Page 1

noorte kogunemiskohtade kaardistamine TARTU KESKLINNAS


noorte kogunemiskohtade kaardistamine TARTU KESKLINNAS. sisend KONTAKT-NOORSOOTÖÖ teenuse pilootprojektiks RAPORT

Koostajad: Emilie Toomela Anne Õuemaa

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus 2012


I. SISSEJUHATUS Käesolev raport on üheks sammuks kontakt-noorsootöö (mobiilse noorsootöö vorm) teenuse vajaduse hindamisel, väljatöötamisel ja katsetamisel. Käesolev raport põhineb neljal sisendil.

Esimeseks sisendiks on uurimuse andmed. Raportis on kasutatud andmeid, mis kirjeldavad legaalsete (alkohol, tubakas) ja illegaalsete (narkootikumid) uimastite tarbimist Eesti koolinoorte hulgas. Andmed Tartu alaealiste kuritegevuse, väärtegude, alaealiste komisjonis arvel olevate noorte, sotsiaalsetes raskustes noorte, koolist väljalangejate, koolikiusamise ja noorte töötute kohta on esitatud lisana. Lisas esitatud andmed loovad üldisema konteksti, kuid ei aita otseselt mõista noorte käitumist avalikus ruumis. Seepärast ei kasutata vastavaid andmeid raporti põhitekstis.

Teiseks sisendiks viidi läbi vaatlus eesmärgiga kirjeldada Tartu kesklinnas kogunevaid noortegruppe ja nende käitumist. Vaatlus teostati ajavahemikul 09. mai – 02. juuni 2012. Andmeid koguti sel perioodil Tartu kesklinnas kogunenud noortegruppide hulgas noorte, sh alaealiste riskikäitumise – suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarbimise, agressiivsuse ja tõrjutuse kohta. Andmed võimaldavad teha esmaseid oletusi selle kohta, kuivõrd kasutavad noored linnaruumi igapäevase kogunemispaigana, et koos tegutseda. Kolmandaks sisendiks on intervjuud, mis viidi läbi noortegruppide käitumise kaardistamiseks Pirogovi platsil. Tehti kaks intervjuud praktikutega (noorsootöötaja ja sotsiaalpedagoog/noorsootöötaja) ning fookusgrupiintervjuu viie noorega. Neljandaks sisendiks on 2012. aastal veebruaris-juunis läbiviidud noortega töötavate ekspertide ümarlaudadest saadud info kontaktnoorsootöötaja ülesannete ja profiili loomiseks.

4


Raporti tulemused annavad esmase vastuse küsimustele: 1. Kas kontakt-noorsootöötaja sihtrühma kuuluvad noored tegutsevad Tartu kesklinnas? 2. Kus kesklinna vaadeldud piirkondadest sihtrühma kuuluvad noored kogunevad (vaatleme eraldi gruppe kuni 0-12, 13-17 ja 18-26) 3. Millest noorte kogunemine vastavates kohtades sõltub? 4. Milline on kogunevate noorte profiil? Kuidas see erineb vaadeldud piirkonniti? 5. Mis omadused, oskused ja teadmised peavad kontakt-noorsoo töötajal olema?

5


II. KONTAKT-NOORSOOTÖÖ TAUST Tänavatööst mobiilse noorsootöö kontseptsioonini

Paaril viimasel aastal on Eesti noorsootöö maastikul hakatud taas rääkima tänava(noorsoo)tööst. Tänavatööga alustati Eestis 1990-ndate alguses, kui ühel hetkel märgati, et nõukogudeaegne infrastruktuur, mis oli seni hoidnud lapsi koolis ja koolivälises tegevuses, enam ei toiminud. Suuremates linnades oli tekkinud seni meile võõras, kapitalistlike riikide probleem – tänavalapsed (lapsed, kelle eluasemeks on tänav). Toona oli tänavatöö Eestis üks sotsiaaltöö vorme. Noorte avalikus ruumis viibimise põhjuseks ei ole täna Tartus kodu puudumine, vaid pigem atraktiivsed ja laienenud tegutsemisvõimalused avalikus ruumis (nt supermarketid ja testimised; mitmed tasuta vabaõhuüritused; lauatenniseplatsid, mänguväljakud ja spetsiaalselt disainitud kogunemiskohad – paviljonid, kiiged, pargid jne linnaruumis). Seetõttu ei saa me rääkida Tartus tänavalastest, küll aga saame rääkida levivast trendist – lapsed ja noored tänaval ning teistes avalikes kohtades.

21. sajandi algul oleme jõudnud olukorda, kus avalikku ruumi tuleb käsitleda ühe võimaliku igapäevase tegutsemiskeskkonnana, kus noortele meeldib viibida, kus nad soovivad saada oma eluks olulist infot ja kus väljenduvad samuti noorte probleemsed käitumisharjumused, mida võidakse üksteise eeskujul õppida. Avalikus ruumis viibides võib noortel tekkida suur vabaduse tunne, sest avalik sotsiaalne kontroll on oluliselt nõrgem kui nt kontroll perekondlikes lähisuhetes.

Tänaseks räägitakse taas tänavatööst, kuid uues võtmes. Räägitakse tänavanoorsootööst, mis on pigem noorsootöö kui sotsiaaltöö vorm. Ehkki mõlemal juhul on eesmärgiks noore toimetuleku soodustamine, erineb noorsootöö lähenemine oma rõhuasetuse poolest – tähtsustatakse noore eneseteostust ja töö noortegruppidega. Tänavanoorsootööd käsitletakse mobiilse noorsootöö ühe väljundina. Mobiilse noorsootöö kontseptsioon on võrdlemisi uus ja selle all mõeldakse lisaks tänavanoorsootööle teisigi noorsootöö vorme, mis liiguvad sinna, kus on noored (tänav, internet jne).

6


Mobiilse noorsootöö kontseptsioon on sotsiaalpedagoogiline lähenemine, mille juured on Ameerikas ja Hollandis ning mida on välja töötatud Tübingeni Ülikoolis Saksamaal 1970ndate aastate alguses. Mobiilne noorsootöö sai alguse vastureaktsioonina noorsookuritegevusele ning suurenenud noorte grupi-kogunemistele, kuna klassikaline noorsootöö noortekeskuste näol ei suutnud nendega seotud noorteni jõuda ega kontakti saavutada. Mobiilse noorsootöö kontseptsioon on noorte eludele keskenduv avatud noorsootööd ja sotsiaaltööd sisaldav lähenemine. See sisaldab noorteni jõudmist, aga ka grupinõustamist sotsiaalruumist lähtudes. Mobiilse noorsootöö eesmärk on parendada noorte elu ja soodustada arengut, aidates noortel püstitada eesmärke ning kasutada nende saavutamiseks noores endas peituvaid ressursse. Mobiilne noorsootöö on teadvustatud tegevusena üle-eestiliselt uudne nähtus. Eestis on mobiilse noorsootöö mõistet kasutatud praktikas pigem juhuslikult ning mõiste tähenduses ei ole valdkonnas otseselt kokku lepitud (Allikas: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koduleht, 2012). Kontakt-noorsootöö olemus ja sihtrühm Käesolevas töös oleme keskendunud tänavanoorsootöö alaliigile kontakt-noorsootööle, mille sisuks on kontakti loomine linnaruumis nende noortega, kes ei kasuta noorsootöö teisi teenuseid aktiivselt ja kelleni oleks muidu raske jõuda. See sihtrühm haarab ka tänaval tegutsevad riskinoored. Kontakt-noorsootöö mõte on pakkuda noorele avalikus ruumis kontakti usaldusväärse ja toetava täiskasvanuga – kontakt-noorsootöötajaga, kellel on vastav ettevalmistus ja kes saab jagada usaldussuhet luues noorele paremaks toimetulekuks professionaalset tuge: vahendada infot ning aidata tõsisemate probleemide korral pöörduda abisaamiseks vastava spetsialisti poole.

Kontakt-noorsootöötaja võrgustikupartneriteks on politsei, lastekaitse, noortekeskused, nõustamiskeskused, koolid, kaubanduskeskused jt asjasse puutuvad institutsioonid.

7


Eksperdid rõhutavad, et mobiilse noorsootöö teenus tuleb kujundada vastavalt kohalikele vajadustele. Tartu noortega töötavad eksperdid leidsid 2012. aastal toimunud mobiilse noorsootöö teemalistes ümarlaudades, et kontakt-noorsootöötaja orbiidis peaks olema alltoodud tundemärkidele vastavad noored. Täpsem kontakt-töötaja sihtrühma peaks kujunema järgnevates aruteludes praktikutega ning saama veelgi selgema suuna pilootprojektis. Kontakt-noorsootöötaja orbiidis on kuni 26aastased noored avalikus ruumis, • • • • • •

kes käituvad probleemselt, eirates kehtivaid seadusi või rikuvad raskelt käitumise häid tavasid (tavaliselt on põhjused kombineeritud); kes tarbivad või on tarbinud meelemürke (proovijad, liigtarvitajad, sõltlased); kes tegutsevad kampades; kes viibivad tegevusetult; kes on ilmselgelt mures või otsivad abi/infot kes viibivad valel ajal vales kohas (nt tundide ajal linnaliinibussis, alla 10aastased lapsed omapäi tänaval...).

Noorte riskikäitumine ja selle ilmnemine avalikus ruumis Avaliku ruumiga seostatakse noorte riskikäitumisi nagu suitsetamine, alkohol ja uimastite tarbimine. Tervise Arengu Instituudi 2012. aastal valminud uurimus uimastite tarvitamise kohta koolinoorte seas kinnitab, et 2003. ja 2007. aasta uuringu tulemustega võrreldes on legaalsete uimastite – alkoholi ja tubaka tarvitamine nii Euroopas kui ka Eestis keskmiselt vähenenud. Siiski on ekspertide hinnangul olukord muret tekitav, sest alkoholi ja tubaka tarbimine on küllalt levinud ning kolmandik Eesti õpilastest alustab alkoholi ja suitsetamise proovimisega varases eas, enne 12. eluaastat. Üle poole alaealistest koolinoortest peab sigarette ja alkoholi küllalt kergelt kättesaadavaks. Illegaalsete uimastite tarbimine on jäänud Euroopas keskmiselt samaks, kuid 15-16-aastaste Eesti koolinoorte hulgas on illegaalsete uimastite tarbimine võrreldes 2003. aastaga (24%) tõusnud järjepidevalt 2011. 8


aastaks 32 %-ni. Illegaalsete uimastite esmatarbimine jääb 14-15-eluaasta vahemikku (Tervise Arengu Instituudi raport „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis“, 2012).

Kõige enam probleeme alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimastitega on noortel, kes eelistavad vaba aja tegevusena sõpradega õhtuti sagedamini väljas käia ja ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutada (sealsamas, 2012).

9


III. VAATLUS JA INTERVJUUD

Järgnev vaatlus ja intervjuud viidi läbi selleks, et saada esmased andmed selle kohta, kuidas kasutavad noored Tartu kesklinna kohtumispaigana ning kuidas avaldub noorte riskikäitumine. Vaatluse läbiviimisel pöörati ennekõike tähelepanu järgnevatele teemadele: • Millised kohad saavad populaarseteks kogunemispaikadeks noortele? • Kuidas erineb koha valik vanuse lõikes? • Kuidas mõjutab noorte kogunemist ilm, nädalapäev ja kellaaeg?

Uurimuse käik Noorte kogunemiskohtade kaardistamine toimus subjektiivsete vaatluste teel. Kesklinna alad jagati koostöös noorsootöötajatega viieks alapiirkonnaks (kirjeldused järgnevad allpool), nii et piirkonnad oleksid loogiliselt seotud ja jõukohased vaatlejale haldamiseks. Vaatluste meetod valiti lähtuvalt kontaktse noorsootöö iseloomust, kus tulevane töötaja peab samuti oskama vaatluse teel hinnata noorte vanust ja käitumist. Vaadeldavad kohad I piirkond: II piirkond:

Raekoja plats, Postimehe plats, Kalevipoja park, Võidusild; Sadamateatri tagune ala, bussijaam, Tasku ala (väljas ja sees), Dorpati ees jõeäärne istumisala, McDonald’si tagune Europarkla ala, Statoili ümbrus;

III piirkond: Ujula Konsumi park, Atlantise esine, Võidusild-Turu jalakäijate sild;

IV piirkond: Tartu Kaubamaja, “Kontor” (Tartu Kaubamaja ja teater „Vanemuine“ vaheline park), Kaubahall, Mänguväljak V piirkond:

Pirogovi plats

10


Vaatlejaid oli kokku 8: Lii Limberg (MTÜ Tähe noortekeskus), Kadri Nurmsoo (Tartu LV KO noorsooteenistus), Kristel Altosaar (Tartu LV KO noorsooteenistus), Anne Õuemaa (Tartu LV KO noorsooteenistus), Helena Kesonen (Lille Maja), Marina Sepp (MTÜ Vahtramägi), Inge Johanson, Hele Riit-Vällik (Lille Maja)

Vaatluseid tehti neil päevil • E-L, Pühapäeval vaatlusi ei toimunud. • 9. mai; 14-19. mai; 21-25. mai; 28-30. mai; 2. juuni • Eri piirkondade vaatlused ei toimunud alati samadel päevadel ja kõiki piirkondi ei vaadeldud kõigil nädalapäevadel. • Vaatlused fikseeriti ligikaudu täistundidel alates 17:00-st kuni 22:00ni. Pirogovi vaatlused toimusid ligikaudu 22:30-23:30. Vaatluste tulemused vormistati seega hetkesituatsioonide kirjeldustena. • Vaatlusperioodi eripärana võib välja tuua lisaks valdavalt soojadele ilmadele rohked linnas toimuvad rahvaüritused ja koolide lõpetamised, mis võisid samuti noorte kogunemist mõjutada. Vaadeldavad tunnused: • Kogunemispaigas olevate noorte üldarv, gruppide ja grupiliikmete arv • Hinnati vanust (subjektiivne), võimalusel kõneldavat keelt (eesti, vene, inglise) . Grupikäitumist (ühtehoidev, tõrjuv, kehaliselt agressiivne, ümbritsevate tähelepanu otsiv). • Alkoholi ja tubakatoodete tarbimist (eraldi märge alaealiste kohta) • Algses tööplaanis oli sees ka narkootikumide kasutamise hindamine vaatluse teel, aga see osutus kahjuks liiga keeruliseks. Narkootikumide tarvitamist küll täheldati üksikutel juhtudel, aga usaldusväärsete tulemuste saamiseks oleks tarvis saavutada oluliselt lähedasemat kontakti. • Ilm ja õhutemperatuur Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluste põhjal. Ilma liigitati kui „jahe“, kui õhutemperatuur oli alla +16 kraadi ja „soe“ kui õhutemperatuur ületas selle piiri. Vaatluste päevade jooksul oli kõige jahedam õhutemperatuur +9 kraadi. Märgiti ära ka, kui sadas vihma.

11


Tulemused I piirkond Raekoja plats, Postimehe plats, Kalevipoja park, Võidusild Vaadeldav periood: E-N 14-17. mai; R 25. mai; kl 17:00-22:00

Noorte gruppide iseloomustus Iseloomulikud on suured grupid (ca 15-inimeselised), keskmiselt 2-3 gruppi ühe vaadeldud tunni kohta. Vaatluspäeva jooksul nähti keskmiselt 150 noort, poisse ja tüdrukuid võrdselt. Alapiirkondades oli keskmiselt 30 inimest. Valdavalt oli noori vanusegruppidest 13-17 ja 18-26 aastat, viimasest vanusevahemikust oli noori 75% ja alaealisi 20%. Kõigist vaadeldud gruppidest oli vaid üks venekeelne. Noorte käitumine Umbes 65% kogu vaatlusperioodi jooksul vaadeldud gruppidest tarbis ka alkoholi või tubakatooteid. 22% gruppidest olid alaealised, kes alkoholi tarbisid ja 29% tubakat pruukisid. Seega oli selles piirkonnas keskmiselt ühe vaatluspäeva jooksul 22 alaealist, kes alkoholi tarvitasid ja 28 alaealist, kes suitsetasid. Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine oli kokkuvõttes selles piirkonnas laialdane, aga tunduvalt väiksemal määral kui näiteks III piirkonnas. Noortegruppe võib kirjeldada kokkuhoidvatena ja mitte erakordselt lärmakate või võõraste tähelepanu otsivatena. Kaaslaste kiusamist ja tõrjumist täheldasid vaatlejad ühel korral.

Kogunemist mõjutavad tegurid Noorte kogunemine ei sõltunud vaadeldud päevadel ei kellaajast ega õhutemperatuurist. Vihma korral oli tunduvalt vähem rahvast või üldse mitte kedagi. Reedel oli keskmiselt umbes kolmandiku võrra enam noori vaadeldud piirkonnas. Ei esinenud ka olulisi soolisi erinevusi, gruppides oli keskmiselt poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt.

12


II piirkond Sadamateatri tagune ala, bussijaam, Tasku, Dorpati ees jõeäärne istumisala, McDonald’si tagune Europarkla ala, Statoili ümbrus Vaadeldav periood T 15. mai, R 18. mai, L 19. mai, E 28. mai; kl 17-21

Noorte gruppide iseloomustus II piirkonnas oli tunduvalt vähem noori, kui ülejäänud vaadeldud piirkondades, keskmiselt 75 noort vaatluspäeva kohta. Piirkond tundus olevat rohkem esmane kohtumispaik. Grupid oli väikesed (2-3-liikmelised) ja neid oli väga vähe. Tüdrukuid oli keskmiselt umbes 40% ja poisse 60%. Vanuseline jaotus oli võrreldes teiste vaadeldud kogunemiskohtadega kõige mitmekesisem. Peamiselt olid noored siiski vanusegruppidest 13-17 ja 18-26. Suhtarvudes oli alaealisi noori vaadeldud piirkonnas kõige enam võrreldes teiste paikadega, aga koguarvudes jääb piirkond vaadeldud alaealiste meelis kogunemiskohtadest III piirkonna järel teisele kohale. Venekeelseid noori oli küll natuke rohkem kui I piirkonnas, aga võrreldes eesti noortega tunduvalt vähem. Noorte käitumine Suitsetavaid gruppe oli vaadeldud piirkonnas kõigist gruppidest 24% ja alkoholi tarvitavaid 22% (14 tubakatooteid ja 13 alkoholi tarbivat gruppi kokku). 31% vaadeldud gruppidest, kes tubakatooteid tarbisid, olid alaealiste grupid ja alkoholi tarbivate gruppide hulgas oli 29% alaealisi. Seega keskmiselt võis leida vaatluspäeva jooksul 6 suitsetavat alaealist ja 5 alaealist, kes alkoholi tarbisid. Grupid oli pigem ühtehoidvad. Vaatlusperioodil märgiti ka 10 lärmakat noortegruppi.

Kogunemist mõjutavad tegurid Ilm ja nädalapäev noorte kogunemisel olulist rolli ei mänginud, küll aga võis märgata, et noored kogunesid vaadeldud alapiirkondadest kõige suurema tõenäosusega bussijaama ja Tasku II korruse aatriumisse, mis olid mõlemad katuse all. 13


III piirkond Ujula Konsumi park, Atlantise esine, Võidusild-Turu jalakäijate sild Vaadeldav periood R 18. mai, L 19. mai; E-N 21-24. mai; kl 17-21

Noorte gruppide iseloomustus Kõige populaarsem kogunemiskoht Pirogovi järel, kus registreeriti kogu vaatlusperioodi jooksul 540 gruppi. Tüüpiliselt kogunes vaatluspäeval umbes 200 noort sellesse piirkonda. Võrreldes teiste kogunemiskohtadega oli siin palju rohkem üksteisest eraldatud noortegruppe, keskmiselt 7 gruppi ühe vaatluse täistunni kohta. Olulisi soolisi erinevusi välja tuua ei saa. Valdav osa noortest oli vanusevahemikest 13-17 ja 18-26 aastat (vastavalt 35% ja 47%). Vanuseline jaotus oli selles piirkonnas väga mitmekesine, hõlmates kõiki vanusegruppe. Alates neljapäevast kuni laupäevani oli 18-26 aastaste ülekaal veel suurem – 57% kõigist kogunejaist. Siin märgiti üles kõige enam alaealisi võrreldes teiste vaadeldud piirkondadega (Pirogovi alaealiste hulka ei olnud võimalik kindlaks teha). Leidus ka 28 venekeelset noortegruppi, mis oli suurim koguarvult kõigist vaadeldud piirkondadest.

Noorte käitumine Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine oli III piirkonnas väga sage – kokku loetleti vaatlusperioodil 282 alkoholi joovat ja 191 suitsetavat gruppi, mis moodustavad vastavalt 52% ja 35% kõigist kogunejaist. Nende hulgas oli kummaski 25% alaealisi. Keskmiselt vaatluspäeva jooksul registreeriti 26 alkoholi tarbivat alaealist ja 18 suitsetavat alaealist. Vaatlejad kirjeldasid kogunenud noortegruppe ühtehoidvatena ning lärmakaks märgiti ainult üks vaadeldud grupp. Kogunemist mõjutavad tegurid Kogunemine sõltus aga selles piirkonnas ilmast – jaheda ilma (alla 16 soojakraadi) puhul oli seal oluliselt vähem noori ning ka nädalapäevast – nädalavahetusel oli see piirkond enam rahvastatud kui nädala alguses. Kokkuvõttes oli III piirkond kõige mitmekesisema jaotusega ja sealne kogunemine allus kõige enam muutujatele nagu ilm ja nädalapäev.

14


IV piirkond Tartu Kaubamaja, “Kontor”, Kaubahall, Mänguväljak Vaadeldav periood: N 24. mai, T 29. mai, K 30. mai, L 2. juuni; kl 17-21

Noorte gruppide iseloomustus Selle piirkonna kohta oli vähem andmeid ja vaatluspäevad olid väga erineva rahvaarvuga, kui teiste paikade kohta, kokku registreeriti kogu vaatlusperioodi jooksul vaid 44 gruppi. Vaatluspäeva jooksul nähti keskmiselt 22 gruppi. Vaatluspäeva jooksul märgiti keskmisel 37 kogunejat selles piirkonnas. Grupid oli väikesed, keskmiselt 2- või 3-liikmelised seltskonnad. Keskmiselt märgiti noortegruppides tüdrukuid 45% ja poisse 55%. Noorte vanuseline jaotus hõlmas kõiki nelja vanusegruppi, aga kõige enam oli 13-17-aastaseid noorukeid (63%) ja järgmisena 18-26-aastaseid noori (25%). Üle 26-aastaseid oli üksikute gruppidena – kokku 6 gruppi kogu vaatlusperioodi kohta.

Noorte käitumine Kogunejate seas leidus suitsetamist 33% kõigist gruppidest ja alkoholi tarbimist 20% gruppides. Sealhulgas oli alaealisi väga palju 70% suitsetajatest ja 50 % alkoholi tarvitajatest. Vaatluspäeva keskmiseks leiti 12 alaealist suitsetajat ja 4 alaealist alkoholi tarvitajat. Kogunemist mõjutavad tegurid Selle noorte kogunemiskoha kohta oli vähem andmeid kui esimese kolme piirkonna kohta, mistõttu kaugele ulatuvaid järeldusi teha ei saa. Välja võib tuua aga selle, et sõltumata jahedamast või soojemast õhutemperatuurist, kogunesid noored selles piirkonnas ühtemoodi.

15


V piirkond Pirogovi plats

Pirogovi hindamiseks viidi läbi vaatlusi hilisematel kellaaegadel kui teistes vaatluspiirkondades. See eripära tulenes inimressursi võimalustest. Pirogovi platsil läbiviidud vaatluste käigus selgus, et sealset elu ja olu oli vaatluste toimumise kellaajal (umbes 23:00) väga raske hinnata – oli juba hämar, kogunejaid oli palju ja vaatluse läbiviimisel tuli arvestada vaatleja ohutusega. Seetõttu otsustati läbi viia intervjuud nii noortega, kes seal ise käivad, kui ka noorsootöö ekspertidega. Intervjueeritavaid noori oli 5 poissi ja tüdrukut kokku (vanuses 17-23) ja nad olid sagedased Pirogovi külastajad. Küsimusi küsiti peamiselt kolme teema kohta: • Üldinfo Pirogovil käivate noorte kohta (kes ja millised inimesed seal käivad, mida seal tehakse, millal on rohkem rahvast jne). • Mille poolest see piirkond teistest noorte kogunemiskohtadest Tartus erineb? • Kui kergesti on meelemürgid alaealistele seal kättesaadavad ja kui palju nad neid tarvitavad? Kui palju toimub põlvkondadeülest suhtlust? • Praktilised näpunäited mobiilse noorsootöötaja profiili koostamiseks ja väljakoolitamiseks. Vaadeldav periood 9. mai, 14. mai, 15. mai, 23. mai, 24. mai, 28. mai; kl 23:00

Noorte gruppide iseloomustus Pirogovil käib noori väga palju – isegi kordades rohkem, kui teistes vaadeldud paikades. Nö tipp-aegadel ei ole tavatu, et seal võib olla isegi 250 inimest koos. Väga palju on ka alaealisi. Noorte sõnul hakatakse seal käima hilisteismeeas, alla 13-aastaseid seal ei liigu. Seltskond, kes Pirogovil viibib, on väga mitmekesine, on erinevate subkultuuride esindajaid (näiteks rullnokad, tudengid, hipid, skinheadid, asotsiaalid, loomeinimesed) ning suvel liituvad kogunejatega välismaalased.

16


Noorte käitumine Pirogovi eripära võrreldes teiste kogunemiskohtadega seisneb ennekõike selles, et noored saavad seal vabalt alkoholi ja tubakatooteid tarbida, mida kasutavad ära ka alaealised. Vabaduse ja sotsialiseerumise võimalus annab põhjust noortele sinna tundideks jääda. Pirogovil on alkoholi- ja tubakatooted alaealistele kergesti kättesaadavad. Palutakse täisealistel endale mainitud meelemürke osta. Narkootikumidest on kõige levinumad kanep, ecstasy ja hallutsinogeensed seened. Pirogov on pigem koht, kus neid tarbitakse või otsitakse ostmiseks vajalikke kontakte, aga müügitegevust noorte arvates nii avalikus kohas toimub väga harva. Pirogovi positiivse mõju poole pealt võib välja tuua seda, et Pirogov on koht, kus toimub põlvkondadeülene suhtlemine: noored lihvivad oma suhtlemisoskusi, saavad võtta eeskuju vanematelt ja kogenenumatelt ning on kursis neid huvitava infoga. Nii noorsootöö ekspertide kui noorte ühisarvamus on see, et alkoholi tarbimise keelamine Pirogovil ei lahenda alaealiste alkoholiprobleemi. Sarnased kogunemiskohad annavad hoopis võimaluse näha probleemi ulatust ja sellega tegeleda. Sellistes noortegruppides võiks olla hea mõju noorte jaoks usaldusväärsel kontakt-noorsootöötajal, kes jagab ja mõistab ühtlasi noortegruppide kogunemise positiivset poolt ja väärtusi. Kogunemist mõjutavad tegurid Peamiselt leiab sealt rahvast kevadel ja sügisel, aga ka suvel. Noored viibivad Pirogovil pigem õhtuti ja nädala sees. Ühe peamise kogunemise põhjusena tõid intervjueeritud välja alkoholitarbimise vabaduse, kuid vähemalt sama olulisena kõlas noorte suhtlemis-vajadus atraktiivses seltskonnas.

Probleemid Pirogovil Viimastel aastatel on noorte sõnul palju probleeme seal vägivallaga, mis oli vastupidine noorsootöötajate ootustele. Noorte öeldu põhjal on kõige agressiivsemad nö rullnokad ja skinheadid; peamiselt kakeldakse Pirogovi platsi keskel. Juttu tuli ka avaliku urineerimise probleemist, mis on nii täiskasvanutele silma jäänud kui ka noorte sõnul ebameeldiv. Nad tegid ettepaneku, et seal võiks olla rohkem avalikke WC-sid.

17


Kokkuvõte Nagu vaatlused ja intervjuud näitavad, on Tartu kesklinn arvestatav kogunemispaik nii 13-17 kui ka 18-26-aastastele noortele. Kogu vaatlusperioodi jooksul (9. mai 2012 – 2. juuni 2012) loendati kesklinna piirkonnas keskmiselt vaatlustunni kohta kokku 52 noort vanuses 13-17 aastat ja 54 noort vanuses 18-26 aastat (väljaarvatud Pirogovi plats). Loomulikult tuleb arvestada tõsiasjaga, et vanust hinnati subjektiivselt. Subjektiivne vaatlus on aga ka kontakt-noorsootöötaja töömeetodiks kogunejate vanuse hindamisel. Vaatluspäeva kohta märgiti üles kõikidest vanusegruppidest kogu kesklinna piirkonnas (arvestades kogu vaatlusperioodi) keskmiselt 163 alaealist vanuses 13-17 ja 181 noort vanuses 18-26 aastat. Kõige rohkem nimetatud vanuses noortegruppe kogunes vaatluste põhjal Atlantise juurde jõeäärsesse piirkonda (III kogunemiskoht). Intervjuude põhjal võib aga oletada, et Pirogovil koguneb õhtuti (alates 20:00) veel rohkem noori. Kogu vaatlusperioodi vältel üles märgitud kogunejatest moodustas 50% noored vanuses 18-26 aastat, 45% 13-17-aastased ja 3% kuni 12-aastaseid lapsed. Viimased olid tavaliselt koos täiskasvanuga. Vaadeldud noortegruppide seas oli enam poisse kui tüdrukuid (55% poisse ja 45 % tüdrukuid).

Kogunenud gruppidest terve vaatlusperioodi jooksul moodustas gruppide arv, kus kõneldi venekeelt, 10%. Tartu elanike hulgas on venekeelseid elanikke umbes 16% Venekeelseid noori täheldati kõige enam Atlantise juures ja jõeäärses piirkonnas. Venekeelsete noorte väike osakaal vaadeldud gruppides annab alust arvata, et juhul, kui oleks tarvis selle sihtrühmaga tööd teha, siis tuleks alustada nende kogunemispaikade otsimist ja kaardistamist ka mujal Tartu linnas. Inglisekeelseid gruppe registreeriti 2 % kõigist gruppidest, mille puhul oli keele märkimine võimalik.

Kogunemispaikadel võis täheldada (kevadperioodil) erinevaid funktsioone. Bussijaama, Sadamateatri ja Tasku piirkond olid sel hetkel pigem kohtumispaigad, kuhu tuldi, et liiguta edasi. Emajõe kaldad Atlantise lähistel ja Pirogovi plats olid hea ilma korral pikemateks istumispaikadeks. Olenevalt vaadeldud piirkonnast ilmnes, et kogunemist avalikus ruumis mõjutab mõningal määral ilm. Nendes paikades, mis on pigem kohtumiseks, et edasi liikuda, ilm kogunejatele nii suurt mõju ei avalda. Istumispaikades – nagu Atlantise poolne Emajõe kallas ja Pirogovi plats – sõltub kogunemine ilmast: soe ilm garanteerib ka suurema kogunejate 18


arvu ühe tunni jooksul. Emajõe kaldal Atlantise juures koguneti rohkem nädala teises pooles, seevastu Pirogovil kogunetakse noorte jutu põhjal pigem nädala sees. Noorte kogunemine kellaajast üldiselt ei sõltunud või oli väga nõrgas seoses. Küll aga võib välja tuua taaskord Atlantise ümbruse ja jõeäärse piirkonna, kus alates kella 20:00-st oli märgatavalt rohkem noori kui eelnevatel kellaaegadel (vaatlusi alustati 17:00). Fookusgrupiintervjuul noortega ja intervjuudes noortevaldkonna ekspertidega rõhutati ka noorte sotsiaalseid vajadusi kogunemisel. Pirogovi puhul ei saa jätta noorte kogunemise motivaatorina märkimata võimalust tarbida kesklinnas pargialal alkoholi. Vaatlustulemused ja noortega läbiviidud intervjuud kinnitasid, et alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine on laialt levinud nii täisealiste noorte kui ka alaealiste seas. Näiteks kogu vaatlusperioodi vältel võis näha ühe vaatluspäeva kohta terves kesklinna piirkonnas (v. a. Pirogov) keskmiselt 57 alaealist, kes tarbisid alkoholi (st umbes 33% alaealistest jõi alkoholi või oli grupis, kus keegi alaealistest tarbis alkoholi) ja 59 alaealist, kes tarvitasid tubakatooteid (st umbes 34% alaealistest tarbis tubakat või oli grupis, kus keegi alaealistest suitsetas). Nagu töö alguses sai välja toodud, siis on palju probleeme alkoholi ja tubakatoodetega avalikus ruumis sagedasti viibivatel noortel. Vaatlustulemused näitavad, et meelemürke tarbivaid noori on linnas hulgaliselt ja täiesti avalikes kohtades.

Kuigi vaatluste põhjal ei saa öelda, et noored omavahel erakordselt agressiivselt käituksid, on noorte endi sõnul probleeme endast vanemate „rullnokkade“ ja skinhead´idega, kes on lärmakad, agressiivsed ning kergesti ärrituvad. Risti vastu noorsootöötajate arvamusele on vägivalla oht kõige suurem intervjueeritud noorte hinnangul just Pirogovil. Politsei omab sellest ülevaadet ja tegeleb sellega ning selle mure lahendamine ei jää otseselt kontakt-noorsootöötaja pädevusse, aga kindlasti tuleks seda arvestada noorsootöötaja ohutuse tagamisel. Pirogov ei ole alati turvaline koht ja seda eriti õhtupimeduses. Tervise Arenguinstituudi uuringust (2012) selgus ka, et alaealised ei hinda politseikontrolli suureks ohuks alkoholitarbimise või suitsetamise korral. Vaid 13% küsitletud noortest arvas, et politseitegevus võiks neid kuidagi mõjutada. Tundub, et otsene mõjutamine ja keelamine on mainitud riskikäitumiste vähendamiseks ebatõhus. Võimalik, et see on koht, kus noorsootöötaja saaks läbi usaldussuhte mõjutada noorte väärtusi ja hoiakuid, aidata neil püstitada eesmärke ning kasutada nende saavutamiseks noores endas peituvaid ressursse. 19


IV. KONTAKT-NOORSOOTÖÖTAJA OMADUSED JA ÜLESANDED JA ÜLESANDED Noorsootöö ekspertide ja noortega tehtud intervjuude põhjal saadi nii mõnedki kasulikud näpunäited kontakt-noorsootöötaja profiili koostamiseks ja väljakoolitamiseks. Kontakt-noorsootöötaja teadmised, oskused ja omadused • • •

• • • • •

kontakti loomise ja suhtlemisoskus; avatus ja tolerantsus tänavatarkus (streetwise), kogemused tänavaeluga ja tänavaelu väärtustamine õigete küsimuste küsimise oskus (nt oskab rakendada motiveeriva intervjueerimise strateegiaid); võrgustikus töötamise oskus; tunneb aktuaalset teemaderingi ja väljakutseid, mida noor oma elus võib kogeda (nt probleemid kodus, koolis ja sõpradega, töötus, meelemürkide tarbimine), ning teab, millised on võimalused sellistes olukordades noort toetada. enesereflektsiooni oskus; konfidentsiaalsusest kinnipidamine ja eetika normide järgimine;

Kontakt-noorsootöötaja ülesanded Selleks, et alustada usaldussuhtel põhinevat kontakti loomist tänaval, tuleb noorsootöötajal ja tema tööandjal mõista, et noorsootöötaja on noorte kohtumispaikades ja avalikus ruumis samasugune külaline nagu noored. Ta tegutseb avalikus ruumis, kus kontakti loomiseks ning usaldussuhte saavutamiseks tuleb respekteerida noorte väärtusi ja vajadusi ning olla kannatlik, sest usalduse võitmine võtab palju aega. Noorsootöötaja arvestab avalikus ruumis tegutsedes hetke olukorraga ja noore vaba tahtega suhelda või kontaktist keelduda. Noorsootöötaja väldib oma tahte pealesurumist noorele lahenduste pakkumisel ja arvestab suhtlemisel kõikide heade kirjutatud ja kirjutamata suhtlemistavadega. Noorsootöötaja tegutseb süsteemselt, et luua avalikus ruumis võimalusi 20


mittepealetükkivaks kontaktiks ja selle hoidmiseks (nt kohalolek teatud nädalapäevadel/ kellaaegadel, kohalolek väliõhu sündmustel, meeldivad vabaajategevused noorte kogunemiskohtades – nt jalgpalli kõksimine, lauatennis..., sõbralikud tänavavestlused noori huvitavatel teemadel) Sisulise klienditöö eelduseks on usaldussuhte tekkimine noore ja kontakttöötaja vahel.

Kontakt-noorsootöötaja... 1. vaatleb noorte kogunemiskohti: kogub andmeid kogunemiskohtade ja seal kogunevate noorte kohta, kirjeldab ja analüüsib sotsiaalruumi, püstitab oma pädevuse raamides kohalikul tasandil tänava noorsootööle eesmärke ja viib neid ellu (Vajab selleks meeskonda, kellel on laiem pilt ja siht). 2. märkab noori avalikus ruumis ja hindab, kas noor vajab kontakt töötajapoolset sekkumist. 3. on avatud kontaktiks, on nähtav ja annab oma panuse usaldussuhte loomiseks. 4. tegeleb loodud kontakti hoidmisega (nt annab oma kontaktandmed, kohtumisel tervitab ja küsib, kuidas läheb) ja peab kinni konfidentsiaalsusenõudest. 5. annab vajadusel infot (nt ütleb kuhu ja kelle poole vastava probleemi lahendamiseks pöörduda). 6. viib vajadusel ja võimalusel läbi esmast nõustamist, kasutades aktiivse kuulamise (nt motiveeriva intervjueerimise) tehnikaid 7. määratleb noort jälgides ja temaga vesteldes probleemi olemuse ja hindab, kelle pädevusse selle lahendamine võrgustikus kuulub. Viib noore vastava eksperdiga kokku. On ühenduslüli ja vajadusel noore toetaja. 8. meenutab noortele oma kohaloleku ja käitumisega häid käitumistavasid avalikus ruumis. 9. teeb koostööd teiste võrgustiku liikmetega (nt koolid, nõustajad, sotsiaalabi osakond, kaubanduskeskused, noortekeskused, politsei). 10. soodustab ühiseid tegevusi avalikus ruumis, lähtudes noorte huvidest ja rakendab noortealgatust (nt üritustesarjad avatud linnaruumis – aitavad noori koondada ja saada probleemidest parema ülevaate).

21


V. EDASISED SAMMUD JA OSAPOOLED Teenuse väljatöötamisel võiksid olla kolm põhilist osapoolt 1. tellija-koostööpartner - linn kultuuriosakonna noorsooteenistuse kaudu; 2. teenuse arendaja ja teostaja - kolmanda sektori või munitsipaalnoor tekeskus, kes on teenuse loomisel professionaalne, loov ja iseseisev ning suudab tegutseb võrgustikus; 3. rahastaja – fond ja Tartu linn

Võimalik fond Tähe noorteklubi - soov hakata pakkuma mobiilse (otsiva) noorsootöö teenust Šveitsi VÜF’i taotlusvoorudesse oodatakse projekte, mille eesmärgiks on arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

Tähtajad 2013 kevad (projekti kestus kuni 7 kuud) - Teenuse arendamise eeltöö: teenuse äriplaani koostamine teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2013 sügis (projekti kestus kuni 18 kuud) - Teenuse arendamine ja käivitamine: teenuse äriplaani elluviimine teenuse osutamiseks, kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning selle jätkusuutlikkuse tagamiseks (vastavalt äriplaanile ning eelarvele) http://kysk.ee/?s=579

22


Järgmised sammud 1. Uuringu tulemuste tutvustamine noortega töötavatele ekspertidele ning visiooni täpsustamine ja kontakt-noorsootöötaja ülesannete ning ettevalmistuse täpsustamine (august/ september 2012). 2. Võrgustikupartnerite (politsei, lastekaitse, nõustamiskeskused, kaubanduskeskused, noortekeskused, töötukassa jne) kaardistus, partnerite rollide ja koostöökohtade selgitamine (september/ oktoober 2012). 3. Potentsiaalse kontakt-noorsootöö teenuse pakkumisest huvitatud partneri (Tähe noorteklubi on avaldanud huvi töötada koos KOViga välja vastav teenus) või kontakt-noorsootöötajate (vähemalt 3 inimest) leidmine; pilootprojekti kavandamine; kontakt-noorsootöötajate koolitusvajaduste kaardistamine, täiendkoolitusvõimaluste planeerimine ja toetava tugistruktuuri (sh regulaarsed supervisioonid) loomine (november/ detsember 2012). 4. Partneripoolne eeltöö noortegruppide kogunemiskohtade kaardistamisel jätkub nii andmete värskendamiseks Tartu kesklinna kui ka linna teiste piirkondade kohta (kevad/ suvi 2013). 5. Kohaliku kontakt-noorsootöö 2aastase pilootprojekti ettevalmistamine võimalike koostööpartneritega ja rahastuse leidmine (kulud: 2-3 kontakt-töötaja palk ja elementaarsed töövahendid, koolitused-super visioonid) (2014/2015). 6. Teema kajastamine meedias ja kogukonnas (heade näidete kogumine ja presenteerimine) (2013-2015). 7. Projekti hindamine ja teenuse kujundamine vastavalt kohalikele vajadustele (alates 2014). 8. Jätkusuutliku toetussüsteemi väljaarendamine kontakt-noorsootöö teenuse pakkumiseks Tartu linnas (alates 2014).

23


LISA 1

Tabel 1. Tartu linna alaealiste kuritegevuse statistika 2008

2009

2010

2011

Reg. KT Trt linnas

3866

3387

3697

3013

neist alaealiste poolt

248

261

337

215

neist avastatud

2662

2091

1932

1770

2011. a alaealiste kuritegude TOPP: § 199 – 121 (vargused) § 121 – 33 (isikuvastased kuriteod) § 263 (avaliku korra raske rikkumine) ja § 213 (arvutikelmus) – 14

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, 2012

Tabel 2. Tartu linna alaealiste väärtegude statistika

VT Trt linnas

neist alaealiste poolt

2008

2009

2010

2011

24404

15093

11140

11265

2762

2394

2038

2253

2011. a alaealiste väärtegude TOPP: Alkoholiseadus – 1204 Tubakaseadus – 432 Liiklusseadus – 333 (seal omakorda: kergliiklusrikkumised 202, lubadeta juhtimine 52) Karistusseadustik – 266 (seal omakorda: pisivargus/lõhkumine 168, avaliku korra rikkumine 88) Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, 2012

24


LISA 1

Tabel 3. Sotsiaalsetes raskustes Tartu alaealised 2008-2011 2008 Majanduslikes raskustes alaealised 843

Vanemliku hoolitsuseta alaealised

Väärkoheldud alaealised

Alaealiste komisjonidesse suunatud noored

2009

2010

2011

959

1112

996

185

215

254

28

31

481

395

178

31

288

32

322

Allikas: Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitseteenistus, 2012

Tabel 4. Põhikooli ja gümnaasiumis õpingute katkestamine (õpilaste arvud) Kool/ Õppeaasta

2008/09 2009/10 2010/11

Gümnaasium

65

Põhikool

18

15

5

KOKKU

83

113

101

98

Allikas: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, 2012

25

96


LISA 1

Tabel 5. Koolivägivalla registreeritud juhtumid Tartu koolides (Kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra rasked rikkumised) Aasta

Juhtumite arv

2007

23

2009

25

2008 2010

2011

2012

18

20

28 4

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti andmed, märts 2012 Tabel 6. Töötuse määr 2008-2011 (3 aasta keskmised) 2008-2010

2009-2011

Tartu linna elanike hulgas

10,90%

13,20%

neist alaealiste poolt

248

261

16-26aastaste tartlaste hulgas

15,60%

Allikas: Statistikaamet, 2012

26

17,30%


Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna Noorsooteenistus 2012 Kujundaja: Maria Karolin

27

Noorte kogunemiskohtade kaardistamine Tartu kesklinnas  

Raport on üheks sammuks kontakt-noorsootöö (mobiilse noorsootöö vorm) teenuse vajaduse hindamisel, väljatöötamisel ja katsetamisel.

Noorte kogunemiskohtade kaardistamine Tartu kesklinnas  

Raport on üheks sammuks kontakt-noorsootöö (mobiilse noorsootöö vorm) teenuse vajaduse hindamisel, väljatöötamisel ja katsetamisel.

Advertisement