Issuu on Google+

AASTAARUANNE 2011

TARTU ÜLIKOOL


SISUKORD 2 4 5 8

REKTORI EESSÕNA TARTU ÜLIKOOLI ÜLDANDMED 2007–2011 TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR ÕPPETÖÖ

8

ÜLIÕPILASKONNA ÜLDINE KIRJELDUS

9

ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT

13

VÄLISÜLIÕPILASED JA ÜLIÕPILASVAHETUS

14

ÕPPEKAVAARENDUS

16

ÕPPE KVALITEET JA ÕPPIMISE TUGITEGEVUSED

18

ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA JÄTKAMINE

19

DOKTORIÕPE

20

VILISTLASTE TAGASISIDE

22 24

ÕPPE-, ARENDUS- JA LOOMETÖÖ REGIOONIDES TEADUSTÖÖ

24

PUBLIKATSIOONID

26

TEADUSPREEMIAD JA TUNNUSTUSED

27

ARENGUFOND

27

TEADUSE TIPPKESKUSED

28

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE VALDKONNA PROJEKTID

28

KOOSTÖÖ ETTEVÕTJATEGA

28

IDEELABOR

29

PATENDID, PATENDITAOTLUSED JA LEIUTISED

30

ÜLIKOOLILT ÜHISKONNALE

30

TÄIENDUSÕPE

34

ÜLIKOOLI MÄLUASUTUSTE TEGEVUS

36

TEADUSE POPULARISEERIMINE

37

KULTUURI- JA SPORDITEGEVUS

39

ORGANISATSIOON

39

TÖÖTAJAD

41

PARTNERLUS JA RAHVUSVAHELISTUMINE

43

ARENDUSTEGEVUS

44

FINANTSTEGEVUS


2

REKTORI EESSÕNA 2011. aasta oli Tartu Ülikoolile mitmete tähtsate teadusalgatuste ja ülikooli juhtimise muudatuste ettevalmistamise aasta. Samuti suurenes ülikooli nähtavus maailmas. Tartu Ülikool on 3% maailma parimate ülikoolide hulgas vastavalt edetabeli Times Higher Education Word University Ranking aastate 2011–2012 tulemustele. Nii kõrge koha on meie ülikool saavutanud ainsana Balti riikide ülikoolidest. Tartu Ülikool on ühtlasi maailma tipus eluteadustes (QS World University Rankings) ning esimesena Eesti ülikoolidest 1% enim tsiteeritud institutsioonide seas ka tehnikateadustes (Thomson Reuters Web of Science). Selliste tulemuste üle on põhjust rõõmu tunda. Rõõmustada on põhjust ka selle üle, et üha enam väga heade hinnete ja kõrgete olümpiaadisaavutustega noori tuleb õppima Tartu Ülikooli. Akadeemilisele nõudlikkusele sai tähelepanu pööratud 2011. aastal vastuvõtutingimusi muutes: lävendipõhise vastuvõtu asemel toimus üliõpilaskandidaatide vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Suurenes ka välisüliõpilaste soov tulla Tartusse õppima, rahulolu valmistavad nende senisest paremad akadeemilised tulemused. Tähelepanuväärseks kordaminekuks tuleb 2011. aastal pidada 152 Tartu Ülikoolis kaitstud doktoriväitekirja. Ülikool on kasvanud ka suurimaks täiendusõppe pakkujaks Eestis – aasta jooksul käis eri kursustel õppimas üle 30 000 inimese. Tartu Ülikooli teadustegevus on mitmes valdkonnas tipptasemel. Sellele viitab rahvusvaheline tunnustus, aga ka paljud meie ülikooli teadlaste teaduspreemiad. On tore, et igapäevase teadustegevuse kõrval loodi aasta jooksul huvitavaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi rakendusi ning tuule tiibadesse said mitmed ülikooli ja kogu Eesti jaoks tähtsad algatused teaduskoostöö vallas. 2011. aastal moodustati ülikoolis 6,1 miljoni euro suurune teaduse arengufond, mille abil on edaspidi võimalik ülikooli teadust valitud suundades toetada. Ülikooli rahvusvahelistumise ja välissuhete areng on olnud lootusrikas. Aasta jooksul pidasid Tartu Ülikoolis loenguid paljud mainekad teadlased, nagu näiteks Robert Gallo, Keith Devlin, Roland Inglehart jt. Ülikooli väisasid ka maailma-


3

mainega poliitikud. Coimbra grupi toel korraldati ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion „Keel ja identiteet“, mis tõi kokku eri maade semiootikuid, keeleteadlasi, sotsiolooge ja filosoofe. Samuti olid paljud Tartu Ülikooli teadlased ja õppejõud edukad õppe- ja teadustöös teistes ülikoolides ja teadusasutustes raja taga. Ülikool on paindlik ja muutumisvõimeline organisatsioon. 2011. aasta oli uuele juhtimisstruktuurile ülemineku ettevalmistuste aasta: moodustati teistsuguse funktsiooni ja koosseisuga ülikooli nõukogu ja senat. Ülikooli juhtimisse on nüüd kaasatud ülikoolivälised partnerid, mis sidustab ülikooli ja ühiskonda senisest enam. Ülikooli eelarve on tasakaalus, suure panuse ülikooli tulude kasvu andsid Euroopa Liidu tõukefondid. 2011. aastal renoveeriti Philosophicumi õppehoone Jakobi 2 ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36. Alustati Narva kolledži õppehoone ehitusega. Panustatud on tähetorni renoveerimisse ja uue füüsikahoone projekteerimisse. See kõik loob Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööks paremad tingimused. 2011. aastal kordasaadetu põhjal võib tõdeda, et Tartu Ülikool on töötanud tulemuslikult. Soovin, et Tartu Ülikoolil läheks hästi ka edaspidi ja ülikool oleks usaldusväärne partner nii Eesti ühiskonnas kui ka maailmas tervikuna.

Alar Karis Tartu Ülikooli rektor


4 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDANDMED 2007–2011 TÖÖTAJAD Töötajate arv   sh akadeemilise personali osakaal Õppejõudude ja teadustöötajate arv   sh doktorikraadiga Professorite arv   sh naisprofessorite osakaal Välisteadlaste ja -õppejõudude osakaal ÜLIÕPILASED  Üliõpilaste arv   sh kõrghariduse esimesel astmel   sh magistriõppes   sh doktoriõppes Naisüliõpilaste arv   osakaal päevases õppes   osakaal avatud ülikooli õppes 30-aastaste ja vanemate üliõpilaste arv   osakaal päevases õppes   osakaal avatud ülikooli õppes Välisüliõpilaste arv   osakaal üliõpilastest Lõpetajate arv   sh doktorikraadi kaitsnute arv TEADUSTÖÖ PUBLITSEERIMINE Publikatsioonide arv sh kõrgetasemeliste publikatsioonide (1.1, 1.2, 2.1, 3.1) osakaal   sh 1.1 publikatsioonide arv STRUKTUUR Teaduskondade arv Õppekavade arv sh ingliskeelsete õppekavade arv esimesel   ja teisel astmel EELARVE Koondeelarve tulud, mln eurot   sh põhieelarve tulud   sh riiklik koolitustellimus Teadustegevuse tulude osakaal põhieelarvest Koondeelarve kulud, mln eurot   sh tööjõukulude osakaal  

2007   3 445 49,3% 1 698 54,8% 176 19,3% 4,5%   16 992 71,7% 21,3% 7,0% 11 807 67,5% 74,2% 4 115 10,3% 56,5% 294 1,7% 3 549 97   2742

2008   3 476 48,5% 1 687 56,7% 169 20,7% 4,1%   16 944 70,4% 22,2% 7,4% 11 792 67,2% 75,2% 4 039 10,7% 54,6% 314 1,9% 2 937 77   2023

2009   3 517 48,8% 1 729 58,8% 180 21,1% 4,5%   17 493 69,2% 23,2% 7,6% 12 127 66,7% 75,7% 4 032 11,1% 52,2% 343 2,0% 2 726 100   2127

2010   3 493 49,4% 1 725 63,6% 179 18,4% 6,0%   18 136 68,0% 24,1% 7,9% 12 325 64,9% 75,8% 4 224 11,5% 53,0% 438 2,4% 3 145 109   2507

2011   3 596 48,6% 1 748 67,3% 191 19,4% 6,4%   18 047 66,1% 25,7% 8,3% 12 172 64,1% 75,9% 4 418 12,9% 53,7% 484 2,7% 3 132 152   2479

45,4%

58,2%

58,7%

62,4%

64,3%

670   12 273

651   10 271

775   10 273

943   9 238

952   9 198

2

3

6

8

9

  109,0 85,9 24,9 43,4% 101,4 43,2%

  116,8 102,0 32,5 41,0% 124,6 42,4%

  123,9 96,5 33,1 40,0% 118,5 45,9%

  114,1 101,3 31,4 42,1% 113,0 49,8%

  118,2 106,2 32,2 41,3% 127,2 46,7%

Andmed aasta lõpu seisuga. Üliõpilaste arv ei hõlma külalisüliõpilasi ja arst-residente. Kõrghariduse esimese astme õpe hõlmab rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpet ja varasemat diplomiõpet ning magistriõpe hõlmab varasemat 1-aastast õpetajakoolitust. Publikatsioonide eristamisel on kasutatud Eesti Teaduse Infosüsteemi klassifikaatorit. Õppekavade arv hõlmab õppekavu, millel õppisid aasta lõpu seisuga üliõpilased ja ainult Tartu Ülikooli koordineeritavaid ühisõppekavu.


5

TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR Tartu Ülikooli kõrgeim otsustuskogu oli 2011. aastal 50-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu tööd toetasid alalised komisjonid: akadeemiline komisjon, eelarvekomisjon, teadus- ja arenduskomisjon ning õppekomisjon.

Alates 1. juulist 2007 juhib Tartu Ülikooli rektorina professor Alar Karis. Juhtimise nõuandva organina tegutses 2011. aastal ülikooli valitsus, mille koosseisu kuulusid rektor, prorektorid, teaduskondade dekaanid ja

üliõpilasesinduse esimees. Ülikooli ja ühiskonda siduva nõuandva koguna tegutses kuni 31. detsembrini Tartu Ülikooli kuratoorium.

Rektoraat seisuga 31.12.2011

prof Alar Karis

Martin Hallik

Kristjan Haller

Rektor

Õppeprorektor

Teadusprorektor

Andres Liinat

Taimo Saan

Ivar-Igor Saarniit

Kantsler

Finantsjuht

Akadeemiline sekretär


6 Tartu Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2011 ÜLIKOOLI NÕUKOGU 50 liiget

KURATOORIUM 15 liiget

REKTOR prof Alar Karis

VALITSUS

rektor, prorektorid, dekaanid, üliõpilasesinduse esimees

usuteaduskond

ÕPPEPROREKTOR

TEADUSPROREKTOR

KANTSLER

FINANTSJUHT

dekaan prof Riho Altnurme

Martin Hallik

Kristjan Haller

Andres Liinat

Taimo Saan

õigusteaduskond

dekaan prof Jaan Ginter

arstiteaduskond dekaan prof Joel Starkopf

filosoofiateaduskond

Euroopa kolledž direktori kt Kerly Espenberg

Narva kolledž

Eesti geenivaramu

direktor Katri Raik

direktor Andres Metspalu

Pärnu kolledž

dekaan prof Valter Lang

direktor Henn Vallimäe

kehakultuuriteaduskond

Viljandi kultuuriakadeemia

dekaan prof Mati Pääsuke

loodus- ja tehnoloogiateaduskond dekaan prof Peeter Burk

majandusteaduskond dekaan prof Maaja Vadi

matemaatikainformaatikateaduskond

direktor Anzori Barkalaja

Pedagogicum direktor Margus Pedaste

teaduskool direktor Viire Sepp

elukestva õppe keskus

dekaan prof Mati Kilp

sotsiaal- ja haridusteaduskond dekaan prof Jaanus Harro

rektoraadi büroo

botaanikaaed direktor Heiki Tamm

õppeosakond

muuseumid

muuseumide juhatuse esimees Mariann Raisma

raamatukogu direktori kt Malle Ermel

teadus- ja arendusosakond

infotehnoloogia osakond

kantselei

kinnisvaraosakond

personaliosakond

turundus- ja kommunikatsiooniosakond

rahandusosakond


7 16. veebruaril 2011. aastal võttis Riigikogu vastu Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse, millega muudeti Tartu Ülikooli juhtimisstruktuuri ning määratleti täpsemalt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk-järgult alates 1. jaanuarist 2012. aastal, kuid vajalikud ettevalmistused algasid 2011. aastal. 17.–21. oktoobrini toimusid ülikooli senati esimesed valimised. Õppejõud ja teadustöötajad valisid 16 senati liiget – igast ülikooli valdkonnast (humaniora, medicina, realia et naturalia ja socialia) neli esindajat. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus nimetas senatisse viis üliõpilaste esindajat. Senatit juhib rektor. Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusministri ettepanekul 22. detsembril 2011. aastal ülikooli uue, 11-liikmelise nõukogu koosseisu. Ülikooli nõukogu ja senat alustasid tööd 1. jaanuaril 2012. aastal.

2011. aastal võeti vastu õigusaktide muudatused, millega lõpetati ülikooli nelja valdkonna formaalsete organisatsiooniliste funktsioonide väljaarendamine. Valdkonnad jäid ülikooli üksuste õppe- ja teadustööalase koostöö mitteformaalseks vormiks.

Tartu Ülikooli struktuur jaguneb akadeemiliseks ning tugistruktuuriks. 2011. aasta lõpu seisuga moodustasid ülikooli akadeemilise struktuuri üheksa teaduskonda, neli kolledžit ja kaksteist asutust (neist kuus loodusja tehnoloogiateaduskonna koosseisus olevad teadus- ja arendusasutused). Ülikooli tugistruktuuri moodustasid kümme allüksust.

medicina valdkond arstiteaduskond, kehakultuuriteaduskond

29. augustil 2011. aastal lõpetas tegevuse Türi kolledž, mille üliõpilased viidi üle loodus- ja tehnoloogiateaduskonda. Oma sisemist töökorralduslikku struktuuri ajakohastasid aruandeaastal filosoofiateaduskond, arstiteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, Viljandi kultuuriakadeemia ja muuseumid. Kantsleri vastutusalas alustas välissuhete ja kommunikatsiooniosakonna tööülesannete ümberkorralduse tulemusena 1. juunil 2011. aastal tööd turundus- ja kommunikatsiooniosakond, mille eesmärk on ülikooli turundus- ja kommunikatsioonitegevuse kaudu ülikooli konkurentsivõime ja nähtavuse suurendamine Eestis ja välismaal.

Teaduskondade ja kolledžite jaotumine ülikooli nelja valdkonda: humaniora valdkond usuteaduskond, filosoofiateaduskond, Viljandi kultuuriakadeemia socialia valdkond õigusteaduskond, majandusteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, Euroopa kolledž, Narva kolledž, Pärnu kolledž

realia et naturalia valdkond loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond, Türi kolledž (kuni 29.08.2011)


8

ÕPPETÖÖ ÜLIÕPILASKONNA ÜLDINE KIRJELDUS 2011. aasta lõpu seisuga õppis Tartu Ülikoolis 18 047 üliõpilast, neist 183 ühisõppekavadel – 54 üliõpilast Tartu Ülikooli koordineeritud õppekavadel, 122 Tallinna Tehnikaülikooli ja seitse Tallinna Ülikooli koordineeritud õppekavadel. päevane õpe

avatud ülikooli õpe 18 267

17 036

üliõpilaste arv kokku 18 047

17 493

16 992

12 941

12 979

5 106

5 157

16 992

5 100

üliõpilaste arv kokku 5 079

5 124

18 267

12 393

11 865

11 868

12 323

12 881

5 421

17 036

5 386

avatud ülikooli õpe

4 851

4 464

0

18 047

17 493

12 941

12 979

12 393

12 323

12 443

12 505

12 881

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 12 675

15 000

12 505

12 443

päevane õpe

5 000

4 593

10 000

12 675

15 000

5 106

5 157

5 100

11 865

5 079

11 868

5 124

5 421

5 386

4 851

4 593

5 000

4 464

10 000 Tartu Ülikooli üliõpilaste arv päevases ja avatud ülikooli õppes ning kokku aastatel 2002–2011

Riigieelarveline õppekoht Riigieelarveväline õppekoht Avatud ülikooli õppes õppis 2011. aastal jätkuvalt 28% üliõpilastest (5106 üliõpi0 last). Riigieelarvevälistel õppekohtadel õppis 36% kõikidest6üliõpilastest (6515 2011 11 532 515 2005 2007 2008 2009 2010 osakaal 2011 üle 2010 2002 11 220 6 916 üliõpilast). Veel 2003 2006. 2004 aastal ulatus 2006 riigieelarveväliste üliõpilaste 2009 10 384 7 109 riigieelarvevä44%. Varasema õppeaastaga võrreldes 2011/2012. õppeaastal 2008 9 744 7 200riigieelarvelistel listel õppekohtadel õppivate üliõpilaste arv kahanes 6% ning 2007 9 567 7 425 kohtadel õppivate üliõpilaste arv kasvas 3%. 2006 9 846 2005 10 279 2004 9 700 Riigieelarveline õppekoht 2003 9 574 2011 11111 532 2002 10 2010 11 220 20% 10 384 40% 2009 0% 2008 9 744 2007 9 567 2006 9 846 2005 10 279 2004 9 700 2003 9 574 2002 10 111 0%

20%

40%

7 898 7 988 7 652 Riigieelarveväline õppekoht 7 461 515 76028 6 916 60% 7 80% 109 7 200 7 425 7 898 7 988 7 652 7 461 7 028 60%

80%

100%

100%

Tartu Ülikooli üliõpilaste arv riigieelarvelistel ja riigieelarvevälistel õppekohtadel aastatel 2002–2011 Viimase viie aasta jooksul on Tartu Ülikoolis kasvanud doktoriõppe ja magistriõppe üliõpilaste osakaal, moodustades 2011/2012. õppeaastal kokku ühe kolmandiku ülikooli üliõpilaskonnast. Kui kõrghariduse esimesel astmel, sealhulgas bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppes, on üliõpilaste arv kahanenud võrreldes 2010/2011. õppeaastaga 3%, siis magistriõppes kasvas üliõpilaste arv 6% ja doktoriõppes 4%.


9 2011/2012. õppeaastal õppis ülikooli üheksas teaduskonnas kokku 15 220 üliõpilast. Kõige suurem oli üliõpilaste arv filosoofiateaduskonnas ning sotsiaal- ja haridusteaduskonnas – mõlemas teaduskonnas õppis 3062 üliõpilast. Usuteaduskonnas õppis samal ajal 288 ja kehakultuuriteaduskonnas 574 üliõpilast.

Kõrghariduse esimene aste 8 000 373

569

1 063 2 949

5 544

1 814

208 259 1 616

humaniora

socialia

realia et naturalia

medicina

998

2 000

Filosoofiateaduskond Sotsiaal- ja haridusteaduskond Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Õigusteaduskond Arstiteaduskond Majandusteaduskond Matemaatika-informaatikateaduskond Kehakultuuriteaduskond Usuteaduskond

3 062 3 062 2 437 2 044

0

Tartu Ülikooli üliõpilaste arv ülikooli nelja valdkonna ja õppeastmete lõikes 2011/2012. õppeaastal

1 509 1 300 944 574 288 0

Filosoofiateaduskond

3 062

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 3 062 arv Tartu Ülikooli teaduskondades õppivate üliõpilaste Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 2 437 2011/2012. õppeaastal Õigusteaduskond 2 044

1 509

Majandusteaduskond 1 300 Ülikooli neljas kolledžis õppis 2011/2012. õppeaastal kokMatemaatika-informaatikateaduskond 944 ku 2827 üliõpilast (16% ülikooli Kehakultuuriteaduskond 574üliõpilastest). Üliõpilaste 288 arvu erinevus oliUsuteaduskond kolledžites kümnekordne – Viljandi kul0 500 1000 1500 2000 2500 3000 tuuriakadeemias õppis 1035 üliõpilast, Euroopa kolledžis 1 035 Viljandi kultuuriakadeemia 991 samal ajal 103 üliõpilast. Võrreldes eelneva aastaga kas947 Pärnu kolledž vas üliõpilaste arv kõige enam Narva kolledžis (7%) ning 972 742 kuhu tulid üle loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (6%), Narva kolledž 694 tegevuse lõpetanud Türi kolledži üliõpilased. Üliõpilaste Euroopa kolledž 103 2011 arv vähenes kõige enam100õigusteaduskonnas (6%) ja Pärnu 2010 Türi kolledž 137 kolledžis (3%).

0

250

500

750

1000 1 035 991 947 972

Viljandi kultuuriakadeemia Pärnu kolledž 742 694

Narva kolledž 103 Euroopa kolledž 100

2011

Türi kolledž 137

2010

0

ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTT

500 1000 1500 2000 2500 3000

Arstiteaduskond

250

500

750

Doktoriõpe

2 311

6 000 4 000

Magistriõpe

343

1000

Tartu Ülikooli kolledžites õppivate üliõpilaste arv aastatel 2010–2011 Tartu Ülikooli üliõpilased jagunesid 2011/2012. õppeaastal valdkonniti järgnevalt: 45% üliõpilastest socialia, 24% humaniora, 19% realia et naturalia ning 12% medicina valdkonnas.

EESMÄRK: Ülikoolis õpib mitmekesise taustaga, võimekas ja motiveeritud üliõpilaskond Tartu Ülikoolis asus 2011/2012. õppeaastal õppima 4578 üliõpilast – 735 üliõpilast vähem kui 2010/2011. õppeaastal. Vastuvõetud üliõpilaste arvu vähenemine tulenes ülikooli eesmärgist vaadata üle koolitusvõimsus, suurendada akadeemi26% kõrgharidust omandalist nõudlikkust ning ma asunud vastsetest Eestis korraldada lävendipõgümnaasiumi lõpetanutest hise vastuvõtu asemel asus õppima Tartu Ülikoolis üliõpilaskandidaatide vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel omandas 2010/2011. õppeaastal Eestis üldkeskhariduse kokku 10 080 inimest (ligi 5% vähem kui varasemal õppeaastal). Neist jätkas 2010/2011. õppeaastal Eestis õpinguid kõrghariduse tasemel veidi enam kui 57% (2010/2011. õppeaastal 62%). Kõrgharidust omandama asunud äsjastest gümnaasiumi lõpetanutest 74% alustas õpinguid Eesti avaõiguslikes ülikoolides. Tartu Ülikool

26%

Tallinna Tehnikaülikool

22%

Tallinna Ülikool

16%

Eesti Maaülikool

8%

Muud Eesti kõrgkoolid humaniora 2011

4 385

2007

3 898

realia et naturalia 3 381

medicina

2 083

2 962

1 969

socialia

28% 0%

10%

20%

2010/2011. õppeaastal üldkeskhariduse omandanud ja kõrghariduse tasemel õpinguid jätkanute jaotumine kõrgkoolide lõikes 2011/2012. õppeaastal. Allikas: EHIS

8 198 8 163

Harju maakond 2002

3 069 0%

3 377

2 421

25%

8 272

50%

75%

100%

Tartu Ülikooli üliõpilaste arv ülikooli nelja valdkonna lõikes aastatel 2002, 2007 ja 2011

8 000

2 311

Magistriõpe

Doktoriõpe

Tartu maakond

Kõikidest lõpetanutest, TartuEesti Ülikoolgümnaasiumide28% 26% kes olid vähemaltTallinna ühe riigieksami sooritanud 90 või enamale punktile, Ülikool 50% 4% kandideeris Tartu Ülikooli 46%, ning vähemalt ühe riigiekTallinna Tehnikaülikool 47% 7% sami Eesti 100Maaülikool punktile 7% sooritanud 31% abiturientidest kandideeris Tartu Ülikooli 55%. Kõik õppeasutused

37%

0%

Kõrghariduse esimene aste 343

30%

10%

20%

30%

14%

40%

50%

60%


10 Gümnaasiumid, mille 2011. aastal lõpetajatest kõige suurem osa jätkas 2011/2012. õppeaastal õpinguid Tartu Ülikoolis: Miina Härma Gümnaasium Hugo Treffneri Gümnaasium Tallinna Prantsuse Lütseum Tallinna Reaalkool Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium

66% 63% 49% 47% 42% 41%

Tartu Ülikool

26%

Harju maakond Tartu Ülikool

Tartu maakond

Tallinna Ülikool

50% 4%

Tallinna Tehnikaülikool

Kõik õppeasutused 0%

10%

20%

30%

40%

Eesti Maaülikool

5% 4%

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

4% 5% 6% 4%

Eesti Kunstiakadeemia 0%

3%

6%

50%

60%

Nelja avaõiguslikku ülikooli ja kokku kõikidesse kõrgkoolidesse kõrghariduse esimesele astmele vastu võetud Tartu maakonna ja Harju maakonna vastsete gümnaasiumilõpetajate osakaal 2011/2012. õppeaastal. Allikas: EHIS

Eri värvidega näidatud Tartu Ülikooli 2011/2012. õppeaas2 046 1 000 tal immatrikuleeritud äsjaste jaotu1 567 gümnaasiumilõpetajate 188 165 500 mine elukoha järgi, võrreldes kõikide 650 Eesti kõrgkoolidesse 574 0 vastuvõetud gümnaasiumilõpetajate jaotusega. Arvudega 2010 2011 2010 2011 kajastatud Tartu Ülikooli vastuvõetud riigieelarveväline äsjaste gümnaasiuriigieelarveline milõpetajate arv ja osakaal Eestis õppima asunutest elukoha päevane õpe järgi. Allikas: EHIS

Lääne-Virumaa 56 (16%)

Saaremaa 43 (24%)

M

776

Harjumaa 430 (20%)

Hiiumaa 8 (14%)

9% 12% 15% 18% 21%

1 500

14%

37%

19% 21%

Tallinna Tehnikaülikool

2 000

31%

7%

Tallinna Ülikool

748

7%

47%

2010/2011 õa 9% 9%

Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetanute osakaal kõrghariduse 3 000esimesel astmel vastu võetud üliõpilastest avaõiguslikes ülikoolides aastatel 2010–2011. Allikas: EHIS 2 500

26%

28%

2011/2012 õa

6% 6%

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool oli ainsa ülikoolina tõmbekeskuseks nii Tartu Tallinna Tehnikaülikool 22% kui ka Harju maakonnast pärit gümnaasiumilõpetajatele (elukoha aluseks 2011. aasta novembris Tallinna Ülikoolrahvastikuregistris 16% märgitud aadressid). Kui võrrelda kõikide kõrghariduse Eesti Maaülikool 8% esimesele astmele vastuvõetud üliõpilaste, kes omandasid üldkeskhariduse 2010/2011. õppeaastal, jaotumist28% maakonMuud Eesti kõrgkoolid dade lõikes ja Tartu Ülikooli vastuvõetud gümnaasiumilõ0% 10% 20% 30% petajate maakondlikku jaotust, siis kujunes Tartu Ülikooli vastuvõtus keskmisest veidi väiksemaks Põhja-Eesti maakondadest pärit üliõpilaste osakaal.

Eesti Maaülikool

2011/2012. õppeaastal kõrghariduse esimesele astmele vastu võetud üliõpilastest moodustasid vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased Eestis tervikuna 11%. Avaõiguslikes ülikoolides oli vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetajate osakaal vastu võetud üliõpilastest väga erinev, ulatudes 4%-st Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ligi 19%-ni Tallinna Tehnikaülikoolis. Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele vastu võetud üliõpilastest moodustasid vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetajad 6%.

Raplamaa 35 (23%)

Läänemaa 32 (30%)

Ida-Virumaa 116 (22%)

Järvamaa 35 (23%) Jõgevamaa 49 (28%)

Pärnumaa 127 (29%)

õppima asunuid keskmisest enam õppima asunuid keskmise regionaalse jaotusega võrdselt õppima asunuid keskmisest vähem

Viljandimaa 71 (30%)

Tartumaa 387 (50%)

Valgamaa 30 (24%)

Põlvamaa 37 (25%)

Võrumaa 53 (27%)

170 197 2010

riigieelarvel


11 2011/2012. õppeaastal asus Tartu Ülikooli õppima 129 olümpiaadidel edukalt esinenud üliõpilast (kasv varasema aastaga võrreldes 42%), kelle populaarsemateks valikuteks osutusid õigusteadus, arstiteadus, füüsika, informaatika ja keemia. Parimatest gümnaasiumilõpetajatest asus 2011/2012. õppeaastal Tartu Ülikoolis õppima 433 kuldja hõbemedaliga ning kaheksa oma gümnaasiumi parima keskmise hindega lõpetajat. Gümnaasiumi medaliga lõpetanute seas oli kõige sagedasemaks valikuks arstiteadus (85 üliõpilast), millele järgnesid õigusteadus (34), bioloogia (23), majandusteadus (20), eripedagoogika (16) ja geenitehnoloogia (16). Akadeemilist testi sooritas 2011. aastal 1083 üliõpilaskandidaati. Neist 39 kasutas hiljem ka vastaval eritingimustel õppima asumise võimalust, eelistades õppimist arstiteaduskonnas ja õigusteaduskonnas. Kõrghariduse esimesel astmel alustas 2011/2012. õppeaastal õpinguid 2864 üliõpilast. Päevases õppes asus õppima 2141 üliõpilast, neist 27% riigieelarvevälisel õppekohal. Avatud ülikooli õppes alustas õpinguid 723 üliõpilast, neist 73% riigieelarvevälisel õppekohal. Vastuvõtutingimuste muutmisest tulenevalt kahanes esimesel astmel vastuvõetud üliõpilaste arv 2010/2011. õppeaastaga kõrvutades 686 võrra. Järgneval kuuel õppekaval oli paremusjärjestuses viimase vastuvõetud üliõpilase punktisumma kõrgem kui 90 punkti: õigusteadus, inglise keel ja kirjandus, romanistika, skandinaavia keeled ja kultuurid, ettevõttemajandus ja tantsukunst. Tartu Ülikooli immatrikuleeritud kümme üliõpilast, kes said sisseastumisel tulemuseks maksimaalsed 100 punkti, olid lõpetanud Valga Gümnaasiumi, Jõgeva Gümnaasiumi, Tallinna Prantsuse Lütseumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Iga neljas Tartu Ülikooli päevasesse õppesse vastuvõetu oli medaliga lõpetanu või olümpiaadi paremate hulgas

Kõige suurem konkurss kõrghariduse esimesel astmel päevase õppe õppekohtadele oli järgmistel õppekavadel: Õppekava Konkurss õppekohale Psühholoogia 16,9 Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) 16,7 Ettevõtlus ja projektijuhtimine 14,6 Füsioteraapia 13,5 Ettevõttemajandus (inglise keeles) 12,5 Õigusteadus 12,4 Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 11,7 Inglise keel ja kirjandus 10,7 Keskkonnakorraldus ja planeerimine 10,5 Magistriõppes alustas 2011/2012. õppeaastal õpinguid 1465 üliõpilast. Päevases õppes asus õppima 941 üliõpilast, neist 18% riigieelarvevälisel õppekohal. Avatud ülikooli õppesse immatrikuleeriti 524 üliõpilast, kellest 66% asus õppima riigieelarvevälisel õppekohal. Võrreldes varasema aastaga jäi magistriõppesse vastuvõetud üliõpilaste arv samale tasemele, kuid kasvas riigieelarvelistel õppekohtadel õppijate osakaal. Magistriõppe õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilastest 77% oli lõpetanud Tartu Ülikooli. Tallinna Ülikooli oli lõpetanud 5%, Eesti Maaülikooli 2%, Tallinna Tehnikaülikooli 2% ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2% sisseastujatest. Eritingimustel võeti riigieelarvelistele õppekohtadele vastu 40 üliõpilast, kes lõpetasid kõrghariduse esimese astme cum laude Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava leppega liitunud ülikoolides. Doktoriõppesse õppima asumiseks esitati 2011/2012. õppeaastal 465 avaldust, sarnases mahus varasema õppeaastaga. Immatrikuleeriti 249 doktoranti, neist 161 riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale. Doktoriõppes alustas 2011/2012. õppeaastal õpinguid 25 välisdoktoranti (10% vastuvõtust).

Õppekavad, millel riigieelarvelisele õppekohale vastuvõetud üliõpilaste minimaalne punktisumma kasvas eelmise õppeaastaga kõige enam Õppekava 2010 minimaalsed punktid 2011 minimaalsed punktid Keskkonnakorraldus ja planeerimine 70,7 86,7 Usuteadus 66,0 78,0 Informaatika 59,3 69,5 Matemaatiline statistika 76,3 86,3 Eripedagoogika 75,0 84,2 Koolimuusika 81,0 90,0


12 3 000 2 500

Magistriõpe

748

2 000

Kõrghariduse esimene aste

776

1 500 1 000

2 046

500

1 567

188 650

165 574

2010

2011

0 2010

2011

riigieelarveline

391 170

197

196

2010

riigieelarveväline

179

2011

657

345 527

2010

2011

riigieelarveline

päevane õpe

riigieelarveväline

avatud ülikooli õpe

Aastatel 2010 ja 2011 Tartu Ülikooli immatrikuleeritud üliõpilaste arv kõrghariduse esimesel ja teisel astmel finantseerimisallika ja õppevormi lõikes 2011. aasta sügisel korraldati Nii kõrghariduse esimese kui ka teise astme Tartu Ülikooli sisseastujad peavad Tartu Ülikooli kõrghariduse üliõpilastest 99% hindas õppekava valikul pakutavat haridust kvaliteetseks esimese ja teise astme õppe kõige olulisemaks või oluliseks seda, et ning arvestavad õppekava valikul esimese aasta üliõpilaste valdkond või eriala oleks huvitav. Esimese oma erialaseid huvisid, õppeteeseas kolmandat aastat tagaastme üliõpilaste jaoks oli valiku tegeminustasu taskukohasust ja hilisemaid sisideküsitlus. Tagasisidet sel ühtlasi tähtis, et õpitavas valdkonnas tööleidmise võimalusi andis 45% küsitletutest oleks edaspidi lihtne tööd leida (81%). (1854 üliõpilast). Õppima Magistriõppe üliõpilased märkisid, et asunud pidasid Tartu Ülitööle asumiseks on magistrikraad vajalik kooli kasuks otsustamise (71%). Mõlemal astmel õppima asujatele juures olulisemateks faktoriteks nii Tartu Ülikoolist saa- oli oluline, et vastaval õppekaval oleks võimalik õppida dava hariduse kvaliteeti, ülikooli asukohta kui ka soodsaid tasuta õppekohal või õppeteenustasu oleks jõukohane. vastuvõtutingimusi. väga oluline

oluline

mitte eriti oluline

pole üldse oluline

Usun, et Tartu Ülikoolist saadav haridus on kvaliteetne

80%

Vastuvõtutingimused olid minu jaoks soodsad (lävend, akadeemiline test, väga oluline oluline mitte eriti29% oluline olümpiaad, jms) Usun, et Tartu Ülikoolist saadav haridus on kvaliteetne Asukoht 34% Vastuvõtutingimused olid minu jaoks soodsad (lävend, akadeemiline test,… Mujal ei õpetata seda eriala avatud ülikooli õppes

40% pole üldse oluline 80%

29% 36%

Asukoht Seda eriala teistes Eesti kõrgkoolides ei õpetata

9%

Seda eriala teistes Eesti kõrgkoolides ei õpetata 25% Minu vanem(ad) õppis(id) Tartu Ülikoolis 2% 9% 19% 12% 21%

Minu vanem(ad) õppis(id) Tartu Ülikoolis 2% 9% 0% 10% Mujale ei saanud sisse 3% 6%

19% 20% 21%

20%23%

39%

14%

29% 70%

23%

70% 40%

16%8%

56%20%

30%

30%

8% 14%

19%

29%

30%

23%

8%

19% 19% 8%

39%

30%

36% 12%

Õppeteenustasu oli soodsam kui mujal 9% Mujale ei saanud sisse 3% 6%

23%

40% 30%

25% 34%

Mujal ei õpetata seda erialaoliavatud ülikooli õppes Õppeteenustasu soodsam kui mujal

19%

50%

60%

16%

56%

70% 70% 70%

80%

90%

100%

Tartu Ülikoolis 2011/2012. õppeaastal õppima asunud kõrghariduse esimese küsimusele 0% 10% 20% 30%astme 40% üliõpilaste 50% 60%vastuste 70% jaotus 80% 90% 100% „Palun hinnake järgnevate faktorite olulisust Tartu Ülikooli õppima asumisel” väga oluline

oluline

Valdkond/eriala huvitab

pole üldse oluline 24%

75%

Pärast lõpetamist on selles valdkonnas lihtne tööd leida

Õppekava läbimisel arvestatakse VÕTA-t

5%

Jõudsin otsusele karjäärinõustamise tulemusena

74%

18%

7% 0%

66%

18%

10%

10%

20%

20%

41%

32%

7%

15%

43%

25%

20%

12%

Vanemate/sugulaste/tuttavate jt soovitused

16%

39%

30%

3%

17%

14%

30%

39%

Soovin tõsta enda kvalifikatsiooni (nt. töö tõttu)

16%

49%

32%

Raha (tasuta õppekoht/jõukohane õppeteenustasu)

Esimese eelistusena valitud õppekavale ei saanud sisse

mitte eriti oluline

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Tartu Ülikoolis 2011/2012. õppeaastal õppima asunud kõrghariduse esimese astme üliõpilaste vastuste jaotus küsimusele „Palun hinnake järgnevate faktorite olulisust õppekava valikul”


13 VÄLISÜLIÕPILASED JA ÜLIÕPILASVAHETUS Tartu Ülikoolis õppis 2011. aasta lõpu seisuga 484 välisüliõpilast, mis moodustas 2,7% üliõpilaste üldarvust. Doktoriõppes moodustas välisüliõpilaste osakaal kõigist üliõpilastest 6,7%, magistriõppes 4,7% ja kõrghariduse esimesel astmel 1,4%. Päritolumaadest olid enim esindatud Soome, Venemaa, Läti, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid. Kokku õppis ülikoolis välisüliõpilasi 64 riigist. Kõikide õppeastmete peale kokku õppis kõige rohkem välisüliõpilasi realia et naturalia ning humaniora valdkonnas. Viimase viie aasta jooksul on realia et naturalia valdkonnas välisüliõpilaste osakaal pidevalt kasvanud ning medicina valdkonnas veidi langenud. 2011/2012. õppeaastal kasvas välisüliõpilaste arv socialia valdkonnas varasema õppeaastaga võrreldes peaaegu kaks korda. realia et naturalia 2011

151

2010

121

2009

humaniora

109

40

46

2007

34

46

102

123

48

2008

medicina

122

57

57

0%

socialia

110

109

110

87

116

74

20%

116

40%

60%

80%

100%

Tartu Ülikoolis õppivate välisüliõpilaste arv ülikooli nelja valdkonna lõikes aastatel 2007–2011 Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe osakaal rahvusvahelise õppe pakkumisel on ülikoolis aasta-aastalt Kõrghariduse esimene aste Magistriõpe Doktoriõpe kahanenud. 2011. aasta lõpus õppis ülikoolis kõrghariduse esimesel astmel, ja magistriõppe 165 sealhulgas bakalaureuse216 103 2010 168 175 95 integreeritud õppes, 165 välisüliõpilast (34% välisüliõpi170 92 81 2008 189 56 69 lastest). 191 44 59 2006

213 224

32

26

46 37

Magistriõppes õppis kokku 2004 227 216 välisüliõpilast (24% 16 23 enam 15 18 kui 2010. aasta lõpus) ning239 doktoriõppes 103 välisdoktoranti 2002 238 19 11 (8% enam). Tartu õppis 0% 20% Ülikooli 40% välisüliõpilastest 60% 80% 45%100% seega magistriõppes ning 21% doktoriõppes.

Tartu Ülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Bakalaureuseõpe

Tallinna Tehnikaülikool Eesti Kunstiakadeemia

23

0%

10%

20%

60%

80%

Suuremat huvi Tartu Ülikoolis õppimise vastu näitasid ka Poola, Itaalia ja Hollandi üliõpilased. Kahepoolsete koostöölepingute raames tuli Tartu Ülikooli õppima 61 üliõpilast, kõige rohkem Venemaalt (21) ja Ameerika Ühendriikidest (15). Alates 2008/2009. õppeaastast on Euroopa Liidu tõukevahendite toel rakendatav doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm DoRa võimaldanud tuua ülikooli väliskülalisdoktorante ja toetada nende lühiajalist õppe- ja teadustööd. Seda võimalust kasutas 2010/2011. õppeaastal kokku 30 doktoranti 22 riigist (2009/2010. õppeaastal 22 doktoranti 16 riigist).

44

Eesti Maaülikool

62

120

67

19

4

24

17 30%

40%

100%

Eesti ülikoolide võrdluses asus Tartu Ülikoolis õppima iga teine 2011/2012. õppeaastal Eestis õpinguid alustanud välisdoktorant. Tartu Ülikooli magistriõppes alustas õpinguid 40% Eestis magistriõppesse vastuvõetud välisüliõpilastest. Välisüliõpilaste arv 2011. aasta lõpuga saab võtta kasvas Tartu Ülikoolis kokku 2010/2011. õppeaastal aastaga 10% ja väliskütoimunud rahvusvahelise ülilalisüliõpilaste arv 12% õpilasvahetuse. 2010/2011. õppeaastal õppis Tartu Ülikoolis kokku 380 väliskülalisüliõpilast – kasv varasema aastaga võrreldes ligi 12%. Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames õppis Tartu Ülikoolis kokku 203 vahetusüliõpilast (kasv 15%). Iga neljas Erasmuse programmi võimalusi kasutanud üliõpilane oli pärit ülikooli partnerülikoolidest Saksamaalt.

24 0%

40%

Doktoriõpe 103 95 81 69 59 32 46 26 37 16 23 15 18 19 11

Tartu Ülikoolis õppivate välisüliõpilaste arv õppetasemete lõikes aastatel 2002–2011

82

Doktoriõpe

20%

Magistriõpe 216 175 92 56 44

Tallinna Ülikool Estonian Business School

101

Magistriõpe

Kõrghariduse esimene aste 165 168 170 189 191 213 224 227 239 238

2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002

50%

60%

9

3 70%

80%

3

5 1 1

90%

100%

Eesti ülikoolidesse vastuvõetud välisüliõpilaste arv õppeastmete lõikes 2011/2012. õppeaastal. Allikas: EHIS täiesti nõus Õppejõud andis iseseisva töö ja teiste õppeaine vältel hinnatavate tööde kohta… Õppejõud soodustas üliõpilaste aktiivset osalust

üldiselt nõus

raske öelda 48%

Õppejõud esitas õppeainet loovalt ja kaasahaaravalt

13% 30%

67%

7%

29% 32%

6%

7% 6% 22%

57% 48%

üldse ei nõustu

31%

55%

Õppejõud kohtles üliõpilasi erapooletult Õppejõud arvestas võimalusel üliõpilaste huve ja vajadusi

üldiselt ei nõustu

10% 6%

9% 4%


14 Ülikooli andmetel suundus 2010/2011. õppeaastal Tartu Ülikoolist välisülikoolidesse kokku 479 vahetusüliõpilast. Võrreldes varasema õppeaastaga kasvas välismaal õppijate arv 19% (77 üliõpilase võrra). 284 üliõpilast ehk 60% väliskõrgkoolides õppinud ja välispraktikal osalenud üliõpilastest kasutas selleks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus. Teaduskondade ja kolledžite üliõpilas- ja õppejõuvahetuse lepingute arv kasvas 2011. aasta lõpuks 700-ni, mis on 50 lepingu võrra enam kui 2010. aastal. Kõige enam üliõpilasi suundus programmi raames Hispaaniasse (30%), Prantsusmaale (13%) ja Saksamaale (13%). Kahepoolsete koostöölepingute raames kandideeris välisülikoolidesse kokku 150 üliõpilast, kuid piiratud kohtade arvu tõttu sai vahetusüliõpilasena õppima minna 66 üliõpilast. Võrreldes 2009/2010. õppeaastaga kasvas nende lepingute raames välismaal õppinute arv ligi 18%. Kõige enam üliõpilasi suundus vahetusüliõpilasena õppima Ameerika Ühendriikidesse, Saksamaale ja Venemaale. Lisaks Erasmuse programmile ja partnerülikoolide koostöölepingutele kasutati välisülikoolides õppimiseks ka teisi programme – ISEP (International Student Exchange Programs), Utrechti koostöövõrgustiku üliõpilasvahetusprogrammid (AEN ja MAUI), Kristjan Jaagu ja DoRa programmi stipendiumiprogrammid, Nordplus programm ning riikidevahelised koostöölepingud. Kõige enam kasutati neist DoRa programmi, mille raames läks välisülikoolidesse õppima kokku 48 üliõpilast. Kristjan Jaagu stipendiume kasutas 25 üliõpilast. 2010/2011. õppeaastal läks Tartu Ülikoolist teistesse Eesti kõrgkoolidesse külalisüliõpilasena õppima 80 üliõpilast. Peamised kõrgkoolid, kus üliõpilased on kolmel viimasel õppeaastal külalisüliõpilasena õppinud, on Tallinna Ülikool (50–60%), Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool. Tartu Ülikooli tuli teistest Eesti kõrgkoolidest õppima 677 üliõpilast. Suurima osa külalisüliõpilasena õppima tulijatest moodustasid Eesti Lennuakadeemia (35%), Eesti Maaülikooli (31%) ja Tallinna Ülikooli (10%) üliõpilased.

ÕPPEKAVAARENDUS EESMÄRK: Ülikool pakub õpet kvaliteedihindamise  läbinud õppekavade alusel, vähendab õppekavade  killustatust ning arendab rahvusvahelisi õppekavu Õppekavade arv on ülikoolis viimastel aastatel järjepidevalt kahanenud. Kui 2010. aasta lõpus õppisid üliõpilased Tartu Ülikoolis 238 õppekaval, siis 2011. aasta lõpus õpiti 198 õppekaval. 2011/2012. õppeaastal toimus vastuvõtt 177 õppekavale, sealhulgas kuuele ühisõppekavale. 2011. aastal lõppes Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamine. 2011. aastal läbis Tartu Ülikoolis üleminekuhindamise 77 õppekava 14 õppekavagrupis. Aastatel 2009–2011 hinnati Tartu Ülikoolis kokku 22 õppekavagruppi, neist 14 õppekavagrupi hindamine toimus ilma hindamiskülastuseta. Kuivõrd hindamine toimus õppeastmete lõikes, siis tehti Tartu Ülikooli osas kokku 65 hindamisotsust, neist kuus tähtajalist järgmistes õppekavagruppides: keeled ja kultuur (rakenduskõrgharidusõpe), kunstid (bakalaureuse- ja magistriõpe), muusika ja teatrikunst (magistriõpe), õpetajakoolitus ja kasvatusteadus (magistri- ja doktoriõpe). 2011/2012. õppeaasta vastuvõtu õppekavade arv ja osakaal õpete lõikes: Rakenduskõrgharidusõpe Bakalaureuseõpe Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe Magistriõpe Doktoriõpe KOKKU

16 45

9% 25%

5

3%

77 44% 34 19% 177 100%

Rahvusvahelised õppekavad ja ühisprogrammid 2011/2012. õppeaastal: Ingliskeelsed ühisprogrammid Majandus-, riigi- ja ühiskonnateaduse Erasmus Munduse ühisprogramm (IMESS) Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute ühisprogramm Erasmus Munduse (IMRCEES) Infoturbe Erasmus Munduse ühisprogramm (NordSecMob)

Akadeemiline üksus sotsiaal- ja haridusteaduskond sotsiaal- ja haridusteaduskond matemaatika-informaatikateaduskond


15 Ingliskeelsed magistriõppe õppekavad Läänemere regiooni uuringud Ristmeedia tootmine (ühisõppekava Tallinna Ülikooliga) Euroopa Liidu ja Vene uuringud

Akadeemiline üksus sotsiaal- ja haridusteaduskond sotsiaal- ja haridusteaduskond

Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine

Pärnu kolledž filosoofiateaduskond

Euroopa kolledž

Semiootika Virtuaalkeskkondade loomine ja arendamine Muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad (ühisõppekava Tallinna Ülikooliga) Rakenduslik mõõteteadus Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (ühisõppekava Tallinna Tehnikaülikooliga) Tarkvaratehnika (ühisõppekava Tallinna Tehnikaülikooliga) Küberkaitse (ühisõppekava Tallinna Tehnikaülikooliga) EESMÄRK: Ülikool toetab eri õppemeetodite arendamist ning tehnoloogia igapäevast kasutamist õppetöös

Viljandi kultuuriakadeemia Viljandi kultuuriakadeemia loodus- ja tehnoloogiateaduskond loodus- ja tehnoloogiateaduskond matemaatika-informaatikateaduskond matemaatika-informaatikateaduskond

2011. aastal loodi e-õppe programmi BeSt raames 68 uut e-kursust ning 115 õpiobjekti.

2010. aastal jätkus Tartu ülikoolis e-õppe kursuste arvu Aasta e-kursuse tiitli ja stipendiumi võitis Tartu Ülikooli kasv. E-õpet kasutatakse ülikoolis valdavalt kombineeritult stomatoloogia kliiniku suu- ja hambateaduste assistent Riiauditoorse õppega, et toetada üliõpilaste iseseisvat tööd. na Runnel e-kursuse „Suu- ja hambahaiguste propedeutika“ Täielikult veebipõhiseid kursusi oli e-kursuste üldarvust li- eest. Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste aasta parima e-kurgikaudu 13%. Aastal 2011 töötas ülikoolis üheksa suse valimise korraldas e-õppe arenduskeskus. haridustehnoloogi, kes nõustasid õppejõude e-kursuste loomisel ja korraldamisel. 2010. aastal valmis Tartu Ülikooli vi9% kõikidest Tartu deoportaal UTTV (Tartu Ülikooli teleÕppeinfosüsteemi andmetel oli ülikoolis Ülikooli õppeainetest visioon), kuhu 2011. aasta lõpu seisuga 2011. aastal 850 veebipõhist või osaliselt olid 2011. aastal täieoli lisatud 229 avalikult kättesaadavat veebipõhist õppeainet (2010. aastal 526 likult või osaliselt veeõppevideot. Ülikooli töötajatel ja üliõppeainet). Nendel kursustel osales kokku bipõhised õpilastel oli võimalik administratiivse 26 870 õppijat – 12 857 võrra rohkem kui töö, õppe- või teadustöö eesmärkidel 2010. aastal. kasutada veebiseminari tarkvara, mis võimaldab sünkroonselt korraldada esit2011. aasta lõpu seisuga oli ülikooli keskse veebipõhise lusi, audio- ja videokonverentse, jagada eri formaatides faile õpikeskkonna Moodle kasutajaid 18 902 – ligi 1,8 korda ja oma arvutiekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba enam kui aasta varem. Aasta lõpus oli ülikoolil kokku 1475 ning valget tahvlit. 2011. aastal kasutas 49 õppejõudu 67 Moodle’i kursuse põhja. 2011. aastal töötati tõukefondide seminariruumi. Veebiseminari kasutati kokku 3147 tundi toel Primuse programmi raames välja uus e-õppe koolitus- ja 18 minutit. kursus „Minu e-kursus kvaliteedimärgi vääriliseks”. E-õppe koolituskursusi pakuti 11 kursuse raames ning lisaks Ilmus veebipõhise e-õppe ajakirja e-TÜ (http://www.etu. toimusid eri teemadel õppejõudude regulaarsed e-lõunad. ut.ee/) kevad- ja sügisnumber, millel oli aprillis 891 ning oktoobris 817 lugejat. 2011. aastal Eesti e-ülikooli konsortsiumis e-kursuse kvaliteedimärgi saanud Tartu Ülikooli kursused ja nende autorid: Statistika ja andmetöötlus Akadeemiline kirjutamine Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises Sissejuhatus erinoorsootöösse Gerodontoloogia Suu- ja hambahaiguste propedeutika

Kandela Õun, Pärnu kolledž Krista Uibu, haridusteaduste instituut Krista Uibu, haridusteaduste instituut Maria Žuravljova, Narva kolledž Riina Runnel, stomatoloogia kliinik Riina Runnel, stomatoloogia kliinik


16 ÕPPE KVALITEET JA ÕPPIMISE TUGITEGEVUSED EESMÄRK: Ülikool arvestab õppijate ootuste ja vajadustega ning täiustab õppimist toetavaid tugiteenuseid Üliõpilastelt küsitakse igal aastal tagasisidet õppeainete ning õppejõu õpetamis- ja juhendamisoskuste kohta. Õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlus toimus iga õppeaine lõpus ning oli kohustuslik kõigile üliõpilastele, v.a arst-residendid, külalisüliõpilased ja eksternid. 2010/2011. õppeaastal laekus kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilastelt 102 402 õigeaegselt täidetud ankeeti ning doktoriõppe üliõpilastelt 704 ankeeti. Kokku anti nende ankeetidega tagasisidet 2283 õppejõule. Üliõpilaste tagasiside näitas, et tunniplaanis ettenähtud loengud, seminarid, praktikumid, veebipõhised tegevused algasid ja lõppesid ettenähtud ajal ning õppeaine läbimiseks vajalikud õppematerjalid olid kättesaadavad. Õppejõudude täiesti nõus

tegevust hinnates nõustusid vastajad täiesti või üldiselt kõige enam väitega, et õppejõud kohtles üliõpilasi erapooletult (89%) ning selgitas õppeaine eesmärke, läbimise tingimusi ja hindamiskriteeriume piisavalt (88%). Vähem nõustuti väitega, et õppejõud andis iseseisva töö ja teiste õppeaine vältel hinnatavate tööde kohta arusaadavat ja ammendavat tagasisidet (79%). Võttes kokku õppeaine eri aspektid ning õppejõu õpetamisoskused, andsid üliõpilased 36%-l juhtudest õppeainele hinde A („suurepärane“), 34%-l hinde B („väga hea“) ning 17%-l hinde C („hea“). Doktoriõppe üliõpilased nõustusid kõige enam (94–96%) väidetega, et kõik ettenähtud õppetunnid toimusid, õppeaine läbimiseks vajalikud materjalid ja erialane kirjandus oli kättesaadav ning õppejõud soodustas üliõpilaste aktiivset osalust õppetundides. Kõige vähem (85%) oldi täiesti või üldiselt nõus väitega, et õppejõud abistas ja suunas piisavalt uurimistöö probleemide lahendamisel. Kokku hindasid doktorandid õppeainet 56%-l juhtudest hindega A („suurepärane“) ning 28%-l hindega B („väga hea“). üldiselt nõus

Õppejõud andis iseseisva töö ja teiste õppeaine vältel hinnatavate tööde kohta täiesti nõus üldiselt nõus arusaadavat ja ammendavat tagasisidet Õppejõud andis iseseisva töö ja teiste õppeaine vältel hinnatavate tööde kohta Õppejõud soodustas üliõpilaste aktiivset osalust arusaadavat ja ammendavat tagasisidet Õppejõud kohtles üliõpilasi erapooletult Õppejõud soodustas üliõpilaste aktiivset osalust

raske öelda

raske48% öelda

Õppejõud arvestas võimalusel huve ja vajadusi Õppejõud kohtles üliõpilaste üliõpilasi erapooletult

Õppejõud eesmärke, läbimisejatingimusi ja hindamiskriteeriume Õppejõud selgitas selgitas õppeaine õppeaine rakendusvõimalusi seostas seda teiste ainetega piisavalt Õppejõud selgitas õppeaine eesmärke, läbimise tingimusi ja hindamiskriteeriume 0% piisavalt 0%

29% 22% 32% 29%

57%48% 48%

52%

33% 36%

54% 20% 20%

36%

54%

40%

60%

9% 4%

9% 4% 6% 7% 6% 7% 8% 6%

34% 8% 6% 6% 5%

34% 60%

40%

7%

10%

7%

10%6%

33%6%

32%

52% 48% 48%

6%

6% 7% 6%

22% 6% 7%

30%

57% 67%

Õppejõud esitas õppeainet loovalt Õppejõud arvestas võimalusel üliõpilaste huvejaja kaasahaaravalt vajadusi Õppejõud esitas õppeainet selgelt ja süstematiseeritult, sh andis selgeid juhiseid Õppejõud esitas õppeainet loovalt ja kaasahaaravalt iseseisvaks tööks Õppejõud esitas õppeainet selgelt ja süstematiseeritult, sh andis selgeid juhiseid Õppejõud selgitas õppeaine rakendusvõimalusi ja seostas seda teiste ainetega iseseisvaks tööks

30%13%

31%

67%

55%

üldse ei nõustu

13% üldiselt ei nõustu 31%üldse ei nõustu

55%

48%

üldiselt ei nõustu

6% 5% 80% 80%

100%

100%

Hinnangute arv Hinnangute arv

Tartu Ülikooli üliõpilaste tagasiside valitud küsimustele õpetamise ja õppeainete hindamise küsitluses 2010/2011. õppeaastal 50000

50000 40000 40000 30000

Õppejõud andis iseseisva töö ja teiste Õppejõud andis õppeaine vältel iseseisva töö ja teiste hinnatavate tööde õppeaine vältel kohta arusaadavat ja hinnatavate tööde kohta ammendavat arusaadavat jatagasisidet ammendavat tagasisidet

30000 20000 20000 10000 10000 0 üldse ei üldiselt raske üldiselt täiesti 0 üldsenõustu ei üldiseltei raskeöelda üldiseltnõus täiestinõus nõustu einõustu öelda nõus nõus Saavutasin enda hinnangul enamiku ainekavas nõustu Saavutasin hinnangul enamiku ainekavas seatud enda õpieesmärkidest seatud õpieesmärkidest

üldse ei nõustu üldse üldiselt ei nõustuei nõustu üldiselt ei nõustu raske öelda raske üldiselt öelda nõus üldiselt nõus täiesti nõus täiesti nõus

Õppejõu tegevuse ja õpitu omandamise vaheline seos üliõpilaste tagasisides 2010/2011. õppeaasta küsitluse andmetel


17 Tartu Ülikool annab igal aastal üliõpilaste tagasiside alusel välja aasta õppejõu auhinnad, eesmärgiga tähtsustada head õpetamist ja tunnustada üliõpilastelt kõrgemaid hinnanguid saanud õppejõude. Igas valdkonnas tunnustatakse üht õppejõudu, kes on vastaval õppeaastal õppejõudude ja õppeainete hindamise küsitluses saanud üliõpilastelt kõige kõrgemad hinnangud ja kelle ühe või mitme õppeaine kohta on õppeaasta jooksul täidetud vähemalt 50 ankeeti.

Enda erivajadusest oli 2011/2012. õppeaastal ülikoolile teada andnud 77 üliõpilast, kellest 32 õppisid riigieelarvelisel õppekohal ning 13 ülejäänud 45-st olid riigieelarvevälisel õppekohal õppemaksust vabastatud. Valdavalt õpivad erivajadusega üliõpilased täiskoormusega (72 üliõpilast) ning päevases õppes (43).

2009. aastal kaardistati Tartu Ülikooli õppehooned ratastooliga liikuja seiskohast ning tehti puuduste vähendamise Tartu Ülikooli 2010/2011. õppeaasta parimateks õppejõu- või kõrvaldamise ettepanekud. Eeltöö tulemusena sai ülidudeks tunnistati humaniora valdkonnas filosoofiateadus- kool 2011. aastal Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest konna inglise filoloogia assistent Pille Põiklik, socialia toetuse 12 õppehoone juurdepääsetavuse parandamiseks. valdkonnas sotsiaal- ja haridusteaduskonna inglise didak- Euroopa Liidu tõukefondide programmi Primus raames tika lektor Kristel Ruutmets, realia et natujätkus erivajadustega üliõpilaste toetamine: ralia valdkonnas loodus- ja tehnoloogialoeti sisse audio- ja digiõppematerjale, teaduskonna analüütilise keemia dotsent koolitati tugitudengeid ning osutati mitInglise didaktika lektor Koit Herodes ning medicina valdkonnas mesuguseid tugiteenuseid 18 üliõpilaKristel Ruutmets on õparstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia sele. Enne õppeaasta algust toimus espejõud, kes on pälvinud professor Mihkel Zilmer. makordselt sihtrühmadele erivajadusi üliõpilaste tagasiside aluja erivajadusega üliõpilaste toetamise sel aasta õppejõu auhinna 2011. aasta alguses uuriti üliõpilaste arvõimalusi tutvustav koolitus „Mitmeneljandat korda vamust ja eelistusi tagasiside andmisel. kesine auditoorium: erivajadustega Suvel toimus esimene uue ja lühema õpüliõpilaste märkamine ja toetamine“. peainete tagasiside küsimustiku prooviküsitlus. Aasta lõpus kehtestas rektor uue 2011. aasta Tartu kevadiste tudengipäekorra, millega reguleeritakse üle ülikooli tagasisideküsit- vade teema oli „Märkamine“. Üliõpilased soovisid juhtiluste korraldamist, tulemuste analüüsi, avalikustamist ja da tähelepanu heategevusele, abistamisele ja hoolivusele. kasutamist. Kord semestris peavad teaduskondade ja kol- Esimest korda oli programmis meelte päev, mille jooksul ledžite nõukogud arutama tagasisideküsitluse tulemusi ning sai mängida ratastooliga saalihokit ja läbida takistusrada, dekaanid ja kolledžite direktorid esitama õppeprorektorile õppida viipekeelt ja pimedate kirja, maalida pintslit varvasaruande, mis sisaldab hinnangut üliõpilaste tagasisidele ja te vahel hoides. Kuulata sai asjatundjate loenguid, toimus tegevuskava ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. temaatiline ümarlaud ja iga-aastane heategevuskontsert. Üliõpi last uutorite tegevuse vajalikkus on ennast ülikoolis tõestanud. 126 üliõpilastuutorit 2011/2012. õppeaastal andsid 2011. aastal esmakursuslaste seas koroma panuse õppetöö raldatud küsitlus näitas, arendamisse et 71% vastanutest oli hankinud vajalikku informatsiooni õppekorralduse kohta tuutoritelt. Tuutorite pakutava nõustamisega oli rahul 92% esimesel astmel õpinguid alustanud üliõpilastest. Tagasisides tunnustati tuutorite aktiivsust, sõbralikkust ja abivalmidust küsimustele vastamisel. 2011. aastal tegutses ülikoolis tuutorina 126 üliõpilast. Traditsiooniks kujunenud tänuüritusel anti tunnistus 93 uuele, 2011. aastal tuutorite koolitusprogrammi läbinud tuutorüliõpilasele. Pidulik tänuüritus „Üliõpilaselt ülikoolile“ haridus- ja teadus­ministeeriumi saalis 14. detsembril 2011


18 ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA JÄTKAMINE EESMÄRK: Ülikooli lõpetajad sisenevad edukalt tööturule, õpivad edasi magistri- ja doktoriõppes 2011. aastal lõpetas ülikooli kokku 3132 üliõpilast. Üliõpilastest suurim osa (46%) lõpetas õpingud socialia valdkonnas ning vastavalt 23% humaniora, 20% realia et naturalia ning 11% medicina valdkonnas. Cum laude lõpetas 2011. aastal ülikooli 172 üliõpilast. Kõrghariduse esimene aste

Magistriõpe 97

3 500 3 000 2 500 2 000

79

67

47

1 500

568

1 000

1 346

729

621

73

98

719

762 2 539

77

913

2 074 2 001

934

1 926

1 599 1 588

Eelm isel õppeaastal Tartu Ülikoolis 38% Iga teine Tartu Ülikooli Omal soovil 34% ba k a lau r eu seõppe bakalaureuseõppe lõpetaja lõpetanutest jätkas Lõpptähtaja möödumine jätkas samal29% aastal 33% õpinguid 2011/2012. õppeaaskoduülikooli magistriõppes 21% Edasijõudmatus 2011 21% tal siin magistriõp2010 12% pes õpinguid 51%. Muud põhjused 12% Sarnaselt varasema0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% tele aastatele jätkasid õpinguid magistriõppes kõige sagedamini loodus- ja täppisteaduste valdkonna ning teeninduse valdkonna lõpetajad (vastavalt 73% ja 61%).

Doktoriõpe

ei jätkanud magistriõppes 152

109

100

19

Tehnika, tootmine ja ehitus 1 296 1 168

924

1 702 1 740 1 812

Teenindus

Humanitaaria ja kunstid

0

Haridus

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

26

Aastate jooksul on sagedasemad põhjused olnud õppe lõpukuupäeva möödumine ja edasijõudmatus. Võrreldes 2010. aastaga kasvas omal soovil katkestajate ning õppeteenustasu maksmata jätmise pärast eksmatrikuleeritud üliõpilaste arv. Viimasel neljal aastal on vähenenud õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu katkestajate arv. Viimase põhjuseks on õppekorralduslikud muudatused – võimalus õppida ka akadeemilise puhkuse ajal ning kasutada pikendusaastat. 2011.

41 377 186

156

ei jätkanud doktoriõppes Tervis ja heaolu

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus

Muud põhjused 0%

5%

10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

Tervis ja heaolu

19

Tehnika, tootmine ja ehitus

10

1

Teenindus Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus

302

70

157

91 0%

2009

25%

50%

75%

100%

2008

77

60

47

100

41

48

25%

58 50%

75%

97 0

186 156

Haridus

3

138

109

2007

41 377

Humanitaaria ja kunstid

19

98

12

14

20

6 3

3 26

Loodus- ja täppisteadused

15 57

107

2010/2011. õppeaastal Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanute arv, kes jätkasid 2011/2012.152 õppeaastal Tartu Ülikooli 2011 doktoriõppes 2010

aastal langes 41% katkestajatest ülikoolist välja esimesel aastal, neist 62% õppis bakalaureuseõppes. Üliõpilaste eksmatrikuleerimisel ei jätkanud magistriõppes märgitud jätkas olulisemad magistriõppes põhjused 2010. ja 2011. aastal

9

332

Loodus- ja täppisteadused

0%

2010

4 12

41

Haridus

2011

100%

jätkas doktoriõppes

13

Teenindus

33%

12% 12%

75%

35

Tehnika, tootmine ja ehitus

34%

21% 21%

50%

2010/2011. õppeaastal Tartu Ülikooli lõpetanud magistritest jätkas 13% õpinguid oma ülikooli doktoriõppes. Kõige suurem oli edasiõppijate osakaal tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas (48%) ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (35%).

29%

Edasijõudmatus

58

25%

Humanitaaria ja kunstid

Lõpptähtaja möödumine

157

91

2010/2011. õppeaastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetanute arv, kes jätkasid 2011/2012. õppeaastal õpinguid Tartu Ülikooli magistriõppes

38%

Omal soovil

302

70

0%

2011. aastal katkestas õpingud ja eksmatrikuleeriti muul põhjusel kui lõpetamine 2360 üliõpilast, mida on 5% võrra vähem kui varasemal aastal. Peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks oli 2011. aastal omal soovil katkestamine (38%).

3

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus

500

10

1

Loodus- ja täppisteadused

Tartu Ülikooli lõpetajate arv kõrghariduse kolme astme lõikes aastatel 2002–2011

jätkas magistriõppes

Tervis ja heaolu

100%

50

28 100

14

7 3 150

8 21

10 3 2


19 DOKTORIÕPE 2011. aastal kasvas doktoriõppe lõpetajate arv 2010. aastaga võrreldes 39%. Esmakordselt ületas Tartu Ülikoolis doktoriõppe lõpetajate arv riikliku koolitustellimuse koguarvu: 2006/2007. õppeaastal võeti riikliku koolitustellimuse alusel vastu 149 doktoranti (kokku 216) ning 2011. aastal kaitsti Tartu Ülikoolis 152 doktorikraadi. 2011. aastal kaitses Tartu Ülikoolis väiteKaitsmiste arvu hüppeline kasv kirja 152 uut doktorit, oli osaliselt tingitud enne 2002. mis on senine rekord aasta 1. juunit registreeritud doktoriõppekavade sulgemisest 1. septembril 2011, mis motiveeris paljusid lõpetamise nimel pingutama. Sulgemisele kuulunud õppekavadel kaitses doktorikraadi 92 isikut. 18 doktoranti lõpetas õpingud õppekava nominaalajaga, 22 vähem kui viie aastaga ning kümme doktoranti vähem kui 5,5 aastaga. Euroopa Liidu tõukefondide rahastatud doktoriõppe jätkuprogrammi raames oli 2011. aasta lõpu seisuga pooleli jäänud õpingute jätkamiseks Tartu Ülikooli immatrikuleeritud kokku 47 doktoranti, nendest kaheksa jõudis 2011. aastal kaitsmiseni.

Doktoriõppekavadele kinnitati programmijuhid ning atesteerimine toimub alates 2011/2012. õppeaastast atesteerimiskomisjoni avaliku koosolekuna. 2011. aastal töötati välja teaduskraadide põhimääruse muudatus eesmärgiga toetada rahvusvahelist koostööd ning kaasata doktorantide juhendamisse lisaressurssi. Uus kord võimaldab sõlmida välisriigi ülikooliga ühisjuhendamise lepingu (Euroopas tuntud kui Cotutelle’i leping) ning väljastada välisülikoolis doktorikraadi kaitsmisel doktorandile mõlema ülikooli diplomi. Euroopa Liidu tõukefondide toel tegutses Eestis kokku kolmteist doktorikooli, neist kaheksa Tartu Ülikooli juhtimisel. Ülikool osaleb partnerina kolmes doktorikoolis: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis, Tallinna Tehnikaülikooli IKT doktorikoolis ning Tallinna Ülikooli haridus- ja kasvatusteaduste doktorikoolis.

2011. aastal kaitsti Eesti avaõiguslikes ülikoolides kokku 251 doktorikraadi, mis on 68 võrra enam kui eelmisel aastal. Tartu Ülikoolis kaitsti ligi 61% ning Tallinna Tehnikaülikoolis ligi 24% doktorikraadidest. Kõik Tartu Ülikooli doktoriõppekavad läbisid 2011. aastal üleminekuhindamise. Vaid ühes õppekavagrupis (õpetajakoolitus ja kasvatusteadus) sai ülikool tähtajatu asemel tähtajalise õppe läbiviimise õiguse.

2011

Margus Kodust, Martin Järveküljest ja Sergei Vlassovist said esimesed materjaliteaduse eriala doktorid, kes kaitsesid väitekirja Eestis

152

2010

60

109

47

12

20

15 3 1

10 3 2 Tartu Ülikool

2009

100

41

14

8 21

Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool

2008

77

48

20

63

Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

2007

97 0

50

28 100

14

7 3 150

Avaõiguslike ülikoolide doktoriõppe lõpetajate arv aastatel 2007–2011. Allikas: EHIS

Eesti Kunstiakadeemia 200

250


20 VILISTLASTE TAGASISIDE

7 407

8 000 6 000 4 000 2 000

0

LM botaanika- ja mükoloogiamuuseum

119

LM geoloogiamuueum

LM zooloogiamuuseum

867

Kunstimuuseum

Ajaloo muuseum 1 696

8 172

597 888 2011.600aasta 000 sügisel korraldas Tartu Ülikooli sotsiaaltea405 786 duslike rakendusuuringute keskus (RAKE) küsitluse Tartu 500 000 Ülikooli 2010. aastal lõpetanute seas. Küsitlusele vastas põhifond 000 1263400 vilistlast (vastamismäär 42%) ning küsitluse tulemujuurdekasv 2011 sed näitasid, et 50% vi300 000 listlastest töötas, 14% 200 000 70 968 Oma tööga oli aasta pärast 80 701 õppis ning 30% õppis 30 298 100 000 rahul 89% Tartu ja töötas samal ajal. lõpetamist Aasta pärast lõpetaÜlikooli vilistlastest 0 mist oli tööta vaid 1% vilistlastest.

Peaaegu kõik vilistlased leidsid, et nad tulevad oma praeguses töökohas tööalaselt hästi toime ning 84% vastanutest tundis end tööturul konkurentsivõimelisena.

Nõustun

Pigem nõustun

Olen oma praeguse tööga rahul

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

48%

Tulen oma praeguses töökohas tööalaselt hästi toime

41%

57%

Tunnen end tööturul konkurentsivõimelisena

41%

41% 0%

8% 3% 2%

43%

20%

40%

14%

60%

3%

80%

100%

Rahulolu tööga ja toimetulek tööturul, N=1153

Valdkond/ eriala huvitas mind

97%

Eneseteostusvõimalused

84%

Olen selles valdkonnas tugev

82%

Pärast lõpetamist on selles valdkonnas lihtne tööd leida

64%

Hea palk tulevikus

62%

Raha (tasuta õppekoht/ jõukohane õppeteenustasu)

43%

Töötan lähedasel erialal ja soovin kvalifikatsiooni tõsta

38%

Kooli asukoht sobiv/ kodu lähedal

31%

Õppekava läbimisel arvestatakse minu varasemaid õpinguid ja töökogemust (VÕTA)

19%

Vanemad/sugulased/tuttavad jt soovitasid

18%

Sellele õppekavale oli kõige lihtsam sisse saada

12%

Esimese eelistusena valitud õppekavale ei saanud sisse

8%

Jõudsin otsusele karjäärinõustamise tulemusena

4% 0%

25%

50%

75%

100%

Õppekava või eriala valimise põhjused. Vastajate osakaal, kes pidasid põhjust väga oluliseks või oluliseks, N=1263


21 Õpingutele tagasi vaadates nimetati sagedamini eriala va- Õpingute ajal töötamise peamise põhjusena nimetati malimise põhjustena huvipakkuvust, eneseteostusvõimalusi janduslikke tegureid (38%) või varasema töö olemasolu ja enda tugevust valitud valdkonnas. Olulised olid ka hea (27%), erialase töökogemuse saamiseks töötas oluliselt palk tulevikus ja töö leidmise lihtsus valitud valdkonnas. vähem vilistlasi (13%). Õpinguteaegne töö oli enamasti Lõpetanud andsid ühtlasi positiivse hinnangu õppekava ees- seotud õpitava erialaga, vaid viiendik vastanutest töötas märkidele – 81% vastanutest oli õpinguid alustades õpingute ajal erialaga mitteteadlik õppekava eesmärkidest ning 76% kinnitas, seotud ametikohal. et õpe oli vastavuses õppekavale seatud ootustega. Aasta pärast lõpetamist oli Juhi, tippspetsialisti või Tartu Ülikooli vilistlaste Valdavalt jäid vilistlased valitud eriala ja ülikõrgema ametnikuna töökeskmine brutokuupalk (1105 kooliga rahule. Samuti oldi rahul õpetamise, tas kaks kolmandikku eurot) oluliselt kõrgem riigi õppekava ning õppetöö korraldusega (rahul töötavatest vilistlastest. keskmisest 76% kuni 83%). Seevastu õpingute ajal pakuOotuspäraselt ilmnes, et tud praktikavõimalustega jäid rahule vaid veidi mida kõrgem aste hariduenam kui pooled vastanutest. Samuti toodi esile ses lõpetati, seda lihtsam vähest ülikooli tuge õpingutes ning suuremat vajadust nn oli tööturul hakkama saada. Üldjuhul teenisid madalama ülekantavate oskuste õpetamise järele. Ülikooli rolli selliste õppeastme lõpetanud madalamat palka ja töötasid vähem oskuste arendamisel hinnati üldiselt kõrgeks, seejuures eriti nõudlikumatel ametikohtadel. Ühtlasi töötasid kõrgema kõrge hinnangu said oskus teoreetilisi teadmisi praktikas astme lõpetanud sagedamini ametikohal, mis oli seotud rakendada ning meeskonnatööoskus. Madalamalt hinnati õpitud erialaga. ülikooli panust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasu26% 25% tamise oskuse ning võõrkeeleoskuse parandamisel, samuti 25% 22% juhtimisoskuse, enesekehtestamise ja läbirääkimisoskuse ning ettevõtlikkuse ja algatusevõime suurendamisel. Oma 20% ametikohal peeti kõige olulisemateks efektiivset ajaka14% 15% sutamis- ja planeerimisoskust ning suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. 8% 10% 5%

Õpingute ajal töötas 70% vastanutest, neist pooled töötasid juba enne õpinguid. Vastanute hinnangul töötamine valdavalt takistas õppimist ning sellele viitasid ka andmed: kui nendest üliõpilastest, kes õpingute ajal ei töötanud, lõpetas nominaalajaga kaks kolmandikku, siis õpingute ajal töötanutest sai sellega hakkama vaid iga teine.

5% 0% kuni 500 eurot

Pigem nõustun

Olen rahul ülikooli valikuga Olen rahul oma õppekava/eriala valikuga

Olen rahul praktikavõimalustega

21%

Rahulolu õpingutega seotud aspektidega, N=1153 26% 22%

20% 14% 8% 5% 5% 0% 500-750 eurot

751-1000 1001-1500 eurot eurot

üle 1500 euro

22%

ei tea/ei avalda

60%

9% 17%

28%

34%

6%

16%

40%

40%

3% 4%

19%

48%

20%

3%

18%

51%

0%

6% 2% 15%

55% 38%

20%

3%

32%

28%

Olen rahul juhendamisega

kuni 500 eurot

Ei nõustu

57%

21%

Olen rahul ülikooli poolt pakutud nõustamisteenustega

10%

Pigem ei nõustu

60%

Olen rahul õppetöö korraldusega

ei tea/ei avalda

24%

26%

Olen rahul läbitud õppekavaga (ülesehitus, valikuvõimalused jm)

15%

üle 1500 euro

73%

Olen rahul õppejõudude ja õpetamise tasemega

25%

751-1000 1001-1500 eurot eurot

Vilistlaste jaotus (% töötavatest vastanutest, N=951) põhitöökoha brutopalga järgi (teisendatuna täistööajale)

Nõustun

25%

500-750 eurot

80%

100%


22 ÕPPE-, ARENDUS- JA LOOMETÖÖ REGIOONIDES EESMÄRK: Ülikool edendab teadmisi ja oskusi jagades Eesti tasakaalustatud arengut Ülikool on seadnud sihi arendada ja tugevdada ülikooli kolledžeid õppe-, arendus- ja loomekeskustena. Tartu Ülikooli kolm regionaalset kolledžit on spetsialiseerunud eri valdkondadele. Rakendades ülikooli teaduspotentsiaali, edendades kohalikku koostööd ja luues rahvusvahelisi sidemeid, aitavad ülikooli kolledžid tõsta oma regiooni sotsiaal-majanduslikku elukvaliteeti.

Loomemajandus ja omakultuur Viljandis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia uurimis- ja arendustöö keskmeks on pärandkultuuri, käelise pärimuse, muusikalise, visuaalse ja emakeelse väljenduse sidumine tänapäeva ettevõtluse ja kultuurivormidega.

Ettevõtlikkus ja teenuste disain Pärnus 2011. aastal 15. aastapäeva tähistanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži õppe- ja arendustöö keskmes on teenuste disaini ja juhtimise ning ettevõtluse valdkond, mis tugineb spetsialiseerumisele eelkõige sotsiaal- ja turismisfääris.

2011. aastal avati Viljandi Kultuuriakadeemias kiirprototüüpimise keskus. Keskus on mõeldud prototüüpide ehk tootenäidiste valmistamiseks. Arvutisse skaneeritud või arvutis kujundatud esemest ehitatakse 3D-printeris kipsisarnasest pulbrist erilise liimi abil kolmemõõtmeline värviline objekt.

2011/2012. õppeaastal asus Pärnu kolledži rahvusvahelisele õppekavale spaateenuste disaini õppima 10 välisüliõpilast Taist, Lõuna-Koreast, Kamerunist ja Euroopa riikidest.

2011. aasta suvel Leedus toimunud XVI üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus esitati folkdžäss-ansambli Paabel saatel esmakordselt peo ajaloos tervikteos, Viljandi kultuuriakadeemia vilistlase, helilooja Tauno Aintsi poolt just selle ürituse tarbeks kirjutatud “Loomiselugu”, mille sõnade autor on Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja

Rahvusvahelise hotelli- ja turismikoolide ühenduse EUHOFA 50. aastakongress üllatas osalejaid teooria ja praktika sujuva ühendamisega – selleks, et siduda ettekandeid turismihariduse mõjust inimeste heaolule ja elukvaliteedile praktikaga, toimus akadeemiline loeng Tervise Paradiisi spaahotellis.


23 Mitmekeelsus ja -kultuurilisus Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledži teadustööd keskenduvad eelkõige mitmekultuurilisele ühiskonna, hariduse ning Narva uuringutele ning õppetöö keskmes on mitmekeelsete haridusasutuste õpetajate koolitus, seda nii tasemekoolituses kui ka ümber- ja täiendusõppes. Narva kolledž on pühendanud palju energiat, et pakkuda koolilastele tasuta koolivaheajaprogramme, ekskursioone, viktoriine, joonistus- ning fotokonkursse, emakeele- ja kodanikupäeva üritusi.

2011. aastal alustas Narva kolledžis tegevust lastevanemate akadeemia eesmärgiga aidata vanemaid, kes on huvitatud oma laste kasvatamisest ja nende arengu toetamisest. Ürituste sari osutus nii populaarseks, et kavas on laieneda ka Sillamäele ja Rakverre.

25. augustil 2011. aastal kogunesid Jõhvi kontserdimajja Eesti mitmekeelsete haridusasutuste pedagoogid, kes said Narva kolledži eesvedamisel kokku juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooniliselt keskendus pedagoogiline konverents riigi hariduselu sõlmküsimustele, seekord riiklike õppekavade teemale.

Jaanuari lõpus tähistab Narva kolledž juba üle kümne aasta tatjanapäeva – pime talveöö algab tõrvikurongkäiguga, mille käigus ristitakse üks Narva monument või asutus Narva kolledži auüliõpilaseks. Sel ööl, kui esimene eksamisessioon on seljataga, pannakse pähe Narva kolledži sini-kollased teklid ja loetakse üliõpilasvanne.


24

TEADUSTÖÖ EESMÄRK: Ülikooli teadus- ja arendustegevus on kõigis  teadusvaldkondades rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eestis parima tasemega

Andmebaasi Thomson Reuters Web of Science andmetel kuulus Tartu Ülikool 2011. aastal läbi aasta 1% kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste hulka kliinilise meditsiini, keemia, keskkonnateaduse ja ökoloogia, taime- ja loomateaduse ja üldise sotsiaalteaduse valdkonnas ning erinevatel analüüsiperioodidel bioloogia ja biokeemia, maateaduste, materjaliteaduse ja tehnikateaduste valdkonnas.

PUBLIKATSIOONID Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) andmetel avaldasid Tartu Ülikooli liikmed 2011. aastal kokku 2479 publikatsiooni, mis on samal tasemel 2010. aastaga (2507). Ühe akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses) avaldati 2011. aastal kokku keskmiselt ligi 1,7 publikatsiooni. Kõrgetasemeliste publikatsioonide (ETIS-e klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1, ja 3.1) arv on ülikoolis aasta-aastalt suurenenud, moodustades 2011. aastal 64% kõikidest avaldatud publikatsioonidest. ETIS-e klassis 1.1 leidis 2011. aastal kajastamist kokku 952 Tartu Ülikooli töötajate publikatsiooni.

3000

2742

2500

2507

60% 58%

59%

62%

64%

500

45%

1500 1000

100% 80%

2127

2023

2000

2479

2008

2009

2010

2011

40% 20% 0%

0 2007 Publikatsioonide arv

Kõrgetasemeliste publikatsioonide (1.1, 1.2, 2.1, 3.1) osakaal kõikidest publikatsioonidest

Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate publikatsioonide arv ja kõrgetasemeliste publikatsioonide osakaal aastatel 2007–2011 1000 suurema952 1,0 1.1 Nelja avaõigusliku ülikooli võrdluses moodustasid ETIS-e klassi ETIS klassi 1.1 publikatsioonide arv publikatsioonidest Tartu Ülikooli publikatsioonid enam kui poole (62%). Ligi 800 0,8 poole suurem oli ka Tartu Ülikoolis publikatsioone avaldatud ETIS-e klassi 1.1 publikatsioonide ametikohal keskmine arv akadeemilise töötaja ametikoha kohta. 600

1000 400

0,6

299

800 200 600 0 400

0,66 Tartu Ülikool

ETIS-e klassi 1.1 publikatsioonide arv Publikatsioone akadeemilise töötaja ametikoha 141 arvestuses) 126 kohta (täistööaaja 0,32 0,32 0,35

Tallinna Tehnikaülikool 299

200 0

1,0 0,4

943

Tallinna Ülikool

141

Eesti Maaülikool

0,8 0,2 0,6 0,0 0,4 0,2

126

0,65

0,32

0,32

0,35

Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Eesti Maaülikool

0,0

Nelja avaõigusliku ülikooli ETIS-e klassi 1.1 publikatsioonide üldarv ja keskmine arv akadeemilise töötaja ametikoha kohta 2010. aastal. Allikas: HTM, teaduse- ja arendusasutuste baasfinantseerimise alusandmed; ülikoolide personaliosakonnad


25 Andmebaasi Thomson Reuters Web of Science andmetel on viimase viie aasta jooksul (2007–2011) Tartu Ülikooli liikmete kaasautorlusel avaldatud ligi 4300 publikatsiooni. Publikatsioonide hulgas moodustavad suurema osa teadusajakirjades (78%) ja konverentsikogumikes (11%) avaldatud artiklid ning konverentsiteesid (10%). Ülikooli teadlaste peamisteks koostööpartneriteks on publitseerimisel olnud Soome, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Suurbritannia teadlased. Seejuures on vaadeldud ajavahemikul koostöös Helsingi ülikooli teadlastega avaldatud rohkem publikatsioone kui koostöös ühegi teise Eesti ülikooli teadlastega. Kokku on Tartu Ülikooli teadlased publitseerinud koos 108 riigi teadlastega.

3

2

1

Publikatsioone tuhande elaniku kohta

4

Nagu näitas OECD analüüs, on rahvusvahelises koostöös kirjutatud artiklite arv viimastel aastatel suurenenud ning mida laiahaardelisem oli koostöö, seda suurem oli publikatsioonide keskmine tsiteeritavus. Seevastu ilma igasuguse institutsionaalse koostööta (riigisisene või riikidevaheline) kirjutatud artiklitele tagab suurema mõjukuse publikatsioonide üldarvu ja riigi elanikkonna kõrgem suhtarv või autorite päritolu keskmiselt suuremast teadusasutusest, mida seletatakse avarate koostöövõimalustega.

Šveits (89) üle 300 publikatsiooni 100–300 publikatsiooni alla 100 publikatsiooni Norra (83) Rootsi (405) Taani (134) Soome (444) Holland (149) Austraalia (102) Kanada (94) Suurbritannia (331) Belgia (90)

Tšehhi (77)

Hispaania (179)

USA (363)

Prantsusmaa(168) Saksamaa (341) Itaalia (176)

Poola (116)

Venemaa (145) 5

10

Keskmine tsiteeritavus maailmas 15

Tartu Ülikooli töötajate väliskoostöös avaldatud publikatsioonide jaotumine koostööpartneri riigi järgi. Allikas: Thomson Reuters WoS; OECD Science, Technology and Industry Scoreboard 2011 Tartu Ülikooli teadlased, kes kuuluvad maailma 1% enimtsiteeritute hulka Thomson Reutersi andmebaasi Essential Science Indicators analüüsi andmetel (seisuga 03.01.2012) Teadusvaldkond

Publikatsioone

Tsiteeringuid

40

377

Marlon Dumas

Arvutiteadused

Ülo Langel

Bioloogia ja biokeemia / farmakoloogia ja toksikoloogia

60/24

1211/699

Jaan Liira

Keskkonnateadus ja ökoloogia

28

715

Martin Zobel

Keskkonnateadus ja ökoloogia

35

1038

Meelis Pärtel

Keskkonnateadus ja ökoloogia

32

531

Kaupo Kukli

Materjaliteadused

49

875

Richard Villems

Molekulaarbioloogia ja geneetika

38

1658

Toomas Kivisild

Molekulaarbioloogia ja geneetika

42

2472

Risto-Kalervo Näätänen

Neuro- ja käitumisteadused / psühhiaatria ja psühholoogia

97/22

2442/669

Jüri Allik

Psühhiaatria ja psühholoogia

44

779

Hannes Kollist

Taime- ja loomateadus

18

606

Urmas Kõljalg

Taime- ja loomateadus

19

1005

Leho Tedersoo

Taime- ja loomateadus

16

592

Mikael Brosche

Taime- ja loomateadus

22

719


n-

26 TEADUSPREEMIAD JA TUNNUSTUSED 2011. aastal pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riigi teaduspreemia Tartu Ülikooli emeriitprofessor, füüsikateadlane ja akadeemik Vladimir Hižnjakov. Tartu Ülikooli teadlased pälvisid teaduspreemia viies valdkonnas. Riigi teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest kaheksas teadusvaldkonnas. Igal aastal antakse välja kaks elutöö preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Nimi

Valdkond

Viimase viie aasta jooksul on neli Tartu Ülikooli teadlast pälvinud riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadusja arendustöö eest

Preemia pälvinud töö nimetus pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö

Vladimir Hižnjakov Gennadi Vainikko

täppisteadused

Eduard Maron

arstiteadus

Asko Lõhmus

põllumajandusteadused

Tiit Tammaru

sotsiaalteadused

Valter Lang

humanitaarteadused

uurimuste tsükkel „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ uurimuste tsükkel „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ uurimuste tsükkel „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine“ uurimuste tsükkel „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ uurimuste tsükkel „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“

Väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel annab Vabariigi Valitsus igal aastal välja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna. 2011. aastal pälvis keeleauhinna Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso eesti keele kujunemisloo uurimise ning hääliku- ja vormisüsteemi kirjeldamise ja võimalusterohkusele osutamise, põhimõttekindla keelekorralduse, täpse toimetustöö ja veetleva akadeemilisuse eest. Silmapaistvaks tunnustuseks noorteadlastele on olnud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia. Alates preemia loomisest 2000. aastal on Tartu Ülikooli kuni 35-aastased teadlased selle pälvinud üheksal aastal. 2011. aastal pälvis noore teadlase preemia arvutiteaduse instituudi krüptoloogia professor Peeter Laud. L’Oréal’i kontserni ja UNESCO korraldatav mainekas rahvusvaheline konkurss „Naised teaduses“ kroonib igal aastal ühe väljapaistva naisteadlase igalt kontinendilt ning valib igast piirkonnast kolm tulevikutalenti. 2011. aastal pälvis Euroopa ja Põhja-Ameerika regioonist auhinna Helsingi ja Tartu ülikooli teadlane Triin Vahisalu. Konkursi 13 toimumisaasta jooksul on see esimene kord, kui tunnustuse pälvis Balti riigi teadlane.

2011. aasta 7. detsembril valis Eesti Teaduste AkaKolm Tartu Ülikooli deemia üldkogu seitse uut professorit pälvisid akadeemikut. Teiste hulgas akadeemiku tiitli valiti akadeemikuks arstiteaduse alal Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, neurokirurgia professor Toomas Asser, biosüstemaatika ja ökoloogia alal Tartu ülikooli loodusmuuseumi direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg ning keeleteaduse alal Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander pälvis Eesti Teaduste Akadeemialt maineka Karl Ernst von Baeri medali, mida antakse akadeemia kõrgeima tunnustusena Eesti teadlasele, kellel on silmapaistvaid saavutusi elu- ja maateaduste erialadel. Uut pronksist Baeri medalit antakse välja mitte sagedamini kui nelja aasta järel. Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp pälvis 2010. aastal ilmunud ajalooalase suurteose „Balti riikide ajalugu“ eest 2011. aastal Balti Assamblee teaduspreemia. Balti Assamblee auhind asutati 1994. aastal, et edendada kirjanduse, kunsti ja teaduse arengut Balti riikides ning tunnustada silmapaistvamaid saavutusi nendes valdkondades.


27 Tartu Ülikooli aulas toimunud 28. maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) auhinnatseremoonial pälvis Albert Einsteini teadusauhinna Toronto ülikooli nanokeemia professor Geoffrey Alan Ozin. Leonardo da Vinci kunstide auhinna pälvis Ameerika Ühendriikide kunstnik, kirjanik ning leiutaja Todd Siler. Lisaks peaauhindade üleandmisele tunnustas maailma kultuurinõukogu oma audiplomiga Tartu Ülikooli akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid nende panuse eest haridusse, teadusesse ja kultuuri. Tunnustuse pälvisid professor Rein Taagepera, professor Urmas Varblane, professor Jüri Talvet, professor Kalle Kasemaa, professor Toomas Asser, professor Richard Villems, professor Jaan Einasto, professor Peeter Saari ja dirigent Igal aastal maailma mõnes Vaike Uibo­puu. Rektor tippülikoolis toimunud maaAlar Karis pälvis kulilma kultuurinõukogu auhintuurinõukogu teenetenatseremoonia leidis 2011. medali oma panuse eest aastal esmakordselt aset Balti Eesti kõrghariduse tippriikides ja Tartu Ülikoolis taseme kindlustamisel.

Eesti Panga teaduspreemia võitis 2011. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Indrek Saar uurimusega „Optimal alcohol taxation: Simulation results for Estonia“. Üheksandat korda toimunud Eesti Panga teadustööde konkursi eesmärk on väärtustada õpinguid teaduskraadi omandamiseks, ergutada teadustegevust majandusteaduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö eest.

Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvisid iga kuuenda preemia, sealhulgas 13 esimest preemiat Tartu Ülikooli üliõpilased

ARENGUFOND Tartu Ülikooli arengufond loodi 2009. aastal eesmärgiga toetada potentsiaalseid rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks kujunevaid õppe- ja teadussuundi ning muid innovaatilisi tegevusi ülikoolis. 2010. aastal kuulutas rektor välja esimese konkursi ning 2011. aasta märtsis otsustati eksperthinnangutele toetudes rahastada kuni 2015. aastani kolme projekti kogusummas 6,1 miljonit eurot: Euroopa Liidu – Vene uuringute keskust (1,6 mln eurot), siirdegenoomika keskust (3,5 mln eurot) ja haigusmudelite keskust (1 mln eurot). Euroopa Liidu – Vene uuringute keskuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelise suunitlusega õppekavasid ja lühikursusi, aga ka uurimistulemustele tuginevaid teadmisi poliitikakujundajatele, et rikastada ühiskondlikke arutelusid. Keskus kasutab hästi ära Eesti geograafilise positsiooni. Euroopas ei ole praegu Euroopa Liidu – Vene suhete teemalist akadeemilist keskust. Siirdegenoomika keskus liidab kolme Tartu Ülikooli teaduse tippkeskuse (genoomika, arvutiteadus ja siirdemeditsiin) jõud, et luua Eesti geenivaramu baasil uus geneetilise informatsiooni ühest põlvkonnast teise ülekandumise andmebaas, mida rakendataks inimese isiksuse olemuse ja haigestumise põhjuste paremaks mõistmiseks. Põhjamaade piirkonnas unikaalne haigusmudelite keskus hakkab biotehnoloogia valdkonnas pakkuma uusi võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks ning ravimite arenduseks.

TEADUSE TIPPKESKUSED Aastatel 2007–2013 juhib Tartu Ülikool nelja 2008. aastal ja kahte 2011. aastal Euroopa Liidu tõukefondide toetuse saanud tippkeskust. Lisaks osaleb ülikool partnerina neljas tippkeskuses. Teaduse tippkeskused on temaatiliselt lähedaste või üksteist täiendavate tippuurimisrühmade koostöökeskused, mille eesmärk on tõsta Eesti teadusuuringute taset ja tulemuslikkust ning rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tippkeskus

Tippkeskuse juht

Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (2008)

Martin Zobel

Neuroimmunoloogia siirdeuuringute tippkeskus (2008)

Eero Vasar

Keemilise bioloogia tippkeskus (2008)

Tanel Tenson

Kultuuriteooria tippkeskus (2008)

Valter Lang

Mesosüsteemide teooria ja rakendused (2011)

Vladimir Hižnjakov

Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks (2011)

Enn Lust

Arvutiteaduse tippkeskus (2008)

Tarmo Uustalu (TTÜ)

Genoomika tippkeskuses (2008)

Maido Remm (Eesti Biokeskus)

Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus (2011)

Jüri Engelbrecht (TTÜ)

Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus (2011)

Ülo Niinemets (EMÜ)


28 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE VALDKONNA PROJEKTID Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas sõlmitud lepingute maht, mis ei hõlma riiklike teadus- ja arendustegevuse rahastusskeemide vahendeid, kasvas 2011. aastal ligi kolmandiku võrra, ulatudes 42 miljoni euroni. Kokku sõlmiti 2011. aastal 377 lepingut, mis on võrreldav tulemus 2010. aastaga (394 lepingut).

noosimise aparaadi prototüüpi, uut radiatsiooni detektorit ja suuruime – surfilaudurite abivahendit tasakaalu saavutamiseks. Avatud uste päeval osales üle 160 inimese, kelle seas oli eelmise aastaga võrreldes rohkem alustavaid ja väikeettevõtjaid.

Võtmesektorites (bio-, nano- ja materjalitehnoloogia) on ülikoolil Eesti ettevõtetega juba lepingulised suhted olemas, eesmärk on laiendada koostööd ka keemia- ja toiduainetetööstuse ettevõtetega. Seni on koostööd rahastatud Ülikool arendab koostöös peamiselt eri toetusmeetmetest. EtteEesti suurima eksportööri ja võtluse Arendamise Sihtasutuse vaEuroopa ühe suurima ehitushendatud toetustest on populaarseim vahtude tootja Krimelte OÜinnovatsiooniosakute meede, mille ga välja uut isotsüanaadivaba toel ülikooli ja ettevõtjate vahel sõlehitusvahtu, mis on maailmas mitud lepingute arv ja kogumaht ainulaadne suurenesid 2011. aastal mullusega võrreldes enam kui kaks korda.

mln €

Suurim lepingute mahu kasv viimastel aastatel on tingitud Euroopa Liidu tõukefondide teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamisest. Ülikooli projektidele 2011. aastal eraldatud tõukefondide toetustest (kasv ligi 50% 2010. aastaga võrreldes) moodustasid üle poole riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri objektid: Genoomikakeskus, Eesti Teadusarvutuste Keskus, Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus, Eesti e-varamu ja kogude säilitamine, Eesti Keskkonnaobservatoorium ja Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik. 45 103

40

51

35 58 30

75

51

Euroopa Komisjon jm välisrahastus

48

25 20 15

Lepingud ettevõtetega

87 19

63

119

Euroopa Liidu tõukefondid

46

10

25

5 194

130

152

136

2008

2009

2010

2 011

0

Muud Eesti lepingud

Mõne innovaatiliste koostöö näitena eksportturgudele orienteeritud Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas on esindatud mitmesugused valdkonnad: soola-aerosooli generaatori tooteomaduste parandamine (Kokkonen OÜ), uuendusliku kaamerastabilisaatori arendus (HotShot Studios OÜ), rinnavähi distantse diagnoosimeetodi arendamine (Interspectrum OÜ), neuropsühholoogiliste arvutiprogrammide arendus (Cognuse OÜ), biomeetriliste ID turvasüsteemide väljatöötamine (Biometry OÜ). Samuti teeb Tartu Ülikool energiatõhusa ehituse valdkonnas koostööd Eesti juhtivate arhitektuuribüroodega, et tuua turule energiasäästlikud ehituslahendused nii projekteerimisel kui ka ehitamisel. Kokku sõlmis ülikool 2011. aastal ettevõtjatega 103 uut koostöölepingut mahus 1,43 miljonit eurot, mis moodustab 70% aastal 2010 sõlmitud lepingute kogusummast. Ettevõtjatega sõlmitud lepingute mahu kõikumised on seletatavad tehnoloogia arenduskeskuste mitmeaastaste suuremahuliste lepingute sõlmimisega 2010. aastal.

IDEELABOR Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse valdkonna lepingute (v.a riiklikud rahastusskeemid) arv ja maht (mln eurot) lepingute sõlmimise järgi aastatel 2008–2011

KOOSTÖÖ ETTEVÕTJATEGA EESMÄRK: Ülikooli iseloomustab suunatus innovatsioonile ja teadusmahuka ettevõtluse edendamisele Jaanuaris korraldas Tartu Ülikool ettevõtjatele juba teise avatud uste päeva, et tutvustada koolitus-, koostöö- ja innovatsioonivõimalusi. Lisaks seminarile, kus praktikud rääkisid teadusmahuka ettevõtluse võimalustest ja võimalikkusest Eestis, esitles ülikool esmakordselt viimaste aastate peamisi leiutisi. Kohapeal sai näha juba tuntust kogunud robotmannekeeni, aga ka koristusrobotit, silmakae diag-

2011. aasta lõpus käivitati Tartu Ülikoolis ideelabor, mis on eelkõige üliõpilastele mõeldud keskkond, arendamaks loovust, interdistsiplinaarsust, särasilmset entusiasmi millegi omapärase ja huvitava asja või projekti algatamiseks või tegemiseks. Igal semestril valitakse välja meeskonnad, kellele leitakse 11 nädalaks valdkonna ja ettevõtluse mentorid. Vajadusel saavad meeskonnad oma projekti arendamiseks ligipääsu Tartu Ülikooli laboritele. Iga semestri lõpus antakse rahaline preemia igas ülikooli valdkonnas ning jagatakse ka neli eripreemiat.


29 PATENDID, PATENDITAOTLUSED JA LEIUTISED Tartu Ülikoolil oli 2011. aasta lõpuks 48 patendiga kaitstud leiutist. Igal aastal taotletakse kaitset keskmiselt seitsmele uuele leiutisele. Enne patendi taotlemist tuleb aga põhjalikult analüüsida, kui suure tõenäosusega sooviks mõni ettevõtja leiutist kasutada. Seetõttu on võimalikust leiutisest teatamisi alati rohkem kui esitatud patenditaotlusi.

mln €

Tartu Ülikooli intellektuaalomand on olnud oluline sisend mitmetele ülikoolist võrsunud ettevõtetele (AS Quattromed, OÜ Müomeetria, AS Regio, OÜ Positium, OÜ Kinasera, KPA Scientific OÜ jt) ning tehnoloogia arenduskeskustele. Enam kui 10-aastase töö tulemusena on märgatavalt kasvanud ülikooli tulud intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest. 2011. aastal olid tulud kokku 76 000 eurot. Kuni 2011. aasta lõpuni arvestas ülikool intellektuaalomandi tuludena ainult tööstusomandi objektide kasutusest laekunud summasid, arvestust ei peetud autoriõiguse tulude üle.

60

21. jaanuaril 2011 toimus ettevõtjaile ja arendajaile avatud 50 103töötoas Lepingud uste päev. Priit Priimägi tutvustamas leiutiste ettevõtetega 51 robot-tolmuimejat 40 58 51

30 20

75

Euroopa Liidu Tartu Ülikooli48arvutiteadlased eesotsas vanemteadur Sa87 tõukefondid tish Sriramaga demonstreerisid avalikkusele Eesti esimest Muud Eesti lepingud 63 119 koduhooldusrobotit, mis on mõeldud abistama eakaid ja sü46 damehaigeid. Robot võimaldab jälgida patsientide seisundit 25 130 136 152 hooldaja kohalolekuta, andes patsientidele võimaluse elada 2009 iseseisvalt 2010 ja privaatselt 2011 kodus

19

10 194

0

Euroopa Komisjon jm välisrahastus

2008

100

2008

90

2009

2010

2011*

91

80 70

30 20 10 0

60

60

50 40

76

70

60 48

40

39 25

29

38 39

25 2

Tartu Ülikool

47

8

Tallinna Tehnikaülikool

Jõusolevate patentide arv

21

16 Tartu Ülikool

16

22

Tallinna Tehnikaülikool

Patenditaotluste arv

Tartu Ülikool Tulud (tuh €)**

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli patentide ja patenditaotluste arv aastatel 2008–2011 (*2011. aasta esialgsed andmed). Tartu Ülikooli tööstusomandi objektide kasutusse andmisest saadud tulu (** ei sisalda autoriõiguste kasutada andmisest saadud tulu)


30

ÜLIKOOLILT ÜHISKONNALE TÄIENDUSÕPE Tartu Ülikool on kasvanud suurimaks täiendusõppe pakkujaks Eestis

EESMÄRK: Ülikool kujundab elukestva õppe hoiaku, olles avatud eri sihtrühmadele

2011. aastal suurenes Tartu Ülikooli täiendusõppes osalejate arv varasema aastaga võrreldes 20%. Oma teadmisi ja oskusi täiendas kokku üle 30 000 õppija ligi 1600 kursusel. Tulud täiendusõppe korraldusest suurenesid 2010. aastaga võrreldes 16%, ulatudes 3,36 miljoni euroni. Lisaks toimus täiendusõpe veel mitmesuguste arendusprojektide toetusel. 2 400

kursuste arv

25 138

1 800 19 123 2 1 400 200 1 600 800

20 945 kursuste arv

950 19 123 2007 950

1 465 1õppijate 385 arv

20 945

2008 986

1 599

30 160

25 138 1 465

2009

2010

36 18 000 000 27 000 9 000

21 308 1 385

36 000 27 000

21 308

986

1 2000

600

30 160

õppijate arv

1 599 18 0 000 2011

9 000

Tartu Ülikooli täiendusõppekursuste ja õppijate arv aastatel 2007–2011

E-õppe 6000 toega täiendusõppekursustel osalejate arv on viimastel aastatel pidevalt 06 000 5 057 koolitustel kursuste arv täielikult õppijate arv2010 ja veebitoega kasvanud. 2011. õppis veebipõhistel 2007 aastal 2008 2009 2011 500eri liiki kaugkoolituskursustel kokku üle 5000 4 307 ning õppija (17% enam kui5 000 2010. 4 156 aastal). Neist ligi 2000 õppijat osales 84 täielikult veebipõhisel koolitusel. 400

3 293

600 300

3 461

kursuste arv

500 200

400 100

185 3 293

189 3 461

2007

2008

185

189

2007

2008

3000 200 100

4 000

õppijate arv 315 4234 307 4 156

5 057

63 000 000

235

52 000 000

4 1 000 000 315 2009

30000 2010 234

2011 235

2 000 1 000

0

0 2009

2010

2011

Tartu Ülikooli e-täiendusõppe kursuste ja õppijate arv 2007–2011 Kõige rohkem koolitusi korraldas 2011. aastal sotsiaal- ja haridusteaduskond, põhiosas õpetamise ja psühholoogia valdkonnas. Kõige rohkem õppijaid oli elukestva õppe keskuse korraldatud koolitustel (5190 õppijat), järgnesid sotsiaal- ja haridusteaduskond (4582), arstiteaduskond (4268), filosoofiateaduskond (2894) ja Narva kolledž (2583).


31 Kõige populaarsemateks koolitusteks, mis toimusid 2011. aastal viis ja enam korda, olid „Venemaa ja naabruspoliitika sihtriikide ärikeskkond ja ühiskond“, „Tunne iseennast: Praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse“, „Vestluse juhtimise tehnikad“, „Välivaatlused ja kollektsioonid loodushariduses“, „Eesti õigekeelsus ja 232 ametitekstide koostamine“, „Mentorikoolitus – 2011 algajate Võru maakond 353 õpetajate ja praktikantide juhendamine haridusasutustes“, 2010 1 351 Viljandi maakond 1472 „Parem õigusloome ja õigusaktide mõjude hindamine“ ning 275 Valga maakond „Memode koostamine poliitika kujundamise protsessis“. 266 209 96 45 59

Saare maakond Rapla maakond Haridusteadused

2011. aastal osales Tallinnas ja Harjumaal ülikooli pakutud 312 täiendusõppekursusel veidi enam kui 5500 õppijat.

34% 2 125 29%

Sotsiaalteadused Pärnu maakond

1106 Arstiteadus 15% 149 Põlva maakond 277 Humanitaarteadused 10% 379 Lääne-Viru maakond Loodusteadused 6% 320 117 Lääne maakond5% Täppisteadused 76 288 Sporditeadused 1% Järva maakond 294 0% 5% 297 10% 15% Jõgeva maakond 119

20%

25%

30%

35% 3 429

Ida-Viru maakond

Tallinnas ja Harjumaal kokku suurenes Tartu Ülikooli täiendusõppes osalejate arv aastaga 1,9 korda

Tallinnas jätkati ürituste sarjaga „Tartu Ülikool Tallinnas!“, mille raames toimusid tasuta seminarid, lühikoolitused ja loengud. Ülikooli 2011. aasta tähtsamad koostööpartnerid olid Tallinnas Ericsson Eesti AS, OÜ Eesti Energia Jaotusvõrk, AS Eesti Post, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium ning Tallinna linnavalitsus. Lisaks tutvustati ülikooli teenuseid ja täiendusõppevõimalusi veel 53 ettevõttele ja organisatsioonile.

Tartu Ülikooli täiendusõppe temaatiline jaotus2745 2011. aastal 0

1 000

2 000

3 000

4 000

232

maakond eesmärgiga kooskõlas korraldati täienÜlikooliVõru arengukava 1 351 Viljandi maakond dusõpet edukalt ka väljaspool Tartut. Tartumaa kõrval eris275 Valga maakond tusid suurema osalejate arvuga koolituste toimumiskohana 209Pärnumaa ja Viljandimaa. Need SaareIda-Virumaa, maakond Harjumaa, 45 on piirkonnad, kus tegutsevad ülikooli kolledžid või asub Rapla maakond 2011 2 125 ülikooliPärnu esindus. maakond 379 232 117 353

Lääne-Viru maakond Võru maakond Lääne maakond

2010

1 351 1472

275 297 266 209 Ida-Viru maakond Saare maakond 96 0 45 1 000 Rapla maakond 59

3 429 3 000

4 000

2 125

Pärnu maakond

1106 149 277 379 320 117 76 288 294 297 119

Põlva maakond Lääne-Viru maakond Lääne maakond Järva maakond

Jõgeva maakond

2009

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

Tartu ja Harju maakonnas Tartu Ülikooli täiendusõppes osalejate arv aastatel 2009–2011

Jõgeva maakond Valga maakond

2 000

2010

2 911 2 219 0

2011

288

Viljandi Järva maakond maakond

2011

5 543 Harju maakond

2010

149

Põlva maakond

12 361 10 656 10 476

Tartu maakond

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmiga Primus on riik seadnud eesmärgiks arendada kõrgkoolipedagoogikat ning luua õppejõududele võimalused õpetamisalaseks täiendusõppeks. Õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamist koordineeris ja korraldas 2011. aastal programmi ühe partnerina Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskus (teine koolituse korraldaja oli Tallinna Ülikool).

3 429

Ida-Viru maakond

2745 0

1 000

2 000

3 000

4 000

Tartu Ülikooli täiendusõppes osalejate arv kursuste toimumiskoha järgi 2011. aastal ja võrdluses 2010. aastaga, v.a Tartu ja Harju maakonnas, välismaal ning veebipõhiselt või kaugkoolitusena toimunud koolitused

12 361 10 656 10 476

Tartu maakond

2011

5 543 Harju maakond

2010

2 911 2 219 0

3 000

2009 6 000

9 000

12 000

15 000


32 2011. aastal osalesid Tartu Ülikooli korraldatud õpetamis- ja juhendamisoskuste kursustel Eesti kõrgkoolide õppejõud ja õpetavad doktorandid ning õppetööd tegevad spetsialistid kokku 1363 korral: Tartu Ülikoolis õppetöö tegijaid 654 korral ja teiste Eesti kõrgkoolide töötajad 709 korral. Kokku osales Tartu Tartu Ülikooli korraldatud Ülikooli korraldatud õpetamisalastel täienõpetamisalastel täiendusdusõppekursustel 998 õppejõudu, neist 448 õppekursustel osales 2011. Tartu Ülikooli töötajat ja 550 teiste Eesti aastal ligi 1000 õppejõudu, kõrgkoolide töötajat. neist 55% teistest Eesti kõrgkoolidest Sama programmi raames pakkus Tartu Ülikool täiendusõppekursusi ka väljundipõhiste õppekavade arendajatele, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega 12 361 tegelevatele spetsialistidele ning üliõpilaste nõustajatele 10 656 10 476 ja õppekorraldusspetsialistidele. Neil kursustel osaleti 485 korda. Osalejatest 70% moodustasid teiste Eesti kõrgkoo2011 lide töötajad. 2010

Tartu maakond

5 543 Harju maakond

2 911 2 219 0

2009

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

Õpetamis- ja juhendamisalased täiendusõppekursused

7% 13%

Väljundipõhise 12 361õppekava arendamise 10 656 täiendusõpe

Tartu maakond

10 476

6%

1200 70

1000 800 600 400

192 64 55 27

77

654

709

Tartu Ülikooli töötajaid

Teiste Eesti kõrgkoolide töötajaid

200

Harju maakond

Nõustamisoskuste koolitused (õppija toimetuleku toetamiseks) Varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise koolitused Väljundipõhise õppekava arendamise täiendusõpe

2 911 2 219 0

5 543 74%

3 000

Õpetamis- ja juhendamisalased täiendusõppekursused

(õppija toimetuleku 6 000 toetamiseks) 9 000 12 000

15 000

Programmi Primus vahendusel Eesti kõrgkoolide töötajatele Tartu Ülikooli korraldatud täiendusõppekursuste jaotumine 2011. aastal 1200

0

Varasemate õpingute ning 2011 töökogemuse arvestamise koolitused 2010 Nõustamisoskuste 2009 koolitused

70

1000 800 600 400

192 64 55 27

77

654

709

Tartu Ülikooli töötajaid

Teiste Eesti kõrgkoolide töötajaid

200

Nõustamisoskuste koolitused (õppija toimetuleku toetamiseks) Varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise koolitused Väljundipõhise õppekava arendamise täiendusõpe

0 Õpetamis- ja juhendamisalased täiendusõppekursused

Programmi Primus vahendusel Eesti kõrgkoolide töötajatele Tartu Ülikooli korraldatud täiendusõppekursustel osalemine 2011. aastal

24.–26. jaanuaril 2011 toimus Tartus riigi ja kõrgkoolide koostöös korraldatud kolmepäevane rahvusvaheline konverents „Kas õpetamine on kunst või teadus?“, mille eesmärk oli kujundada Eesti õppejõudude valmisolekut oma õpetamisoskusi arendada ja uurida. Õhtusel vastuvõtul tunnustati Primus programmi 2010. aasta parimaid. Parimaks partneriks valiti Tartu Ülikool

13% 6%


33

Kursuste arv

2011. aastal osales suveülikoolis 27 eestikeelsel kursusel 532 õppijat, kellest kõige suurema osa moodustasid õpetajad ja haridustöötajad. Populaarsemad suveülikooli kursused olid „Enese ja suhete juhtimine tööl“, „Huvijuhtide suveakadeemia – väärtustades huvijuhti“, „Õppejõudude suveakadeemia“, „Leinanõustamine ja leinateraapia“, „Kuni kolmeaastase lapse arengu toetamine“, „Jaapani hüppepakk“ ning „Toitumine, psüühika ja kultuurierinevused“.

120

Tartu Ülikooli talveülikooli 16 kursusel osales 234 õppijat Eestist ja Soomest. Tööalaselt kasulike koolituste kõrval avati täiendusõppeprogrammid ka laiemale huviliste ringile, sest viimastel aastatel on osalejad enam tundnud huvi teemade vastu, mis on seotud tervise, spordi, kultuuri ja kunstiga. Menukaimad talveülikooli kursused olid „Õigustõlge“, „Kultuuritöötajate talveakadeemia“, „Ametniku eetika ja andmekaitse“, „Narratiivide analüüs: võimalus uurida, kuidas jutustatakse elu ja ennast selles elus“, „Normaalne söömine“, „Andekate õpilaste arendamine loodusteadustes“, „Spordipsühholoogia töötuba spordiga tegelevate laste vanematele“ ja „Eesti keele kursus soomlastele“.

Rahvusvaheliste kursuse arv

Eestikeelsete kursuste arv

Rahvusvahelistel kursustel osalejate arv

Eestikeelsetel kursustel osalejate arv 1 023

100

1 000 687

80

800

674 534

60 40

268

232

197

532

13

42 2007

17

36 2008

21

27

13

2009

400 200

48 2010

600

221

132

20 0

1 200

Osalejate arv

Tartu Ülikooli suveülikoolis toimus kokku 44 kursust 753 osalejaga. 2011. aastal seati eesmärgiks pakkuda eestikeelses suveülikoolis vähem, kuid kitsamale sihtrühmale mõeldud kursusi, mistõttu nii suveülikooli kursuste kui ka osalejate arv 2010. aastaga võrreldes langes.

17

27

0

2011

Külastajate arv

Tartu Ülikooli suveülikooli kursuste ja neil osalejate arv aastatel 2007–2011 80 000

Loodusmuuseum 2011. aastal Tartu ülikooli väärikate ülikool alustas Pärnu kolledži eest70 000oli rahvusva18 890 Kunstimuuseum heline suveülikool varavedamisel 2010. aasta kevadsemestril tegevust Pärnus ja 60 000 Ajaloo muuseum semast aastast edukam kutsuti seejärel ellu ka Tartus. 2011. aastal laienes vää2011. aastal avas Tartu 15 357 50 000 – 17 kursusel osales 221 rikate ülikool Tallinnasse ja Saaremaale. Kui esimesel Ülikool suveülikooli 40 000 õppijat 26 riigist. Esmaaastal osales väärikate ülikooli 18programmid 769 19 892 Hiina 16 445 kordselt30toimusid rahõppetöös 925 inimest, siis partnerülikoolidele 000 7 000 9 500 vusvahelised suvekur2011. aastal osalejate arv 9 000 42 483Eakate hulgas populaarse 20 000 sused ka Pärnu kolledžis kahekordistus (1723 osaväärikate ülikooli vanim 21 378 10 000ning Viljandi 20 005 17 930 29 osalejaga lejat). Väärikate ülikooli osaleja on olnud 97-aastane kultuuriakadeemias 28 osalejaga. Välismaalaste loengud toimusid Tartus, 0 2008 2009 keele kursused. 2010 2011 seas olid endiselt populaarsed eesti Tallinnas, Pärnus ja SaaSotsiaalteaduste valdkonna programmide korraldaremaal koostöös kohaliku misel tehti koostööd Läti ülikooli, Vilniuse ülikooli, omavalitsusega. Peterburi riikliku ülikooli, Kiievi Mohyla akadeemia ning Utrechti ülikooliga. Õppetöö ja ekskursioonid toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus ning Saaremaal. Kolme ülikooli koolitusprogrammi raames toimus ühel nädalal õppetöö Tallinnas, seejärel Venemaal Peterburi riiklikus ülikoolis ning Ukrainas Kiievi Mohyla akadeemias. Üliõpilasi tõid Tartu Ülikooli rahvusvahelisse suveülikooli San Diego State University Ameerika Ühendriikidest ning Shanghai ülikool, Southeasti ülikool ja Shanghai teaduse ja tehnoloogia ülikool Hiinast.

Tartu Ülikooli väärikate ülikooli lõpuaktus peahoone aulas 26. mail 2011


34 ÜLIKOOLI MÄLUASUTUSTE TEGEVUS EESMÄRK: Ülikooli mäluasutused pakuvad haridus-, kultuuri- ja infoteenuseid eri külastajarühmadele ning osalevad teadus- ja arendustegevuses ning teaduse  populariseerimises 2011. aastal kasutas ülikooli raamatukogu 53 159 registreeritud lugejat, kellest 60% (31 398 lugejat) olid ülikooli liikmed. Võrreldes 2010. aastaga kasvas ülikooliväliste lugejate arv 2,5% võrra. Raamatukogu peamaja külastati 228 528 korral, laenutati 823 945 teavikut. Virtuaalkülastusi registreeriti 4 462 404 – ligi 70% enam kui eelmisel aastal. Ülikooli raamatukogu kogude suurus ületas 3,7 miljonit eksemplari. 2011. aastal olid Tartu Ülikooli arvutivõrgus kättesaadavad 113 teadusandmebaasi 20 823 e-ajakirjaga. Tähtsal kohal oli raamatukogu tegevuses 2011. aastal digitaalkogude ja e-teenuste arendamine. Riigi infosüsteemide ameti toetusel osteti juurde teine robotskänner. Tänu sellele kasvas e-õpikute ning teadus- ja kultuurilooliselt oluliste vanaraamatu jt kogude kättesaadavus veebikeskkonnas. Eri otsimootorite (nt FirstSearch, Scientific Commons, Base) kaudu oli ülikooli digitaalarhiiv DSpace sidustatud rohkem kui 1200 sisutootja miljonite kirjete ja täistekstidega.

2011. aasta aprillis tähistas omal ajal üheks maailma astronoomia Tar t u tähetor n keskuseks peetud Tartu tähetorn avas oma 20 0. 200. aastapäeva ning avas pärast sünnipäeval uksed põhjalikku renoveerimist moodmuuseumina sa muuseumina uksed kõigile huvilistele. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli maailmas üks esimesi, kes mõõtis aastatel 1835–1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti Struve ja Carl Friedrich Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn. Tähetorni restaureerimist ja muuseumiks seadmist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond. Aastapäevaürituste korraldamisel olid toeks kultuuriministeerium, Tartu linnavalitsus, Eesti kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu.

Projekt „Eesti e-varamu ja teavikute Raamatukogu hallatava Tartu säilitamine (esimeÜlikooli digitaalarhiivi DSpace ne etapp)“ nimetati materjale kasutati 2011. aastal Eesti teaduse inf3,55 miljonil korral rastruktuuri teekaardi objektide nimekirja. Projekti raames rajatakse muu hulgas ülikooli raamatukogu juurde paberi massneutraliseerimise keskus, mis on esimene Eestis ja kogu Põhja-Euroopas (tehnoloogia, mis võimaldab oluliselt pikendada liighappelisel paberil olevate trükiste säilivust). Koostöös üliõpilasesindusega jätkati ööraamatukogu projektiga. Eksamiperioodil olid kuni südaööni tudengite kasutuses valdkonnasaalid, kojulaenutus ja kõik arvutitöökohad, pakuti kerget kehakinnitust ja vaimuvirgutust. Laste eest hoolitsesid lastetoas raamatukogu töötajad, naiskorporatsiooni korp! Filiae Patriae ning üliõpilasesinduse liikmed.

Tartu tähetorni 200. aastapäeva tähistamine ja tähetorni muuseumi avamine Toomemäel 27. aprillil 2011

Tartu Ülikooli Muuseume külastati 2011. aastal 76 730 korda. Külastatavus kasvas tänu restaureeritud ja uue ekspositsiooni saanud Tartu tähetorni avamisele, atraktiivsetele teadust ja ülikooli populariseerivatele üritustele, näitustele ning haridusprogrammide korraldamisele. Tartu Ülikooli Muuseumide külastajate arv kasvas 2011. aastal varasemate aastatega võrreldes ligi 1,6 korda


197

132

20 2009

Ajaloo muuseum 15 357

50 000

40 000 30 000

16 445

18 769

19 892

20 000

9 000

9 500

7 000

10 000

17 930

20 005

21 378

2008

2009

2010

42 483

0 2011

Tartu Ülikooli Muuseumide külastajate arv aastatel 2008– 2011 2011. aastal käis ülikooli ajaloo muuseumiga, sealhulgas tähetorni, toomkiriku tornide ja anatoomikumiga, tutvumas ligi 42 500 külastajat. Peale selle osales ülikooli ajaloo muuseumis korraldatud vastuvõttudel ja pidulikel üritustel enam kui 12 200 inimest. Ülikooli ajaloo muuseumis koostati 2011. aastal kaks suurt näitust, millest üks pühendus arheoloogiale ja teine ülikooli ajaloole. Näitust „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“ täiendasid loengud, noortele mõeldud haridusprogramm „Peidetud aarded“ ja vanematele õpilastele mõeldud programm „Surnud kõnelevad“. Näitusel „Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!“ sai läbi Tartu ülikooli ajaloo, alates 17. sajandist kuni tänase päevani, näha, kuidas tudeng sai hakkama eluga, mis jäi väljapoole auditooriumi. Ülikooli loodusmuuseumi juhtimisel käivitati Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi projekt „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik“ (NATARC) ning jätkus sellega seotud elurikkuse informaatika arendamine (PlutoF pilv, e-elurikkus). NATARC leidis äramärkimist Euroopa Liidu uuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2011. aasta analüüsis „National open Access and preservation policies in Europe“. Lõppes Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi toel toiminud rahvusvaheline keskkonnaharidust populariseeriv projekt COBWEB (Communicating the Baltic). Sama programmi toetusel alustati loodusmuuseumis koostöös Soome riiklike instituutide, Läti ülikooli ja AHHAA teaduskeskusega uut rahvusvahelist keskkonnahariduslikule teavitusele suunatud programmi FOODWEB (käsitleb Läänemere ja selle ümbruse keskkonnaprobleeme ja nendega seotud toidukvaliteedi küsimusi) ning Tartu Ülikooli, Rootsi ja Soome loodusmuuseumi ning Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli looduse mitmekesisuse infosüsteemide arendamise koostööprojekti BalticDiversity.

2010

27

35

0

2011

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi juhtimisel saavutati Eesti Teaduste Akadeemia egiidi all Eesti täieõiguslik liikmestaatus organisatsioonis Consortium of European Taxonomic Facilities (CETAF), mis koondab Euroopa peamisi loodusmuuseume ning osaleb Euroopa Liidu süstemaatikaalaste suurprojektide kavandamisel. Ülikooli loodusmuuseumi külastas 18 890 inimest, neist 6769 seoses õppetööga (õpilaste zooloogiaring ja õppeprogrammid ning õpilaste ja õpetajate koolitused). Ülikooli kunstimuuseumis avati 2011. aastal näitus „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja Saksa puulõikekunst 16. sajandil“. Saksa maalikunstniku ja graafiku Albrecht Düreri 540. sünniaastapäeva tähistamiseks avatud virtuoossete puulõigete originaalide väljapanekut täiendasid tema kaasaegsete tööd. Samuti eksponeeris väljapanek puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid. Humanitaarteaduste ja ülikooli kunstivaramu populariseerimiseks toimusid esmakordselt kunstimuuseumis teadlaste öö ja kunstikolmapäevade sari. Kunstikolmapäevad, kus oma ala spetsialistid käsitlesid kunsti eri aspekte seotuna muuseumi näituse teemaga, toimusid iga kuu ja olid publikurohked. 2011. aastal käis kunstimuuseumis 15 375 külastajat ning giiditeenust pakuti kokku 274 rühmale viies keeles. 597 888

600 000

405 786

500 000

põhifond

400 000 300 000 200 000 100 000

0

8 000 6 000

juurdekasv 2011

7 407

18 890

Kunstimuuseum

17

70 968 30 298

80 701

4 000 2 000

0 LM botaanika- ja mükoloogiamuuseum

60 000

Loodusmuuseum

200 48

8 172

80 000 70 000

13

LM zooloogiamuuseum

27

119

2008

21

LM geoloogiamuueum

Külastajate arv

2007

36

867

17

Kunstimuuseum

42

Ajaloo muuseum 1 696

0

13

Tartu Ülikooli Muuseumide kogude suurus ja juurdekasv Nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu 2011. aastal, sealhulgas loodusmuuseumi kolme osakonna lõikes Olen oma praeguse tööga rahul 48% Ülikooli tutvus 2011. aastal Tulen oma botaanikaaia praeguses töökohaskollektsioonidega tööalaselt hästi toime 57% 16 746 piletiga külastajat, avamaakollektsioone külastas end tööturul konkurentsivõimelisena 41%aasta 113 900Tunnen inimest. Ülikooli botaanikaaias kasvas 2010. sügise inventuuri seisuga 7995 liiki 0% ja sorti taimi. 2011. 20% aastal rajati õppetöö paremaks toetamiseks ravimtaimede aed üldpindalaga 100 m2 (100 taimeliiki) ning sõlmiti töövõtuleping Maanteeametiga aasnelgi (Dianthus superbus) taasasustamiseks põhimaantee nr 1 Tallinna–Narva–Loo– Maardu teelõigu ehitusobjektil.

40%

Ei n


36 2011. aastal kiideti Eesti-Läti programmi raames heaks ja saadi Euroopa Liidu tõukefondide toetus Läti riikliku botaanikaaia, Tartu Ülikooli Botaanikaaia ja selle sõprade seltsi ning Läti keskkonnaarengu ühenduse ühisprojektile „Smart Botanic Gardens“. Projekti eesmärk on luua külastajatele interaktiivne kaart, topograafilised kaardid, ühine taimede andmebaas, vahetada kogemusi Eesti ja Läti botaanika­ aedade töötajate vahel ning muuta seega botaanikaaedade külastamine huvitavamaks.

Aktiivsed õpilastele ja õpetajatele mõeldud haridusprogrammide korraldajad olid ülikooli muuseumid ja botaanikaaed. 2011. aastal avati tähetornis Euroopa Liidu tõukefondide toel astronoomiat ja teisi sellega seotud teadusi populariseeriv ekspositsioon ning uuendati loodusmuuseumi püsiekspositsiooni ja õpikeskkonda. Ülikooli muuseumid korraldasid tõukefondide ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel astronoomia, loodus- ja keskkonnhariduslikke teaduslaagreid, loenguid, viktoriine, vaatlusi, huviõhtuid ning koolitusi.

TEADUSE POPULARISEERIMINE

EESMÄRK: Ülikool tutvustab teadustulemusi ja teadlaskarjääri atraktiivselt laiemale avalikkusele

EESMÄRK: Ülikool teeb tihedat koostööd keskharidust andvate õppeasutustega ning pakub süvaõpet andekatele õpilastele Tartu Ülikool tutvustab eri üksuste eestvedamisel ja koostöös õpetatavaid erialasid, kaasab õpilasi ning populariseerib teadust üha nähtavamas võtmes. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, teaduskool ja Eesti Füüsika Selts käivitasid 2010. aastal füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programmi. Selle raames toimus praktiline õpe 2010/2011. õppeaastal 26 koolis ligi 600 osalejale. 2011/2012. õppeaastal registreerus programmile ligi 1200 õpilast 35 koolist.

Lasteülikool alustas Narvas tegevust 2007. aastal, hiljem laienes tegevus ka Tartusse ja Tallinnasse. Narvas toimusid loengud terve õppeaasta jooksul nädalavahetustel, Tallinnas sügisvaheajal ja Tartus kevadvaheajal. Tartus kuulas poolsada 8–12-aastast last ülikooli nõukogu saalis loenguid. Toimus ka ekskursioon Tartust Narva.

Ülikooli teaduskooli kursustel asus 2011/2012. õppeaastal õppima taas enam kui 1300 õpilast, seekord 178 koolist. Kuuest ainevõistlusest suurim oli matemaatikavõistlus „Känguru“ enam kui 13 400 osalejaga 360 koolist. Teaduskooli kodulehe rubriik „Ülikoolilt õpilastele“ kogus 2011. aastal üle 1000 registreerunud liikme. Lisaks arvukatele kursustele, võistlustele ja õppesessioonidele toimusid teaduskooli koordineerimisel üleriigilised olümpiaadid, mille eelvoorudes osalejate arv ulatus ligi 10 000 õpilaseni. Teaduskoolis ettevalmistuse saanud võistkonnad, kuhu kuulus kokku 91 üliõpilast, osalesid 16 rahvusvahelisel ainevõistlusel, sealhulgas üheksal ülemaailmsel olümpiaadil, kahel Euroopa olümpiaadil, kolmel Balti olümpiaadil ning kahel Eesti-Soome võistlusel. Teaduskoolis ettevalmistuse saanud õpilased võitsid kokku 33 individuaalset ja võistkondlikku medalit, sealhulgas viis kuldmedalit, seitse hõbemedalit ja 21 pronksmedalit.

Tartu Hansapäevad. Teaduslinn „Maa ja ilma mõõtmine” Toomemäel 22.–24. juulini 2011.aastal

Tartu Ülikooli Narva kolledži lasteülikooli Tartu loengud. Narva kolledži Eesti ajaloo lektori Kaarel Vanamöldri loeng ülikooli peahoone nõukogu saalis Teadusuudiste portaali Novaator Tartu Ülikooli teaeesmärk on vahendada eestidusuudiste portaali keelseid teadusuudiseid kõigile Novaator külastab huvilistele kooliõpilastest tippigal kuul ligi 60 000 teadlasteni. Lisaks teadusuudislugejat tele laiast ilmast kajastas portaal iga nädal Tartu Ülikooli tipp- ja noorteadlaste teadussaavutusi. Tudengitele ja üldhariduskoolide õpilastele mõeldud teadusvideote konkursi tarbeks loodi Novaatori videoportaal. Konkursi paremad tööd leidsid kajastamist ka Eesti Rahvusringhäälingu ETV saates „Ringvaade“. Tudengitele suunatud tegevustest on traditsiooniks kujunemas Novaatori doktorantide populaarteaduslike artiklite konkurss. 2011. aasta kahes voorus laekus kokku 35 artiklit.


37 KULTUURI- JA SPORDITEGEVUS EESMÄRK: Ülikool loob oma liikmeskonnale toetavad tingimused osaleda kultuuritegevuses ning tegeleda tervise ja saavutusspordiga Loomingulisest kultuuritegevusest huvitatud inimeste tööd korraldab ja koordineerib MTÜ Tartu Üliõpilasmaja, mille liikmeteks on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. 2011. aastal tegutses üliõpilasmaja juures kolmteist kultuurikollektiivi, millest suurem osa liidab Tartu Ülikooli üliõpilasi, töötajaid ja vilistlasi.

Tartu Akadeemilise Meeskoori 2011. aasta oli tegevusrohke, kokku toimus ligi 30 esinemist. Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Inseneride Meeskoor tähistasid oma peadirigentide Alo Ritsingu ja Ants Üleoja 75. eluaasta täitumist juubelikontsertide sarjaga. Sünnipäevi tähistasid kolme koori (kaasatud oli ka Eesti Rahvusmeeskoor) kontserdid Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Jõhvis. Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (kunstiline juht Aveli Asber) üheks meeleolukaks sündmuseks oli 2011. aastal ühine kontsertetendus Läti ülikooli tantsuansambliga Dancis. Kontsertetendus oli osa Läti ühe tuntuma tantsuansambli Dancis 65. aastapäeva üritustest. Ülikooli rahvakunstiansambel astus kontserdil üles kõigi oma rühmadega 140 tantsija osavõtul. 66. tantsuhooajal tegutses ansamblis kaheksa koosseisu jagu tantsijaid: vilistlasrühm, tudengite segarühmad, neiduderühmad ja lasterühm.

Detsembris andsid Tar2011. aastal tähistas Tartu tu Ülikooli AkadeemiÜlikooli Kammerkoor 40. line Naiskoor ja Tartu aastapäeva kontserdiga Ülikooli Kammerkoor „Elu on alles uus“ ülikooli ülikooli kunagises kirikunagises kirikuhoones kuhoones ühise jõulukontserdi „Ootsin pühi Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid (dirigent tulevada“. Spetsiaalselt Enno Tubli) kogus tuntust heatasemelise, huvitava üheks õhtuks kokku panrepertuaariga, omanäolise ning oma ideid propageeriva dud kontserdil laulsid ülikooli naiskoor ja kammerkoor kontsert- ja tantsuorkestrina. 2011. aasta oli Popside jaoks kaunimaid jõululaule. esinemisterohke. Lisaks Tartu Ülikooli ja kaitseliidu Tartu akadeemilise malevkonna esindamisele eri tähtsündmustel, Rahvusvahelisel muusikapäeval jagasid Eesti Kultuurkapi- toimusid mitmed kontserdid nii kodu- kui ka välismaal. tal ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaid, tunnustades nii Eesti muusikuid. Alates 2001. aastast ülikooli kammer- Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri kevadkontserdil sai koori peadirigendi ning 2005. aastast ülikooli naiskoori pea- nautida esmaesitust, Tauno Aintsi teost «Akadeemiline dirigendina töötanud Triin Koch pälvis helikunsti sihtka- prelüüd sümfooniaorkestrile». Kontserdil kõlas seekord pitali aastaauhinna silmapaistvate saavutuste eest dirigendi ka uuem filmimuusika. Esitlusele tulid tuntud meloodiad ja koorimuusika arendajana. Eesti muusika tipptasemel filmidest „Gladiaator“, „Titanic“, „Kariibi mere piraadid“, salvestamise eest pälvis tunnustuse Maido Maadik, kes „Sõrmuste isand“ ja „Nimed marmortahvlil“. Ülikooli sümon naiskoori auliige aastast 2005. Dirigent Triin Kochi nii fooniaorkestrit dirigeerib Lauri Sirp. Eesti kui ka välismaa kooriteoste tõlgendused on pälvinud paljudel konkurssidel žürii ja publiku vaimustuse. 2011. Tartu Üliõpilasteater alustas 2011. aastal oma 12. hooaega. aastal toimunud XI noorte laulupeol oli Triin Koch neidude Katsetel võeti vastu üheksa uut näitlejat. Uuslavastustena kooride liigijuht. tulid välja A. Vvedenski „Ivanovite jõulupuu“ ning S. Mro žeki „Ulgumerel“, mida etendati nii Tartus kui ka TalÜlikooli akadeelinnas. Tartu linna kultuuriosakond toetas üliõpilasteatri Tartu Ülikooli Akadeemiline miline naiskoor osalemist Valkas rahvusvahelisel teatrifestivalil „Talvils Naiskoor tunnistati taas parimaks võitis rahvusva2011” lavastusega „Ivanovite jõulupuu” (lavastaja teatri naiskooriks helisel koorifeskunstiline juht Kalev Kudu). tivalil „Tallinn 2011“ naiskooriY galerii (galerist Kaisa Eiche) 2011. aasta programmis de kategoorias esikoha ning pääses esinema grand prix’ osales 81 kunstnikku ja loomeinimest. Lisaks traditsioonilivooru. Lisaks pälvis Triin Koch Eesti dirigendi eripreemia. se kunstikuu „Art ist KuKu Nu Ut“ korraldamisele jätkusid Tallinna koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline koori- galeriis ka kohtumised ning kirjandusõhtute sari „Topofon“. konkurss. Festival tõi Tallinna kokku 35 koori ja 7 vokaa- Aasta jooksul toimunud näituste eesmärk oli tutvustada lansamblit. Riikidest olid esindatud Ameerika Ühendriigid, mitmete seni tundmatute, kuid ka juba tuntud kunstnike Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, ja fotograafide töid. Soome, Šveits, Tšehhi, Ukraina ja loomulikult Eesti.


38 Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi oli 2011. aasta lõpu seisuga 19 spordialaliidu, Eesti Akadeemilise Spordiliidu ning Tartu Spordiliidu liige. Spordiklubi klubiliikmete arv oli aastalõpu seisuga 1261, nende hulgas saavutus­ sportlased (372), noorsportlased (1004) ja treenerid (85). Saavutussportlaste arv kasvas aastaga hüppeliselt (23%) – lisandus kolm pallimängu võistkonda ning paljud spordikooli lõpetanud jätkasid klubis saavutussportlastena. Iga päev tegeleb Tartu Ülikooli Akaspordiklubis harrastusdeemiline Spordiklupordiga keskmiselt 350 bi tunnistati taas Eesti spordihuvilist. parimaks kergejõustikuklubiks Ülikooli akadeemilise spordiklubi kergejõustiklased võitsid sise- ja välishooajal kokku kõikides vanuseklassides 89 Eesti meistritiitlit. 2011. aastal püstitasid spordiklubi kergejõustiklased 12 Eesti rekordit. Aasta naiskergejõustiklaseks valiti kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ja aasta treeneriks Martin Kutman. Suvel võitis Iljuštšenko pronksmedali ülemaailmsel universiaadil Shenzhenis. See oli talle esimeseks tiitlivõistluse medaliks. Eesti Kergejõustikuliidu noorsooklassi parimaks naiskergejõustiklaseks valiti seitsmevõistluse Euroopa meister U-23 vanuseklassis Grit Šadeiko ja selle vanuseklassi aasta treeneriteks Anne ja Taivo Mägi. Juuniorideklassi parim ja edukaim rekordipüstitaja oli 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi.

Korvpallimeeskond Tartu Ülikool/Rock (alates 2011. aastast Eesti Akadeemilise sügisest kannab meeskond Tartu Spordiliidu aastapäeÜlikool nime) tuli 2011. aastal vaturniiri võitis Tartu Eesti karikavõitjaks ning EesÜlikool ti meistrivõistlustel hõbedale. Tartu Ülikooli korvpallinaiskond tuli eelmisel hooajal Eesti naiste meistrivõistlustel hõbedale ning TÜ/Eedeni võrkpallinaiskond lõpetas hooaja kolmanda kohaga. Eesti Akadeemilise Spordiliidu aastapäevaturniir tõi Tartu Ülikooli spordihoonesse üle paarisaja Eesti kõrgkoolide õppejõu ja töötaja. Peale kõrgkoolide õppejõudude ja spordiklubide töötajate osalesid turniiril ka Tartu ja Tallinna linnavalitsuse, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti rahvusringhäälingu töötajad. Võistluste kavas oli korvpall, võrkpall, male ja lauatennis, mõõtu võeti ka sõudeergomeetritel. Kevadel toimus Tähtvere puhkepargis teist aastat järjest ülikooli töötajate ja nende perede spordipärastlõuna. Osaleda sai jooksu-, rulluisu- ja kepikõnnirajal ning jalgrattakoolitusel algajatele ja kogenud liiklejatele. Põnevaid tegevusi jätkus ka lastele ning kõik osalejaid said kontrollida oma tervisenäitajaid. Spordipärastlõuna, nii nagu ka kaks ülikooli töötajate spordipäeva, korraldas ülikooli akadeemiline spordiklubi.

Tartu Ülikooli talispordipäev Käärikul 4. märtsil 2011


39

organisatsioon TÖÖTAJAD EESMÄRK: Ülikoolis töötab rahvusvaheline, kõrge kvalifikatsiooniga akadeemiline töötajaskond Tartu Ülikoolis töötas 2011. aasta lõpus 3 596 töötajat, neist 126 välisriigi kodakondsusega. Akadeemilistel ametikohtadel on viimasel viiel aastal töötanud ligikaudu 49% ülikooli töötajatest. Mitteakadeemiliste töötajate arv oli madalaim (alla 1 600) aastatel 2002–2004 ja kasvas aastani 2008. Kasvu üheks põhjuseks võis pidada Euroopa Liidu tõukevahendite ja muude projektipõhiste rahastamismeetmete arvu kasvu. 2011. aastal kasvas mitteakadeemiliste töötajate arv 80 võrra (veidi enam kui 4%). Tartu Ülikooli õppejõudude, teadustöötajate Õppejõud ning teistel 2011 ametikoh955 2010 töötavate 925 tadel 2009 951 töötajate arv 2008 942aas2007 943 tatel 2002–2011 2006 954 2005 2004 2003 2002

923 879 853 854

Õppejõud

Teadustöötajad

Teadustöötajad Teised töötajad 2011 955 793 2010 925 800 793 1 848 2009 951 778 800 1 768 2008 942 745 778 1 788 2007 943 755 745 1 789 675 2006 954 755 1 747583 2005 923 675 1 733 489 2004 879 583 1 694 439 2003 853 489 1 573 383 2002 854 439 1 568 383 0% 1 591

0%

Teised töötajad 1 848 1 768 1 788 1 789 1 747 1 733 1 694 1 573 1 568 1 591

50%

50%

100%

100%

Mitteakadeemilistest töötajatest 63% töötas 2011. aasta lõpus ülikooli akadeemilistes üksustes, 22% ülikooli tugistruktuuris ning 15% muudes ülikooli asutustes. Mitteakadeemiliste töötajate arv kasvas 2011. aastal 6% akadeemilistest üksustes ja 4% ülikooli asutustes ning jäi samale tasemele ülikooli tugistruktuuris. 100%

263

337

100%

80% 263

337

80%

403

40%

40%

797 1 160

20% 1 062

797

20%

457

60% 422

457

60%

285

0%

2002

0%

2002

2007

Professor Assistent, õpetaja

2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002

191 179 180 169 176 167 161 151 139 137 0

190 198 189 196 192 195 189 195 197 198 200

285

403 422 Muud asutused Tugistruktuur 1 160 1 062 Akadeemilised üksused 2007 2011

2011

Dotsent Vanemteadur, juhtivteadur

337 318 316 310 301 321 303 291 277 274 400

Tartu Ülikooli Muud asutused mitteakadeemilistel ametikohtadel Tugistruktuur töötavate töötajate paiknemine üliAkadeemilised kooliüksused struktuuris aastatel 2002, 2007 ja 2011

600

Lektor, vanemassistent Teadur

237 299 494 230 297 503 266 289 489 267 271 474 274 264 491 271 242 433 270 206 377 242 154 335 240 147 292 245 148 235 800

1000

1200

1400

1600

1800

Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate arv ametikohtade lõikes aastatel 2002–2011


40

9,3%

Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade võrdluses Tartu Ülikooli töötajate keskmine vanus oli 2011. aastal töötas 2011. aasta lõpus ülikoolis kõige rohkem teadureid 44 aastat. Akadeemiliste töötajate keskmine vanus oli 46 (494), mis on viimase kümne aasta lõikes kõige kiiremat aastat ning 15% akadeemilistest töötajatest olid vanemad kasvutempot näidanud ning abkui 60 aastat. Tartu Ülikoolis töötav teadur oli keskmiselt soluutarvult enim kasvanud 39 ning professor 54 aasta vanune. akadeemiliste töötajate rühm. Kahel kolmest Tartu Ülikooli töötajate keskmine kogupalk oli 2011. aastal Ülikooli akadeemilisest Doktorikraadi või sellele vas1 188 eurot kuus. Keskmine palk ülikoolis kasvas töötajast on doktorikraad tava kvalifikatsiooni nõue on 2011. aastal 3,6%. Nagu tööturul üldiselt, on ka üliülikoolis kehtestatud profeskoolis töötavate meeste palk mõnevõrra kõrgem kui sori, dotsendi, juhtivteaduri samalaadset tööd tegevate naiste palk. Suures osas ja vanemteaduri ametikohal on palgaerinevus seletatav asjaoluga, et naised töötöötamise puhul ning kohaldub alates 2018. aastast lekto- tavad pigem madalamatel ametikohtadel ning madalamalt ri ametikoha täitmisel. Kui 2007. aastal oli doktorikraad tasustatud valdkondades. 55%-l, siis 2011. aastal juba 67%-l akadeemilistest töötajatest, sealhulgas 74%-l täiskoormusega töötavatest Ülikooli töötajasakadeemilistest töötajatest. Teaduskraad oli kõikidest kond on rahvusvaVälisõppejõud ja -teadustöötajad akadeemilistest töötajatest 83%-l ning kõikidest üliheliselt mitmekemoodustavad veidi enam kui 6% kooli töötajatest 45%-l. sine. 2011. aasta Professor Dotsent Lektor, vanemassistent 70%Ülikooli akadeemiliste tööAssistent, õpetaja Vanemteadur, juhtivteadur Teadur Tartu lõpu seisuga töötas 60%arvust tajate 2011 aasta 191 lõpus 190 337 kõikidest 237 292 494 2011. olid töötajatest 58% ülikoolis 126 väNaised Mehed 50% 2010 179 198 230 48% 297 naised. 503 33% ning akadeemilistest318töötajatest Kõige lisriigi kodakond2009 180 189 316 266 289 489 40% 25% suurem on naiste osakaal assistentide ja õpetajate susega töötajat 34 2008 169 196 310 267 271 474 30% 21% 2007 ning 176 lektorite 192 301 274 264 491 (69%) ja vanemassistentide ametikohriigist. 2011. 12%aastal 20% 2006 167 195 321 271 242 433 32% tadel (63%). Hea sooline tasakaal iseloomustab teadurite, sõlmiti välistöötajatega 24 esmakordset lepingut. 2011. 25% 9% 2005 161 189 303 270 206 377 10% 18% 17% juhtivteadurite ja dotsentide ametikohtadel töötavaid tööaastal kasvas välisriigi kodakondsusega teadustöötajate 2004 151 195 291 242 154 335 8% 0% 2003 2011. 139 197 277 240 147 292 37 naisprofessorit tajaid. aasta lõpus töötas ülikoolis ja õppejõudude arv31-40 2010. aastaga (103-lt <=30 41-50 võrreldes 51-60 ligi 9%>60 2002 137 198 274 245 148 235 (19%), mis on nelja võrra rohkem kui 2010. aastal. Vaadates 112-ni), moodustades veidi enam kui 6% ülikooli akadee0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 akadeemiliste töötajate soolist jaotumist vanuserühmade miliste töötajate koguarvust. lõikes, võib märgata väiksemat naiste suhtarvu üle 60 aasta vanuste töötajate rühmas ja head soolist tasakaalu teistes 10% 2009 vanusrühmades. 2010

31%

Juhtivteadur

57%

Vanemteadur Teadur

humaniora

32% 50%

100%

Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate sooline jaotus ametikohtade lõikes 2011. aastal 70% 60% Naised

33%

40%

Mehed

25%

30%

21%

20%

32%

9% 8%

10% 0%

<=30

25%

31-40

41-50

12%

17%

18%

51-60

>60

Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate jaotumine soo ja vanusrühmade lõikes 2011. aastal 10%

4,5%

3,1%

6,4%

1,5%

1,0%

7,3%

5,8%

6,0%

2009 2010 2011

9,3%

2%

4,5%

3,2%

4%

4,3%

7,7%

7,4%

6,7%

8% 6%

0% humaniora

socialia

socialia

6,4%

6,0%

7,3%

realia et naturalia

medicina

ülikool kokku

48%

52% 0%

50%

5,8%

0%

43%

68%

4,5%

2%

69%

3,1%

Assistent, õpetaja

4%

63%

1,5%

37%

2011

1,0%

Lektor, vanemassistent

46%

4,5%

19%

54%

4,3%

81%

Dotsent

7,7%

6%

3,2%

Professor

Naised

7,4%

Mehed

6,7%

8%

realia et naturalia

medicina

ülikool kokku

Välisõppejõudude ja -teadustöötajate osakaal Tartu Ülikooli valdkondade lõikes ning ülikoolis kokku aastatel 2009–2011 Aastate jooksul on humaniora valdkonda iseloomustanud kõige suurem (6% ja enam) ning realia et naturalia valdkonda kõige kiiremini kasvav välisõppejõude ja -teadustöötajate osakaal. 2011. aastal kasvas välisõppejõudude ja -teadustöötajate osakaal viimati nimetatud valdkonnas – ülikooli välisteadlastest ja -õppejõududest 57% (64) töötas realia et naturalia valdkonnas. Välisõppejõududest ja -teadustöötajatest kõige suurem osa töötas teaduri ametikohal (44%). Vanemteaduri ametikohal töötas 21 ja professori ametikohal 17 välismaalast.


41 EESMÄRK: Ülikool soodustab töötajate enesetäiendamist ja rännet ning arendab rahvusvahelisele töötajaskonnale mõeldud tugiteenuseid

2011. aastal toimusid esmakordselt üleülikoolilised uuringud, mille eesmärk oli selgitada ülikooli töötajate rahulolu töökeskkonnaga ja juhtide rahulolu tugiüksuste tööga. Töökeskkonna rahulolu uuringusse Ülikooli töökeskkonda ja Eesti kultuuriruumi olid kaasatud kõik ülikooli esisseelamise ning sujuva töötamise toetamiseks posti aadressiga töötajad (3 250 Töökeskkonna rahulolu pakutakse ülikoolis töötavatele välismaalastele, töötajat) ning küsitlusele vasuuring näitas, et ülikooli teistest riikidest saabunud külalisõppejõududele tas neist veidi enam kui 36% töötajad peavad oma tööd ning nende pereliikmetele eesti keele õppimise (1 185 töötajat). Uuringus hinoluliseks ja huvitavaks ning võimalust. 2011. aastal osales eri taseme eesnati töötajate rahulolu juhtion uhked, et töötavad Tartu ti keele kursustel 34 välismaalasest õppejõudu mise, tööõhkkonna, tööruumi Ülikoolis või teadustöötajat ning kaheksa pereliiget. Teist ja -tingimuste, töö- ja palgaaastat järjest toimus spetsiaalselt ülikooli väkorralduse, info liikumise ja listöötajatele ning pereliikmetele kokku pandud arenguvõimalustega. Ülikooli Eesti kultuuri ja maa tundmise kursus. töötajad olid oma tööga kokkuvõttes rahul – sellise väitega oli täiesti, üldiselt või pigem nõus ligi 94% vastanutest. Õppeaasta alguses sügissemestril oli ülikooli rahvusvahe- Samuti pidasid ülikooli töötajad oma tööd oluliseks (98%) line kogukond oodatud rektori vastuvõtule ning järgnevale ja huvitavaks (98%) ning olid uhked, et töötavad Tartu Ülilinnaekskursioonile. Alates 2002. aastast korraldatakse koolis (94%). Tugiüksuste tööga rahulolu uuringus andis välisteadlastele ja -õppejõududele klubiõhtute sarja „Dor- 69 juhist tugiüksuste töö kohta tagasisidet 31 juhti (45% pater Dotzentenabend“, mille eesmärk on pakkuda ülikooli vastamiskutse saanutest). Uuriti tugiüksuste pakutavate rahvusvahelisele kogukonnale, aga ka teistele ülikoolipere lahenduste asjatundlikkust, kokkulepetest kinnipidamist, liikmetele, kultuurilist meelelahutust ning suhtlusvõimalust. teenuste kättesaadavust, suhtlemisoskust ning pakutava vastavust üksuse vajadustele. Väitega „kokkuvõttes olen 2011. aastal osales ülikooli üksuse tööga rahul“ nõustus keskmiselt üheksa vastajat sisekoolitustel vähemalt kümnest. ühel korral 1 061 töötajat Ülikooli sisekoolitustel (30% töötajatest). Aka2011. aasta sügisel toimus Tartu Ülikooli teine perepäev, osales 2011. aastal peadeemilised töötajad võtsid mille raames oodati kõiki ülikoolipere liikmeid tööle aegu iga kolmas ülikooli kõige enam osa õpetamiskoos laste, abikaasa või elukaaslase, õdede-vendade, töötaja oskuste koolitustest ning ema-isa, vanavanemate ja teiste lähedaste või kolleegidemitteakadeemiliste töötasõpradega. Philosophicumis, Chemicumis, botaanikajate puhul oli osaluskordade aias ning ülikooli muuseumides toimusid ekskursioonid, arv suurim tugiüksuste korraldatud infoseminaridel. Ühtlasi töötoad ja loengud nii suurtele kui ka väikestele. korraldati ülikoolis mitmeid sisekoolitussarju, mille esmane sihtrühm olid õppejõud ja teadustöötajad ning akadeemiliste struktuuriüksuste juhid (intellektuaalomandi seminarisari, PARTNERLUS JA RAHVUSVAHELISTUMINE juhtimisseminaride sarjad “Muutuv ülikool” ja “Eduka Vastavalt edetabeli Times juhtimise põhimõtted”). Varasemast süsteemsemalt ja Higher Education Word suuremas mahus pakuti ülikooli töötajatele inglise keele University Ranking aastaTartu Ülikool tõusis kursusi. te 2011–2012 tulemustele esimesena Baltimaade paigutus Tartu Ülikooli paülikoolidest maailma Programmi Primus toetusel töötas ülikoolis 14 mentorrimate ülikoolide nimekir3% paremate ülikoolide õppejõudu, kellelt sai pikaajalise mentorsuhte kaudu jas vahemikku 351–400. sekka õpetamise arendamisel tuge 26 algajat õppejõudu. 2011. Tegemist on iga-aastase aasta sügisel käivitati ülikoolis juhtimismentorluse edetabeliga, milles tuuakprogramm, mille raames alustas tööd seitse juhendaja ja se välja 200 parima ülikooli juhendatava koostööpaari töötsükliga kuni üks aasta. Men- pingerida ja järgmised 200 ülikooli rühmitatult. 2011. aastal toritena osales programmis endisi prorektoreid, dekaane märgiti esmakordselt eraldi ära ülikoolid, mis on viimastel ning teisi rikkaliku kogemuspagasiga juhte. aastatel läbi teinud suure tõusutee ning kelle puhul avaldatakse lootust, et nad jõuavad lähiaastatel maailma parima 200 hulka. Tšehhi, Poola, Türgi, Iraani ja India ülikoolide kõrval ennustatakse peatset jõudmist 200 esimese hulka ka Tartu Ülikoolile.


42 Eesti ülikoolide positsioon ülikoolide edetabelites Edetabel Times Higher Education World University Rankings (THE) QS World University Rankings (QS)

Hollandi Leideni ülikooli edetabel

Võrdlusülikoolide arv Tunnused, mille alusel edetabel koostatakse 200 parima pingerida, 13 tunnust, mis kirjeldavad õppekeskjärgmised 200 rühmi- konda, teadustulemuste mõjukust, teatatult dustöö mahtu, mainet küsitlustulemuste põhjal ja tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust. Analüüsitakse ligi 2000 6 tunnust: akadeemiliste liidrite ja ülikooli andmed. 400 tööandjate eksperthinnang, töötajate parimat reastatakse in- ja üliõpilaste suhtarv, tsiteeringute arv dividuaalselt, kuni 700. töötaja kohta, välisüliõpilaste ja akarühmitatult deemiliste töötajate arv Thomson Reutersi tea- Edetabli koostamisel kasutatakse ainult dusveebis indekseeritud publitseerimisnäitajaid. 2010.a. koostati publikatsioonide alusel viie tsiteeritavust iseloomustava tunreastatakse 500 suurema nuse alusel eraldi edetabelid, 2011.a. publikatsioonide arvuga muudeti metoodikat ja lisati publikatülikooli sioonide mõjukust hindavatele näitajatele institutsioonidevahelist koostööd mõõtvad näitajad.

Webometrics Ran- Umbes 12 000 king

4 tunnust: ülikooliga seotud veebilehtede arv, nendel olevate failide arv, otsingumootorite poolt leitud publikatsioonide ja tsiteeringute arv, ülikooli lehele suunavate välislinkide arv

Eesti ülikoolide positsioon edetabelites THE 2011–2012 edetabelis: Tartu Ülikool vahemikus 351–400

QS 2011 edetabelis: Tartu Ülikool vahemikus 501–550, eluteadustes (bioloogia, meditsiin, psühholoogia) 301.–350. kohal. 2011. a edetabelisse saamise eelduseks oli 3200 publikatsiooni olemasolu ajavahemikul 2005–2009, seega jäi TÜ pingereast välja. 2010. a edetabelis oli TÜ indikaatori „publikatsioonide mõjukus“ alusel 216. kohal Euroopa ja 396. kohal maailma ülikoolide võrdluses. Jaanuar 2012 seisuga: TÜ 501., TTÜ 764., EMÜ 1486., TLÜ 1645. Pingerida sisaldab 35 Eesti kõrgkooli.

Märkus: TÜ – Tartu Ülikool; TTÜ – Tallinna tehnikaülikool; TLÜ – Tallinna Ülikool; EMÜ – Eesti Maaülikool. Tabelist puudub edetabel Academic Ranking of World Universities (ARWU), milles Eesti ülikoolide kohta teave puudub. 2011. aastal külastasid Tartu Ülikooli Poola Vabariigi president, Tema Ekstsellents Bronisław Komorowski ning Leedu Vabariigi president Dalia Grybauskaitė. Kevadel tutvusid Läti ülikooli rektor Marcis Auzinš ja Vilniuse ülikooli rektor Benediktas Juodka Tartu Ülikooliga, arutasid rektor Alar Karisega edasisi koostöövõimalusi ning allkirjastasid memorandumi, kus on kirjas kolme ülikooli ühised eesmärgid teaduses, õppetöös, rahvusvahelistumises ja ülikoolide turundustegevuses. Ühisavalduse peamine eesmärk on juhtida kolme riigi valitsusjuhi tähelepanu kolme teadusülikooli olulisele positsioonile ühiskonnas. Augustis külastas Tartu Ülikooli Hiina Tongji ülikooli kõrgetasemeline delegatsioon eesotsas ülikooli asepresidendi prof Chen Xiaolongi ja Tongji ülikooli Sino-Soome keskuse asepresidendi prof Lou Yongqiga. Visiidi eesmärk oli tutvuda kohapeal Tartu Ülikooliga ning allkirjastada institutsionaalne koostööleping. Tongji ülikool, mis on Hiina haridusministeeriumi otsealluvuses, on koostöös välisriikide ülikoolidega avanud kaheksa koostöökeskust, mille kaudu toimub ühisõppekavade ja -programmide loomine ja mille eesmärk on arendada riikide vahel ka ettevõtlussuhteid.

21. aprillil 2011. aastal allkirjastasid Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Läti ülikooli rektor Marcis Auzinš ja Vilniuse Ülikooli rektor Benediktas Juodka kolme ülikooli ühiseid eesmärke sätestava memorandumi Septembris külastas Tartu Ülikooli dr Robert Gallo – viroloog ja HI-viiruse üks avastajaid, esimene, kes tõestas, et viirus põhjustab AIDSi. Gallo esines ka avaliku loenguga. Üliõpilastele pidasid loengu ka matemaatik, Stanfordi ülikooli teadlane Keith Devlin ja maailma üks tuntumaid politolooge, 2011. aastal Johan Skytte preemia pälvinud Ronald Inglehart.


43 Oktoobris toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion „Keel ja identiteet“, mis sai teoks Coimbra grupi rakkerühma „Culture, Arts and Humanities“ ning keeleteaduse, semiootika ja filosoofia doktorikooli koostöös. Sümpoosioni peateema oli Euroopa väikeste keeleruumide ellujäämisvõimalused üleilmastuvas maailmas ning ülikoolide keelepoliitika. Viieteistkümnendat korda toimunud Saksa-Eesti akadeemiline nädal Academica tõi 2011. aastal Tartusse Tartu Ülikooli partnerülikoolide hulka kuuluva Greifswaldi ülikooli.

ARENDUSTEGEVUS Eesmärk: Ülikool uuendab protsesside ja üksuste juhtimist Riigikogu võttis 2011. aastal vastu Tartu Ülikooli seaduse muudatused, millega täpsustati Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid ning muudeti alates 2012. aastast ülikooli juhtimisstruktuuri. Seadusega sätestati muude ülesannete hulgas Tartu Ülikoolil kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid. Ülikooli kõrgeima otsustuskoguna asub alates 2012. aastast tööle 11-liikmeline nõukogu, millesse kuulub viis liiget ülikoolist ja kuus liiget väljastpoolt ülikooli. Ülikooli akadeemilise otsustuskoguna, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest, hakkab tegutsema õppejõudude ja teadustöötajate ning üliõpilaste esindajatest koosnev 22-liikmeline senat. Senati esimees on rektor. 2011. aastal tehti ülikoolis ettevalmistused Tartu Ülikooli seaduse muudatuste rakendamiseks – korraldati senati valimised, nimetati nõukogu ülikoolipoolsed liikmed ja valmistati ette ülikooli põhikirja muutmise kavand. 2011. aastal jätkati ülikoolis tulemusjuhtimise meetodite juurutamist. Esmakordselt seadsid kõik teaduskonnad, kolledžid ja tugiüksused oma eesmärgid ühtse metoodika alusel (tulemuskaardid). 2011. aastal võttis ülikooli nõukogu vastu Tartu Ülikooli turunduspõhimõtted, mis aitavad siduda ülikooli turundustegevust sihtrühmade soovide ja vajadustega, kaugenedes õppekava-, teenuse- või struktuuriüksusepõhisest lähenemist. 2011. aasta kevadel korraldati esmakordselt Eesti venekeelsele elanikkonnale kavandatud turunduskampaania eesmärgiga suurendada sisseastujate hulgas vene õppekeelega koolide lõpetanute osakaalu ning pöörata tähelepanu ülikooli venekeelsele kodulehele. Kahe kuu jooksul kogus ülikooli venekeelne koduleht ligi 42 000 külastust (ligi 29 000 esmakülastajat). TNS Emori korraldatud Eesti ülikoolide maineuuring Eesti 15–74-aastaste elanike hulgas (uuringus osales 1018 inimest) kinnitas, et sarnaselt kahele varasemale aastale oli 2011. aastal Eesti mainekaim kõrgkool jätkuvalt Tartu Ülikool. Tartu Ülikool kuulus 72% ning Tallinna Tehnikaülikool 42% küsitluses osaleja hinnangul kahe kõige mainekama Eesti kõrgkooli hulka. Tartu Ülikooli maineprofiilis, mille koostamiseks paluti vastajatel asutust iseloomustada etteantud omadussõnade abil, olid esiplaanil sellised omadused nagu kõrgetasemeline, akadeemiline, rahvusvaheline, traditsiooniline ja ainsana kõrgkoolidest ka prestiižne. Keskmisest pisut kõrgemal oli maineprofiilis ka usaldusväärsuse komponent.


FINANTSTEGEVUS

mln €

44 60 50

EESMÄRK: Ülikooli finantsstrateegia toetab ülikooli missiooni, visiooni ja arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist

40

Tartu Ülikooli konsolideerimisgruppi kuulusid 2011. aasta lõpus lisaks ülikoolile kümme juriidilist isikut ning konsolideerimisgrupi 2011. majandusaasta tegevustulud kokku moodustasid 127 miljonit eurot. 2011. aastal likvideeriti Tartu Ülikooli osaühing Tartu Tehnoloogiapark.

10

eelarve

140

eelarve täitmine

20

43,9 mln eurot

57,1 mln eurot

Muu tulu 5% 5,2 mln eurot

0

Tartu Ülikooli põhieelarve tulu jaotus 2011. aastal Ülikooli õppetegevuse tulust moodustas riiklik koolitustellimus 2011. aastal veidi enam kui 56%. Riikliku koolitustellimuse mahu kasv 0,8 miljoni euro võrra tulenes üliõpilase baasmaksumuse väiksest tõusust ja ülikooli edukaimast aastast doktoritööde kaitsmises. Eesti inimeste huvi kõrghariduse omandamise vastu Tartu Ülikoolis oli jätkuvalt suur – tasulise õppe tulud on üldisele raskele majanduslikule olukorrale vaatamata olnud viimasel neljal aastal stabiilsed.

120

118,2

121,1

114,1

111,9

123,9

105,1

40

109,0

60

105,5

80

116,8

100 129,8

mln €

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas ülikooli 2011. aasta eelarve kogumahus 128,9 miljonit eurot. Reaalselt laekus ülikooli eelarvesse 118,2 miljonit eurot – 4,1 miljonit eurot rohkem kui 2010. aastal. Ülikooli sissetulek akadeemilise töötaja kohta kasvas 2010. aastaga võrreldes 3%.

30

Tulu teadustegevusest 41%

Tulu õppetegevusest 54%

20 0 2007

2008

2009

2010

2011

mln €

Tartu Ülikooli eelarve ja eelarve täitmine aastatel 2007–2011 (mln 60 eurot) 50 40 30

Tulu teadustegevusest 41%

20

43,9 mln eurot

10 0

Tulu õppetegevusest 54% 57,1 mln eurot

Tartu Ülikool Muu tulu 5% 5,2 mln eurot

OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus (100%)

OÜ Tartu Ülikooli Tamme Apteek (100%)

OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek (100%)

Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS (23,8%)

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (20%)

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (100%)

OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus (100%)

MTÜ Tartu Üliõpilasküla (100%)

OÜ Tartu Üliõpilasküla Hostel (100%)

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja (100%)


45 TÄHTSAMAD NÄITAJAD (KONSOLIDEERITUD) 2007

2008

2009

2010

2011

96 819,86 91 757 954 -300 385 4 767 809 225 294 952 26 318 817 198 976 135 27 245 536 15 076 758 182 972 659 18 617 463

140 043 204 112 279 984 -287 602 27 475 618 259 781 678 33 854 000 225 934 069 27 922 999 20 688 201 211 176 869 22 503 291

129 836 514 117 367 351 57 520 12 526 683 259 142 561 31 016 323 228 132 629 20 803 242 14 642 159 223 703 552 20 055 475

118 098 960 127 218 304 -244 463 -9 438 967 248 026 146 34 134 013 213 892 133 17 083 933 16 677 297 214 264 916 18 938 965

127 016 281 129 010 250 -354 567 -2 348 536 251 068 082 35 196 814 215 871 269 19 725 480 19 426 222 211 916 380 22 033 722

94,8% 19,2%

80,2% 16,1%

90,4% 15,4%

107,7% 16,0%

101,6% 17,3%

96,6%

121,2%

149,1%

199,8%

178,4%

88,3% 8,3% 81,2%

86,9% 8,7% 81,3%

88,0% 7,7% 86,3%

86,2% 7,6% 86,4%

86,0% 8,8% 84,4%

FINANTSNÄITAJAD Tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Aasta tulem Bilansimaht Käibevarad Põhivarad Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Netovara Laenud pankadelt SUHTARVUD Tegevuskulud / Tegevustulud Laenud / Tegevustulud Käibevara / Lühiajalised kohustused Põhivarad / Bilansimaht Laenud / Bilansimaht Netovara / Bilansimaht

Seoses riigi konservatiivse eelarvepoliitikaga jäid riigi finantseeritavad teadustegevuse tuluread (teadusteemade sihtfinantseerimine, baasfinantseerimine, infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine) samale tasemele 2010. aastaga. Olulise panuse ülikooli tulude kasvu andsid Euroopa Liidu tõukefondid. Kokku laekus 2011. aastal ülikooli eelarvesse tõukefondide meetmetest 13,8 miljonit eurot, mis moodustas ligi 12% laekumistest. Teadustegevuse tuludest moodustasid tõukefondide vahendid enam kui 21%. Tartu Ülikool tegi 2011. aastal väljamakseid summas 127,2 miljonit eurot. Ülikooli eelarvejäägid vähenesid 2011. aastal üheksa miljoni euro võrra. Negatiivsed rahavood olid tingitud tõukefondide vahendite menetlemise loogikast – kõigepealt tuleb ülikoolil teha kulutused ning pärast aruande esitamist ja kontrollimist need kulud hüvitatakse. Kuna tõukefondide osakaal ülikooli tuludes oli suur, siis mõjutas see olulisel määral üldisi rahavooge. Teadus- ja arendustegevuse tulu kasvas 2010. aastaga võrreldes 2,8%, moodustades veidi enam kui 41% ülikooli põhieelarvest (43,9 mln eurot). Välislepingute ja -grantide maht moodustas ligikaudu 13% teadus- ja arendustegevuse tulust. Keskmiselt teenis ülikool 2011. aastal teadus- ja arendustegevusest tulu akadeemilise töötaja kohta 25 093 eurot.

8% 8% 8% 8%

4%3% 7% 4%3% 7%

56% 56%

14% 14%

Riiklik koolitustellimus 32,2 mln eurot Riiklik koolitustellimus 32,2 mln eurot Arst-residendi õpe 8,0 mln eurot Arst-residendi õpe 8,0 mln eurot Õppeteenustasud päevases õppes 4,7 mln eurot Õppeteenustasud päevases õppes 4,7 mln Õppeteenustasud avatud ülikooli õppes 4,4 eurot mln eurot Õppeteenustasud avatud ülikooli õppes 4,4 Tõukefondid 4,0 mln eurot mln eurot Tõukefondid 4,0 mln eurot Muu õppetegevus 2,2 mln eurot Muu õppetegevus 2,2 mln eurot Täiendusõpe 1,7 mln eurot Täiendusõpe 1,7 mln eurot

Õppetulu jaotus Tartu Ülikooli põhieelarves 2011. aastal

8% 8%

8% 8%

7% 7%

26% 26%

10% 10% 13% 13%

15% 15% 13% 13%

Teadusteemade sihtfinantseerimine 11,4 mln eurot Teadusteemade sihtfinantseerimine 11,4 Teadusmln eurotja arenduslepingud 6,5 mln eurot ja arenduslepingud 6,5 mln TeadusVälislepingud- ja grandid 5,9 mln eurot eurot Välislepingud- ja grandid 5,9 mln eurot Eesti Teadusfondi grandid 5,7 mln eurot Eesti Teadusfondi grandid 5,7 mln eurot Muu teadustegevus 4,2 mln eurot Muu teadustegevus 4,2 mln eurot Infrastruktuuriprogrammid 3,5 mln eurot Infrastruktuuriprogrammid 3,5 mln eurot Baasfinantseerimine 3,4 mln eurot Baasfinantseerimine 3,4 mln eurot Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 3,3 mln eurot Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 3,3 mln eurot

Teadus- ja arendustegevuse tulu jaotus ülikooli põhieelarves 2011. aastal


46 Viimaste aastate riikliku baasfinantseerimise alusandmed näitavad, et Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse näitajana arvesse võetud lepingute kogumaht on aasta-aastalt kasvanud.

Laekumine põhieelarvest 2,8 mln eurot

13% 26%

4% 7%

Tartu Ülikool 8,6 Tallinna Tehnikaülikool

6,6 6,8

11,2 10,7

3,3 3,3

Tõukefondid 0,4 mln eurot Muud tulud 1,4 mln eurot

2010

50%

2009

4,5

2008

2,7

Laekumised Tartu Ülikooli kapitalieelarvesse 2011. aastal

2007

1,1 1,3 1,4

Tallinna Ülikool

0,8

0

5

10

mln €

15

mln €

Baasfinantseerimine Nelja Eesti avaõigusliku ülikooli teadus- ja arendusasutuste 12,5 25 11,2 3,4 Tartu Ülikool riigisiseste jaInfrastruktuurikulude rahvusvaheliste teadus- ja10,7 arendustegevuse toetus 8,6 grantide ningETF teadusarendustegevusega otseselt seotud 3,3 grandid ja ja mobiilsustoetused 20 8,0 6,6patentide müügi tulu (mln lepinguteTallinna tuluTeadusteemade ning litsentside ja sihtfinantseerimine 2010 6,8 Tehnikaülikool 15 aastatel 2007–2010. Allikas: eurot) 7,3 Haridus- ja7,6Teadusmi2009 4,5 2,2 nisteerium, baasfinantseerimise alusandmed 3,3 1,5 1,2 Eesti Maaülikool 10 3,9

3,3

1,6 3,1 arendusasutustele 2,7

2008 2007

mln €

Eesti teadus- ja 1,1 eraldati 2011.11,4 aastal riik5 1,3 Ülikool likkuTallinna teadusraha kokku 52,1 miljonit eurot, millest Tartu 6,2 1,4 5,4 0,8vahendite maht moodustas 50%. Tartu Ülikoolile eraldatud 0 TA asutused Tallinna Tehnikaülikool Ülikool 0 teine 5 15 Ülikooli Teised kõrval oli suurima riikliku10Tartu rahastamisega mln € teadus- ja arendusasutus Tallinna Tehnikaülikool (ligi 23%). 25 20 15 10

Baasfinantseerimine Infrastruktuurikulude toetus

3,4

ETF grandid ja mobiilsustoetused

3,3

Teadusteemade sihtfinantseerimine 2,2 1,2 3,9

1,5 1,6 3,1

6,2

5,4

Teised TA asutused

Tallinna Tehnikaülikool

5 0

Laekumised ühiselamute programmile 0,8 mln eurot

12,5

8,0

7,3

Eesti Maaülikool

Investeerimislaen 5,4 mln eurot

7,6

11,4

2011. aastal renoveeriti täies mahus kaks tähtsat õppehoonet: filosoofiateaduskonna õppehoone Philosophicum (Jakobi 2) ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone (Lossi 36). Kahes õppehoones kokku renoveeriti 12 698 m2 pinda. Mõlemad õppehooned finantseeriti ülikooli põhitegevuse tulude arvelt ja laenude toel. 2011. aastal jätkus Narva kolledži uue õppehoone ehitus, samuti füüsikahoone ja siirdemeditsiinikeskuse uue hoone projekteerimine ning ehitustegevuse ettevalmistamine. Nimetatud projekte on finantseeritud suures osas Euroopa Liidu tõukefondide toel. Tartu Ülikool on viimase viie aasta jooksul investeerinud ehitistesse enam kui 70 miljonit eurot. Õppe- ja teadustöö tegemiseks oli Tartu Ülikooli teaduskondade ja kolledžite kasutuses 2011. aasta lõpuks 43 õppehoonet ja õppeotstarbel kasutatavat üüripinda kokku üldpinnaga 164 751 m2. 2011. aastal võõrandas ülikool kaheksa kinnisasja (Baeri 6, Lätte 4, ülikooli residents Pühajärvel ja viis korterit) ning loobus kahe kinnisasja valdamisest (Veski 6 ja Türi kolledži õppehoone Viljandi mnt 13b). Aasta lõpu seisuga oli ülikooli omandis kokku 77 kinnisasja 10 asulas üldpindalaga 204,5 ha. Ülikooli valduses oli ruume 108 hoones üldpinnaga ligi 281 500 m2. Ülikooli omandis oli 16 arhitektuuri- ja ajaloomälestiseks kuulutatud hoonet.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikoolile ja teistele teadus- ja arendusasutustele eraldatud vahendid 2011. aastal (mln eurot). Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium EESMÄRK: Ülikooli põhitegevusteks on loodud atraktiivne õpi-, töö- ja loomekeskkond 2011. aastal laekus ülikooli kapitalieelarvesse 7,9 miljonit eurot (ilma siirdeta põhieelarvest), mis on ühe miljoni euro võrra vähem kui 2010. aastal. Ülikooli infrastruktuuri arengut ja teadusaparatuuri oste toetatakse suurel määral Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna renoveeritud õppehoone Jakobi 2 avamine 23. septembril 2011. aastal


47 Tartu Ülikooli eelarve tulud ja kulud (tuhandetes eurodes) TULUD 1. Tulud õppetegevusest 1.1. Riiklik koolitustellimus 1.2. Õppeteenustasud 1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 1.4. Täienduskoolitus 1.5. Residentide koolitus 1.6. Tõukefondid 1.7. Muu õppetegevus Kokku tulud õppetegevusest   2. Tulud teadustegevusest 2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 2.2. Eesti Teadusfondi grandid 2.3. Teadus- ja arenduslepingud 2.4. Välislepingud ja -grandid 2.5. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 2.6. Baasfinantseerimine 2.7. Muu teadustegevus Kokku tulud teadustegevusest   3. Muud laekumised 3.1. Õppetoetused 3.2. Investeerimislaen 3.3. Tõukefondide toetus ehitustele 3.4. Muud laekumised Muud laekumised kokku EELARVE TULUD KOKKU   KULUD 1. Tegevusvaldkonnad 1.1. Humaniora 1.2. Medicina 1.3. Realia et naturalia 1.4. Socialia Tegevusvaldkonnad kokku 2. Asutused 3. Tugiüksused 4. Liikmemaksud 5. Investeeringud ehitustesse 6. Laenude tagasimaksed 7. Õppetoetused 8. Muud kulud EELARVE KULUD KOKKU

2008   32 471,2 4 386,2 4 258,7 1 764,7 7 748,2 3 290,4 2 366,5 56 286,0     12 056,2 4 981,7 5 686,5 5 356,8

2009   33 129,2 4 821,1 4 391,9 1 410,9 7 212,6 1 372,3 2 080,7 54 418,7     11 573,9 5 076,8 5 109,5 5 460,1

2010   31 369,1 4 851,7 4 389,1 1 367,4 7 778,8 2 150,5 2 756,6 54 663,2     11 247,2 5 095,8 5 825,6 6 158,7

2011   32 175,8 4 743,5 4 363,2 1 654,0 7 997,9 4 002,8 2 161,6 57 098,8     11 405,6 5 688,1 6 476,3 5 871,8

3 528,3

3 304,9

3 242,5

3 282,4

3 815,0 3 716,1 3 414,1 3 402,0 6 424,6 4 346,5 7 692,1 7 738,0 41 849,0 38 587,9 42 675,9 43 864,2                 5 075,9 2 315,4 2 207,5 2 462,9 5 752,0 0,0 4 320,0 5 400,0 61,4 18 620,6 1 778,0 359,8 7 728,8 9 961,5 8 487,5 8 991,6 18 618,0 30 897,5 16 792,9 17 214,2 116 753,1 123 904,2 114 132,0 118 177,3       2008 2009 2010 2011         9 973,1 10 517,2 10 906,7 12 442,9 20 389,0 21 355,6 23 193,7 22 734,3 31 904,2 33 407,0 36 593,0 40 112,8 14 212,6 13 574,3 13 621,6 15 447,4 76 479,0 78 854,2 84 315,1 90 737,3 5 479,9 5 900,2 5 880,8 6 245,6 8 576,9 9 415,7 8 999,4 9 456,0 1 085,6 1 122,1 1 066,8 1 212,4 23 495,5 16 360,8 5 504,4 11 666,6 1 947,8 1 641,8 2 275,4 2 251,6 4 906,1 2 597,0 2 474,2 2 378,1 2 653,2 2 581,1 2 473,2 3 205,8 124 624,0 118 473,0 112 989,4 127 153,4

Märkus: Tartu Ülikooli eelarve koostamise ja täitmise põhimõtted on kehtestatud Tartu Ülikooli nõukogu kinnitatud määrusega „Eelarve eeskiri“ ning need erinevad raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtetest, seetõttu ei ole andmed omavahel võrreldavad.


TARTU ÜLIKOOL

AASTAARUANNE 2011 Ülikooli 18 50090 Tartu EESTI Infotelefon E-post Koduleht

737 5100 info@ut.ee www.ut.ee

Twitter Facebook YouTube

www.twitter.com/tartuuniversity www.facebook.com/tartuylikool www.youtube.com/TartuUniversity

Tartu Ülikool. Aastaaruanne 2011 Toimetajad: Annika Tina, Katrin Pajuste-Kuul, Ave Tintson (rektoraadi büroo) Tegevusaruannet aitasid koostada: Kersti Roosimäe, Ülle Tensing, Kaja Karo, Margit Raudsepp, Tiia Ristolainen, Ene Voolaid, Yvyan Merzin, Vahur Valdna, Jane Saatre, Aitel Käpp, Jelena Frolova, Kristi Tenno, Kalle Hein, Kristin Männik, Helen Valdma, Mariann Raisma, Malle Ermel, Erki Tamm, Heiki Tamm ja paljud teised. Keeletoimetaja: Marika Kullamaa (kantselei) Kujundaja: Maarja Roosi (multimeedia talitus) Fotod: Ove Maidla, Andres Tennus, Maarja Roosi (multimeedia talitus); Urmas Volmer (Viljandi kultuuriakadeemia), Laur Kaarna, Jaak Nilson, Narva kolledži ja Pärnu kolledži kogud Autoriõigus Tartu Ülikool 2012 ISSN 1406-7072


Tartu Ülikooli aastaaruanne 2011