Issuu on Google+

DETSEMBER 2013

1

SEMESTER

30

100 AINEPUNKTI

LIITRIT AL KOHOLI


arvamus

JUHTKIRI Rohkem rõõmu, mitte jooki! Käes on detsember – jõulude ja rahu aeg. Aga suurte pühadega kaasnevad paratamatult ka suuremad pidustused. Millegipärast kuulen enda tutvusringkonnas aga üha enam muret selle üle, kas ei olda juba liiale mindud. Tudengineiud, kes varem ehk paar korda kuus baaris või pubis pingeid maandasid, on tudengilinna hüvede ja pahedega kaasa läinud ja kummutavad klaase juba paar korda nädalas. Kõike seda varjutab aga tõsine mure enda tervise pärast. Kui kaua suudab keha sellist pinget taluda ja seda eriti just sessi ajal? Kuid juba probleemi tunnistamine on esimene samm lahenduse suunas. Toimetuse koosolekul arutlesime omakeskis, kas ja kuivõrd erineb keskmine Tartu tudeng Tallinna omast. Kas tudengilinna pahed viivad lõpuks selleni, et Tartus tudeeriv noor peab tihemini arsti külastama, siseneb hiljem tööturule, sünnitab lapsi neli aastat hiljem ja kukub eksamitel läbi kordi rohkem? Selleks, et sess ei tekitaks stressi ja annaks soovitud tulemusi, kogusime kokku Tartu ülikooli tublimate õppurite tarkuseteri, kuidas õppimisest viimast võtta ja kuidas teha seda nii, et midagi ka eksami ajaks kahe kõrva vahele pidama jääks. Aga miks mitte võtta seekord uus aasta vastu heade hinnete ja suurepärase enesetundega! Tartu Tudeng läheb aga väikesele jõulupuhkusele. Uus number jõuab teieni juba veebruaris. Loomulikult ootame enda tublisse perre ka uusi kirjutajaid. Rahulikku jõuluaega ja ilusat sessi!

Praktika kui parim avalöök karjäärile Eesti IT-sektoris on lähiaastatel vajadus kümne tuhande spetsialisti järele, kellele oleksid olemas võimetekohased töökohad. Keda aga ei ole, on kompetentsed ja oskustega töötajad. Kai Põldvee-Mürk Atea personalijuht Vähendamaks töötajate põuda, panustavad paljud ettevõtted tudengite toetus- ja praktikaprogrammidesse ning pakuvad noortele hädavajalikku töökogemust, mis on hiljem tööle kandideerimisel äärmiselt oluline. Praktikale tulevat tudengit ei vaadata kui odavat või tasuta tööjõudu, vaid kui tulevast kolleegi ja väärt spetsialisti. On mitmeid näpunäiteid, mida tudeng saaks järgida, et tööandja jaoks oleks kogemus positiivne ja praktikale järgneks ahvatlev tööpakkumine. Praktika vajalikkust annab hästi edasi järgmine mõte: «See päris töötegemine mitte ei kinnista koolis õpitud teadmisi, vaid pärast kooli õige õppimine alles algab. Koolis saab küll põhja alla, aga see on ka kõik, sest ettevõtted, lähenemised ja tehnikad on kõik erinevad.» See on tõesti nii, et koolis omandatud teadmised on küll väga olulised, kuid reaalne töökogemus võib õpitust päris palju erineda. Eriti selgelt tuleb õpitu ja praktika vaheline erinevus välja tehnoloogiasektoris, kus uusi tehnoloogiaid ja lahendusi tutvustatakse iga paari kuu või poole aasta tagant, kuid õppekavasid nii sageli muuta ei saa. Nii ongi üliõpilase jaoks praktika ainus võimalus moodsaid teadmisi omandada. Oleme praktikakogemustest teada saanud ka seda, et noored ei oska aimata, milliseid oskuseid neil tulevikus tööl vaja läheb. Väga palju oleneb sellest, millisel ametikohal sa praktikat saad teha. Vahel võivad mõned huvitavad tööülesanded saada tõukeks sellele, et võtta koolist järgmisel õppeaastal täiendavad lisaained valikainetena juurde, mille osas võib-olla algselt endal plaani ei olnudki. Mõnikord võivad mõned huvitavad tööülesanded innustada noort osalema täiendavalt erinevates aineloengutes, mida esialgu plaanis ei olnud. Tänu mitmekülgsele haridusele saavad tööandjad palgata laiema silmaringiga spetsialiste, kes teavad lisaks enda kitsale erialale ka

muud. Karjääri alustavale noorele tähendab see aga konkurentsieelist ehk rohkem valikuid ja paremaid töötingimusi unistuste töökohas. Ühe meie praktikandi antud tagasisidest saime teada, et kliendisuhtlus ja meeskonnatöö on suur lisaväärtus, mida koolis on harjutatud ainult näidisõppetundides, aga päriselus probleeme lahendada on ikka hoopis miskit muud. Oleme praktikajuhendajatena samuti märganud, et meeskonnatöö on paljudele praktikantidele võõras mõiste, kuid tulevases elus selleta hakkama ei saa. Hea, kui esimese kogemuse saab praktika käigus, siis on tulevikus päriselt tööle asudes üllatus väiksem ja sisseelamisele kulub vähem aega. See omakorda tähendab, et tulemusi saavutatakse kiiremini ja karjäär saab kiirema hoo. Tähtaegadest, kohuse- ja vastutustundest ning lubaduste pidamisest oleme rääkinud kõikidele praktikantidele. Need on olulised asjad, mille

Praktika on ainus viis saada teada, kuidas töö tegemine reaalselt välja näeb ja mõista, milliseid omadusi tööandja töötajate juures hindab. mõistmine avab tee eduka karjäärini. Kuna õppekavades ei ole kursuseid vastutustundest, siis ongi reaalne töökogemus esimene ja ainus võimalus, kus sellega väga lähedalt kokku puututakse. Eesti ühes suuremas IT-ettevõttes Ateas praktikal käinud tudengite tagasiside põhjal võin kinnitada, et praktika on tööks ettevalmistumisel lausa hädavajalik. Samuti on praktika ainus viis saada teada, kuidas töö tegemine reaalselt välja näeb ja mõista, milliseid omadusi tööandja töötajate juures hindab. Oleme ka märganud, et reeglina sujub päris tööga alustamine paremini nendel noortel, kes on ennast õpingute ajal praktikatel täiendamas käinud.

TOIMETUS Foto: Hendrik Osula

Piia Puuraid, peatoimetaja 2

Peatoimetaja: Piia Puuraid Keeletoimetaja: Ave Schmidt Reporterid: Britt Rosenberg, Hendrik Osula, Kristjan Lukk, Merilin Sarapuu, Merilyn Säde, Triin Ärm Küljendaja: Mark Šandali Fotograaf: Hendrik Osula

Kaanefoto: Hendrik Osula Vastutav väljaandja: Külli Koort Tiraaž: 2000 Trükk: AS Ecoprint Facebook: www.facebook.com/tartu.tudeng Kodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng


arvamus

Hea hinde saanud tudengile ei peaks osaks saama kaastudengi hukkamõist.

Kas tõesti võidab see, kes on keskpärane? Marit Sukk Hiljutine Riia tragöödia puudutas mind väga sügavalt, olgugi, et mul puudus õnnetusega isiklik seos. Ma mõtlesin päevade kaupa sellest, kuidas ikka nii juhtuda sai, hinges seletamatu kurbus ja kaastunne. Mina, nagu ilmselt paljud teisedki, kes lätlastele kaasa tunnevad, ketrasin oma peas sündmuste käiku ja püüdsin välja mõelda, mis võisid olla sellise katastroofi põhjused. Ühe variandina käidi välja projekteerimisviga, kellegi hooletus ja kellegi teadmatus. Kujutage ette, ka kõige igapäevasem tegevus, nagu poeskäimine, on ühtäkki ohtlik, sest iial ei tea, millal mõni järgmine katus kaela võib variseda. Seda võib-olla sellepärast, et mõni insener pole oma tööd korralikult teinud või seda kõrgkoolis korralikult selgeks õppinud. On hirmus mõelda, et selliseid lohakaid inimesi on suure tõenäosusega erinevatel ametipostidel küll ja veel. Arstid, kes ei märka õigel ajal patsiendi sümptomeid, ajakirjanikud, kes ei tunne õigekeelt – näiteid võib tuua pea kõigilt elualadelt. Miks vohab meie ümber nii palju lohakust? Näib, et õppimine headele hinnetele pole ka ülikoolis moes. Kui oled mõnes aines parim, toob see endaga kaaslaste pilked ja lõõpimise.

«Sa ei peaks siin üldse virisema, sa oled tabelis ju esimene,» hõõruti minu sõbrannale nina alla ühes aines, kus õppejõud tudengid punktide järgi paremusjärjestusse asetas. Ei ole ju normaalne, et inimene, kes näeb vaeva, et olla tubli erialal, mida ta armastab, peab oma häid tulemusi kuidagi häbenema. Või peab neid tulemusi kellegi ees õigustama. Mis kõige hullem, lõpuks seavad sellised lõõpijad kahtluse alla sinu soorituse ja sa hakkad mõtlema: kas ma olen selle ikka ära teeninud? Kaasneb vastutus Ülikoolis peaks meil olema juba oskus teisi inimesi ja nende tööd austada, mitte kadedalt maha teha. Selle asemel peaks tublit inimest eeskujuks seadma – alati, mitte ainult ülikoolis. Vabandus «ta sai head punktid, sest poeb õppejõule» ei ole aktsepteeritav. Me ei ole enam põhikoolis, kus selliseid vabandusi tuua võis. Jah, kahjuks leidub kindlasti neid õppejõude, kes ei hinda vahest kõige ausamalt, aga tuua see õigustuseks enda viletsale sooritusele on lihtsalt lapsik. Sa ei tulnud ju ülikooli selleks, et olla keskpärane, vaid ikka parim. Peale 12 aastat kõigi tarkuste tagaajamist saab ülikoolis lõpuks keskenduda sellele, mis tõeliselt huvi pakub ja

näidata sellel alal oma tegelikke võimeid. Ja kui aine tõsiselt meeldib, siis peaks see olema ka piisav motivatsioon püüdluseks parima poole. Võib-olla ei ole sinu parim võrdne mõne teise parimaga, aga loeb pingutus, mitte lihtsalt läbilohisemine. Kui gümnaasiumist vedasid sa end veel kuidagi ääri-veeri läbi, siis mille pagana pärast sa seda ülikoolis teed? Kaua selline

Miks vohab meie ümber nii palju lohakust? Näib, et õppimine headele hinnetele pole ka ülikoolis moes. ükskõiksus kestab? Kas plaanid oma tulevasel töökohal ka lihtsalt kuidagimoodi hakkama saada, et palk kätte saada? Keegi meist ei ole ju sündinud ükskõikseks või keskpäraseks, vaid me lubame endil sellised olla. Meie suhtumine õppimisse ja töösse mõjutab ka teisi inimesi, kelle elud võib-olla meie tulemustest sõltuvad. Sa ei õpi oma eriala ainult endale, vaid sellega kaasneb ka vastutus ühiskonna ees. Mõne eriala puhul on vastutus ka nende inimeste elude eest, kes parajasti rahulikult toidupoes kõnnivad.

3


kaanelugu

Vara baari, hilja kooli, nõnda baka maha joodi

Britt Rosenberg

Selleks, et pärast Tartus tudengina veedetud elu toredaimat aega Tallinna sõprade ees endiselt millegagi uhkustada oleks, tasub enda hoidmiseks teiste vigadest õppida ja aegajalt hetk mõtlemiseks võtta. 4

artu on erinevalt Tallinnast tõeline üliõpilaslinn. Sa kuuled, kuidas su Tallinna sõbrad iga päev pärast loenguid bussiga koju sõidavad ja kord kvartalis peole jõuavad. Nad ei tea, millega tegelevad nende kursakaaslased, sest nad ei leia üksteist suure linna pealt üles. Tallinna tudengid peavad harva rinda pistma kogu öö kestvate õpisessioonidega, sest neid ei meelita koolitöid edasi lükkama juba teisipäeval Naiivis algav nädalavahetus. Tartus käiakse väljas, mitte linnas – see tähendab, et juba ukselävel seistes saad sa osa paljust sellest, mis Tallinnas vaid korraliku planeerimise järel sinu teele satuks. Tartu on tõeline üliõpilaslinn, ent seda eeskätt mitte siin tehtava teadustöö ja innukate õppurite, vaid lõbusa elunautlemise ja tudengitele meeldiva keskkonna pärast. Üliõpilasena ei kipu aga märkamagi, millal kõvast nautlemisest karmimat sorti elupõletamine saab. Veidi aega tagasi juhtus Tartus ühe üliõpilasega traagiline õnnetus, mille täpsemaid asjaolusid pole avalikult välja öeldud, ent mille põhjusest paljud kuulnud on. Ilmselt on meist mitmed kokku puutunud sellega, et pärast suurema koguse alkoholi joomist oksele võib hakata, ent sellega, et keegi selle tegevuse tulemusena ära lämbuks ning sureks, pole loodetavasti tunnistama pidanud keegi. Kui selline sündmus toimub aga üsna pisikeses linnas, kus elavad sajad tudengid, kellel on iga päev samasuguse asja juhtumiseks kõik eeldused täidetud, paneb see kahtlemata mõtlema. Alateadlikult hirmul Kui ma paar päeva pärast sellest juhtumist kuuldes sõpradega peole läksin, ei mõelnud ma tavapärasest väga palju rohkem, mida või kui palju endale joogiks valin. Mõte alkoholiga liialdamisest ja enda okse sisse lämbumisest oli end aga nii kõvasti alateadvusesse istutanud, et kui ma magama läksin ja end une ajal selili üritasin keerata, ärkasin iga kord ehmatusega üles. Tudeng, kellega õnnetus oli juhtunud, lämbus väidetavalt just une ajal ning seetõttu, et magas selili. Iga kord, kui ma taas üles olin sunnitud ärkama, meenutasin ma kõiki neid kordi, kui mina, minu sõbrad või ükskõik milline teine tudeng Tartus niimoodi magama on läinud, et tal värskelt peetud peost paha olla on. Igal ööl on kümneid, ehk isegi sadu võimalusi, et kellegagi meist samasugune õnnetus juhtub. Tallinna tudengidki teavad rääkida, et Tartus juuakse nagu segased. Ülikooliaastad on aeg, mille kohta ütlevad iga uue kooliaasta eel ka koolijuhid ja õppejõud, et sellest tasub võtta kõik. Kõige võtmine tähendab pöörast õppimist, korralikku pidutsemist, juhuja püsitööde tegemist, festivalidel osalemist, üle kaarsilla kõndimist, Emajões ujumist, hiliste öötundideni tuupimist ja kodutööde kirjutamist, sõpradega kohtumist, teaduskonna üritusi, põnevaid konverentse, sporditegemist ning grupitöödega heitlemist. Päevas on aga endiselt 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Nagu Tartus ringi liikuvate üliõpilaste silmatorkav ilu näidanud on, näeb tudeng hea välja ka siis, kui ta öösel üldse magada pole jõudnud. Ta näeb sealjuures hea välja, sest ta on noor.


kaanelugu Parima loogika järgi peaksid asjad töötama ju nii, et kui end ühel nädalal ribadeks rebida ja ühe öö jooksul terve nädala peale kõige rohkem neli tundi magada, siis ei tohiks sellest hullu olla – järgmisel nädalal saab unevõla tasa teha. Õppisin paar nädalat tagasi just ühes sellises varahommikuses loengus, millele eelnevatel öödel olin maganud nii umbes üks kuni kolm tundi. Kõigis teistes selle nädala loengutes olin loengus magama jäämise linnukese juba kirja saanud ning unevõlg aina kasvas, sest ühele nädalale olid sattunud kõik vähegi mõeldavad üritused ja kodutööd üheaegselt.

panustada ka sellesse, miks üldse esmajoones Tartusse sai tuldud. Sinu ema ja isa tahavad, et sul oleks lõbus ja et sa end õppimisega liialt ära ei väsitaks. Sina tahad ilmselt, et nad ei toetaks sind üüri- ja toidurahaga ilmaasjata. Kolm esimest ülikooliaastat, mille jooksul ülikoolielu kõige ehedam ja lõbusam on, lähevad nii või teisiti pööraselt kiirest mööda. Mäletada kolmanda aasta

Tudeng pole igavesti noor Loengus, mida unesegaselt kuulasin, rääkis õppejõud sellest, kuidas noor inimene arvab, et tema energiavarud pidevalt uuenevad. Tegelikult antakse meile kõigile sündides aga kindel hulk jõudu, tervist ja taastumisvõimet. Mis ei tähenda, et me seda praegu hirmsat moodi laristada ei võiks – aga kes julgeb väita, et kui ta 90 protsenti oma varudest tudengipõlves hakkama paneb, suudab ta kogu ülejäänud elu iga päev tervislikke valikuid teha? Kõige selle juures, mida tudengina Tartus elades lihtsalt peab tegema – nagu pidutsema ja vabadusest viimast võtma –, tasub oma aega

lõpuks Genialistide klubi treppide all toimunud pidu, ent mitte ühtegi detaili tunnetuspsühholoogia loengust, on ilmselt üsna kehv variant. Peopidamised ja elupõletamised peame vähemal või suuremal määral läbi elama kõik. Kui alkoholi- ja laisklemissarved ülikooli ajal maha jooksmata jätta, võib tekkida hiljem tahtmine nautida kõike tegemata jäänut pere või laste kõrvalt. Seda muidugi eeldusel, et meie tervis laste saamiseks piisavalt tugev on. Kuid kes meist tahaks kogeda rõõmu nelja lapse kasvatamisest ja suurepärasest sooritusest sügisjooksul vaid kõrvaltvaatajana, Tallinna kaastudengite tegemisi jälgides?

Tallinna tudengidki teavad rääkida, et Tartus juuakse nagu segased.

KOMMENTAAR

Und ja mõõdukalt karsket elustiili on vaja mälu ning õppimisvõime elushoidmiseks Martti Vaske Tartu ülikooli 3. kursuse arstitudeng Tulenegu alkoholi ja unetute ööde üleküllus kas kodutöölaviinidest või lihtsalt peolembelisest elustiilist – nende perspektiivid on ikka sarnased. Me kõik teame, et need on halvad. Ometi ei lasta ennast sellest eriti häirida. Vaevalt leidub palju inimesi, kes on kunagi pitsile kangemale ei öelnud, sest alkohol on ju tervisele kahjulik. Seda väidab vähemalt statistika. Eestis on tarvitatud viimastel aastatel keskmiselt inimese kohta umbes kümme liitrit puhast alkoholi. Sellest arvestusest on kusjuures välja jäetud hirmuäratavad kogused, millest vabastavad meie poode armsad põhjanaabrid. Võimalik, et põhjus, miks on vahutavat õllepruuli täis klaasi raske seostada faktiliste teadmistega alkoholi ohtlikkusest, on tõsiasi, et peale purju jäämise, iivelduse ja oksendamise ei paista alkohol midagi rohkem väga põhjustavat. Paraku on aga enamik alkoholi mõjudest kroonilist laadi, mis ei kao mitte järgmisel päeval koos pohmakaga, vaid jäävad elundite kahjustuse näol alles ja kuhjuvad iga üleliigse napsuga. Aastatega viib see selleni, et näiteks üle-eelmisel aastal ohverdas ligi 9000 eestlast oma kallist aega, et minna eriarsti vastuvõtule seoses erinevate probleemidega

alates gastriidist, maksahaigustest ja loote alkoholisündroomist ning lõpetades alkoholi põhjustatud südame- ja närvihaigustega. Majandusfanaatikutele võib pakkuda huvi, et kogu see lõbu läks maksma pea 2,5 miljonit eurot. Neile, kellel ei ole aga mahti pikki aastaid oodata, mil maks hakkab viimaks vaikselt üles ütlema, võivad lugeda Eesti kohtuekspertiisi aruannet, milles seisab, et 2011. aastal moodustasid kõikidest inimestest, kes põlesid surnuks või jätsid oma eluga hüvasti veekogus, üle 60 protsendi purjakil isikud. Unetuse mõjusid tervisele on raskem kommenteerida. Arvestades, et maailmas kannatab 15 protsenti inimesi insomnia käes, pole raske otsida kedagi, kes võib mõjusid isiklikust kogemusest kirjeldada. Olgu öeldud, et vähest und – alla seitsme tunni päevas – on seostatud kõrgenenud diabeediriski ning erinevate hormonaalsete ja immuunsüsteemi häiretega. Lõpetuseks selline põnev fakt, et nii und kui ka mõõdukalt karsket elustiili on vaja mälu ja õppimisvõime elushoidmiseks. Kroonilistel alkohoolikutel kipub olema hipokampus – mida seostatakse just kõrgemate kognitiivsete võimetega – üldpopulatsiooniga võrreldes keskmiselt kaheksa protsenti väiksem.

Ministeeriumi vigadeparandus: majanduslike toetuste jagamise kord muutub Oktoobri numbris kirjutas Tartu Tudeng mitmetest üliõpilastest, kes jaburatel põhjustel majanduslikust toetusest ilma jäid. Sellised anomaaliad saavad aga viimaks lõpu. Haridus- ja teadusministeerium sai valmis analüüsiga, kus vaadeldakse, miks taotles sel sügisel vajaduspõhist õppetoetust ehk majanduslikku toetust vaid pool neist tudengitest, kel olnuks õigus toetust saada. Septembris esitas taotluse ning sai õppetoetuse 2270 tudengit ehk 16 protsenti tänavu sisse astunud üliõpilastest, kuigi ministeeriumi analüüsist selgus, et taotlemise korral oleks pidanud toetust saama kaks korda rohkem tudengeid. Lisaks analüüsile tegi ministeerium saadud õppetundide põhjal riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku seadusmuudatusteks. Õppetundide põhjal soovitakse sisse viia tervelt neli seadusmuudatust. Esiteks tahetakse tõsta sissetulekute ülempiiri pereliikme kohta 280 eurost 299 euroni kuus. Teise ettepaneku järgi võiks taotlemine jääda avatuks senise kuu aja asemel kogu semestri vältel. Oluline on seejuures, et toetus makstakse välja alates sellest kuust, mil taotlus esitatakse. Ehk taotledes veebruaris, saadakse toetust veebruari-juuni eest, märtsis taotledes aga märtsi-juuni eest. Kolmandaks ei arvestataks edaspidi vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud üliõpilaste pereliikmete hulka nende bioloogilisi vanemaid: need on noored, kes on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele ja perekonnas hooldamisele või kellele on määratud kuni täisealiseks saamiseni eestkostja. Õed ja vennad leibkonda Neljandaks loetakse tudengi leibkonda edaspidi ka üliõpilase kuni 24-aastased õed ja vennad ning poolõed- ja vennad, kes omandavad üld- ja kutsekeskharidust statsionaarses õppes. Täpsemalt loetakse perekonda kuni 24-aastase üliõpilase kõik kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. 75-eurone toetus määrati selleks semestriks 1221 tudengile, 135-eurone toetus 482 ning 220-eurone toetus 567 üliõpilasele. 

5


tudengivarjud

Tudeng Katre Kipper võttis tudengivarjud kaasa praktikumidesse, kus viimased said ka ise käed külge lüüa.

Gümnasistid varjutavad tudengeid ja otsivad oma tulevast eriala Aeg-ajalt leidub ülikoolis gümnasiste, kes veedavad siin ühe päeva, mis kulgeb saatjaks oleva tudengi tunniplaani järgi. Õppetöö uudistamine aitab tudengivarjul oma erialavalikus paremini selgusele jõuda. Merilin Sarapuu Tudengivarjuks saab astuda gümnaasiumiõpilane mis tahes erialale. Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilane Mehis Lõhmus oli varem hambaarsti erialaga kokku puutunud vaid ise patsiendi rollis olles, kuid tudengivarjuna sai ta näha hambaarsti eriala kui elukutset. «Ma olin kogu aeg suu ammuli ja vaatasin. See oli lihtsalt nii vägev!» kirjeldas ta kogetut. Noormehe päev tudengivarjuna sisaldas ainult praktilist õppetööd, sest teda juhendav tudeng õpib viiendal kursusel. Mehist saatnud Katre Kipper ütles, et kutsus gümnasisti teadlikult just sellisel päeval, mil tunniplaani järgi oli palju praktikume, kus tuli patsiente ravida. «Ta sai olla nii tudengivari kui ka töövari.» Katre sõnul on hambaarsti eriala võrdlemisi spetsiifiline – see ala kas meeldib või ei meeldi. Tema arvates sai Mehis aga innustust, et see ongi ala, mida ta õppida tahab. Praktikumil käed käiku Mehisele avanes võimalus osaleda isegi kirurgia praktikumis. «See oli vähe räigem pool sellest päevast ja nägin palju verd,» rääkis ta ja lisas, et sellest hoolimata oli kogemus suurepärane. «Sain isegi ühele käed suhu toppida ja mingit turset katsuda.» Ta puutus päeva jooksul kokku

6

ka mitme hambaarsti eriala õppejõuga, kelle käitumine pani teda imestama. «Ma ei tea, kas nad olid lihtsalt külalise vastu nii lahked või nad ongi kogu aeg sellised. Sageli tuldi rääkima ning isegi abi pakkuma.» Noormehe sõnul ei anna neid võrrelda keskkooliõpetajatega, kes pealtnäha ei hooli, kas õpilane on kohal või mitte. Noormehe jaoks muutis tudengivarju päev arusaama arstiteaduskonna õppest, mille kohta ta oli kuulnud, et tegemist on väga karmi valikuga, kus tuleb päevad läbi õppida ja vaba aega üldse ei jää. See arvamus sai aga kummutatud. Katre selgitas, et ka hambaarsti eriala tudengid jõuavad trennis käia. «Nüüd ma olen raudpolt kindel, et kui ma arstiteaduskonda sisse saan, siis sinna ma ka lähen!» kinnitas Mehis. Tudengivarju päev ei pruugi gümnasisti üldsegi kokku viia tulevase erialaga. Näiteks veetis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Juhan Raedov oma tudengivarju päeva füüsika erialaga tutvudes. Olles kahelnud füüsika ja arvutitehnika vahel, usub ta nüüd, et läheb siiski ilmselt arvutitehnikat õppima. Päev füüsikatudengi kannul algas matemaatiliste füüsika võrranditega. «Koolifüüsikast oli seal võib-olla kaks protsenti,» rääkis Juhan muigega ja nentis, et gümnasistina oli aines raske kaasa mõelda. Päev lõppes aga mehaanika kontrolltööga. Õppejõud koostas kiiruga spetsiaalselt

tudengivarjule kontrolltöö, mis Juhani sõnul vastas üsnagi gümnaasiumi tasemele. «Ega see päev füüsikale mingeid miinuspunkte toonud, aga südamelähedasem on arvutitehnika,» tunnistas ta ja lisas, et ehk veedab ta ühe päeva ka arvutitehnika eriala tudengivarjuna. Tudengivarju projekti koordineerija CarlRuuben Soolepi sõnul annab tudengivarjuks tulemine hea võimaluse saada natukenegi kinnitust, kas erialavalikul mõeldakse õiges suunas. Ta ütles, et projektist on kasu ka ülikoolile endale, kuna see annab võimaluse tutvustada gümnasistidele seda, mida pakub Tartu ülikoolis õppimine. Sel aastal on käinud tudengivarjuks ligi 100 gümnasisti ning vaieldamatult populaarseim on arstiteaduse eriala, kuhu laekub pea iga päev vähemasti üks sooviavaldus. Tarvis rohkem tudengeid TÜ tudengivarju programmis on sobiva päeva valimine varju ja varjutatava enda otsustada. Soolepi hinnangul on TÜ programm seetõttu mugavam kui näiteks Tallinna ülikoolis, kus tudengivarjude jaoks on määratud kindel nädal. «Meie ei ole teinud seda sel põhjusel, et tudengitel on ka päevi, mis ei ole väga sisutihedad ja mida ei ole gümnasistil põnev jälgida ning ka tudengitel endal ei pruugi alati sobida just mõni konkreetne päev,» põhjendas ta. Selleks, et tulevased tudengivarjud saaksid soovitud erialale lähema pilgu heita, on Soolepi sõnul vaja tõsta teadlikkust keskkooliõpilaste seas ning rohkem tudengeid, kes oleksid valmis oma päeva gümnasisti seltsis veetma. «Kui keegi on nõus omale varju võtma, siis võiks oma soovist teada anda meiliaadressil tudengivari@ut.ee!»


õpingud

Vabaaine valikuga mööda pannes kannatab nii tudeng kui ka õppejõud Uue semestri alguses on alati põnev võtta lisaks kohustuslikele ainetele ka teiste erialade aineid. Tihti võib aga selguda, et esmapilgul huvitavana tundunud aine ei ole ikkagi südamelähedane, kuid maha registreerida pole enam võimalik. Kui õige aeg möödas, tuleb ainelt lahkumiseks saata kiri õppekorraldusspetsialistile.

Merilyn Säde Tartu Tudengi toimetuseni jõudsid mitmed murelikud vihjed, et osade erialade õppekorraldusespetsialistid ei ole väga altid õpilasi soovimatutelt erialadelt maha registreerima. Viimane on probleemiks just siis, kui aine algab alles pärast maharegistreerimise tähtaja lõppemist. Otsustasime asja lähemalt uurida. Õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul saab üliõpilane end õppeainelt maha registreerida enne, kui on toimunud kolmas loeng, seminar või praktikum. «See tähendab, et kaks korda on võimalik õppeainega n-ö tutvuda ja seejärel vajadusel loobuda,» selgitas ta. Tartu ülikooli psühholoogiatudengi Margit Kaljuve arvates on kaks nädalat ainest maha registreerumiseks üsna vastuvõetav aeg. «Tegelikult oleks isegi kolm nädalat parem,» mõtiskles Kaljuve ja lisas, et mõned ained võivad hakata ka hiljem ning siis ei saa seda ainet isegi enne septembrisse seatud maharegistreerimise tähtaega kuulama minna. «Need on muidugi erandjuhud ning enamasti vabaained, kuid kooli kõrvalt töötava tudengi seisukohast võib tähtaeg olulist rolli mängida.» Kuna töögraafik võib loenguajaga kattuda, siis võib juhtuda, et enne

tähtaega loengusse ei jõutagi ning siis tuleb võtta ette teekond õppekorraldusespetsialisti juurde. Hendriksoni sõnul ei ole ülikoolis õppeained jaotatud vabaaineteks ja kohustuslikeks aineteks. «Ühe üliõpilase jaoks kohustuslik aine õppekavas võib teist üliõpilast huvitada vabaainena, seega ei saa panna erinevaid maharegistreerimise tähtaegu,» põhjendas Hendrikson, miks ei ole n-ö vabaainetele kehtestatud pikemaid tähtaegu. Õppejõu tööd tuleb väärtustada «Hiline maharegistreerimine õppeainelt on probleemiks siis, kui ainet õppida soovijaid on rohkem kui rühma mahub,» rääkis Hendrikson ja lisas, et seesugune probleem on väga levinud keeleõppe puhul. Hiline maharegistreerimine võtab järjekorras olijatel võimaluse õppeaines osaleda ja hiljem liitumine ei ole tihti enam võimalik. Peaspetsialisti sõnul on ka õppejõu töö väärtustamine oluline, sest tema viib läbi seminare, loeb üliõpilaste töid, annab tagasisidet ja kui lõpuks selgub, et alustanutest on järele jäänud vaid pool rühmast, siis on õppejõud kulutanud oma aega asjata. «Üliõpilane peab suutma oma õppimist semestri vältel ette planeerida ja

semestri algus annab aega plaanides ka muudatusi teha,» on Hendrikson veendunud. Ajakirjandustudeng Anna Padrik soovitab kõigil lugeda õppeinfosüsteemist ainete tagasisidet, sest nii saab teada, mida on teised tudengid selle aine kohta arvanud. «Minu arvates on kaks nädalat maharegistreerimiseks kuldne kesktee, sest õppejõud ei oska muidu arvestada, kui palju tema ainesse inimesi lõpuks üldse jääb.» Õppekorralduse peaspetsialisti sõnul saab üliõpilane protokolli tulemuseks «mitteilmunud», kui õppeaines osalemine siiski semestri keskel katkestatakse ja eksamit või arvestust ei sooritata. «Seda tulemust ei kanta lõpetamisel akadeemilisele õiendile, kuid see mõjutab keskmist hinnet õppimise ajal sarnaselt negatiivse tulemusega,» selgitas Hendrikson. Kui aga õppekavas vabaainena olnud ainest loobutakse, siis on üliõpilase enda valik, kas ta soovib seda ainet tulevikus läbida või ta valib mõne muu vabaaine. «Negatiivset tulemust positiivselt sooritada ei ole sellisel juhul kohustuslik.» Hendrikson lisas, et kui õigeaegselt õppeainest maharegistreerumist takistas mõjuv põhjus, näiteks tõsine haigus, siis võib üliõpilane taotleda dekaanilt luba õppeainest hilisemaks maharegistreerumiseks.

-30% noor kuni 30a (k.a) noor kuni 30a +

-40% püsikliendikonto noor

30a

noor + püsikliendikonto

-50% ja kogutud kilomeetrid Täpsem info www.sebe.ee

7


Tark tudeng ei tuubi, vaid teeb asja selgeks Tublid Tartu ülikooli tudengid jagavad soovitusi, kuidas pingelisel sessiajal õpingutest viimast võtta ja teha seda nii, et ka eksami ajal midagi kahe kõrva vahele oleks jäänud.

Triin Ärm Kes poleks kuulnud, et ülikooli tullakse teadmisi omandama, mitte vaid häid hindeid saama. Ometi on inimesi, kes talvituvad tudengilinna lokaalide asemel alma mater´i õndsates auditooriumides ning püüavad hoida oma keskmist Raekoja platsil kõrguva kuuse tipu lähedal. Tartu Tudeng uuris kolmelt kõrge keskmise hindega tudengilt, kuidas neil õnnestub motiveerida end nii hästi õppima. Juba kahe-aastaselt arvutama õppinud Kristin Jesse tudeerib praegu kolmandal kursusel matemaatilist statistikat ning kuigi ta oleks pidanud sel semestril tegema vaid 18 EAP-d, otsustas ta võtta aineid siiski 30 EAP eest. Tema kaalutud keskmine on 4,76. Loengutest ei puudu «Ma ei ole imeinimene, on võimalik õppida küll nii,» ütleb neiu ise oma tulemuste kohta. Eksamite ajal õpib ta kuus kuni kaheksa tundi, aga muidu keskmiselt paar tundi päevas. Kodutöödega tegelemisele kuluv aeg oleneb nii ainest, nädalast, semestrist kui viitsimisest. «Öösiti ma väga tihti ei õpi, aga asju lükkan

8

ikka viimasele minutile ja siis paanitsen. Üritan teha kohe kui antakse midagi, aga see ei tule alati nii hästi välja kui peaks, sest ikka leiab mõne asendustegevuse nagu sarjade vaatamine.» Kristini eesmärk on asjadest aru saada, mitte neid pähe tuupida. Seoseid luues on lihtsam meelde jätta. «Mul ei ole vaja end väga motiveerida õppima. Kui aine on huvitav, siis õppimise tegevus ei ole mulle vastumeelne. Ma kirjutan konspektist olulisema korra läbi, loen üle ja asjad jäävadki meelde,» selgitas ta. Üldiselt on Kristin võtnud semestris veidi üle 30 EAP, vaid ühes semestris oli tal 50 EAP eest aineid ja sel ajal tuli sageli hommikul kaheksast õhtul kuueni koolis olla. «Ma ei julge loengutest puududa, sest mulle tundub, et ma jään millestki tähtsast ilma,» tõdes ta. Samas jõudis Kristin sel ajal trennis käia, sõpradega kokku saada ning pranglimise maailmameistriks tulla. Praegu on ta sel alal lausa kahekordne maailmameister ning seda nii tänu andele kui ka harjutamisele. Üheksandas klassis praktiseeris ta seda iga päev kaks tundi, nüüd vaid paar kuud enne suurvõistlust. Peale selle annab ta ülikoolis matemaatilise analüüsi konsultatsioone, töötades umbes

kümme tundi nädalas. Neiu sõnul jätkub tal aega kõige jaoks, mille jaoks ta tahab seda leida. Hinded on talle tähtsad, aga need ei ole ainus eesmärk. «Ma tunnen end halvasti, kui ma ei ole kõike selgeks saanud,» ütles ta ning lisas, et seda vahel ikka juhtub. Näiteks eelmisel semestril läks ta ühele eksamile nii, et ei olnud midagi õppinud ja tundis hiljem selle pärast häbi. Kõrge keskmine on toonud talle stipendiumi

Samas jõudis Kristin sel ajal trennis käia, sõpradega kokku saada ning pranglimise maailmameistriks tulla. ning ka õppetoetuse, kuigi tema sõnul saaks seda madalama keskmisega ka. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse teise aasta magistrant Inger Pürjema ei usu, et ta oma 4,75 kaalutud keskmise jaoks midagi teistmoodi teeks. «Minu eriala magistriõppes ei ole lihtsalt eriti palju hindelisi aineid,» rääkis neiu. Eelmisel aastal oli tal eristava hindamisega neli-viis ainet.


töökas tudeng Kristin Jesse (vasakul) ja Ingrid Pürjema tunnistavad, et ka nemad jätavad vahest koolitöö tegemise viimasele minutile.

«Mõni võtab juurde ka hästi palju aineid, aga seda ma teha ei taha. Mul on vedelemiseks ja hingetõmbamiseks ka aega vaja, muidu tuleb kõik poole vinnaga,» lisas ta. «Ma olen mingis mõttes perfektsionist, aga sageli lükkan asja viimase hetkeni edasi. Kui tõesti paistab, et ülehomme on tähtaeg, võtan asja tõsiselt kätte ja püüan võimalikult korralikult teha.» rääkis Inger. «Ma olen püüdnud küll nii teha, et õpin kogu semestri vältel, näiteks kui öeldakse, et hakake artikleid juba aegsalt lugema, jõuan tavaliselt esimesega poole peale.» Neiu jaoks tulebki tõsisem töö semestri lõpus. Samas ei kahtle ta kunagi selles, et ta kohustusliku ikka ära teeb. «Minu põhimõte on selles, et käin loengus kohal, panen kõik kirja. Mulle on tähtis, et kogu materjal oleks jooksvalt olemas, et ma ei peaks hakkama semestri lõpus kelleltki midagi nuruma.» Õppimiseks kasutab ta läbikirjutamise meetodit. «Kui aines on kordamisküsimused, siis ma lihtsalt pean need ära vastama. Pärast loen vastused mitu korda läbi.» Kohvilõhn ei ärata Inger ei õpi kunagi öösiti. «Ma olen proovinud küll, aga pärast üht öösel on silmad krillis peas. Ma olen ööinimene, aga õppida sel ajal ei suuda.» Samuti ei toimi tema puhul varahommikune ärkamine. «Silmad lahti ei lähe ja kohvilõhn ka ei aita.» Ingeri jaoks on oluline asi selgeks saada, kuigi loeb ka tulemus, kuna see näitab, et ainest on aru saadud. «Tähtis pole see, et ma sain D ja lähen nutan nurgas, vaid see, kas ma saan sügisel toetust. Magistriastmes on väga tihe rebimine,» ütles ta. Neiu tõdes, et kõige halvemini on tal läinud just sellised ained, mis olid sõprade sõnul lihtsad. «Oled mingeid jutte kuulnud ja siis lähedki puusalt tulistama, aga alati ei tule välja.» Ta ei õpi peaaegu kunagi arvutiekraani jõllitades, vaid prindib materjalid alati välja ning kirjutab vastustele veel infot juurde, teeb tähtsama markeriga värviliseks, kuigi sageli tundub justkui kõik oluline. «Kaks aastat tulin iga päev koolist koju ja hakkasin füüsikaülesandeid lahendama, kas või kolmeni öösel. Ema tuli vahel ütlema, et oleks aeg magama minna. Panin tule kustu ja lahendasin edasi,» meenutas kolmanda kursuse füüsikatudeng Andres Jaanson, kelle kaalutud keskmine oli eelmisel semestril 4,52 . Kirjeldatud mudeli järgi õppides veetis ta kaks viimast gümnaasiumiklassi. Põhikoolis kehvade füüsikateadmistega noormees jõudis tõsise töö järel rahvusvahelisele olümpiaadile. Töötama motiveerisid teda täienevad teadmised ning konkurents. See protsess aitaski Andresel aru saada, et teiste peale ei saa alati loota. «Kui ise

vaeva näed, on palju suurem tõenäosus, et saad asjad tehtud,» on noormees veendunud. Teistegi suuremate eesmärkideni on Andres jõudnud tänu sellele, et elu on pakkunud võimalust. Näiteks alustas ta ülikooli tulles tantsimisega. «Vaatasin Youtube’ist videosid ja klubisse sattudes teadsin, mis on õige,» rääkis ta. «Kuigi ma ei ole praegu kõige andekam, aga kui ma näen palju vaeva, saavutan selle, mida ma tahan.» Andrese arvates tuleb alati liikuda eesmärgi suunas ja vahel ka oma und ohverdada. «Kui mul on eesmärk A saada, võtan end käsile, kuni tunnen, et see on reaalne,» kirjeldas noormees oma eksamiks valmistumist. Varem oli talle oluline lõpetada cum laude, sest see oleks avanud talle uksi, aga kuna ta ei plaani tulevikku füüsikaga siduda, pole ka kiitusel nii suurt väärtust. Tulevikus mõtleb ta end proovile panna näiteks stand-up-komöödiates. Enne eksameid keskendub Andres paar päeva

ainult õppimisele. «Kui ma olen õppimisega hilja peale jäänud, olen ka öö läbi õppinud.» Andrese arvates on kõige raskem ärkvel olla hommikul kella neljast kuni kuueni, aga samas ei ole mõttekas siis magama minna, kuna on oht sisse magada. Neil öödel tarbib ta mõnikord ka energiajooki, millel on küll tema hinnangul rohkem psühholoogiline mõju. Andres peab end selles osas laisaks inimeseks, et õppides ta materjali läbi ei kirjuta ning printerita metsasõbrana loeb ta ekraanilt. Kordamisküsimustele püüab ta siiski vastata, aga vahel jääb mõni vastus ka kirja panemata või õpitakse kellegi teise vastatud küsimuste järgi. Asjadest püüab ta aru saada ning pähe õpib vaid selle, mida pole võimalik loogiliselt tuletada. «Õppides tuleks teha aine enda jaoks huvitavaks ja mõelda läbi, mis on see, mida tahad saavutada ja kuidas see saaks kasuks tulla,» on Andres veendunud.

VANEMUISES 24.01 / 25.01 / 22.03 / 23.03

TOM STOPPARD

UTOOPIA RANNIK III

KALDALE HEIDETUD Lavastaja Heiti Pakk Ugala ja Vanemuise teatri koostööprojekt Osades: Indrek Taalmaa, Meelis Rämmeld, Margus Jaanovits, Tarvo Vridolin, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre jt.

Tõlge Kalle Hein Lavakujundus Silver Vahtre Kostüümid Maarja Meeru

9


en t

ek

sp

er im

? e s s u t r a T t l Kiire Bussi, rongi või häälega? Tartu Tudengi kolm julget tegijat panid end proovile ja võistlesid aja peale, kes ja kuidas jõuavad pingelisel hetkel kõige kiiremini Tallinnast Tartusse vaid paar tundi hiljem algavale eksamile. Britt Rosenberg, Hendrik Osula, Piia Puuraid

Eeksamile rutates p näib, et kellad tiksuvad tavapärasest veelgi kiiremini. Balti jaama perrooni- u del valitses tühjus ning järgmine rong lahkus tundide pärast.

Hea tahtmise juures jõuaksin veel Opera Pizzas midagi hamba alla visata, ent süda on eesseisva töö pärast selleks liiga paha

10

On jaanuari keskpaik, eksam algab kell 14, kuid pärast jõule ja pikemat puhkust on see täiesti ununenud. Silmad lähevad iseenesest lahti kell pool 10 ja telefoni ilmub meeldetuletus: eksam Vanemuises. Mida teha? Muidugi säilitab tark tudeng esmalt külma närvi, peseb silmad ja joob hea tassitäie kohvi. Kuid siis tuleb juba jalad kõhu alt välja ajada ja leida kiireim viis, kuidas õigeks ajaks eksamile kohale jõuda. Võimalusi Tartusse minekuks on mitmeid. Kiire nuputamise tulemusena otsustasime aga, et üks katsetajatest läheb enda õnne proovima rongiga, teine bussiga ning kolmas ja kõige julgem tee äärde pöialt tuulutama. Kui üks sõiduvahend aga õigel ajal ei välju või tekib teel muid takistusi, võib selle ka välja vahetada, et igal juhul eksamile jõuda. Ehtsuse huvides alustasime kõik oma teekonda Tallinna kaugest otsast, Männikult, kust kesklinna on veel hea poole tunni tee. Täpselt kell 10 asume võistlustulle ja kiirendame juba sammu lähema bussipeatuse poole. Alguses valitseb kõikide meeltes võistlusvaim ja lootus ning jõuame sekundipealt Tallinna kesklinna viivale bussile. Kakskümmend minutit bussisõitu venivad aeglasemalt kui kunagi varem. Lõpuks jõuame Viru keskuse juurde Hobujaama peatusesse, kus ootamatult kõhe tuul kõikide võistlusvaimu pärsib. Äsjaavatud H&M-i kauplus tundub kutsuvam kui kunagi varem. Uusi kindaid ja salli oleks ju kindlasti tarvis, et Tartusse jõudes pärast paar nädalat kopsupõletikku kannatama ei peaks. Kuid ei, rebime end kultuspoe säravatest tuledest lahti ja jätame hüvasti. Edasi liiguvad meie teed eri suundades. Piia liigub kivi-käärid-paber-mängu tulemusel rongi peale, Britt sõidab bussiga ja Hendrik läheb bussijaamast veel edasi tee äärde hääletama. Kiiret lahkumist saadavad vaid konkurentide poole suunatud kadedad pilgud lootuses, et Tartusse jõutakse just esimesena.

RON GIG A

Piia: ära hõiska enne õhtut ehk sõit rongiga Kesklinnast edasi viiva trammi peale hüppamine käib kiiresti. Sõit kulgeb viperusteta ja lootus on suur. Teadupärast on kiirrong kindlasti kiireim viis Tartusse jõudmiseks. Ja rongipeatus on ka eksami toimumispaigale kõige lähemal. Probleeme võib tekkida vaid rongide väljumisajaga. Nimelt leppisime kohe alguses võrdsete võimaluste tekitamiseks kokku, et keegi eri transpordiliikide väljumisaegu ei vaata. Ja nii peangi mina neid kibedaid vilju maitsma hakkama – Balti jaama perroonidel valitseb tühjus ja vaid üks kollane tuluke teavitab mind kurvast saatusest. Järgmine rong Tartusse väljub kell pool kolm! Nüüd on valikuid kaks: kas jääda tõesti rongi ootama ja eksam maha magada või leida kiiresti alternatiiv. Pean konkurentidega nõu. Mulle halastatakse ning lubatakse leida uus ja kiire viis. Nii võtan oma kaks jalga kaenlasse ja kihutan viieteistkümne minutiga trammidega seigeldes Balti jaamast bussijaama. Ja õnn naeratab ka mulle! Kell pool 12 väljuv buss Tartusse hakkab juba peatusest lahkuma, kuid õnneks mahun ka mina veel peale. Avastame Eestimaad buss peatub küll igas väiksemaski kohas, kuid Tartu piirile jõuame kell 13.51. Mööduvad närvesöövad minutid ning Pauluse peatuses väljun viis minutit hiljem. Edasi päästavad kiired jalad päeva ja täpselt üks minut enne eksami algusaega avan Vanemuise maja ukse.


eksperiment H Ä Ä L EGA

Hendrik: pöidlad külmast punaseks ehk hääletades õnne proovima Bussijaama peatuses lähen trammilt maha, kuid vastupidiselt tavapärasele teekonnale suundun peatuse poole, kust sõidab läbi buss, millega on võimalik saada linnapiirile. Antud hetkel olen võrreldes konkurentidega Tartule kõige lähemal ning süda on lootust täis, et ehk õnnestub ühistransporti võita. Bussilt maha minnes nägin samal hetkel paarisaja meetri kaugusel autost väljumas üht noormeest, kes koheselt võtab seljast jope – kuigi õues on tunda juba miinuskraade – ning tirib kotist välja suure sildi “Tartusse”. Tunnen, et mu võimalused auto peale saada said just tugeva löögi – iga autojuht valib ju pigem särgi väel külmetava noormehe. Kaotamata siiski lootust, tõstan ka mina temast natuke kaugemal näpu püsti ja jään vastutulevate autode suunatulesid ootama.

Kell on 11.10. Viie minuti möödudes märkan esimest suunatuld, kuid pean oma lootusrikka naeratuse hetkega maha pühkima, sest auto võtab suuna elamurajooni poole. Möödub veel sadu ja sadu autosid, kuid peatuma ei soostu ükski. Kella 13 paiku näen, kuidas auto peale saab sildiga noormees. Möödub veel 55 minutit ja õnn naeratab ka mulle – minu ees peatub tumesinine Volkswagen. Autojuht Ragnar suundub õnneks Tartusse ning on nõus pea kolm tundi külmetanud tudengi peale võtma. Kahe tunni pärast jõuame Tartusse ning teades, et eksam on lõppenud, lõpetan teekonna Turu Statoilis ning ostan lohutuseks ühe kaheraudse.

BUS S IGA

Britt: mäng reaalsusega ehk bussiga arvestusele p  Pärast kahte tundi

Viru keskuse eest trammile istudes olen ärevil, sest meist kolmest olen mina ainus, kes samal päeval ka päriselt kella kaheks Tartusse kontrolltööle peab jõudma. Peagi mõistan, et kella 10.30 bussiga pole mul enam mingit võimalust ja suure tõenäosusega võib välja müüdud olla ka järgmine buss. Kell 10.39 jõuan bussijaama ning nähes, kui paljud inimesed koos minuga trammist väljuvad ja sammud bussijaama poole seavad, vajub süda

saapaäärde. Ehk on olemas ka mingi pool- ja täistunni hääletamist muutus pöial vahel väljuv bussiliin? juba valusaks ja punaseks. Minut pingsat sõiduplaani näitava ekraani jõllitamist ei t  Britt ei pidanud isegi too aga loodetud edu, mistõttu suundun kassasse. Kannatan pingutama: buss tõi ta ära kolmest inimesest koosneva järjekorra ja lunastan endale kahe ja poole tunniga ühe neljast järele jäänud kohast kella 11 bussil! Pärast seda Tartu bussijaama. pean paanikat tundma veel vaid korraks, kui bussist saadetakse välja reisija, kes on kogemata ostnud pileti pool tundi hiljem väljuvale reisile. Lennujaama kandis näen tuulest räsitud soenguga Hendrikut. Meenub, et unustasin talle oma pipragaasi kaasa anda. tul Tartu bussijaama jõuan em us viis minutit enne poolt Äratuskell helisema kahte ning kappan sealt ile Kuigi eksperimendi tulemusena jõudis eksam kindlal sammul Vanemuise l kinde siis atest, osalej 2/3 lausa e kohal õigeks ajaks õppehoonesse. Hea tahtole on see, et enda õnnega tähtsal sessi ajal mängida ei mise korral jõuaksin veel ma mõtet. Targem on ikka äratuskell õigeks ajaks helise Opera Pizzas midagi hamba salves ni telefo otsa takka ust panna ja mitu meeldetulet alla visata, ent süda on eesvaid iseks, jõudm ile eksam ur põhia lähe ei tada. Nii seisva töö pärast selleks seda saab hoopis mõistlikult kordamiseks kasutada. liiga paha. Jõuan kohale kell 13.37.

11


õis LOOM.04.015 Linnuvaatluse välipraktikum

MJJV.10.063 Eraisiku rahandus

Suurepärane vabaaine nende jaoks, kellele meeldib kaks nädalat järjest koos päikesetõusuga üles ärgata ja Raadi kalmistule loodust nautima minna. Lisaks saab selgeks Eesti looduse kõige tuntumad linnud ja nende laulu. Praktikumid toimuvad kümnel maikuu tööpäeval kell pool seitse hommikul. Eelnevatel aastatel on aine toimunud samaaegselt Tartu tudengipäevadega ja nii on täiesti tavaline, et linnulaulu minnakse kuulama otse eelmisel õhtul alanud peomöllult. See aga ei takista linnulaulude selgekssaamist, nii et arvestusel nõutava kümne erineva linnu lauluhääle äratundmisega ei tohiks suuri raskusi tekkida.

Ühiskonnas leviva arvamuse kohaselt on üks õige tudeng vaene, kuid see aine aitab sellegi vähese varanatukesega paremini toime tulla. Kuidas oma raha hoida ning kuidas seda juurde teenida, võib teada saada majandusteaduskonnast. Näiteks räägitakse loengutes, kuidas tänapäeval ei himusta lihtinimeste varanatukest mitte pangaröövlid, vaid hoopistükkis röövelpangad. Tartu Tudengil pole üliõpilaste tulevase jõukuse vastu midagi ning seepärast soovitamegi teil selle aine abil uurida, kuidas oma raha paremini investeerida ja selle kasutamist kontrollida.

Viis vabaainet, mida kevadsemestril läbida tasub Kristjan Lukk 15. detsembril algab ÕISis registreerumine kevadsemestri ainetele. Vabaaineid on vajalik läbida igal õppekaval, kuid võõrkeeled saavad tihtilugu juba esimese tunniga täis. Mida teha? Tartu Tudeng pakub välja veel viis huvitavat ainet, mida kevadsemestril endale vabaaineks valida.

SHHI.02.001 Õpetaja kõnehääle arendamine ja häälehoid Haridusteaduste instituudi aine erineb kardinaalselt kümnete kaastudengitega koos loenguruumis istumisest ja õppejõu monoloogi kuulamisest. Selles aines saab harjutada oma näitlejameisterlikkust ning karjuda ja kisada täie emotsiooniga. Erinevad füüsilised ja verbaalsed harjutused parandavad häält ning teevad sinust palju parema kõnepidaja. Või siis saad lihtsalt ennast välja elada. Mis kõige parem – osalemiseks ei pea sa tingimata õppima haridusteaduste õppekaval. Et aga õpetajaks tahavad saada paljud ning osalejate piirarv on väike, pead registreerimisel kiire olema! Kui kevadel ei õnnestu, siis seda ainet loetakse ka sügissemestril.

AROT.00.025 Vastsündinu ja imiku hooldus Selleks, et rahvusülikooli kaugemas tulevikus ikka väärt järelkasvu tuleks, õpetatakse arstiteaduskonnas kõiki soovijaid hooldama vastsündinuid ja imikuid. Aine varasemad läbijad soovitavad õppeainet valida ka meestel ning isegi neil paaridel, kellel veel niipea lapsi plaanis saada ei ole. Kursuse käigus õpitakse jälgima vastsündinu ja imiku arengut, saadakse teada imiku riietamisest, erinevatest toitmisviisidest ja sagedasematest terviseprobleemidest ning nende lahendamisest. Lisaks omandatakse teadmisi turvalise keskkonna loomisest ja hoidmisest. Isikliku imiku loengusse kaasa võtmine kohustuslik ei ole.

KKSP.05.039 Spordiõpetus. Sportmängud. Jalgpall. Korvpall Mida tähendab jalgpalli suluseisureegel? Kuidas pall alati lauapõrkest korvi visata? Need küsimused, mis sind alati vaevanud on, leiavad vastuse selles kehakultuuriteaduskonna aines. Lisaks teoreetilise põhja saamisele on võimalik kõiki asju praktikumides ka ise läbi proovida. Eelnevalt selle aine läbinud tudengid soovitavad seda ka neile, kes pallimängudes juba kõvemad käpad on. Vaadates kohustuslikke praktikume teisest küljest – tegemist on mõnusa võimalusega kaks korda nädalas tasuta trenni teha! Lisaks neile kahele pallimängule on võimalik tegelda veel muudegi spordialadega – otsi ÕISist kehakultuuriteaduskonna aineid.


Tartu Tudeng detsember 2013