Tartu kaasav eelarve 2013

2013

ESIMENE AASTA

TEGEVUSED TULEMUSED ÕPPETUNNID

TARTU

TUTVUSTUS

2013. AASTAL SAI TARTUST ESIMENE EESTI OMAVALITSUS, MIS ALUSTAS KAASAVA EELARVEGA – ÜHE VÄIKSE OSA ÜLE LINNAEELARVEST SAID OTSUSTADA LINLASED.

Kaasavat eelarvet on maailmas palju katsetatud – alates Porto Alegrest Brasiilias kuni hiljutiste „klubiga“ liitujateni nagu San Fransisco, New York ja Reikjavik. Nüüd siis ka Tartus.

Nii nagu ikka millegi uuega alustades, ei kulgenud kõik sugugi tõrgeteta. Järgnevatel lehekülgedel antakse kiire ülevaade Tartu kogemusest: sellest, kuidas kaasavat eelarvet ette valmistati, ellu viidi, millega asi lõppes ja mida selle käigus õpiti.

(MÄRTSIS 2013)

TÖÖGRUPI KOOSOLEKUD

KOLM LÕPLIK STSENAARIUMI STSENAARIUM

VOLIKOGU OTSUS (JUUNI 2013)

Märtsis 2013 lõi linn töörühma, kuhu kuulusid linnapea, linnasekretär,

Märtsist juunini töötas

abilinnapead, avalike töörühm eGA nõustamisel suhete osakonna

arutelukoosolekutel välja

3 stsenaariumit erinesid

töötajad, juristid, kõigi

3 erinevat stsenaariumi

üksteisest nii eesmärgi,

volikogu fraktsioonide

kaasava eelarve

ülesehituse kui

Volikogu kinnitas

esindajad ja e-Riigi

läbiviimiseks.

aruteludemokraatia

stsenaariumi (joonis 2) ja

Akadeemia (eGA) ekspert.

osakaalu poolest.

Valmis lõplik stsenaarium.

kaasavaks eelarveks eraldatava osa eelarvest – 1% investeeringute eelarvest: 140 000 eurot (vt. joonis 3).

PLANEERIMINE

TÖÖRÜHM

STSENAARIUM (joonis 2)

ÜLESKUTSE

1

AUGUST

Protsessi tutvustamine Veebikeskkond

ETTEPANEKUD

2

SEPTEMBER 10th

Ettepanekute koondamine Veebivorm Traditsioonilised kanalid

EKSPERT HINNANG

SEPTEMBER NOVEMBER

Süstematiseerimine Eksperthinnangud Ideede valik

IDEEDE TUTVUSTAMINE

NOVEMBER

Ideede tutvustusüritus Veebiülekanne

HÄÄLETAMINE

NOVEMBER

Hääletamine (veeb, hääletuskast) Häälte menetlemine Võitnud idee(d)

OTSUSTE ELLUVIIMINE

ALATES DETSEMBER

Volikogu otsuse KEM otsuse elluviimine

151 785 712 €

INVESTEERINGUTE EELARVE [9,5%

14 483 667 €

KOGUEELARVEST ]

KAASAV EELARVE

140 000 € Seega pidi esitatav idee: • olema objekt (hoone, ese vms) avalikus linnaruumis, millest võimalikult suur hulk linlasi osa saab • olema teostatav 140 000 euro eest • olema teostatav 1 aasta jooksul

•Mõistetakse paremini eelarveloogikat ja väheneb kriitika.

•Saadakse paremini aru, kuidas linnas otsuseid tehakse ja suureneb usaldus tehtud otsuste vastu •Suureneb koostöö kogukonna sees ja kogukondade vahel •Protsessi kavandamine ja elluviimine paneb kõiki osapooli rohkem linna valupunktidele ja lahendustele mõtlema.

KAASAVA EELARVEGA SEATUD EESMÄRGID

•Suureneb linlaste soov ka teistes linna ettevõtmistes osaleda

EESMÄRGID EELARVE

TARTU KOGUEELARVE [2013]

(joonis 3)

S SU OT US T LE Ä Ä H

S U DE ST EE VU ID UT T

ID D ER SP EK D EE ID

ELLUVIIMINE

IDEEDE HÄÄLETAMINE Tartlased esitasid 158 ideed (vaid 1 paberil, teised elektroonselt)

Hääletusele jõudis 74 ideed Loomemajanduskeskuses toimus ideede tutvstusüritus, kus 15 inimest tutvustas oma ideed

(Raekoja infokeskuses) iga vähemalt 16 aastane tartlane

PARGID

7

5

HOONED, RAJATISED JM.

PINGID

4

7

JALGRATTATEEMAD

VÄLJAKUD, PLATSID, TREPID

5

7

KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED

8

EMAJÕGI,ANNE KANAL

9

KUNST LINNARUUMIS

MÄNGUVÄLJAKUD

4

IDEED SPORT 12 KULTUUR, KOMMUNIKATSIOON

6

TULEMUSED

Hääletada võis elektroonselt või paberil

HÄÄLETUSE STATISTIKA

2645 275

36%

PABERSEDELIT

2370

11%

20%

22%

ELEKTROONILIST HÄÄLT

+ 80

9 -7 70

9 -6 60 9 -5 50

9 -4 40 9 -3 30

9 -2 20

-19 16

HÄÄLETUSE STATISTIKA

40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%

Hääletamisel anti 2645 häält: 2370 elektroonilist ja 275 pabersedelil.

Võitis idee "Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse" 773 häält Hääletamas käis 3,3% Tartu hääleõiguslikest kodanikest. Kõige vanem hääletaja oli 92aastane, kes andis oma hääle elektrooniliselt. Hääletajate keskmine vanus oli 38 eluaastat. Mehi osales hääletusel 1106 ja naisi 1539.

Projekti jooksul ja lõppedes viidi läbi mitmed uuringud (ürituste vaatlus, fookusgrupi intervjuud ideede autorite ja ekspertidega, küsitlused), et hinnata protsessi ja selle kommunikatsiooni. Protsess pälvis väga suure meediakajastuse:

PILOOTPROJEKTI ÕPPETUNNID

* rohkem ja nutikamalt eksponeeritud reklaami avalikus linnaruumis * rohkem rahvakoosolekuid (ideede esitamise etapis) * moodsat ja hästitoimivat veebi- ja hääletuskeskkonda * rohkem hääletamiskohti ja -võimalusi * rohkem selgust ja läbipaistvust linna kogueelarve koostamisest

Mida linnavalitsus saab teisiti teha? * muuta stsenaariumi (korraldada arutelukoosolekuid protsessi alguses, mitte keskel nagu nüüd; kaasata protsessi kavandamisesse rohkem vabaühendusi) * muuta hääletussüsteemi, et ka nö väikestel ideedel oleks suurem võimalus * mõelda rohkem noorte huvi äratamisele

SUURIMAD VÄLJAKUTSED JÄRGMISEKS KORRAKS: Kuidas väikese inim- ja raharessursiga protsessi paremini selgitada ja võimsamalt reklaamida?

Kuidas motiveerida kodanikeühendusi ja kogukonnaliidreid ise aktiivselt kogukonda mobiliseerima ja sarnaste ideede taha koonduma?

PEAMINE EESMÄRK JÄRGMISEKS AASTAKS VÕIKS OLLA: Hääletamisele jõuab 10-15 ideed, mis on sisult uudsed ning mille eesmärk ja teostus on kogukonna sees ja ka linna esindajate vahel ühiselt läbi arutatud. Igal ideel on oma tugev toetajaskond, kes oma ideed aktiivselt tutvustab. Vähemalt 10% hääleõiguslikest linlastest osaleb hääletusel ja teeb teadliku sisulise valiku.

ÕPPETUNNID

Mida linlased ootavad?

LISAINFO:

www.tartu.ee/kaasaveelarve

SISU: Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor, kaasava eelarve ekspert Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond

KUJUNDUS: Mikser Creative Studio www.mikser.ee Ahto Sooru ahto@mikser.ee