Page 1

– SINU ETTEVÕTTE ARENDUSPARTNER

57%

ON VÕRRELDES 2016. AASTAGA TÕUSNUD TÜ JA EESTI NING VÄLISETTEVÕTETE VAHEL SÕLMITUD KOOSTÖÖLEPINGUTE MAHT

35%

KASVAS AASTAGA ETTEVÕTLUSÕPPE LÄBINUD ÜLIÕPILASTE ARV

21%

TÕUSIS AASTAGA TÜ TÄIENDKOOLITUSTEL OSALENUTE ARV, JÕUDES LIGI 45 000 INIMESENI

Viis ettevõtliku ülikooli tugisammast ERIK PUURA TÜ arendusprorektor

K

iiresti muutuvas tehnoloogilises maailmas püüavad klassikalised ülikoolid märkimisväärselt suurendada oma otsest panust majandusellu ja ühiskonna arengusse. Termin «ettevõtlik ülikool» (entrepreneurial university) pole pelgalt sõnakõlks, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus, millele vastamiseks tuleb ülikoolidel tõeliselt pingutada. Tartu Ülikool kui rahvusvaheliselt tunnustatud silmapaistval tasemel ülikoolide ja ettevõtete koostööd arendav kõrgkool on aastast 2014 valinud ettevõtliku ülikooli põhimõtte üheks oma peamiseks arengusuunaks. See tähendab, et ülikool täpsustab igal aastal varem püstitatud arendusülesandeid ja toetab rahaliselt järgmiste sammude astumist.

MISSUGUSED ON ETTEVÕTLIKU ÜLIKOOLI PEAMISED PÕHIMÕTTED? 1. Koostöö ettevõtlussuhetes – ülikooli ja ettevõtete koostöö tulemused sõltuvad eelkõige vastastikuste huvide mõistmisest, ühistegevuste planeerimisest ja juhtimisest. Meetmekesksel koostööl, kus toetusi saavad partnerid peavad olema abikõlblikud ja on selle kaudu surutud kindlatesse raamidesse, pole pikemat tulevikku. Tartu Ülikool on suuremate ettevõtete ja asutuste jaoks, kes sooviksid ülikoolilt tuge nii teadus- ja arenduskoostöö, täiendkoolituste kui ka praktikantide ja potentsiaalsete töötajate leidmisel, loonud partnerlusprogrammi. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suunal juhib Tartu Ülikool koostööplatvormi ADAPTER, mille vahendusel saavad ettevõtjad neile huvi pakkuva teemaga pöörduda korraga 11 ülikooli ja teadusasutuse poole, otsida sobivaid teenuseid ja osaleda koostööüritustel. Teadlaste ja ettevõtjate vahetuks suhtluseks ja ülikooli laialdaste teenuste tutvustamiseks toimub 2. novembril esimest korda TÜ demopäev, kus teadlased toovad lühikõnede vormis avalikkuse ette 25 uuenduslikku ideed. Suurim Eesti ettevõtjate ja ülikooli teadlaste kokkusaamine toimub aga koostööfestivalil «Õigel ajal õiges kohas», mis korraldatakse sel aastal 28. novembril Tallinnas. See, kui suured on ettevõtjate ja teadlaste vastastikune motivatsioon ja huvi ühiselt edasi minna, sõltub esmakontakti järel juba asjaosalistest endast. Ülikool pakub keskset tuge läbirääkimistel, intellektuaalomandi küsimustes ja lepingute vormistamisel, samuti võimaldab ettevõtluskoostööd tegevatel teadlastel, kel on muud kokkulepitud tööülesanded täidetud, teenida suuremat

30. novembril 2016 allkirjastasid Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt koostöölepingu. Tänaseks on jõutud 10 olulise ühistegevuseni.

töötasu. Tähtis on seejuures koostöö linnaga, mille parim näide on SmartEnCity projekt. SmartEnCity raames luuakse Tartusse targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireerib elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ja on hiljem rakendatav Euroopa eri piirkondades. 2. Uusettevõtluse arengu toetamine. Ülikool soosib oma töötajate ettevõtlikkust ja osalust äriettevõtetes, kui see aitab kaasa heade töötulemuste saavutamisele, võimalikud huvikonfliktide olukorrad on tuvastatud ja lahendatud ning kasu saavad nii ülikool kui ka ettevõte. Näiteks litsentseerib edukas spin-off-firma ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi, teeb partnerluses ülikooliga koostööprojekte ja on tööandjaks ülikooli vilistlastele. Ülikool nõustab uute ettevõtete loomist, koostöösuhete sõlmimist ülikooliga ja arengut. Lisaks teadlastele on ettevõtlusest üha enam innustunud ka üliõpilased. Ülikool toetab ka seda väljundit, pakkudes hakkajatele tudengitele võimalust osaleda Ideelabori tegevustes ja korraldades eri õppekavadel ettevõtlusprojektide konkursse. Eelinkubatsioonist peaks mõne aastaga saama loomulik osa õppeprotsessist. 3. Ülikool areneb, kui kogu regioon areneb. Eesti ei saa uusettevõtlusest maksimaalset võimalikku kasu, kui asutatud ettevõtted kolivad täielikult Helsingisse, Londonisse või Silicon Valleysse. Ülikooli arengut soodustab kogu regioo-

ni, aga kindlasti kitsamalt ka Eesti ja Tartu areng. Tartu on kujunenud silmapaistvaks kasvupinnaseks edukatele ettevõtetele ning ülikooli ja linna ülesandeks on kujundada veelgi enam sellist keskkonda, mis inspireerib loodud ettevõtteid Tartusse jääma ja ka väljastpoolt siia kolima. IT-töötajate hulk Tartu kesklinnas

EUROOPA KOMISJON TUNNUSTAS 2017. A TARTU ÜLIKOOLI SILMAPAISTVA ETTEVÕTLUSKOOSTÖÖ EEST. järjest suureneb, kindel teetähis on 2019. aasta lõpus valmiv arvutiteadlasi, matemaatikuid ja majandusteadlasi ühendav Delta keskus. Tehnoloogiaalaseks koostööks on loodud keskkond Maarjamõisa väljal. Kuigi transpordiühendus pole kiita, on ülikoolilinnal kindlalt oma eelised. Üks suurem iga-aastane inspiratsioonipuhang Tartus on kahtlemata ülikooli algatatud sTARTUp Day, mis toob selle aasta 8. detsembril kokku tuhandeid huvilisi ja näitab, et ettevõtluse arengut soosiv kultuur on kiirel tõusuteel. 4. Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õpetamine. Tartu Ülikool on juhtpartner riik-

likus programmis EduTegu, mille eesmärk on arendada õppurite ettevõtlikkust ja õpetada ettevõtlusteadmisi nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Kui laiahaardeliseks aga peaks õppesüsteem muutuma? Ülikoolis kõlavad üha tugevamini hääled, et ettevõtlusõpe võiks olla kohustuslik – või siis vähemalt soositud ja kättesaadav – kõikides õppekavades. Tõepoolest, kas ülikoolis õpitakse vaid üht eriala, lootuses, et diplom avab kõik uksed, või ülikool pakub ja üliõpilased kasutavad võimalusi arendada oma oskusi, mida läheb tulevases elus paratamatult vaja? Tänapäevases maailmas tegutseb ju iga perekondki kui ettevõte, mis peab kulusid ja tulusid tasakaalus hoidma, nii et ettevõtlusõpet võiks käsitleda ka kui osa perekonnaõpetusest... Kui aga meie soov on suunata üha enam hakkajaid noori ettevõtjakarjääri suunas, mis võiks olla väikeses Eestis, kus on vaid käputäis suuremaid ettevõtteid, peamine arengumudel, on ettevõtlusteadmiste laiem kättesaadavus ja vastava huvi tekitamine üliolulised. Tartu Ülikoolis on üksus, mis on juba pikemat aega pakkunud ettevõtlusõpet kohustuslikuna – see on Viljandi Kultuuriakadeemia. Olemasolevatele kogemustele toetudes on käivitatud põhjalike arutelude seeria, millest esimene toimub 23. novembril. 5. Koostöö ülikooli sees. Alates 1. jaanuarist 2018 pakuvad üleülikoolilist tuge omaette osakonnana tööd alustav

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning majandusteaduskonna ettevõtluse õppetool. Iga üliõpilane võiks mõelda tulevikule ja võimalustele, mis seisavad tema ees pärast ülikooli lõpetamist. Ei pea tingimata olema ettevõtja, et mõista, milliseid uksi avab ettevõtlusmaailm noorele inimesele või kuidas võiks ettevõtlus aidata kaasa visioonide ja eesmärkide täitmisele. Ennast analüüsida aitab üliõpilastel ülikooli karjääritalitus, mille külastamine on hetkel vabatahtlik. Väga paljudes välisülikoolides aga suunatakse üliõpilasi palju jõulisemalt oma tulevase elu peale mõtlema. Selleks, et üliõpilane suudaks oma erialasest tulevikust paremat aimu saada, alustab ülikool sel sügisel mentorlusprogrammiga, mille raames saavad Tartu Ülikooli vilistlased anda nooremale põlvkonnale edasi teadmisi ja oskuseid. Koostöö ja kontakt vilistlastega on olulised nii praegustele noortele kui ka vilistlastele endale, kes saavad võrgustiku UTalumni kaudu alma mater´iga püsivas kontaktis olla ja Tartu Ülikooli tegemistes kaasa rääkida. Samuti võiks iga akadeemiline töötaja mõelda, et ülikoolidel läheb hästi siis, kui riigi majandusel läheb hästi, ja oma eriala õpetades arvestada, et vastavalt selle eripäradele vajame tulevikus nii teadlasi kui ka ettevõtjaid. Kui need mõtted on paigas, sujub koostöö veelgi paremini.

Tartu Ülikooli demopäev – teadusest tegudeni! Teadlased tutvustavad avalikkusele 25 tulevikku muutvat ideed ja teenust 2. novembril kell 10.00 PHYSICUMIS Vaata otseülekannet Postimehe veebist!

FOTO: Andres Tennus


Suur start-up-sõnastik: kes on äriingel ja mida tähendab #estonianmafia? Ettevõtlusest ja idufirmadest räägitakse avalikus meedias palju. Paraku on tegemist terve omaette maailmaga, millel on kindel terminoloogia ja kõnepruuk. Selleks, et start-up-maailm ei tunduks nii võõras ja segane, on siin mõned olulisemad idufirmadega seotud mõisted ja nende definitsioonid. JAAK KALJULA sTARTUp Day turundustiimi vabatahtlik

Festera osalemas Kaleidoskoobi võistlusel, mis toimus TÜ Ideelabori eestvedamisel sTARTUp Day'l 2016.

FOTO: Andres Tennus

Euroopa parim õpilasfirma sündis laiskusest SANDRA SAAR TÜ ajakirja Universitas Tartuensis toimetaja

E

elmisel aastal Kaleidoskoobi võistluse võitnud õpilasfirma lõi biojäätmeid lagundavad prügikastid, mida kasutab ka peaminister Jüri Ratas. Aasta tagasi toimus sTARTUp Day ärifestivalil Tartu ülikooli Ideelabori laval äriideede konkursi Kaleidoskoop finaal, kus üksteiselt võtsid mõõtu Lõuna-Eesti parimad noored ettevõtjad. Võidu noppis õpilasfirma Festera, mis on aasta jooksul saanud ka Euroopa parimaks õpilasfirmaks. Ühel suveõhtul palus praeguse Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendi Kevin Reisenbuki ema pojal prügi välja viia. Noormees oli aga väsinud ega viitsinud. Vastumeelselt prügikasti tühjendades mõtles ta, et küll oleks lihtne, kui ei peaks nii tihti prügi välja viima. Selle mõtte ajel kutsus ta sõbrad kokku, et lahendusega lagedale tulla, ja nii sündis õpilasfirma Festera, mis toodab mikroobide abil prügi lagundavaid prügikaste.

MÜÜK EDENEB KENASTI Praegu on Festeras neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ning finantsjuht Sandra Võsaste. Kõik liitusid meeskonnaga, sest probleem oli neile tuttav ja sooviti midagi keskkonnasäästlikku reaalselt ära teha. Festera prügikasti ostma minnes saab tarbija kaasa kaks orgaanilist ainet, mille lisamisel kiireneb pürgi lagundamise protsess pea kümme korda. Kui visata uus prügi vanale peale, laguneb see kogu aeg ja nii väheneb prügi maht. Niisugune toimimisviis tingib selle, et keskmine eesti pere

peab prügi välja viima kord kahe kuu jooksul. Pealegi ei teki ebameeldivat haisu. Finantsjuht Sandra sõnul edeneb moodsate prügikastide müük üllatavalt hästi. Nii palju, kui noored jõuavad prügikaste meisterdada, läheb neid ka müüki. Neiu mainis, et tänapäeval on keskkonnasõbralikkus ja ajasääst väga olulised märksõnad ning tooted, mida saab selliste sõnadega tutvustada, leiavad ka ostjaskonna.

raks seisma, kui võistkonna nimi hõigati välja teist korda. Kui noored vaatavad õpilasfirma loomise protsessile tagasi, tõdeb tegevjuht Kevin, et kõige raskem kogu asja juures on olnud oma idee teostatavuse tõestamine rahvale. «Meile öeldi tegelikult ka, et leidke uus idee, sest praegune on liiga raske,» lausus tegevjuht. Isegi nende noorte juhendaja pidas ideed algselt ülearu keerukaks.

USU ENDA IDEESSE

KÕIGE RASKEM ON RAHVALE TÕESTADA, ET IDEE ON TEOSTATAV. Viimane aasta on noortele kibekiire olnud. Kaleidoskoobi võit viis nad Põhja-Soome Polar Beari võistlusele, kus saadi palju positiivset tagasisidet ja vajalikke kogemusi. Näiteks tuli esineda jääkülmas merevees. Käidud on ka õpilasfirmade laadal, esinemas noortele koolijütsidele, võidetud tiitel Eesti parim õpilasfirma ja käidud isegi Belgias, kus saadi Euroopa parima õpilasfirma tiitel. Suve alguses käisid noored ka peaminister Jüri Ratasel Stenbocki majas külas ning rääkisid oma rohelistest ideedest ja muuhulgas kinkisid tallegi ühe prügikasti. Küsimuse peale, kas Kaleidoskoobi võit, millest noorte ettevõtjate edulugu alguse sai, tuli neile üllatusena, vastasid kõik nagu ühest suust: «Jah.» Tegevjuht Kevin aimas, et Festera võib võita ökopreemia rahastuse, kuna nimetatud kategoorias teisi kandidaate ei olnud. Kuid lisaks ökopreemiale ka üldvõidu pälvimine tuli vägagi ootamatult. Noormehe sõnul jäi tal lausa süda kor-

Noored ütlevad, et idee, mis algselt tundus utoopiline, pani neid endidki kohati kahtlema, kas taolised prügikastid on ikka tegelikkuses teostatavad. «Aga mõtlesime, et läheme ikka täispangale ja kui midagi teha, siis teeme korralikult,» lausus Kevin. Firma tegevjuhi sõnul on kogu protsess talle õpetanud, et kuigi idee on tähtis, moodustab see tervikust siiski vaid 1% ja 99% idee teoks saamisest sõltub reaalsest teostusest. «Kui sul pole head meeskonda ja inimesi, kelle peale saad loota, ei jõua isegi ülihea ideega kusagile,» lausus Festera tegevjuht. Sandra Võsaste sõnul paneb tema endale tulevikuks kõrva taha, et kõik asjad võtavad aega. Joonatan Oras lisas, et väikestel pisiasjadel on suur roll kogu protsessis. Lõpetuseks rääkis Võsaste loo sellest, kust üldse õpilasfirma oma nime sai. Ta oli enne guugeldanud ja mõelnud, et oleks lahe, kui firmal oleks eestikeelne nimi. Samas käis peast läbi ka mõte, et kui tulevikus on võib-olla soov laieneda välismaale, pole kodumaine nimi nii praktiline. Koos jõuti aga hoopis kompromissile ning võeti ladinakeelsed sõnad festinate (kiiresti) ja terra (muld) ning pandi need kokku. Neid sõnu kohandati veidi ja sündis Festera. «Vaatasime, et seal tuleb lühend «est» ka nii ilusti välja, ja see sobis meile,» sõnas ettevõtte finantsjuht.

Ettevõtjate ja teadlaste koostöö annab tugeva konkurentsieelise Teadlaste ja ettevõtjate tõhusast koostööst võivad sündida teadusmahukad edulood, mis annavad ettevõtjale konkurentsieelise ning soodustavad uuenduslikkust ja loovust majanduses. VIIVIKA ELJAND-KÄRP TÜ pressinõunik

S

ageli takerdub ettevõtete ja teadusasutuste võimalik koostöö puuduliku suhtluse taha. Teadlane ei mõista ettevõtte probleemi ja ettevõtjal on ebarealistlikud oo-

tused sellele, mida teadlane tegelikult probleemi lahendamiseks teha suudab. Seega on näost näkku suhtlus igasuguse koostöö puhul esimene oluline eeldus. Selleks, et ettevõtjal oleks võimalik otse teadlasega mõtteid vahetada, korraldab Tartu Ülikool 2. novembril Tartus Physicumis demopäeva, kuhu oodatakse ülikooli ettevõtlusja avaliku sektori partnereid. TÜ prorektorid juhatavad demopäeva sisse visioonidega majanduse 10 lähiaasta arengutest ja annavad nõu, millega peaks ettevõtja lähiaastail arvestama. Teadlased esitlevad ettevõtjatele majandust ja maailma liigutavaid ideid. Mõne tunni jooksul saavad huvilised kuulata 26 teadlase kolmeminutilisi liftikõnesid. Lühiettekannete vormis selgitatakse uuendusmeelseid, nutikaid ja kasulikke ideid, mis soodustavad ettevõtete ja Eesti majandu-

se arengut. Teemade ringi mahuvad julged tehnoloogilised lahendused, meditsiinisaavutused, aga ka ühiskondlikud tulevikuvisioonid. Olulise arutelupunktina on tähelepanu all ka ülikooli partnerite võimalused panustada õppetöö arendusse. Ürituse teeb eriliseks ettevõtjate ja teadlaste vahetu kontakti võimalus, kuna pärast liftikõnesid on võimalik teadlastega otse suhelda, neilt nõu küsida ja nendega võimalikku koostööd kavandada. Demopäeva täpsem ajakava koos liftikõnede põnevate teemadega on leitav Tartu ülikooli ettevõtluse koduleheküljelt. Demopäeva otseülekannet on võimalik 2. novembril jälgida Postimehe veebis. Üritust saab järele vaadata aadressil www. uttv.ee.

Feilimine – igapäevane tegevus ettevõtlusmaailmas. Suurte ambitsioonide teostamiseks vältimatu, kuna kes riske ei võta, see läbi ei löö. Tanel on oma esimese idufirmaga feilinud ja teab nüüd täpselt, milliseid vigu vältida. Hub – hubane koostöötamiskoht, kus külg külje kõrval töötavad innukad programmeerijad, turundajad, vabakutselised, idufirmad ja traditsioonilised ettevõtted. Tartus töötavad paljud nii väiksemad kui ka suured ettevõtted SPARK HUBis või sTARTUp HUBis. Häkaton – intensiivne lühiajaline üritus, mis toob kokku eri tausta ja kogemusega inimesed, et leida lahendus mõnele põnevale probleemile ning see ellu viia. Ettevõtlus- ja programmeerimismaraton, mille käigus osalejad magavad võimalikult vähe ja joovad võimalikult palju kohvi. Ohoo, millised ägedad prototüübid viimasel Garage48 häkatonil valmis meisterdati! Idufirma (ingl k start-up) – IT või tehnoloogia valdkonnas tegutsev suure potentsiaali ja skaleeritava ärimudeliga ettevõte, mis lahendab konkreetset probleemi või pakub uudset lahendust. Uus Eesti idufirma plaanib revolutsiooni ehitusturul. Inkubaator – loominguline ja ettevõtlik keskkond, mis pakub alustavatele ettevõtetele tööruume, koostöövõrgustikku ja kontakte, koolitusi, mentorlust ning teisi äriarendusteenuseid. Inkubaatori eesmärk on aidata inkubantidel hoogsamalt kasvada ja vähendada ebaõnnestumisohtu. Idufirma sisenes loomeinkubaatorisse ja loodab veebruari lõpuks oma toote turule tuua. Kiirendi (ingl k accelerator) – kindla kestusega lühiajaline programm, mis aitab alustavaid ettevõtteid idee arendamisel ja investorite leidmisel. Enamik kiirendeid annab osalejatele väikese investeeringu, võttes vastutasuks osaluse ettevõttes, ja lõpeb avaliku sündmusega, kus idufirmad esitlevaid oma äriideid. Pärast pitching-võistluse võitmist otsustas idufirma kandideerida rahvusvahelisse kiirendisse. Liftikõne (ingl k pitch) – lühike ja sisukas ettekanne, mille eesmärk on oma idee investorile, kliendile või koostööpartnerile maha müüa. Alustava ettevõtja elu kõige tähtsamad ja ärevamad kolm minutit. Hulk noori ettevõtjaid ootas kannatamatult, et saaks investorile oma ideed pitch’ida. sTARTUp Day – suurim ärifestival Baltikumis, mis toimub sel aastal 8. detsembril teaduskeskuses AHHAA. Toimumiskohaks valiti Tartu, kuna tegemist on ainsa linnaga maailmas, mis mahub sõnasse sTARTUp. sTARTUp Day toob Tartusse üle 2500 osaleja ja 100 esineja. Äriingel – suure riskitaluvusega rahakas isik, kes on valmis investeerima suure potentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse. Ettevaatust – võib olla idufirma rahakott ja teadmiste pagas või selle täiesti maatasa teha. Kuna Eesti äriinglite assotsiatsioon EstBAN tähistab detsembris viiendat aastapäeva, võib tol ajal Tartus erakordselt palju investoreid kohata. #estonianmafia – Eesti iduettevõtjate kogukond, mis on suures osas alguse saanud Skype’i asutajatest, kes lõid pärast Skype’i edu oma idufirmad. Teemaviide (ingl k hashtag), mis on kasutusel Eesti idufirmade edu ja silmapaistvuse näitamiseks globaalsel ettevõtlusmaastikul. Eestist tuleb edukaid idufirmasid nagu seeni pärast vihma. #estonianmafia

T U L E VA S E D M A A I L M A M U U T J A D KO G U N E VA D

K Õ R H A R I D U S P Ä E VA L „ Õ P I TA R T U S ! “ . 11. JAANUAR 2018 KELL 10-15 KULTUURIKATLAS | WWW.OPITARTUS.EE TOETAJAD


Arvutiteaduse instituudi tudengid tööstusmagistrantuuri põneva programmiga tutvumas.  Foto: Mattias Jõesaar

Tööstusmagistrantuur avab uued võimalused koostööks ettevõtetega

«Õpi Tartus» toimus 2017. a Kultuurikatlas, mille laiendatud alal toimub üritus ka 2018. aastal. 

FOTO: Kertin Vasser

Tartu ülikool koolitab tänastele tipptegijatele järelkasvu Tartu ülikool panustab iga päev uuendustesse ja ettevõtlusesse, et aidata teadmiste ja kompetentsi kaudu Eesti majandust teadmusmahukamaks ja seeläbi nutikamaks muuta. VIIVIKA ELJAND-KÄRP TÜ pressinõunik

L

isaks toele, mida Tartu ülikool pakub partneritele, pööratakse pidevalt suurendatud tähelepanu ka järelkasvule. Nii toimubki käesoleval õppeaastal kolmandat korda kõrghariduspäev «Õpi Tartus!», mis on noorte seas muutunud aasta-aastalt üha populaarsemaks ja murdnud välja messide traditsioonilisest formaadist. Tallinnas toimuval «Õpi Tartus!» päeval saavad gümnasistid kuulata Eesti oma ala tipptegijate edulugusid, kogeda ülikooli praktilist poolt kaasahaaravates töötubades ja tutvuda Tartu eri kõrgkoolide edasiõppimisvõimalustega.

Kuna ettevõtlusega tegelemisest ja ettevõtlikust meelelaadist räägitakse koolipingis üha enam, on see teemade ring noorele inimesele põnev, kuid sageli kardetakse katsetada. Selleks, et kogemusi ja edulugusid noortele reaalselt käega katsutavasse kaugusesse tuua, on «Õpi Tartus!» programmis olnud igal aastal ettevõtluse ja juhtimisega seotud teemad. Sel aastal on ettevõtlusteemadele pühendatud eraldi teemaplokk, kus räägivad Eesti aasta ettevõtte 2017 – Magnetic MRO – juht Risto Mäeots ja aasta arsti tiitliga pärjatud kirurg Ilmar Kaur. Ilmar Kaur loodab just nüüd arstiteaduskonda õppima asuvatelt noortelt suuremat silmapaistvust. «Tegu on teaduskonna ajaloo kõige viljakama põlvkonnaga ja alahindaksime neid noori, kui pakuksime neile konverentsil soovitusi lihtsalt kliinilises meditsiinis hakkama saamiseks või toime tulemiseks – seda suudavad nad niigi,» rääkis üks Eesti hinnatumaid kirurge, kes keskendub «Õpi Tartus!» päeval ettevõtlusele kui võimalusele saavutada suurem professionaalne sõltumatus. Laialdase praksisega arstina jagab dr Kaur kogemusi, kuidas leida oma tee meditsiinis, seada suuremaid eesmärke ja leida kirge nende poole liikumiseks. Risto Mäeots keskendub juhtimisele ja tänapäe-

vale omastele karjäärimuudatustele, selgitades enda näitel, kuidas on võimalik saada mehaanikust 2017. aasta Eesti parima ettevõtte juhiks. Eelmistel aastatel on ettevõtluse ja juhtimise teemadel kogemusi jaganud nt Taavi Kotka, Siim Kallas, Kei Karlson, Reet Aus, Triin Kask jpt. Kõrghariduspäev «Õpi Tartus!» pakub mitmekesist programmi ning täidab õpilase koolipäeva põneval ja harival viisil. Kõrghariduspäeva projektijuht Karin Kustavus loodab, et üritusega õnnestub abiturientidele tutvustada Tartut ja linna kõrgharidusvõimalusi. «Noorte jaoks on õige eriala ja suuna valimine üks olulisemaid otsuseid elus ning kõrghariduspäev hõlbustab valikute ja otsuste tegemist,» rääkis Kustavus. Möödunud aastal osales üritusel ligikaudu 1500 noort, mis on koguni 300% rohkem kui esimesel aastal. Selleks, et kõik soovijad päevast osa saaksid, on sel aastal liigutud kogu üritusega laiendatud alale. Kõrghariduspäev «Õpi Tartus!» toimub 11. jaanuaril Kultuurikatlas. Päeva juhivad Jim Ashilevi ja Henri Laumets. Üritus on registreerunud õpilastele tasuta, registreerumine toimub ürituse kodulehel www.opitartus.ee 31. detsembrini või kuni kohtade täitumiseni.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut pakub koostöös partnerettevõtetega magistrantidele võimalust läbida praktika, teha magistritöö ja läbida osa õppekava aineid partnerettevõttes, tagades samal ajal stipendiumiga toe ja motivatsiooni õpingute nominaalajaga lõpetamiseks. MATTIAS JÕESAAR TÜ arvutiteaduse instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

Eesti tööturul on IT-eriala spetsialistid nõutud igas valdkonnas, mis tekitab survet ettevõtetele, ülikoolidele ja IT-tudengitele. Ettevõtjaid vaevavad nii tööjõupuudus kui ka vajadus kõrgelt haritud tippspetsialistide järele. Tudengil on dilemma – kas minna kiiresti lihtsamale tööle või arendada enda teadmisi ja jõuda seeläbi kaugemale. Arvutiteaduse instituut on jõudnud lahenduseni, mis aitab eri huvisid kokku viia. Kevadsemestril alustavad individuaalse õpingukava alusel õpet esimesed tööstusmagistrandid – tudengid, kelle praktilisem pool õppest toimub ettevõttes. Tööstusmagistrantuur on töökohapõhine õpe, mille käigus lahendatakse ettevõttes praktilisi ülesandeid. Õpingud lõpevad magistritööga ettevõtte püstitatud teemal ettevõtte ja ülikooli ühisel juhendamisel. «Ettevõtete vajadused on erinevad ja individuaalne lähenemine aitab neile paremini lahendusi leida,» usub arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo. «Ülikool saab oma tugevused ja teadmised üle kanda ettevõtete praktilisse tegevusse.» Tegemist on juhtprojektiga, kuhu valitakse tudengid ja ettevõtted põhimõttel, et nende koostöös luuakse lisandväärtust mõlemale osapoolele. Juhtprojektis osalevad Swedbank, Plumbr, ReachU, Fortumo, Pipedrive, eAgronom ja STACC. Plumbri müügidirektor ja varasem riigi IT-juht Taavi Kotka selgitab: «Üks võimalus tööturul toimetada on lihtsalt programmeerida valmis tööülesanne, mis sinult telliti. Teine võimalus on teha endale konkreetne valdkond ka teoreetiliselt baasilt peensusteni selgeks ja luua maailma jaoks uut unikaalset teadmust, millele tuginedes luua uusi tooteid. Plumbri puhul võime näha, kuidas akadeemilise edukuse saavutamise nälg on aidanud kaasa maailmas ainulaadsete toodete loomisele.» Swedbanki karjäärikeskuse juht Grete Kotkas peab koostööd ülikoolidega samuti oluliseks: «Swedbanki jaoks on oluline spetsialistide konkurentsivõime, mille alus on kindlasti hea ülikooliharidus. Tänu tööstusmagistrantuurile saame ühildada tudengite õpingud oma valdkonna ülesannetega. Sellist algatust on hea näha ja usun, et paindlikke õppimisvõimalusi tuleb ettevõtetega koostöös veelgi juurde tekitada.» Kuna programmis saavad osaleda nii kohalikud kui ka välistudengid, aitab tööstusmagistrantuur siduda välistudengeid tihedamalt Eesti tööturuga ja suurendab nende võimalusi pärast õpingute lõpetamist Eestis tööle asuda.

Ideaalvorm teadmiste omistamisest ja nende reaalsest rakendamisest peaks olema katkematu sünergia ja ring, kus juba rakendatud kogemus jõuab tagasi noore õppijani. Täna on meil selleks loodud otsetee. Mentorlusprogramm on nagu ajamasin, kus juhendad nooremat iseennast, kellesse võimalus süstida väärtuslik kogemus, teadmine ja oskus. Ruth OLTJER

TÜ nõukogu esimees, Chemi-Pharm AS juhataja


sTARTUp Day 2016 külastajad virtuaalreaalsusega tutvumas.

FOTO: Anton Klink

Detsember toob Tartusse Baltikumi suurima ärifestivali Detsembri alguses toimub Tartus midagi enneolematut: Tartu Ülikool, Tartu linn ja kohalik ettevõtluskogukond korraldavad üheskoos suurejoonelise kolmepäevase festivali sTARTUp Day. Neljapäev, 7. detsember • Seminar «Conference Hacking» – ülevaade festivali programmist, näpunäiteid festivalipäeva paremaks planeerimiseks ja uute tutvuste loomise võimalused (matchmaking).

T

egemist on Baltimaade suurima ärifestivaliga, mis toob Tartusse üle 100 esineja ja 2500 osaleja tervest maailmast. Lisaks põhipäevale 8. detsembril toimub festivali raames hulgaliselt eel- ja järelüritusi. sTARTUp Day ei ole tavapärane konverents: tegemist on ärifestivaliga, mis toob kokku idufirmad ja traditsioonilised ettevõtted, oma ala eksperdid, tudengid, teadus- ja uuendushuvilised. Eelmisel aastal esimest korda toimunud

Reede, 8. • •

• Sündmused investoritele – Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN viiendal aastapäeval koguneb Tartusse üle 100 investori, et päeval oluliste teemade üle arutleda ja pidulikul galaõhtul EstBANi juubelit tähistada. • Koolitused ja seminarid tootmise, hariduse, biotehnoloogia, investeerimise, äri-, ekspordi- jt teemadel.

detsember

AHHAA muutub start-up-mekaks Üle 100 esineja kogu maailmast astub üles neljal eri laval. Õppetunnid – teadmisi, oskuseid jagavad nii kohaliku ettevõtlusmaailma superstaarid Martin Villig (Taxify), Kristel Kruustük (Testlio), Martin Koppel (Fortumo) ja Kristjan Korjus (Starship Technologies) kui ka rahvusvaheliselt tuntud nimed nagu Rick Rasmussen (UC Berkeley), Oscar Kneppers (Rockstart) ja ESTonishingi brändi autor Peter Kentie (Eindhoven365). Demoala - uuendusmeelsed idufirmad näitavad oma tooteid ja tehnoloogiaid. Partnerala – suurettevõtted tutvustavad oma tooteid ja tehnoloogiaid. Äriideede võistlused - tudengitele, alustavatele kui ka kogenud ettevõtjatele. Võimas järelpidu – laval on Eesti tuntuimad artistid, päeval sõlmitud kontaktid saavad veelgi tugevamaks. Laadi alla sTARTUp Day rakendus, mis aitab kasulikke tutvuseid leida, nendega ühendust saada ja kohtumise kokku leppida.

sündmuse peateema on «From Zero to Hero» («Nullist kangelaseks») – inspireerivad lood nendest, kes on end ise üles töötanud ning kellele vaatame äri- ja ettevõtlusmaailmas alt üles. Teemad varieeruvad seinast seina: käsitlemisele tulevad nii tootearendus, biotehnoloogia, brändimine, andmete turvamine, kosmosetehnoloogia, haridus kui ka palju muud põnevat. Sel aastal jaguneb festivaliprogramm kolmele päevale: põhiprogramm 8. detsembril ning eel- ja järelüritused 7. ja 9. detsembril. Toome teieni põnevaimad leiud igast päevast!

Laupäev, 9. detsember • Linnatuur «Alternatiivne Tartu» – sTARTUp Day külastajatele ja teistele huvilistele mõeldud ekskursioon seninägemata linnasoppidesse. • Disaini- ja jõuluturg Kellawärk – Turu spordikeskuses seab end sisse suurim jõuluturg väljaspool Tallinna. Osalema on oodata üle 45 disaineri.

Festivali programmi leiab ja pileti saab soetada sTARTUp Day koduleheküljelt www.startupday.ee. Sündmuse korraldavad Tartu Ülikool, Tartu linn ja kohalik start-up-kogukond. sTARTUp Day 2017 kuldsponsor on Swedbank, hõbesponsorid Pipedrive ja Elisa ning pronkssponsor Contriber. sTARTUp Day partnerid on Tartu Teaduspark, Tartu Ärinõuandla, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Ülikooli Ideelabor, Ole Rohkem, sTARTUp HUB, SPARK HUB, Convertal, Mooncascade ja Nevercode.

Tartu ülikooli ettevõtlusleht  
Tartu ülikooli ettevõtlusleht  
Advertisement