi Eestis ka Rasmussen AS, kuid nad on spetsialiseerunud kullasseppadele jt tootjatele ning mitte investeerimiskulla müümisele.

Prantsuse Genius – münt mis toob õnne

Mündi kujundas Kuningas Louis XVI palvel Augustine Dupré. Legendi järgi mõisteti Dupré Prantsuse Revolutsiooni ajal surma,

kuid ta pääses põgenema tänu sellele, et hoidis üht Ingli kuldmünti alati taskus ja ostis sellega ära oma vangivalvuri. Legendi järgi oli ka Napoleon Bonaparte’l alati Prantsuse Ingel taskus… kuni ta selle päev enne Waterloo lahingut ära kaotas. See lahing oli tema languse alguseks. Mündil seisab kaitseingel Genius ja kirjutab tahvlile Prantsuse Konstitutsiooni. Kõrval on piilar, kukk ja kiri “REPUBLIQUE FRANÇAISE”. Münt iseloomustab Prantsuse Revolutsiooni põhimõtteid. Sümboolselt esindab ingel Prantsusmaa hinge ja kukk valvelolekut.

Esikülg

Tagakülg

Äsja saabus müügile Prantsuse Genius, mis on populaarne nii investorite kui ka kollektsionääride seas oma paeluva ajaloo, kauni kujunduse ja 90%se kullasisalduse tõttu. Prantsuse Geniuse kuldmünti ümbritseb kõikidest müntidest kõige enam müstikat. Kuulsa Ingli-mündi omamist on alati peetud õnnetoovaks. Münt, mis päästis oma kujundaja

JÜRI MARTIN, AS Tavid finantsdirektor

Numismaatiline väärtus Mitmetel müntidel, mida toodetakse piiratud koguses, tekkib aastate möödudes lisaks tavalisele kulla väärtusele ka veel numismaatiline väärtus. Sellised mündid on näiteks Austraalia Lunarid. Lunaritel tuleb igal aastal uus kujundus ja vastavaid münte toodetakse siis 30 000 tük-

www.tavid.ee • tel 1771

6

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

0,1867 oz

20 franki

21

6.452

5.806

talv 2007


Millal iganes rahandussüsteem peaks kokku kukkuma, siis tagasipöördumine kulla juurde taastab korra, usaldusväärsuse ja rikkuse. (Donald Hoppe)

Kullaleht

AJALOOLISED KULDMÜNDID Klassikalised Euroopa kuldmündid ajaloolist väärtust kandmas lates iidsetest aegadest kuni 20. sajandi esimese pooleni mängis kuld maailma kaubanduses igapäevast tähtsat rolli. 1871. aastal otsustasid Šveits, Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia standardiseerida oma kuldmüntide kaalu ja nimiväärtuse, et nad saaksid kaubelda ühtse nominaalväärtuse alusel (nagu Euro valuutad täna). Riigid leppisid kokku 20frangise kuldmündi peale, mis sisaldab 0,1867 untsi puhast kulda. Iga riik tootis kauneid münte, mis peegeldasid nende enda unikaalset päritolu ja ajalugu. Aastast 1800 kuni 1930ndate keskpaigani olid 20frangised kuldmündid Eu-

roopa kaubanduse selgrooks. 1933 hülgas USA kulla kui maksevahendi, ülejäänud maailm läks sellega kiiresti kaasa ning kuldmüntide tootmine lõpetati. Tänapäeval on need 20frangised kuldmündid tükike ajaloost ja huvitavad meeldetuletused möödunud kuldajastust. Need klassikalised kuldmündid omavad ajaloolist väärtust. Praegu müüakse neid veel kulla hinna alusel, võrdsel hinnatasemel uute kuldmüntidega. Samas möödunud sajandil oli periood, kus müüdi neid münte turuhinnast kuni 60% kallimalt. Tavid pakub hetkel kahte sellist kuldmünti: Šveitsi Vreneli ja Prantsuse Kukk.

Šveitsi Vreneli – klassikaline kuldmünt

Prantsuse Kukk soodsaim ajalooline münt

A

Vreneli (ka Vrenelli) kuldmünt on klassikaline kuldmünt ja investorite seas küllaltki populaarne. Neid münte vermiti 1897-1935 ja uuesti 1947-1949. Šveits on ammustest aegadest stabiilsuse ja tugeva rahanduse sünonüüm ja seda just tänu traditsioonile tagada oma valuuta suurte kulla kogustega. Kõik Šveitsi Vreneli 20frangised mündid on vermitud riigi ainsas vermimiskojas Bernis ja on prooviga

900 (90% puhtast kullast). Esiküljel on Vreneli büst, veetlev Šveitsi daam punutud juustega kandmas lillevanikut. Taustal on Šveitsi Alpid. Naise pea kohal on kiri “HELVETIA”, mistõttu mõnikord kutsutakse münti “Helvetiaks”. Seda esikülje kujundust peetakse Šveitsi müntide seas läbi aegade kõige õnnestunumaks. Tagaküljel on kujutatud Šveitsi kilpi, mille taga on paeltega seotud tammeoks.

Tihti kutsutakse seda münti ka “Prantsuse kuldne Kukk”. Prantsuse 20frangine kuldmünt on hetkel üks soodsamaid ja seega ka üks populaarsemaid ajalooliste Euroopa kuldmüntide seas. Kuke kuldmünte toodeti aastatel 1898-1914. Esimestest aastatest säilinud münte peetakse eriti haruldasteks. 1930ndatel, peale seda, kui USAs keelati kulla omamine, sulatati üles miljoneid Prantsuse 20frangiseid kuldmünte. Veelgi suurem kogus münte sulatati üles 1970ndatel ja 80ndatel, kui kulla hind tõusis hüppeliselt hinnani 850 USD/oz.

Esiküljel kujutatud Marianne on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist kujutama Vabariigi ja Vabaduse sümbolina Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Marianne kannab peas “Früügia mütsi”, mida kanti kui revolutsiooni sümbolit. Naise pea kohal on sõnad “REPUBLIQUE FRANCAISE”. Tagaküljel on kujutatud uhket kukke ja sõnad “LIBERTE · EGALITE · FRATERNITE”. See fraas, mis tõlkes tähendab “vabadus, võrdsus, vendlus”, oli populaarne Prantsuse Revolutsiooni ajal.

Esikülg

Tagakülg

Esikülg

Tagakülg

Liberty Double Eagle – Ameerika müntide kuningas 20dollarilist Ameerika Liberty Double Eagle münti kutsutakse “Ameerika müntide kuningaks”. Neid münte vermiti aastatel 1849-1933. Esialgu olid Ameerika kuldkotkad 10dollarilised mündid ja kui tulid 20dollarilised, siis neid hakati kutsuma Double Eagle’iteks. Neid ei tohiks segi ajada tänapäevaste Ameerika Eagle’itega, mida valmistatakse aastast 1986.

Doble Eagle’id on alati sümboliseerinud suurt raha hulka. 1900. aastal oli 20dollariline Double Eagle väärt rohkem kui enamik inimeste kuu palk. Näitamaks Double Eagle’i ostujõudu 1900. aasta New York Citys, toome mõned näited toonastest hindadest. Öö Plaza hotellis maksis 1,50dollarit, Broadway teatripilet 35 senti, viiekäiguline õhtusöök parimas restoranis 75 senti, õlu ja sandwich 5 senti. Ka väga pillava nädalavahetuse jooksul New York’is oleks olnud raske 20 dollarit ära kulutada.

Kaks sajandit USA finantsturu alustalad Liberty Double Eagle mündid sisaldavad peaaegu untsi kulda. Kui 20dollariline Liberty esmakordselt välja tuli, siis oli kulla hind 20,67 USD/ oz. Double Eagle’i kulla sisalduseks määrati 0,9675 untsi puhast kulda, et võrdsustada see 20 dollari väärtusega. Need mündid olid 19. ja 20. sajandil üheks USA majanduse ja finantsturu alustalaks. 20dollarilisi Liberty kuldmünte kasutati Ameerika majanduselu igal tasandil alates tavainimesest tänaval kuni multimiljoni dollari suuruste tehinguteni rahvusvahelistel turgudel.

Rahu ja vabadust rõhutavad Esiküljel on Lady Liberty büst kandmas peaehet kirjaga “LIBERTY”. Münti ääristavad 13 tähte, mis esindavad 13 Ameerika kolooniat. Tagaküljel on kujutatud väljasirutatud tiibadega kotkast, kes hoiab oliivioksa - klassikalist rahu sümbolit. Sõjaväelist vaprust sümboliseerib noolte kimp. Tagaküljel on ka lausungid “Usume jumalasse” ja “Ühenduses peitub jõud”. Tagakülg

Esikülg

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

Suurus

Nimiväärtus

Diameeter (mm)

Mündi kaal (g)

Kulla kaal (g)

0,1867 oz

20 franki

21

6.452

5.806

0,1867 oz

20 franki

21

6.452

5.806

0,9675 oz

20 USD

34

33.437

30.093

Hinnatabel

Mündid

Plaadid

Kulla kaal

Tavid ostis EEK 01.03.2007

Tavid müüs EEK 01.03.2007

Tavidi ostu-müügi vahe kuni 100.000 EEK puhul

Tavidi ostu-müügi vahe üle 100.000 EEK puhul

Kulla kaal

Tavid ostis EEK 01.03.2007

Tavid müüs EEK 01.03.2007

Tavidi ostu-müügi vahe kuni 100.000 EEK puhul

Tavidi ostu-müügi vahe üle 100.000 EEK puhul

1 kg

263 497

280 125

6%

3%

250 g

63 955

66 514

4%

3%

10 oz

81 957

89 516

9%

3%

100 g

25 838

26 733

4-5%

3%

2 oz

16 391

17 903

9%

3%

50 g

13 047

13 559

4-5%

3,5%

1 oz

8235-8474

8319-8912

3,1-6,25%

2,7-5%

20 g

5270

5603

6%

4%

0,9785 oz

8237

9007

9%

8%

10 g

2737

2916

7%

6%

1/2 oz

4337-4456

4734-4774

7-9%

5%

5g

1433

1548

8%

7%

1/4 oz

2188-2248

2467-2487

11-13%

8%

2,5 g

735

876

19%

5,806 oz

1515

1649

9%

3-5%

1g

338

414

22%

1/10 oz

796-899

1034-1114

24-30%

5-15%

3,442 oz

898

977

9%

3-5%

1/20 oz

537

676

26%

20%

Oluline info: Inimesed arvavad ekslikult, et kulla hind on muutumatu, sest ehtepoes maksab kuldsõrmus täna sama palju kui nädal tagasi. Tegelikult muutub investeerimiskulla hind reaalajas igal hetkel. LAURI HAASMA, Tavidi nõukogu liige

Boldiga märgitud tooted on mõeldud investeerimiseks. Reaalajas hinnakiri on saadaval www.tavid.ee

talv 2007

7

tel 1771 • www.tavid.ee


Kulla vastu panustamine on sama hea kui valitsuse poolt panustamine. Ja see, kes panustab valitsusele, panustab 6000. aasta dokumenteeritud ajaloo vastu. (Gary North)

Füüsilise kulla omamise traditsioon maailmas Kuidas on valitsuste ja rahandussüsteemi usaldusväärsus seotud kulla omamisega? Riikides, kus valitsuse, kohaliku valuuta ja majanduse usaldusväärsus ei ole tugev, mängib kuld tähtsat rolli. Ebastabiilses olukorras annab füüsilise kulla omamine sõltumatust pangandussüsteemist ja valitsusest. See võimaldab inimesel olla iseseisev ning kaitseb inflatsiooni ja devalvatsiooni eest.

Küsimustele vastab FREDERIC PANIZZUTTI, PAMP Suisse asepresident Teatavasti on India maailma suurim füüsilise kulla tarbija. Mis on selle põhjus? India on hea näide füüsilise kulla tarbimiskultuurist. Indias tarbitakse aastas umbes 650 tonni kulda ja selle taga on erinevad põhjused. Üks peamisi tegureid on traditsioon. Kuld on mänginud Indias tähtsat rolli paljude aastate jooksul. Näiteks abielluda saab ainult siis, kui mõlemad abikaasad saavad endale lubada piisava koguse kulda, enamasti ehete kujul. Kuld on teatud mõttes pere toimetulekuvõime näitajaks. Aastane India kulla nõudlus sõltub paljuski ilmastikutingimustest. Kui mussoon toob palju vihma, siis on põllumajandussektor produktiivne ja sissetulekud kasvavad. See omakorda lubab rohkematel perekondadel oma tütred mehele panna, sest nad saavad endale rohkem kulda lubada. Lisaks ehetele tarbitakse Indias ka rohkelt kuldplaate ja –münte. Kuld on olnud Indias kõrge likviidsusega kergelt konverteeritav säästmisviis. Kuld on ka üks kultuuri traditsioonidest. Millistes riikides on veel pikaajaline füüsilise kulla omamise traditsioon? Selliseid riike on palju, aga hea näide on Vietnam. Riik impordib puhast kulda aastaringselt, et rahuldada kuldplaatide nõudlust. Kõik säästud hoitakse kullas. Aga Vietnami puhul on veel üks oluline asi – inimesed maksavad tähtsamate ostude eest kullas. Majad, autod, skuutrid ja paljud teised suuremad kaubad on hinnatud kullas ja nende eest ka makstakse kullas. Kui arvestada, et kulla hind oli paar aastat tagasi 252 dollarilt unts ja mõne nädala eest maksis unts kulda üle 600 dollari, siis on see kindlasti mõjunud riigile positiivset. Ka teised riigid maailmas omavad tugevat kulla traditsiooni: näiteks Tür-

Millised maailma sündmused on mõjutanud investeerimiskulla ostmist? Kahtlemata on kurvad ja traagilised sündmused New York’is mõned aastad tagasi muutnud maailma ja viisi, kuidas riske tajutakse ning hinnatakse. Meie ajastul peame elama koos geopoliitiliste pingete ja terrorihirmuga. Selline olukord on viinud meid tagasi reaalsete, käegakatsutavate väärtuste juurde.

gi, paljud Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid, aga ka USA (kuldmüntide osas) ja Saksamaa (kuldmüntide ja väiksemate plaatide osas). Eesti ja Läti on viimaste aastate jooksul näidanud väga kiiret füüsilise kulla nõudluse tõusu ja selle piirkonna puhul oodatakse veelgi suuremat nõudluse laienemist lähiaastatel. Mis põhjusel tavainimene USAs kulda ostab? Kulda on USAs alati suhtutud kui turvalisse vara hoidmise viisi - täpsemalt öeldes turvalisse investeerimisviisi, mis on immuunne igasugu valitsusotsuste ja krediidiriskide suhtes. Geopoliitilised pinged ja tõusev ebakindlustunne paljudes riikides on kindlasti tõstnud nõudlust füüsilise kulla järele. Kulla nõudlus ja sellest tulenev hinna kõikumine on ideaalne baromeeter ebakindluse mõõtmiseks meie tänapäeva maailmas.

Millistes Euroopa riikides ostetakse enam kulda ja miks? Saksamaal on väärismetallide omamise traditsioon, Itaalia on suur importija, kuid põhiliselt ehtetööstuse tarvis, Šveits oma erapankade seifidega, Prantsusmaa oma Napoleoni mündiga jne. Erinevas vormis mängib kuld mingit rolli igas riigis. Meil on omamoodi geneetiline side kullaga. Oleme läbi ajaloo kasvanud koos kullaga. Ma usun, et see lõi loomuliku sideme ja vajaduse selle järele. Ja kas kuld pole mitte ilus?

Kullaleht Huvitavaid fakte kulla ajaloost

Kas Sa teadsid, et … … kuld on nii plastiline, et ühest grammist kullast saab taguda ühe ruutmeetri suuruse lehe. … väärismetalle mõõdetakse Troy untsides. See pärineb Prantsuse linnast nimega Troyes, kus seda mõõtühikut kasutati esmakordselt. Troy unts on umbes 10% raskem kui tavaline unts. … arvatakse, et kogu maailmas aegade jooksul kaevandatud kuld moodustab 20 m küljega kuubi. … tänu oma püsivusele on peaaegu kogu aegade jooksul kaevandatud kuld mingil kujul maapeal alles (välja arvatud see, mis on kosmosesse saadetud). … puhas kuld on 24 karaati ehk 99,999% puhas. 100% puhtaks on kulda peaaegu võimatu saada. … kuld moodustab kergelt erinevate metallidega sulameid. Neid sulameid moodustatakse kõvema metalli ja eksootiliste värvide saamiseks. Vase lisamisel muutub metall punakamaks, raua lisamisel sinakamaks, alumiiniumi puhul purpursemaks, plaatinaga valgemaks ning naturaalse vismuti lisamine koos hõbedaga muudab metalli mustemaks. … kuld ei roosteta. Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C.

Kullakild

Miks on Põhja-Euroopas kulla omamise traditsioon suhteliselt nõrk? Seda on raske selgitada, kuid üldiselt öeldes on lõuna riikidel alati olnud tugevam side kullaga kui põhjapoolsetel riikidel. See on ilmselt traditsiooni küsimus. Põhja pool kantakse ka kuldehteid tagasihoidlikumalt. Mis puutub aga füüsilisse kulla investeeringusse, siis viimastel aastatel on asjad muutunud ja huvi kuldplaatide vastu on märgatavalt kasvanud. Põhja-Euroopa on kindla kasvupotentsiaaliga. Intervjueeris JAANA LISETTE LUTTER

Hillar Metsa karikatuur

Kulla küsimused

2. Maailma suurim kullatootja on: a) USA b) Austraalia c) LAV d) Hiina 3. Praeguste teadmiste alusel on kulda kasutatud: a) 88 sajandit b) 77 sajandit c) 66 sajandit d) 55 sajandit 4. Kulla mõõtühik on troy ounce. Üks kulla unts kaalub: a)31,1 grammi b)25,6 grammi

c)29,6 grammi d)28,4 grammi 5. Kuld on hästi sepistatav. Ühest untsist on võimalik venitada… traati: a) 5 miili b) 50 miili c) 1 miil d) 100 miili 6. Maailmas läbi aegade toodetud kulla hulk (2001 seisuga): a) 14 500 tonni b) 145 000 tonni c) 1 450 000 tonni d) 14 500 000 tonni 7. Maailma terasetööstus toodab sama hulga terast: a) 1 sekundiga b) 1 minutiga c) 1 tunniga d) 1 päevaga

www.tavid.ee • tel 1771

8. 1 tonn kulda moodustab kuubiku mõõtudega: a) 37 cm b) 47 cm c) 57 cm d) 67 cm

c) 1823 d) 1901 11. 1696 sai Inglismaa rahapaja ülemaks: a) William III Stuart b) William Shakespeare c) Isaac Newton d) John Locke

9. 1529 a. maksis prantsuse kuningas Francoise I Hispaania valitsejale Carlos I-le oma kahe poja eest lunarahaks 1,2 miljonit eskuudot. Nende müntide ülelugemiseks kulus: a) neli päeva b) neli nädalat c) neli kuud d) neli aastat

12. Erki Noole olümpiamängude kuldmedalis on kulda: a) 6 grammi b) 9 grammi c) 12 grammi d) 15 grammi 13. 1973 aastal maksis kulla unts ca 100 dollarit, samal ajal maksis naftabarrel: a) 1,11 dollarit b) 2,11 dollarit c) 4,11 dollarit d) 8,11 dollarit

10. 1931 aastal loobus Suurbritannia kullastandardist. See kehtestati aastal: a) 1646 b) 1717

8

14. Kes USA presidentidest andis 1933. aastal välja akti, millega keelustati eraisikutel USAs kulla omamine: a) Herbert Hoover b) Franklin D. Roosevelt c) Woodrow Wilson d) Calvin Coolidge 15. Lakh on india termin mis tähendab: a) Orderit 100000 untsi kulla

ostmiseks b) Kullaäri röövimist c) Pulmadeks vanematelt kaasavarana antavat kulda d) Shiva kaelas olevat kuusnurkset kaelaehet

ÕIGED VASTUSED: 1=C | 2=C | 3=C | 4=A | 5=B | 6=B | 7=C | 8=A | 9=C | 10=B | 11=C | 12=A | 13=B | 14=B | 15=A

1. Kulla sümbol on: a) EU b) KU c) AU d) GO

Täiendav info: AS TAVID TALLINNAS Aia 5, Tallinn Tel: 627 9900 või 1771 E-post: tavid@tavid.ee Avatud: E-R 9-19, L 9-17, P 10-17

TARTUS Rüütli 2, Tartu Tel: 730 1170 või 1771 E-post: tartu@tavid.ee Avatud: E-R 9-19, L-P 10-17 www.tavid.ee

talv 2007

Profile for Tavid

Kullaleht 01, 2007  

Kullaleht 01, 2007  

Profile for tavid
Advertisement