Tartu Valla Kuukiri (266) Detsember 2020

DETSEMBER 2020 / NR 266

LK 4 Tartu vald kogub andmeid kuuride kasutamise kohta

Rahulikku jõuluaega ja kordaminekuid uuel aastal!

Lumiste metsade lõhnad elavad jõulupuus.

Põlevad südaööl küünlad – aasta nüüd algab uus.

OLETE MEIE KALLISVARA

Registreeru Tartu valla elanikuks!

LK 5

Vaata täpsemalt www.tartuvald.ee

Tartu vallas on iga inimene kallisvara

LK 6–7

Tartu valla 12 kohas süüdati advendituli

LK 12–13

Teele Tammet – 10 aastat laval

SISUJUHT

2 Kuukirjas avaldatakse eelmisel kuul valda sündinud ja meie seast lahkunute andmeid. Lehte lisatakse nende laste nimed, kelle vanemad on vallale nime avaldamiseks andnud loa.

Toimetusel on õigus vajadusel tekstidele teha keelekorrektuuri.

Kõige uuemad uudised Tartu vallas toimuvast leiad Tartu valla kodulehelt ning Tartu valla või Kuukirja Facebooki lehtedelt!

Tartu valla kodulehel külasta kindlasti Nädalakirja, milles antakse ülevaade valla töötajate tegemistest eelmisel nädalal.

Ja ära unusta alla laadida Tartu valla äppi!

Skanni QR-kood Tartu valla äpi allalaadimiseks!

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja Volikogu Toimetaja: Katrin Sisask

Tel. 5627 0280

e-post: kuukiri@tartuvald.ee Küljendus: Katrin Sisask, Ekes OÜ

Tartu Valla Kuukiri ilmub tasuta.

Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljel aadressilt: tartuvald.ee/tartu-valla-kuukiri või ajakirjana Issuust: issuu.com/tartuvallakuukiri Järgmises Kuukirjas avaldatavaid kaaskirju ja reklaame ootan 4. jaanuarini.

Jälgi Kuukirja tegemisi ka Facebookis: Tartu Valla Kuukiri Oled huvitav ettevõte Tartu vallas või tead inimest või tegu, mis vääriks kajastust? Saada vihje Tartu valla Kuukirjale!

Trükk:

AS Ecoprint, Tiraaž: 5000

Tartu Vallavalitsus Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa Tel. 510 6363, e-post: tartuvald@tartuvald.ee Tabivere teeninduspunkt Tuuliku 11, Tabivere alevik, Tartu vald, 49127 Tartumaa Tel. 525 4948, e-post: tabivere@tartuvald.ee Laeva teeninduspunkt Väänikvere tee 8, Laeva küla, Tartu vald, 60608 Tartumaa Tel. 5302 6608, e-post: laeva@tartuvald.ee Piirissaare teeninduspunkt Valla, Tooni küla, Tartu vald, 62603 Tartumaa Tel. 529 4630, e-post: piirissaare@tartuvald.ee

Tartu Vallavalitsus teenindab kodanikke e-kanalite ja telefoni teel

Seoses koroonaviiruse levikuga Eestis palub Tartu Vallavalitsus kodanikel vallavalitsusega suhtlemiseks kasutada e-kanaleid või telefoni. Kõik avaldused ja kirjad on võimalik jätta nii vallamaja kui ka teeninduspunktide juures asuvatesse postkastidesse. Kõigi vallavalitsuse töötajatega on võimalik kohtuda läbi e-kanalite, mille osas jagavad täpsemaid juhiseid töötajad ise.

Igaühe panus viiruse leviku tõkestamiseks on oluline!

Hoiame distantsi, kanname maski ja peseme käsi!

Haigusnähtude puhul püsime kodus.

Laeme alla HOIA mobiilirakenduse.

Olgem terved!

VALLA INFO

3

26.11.2020 vallavolikogu istungil vastu võetud otsused ja määrused Kadri Linamägi, dokumendihalduse spetsialist MÄÄRUSED Määrus nr 18 – Tartu Vallavolikogu 28.12.2017 määruse nr 11 „Vallavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja hüvitise maksmise kord“ muutmine Tartu Vallavolikogu 28.12.2017 määruse nr 11 „Vallavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja hüvitise maksmise kord“ § 11 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse § 5 lg-s 1 ja §-s 7 sätestatud tasu ei maksta Tartu Vallavolikogu 26.11.2020 otsusega nr 50 moodustatud strateegiakomisjoni esimehele, aseesimehele ja liikmetele.“ Määrus nr 19 – Tartu valla arengukava 2018–2030 uus redaktsioon Määrusega kinnitatakse Tartu valla arengukava 2018–2030 uus redaktsioon.

Määrus nr 20 – Tartu Vallavolikogu 26.09.2019 määruse nr 22 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine Määrusega muudetakse Tartu Vallavolikogu 26.09.2019 määrust nr 22 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“: 1) määruse § 17 täiendatakse 5. lõikega; 2) määruse § 17 täiendatakse 6. lõikega; 3) määruse § 26 muudetakse; 4) määruse § 27 lõiget 3 muudetakse; 5) määruse § 34 lõiget 2 muudetakse; 6) määruse § 34 lõiget 3 muudetakse; 7) määruse § 47 lõike 2 punkti 9 lõpus asendatakse kirjavahemärk; 8) määruse § 47 lõiget 2 täiendatakse 10. punktiga; 9) määruse § 53 tekstis asendatakse sõnad „enne lapse sündi“ sõnadega „enne lapse sünni kuupäeva“; 10) määrust täiendatakse 9. jaotisega; 11) määruse § 76 muudetakse.

OTSUSED Otsus nr 47 – Tartu Vallavolikogu alatise strateegiakomisjoni moodustamine Otsustati moodustada Tartu Vallavolikogu alaline strateegiakomisjon valla strateegiliste arengusuundade ja eelistuste väljatöötamiseks ning valla arengukavast tulenevate strateegilise

arenguga seotud ülesannete täitmise korraldamiseks, vastavate küsimuste arutamiseks ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemiseks.

Otsus nr 48 – Vallavolikogu strateegiakomisjoni aseesimeeste arvu määramine Otsustati määrata Tartu Vallavolikogu strateegiakomisjoni aseesimeeste arvuks üks.

Otsus nr 49 – Tartu Vallavolikogu strateegiakomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine Otsustati tunnistada Vahur Poolak valituks Tartu Vallavolikogu strateegiakomisjoni esimeheks ja Martin Pedak valituks Tartu Vallavolikogu strateegiakomisjoni aseesimeheks.

Otsus nr 50 – Vallavolikogu strateegiakomisjoni liikmete arvu määramine ja komisjoni koosseisu kinnitamine Otsustati määrata Tartu Vallavolikogu strateegiakomisjoni liikmete arvuks kuni 33 liiget ja kinnitada vallavolikogu strateegiakomisjoni liikmed.

Otsus nr 51 – Loa andmine liisingulepingu sõlmimiseks Otsustati lubada Tartu vallavanemal sõlmida liisinguleping Mobire Eesti AS-ga (registrikood 10814092) hankele „Sõidukite liisimine kasutusrendi tingimustel“ esitatud pakkumuse alusel kuue auto liisimiseks 60 kuuks aastase maksumusega kuni 16 329,60 eurot koos käibemaksuga.

Otsus nr 52 – Loa andmine generaatorite hanke korraldamiseks ja eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks Otsustati lubada Tartu Vallavalitsusel korraldada hange kahe 90 kVA elektrigeneraatori soetamiseks ja lubada Tartu vallavanemal sõlmida Tartu Vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping kogumaksumusega kuni 25 000 eurot.

Otsus nr 53 – Osaühingu Raadi Arendus ja osaühingu Tartu Valla Kom-

munaal ühendamine Otsustati ühendada osaühing Raadi Arendus ja osaühing Tartu Valla Kommunaal ja kiita heaks 12.11.2020 osaühingu Raadi Arendus ja osaühingu Tartu Valla Kommunaal juhatuste poolt sõlmitud ühinemisleping. Lõpetada seoses ühinemisega osaühingu Raadi Arendus tegevus 31. detsembril 2020.

Otsus nr 54 – Nõusoleku andmine vallavara soetamiseks Otsustati anda Tartu Vallavalitsusele nõusolek soetada Tartu Valla Kommunaal OÜ-lt, registrikood 10290080, spordirajatiste hooldamise vajalik tehnika kogumaksumusega 39 540 eurot.

Otsus nr 55 – Vallavara omandamine Otsustati omandada Tartu valla munitsipaalomandisse Tartu vallas Vahi alevikus asuv kinnistu Keskuse tee 11 (kinnistusraamatu registriosa 3587504, katastritunnus 79601:001:1628). Kinnisasi omandatakse riigivaraseaduse § 33 lg 1 alusel Tartu vallale tasuta.

Otsus nr 56 – Vallavara omandamine Otsustati omandada Tartu valla munitsipaalomandisse järgmised Tartu vallas asuvad kinnisasjad: nr 1.1. Koha-aadress Tartu maakond, Tartu vald, Vahi alevik, Estakaadi tänav, katastritunnus 79401:006:1194, kinnistusraamatu registriosa number 3969504; nr 1.2. Koha-aadress Tartu maakond, Tartu vald, Vahi alevik, Vabriku tänav L2, kat astr itun nus 79401:006:1217, kinnistusraamatu registriosa number 3971804; nr 1.3. Koha-aadress Tartu Maakond, Tartu vald, Vahi alevik, Juure, katastritunnus 79401:006:1236, kinnistusraamatu registriosa number 3973704; nr 1.4. Koha-aadress Tartu Maakond, Tartu vald, Tila küla, Nõlvakaare tn 10, katastritunnus 79601:001:0121, kinnistusraamatu registriosa number 11965950.

Nimetatud kinnisasjad omandatakse Tartu vallale tasuta.

Järgmine volikogu istung toimub 17.12.2020.

Volikogu istungit saab järele vaadata VOLISes. Volikogu istungite materjalid on avalikult kättesaadavad veebis: tartuvald.ee/et/volikogu-istungite -materjalid

VALLA INFO

4

Koroonaviiruse tõttu on taas kehtestatud piirangud Info (8. detsember 2020): Tartu Vallavalitsus 23. novembril hakkasid kehtima Tartu valla kriisikomisjoni otsused koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Muudatused kehtivad kuni aasta lõpuni.

Koroonaviiruse levik on Eestis laialdane ja kiire, mis tähendab, et nakatuda võib igal pool. Otsustati teha ümberkorraldused Tartu vallavalitsuse töös, et viirusel oleks võimalikult raske levida.

Tartu Valla Muusikakooli, Tartu Valla Spordikooli ja Tabivere Huvikooli, lasteaedade huviringide, koolide huviringide ja muude siseruumides toimuvate huviringide tegevus korraldatakse perioodil 23.11.–31.12 distantsõppena. Kui see ei osutu võimalikuks, jääb õppetegevus ära. Huvitegevus on jätkuvalt lubatud välitingimustes (vabaõhutegevused, nagu matkad, sportimine jmt).

Hallatavatele asutustele anti korraldus loobuda ruumide rentimisest laste või täiskasvanute huvitegevuseks (ruumide rent kooriproovideks, rahvatantsu harrastamiseks, sportimi-

seks jne).

Valla kultuuriasutused ei korralda aasta lõpuni muusikakollektiivide, tantsurühmade jmt kontaktset proovi- ja kontserttegevust. Ära jäi planeeritud advendikontsert Äksi kirikus ja teised üritused. Advendiaja alguse puhul toimusid väiksemad üritused vabas õhus.

Noortekeskused suleti jaanuarini soovitusega jätkata vaid tegevusi õues.

Raamatukogud korraldasid töö ümber ja jätkavad kuni aasta lõpuni laenutust kontaktivabalt. Tabivere ja Lähte raamatukogud jäid avatuks vaid kooliõpilastele, tavakasutajatele korraldatakse kontaktivaba laenutus.

Soovitati kõigil koolidel lõpetada kontaktõpe ja -tegevused nädal enne jõuluvaheaega. Nii tagame loodetavasti piisava aja nakkuselaine katkestamiseks.

Kõigile ja igal pool kehtib endiselt lihtne retsept: hoia distantsi, kanna maski, õhuta ruume, pese käsi ja laadi alla HOIA mobiilirakendus!

Haigusnähtude puhul püsi kindlasti kodus!

ennast ja oma lähedasi

Laadi alla Eesti koroonaäpp: hoia.me

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Laadi rakendus alla ja aita paigaldada ka oma lähedastele.

Tartu vald kogub andmeid elanike poolt kasutatavate kuuride kohta Tartu Vallavalitsus Tartu vallale kuulub üle kogu valla maid, millel paiknevad kohalike elanike poolt kasutatavad kuurid, garaažid, laudad jms. Vald on ette võtnud projekti, mille eesmärk on välja selgitada nende hoonete säilitamise vajadus ning korrastada hoonete kasutamist.

Selleks palume kõikidel, kes kasutavad ruume valla maal olevates hoonetes või soovivad ruume kasutada, anda endast märku. Võimalusel esitada info olemasolevate ostu-müügi lepingute, rendilepingute ja muude ruumide kasutamise õigust tõendavate dokumentide kohta. Ruumide kasutamiseks sõlmitakse rendilepingud eelisjärjekorras nendega, kelle ruumide kasutamise õigus on dokumentaalselt tõendatud. Rendilepingute

Foto: Mari Niine

oluliseks tingimuseks on ruumide, hoone ja hoonet ümbritseva maa korrashoid ning heaperemehelik suhtumine. Rendilepingu sõlmimiseks ning

lisainfo saamiseks võtke ühendust Tartu valla maakorraldajaga e-posti aadressil mari.niine@tartuvald.ee või telefonil 526 5519.

VALLA INFO

5

Muudatused sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras Tartu Vallavalitsus Tartu Vallavolikogu võttis 26. novembril toimunud vallavolikogu istungil vastu määruse nr 20 – Tartu Vallavolikogu 26.09.2019 määruse nr 22 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine. Õigusaktiga laiendatakse küttetoetust saavate isikute ringi ning kehtestatakse uue toetuse liigina lasteaia kohatasu vahe hüvitamise toetus.

KÜTTETOETUS: Seni said küttetoetust taotleda üle 70-aastased isikud. Edaspidi saavad toetust taotleda pensioniealised üksi elavad eakad või eakate paarid, kelle sissetulek on väiksem kui riiklikult kehtestatud kolmekordne toimetulekupiir ning kes on raskes majanduslikus olukorras ja kelle toetuse taotlus on põhjendatud. Lisaks saavad toetust taotleda puuetega isikud, kelle sissetulek ühes kuus on väiksem kui kahekordne toimetulekupiir.

LASTEAIA KOHATASU VAHE HÜVITAMISE TOETUS: Toetuse eesmärk on kompenseerida teise omavalitsusüksuse munitsipaallasteaia õppemaksu ja Tartu valla lasteaia õppemaksu vahe lapsevanemale, kui lapse elukoht on Tartu vallas ning laps on lisatud ARNO kaudu järjekorda Tartu valla munitsipaallasteaeda, kuid Tartu vallal pole kohta pakkuda.

Toetuse taotlemiseks peab lapsevanem esitama vallavalitsusele avalduse koos kuludokumentidega.

Tartu vallas on iga inimene kallisvara Iga valda registreeritud elanik on oluline. Kaasame oma kodanikke otsustesse. Kodukandi heaks saab otsustada kaasava eelarve hääletusel või konkreetsel rahvaküsitlusel, aga ka arvamust avaldada piirkondlikel koosolekutel või valla esindajatega otse suheldes.

Iga vald hoolitseb oma registreeritud elanike eest. Tartu vald maksab sünnitoetust, kingib uutele kodanikele hõbelusika ning nimetunnistuse, tagab lasteaia- ja koolikohad.

Abivajavaid peresid aitame lasteaia ja -hoiu toiduraha toetusega.

Esimesse klassi minevad lapsed saavad ranitsatoetust, koolides on lastele tasuta koolitoit, toetame huvitegevust ja tagame jätkusuutliku hariduse moodsas õpikeskkonnas.

Va ld on v iimase kolme aasta jooksul ehitanud uue lasteaia Raadile ning moodsad koolimajad Tabiverre ja Kõrvekülla. Järgmisel aastal saavad valmis uus Kõrveküla kooli spordihoone ning lasteaiad MaarjaMagdaleenas ja Raadil. Peatselt lisandub

valla haridusvõrku TeRa lasteaed ja kool.

Tartu vald hoolitseb Eesti rahvuslike traditsioonide kestmise eest. Hoiame oma tiiva all kultuurikollektiive, kes paistsid silma juba esimesel laulupeol 1869. aastal, nagu Väägvere pasunakoor ja Maarja-Magdaleena segakoor.

Laulu- ja tantsupidudel osalevad nende kõrval ka palju nooremad kollektiivid. Tartu valla eri piirkondades tegutsevad rahvamajad, valla toetust saavad erinevad ühingud, et huvitege-

vus oleks kättesaadav kõigile elanikele olenemata nende vanusest.

Tartu valla elanikuks registreerimisel hoolitsed enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris.

Nii saame langetada õigeid otsuseid ja kujundada lasteaia- ning koolivõrku vastavalt nõudlusele.

Registreeri end Tartu valla elanikuks enne 31.detsembrit, siis jõuab maksuraha valda juba järgmisel aastal.

OLETE eru MEIE KALLISVARA Tartu valla elanikuks!

Registre eru

Vaata täpsemalt www.tartuvald.ee

KULTUUR

6

29. novembril tähistati advendiaja algust 12 kohas Tartu vallas Sel aastal tähistati traditsiooniliseks saanud advenditulede süütamist 12 kohas Tartu vallas. Kogusin kokku muljeid, et jagada neid lugejaga.

Veronika Täpsi, Laeva Kultuurimaja juhataja: I advendihommikul oli kultuurimajas juba varakult sigimist ja sagimist. Noortekeskuse väikesed päkapikud küpsetasid ja kaunistasid saalis piparkooke.

Lõuna ajal meisterdati kuivlilledest jõulupärgi ning õhtuhämaruses süüdati advendiküünal. Kursi kihelkonna kirikuõpetaja Esa Luukkala kutsus inimesi vaatama endasse ning tutvuma pühakirjaga. Uudishimulikke ootab ta kirikusse. Tartu valla abivallavanem Tarmo Raudsepp andis lastele teada, et päkapikud on koroona suhtes immuunsed ja käivad ikka piilumas laste tegevusi. Samuti kutsus ta kõiki mõistma, et praegune olukord sel jõuluaja eel ehk ei olegi nii halb, vaid võimalus veeta jõulud teisiti. Leiame igas ebamugavas olukorras ikka positiivseid asju.

Musitseerisid Kert Krüsban ja Karl Kobin.

Tiia Pärtelpoeg, MaarjaMagdaleena Rahvamaja juhataja: Maarja-Magdaleena kuuse juures süütasid advendiküünla ja jagasid kodudesse jõulutuld EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prükk ja Tartu vallavolikogu aseesimees Vahur Poolak.

Olgu see valgus meid kõiki hoidmas ja saatmas, et võiksime saada kaunid ja rõõmsad jõulupühad!

I advent Maarja-Magdaleenas

Katrin Sisask, Äksi aleviku elanik: Sel aastal võeti juba kolmandat korda kogukonnaga ühiselt vastu advendiaja algus meile armsaks saanud Kivipargis.

Kõne pidas Tartu vallavanem Jarno Laur ja jõululaule laulis Äksi segakoor. Täname Tartu valla kultuuritööspetsialisti I advent Äksis Karita Tilka ja Tartu Valla Kommunaalist Aigar Leppa, kes Kiviparki valguse toomisel abiks olid ja meile pakud kohale toimetasid! 29. november oli meie aleviku jaoks tähtis kuupäev, sest sel päeval 10 aastat tagasi jõustus määrus, mille alusel muutus Äksi alevikuks. Peale advendialguse üritust oli elevust palju, kui mindi kodudesse ja imetleti kaunilt särama löödud hoove ja jõuluaknaid. Nimelt tegime oktoobris üleskutse kogukonnale jõulutunde loomiseks oma kodud teemakohaselt kaunistada. See üleskutse levis üle Tartu valla ja nii võib Akende võlumaad kohata kõikjal, kuhu satud.

I advent Tammistus

Britta Jürgenson ja Tammistu Raamatukogu-Külakeskuse direktor Regina I advent Laeval Evert-Tammist: Juba teist aastat järjest sai ka Tammistu rahvas oma advendiküünlale tule ühiselt koosviibimiselt. Sel aastal aga toimus see esmakordselt meie värskelt renoveeritud Tammistu Raamatukogu-Külakeskuse juures. Rahvast oli kogunenud mõnusalt palju.

Külakeskuse direktor Regina võttis kõiki soojalt vastu Jõuludaami kostüümis, mis lisas kogu üritusele omajagu vürtsi ja jõulutunnet.

Jõulutule saabumist aitas oodata muusik Raul Kivi, kelle muusika saatel läks ümber kuuse lahti ka tants ja trall. Sooja aitas saada Jõuludaami keedetud väga maitsev mustsõstratee vürtsidega. Pidulaualt sai keha kinnitada jõuluaega avavate piparkookide ja kahe kohaliku usina perenaise küpsetistega: Merikese lihapirukate ja Heli õunakoogiga. Tartu vallavavanema Jarno Lauri õnnistuse saatel saime oma kuuse pidulikult tuleehtesse ning küünlaleegid kodudest kaasa võetud laternatesse. Mõnusat advendiaja alguse tähistamist jäi lõpetama Artistic Flow Studio tuletantsijate etteaste, mis köitis ja lummas ka kõige pisemaid vaatajaid.

Meie külas on jõuluaeg nüüd kenasti avatud ja jõulusoojus kodudesse laiali saadetud.

Kaunist jõuluootusaega kõigile!

Kalev Pärtelpoeg, Tabivere Rahvamaja juhataja I advendil ootas kaunistatud vaateakendega Tabivere Rahvamaja enda juurde kohalikke inimesi ja advendituld. Samaaegselt muinVaateaken Tabiveres asjutuliste vaateakende uudistamisega sai maiustada piparkookidega ja kõrvale teed juua. Samal ajal laulis Meesansambel Mehed Mandrilt jõululaule.

Advenditule tõid Tabiverre Tartu valla abivallavanem Tarmo Raudsepp ja Äksi Andrease koguduse õpetaja Esa Luukkala.

Ootame kõiki muinasjutulisi vaateaknaid uudistama!

I advent Piirissaarel

I advendil süüdati tuled ka Tartu valla ainsal saarel Piirissaarel. Saarevaht Toomas Lindjärv ja saare sotsiaaltöötaja Ülle Lindjärv hoolitsesid selle eest, et ka seal jõulutuled säraksid.

KULTUUR

7 Mall Türk, Lähte naiskoori juhendaja Sarnaselt teistele kooridele on ka Lähte naiskooril olnud täiesti teistmoodi kevad-sügis.

Kevadel reipalt Zoomis hrajutusi jätkates ja suvel õueproove tehes on neid, kes osaleda saavad, jäänud küll vähemaks, aga hääled on kooskõlas püsinud. Küll aga on iga koori elus väga tähtis võimalus oma laulurõõmu kuulajatega jagada ja seda rõõmu pakkus advendiaja algus Tartu vallas.

Tartu valla kultuurielu on viimastel aastatel märgatavalt hoogu juurde saanud. Tulihingeline Karita on arendanud hooga edasi endise kultuurijuhi Veronika algatatud esimese advendi jõulutulede süütamise traditsiooni valla erinevates külakeskustes. Tänavu süüdati advendiküünlaid 12 paigas Tartu vallas, sh ka meie oma saarel – Piirissaarel.

Lähte naiskoor võttis advenitulede süütamist täie rõõmuga, laulsime jõululaule koguni kolme kuuse all. Esimesena kogunesime Raadi lastehoiu juurde. Pisike kuuseke oli juba tuledes, kuuse juurde oli kogunenud noori peresid, lapsi ja vanemaid. Nii kirikuõpetaja kui ka valla volikogu juht Üllar Loks juhatasid soojade sõnadega sisse jõululaulud. Iga pere sai süüdatud küünlalt ka endale koju advendituld viia. Talvist rõskust aitas peletada aroomikas tee ja piparkoogid maitsesid ka kuidagi eriliselt hästi. Koos kohalviibijatega tegid Lähte lauljad mõned lisaloodki ja siis asus koori „ autorong“ liikuma Vedu suunas.

Vedu raamatukogu juures põlesid juba tule-

pakud, suur kuusk säras värvilistes tuledes ja teelaudki oli kaetud. Inimesi muudkui tuli ja tuli, kuuse alla kogunesid pered lastega, vanaemad, vanaisad, sõbrad, sugulased, koerad ja kindlasti mõni kasski. Vedu raamatukogu juhataja tervitas oma küla rahvast, temalt oli külaravhale veel eriline kingitus: peale kõnesid ja koorilaule toimus tulešõu!

Tundus, et ilmgi läks soojemaks!

Ja viimaks liikusid Lähte koori lauljad üle voorte kodukülla. Lähte kuuske oli juba kaugelt-kaugelt näha, kindlasti on see tänavu valla kõrgeim kuusk! Lähte aleviku noored said hiljuti endale laheda mänguväljaku, noortekesksus oli kuuse juurde ka teelaua katnud, külainimesi oli taaskord hulgaliselt kokku tulnud. Oma küla mees Üllar Loks tervitas külarahvast soojalt ja südamlikult.

Lähte koori jõululaulud olid soojad ja suupärased, ning kui koor „Aisakella“ laulis, tantsis ja plaksutas külarahvas kaasagi.

Laulisme kuuse all veel nii mõnegi ühislaulu enne, kui oma advendituld kodudesse viima suundusime.

Kuigi sel aastal kipub kõik olema „pisut teisti“, siis advendiküünlaid sai õuekuuskedel süüdata tõesti rõõmuga ja võib-olla just see teistmoodi aeg kogus kuuskede juurde tavapärasest rohkem rahvast. Aitäh korraldajatele ja tulijatele! Just praegu on vaja kokku hoida ja teha neid asju, mis annavad jõudu, tuge ja rõõmu. Laulgem siis – koos ja kuuse all, jõuluõhtul kirikus ja – omaette iga päev!

I advent Raadil

I advent Vedul

I advent Lähtel

Ülle Kool ja MTÜ Amme Kannel: Väägvere külaplatsil pidas kõne Tartu valla volikogu esimees Üllar Loks. Laulis Katri Kade. Kohal oli 30+ inimest. Krõbistasime piparkooke, soojendasime end kuuma tee ja glögiga. Meie külaplatsil pole uhket valgustust – täielik looduslik maa... Seetõttu ehtisime platsi lisaks kuuseküünaldele veel õueküünalde ja laternatega. Igal aastal kõik esinejad ongi nautinud seda ehedat looduslikku rahu, mis siin valitseb.

I advent Kõrvekülas. Foto autor: Harri A. Sundell

Karita Tilk, Tartu valla kultuuritööspetsialist: Kõrveküla kuuse all laulis jõulumeeleolu tekitamiseks Naiskoor Tuule. Tule süütasid ja kõne pidasid vallavanem Jarno Laur ja EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prükk.

Hinge tegi soojaks Kõrveküla maanaisteseltsi Miina pakutud tee.

I advent Vasulas. Foto autor: Harri A. Sundell

I advent Väägveres. Foto autor: Kaja Kade

Karita Tilk, Tartu valla kultuuritööspetsialist: Vasulas süüdati sel aastal esimest korda ühiselt advendituli. Kuuse juurde kogunes ca 50 inimest, nii noori kui ka vanu. Rahvast tervitasid EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prükk ja abivallavanem Tarmo Raudsepp. Meeleolu lõid Tuule koori lauljad. Kuuma teed koos piparkookidega pakkusid Kõrveküla maanaisteseltsi Miina liikmed.

KULTUUR

8

150 aastat segakoorilaulu MaarjaMagdaleenas Sissejuhatus: Katrin Sisask Ajaloo kokkuvõte: Tiia Pärtelpoeg, Maarja-Magdaleena rahvamaja juhataja

7. novembril tähistas MaarjaMagdaleena segakoor oma 150. juubelit. Tähtsa päeva puhul esitati Maarja-Magdaleena rahvama jas näidendi vormis kontsert, mille vahepalu rikastasid kandlemuusika ja põnevad ajaloolised faktid koori ajaloost. Kontserdil põimusid kokku minevik, nõukogude aeg ja tänapäev.

Maarja-Magdaleena rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg jagas Kuukirjaga segakoori ajaloo lühikokkuvõtet.

Juba 1860-ndatel aastatel lõi tollane köster Matthias Sõber MaarjaMagdaleena kihelkonnakooli õpilastest ja selle lõpetanutest meeskoori.

Pärast esimest laulupidu 1869. aastal jätkas meeskoor oma tegevust. Harjutuste pidamise kohaks oli kihelkonnakool, kus käidi koos õhtuti pärast koolitööd.

Umbes aasta oli möödunud ajast, kui Maarja-Magdaleena mehed esimeselt laulupeolt tulid, kaenla all aukiri võistulaulmiselt saadud III koha eest.

Edusammudest õhevil mehed rääkisid kodus vaimustunult suurejoonelisest peost ja sellest, kuidas kogu seltskonnale avanes ülilahke vastuvõtt Lydia Koidula noorema õe poolt, kes neile oma Rosenthalide perekonna korteris kolme päeva jooksul öömaja andis ja peale hea kohtlemise ka hommikuti teevett ja saia pakkus.

Ajaloost on läbi immitsenud, et meestega laulupeol miskit kahetsusväärsetki juhtus, kuid egas sellest kodustele räägitud. Alles hiljem tuli ilmsiks, et ühe noore mehe kaunis bassihääl oli laulupeol igaveseks „kaduma läinud“ ja edaspidi tal enam kooriproovidesse asja polnudki. Kaaslastel oli heast lauljast kahju, kuid parata polnud enam midagi.

Ega see meeste õhtune käimine lauluproovidesse ja hiliste öötundideni äraolemine naistele eriti ei meeldinud, sest kodused tööd kippusid nüüd jääma rohkem nende õlgadele. Ei läinudki palju aega, kui naistel sai sellest kõigest küllalt ja ühel kaunil sügisesel rehepeksupäeval said nad talgutele minemise asemel kokku, et proovida, kuidas nende endi lauluhääled kõla-

vad. Ja ilusate, heledate häälte põhjal otsustasid nad luua vaid naistest koosneva laulukoori.

Et meestele selline tegevus kohe mitte sugugi ei meeldinud, kutsuti asja lahendama köster, kes pooli lepitades soovitas nais-meeskoori luua.

Kui aga mehed raiusid tuliselt, et kui, siis vaid mees-naiskoor, siis leidis köster kuldse kesktee: teeme segakoori!

1870. aastal tekkiski väikene segakoor Maarja-Magdaleena naaberkülas Vaidaveres, mida hakkas juhatama Rehe talu perepoeg Gustav Peetsu.

Koos käidi Kaasiku talus. Et mõned Vaidavere küla mehed laulsid ka meeskooris ning kummagi koori harjutuskohad asusid teineteisest kaugel, otsustati proove hakata pidama keskses Kassema külas, sealses värskelt ehitatud koolimajas. Mõlemat koori hakkas juhatama Gustav Peetsu.

Segakoori repertuaar koosnes peamiselt trükis ilmunud lauludest.

Lauldi palju ja esinemisi korraldati kogu suures kihelkonnas. Kui ka helde Saare krahvi Mannteuffeli kingitud kooritäis puhkpille mängijad leidsid, arenes koor järjest võimsamaks. Korralikult ettevalmistatud kontserdid pakkusid kuulajatele head meelelahutust. Lauljate hulgas leidus loomupäraselt arenenud hääli, kes olid võimelised esitama koori või klaveri saatel

ka soolosid.

1894. aastal korraldas segakoor Maarja-Magdaleenas I laulupäeva.

Aastate möödudes hakkasid toimuma ka kihelkondlikud laulupeod, mis olid kohalikule rahvale suursündmusteks.

Esimene Maarja-Magdaleena kihelkondlik laulupidu toimus 1925. aastal, teine 1930. aastal ja kolmas 1934. aastal.

1935. aastal suri koori- ja orkestrijuht ning energiline seltskonnaelu eestvedaja Gustav Peetsu. 1930-ndate aastate teisest poolest juhatasid segakoori Rudolf Uuk, Leonhard Oja ja Elmar Metsoja.

Laulu- ja pasunakoor osales ka teiste kihelkondade laulupidudel – Palamusel, Laiusel, Alatskivil.

Palamuse V kihelkondlikul laulupeol 1939. aastal osaleti veel Maarja-Magdaleena segakoorina.

Heade aegade kõrval on segakoor üle elanud ka halvemaid. Kuid ka siis ei heidetud meelt.

1950–60-ndatel aastatel lauldi juba omaette Järve koorina, ka ühendatud Sangari ja Helge Tuleviku kolhoosi ühendkoorina. Kohapeal korraldati veel nõukogude aja alguseski laulupäevi, kuid mitte enam nii sageli kui endistel aegadel. Nendel aegadel olid koorijuhtideks Tiiu Suits, Milvi Jürgenson ja Herbert Ots. Lõpuks koha-

Foto: Tiia Pärtelpoja erakogu 1996. aastal tuli koorijuhiks Lii Toots

KULTUUR

9 like laulupäevade traditsioon hääbus ja seda mitmekümneks aastaks. Kuid selle eest osaleti rajooni- ja üldlaulupidudel. Kui kohapealsetest lauljatest ja juhendajatest nappis, liituti naaberkooridega Palamuselt, Kaareperest, Kuremaalt. Selliselt saadi edasi laulda ja osaleda ka laulupidudel.

1980-ndatest aastatest segakoori tegevus tasapisi vaibus, kuid sai uuesti hoo sisse 1993. aastal, kui loodi kohalikest lauluhuvilistest naistest-meestest Maarja segakoor.

Juba järgmisel, 1994. aastal osaleti koguni kolmel laulupeol – maakondlikul ja Tartu ning Tallinna XXII laulupeol. Aastatel 1993–1995 juhatas segakoori Sirje Kiik.

Sellel aastal valmistus segakoor Tallinnas toimuvaks ESTO laulupeoks, kuid osales ka Jõgevamaa ja Tartumaa laulupidudel ning Põlvamaal toimunud üle-eestilisel segakooride laulupäeval.

Et ka Tabiveres oli loodud segakoor, polnud mõttekas kahe väikese kooriga eraldi proove teha. 1998. aastal ühineti Tabivere-Maarja segakooriks.

Koori hakkas juhatama Liia Koorts.

Neil aegadel tekkisid sõprussidemed Äksi segakooriga. Lauldi koos ja anti ühiseid kontserte. 1999. aastal osales

segakoor XXIII üldlaulupeol Tallinnas ja maakondlikel laulupidudel.

2000. aastal osa lauljaid lahkus ning mõne aja möödudes moodustus neist Tabivere segakoor, juhendajaks Triin Saariste.

A lles jäänud Maarja segakoori juhatasid Liia Koorts ja Imbi Pärtelpoeg.

Jä rgnevad nel i a a s t at t õid k a asa palju kirevaid ela musi, m i l lek s ol id Eesti-Soome laulupidu Tallinnas, osalemised Õllesummeril, Peipsiäärsete maakondade laulupidudel Intsikurmus, Toilas ja Põltsamaal, päikesekontserdil Haapsalus, XXIV üldlaulupeol Tallinnas. Viimane jäi eredalt meelde suure vihmasaju tõttu, mille pärast peorongkäik äragi jäeti.

Segakoori sõpruskond suurenes.

2003. aastal peetigi üheskoos Maarja segakoori 10. sünnipäeva.

2005-ndast aastast jäi kollektiivi ju-

Foto: Tiia Pärtelpoja erakogu Laulupeol Soomes

hendama Liia Koorts. Sel aastal andis segakoor välja oma esimese CD-plaadi. 2006. aastal sai Maarja segakoorist kolmeks aastaks Tabivere valla segakoor.

Palju oli esinemisi vallas, toimusid kohtumised sõpruskooridega, maakondade laulupeod. 2007. aastal laulsime Soome-Eesti laulupeol.

Jätkub jaanuari Kuukirjas.

Isadepäev Tammistu RaamatukoguKülakeskuses Katrin Kadaste 7. novembri hommikupoolikul kogunesid isadepäeva tähistamiseks külakeskuse saali meie suurim tugevus, tublidus ja tulevik – vahvad isad, toredad pered ja hulk särasilmseid põnne. Üheskoos asuti nautima eksklusiivset raamatu „Triibu-Triinu kiire-elu“ ettelugemist raamatu autori Riho Tammistu poolt. Seikluslikud lood armsast kassist ja tema perekonnast jõudsid kuulajateni läbi pisikese huumoriprisma ning olid täis hoolivust ja südamlikkust. Kuuldud katkenditest inspireerituna sündis kunst. Pered lasid fantaasial lennata ja joonistasid suurtele plakatitele enda nägemuse kassipreili Triibu-Triinu toimetustest. Ühiselt kujundati joonistustest saali seinale vahva näitus, mis jäi veel pikaks ajaks toredat ettevõtmist kõigile maja külastajatele meenutama.

Foto: Regina Evert-Tammistu

Lisaks oli peredel võimalus jäädvustada mälestus lahedast päevast ka fotodele, kasutades selleks saali spetsiaalselt loodud fotoseina. Loomulikult ei puudunud koosviibimiselt ka perede kaetud rikkalik kohvilaud, sõbralik

vestlusring ja pisipõnnide jooksumängud.

Täname kõiki osalenud tragisid isasid, toetavaid emasid ja vahvaid lapsi – koos olemise ja tegutsemise rõõm on piiritu!

KULTUUR

10

Laeva Playback Showl särasid kohalikud staarid Tekst ja foto: Katrin Sisask 6. novembril astusid võistlustulle selle aasta Laeva Playback Show osalejad.

Playback Show on traditsiooniline üritus Laeva külas, milles osalevad kogukonna inimesed.

ESITUSELE TULID LAULUD: 1. Bruno Mars „The Lazy Song“ esitasid: Karoliine Maria Pihlapuu, Merle Raiküla, Anette Huum, Kristel Huum, Kertu Pihlapuu ja Anneli Oja. 2. Witchblades „Lil peep x Lil tracy“ esitasid: Caspar Orion ja Sten Jõemaa.

3. Buranovskiye Babushki „Party For Everybody“ esitasid: Liia Koorts, Eha Anslan, Galli Savva ja Tiina Teder (saavutasid III koha).

4. Clicherik & Mäx, „Gaas“ esitasid: Melany Clausen, Mattias Kukk, Reio Marten Kangur, Daniel Tõnsing ja Magnar Maibach.

Publiku lemmikuks ja võistluse võitjaks kuulutati Boney M „Daddy Cool“.

Esitasid: Veronika Täpsi, Triinu Täpsi, Maarika Vällik ja Karis Meister

5. Boney M „Daddy Cool“ esitasid: Veronika Täpsi, Triinu Täpsi, Maarika Vällik ja Karis Meister (saavutasid I koha ja olid publiku lemmikud).

6. Mr. Sofa & Õieke „Suitsu ei tee“ esitasid Karoliine Maria Pihlapuu ja Merle Raiküla (saavutasid II koha).

Eriauhinnad anti Karoliine Maria Pihlapuule, Merle Raikülale, Magnar Maibachile ja Maarika Vällikule. Žüriisse kuulusid: Viljar Ilves, Karmen Kukk ja Cätriin Kalaver. Õhtut juhtis Henrik Normann ja loomulikult oli kohal ka Maie!

Lugu sellest kuidas sai alguse „kiiksuga“ harrastus – Valmaotsa Reissing Tiim Tekst ja foto: Indrek Sarapuu Laeva külas tegutseb juba mõnda aega sõpruskond, mida liidab lihtne kirg – autodega võidu sõitmine. Sel aastal otsustati esimest korda tõmmata hooaeg kokku väärika tänuüritusega, kuhu olid kutsutud kõik selle võidukihutamisega seotud liikmed ning nendele lisaks lihtsalt abistajad ja ehk kõige tähtsam – ka roolikeeramiseks veel liiga väikesed poolehoidjad. Ära märgiti nii autode remontijad, vajalike juppidega varustajad, transpordiabi pakkujad (mis on ehk kõige suurem väljakutse) kui ka need, kes näiteks lõunasöögi sõitjatele alati on kaasa pakkinudd.

Esmakordselt algas tegevus ja sõpruskond kohtus lihtsa jutuajamise käigus tühistel teemadel, mis kulmineerus ideega midagi sellist teha. Leiti kiirelt sobiv sõiduvahend, tehti see korda ja suuremat eesmärki, kui et osaleda vaid ühel nn põlluralli võistlusel, esialgu ei olnudki. Aga läks teisiti. Toimunu pakkus kõigile niipalju elamust, et nüüdseks on aktiivsete osalejate hulk lausa mitmekordis-

tunud ning autode arv nö „rivis“ on kasvanud mitmekohaliseks. Kohe pärast esimest võistlust Neemisküla kõrrepõllul oli selge, et sinnapaika see kõik ei jää. Kuidagi iseenesest sai kohe tehtud ka Facebooki leht ja „kiiksuga“ harrastusele ka vastav nimi valitud „Va l m aot s a R ei s si n g Tiim“.

Tasapisi hakkasid kogunema ka need, kes algul sellistele tegemistele üsna kõõrdi vaatasid ja väheke ka need, kes pigem uskusid, et küll see hullus varsti üle läheb. Eks kindlasti leidub neid, kellele sellised toimetamised ja vahel garaažide juurest kostuvad liiga valjud autohääled ka täna meelt mööda pole.

Tegutsetud on veidi rohkem kui aasta ja selle aja jooksul on osaletud tosinal võistlusel üheksa erineva auto ja kaheksa sõitjaga. Viiel korral on seltskond isegi poodiumkoha saavutanud.

Kogu asja esialgset mõtet – nautida autoroolis vabat kihutamist – on suudetud seni edukalt sihiks hoida. Ehkki ka varem veidi autospordiga kokkupuutununa juletakse arvata, et seni tehtuga ei piirduta, vaid otsitakse ja proovitakse ka muid huvitavaid võistlusi ja formaate.

Lõppkukkuvõtteks ehk võikski öelda, et iial ei tea, millisest pisimõttest võib midagi palju suuremat käima minna. Tuleb vaid ette võtta ja see alul pisike mõtteraasuke teoks teha!

KULTUUR

11

Edgar Beegi mälestuspink Äksis Anita Priks, Äksi Raamatukogu direktor Eestis on juba pikka aega tublisid ja olulisi inimesi neile pühendatud pinkidega väärtustatud. Kui mõni aasta tagasi hakati ka Äksis mõtlema, kellele tuleks siin mälestuspink rajada, jäi sõelale ainult üks nimi: „Avangardi“ kolhoosi kauaaegne esimees Edgar Beek.

Mälestuspingi idee teostamiseks korraldati 2018. aastal endiste Avangardi kolhoosi töötajate poolt annetuste kogumine Äksi Raamatukogus ning saadi kokku lõviosa pingi maksumusest. Puuduva osa lisasid Äksi Raamatukogu ja Tartu vald.

Pühapäeval, 29. novembril toimuski Äksis Saadjärve Looduskeskuse juures mälestuspingi avamine. Jääaja Keskuse trepil esines Äksi Segakoor.

Pingi lindi lõikas lahti Edgar Beegi lapselaps Hando Tamm koos oma poja Ats Kaarliga.

Mitmetes sõnavõttudes meenutati hea sõnaga nii ammuseid aegu, kui „Avangardi“ kolhoosi ja selle esi-

meest. Edgar Beek oli kolhoosipere pea, kes pani oma maailma kokku nagu lego klotsidest. Üks tükk haakus siin teisega – tootmine, inimesed, elukeskkond. Ta ei olnud ainult majanduslikult mõtlev põllumees, vaid hindas ka sporti ja kultuuri ning nende tähtsust inimese arengus ja heaolus. Esimehena oli Beek veendunud, et lisaks põllule tuleb järjepidevalt harida ka kolhoosi inimeste hinge. Just tema eestvedamisel sai aastail 1953–1988 väikesest kolhoosist üks eesrindlikumaid Eestis, kerkisid praegusesse Äksi alevikku mitmekorruselised kortermajad ning Saadjärve kaldale esmalt suur saun (täna Saadjärve Looduskeskus) ja hiljem uhke spordihoone (täna Jääaja Keskus), ehitati unikaalse sisustusega kontor-kolhoosiklubi, pandi alus Äksi segakoori-

Foto: Katrin Sisask Vanaisa mälestuspingi lindi lõikas läbi Hando Tamm koos poja Ats Kaarliga

le ja kohalikule raamatukogule…

Esimehena teadis Beek oma valdusi peast. Teda võis iga päev näha kolhoositeedel sõitmas, laudas, heinalakas, põldude vahel, kanalas, rohujahuveskis, metsavahi lambaid autosignaaliga põllult välja peletamas, vahel harva ka kontoris.

Edgar Beek uskus Eesti maainimestesse, nende visadusse ja töökusesse.

Ta oli kindel, et see rahvas elab üle kõik raskused, seda ei murra vanakurat kah…

Tartu valla Akende võlumaa Äksi aleviku kogukond võib Karita Tilk, Tartu valla kultuuritööspetsialist Aastal, mil avalikke jõulupidusid ei korraldata, on hea keskenduda nendele tegevustele, milleks tavapärases pühademöllus aega pole – võtta veelgi rohkem aega lähedastele ja teha koos lihtsaid toredaid asju. „Akende võlumaa“, millega kutsume liituma kõiki valla elanikke ja asutusi, on osutunud vägagi populaarseks. Äksi toimekas kogukond, kellelt see algne mõte tuli, on juba esimesest advendist nagu väike imedemaa, kus ringi jalutades võib isegi lumeta saada põue erilise jõulutunde. Ehitud aknaid leidub aga tegelikult üle kogu valla. Pimeda saabudes tasub minna õue ja otsida üles päkapikkude armeed, lasta fantaasial viia end muinasjuttude sisse või hoopis lennutada Pariisi. Tulede möllust ja traditsioonilistest akendest rääkimata. Pilte ehitud akendest ootame vaatama ja jagama meie Facebooki lehel „Tartu valla Akende võlumaa“.

Jõulutunne tuleb ka ilma suurte pidudeta! Minge õue ja leidke see oma kogukonnast üles!

Foto: Kalev Pärtelpoeg Tabivere Rahvamaja vaateaknad

tunda uhkust

Katrin Sisask, ürituse eestvedaja Novembri lõpus tunnustas Tartu Ärinõuandla tunnustamiskonkursil Tartumaa HEA TEGU maakonna tublisid ja säravaid organisatsioone ning Foto: Külli Pann inimesi neljas kateKadri Pau annab üle tunnustuse goorias: Kodanikuühenduse tegevuse toetaja 2020, Tartumaa aasta vabakondlane 2020, Tartumaa mittetulundusühendus 2020 ja Ilma projektita sündinud tegu 2020. Viimases kategoorias oli esitatud ühe nominendina Äksi kogukonna ühiselt korraldatud suvine üritus „Äksi avatud õued“. Olenemata sellest, et laureaadiks meid ei valitud, käisid 26. novembril Äksis Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast ja Kodukant Tartumaa esindaja Külli Pann, et anda mulle kui ürituse eestvedajale üle tänukiri ja meenekott.

Tänan südamest kõiki kogukonna inimesi, kellega koos me „Äksi avatud õuesid“ korraldasime, ja ka neid, kes ürituse ajal külastasid kõiki neid imelisi tegevusi, mida me pakkusime. Ainult tänu aleviku elanike panusele sai see tore sündmus toimuda ja kõigi plaanide kohaselt toimub ka järgmisel aastal. Olime supertublid, et suutsime korraldada suure ürituse rahalises mõttes nullkuludega, nii et kõik panustasid vaid oma entusiasmi ja pealehakkamisega! Tänan ka Tartu valla kultuuritööspetsialisti Karita Tilka, et ta meie tegevust märkas ja meid tunnustamiskonkursile Tartumaa HEA TEGU esitas.

NOORED

12

10 aastat laval laulnud Teele Tammet: „Laulda tuleb kogu hingest“ Tekst ja foto: Katrin Sisask Teele Tammet on Tartu vallas, Äksi alevikus elav 14-aastane laulja. Ta on esinenud nii solistina kui ka laulustuudio ansambliliikmena väga paljudel erinevatel üritustel alates sünnipäevadest ja pulmadest, lõpetades suveteatri „Teatribuss“ etenduste ja välisriikidega. Neljal korral on Teele valitud Tartumaad esindama populaarsesse ETV lastelaulusaatesse „Laulukarussell“.

Tänavu 30. oktoobril andis andekas laulja oma esimese soolokontserdil „Mina jään“ Tartus Alexela Loomelaval.

Teele Tammeti soolokontsert „Mina jään“ oli südamilik kokkuvõte neiu 10 aastat kestnud esinemisteest, rõõmudest ja muredest lauljana laval. Kuulda sai erinevaid laule läbi aegade, mis on Teelele tihti toonud esikohti ja avanud võimalusi oma ande arendamiseks.

Teele kõrval ilmestasid kontserti Loomeviisi vokaalstuudio õpilased Marii Raudsepp, Helene Hermiine Tamm ja Brigita Sillaots ning Shate tantsukooli tantsijad.

Kontserdil täitus Teele ammune soov esineda laval koos Tartu vallast pärit noormehe Mikk Kaasikuga. Nad on lasteaia aegadest saadik osalenud paljudel võistlustel konkurentidena. „Olenemata sellest, et laval oleme teiste lauljatega üksteise konkurendid, on samadest võistlustest osavõtt tekitanud paljudega tugeva sideme ja me hoiame üksteisele pöialt. Õpetajad toetavad ja aitavad meid samuti kõikjal kus vähegi saavad. Ja loomulikult ka vanemad, kes meiega kogu selle pika tee on kaasas käinud ja meie jaoks alati olemas on,“ selgitab Teele lahti, miks Mikuga koos esinemine oli talle oluline. Teele ema Anneli Tammet lisab, et juba siis, kui lapsed käisid lasteaias, olid nad Miku emaga arutanud, kui tore oleks, kui ühel päeval need kaks koos laval saaks olla.

Mikk Kaasik kuulub Tartu Valla Muusikakooli endistest ja praegustest õpilastest koosneva ansambli Efektiiv koosseisu, kellel samuti oli kontserdil väike osa kanda.

Kontsert ise sai teoks Erahuvikool Loomeviis eestvedamisel ja oli nelja kooli õpilaste koostöö – Erahuvikooli Loomeviis, Shate tantsukooli, Lähte

Ühisgümnaasiumi ja Tamme gümnaasiumi. Kontserdi korraldamisse panustasid Kati Roosi Siht ja Teele perekond eesotsas ema Anneli Tammetiga.

Rahaliselt toetas ettevõtmist Tartu linn.

Kui Teele 30. oktoobril Tartu Alexela Loomelaval oma esimest soolokontserti annab, on ta alguses heas mõttes veidi ähmi täis.

Kuid kohe läheb see üle ja kui noor laulja on laval, siis tabab mind sama tunne, mis varem nii paljudel kordadel teda laulmas nähes: tundub, nagu Teele unustaks kõik end ümbritseva ja keskenduks va id laulmisele. See on ainus, mis loeb, ja Teele Tammet laulmas 30. oktoobril Alexela Loomelaval toimunud soolokontserdil „Mina jään“ kogu tema olemus sulab justkui lauluga ühte. Liigutav on vaadata, kuidas Teele Tammeti laule saab kuunoor neiu sel viisil suudab laulust iga lata YouTube`ist, pannes otsinpisemagi detaili nähtavale tuua. Laulgusse „Teele Tammet“. mine tundub tema olemuse jaoks nii loomulik, just nagu oleks ta laulmiViimased kaks aastat on Teele end seks maailma loodud.

Ehk peitub saladus selles, et Teele vokaaltehniliselt arendanud Kati Rooon laulmisega tegelenud sõna otseses si Sihti käe all Erahuvikoolis Loomemõttes kogu oma elu. Ta ise ega tema viis. Lisaks on tal käsil viimane aasta ema Anneli ei oska vastata küsimuse- õpinguid Tartu Valla Muusikakoolis, le „Kuna Teele laulmisega alustas?“. kus ta 4 aastat on õppinud flööti Liia Kuna noore neiu emal on muusikaala- Koortsi ja 3 viimast aastat laulmist ne haridus, siis võib öelda, et see laps õpetaja Ele Sonni käe all.

Esimest korda leidis Teele end lategeles laulmisega juba enne seda, kui rääkima õppis. Esimesel kolmel elu- valt kümme aastat tagasi, olles siis aastal oligi Teele õpetajaks ema. Edasi 4-aastane. Tol ajal pisike tüdrukutirts arendas tüdruk oma lauluoskust las- saavutas esikoha Tartu valla laste lauteaialapsena Lähte lasteaias Kiisupe- luvõistlusel 3–7-aastaste vanusegrure, õpetaja Jana Kääri juhendamisel. pis. Võit andis Teelele võimaluse osaAlates neljandast eluaastast oli Teele leda maakondlikul võistlusel, millelt õpetaja laulupedagoog ja helilooja Kül- tüdruk samuti esikohaga lahkus. Siit liki Levin, kes toetas ja innustas tüd- edasi oli uks lahti telelavale saatesse rukut kuni aastani 2018. Omal moel „Laulukarusell 2010“. Esikohta küll teeb ta seda tänaseni. sellelt võistluselt ei tulnud, kuid märk

NOORED

13 Välismaa lavadelt on neiu samuti naasnud esikohtadega: aastal 2016 rahvusvaheliselt lauluvõistluselt „Golden Talents in Golden Prague“, 2019. aastal rahvusvaheliselt lauluvõistluselt „Majowa Nutka“ ning samal aastal esikoht ja Grand Prix Serbias toimunud võistluselt „Angel Voice“. Viimased suuremad saavutused on olnud esimene koht rahvusvahelisel lauluvõistlusel „Golden Rose 2020“ ja 7. novembril maakondlikul laste lauluvõistlusel „Tartumaa laululaps“, kus noor laulja saavutas teise koha. oli maha pandud ja peale edukat saavutust on Teele päevakavas olnud arvukad esinemised ja võistlused kõikjal Eestis ja ka teisel pool piiri. „Laulukarussellil“ esindas tüdruk Tartumaad veel 2012. aastal, kus ta jõudis poolfinaali, 2014. ja 2016. aastatel. Alati ei ole küll saavutatud esikohti, kuid kindlasti on saanud Teele rohkeid kogemusi, põnevust ja teadmist, et just laulmine on see, mida ta kogu hingest ja kõige rohkem teha tahab.

Teele ise ütleb, et laulmisega edu saavutamisel on kõige tähtsam järjepi-

devus. „Lisaks ei tohi end ülehinnata, sest seda on näha,“ lisab ta. „Laulmisega tuleb tegeleda kogu hingest“.

Täna õpib Teele Lähte Ühisgümnaasiumi 8. klassis. Lisaks koolitööle lihvib neiu igapäevaselt oma lauluoskust, esineb arvukatel üritustel ning osaleb võistlustel. Esikohti on tulnud nii Eestist kui ka välisriikidest.

Kui uurin, kas laulmine vahel koolielu segama on hakanud, vastab Teele kindlalt, et ei. Kõik asjad on ta ilusti järgi teinud ja hinded on alati korras olnud. „Vahel on küll keeruline, kuna laulmist õpib Teele Tartus, aga kool on Lähtel, kuid sellega saame hakkama“, lisab Anneli. „Kõige keerulisem on ilmselt olnud rahaliselt toetamine, aga vajadusel oleme leidnud sponsoreid ja ka näiteks Tartu vald on vahel selles osas abikäe ulatanud.“ Kui küsin Teelelt: „Mis saab edasi?“, ei oska ta päris kindlalt öelda. „Mulle meeldib laulda ja tegelen sellega kindlasti edasi. Võiks olla ju päris oma laul ja CD-plaat...“ unistab ta. „Eks aeg näitab,“ on ema lootusrikas, uskudes, et kui nii pikk maa on juba maha käidud, siis küll täituvad ka tütre edasised unistused.

Diana Nõlvak, Teele Tammeti algklasside õpetaja Lähte Ühisgümnaasiumis:

Teele minu mälestuste pildikestes?

Teelega puutusin kokku küll lühikest aega, ent mäletan teda senini rõõmsa, särasilmse, sõbraliku ja viisakana.

Ka on ta alati olnud hakkaja, avatud ja hea suhtleja. Kõike seda on ta tänaseni. Nüüdseks on ta suureks neiuks sirgunud ja kui kohtume, tervitab ta mind südantsoojendava naeratuse saatel. Tunnen ütlemata suurt rõõmu selle üle, et minu „väike tüdrukuke“ on saanud oma tegemistes emalt-isalt unistuste tasandi toetuse.

Teele laulmist võib kuulda ka CD-plaatidel: 2011. aastal salvestatud „Esimene pääskuke lauluga läks TEELE“, kus kuuleb kõiki laule Teele esituses. Kahel teisel plaadil „Nukust liblikaks“ ja „Sajab arbuuse“ võib kuulda Külliki Levini autorilaule ja seal laulavad Teelele lisaks teised Külliki Lauluaia lapsed.

Rosanna Säälik esindab Tartumaad telesaates „Tähtede lava 2021“ Katrin Sisask 7. novembril toimus Nõo muusikakoolis laste lauluvõistlus „Tartumaa Laululaps 2020“. Võistlusel selgusid need tublid lauljad, kes pääsevad saatesse „Tähtede lava“. Tartu vallast läheb Tartumaad esindama Rosanna Säälik.

Rosanna (8 a) on armas kuldsete kiharatega tütarlaps, kes elab Kõrvekülas ja käib Kõrveküla Põhikooli 2. klassis. Oktoobris osales ta Tartu valla laste lauluvõistlusel „Laulupärlike 2020“, millelt saadud esikoht andis võimaluse osaleda Nõos maakondlikul võistlusel 8–10-aastaste laste vanusegrupis. Võit tuli ka sellelt võistluselt ja see tähendab, et tüdruk saab osaleda telesaates „Tähtede lava 2021“.

Rosanna jaoks on see juba teine kord telelaval esineda. Ka aastal 2018 saavutas ta esikoha nii vallasisesel, kui ka maakondlikul võistlusel ja osales saates „Tähtede lava 2019“. Rosanna juhendaja on Külliki Levin ja ta

õpib lau l m ist Külliki Lauluaias. Lisaks õpib tüdr uk k laverit Tartu Valla Muusikakooli 2. klassis. „Tä htede l ava“ on jät k Eesti Televisioonis varasematel aastatel tuntud saadetele „Laul u k a r u s s e l l “, „ E nt el-t ent el“ jpt.

Nõos olid Rosanna Säälik koos oma õpetaja Külliki Leviniga edukad ka teiFoto: Katri Kade sed meie valla lauljad. 3–7-aastaste vanusegrupis koolist Loomeviis. Tema juhandajad pälvis eripreemia Tabivere Huvikooli olid Kati Roosi Siht ja Tartu Valla Muuõpilane Diandra Leima, keda juhen- sikakoolist Ele Sonn.

Edu meie noortele lauljatele ja kivi das Kadri Savva-Tatrik.

14–16-aastaste vanusegrupis saavu- kotti Rosanna Säälikule saates tas teise koha Teele Tammet erahuvi- „Tähtede lava“!

LASTEAED

14

Jõulukuu algus Tabivere lasteaias Tekst ja foto: Kristiina Raja, muusikaõpetaja 1. detsembri hommikul sattus nii mõnigi lapsevanem koos oma võsukesega kinnise lasteaia ukse taha.

Segadusehetk möödus aga peagi, kui meenus õpetajate teade, et jõulukuu esimesel päeval pääseb lasteaeda vaid läbi siseõue. Seejärel märkas nii mõnigi teed juhatavaid õueküünlaid ning kõrvu hakkas kostuma jõulumuusika.

Siseõues toimetasid päkapikud ning jõulutuledes säras kuusepuu, mis hommiku edenedes muutus heade soovide puuks. Lapsevanemad olid sel päeval tavapärasest rohkem aega varunud ning kodus valmis meisterdatud jõulusoovid riputati üheskoos kuusepuu külge. Suur rõõm oli näha, kuidas soovisedelid olid kõik vastavalt juhistele ilmastikukindlalt kiledesse pakitud ning nii mõnigi oli lumehelbekese või jõuluehte kujuga. Päkapikud kinkisid igale lapsele jõulukuu alguse puhul tublide õpetajate valmistatud jõulumeene, valida sai nii ehete, helkurpäkapikkude kui ka rütmipilli vahel. Nii mõnigi tegi hommikuhämaruses pilti kuuse all valvava hiigelpäkapikuga.

Üllatusi jagus ka lasteaias sees. Saali muusikatundi tulles jõudsid lapsed justkui teise maailma – lumepilvedega kaetud lagi, erineva suur u s e ga k uusepuud ning aknal lumehelbeid lendlema puhuv lumememm panid lapsed ahhetama ning tekitasid päris tõelise jõulutunde. Üheskoos ehiti jõulukuuske.

Maarja-Magdaleena Muumimajast möödujad on kindlasti märganud üllatuslikult õuele tekkinud vallatut, justkui laia seelikuga kuusepuud. Pikemalt aia äärde peatuma jäädes võib näha õlgedest jõulusokku, kitsekesi ning võluväel jõulukohvikuks muundunud kuuri. Talvemuinasjutt jätkub Väikese Müü rühmaruumi sisenedes,

jõulukuu hommik Tabivere lasteaias

kus kõikjal võib märgata lumememmesid, päkapikke ja jõulutulekesi.

Kogu detsembrikuu toimuvad lasteaias põnevad jõulutoimetused, avatud on Jõuluvana postkast, toimuvad päkapiku võimlemis- ja muinasjutuhommikud ning loomulikult valmistutakse laulude ja tantsudega jõulukingitusi vastu võtma. Ootame ja loodame, et meie juurde jõuab ka Jõuluvana.

SPORT

Elmar Kivistiku 115. sünniaastapäeva tähistati laskmisvõistlusega Tekst ja foto: Toomas Rosenberg, võistluste peakorraldaja Maarja-Magdaleenas tähistati laskmisvõistlusega Tabivere mailt pärit laskmise 13-kordse maailmameistri Elmar Kivistiku 115. sünniaastapäeva.

Elmar Kivistiku mälestusvõistlusi hakati korraldama Tabivere Rahvaspordiklubi eestvedamisel Tabiveres 2005. aastast, mil tähistati siit pärit Eesti legendaarse laskesportlase sajandat sünniaastapäeva. Tänavuse võistlusega 7. novembril tähistasime tema 115. sünniaastapäeva Maarja-Magdaleena Põhikooli võimlas ja tegu oli Elmar Kivistiku XVI mälestusvõistlusega laskmises.

Tabivere Rahvaspordiklubi ja Eesti

Laskurliidu klubide koostöös korraldatud võistlus on juba aastaid kokku toonud Eesti laskjate paremiku.

Võistlema oli kutsutud Eesti hooaja edetabeli põhjal kaheksa paremat õhupüssi- ja õhupüstolilaskurit. Traditsiooniliselt oli kavas ka võistlus kohalikele laskuritele ja võistkondlik võistlus. Mälestuspäev algas hommikul pärja asetamise ja mälestusküünalde süütamisega Elmar Kivistiku haual Äksi kalmistul.

Võistlused avas tervituskõnega Tartu abivallavanem Tarmo Raudsepp.

Elmar Kivistiku eluloost ja saavutustest tegi lühikese ülevaate Mart Puusepp Eesti Laskurliidust.

Laskevõistlust alustasid harrastuslaskurid, tulejoonel käis 25 osalejat. Eelvõistluselt, kus sooritati viis proovi ja kümme võistluslasku, pääses finaali neli paremat täiskasvanut

SPORT

15 ja neli noorlaskurit vanuses kuni 17 eluaastat. Eelvõistlusel saavutas parima tulemuse kohalik laskur Siim Siimenson 97,4 silmaga. Finaali alustati puhtalt lehelt. Finaalseerias oli teistest kindlam Tabivere võistleja Lauri Aunap, kes laskis 96,4 silma. Teise koha saavutas eelvõistlusel paremat tulemust näidanud Siim Siimenson 94,4 silmaga ning kolmanda koha Ülo Poolak 94,1 silmaga, mõlemad esindasid Maarja-Magdaleena võistkonda. Noortest laskis eelvõistlusel parimatulemuse93,1silmaväljaMaarjaMagdaleena noormees Uku-Mart Rooba. Finaalis oli aga täpsem Tabivere noormees Karl-Sander Järvela 92,7 silmaga, edestades Uku-Mart Roobat 0,2 silmaga. Kolmanda koha saavutas möödunud aastal noorte arvestuses esikoha võitnud Avelin Jakovlev Maarja-Magdaleena võistkonnast 84,6

silmaga. Võistkondliku võidu võitsid Maarja-Magdaleena laskurid tulemusega 468,1 silma koosseisus Siim Siimenson, Ülo Poolak, Uku-Mart Rooba, Aare Kont ja Tarvo Kivi. Teise koha saavutasid Tabivere laskurid 462,5 silmaga ning kolmanda koha saavutasid möödunud aasta võitja, Põltsamaa Laskurringi laskjad, kes lasksid kokku 461,6 silma. Võimlasse oli üles seatud ka laskmissimulaator, millega oli võimalus laskmistreenerite Liivi Ermi ja Ain Muru juhendamisel õppida ja täiustada oma sihtimisoskusi.

Eesti tipplaskurite võistlust alustasid püstolilaskurid, kus pidasid pineva duelli maha viimaste laskudeni möödunud aastal teise koha saavutanud Raul Erk Kaitseliidu Männiku Laskurklubist ning neljanda koha saavutanud Marek Multram Kaiu Laskmisspordiklubist. Viimastel las-

kudel oli siiski kindlam Raul Erk, kes võttis ka võidu. Teise koha saavutas Marek Multram ning kolmanda koha Erik Amann Kaitseliidu Männiku Laskurklubist. Õhupüssivõistluses oli teistest kindlam kogenud võistleja Valeria Matšel Narva Laskespordiklubist, kes oli juba varasematel aastatel juunioride vanuseklassi võistlejana võitnud Elmar Kivistiku mälestusvõistlustel 2012. ja 2013. aastal esikoha. Teise koha võitis veel noorte vanuseklassi kuuluv Elva Laskespordiklubi neiu Marleen Riisaar. Kolmanda koha saavutas Narva Laskespordiklubi laskja Katrin Smirnova.

Elmar Kivistiku XV mälestusvõistlust toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital ning Tartu vald.

Tartu vald oli Tartumaa 2020.a sügismängudel parim omavalitsus Tekst ja foto: Toomas Rosenberg Oktoobris ja novembris korraldas Tartumaa Spordiliit maakonna ja Tartu linna spordibaasides Tartumaa 2020. a sügismängud. Kavas oli viis spordiala: lauatennis, meeste ja naiste võrkpall, indiaca ja meeste korvpall. Sügismängude üldvõitja selgitamisel omavalitsuste vahel läks arvesse neli paremat spordiala. Tartu vald osales lauatennises, meeste ja naiste võrkpallis ning meeste korvpallis.

Meeste võrkpallis osales kahes liigas kokku 17 meeskonda. Tartu vallast oli osalemas esiliigas kaks ja teises liigas üks meeskond. Spordiala võidu meeste võrkpallis tõi Tartu valla võistkonnale esiliiga turniiri võitnud Tartu valla Spordiklubi meeskond, mille koosseisus mängisid Steven Meilus, Johann Olaf Lääne, Andre Arak, Ragnar Pähn, Mario Liiva, Markkus Koddala, Mikk Keskküla ja Reimo Alas.

Meeskonna komplekteeris Steven Meilus. Kokkuvõttes saavutas 8. koha Tartu valla II meeskond ja 17. koha Tartu valla / Koogi meeskond.

Meeste korvpallis osales 7 meeskonda, kus Tartu valla võistkonnale tagas alavõidu Tartu valla / Terminali meeskond. Võidukas meeskonnas mängisid Raido Raudsepp, Simo Jaanus, Ragnar Kiis, Anar Park, GeorgEdward Piil, Raiko Prosa, Kermo

Pärn, Raimond Saaremägi, Rene Sepp, kult oli parim Luunja valla võistkond.

Märt Tolmusk, Taivo Jäämets ja Artur Tartu valla võistkond saavutas teise Kuntserov. Meeskonna komplekteeris koha Peipsiääre valla ees. Tartu valla ja seda juhendas Esko Tõnisson. Teise võistlejatest võitis Tartumaa meistrikoha saavutas Peipsiääre valla ja kol- võistlustel hõbemedali naistest Arabella-Amelia Lepik ja pronksmedali manda koha Kambja valla meeskond.

Naiste võrkpallis, kus osales 7 võist- meestest Teet Vaher, neljanda koha konda, selgitati ka Tartumaa meistrid. saavutas Margus Kask. Tartu valla Turniiril peetud mängudes kogusid võistkonnast oli osalemas kuus mänvõrdse arvu punkte Kastre valla ja gijat.

Indiacas võitis maakonna meistDorpati / Tartu valla naiskond, kus maakonna meistritiitli ja sügismän- ritiitli ja tuli sügismängude võitjaks gude võitja selgus omavahel peetud Kastre valla segavõistkond. Tartu valmängus tulemusega 2:1 Kastre valla last võistkondi indiacas ei osalenud.

Sügismängude üldkokkuvõttes võinaiskonna kasuks. Kolmanda koha saavutas Peipsiääre valla naiskond. tis omavalitsustest ülekaaluka esikoHõbemedalid võitnud Dorpati / Tartu ha Tartu vald 74 punktiga. Teise ja kolvalla naiskonnas mängisid Kristi Kivi- manda koha saavutasid Kastre vald 64 maa, Reet Alas, Carlotta Põdra, Anna ja Peipsiääre vald 62 punktiga. JärgUlst, Signe Borissov, Kristin Rebane, nesid Luunja vald 57, Kambja vald 46, Silje Märtson, Greete Hollas, Kaidi Elva linn 38, Taru linn 31 ja Nõo vald 28 Kattai, Anna-Stina Reinas ja Kad- punktiga. ri Kuusk. Naiskonna komplekteeris ja seda juhendas Timo Teearu.

Lauatennises, kus selgitati ka maakonna meistrid, osales 3 naisja 10 meesmängijat.

Sügismängude omavalitsuste võistkondlik paremusjärjestus selg it ati 2 pa rema mees- ja 1 parima naisTartu valla Spordiklubi võrkpallimeeskond, mängija kohapunktide kes võitis esikoha Tartumaa sügismängudel liitmisel. Võistkondli-

ETTEVÕTLUS

16

Tartu Valla Kommunaal on alati valmis heakorratöid teostama Katrin Sisask Vasulas tegutseb Tartu vallale kuuluv ettevõte OÜ Tartu Valla Kommunaal. Ettevõte on aastatega järjest kasvanud, oma tehnikat uuendanud ja arenenud selle nimel, et teostada heakorra- ja teetöid Tartu vallas.

Ettevõte loodi 1997. aastal, mil liitusid endise Tartu valla territooriumil tegutsenud soojaettevõtted. Kuni aastani 2008 oli Tartu Valla Kommunaal sooja- ja veevärgiga tegelev ettevõte, kus töötas viis inimest – juhatuse liige, raamatupidaja, kassapidaja ja kaks töömeest. Kui juhatuse liige – Avo Peiponen – lahkus ametist, hakkas vee ja kanalisatsiooniga tegelema AS Emajõe Veevärk. Uueks ettevõtte juhiks sai senine nõukogu liige – Aigar Lepp.

Oli selge, et on vaja muudatust ja leida alternatiive, kuidas ettevõte taaskäivitada. Nii hakati lisaks soojale tegelema heakorratöödega. Alustati kinnisvara hooldusega – haljasalade ja tänavavalgustuse korrashoiuga. Kuna nende tööde jaoks oli tehnikat vaja, tuli seda soetama hakata. Tegutseti Lähte endises katlamajas, kuid seal ei olnud korralikku töökoda, kus masinaid hoida või hooldada. Oli tungiv vajadus Vasulas vana katlamaja ümber ehitada Tartu Valla Kommunaali ruumideks, kuid mitmel põhjusel majanduslikult raskel ajal, see ei õnnestunud.

2009. aastal osteti teehöövel ja alustati teehoolduse ja lumelükkamise teenuse pakkumisega. Vajadus korraliku töökoja järele kasvas.

2011. aastal soetati uus rajahooldus traktor ja suusaradade hooldusmasin Paana ning hakati hooldama Lähte Terviseradasid. Tänaseks on need rajad kogunud kuulsust meie vallale üle Eesti. Talveperioodil toimuvad võistlused ja siin võib kohata suusatajaid nii Tartust kui ka kaugemalt.

2012. aastast saadik sai kasutada Lähte Ühisgümnaasiumi juures olevat töökoda, aga see ei olnud kõige parem variant.

2017. aastal täitus 9 aastat kestnud unistus ja lõpuks asuti tegutsema päris oma baasis. Rajatud sai see ammuse plaani järgi Vasula vana katlamaja krundile. Nüüd oli olemas korralik töökoda masinate hooldamiseks, nende hoiustamiseks parklas ja töötajad

Foto: Katrin Sisask Tartu Valla Kommunaali nais- ja meeskond on alati valmis heakorratöödeks

said paremad olmetingimused: riietusruumi, pesuruumi ja sauna ning kontoriruumi paberitöö tegemiseks.

Valdade liitumine andis ettevõttele vajaduse laieneda. Nüüd oli ruumi masinate hoidmiseks ja ka valla territoorium oli suurem. Tartu Valla Kommunaali töötajate arv tõusis 18-le.

2018. aastal osteti uus höövel ja rajatraktor. 2019. aastal, koostöös Tartu Vallavalitsusega, valmis Hädaolukorra lahendamise plaan, mis annab kogu vallale valmisoleku. 2020. aastal alustas tööd projektijuht, arendati masinaparki ning panustati lumetõrje ja teehoolduse arendamisse.

Foto: Aigar Lepp Teetööd Piirissaarel

Täna on ettevõttes tööl 19 inimest, kes kõik igapäevaselt meie valla heakorratöödega tegelevad. 2009. aastast tegeletakse teede ehitamisega, mille arendamist jätkatakse. Lisaks vallavalitsusele osutab ettevõte teenust ka erasektorile.

Kinnitust sellest, et Tartu Valla Kommunaalis kõik sujub ja pidev arendustöö parema teenuse pakkumise nimel käib, annab seegi, et 8.oktoobril võttis juhatuse liige, Aigar Lepp, Tallinnas peetud konverentsil vastu tunnustuse. Ettevõte valiti Äripäeva Kinnisvara haldus- ja hooldusfirmade TOP 2020-s auväärt teisele kohale.

Foto: Aigar Lepp Teostatud tööd Tartu-Tallinn maanteel (Puurmani teelõik)

ETTEVÕTLUS

17 TEOSTATUD TÖÖD 2019. A Kõrveküla spordihoone parkla Mõisavärava kõnnitee ehitus Majoraadi pargi koerte jalutusväljaku ehitus koos kõnniteega Pindamine Tartu valla teedel: Kärkna kortermajade vahele pöörav tee Vahi alevik – Müta ja Mölla tänavad Tabivere alevik – Tuuliku tänav Vesneri küla – Vesneri bussipeatus Maramaa küla – Ranna tee Vedu küla – Tiigi, Ivandi, Mõisa ja Pargi tänavad, Pulga tee Vasula alevik – Tamme tänav Allika tee Teede ehitus: Vesneri – Väägvere tee Aovere – Arupää, Kilgi tee Väikehaava tee (Haava väikekoht) Tammistu: Kükitaja tee L1/L2 Õvi – Metsanuka-Sopi tee Künniste ehitamine – Tuuliku tänav

Majoraadi pargi ja koerte jalutusväljaku juurdepääsutee tänavavalgustus

Kõrveküla – Sireli tn, Hariduse tn 2, 4, 6 juurdepääsud

TEOSTATUD TÖÖD 2020. A

Lähte – Õuna tn-Kuuse tn ring, Aia tn, Kuuse tn 6-16 ees

Vasula tee 12 juurdepääsutee ja parkla ehitus (alustatud 2019. a) Hariduse tänava jalgratta- ja jalgtee projekt Kõrvekülas, Vasula tee – Lasteaia tn ristmik Erala küla, mnt 39 Tartu-JõgevaAravete km 8,9 asuva kergliiklustee ühendus

Saadjärve – Saadjärve tupikud Tabivere – Tuuleveski tn Vasula – Mõisaringi tänav, Aida tn Võibla – Otsa tee Äksi – Tuule, Kaare tänavad, Äksi tee L3 Tila – Aroonia tn

WRC Rally Estonia

Teede ehitus:

Kõrveküla, Pärna tn rattaringluse jaama projekt

Pataste tee ehitus Helmika tee ehitus

Kõrveküla, Pärna tänav 6 haljastus

Kruusa vedu teedele: Hiire, Puiestiku ja Lammiku L1/L2

Kaupmehe tänava, Koidupargi ja Lähte mänguväljakute ehitus Bussijaamade ehitamine Uhmardu silla ehitus Tänavavalgustus Lähte park ja Aia tn

Künniste ehitamine – Nõmmeringi ja Mõisa pst

Lähtel Kase tn piirkonnas Paju, Tiigi, Väikepaju ja Vahtra tänavavalgustus

Tänavavalgustus:

Tabivere pargi kõnnitee ja valgustus

Piirissaare tänavavalgustuse rekonstrueerimine

Pindamine Tartu valla teedel:

Mõisa pst 49 tänavavalgustuse rekonstrueerimine

Lombi – Kalja-Lombi tee

Erala – Rojasilla tee, Erala keskus 3 ja 4 kortermajade esised Igavere – Poe tn

Metsanuka – Sopi tee Laeva-Peedu Laeva-Kärevere Tabivere: Muda tee, Voldi Tammistu – Lüüsa Väljaotsa – Mõisa tee (Vesneri) Väänikvere tee L1 Lisaks üldine kruusateede hooldus, jooksev tee-ehitus ja remont, tolmutõrje, lume- ja libedusetõrje, heakorratööd, sh niitmine ning terviseradade hooldus.

Piirkondlikud talihooldajad lükkavad lahti ka erateed hooneteni, kus elavad rahvastikuregistrijärgsed Tartu valla kodanikud. Seoses sellega

Tartu valla lumelükkamise piirkonnad 2020/2021

Töid teostavad traktorid on kuni 4 meetrit kõrged ning sahad kuni 4 meetrit laiad. Arvestada, et puude oksad kaarduvad lume raskuse all tee kohal madalamale ning võivad takistada lumetõrje teostamist.

Infot lumetööde korralduse kohta leiab Tartu valla kodulehelt geoportaalist. Vali teemakaart „Lumelükkamine 2020/2021.“ Avaneb kaart Tartu valla lumelükkamise piirkondadega.

Vali huvipakkuv piirkond. Piirkonna kohta avaneb infokast, mis näitab vastavalt valikule kas piirkonna nime, numbrit, hooldajat ja tema kontakte või asutusüksuse infot. Infot saab kastis vahetada üleval paremal olevast kolmnurgast.

Nr 4 Vedu. Hooldaja Metsamaa OÜ. Kontakt: Avo Oja, tel 513 4597, oja@hot.ee

Nr 1 Kõrveküla-Vahi, nr 2 Lähte, nr 12 Tabivere, nr 14 Elistvere, nr 16 Äksi.

Hooldaja Tartu Valla Kommunaal.

Kontakt: Aigar Lepp, tel 5647 4475, kommunaal@tartuvald.ee

palume erateede omanikel sissepääsud üle vaadata ning tagada Nr 3 Kukulinna. Hooldaja Taivo Kingla FIE. Kontakt: Taivo Kingla, tel 5647 7810, kingla@hot.ee turvaline lumetõrje.

Nr 5 Tammistu-Möllatsi. Hooldaja Agrimajanduse OÜ.

Kontakt: Kalmer Loos, tel 5645 4971, kalmerloos@gmail.com Nr 6 Maramaa, Nr 10 Kärevere. Hooldaja Tagavälja OÜ.

Kontakt: Tanel Läte, tel 525 1025, latetanel@gmail.com Nr 7 Kärkna. Hooldaja Hillar Kald „Pärna talu“ Kontakt: Hillar Kald, tel 506 8690, hillar.kald@mail.ee Nr 8 Metsanuka. Hooldaja Kolliotsa OÜ.

Kontakt: Tarmo Sild, tel 521 9247, kolliotsa@gmail.com Nr 9 Vesneri. Hooldaja Forevi OÜ.

Kontakt: Vahur Puusta, tel 553 3981, vahur.puusta@gmail.com Nr 11 Valmaotsa-Laeva, Nr 13 Koogi. Hooldaja TREV-2 Grupp AS. Kontakt: Marten Miil, tel 554 8979, marten.miil@trev2.ee Nr 15 Maarja-Magdaleena. Hooldaja Lombinurga OÜ. Kontakt: Mäidu Mets, tel 5800 3934, lombinurga@gmail.com

TEATED / REKLAAMID MÜÜK Müüa lõhutud küttepuud.

Info tel. 5345 7403 ja 5340 3583.

18 TEENUSED Pottsepatööd Lõuna-Eestis.

Tel: 555 43730.

Aastaringselt müüa lõhutud küttepuid Pakume kvaliteetset veo- ja kolimiskoos veoga. Tel. 514 8309. teenust/vanamööbli utiliseerimine Müüa toorest küttepuud. Transport ettevõtetele ja eraisikutele. Töötame hinnas. Pikkus ja jämedus vastavalt E-P, 24/7. Töö kiire ja korralik. soovile. Võimalus transportida kauge- Tel. 5897 7133, www.kolija24.ee Müüa toorest küttepuud. Transport hinnas. 2Pikkus ja male. Lepp/haab/segapuu 36 €/m ja jämedus vastavalt soovile. Võimalus transportida Teostan fekaali vedu ja survepesu ning 2. Metsakuiva kask 39 €/m 40 36€/rm l halukott kaugemale.

Lepp/haab/segapuu ja kask 39 €/rm. ummistuste likviteerimist. hinnaga 2Metsakuiva €/kott.40L Info (eesti halukotid 2 €k, kotting k) tel: Info: tel 5353 7333, Robini Haldus OÜ.

Eng 53733322 või Est,Rus 56997196 5373 3322Info võiEst,(eesti k, vene k) tel: 5699 Lemmarix OÜ (20-aastase kogemusega 7196. raamatupidamisteenused) FIE, OÜ, KÜ, aastaaruande koostamine, maksualased konsultatsioonid. Äksi tee 1, Äksi alevik, Tartu vald.

Tel. 5554 1869 marina@lemmarix.ee.

VASUL A A ED müüb õunu Vasula õunahoidlas tööpäeviti kell 8 –15.

Tartu Turuhoones iga päev.

Info tel. 525 1979.

OST Ostan traktoreid ja metsakäru. Seisukord ei ole oluline. Tulen üle Eesti kohale.

Tel. 5593 1596.

Ostame talumaja koos metsa või põllumaaga. Hooned võivad vajada põhjalikku remonti. Tel. 5666 9006.

O ht l i k e p uu d e l a n ge t a m i n e , puu- ja hekihooldus, vihmaveerennide puhastus, kõrgtööd, väiksemad veoteenused, muru niitmine eraisikutele ja ettevõtetele.

Töötame ka nädalavahetustel, tasuta nõustamine. Info: Korrastusraie OÜ, vahersander@gmail.com, tel. 5364 5833.

Ohtlike puude langetamine, okste kärpimine tõstukilt, kändude freesimine, hekkide ja viljapuude pügamine. Soovil okste äravedu. www.arborprof.ee, tel 553 7638.

Telli kõik vajalik kirjade ja kingituste saatmiseks, otse oma postkasti.

› pood.omniva.ee

ÕNNESOOVID / TEATED TEATED // REKLAAMID REKLAAMID

19

Palju õnne pisipõnni sünni puhul!

ERIC HAAVIK 23.10.20 ELIISE VEBER 03.11.20 ROOSI JOHANSON 06.11.20 JETTI SOIDLA 06.11.20 SANDRA LAIOLA 09.11.20 ALISA ANDRUSENKO 10.11.20 MARII LOREEN AUNAPUU 14.11.20 JAEL LUUKKALA 15.11.20 BRIT-MARII MITT 15.11.20 FREDERIK PETERS 17.11.20 TOM MÄNNINGU 22.11.20

MAARIKA, MARI-LIIS, JAKOB, LILLE, KAAREL, RENE Aastad läevad noorus jääb.

Kaunina näib iga elatud päev! ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS! Juula küla

Lõbusat lõppu Toretat algust!

Tervist ja rõõmu Soojust ja valgust!

Häid jõule ja meeleolukat aastavahetust!

Juula küla

Kallis Vilve!

Väikestest jälgedest algavad teed, allikast algavad jõgedeveed.

Nii Sinagi hällist alustasid reisu, nüüd aeg Sind tõstnud soliidsesse seisu!

Onu Arno, Evi ja Aimi!

Linda Normak 90!

Aastad need lähevad lennates...

Olgu sul tervist, olgu sul jaksu. Õnnitleme oma endist koorivanemat Sinu Äksi segakoor

ELEKTRITÖÖD • Elektritööd, kaablitööd, põrandakütte paigaldus, välisvalgustus ja kilbitööd.

• Elektripaigaldiste tehniline kontroll, kontrollmõõtmised ja dokumentatsioon.

• Elektriprojektid, ekspertiisid, hindamised • Energiasüsteemide ehitus ja hooldus.

• Käidukorraldus.

• Materjalid, valgustid ja LED lahendused.

TÖÖDELE ANNAME GARANTII

Sinu peamised tööülesanded: - Ettevõtte territooriumi korrashoid - Tootmishoonete ja ladude pindade koristus - Lihtsamad remonditööd Eeldame soovi näha enda ümber puhtust ja korda, oskust iseseisvalt töötada, autojuhilube, head läbisaamist erineva tehnikaga, lumekoristuse kogemust traktoriga. Ootame Sinult vastutustundlikku ja tegusat suhtumist ülesannetesse, pikaajalist töösuhet ning koostöövalmidust.

Omalt poolt pakume Sulle stabiilset töösuhet koos väärilise töötasuga, tööriideid ja -vahendeid ning toetavaid kolleege.

Sinu tööülesanded: - Tootmisliinide seadistamine ning ettevalmistamine tootmiseks - Materjali töötlemine - Seadmete korrashoid - Toote kvaliteedi jälgimine ja tagamine Eeldame eelnevat töökogemust puidutööstuses ja valmisolekut vahetustega tööks esmaspäevast reedeni. Ootame Sinult vastutustundlikku ja tegusat suhtumist ülesannetesse, pikaajalist töösuhet ning koostöövalmidust.

Omalt poolt pakume Sulle stabiilset töösuhet koos väärilise töötasuga, tööriideid, enesetäiendus- ja arenguvõimalust ning toetavaid kolleege.

Lisainfo +372 5056883, www.bertilo.com Kandideerimiseks saada oma CV: personal@balcon.ee.

TEL 520 50 16 TEL 520 50 16

Heljo, Rut t, Kaarel!

Soovime, et tulevik teil päikselisi päevi tooks ja ühtki murelõnga nendesse ei kooks!

Õnne ja tervist!

Maarja-Magdaleena Maarahva Selts SURVEPESU FEKAALIVEDU

Meie hulgast lahkunud ÜLO KLIMOV 23.07.40–20.10.20 ARNOLD KALLAS 24.09.50–27.11.20

Ootame oma meeskonda tublit ja töökat HALDUSTÖÖTAJAT

Ootame oma meeskonda tublisid ja töökaid HÖÖVLI- JA JÄRKAMISPINGI OPERAATOREID

Õnnitleme juubilari!

28. detsember

Baltic Connexions OÜ on stabiilne ja edukas ettevõte Tabiveres, kes annab alates 1995. aastast tööd 80le inimesele. Me toodame aiamaju ja pehme mööbli komponente. Müüme kõik oma tooted välisturule.

Baltic Connexions OÜ kuulub Inglismaa firma Rowlinson Group Ltd koosseisu. Oleme vastutustundlik ettevõte, kes arvestab oma igapäevastes tegevustes ümbritseva keskkonnaga, suhtub lugupidamise ja hoolivusega töötajatesse, klientidesse ning turukeskkonda.

Tel 55 888 11 info@fekto.ee www.fekto.ee

Südamlik kaastunne Selmale vend

ARNOLD KALLASE kaotuse puhul.

Vahe 3 majarahvas

TAGAKÜLG

Kuukirja lugejamäng!

Otsime

REMONDILUKKSEPPA kaubikute ja sõiduautode remonttöödeks.

Soovituslik erialane haridus ja vajalik eelnev töökogemus.

Asume Lähtel.

Kungla Auto tel. 506 9671 www.kunglaauto.ee · SÕIDU- JA PAKIAUTODE REMONT JA HOOLDUS · REHVIVAHETUS JA MÜÜK · KASUTATUD JA UUTE AUTOVARUOSADE MÜÜK

OLEME AVATUD E-R 9.00-17.00 L,P suletud Tel: +372 506 9671 Tel: +372 5691 0949 e-mail: info@kunglaauto.ee e-mail: varuosad@kunglaauto.ee

Autopesula E-N 8:30-17:30 Tel. 514 1588

Treitööd Tel. 520 4569 Tel. 749 4231

R

9:00-18:00

Aastalõpu ja pühade meeleolu tekitamiseks leiad detsembri Kuukirjast lugejamängu.

Kuukirja kaantevahele on end peitnud 6 lustlikku päkapikku. Joonistuste autor on illustraator Tiina Orav.

Sinu ülesanne on leida need leheküljed, kus punaste mütsidega tegelased kohad sisse on võtnud ja saata vastus Kuukirja toimetusele hiljemalt 31.12: kuukiri@tartuvald.ee!

Auhinnad on välja pannud Eesti Rahva Muuseum (perepilet), Jääaja Keskus (perepilet) ja Saadjärve Jahtklubi (tõukekelgu rent Saadjärvel 12 inimesele. NB! Selle auhinna saab välja loosida vaid juhul, kui Saadjärvele tuleb piisava paksusega jää.)

Head loosiõnne!

Valminud on Tartu valla kalender aastaks 2021!

Kalender on kõigile tasuta ja seda saab küsida raamatukogudest.

Täpsed juhised kuidas kalendri kätte saab annab iga raamatukogu ise.

Tartu vald

2021

K A L E N D E R

Õnneliku kodu koht!

E-R 8:00-17:00 uuskorve.ee

EELK ÄKSI ANDREASE KOGUDUS

Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00 Äksi pastoraadis.

Jõuluõhtul 24.12 jumalateenistus Äksi kirikus kell 15.00. Esineb Lähte naiskoor.

1. jõulupühal 25.12 jumalateenistus kell 11.00.

Vana-aasta õhtul 31.12 jumalateenistus kell 15.00.

Lisainfo õpetaja Esa Luukkala: tel 5811 3195.

EELK KURSI MAARJA-ELIISABETI KOGUDUS

Jumalateenistus igal pühapäeval kell 13.00 Kursi pastoraadis.

Jõuluõhtul 24.12 jumalateenistus Kursi kirikus kell 18.00.

Esinevad Puurmani Muusikastuudio lapsed.

1. jõulupühal 25.12 jumalateenistus kell 13.00.

Vana-aasta õhtul 31.12 jumalateenistus kell 18.00.

Lisainfo õpetaja Esa Luukkala: tel 5811 3195.