Issuu on Google+

KALENDER 2012 on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Koos tegemine


KALENDER 2012 Koos tegemine

2


Kalender 2012 JAANUAR

VEEBRUAR E T K N R L P 1 2 3 4 5

MÄRTS E T K N R L P 1 2 3 4

APRILL E T K N R L P 1

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

MAI E T K N R L P 1 2 3 4 5 6

JUUNI E T K N R L P 1 2 3

JUULI E T K N R L P 1

AUGUST E T K N R L P 1 2 3 4 5

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

E T K N R L P

1

SEPTEMBER E T K N R L P 1 2

OKTOOBER E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7

NOVEMBER E T K N R L P 1 2 3 4

DETSEMBER E T K N R L P 1 2

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Kalender 2013

4

JAANUAR E T K N R L P 1 2 3 4 5 6

VEEBRUAR E T K N R L P 1 2 3

MÄRTS E T K N R L P 1 2 3

APRILL E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

MAI E T K N R L P 1 2 3 4 5

JUUNI E T K N R L P 1 2

JUULI E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7

AUGUST E T K N R L P 1 2 3 4

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

SEPTEMBER E T K N R L P 1

OKTOOBER E T K N R L P 1 2 3 4 5 6

NOVEMBER E T K N R L P 1 2 3

DETSEMBER E T K N R L P 1

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Sisukord Kas me märkame ilu enda ümber

8

Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust

10

Tehke oma unistused teoks

12

Loodusfoto ja eetika

14

10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks

16

7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks

66

Abi küsimine õpetab sind

68

Kogukonda sulandumine sõltub iseendast

70

Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud 72 6 ideed suviseks puhkamiseks

74

Ajakapsel mäletab minevikku

76 78

Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht

18

Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga

Hakka veebiperemeheks

20

Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid

80

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu?

Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?

82

22

Loodus õpetab igal sammul

84

Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid

24

Boikott kui rahumeelse võitluse vorm

86

Geopeitus kisub kodunt välja

26

Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil! 88

Eriolümpia jagab sooje emotsioone

28

Spiral Dynamics

90

Kuu

30

Kui konkurentsist saab kobar

92

Kogukonna näited loomariigist

94

Tantsuklubi säilitab traditsioone

96

Paku sinagi oma lastele sügiserõõme

98

Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku

32

Tants ühe suguvõsa ümber

36

Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos?

38

Koduõlut tehakse maitse pärast Lõbus mäng - anagrammide koostamine

40

Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust

100

42

Kuidas muuta elu aeglasemaks?

102

Hästi jutustatud lood ühendavad

44

Mida me õnne soovides tegelikult soovime?

104

10 rohelise töökoha nippi

46

Kogukondlik majandus põhineb väärtusel

106

Et elu oleks harmoonilisem sünnist saati

48

Oliivid ühendavad kogukonda

108

Konkurendid koostööle!

50

Virtuaalsest koostegemisest

110

Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida

52

Olgem ühiskonna vitamiinideks!

112

Söö kohalikku toitu

54

Järgmine peatus - Saaremaa!

114

PUUDU

56

10 viimast jõulueelset soovitust

116

Pakivahetus tekitab põnevust

118

Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet? 58 Kiigelaulud on eestimaalastele omased!

60

62

Põhumaja kerkis talgute korras

64

5


400 km

NÄITA TEED!

r

20 km 0

VALGA

V Õ R U M A A

VÕRU ANTSLA

I T I

L

LIHULA

A H

T

Pärnu laht

L

Ä

MÕISAKÜLA

KILINGINÕMME

SINDI

kl-11-083 ©2011

hk Pi RÄPINA OTEPÄÄ PÕLVA V A L G A M A A P Õ L V A M A A TÕRVA

ABJAPALUOJA

KARKSINUIA

Võrtsjärv

ELVA

TARTU

A T A R T U M A

JAN DI MAA VIL VILJANDI

VÕHMA

SUUREJAANI

PärnuJaagupi

Tootsi

P Ä R N U M A A Lavassaare

TÜRI

I I

T

I

L k

R

E

KURESSAARE

E

V

R

I

www.regio.ee/kaardid

Ä

200

L

0

r a ku Kur

I

PÄRNU

KALLASTE

V A M A J Õ G E A JÕGEVA PÕLTSAMAA

MUSTVEE

Märjamaa

Järvakandi

A M A A J Ä R V PAIDE L A M A A R A P

JärvaJaani

RAPLA

Kohila

Vändra

IRUMAA IDA-V

Aegviidu H A R J U M A A

KEILA

SAUE

Kreeta

R

v

va

NARVA Kohtla- JÕHVI Nõmme

TAPA Kiili

KEHRA

MAARDU

PALDISKI

Ä

KUNDA

M

O

A S A

E

L Ä Ä N E -

T

H

A E

M

MALTA

kl-11-083 ©2011

6

L

Vo l h ov

I ER

Valletta

M

ESIA

E

MERI

Sit siil ia

E

TUNE

Ateena

S

Tunis

TÜRGI

G U

H

E

KREEKA JOONIA

TAMSALU

O S

M

E

I MERI

A

A

I

AA RIA

A

A

TÜRREEN

MAKEDOONIA

Priština BU LG Skopje

E

V

A

KOSOVO

M Podgorica E Tirana R

A

M

Sa rd iin ia

a

Sofia

MONTENEGRO

M

v jär

M N A V Ä I

I

N

RAKVERE V I R U M A A

t

O M E

l a j

h õ I

L

A

N

Ä

HAAPSALU

VATI KA

Sarajevo I

E

A A E M

IUMAA HI

A

Bukarest Doonau

KÄRDLA

A

Rooma

SERBIA

N

si ip Pe

L

T

Belgrad

BOSNIA JA HERTSE GOVIIN A

SAN MARINO

t

S

ne

Rhô

AL UG RT PO

ERI A M RI U Ko rs ik a U

I

O

r

M

RUMEENIA

Zagreb

R

IG

M O N AC

UNGA RI

HOR VAATIA

D

Alžiir

Rab at

Monaco

Vella

L

n

Ljubljana

A

A

diana

väi

P

SLOVEENIA

A

i

R

NSTEIN

Dnest

Bratislava Budapest

A

e ORR

rra La

RIA

LIECHTE

Po

N A U K R A I

SLOVAKKIA

OV

nn

Ando AND

M a llo rc tar

E

AUST

Vaduz

S

Viin

Kiiev

LD

Š V E IT

a

u

AA

sl Wi

O

Bern

ra

Pr

USM

Prõ pjat s

TŠEHHI

u

r

Varssavi

Praha

ona

ep

ENE

g

Do

NTS

Od

Dn

Bu

L o i re

PRA

Wa r t a

S A K S A M A A

n

IA

P O O L A

Rei

BELG

Berliin

a

Minsk

VA L G E V

Ti s z a

rdam

VENEMAA

be

ALBAAN IA

Amste el

El

Wi

AND

Vilnius

sla

L

HOLL Brüss

M a n c h e

Ä

Väin

LEEDU

N

Ä

LÄT I

O

I

R

E

M

I

R

IA Lond on

Riia

V E N E M A A

N

K

O

O I D

A T L A N

TA N N

ro

HI SP AA NI Ta j o A Mad rid

ro

ral

a

R O O T S I

A R

R O

N

A E

lv

BRI

R-

in

E

L Ä Ä N E M E R I

t

SUU

I

L a

Öland

agen

se We r

I

k

Kopenha

Ga

on

laht me Soo Tallinn Hiiumaa EE STI Saaremaa Ojamaa

ega

MA Du A blin

Eb

Gib

Gua

Helsingi

Ahvenamaa

Katt

ra

P Õ er ag H J A Sk M E R I TA A N I

Bi ska ia lah t

sab

Dv

Stockholm

Luxem Pariis S L U K S E M B bourg eine URG

Lis

l

n

a

Da

Glomm

en

Oslo

IIRI

D u e ro

ve

Shetl a (Suu ndi saare rbrita d nnia )

m

h

U

PÜSSI

A

R

R

O N

Fääri sa (Taa ared ni)

TALLINN

D

LOKSA

N

ík

KIVIÕLI

ht la N a r v a NARVAJÕESUU KOHTLAJÄRVE SILLAMÄE

I R A

jav

E

L

yk

M

IS Re

V

7


TERVE ELU 2011 52.nädal

9:11 15:35

Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev

Kas me märkame ilu enda ümber

26

Teisipäev

Washingtoni metroojaamas ühel külmal jaanuari hommikul 2007. aastal mängis üks mees viiulil Bachi kuut lugu. Temast möödus jaamas sel ajal umbes 2000 inimest, enamus neist läks tööle.

27

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkas, et keegi muusik mängib. Ta aeglustas korraks sammu. 4 minutit hiljem sai viiuldaja oma esimese dollari: üks naine viskas selle ta mütsi sisse ja jätkas peatumatult oma teed. 6 minutit hiljem nõjatus üks noor mees seina vastu ja kuulas teda hetkeks. 10 minutit hiljem peatus 3-aastane poiss, aga ema tõmbas teda kiirustades edasi.

Kolmapäev

28

45 minutit mängis muusik katkestamatult. Ainult 6 inimest seisatasid ja jäid hetkeks kuulama. Umbes 20 inimest andsid raha, aga jätkasid kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.

Neljapäev

29

Keegi ei teadnud seda, et mängijaks oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis kunagi kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 miljonit dollarit.

Reede

30

See on tõestisündinud lugu. Joshua Bell mängis tundmatuna metroojaamas Washington Post’i poolt korraldatud sotsiaalse eksperimendi käigus. Põhjendatult tekib küsimus: kas me märkame rõhutamata ilu enda ümber? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kui meil ei ole aega hetkeks kuulama jääda, kui palju imelisi asju meil siis märkamata jääb?

DETSEMBER 1 2 3 4

Laupäev

31

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Uusaasta JAANUAR 1

8

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

1

8.15

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”?

9


Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust

TERVE ELU 2012 1.nädal

9:10 15:35

Südakuu

JAANUAR Esmaspäev

2

Viimase 50 aastaga on inimkonna toitumisharjumused tänu transpordi arengule muutunud rohkem kui 10 000 aasta jooksul enne seda. Meil on aastaringselt ligipääs odavale värskele toidule, mis tuuakse kohale kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. See mõjub laastavalt keskkonnale ning muudab kohaliku põllumehe konkurentsivõimetuks.

Vabadusssõjas võidelnute mälestuspäev

tööpuuduse tõttu maalt linna. Samuti soovib Lavka kohaliku toidu tarbimise suurendamise läbi Eestis vähendada toidukauba keskkonnakoormust.

Teisipäev

3

Kolmapäev

4

Lavka seltskonna unistus on üle-eestiline toiduringide võrgustik, kus iga toiduring toimib omaette kogukonnana - tootjad ja tarbijad on omavahel kokku viidud ning läbi pikaajalise koostöö tekib üksteise tundmine, mõistmine ja usaldus.

Tagurpidi Lavka on sotsiaalne ettevõte, mille kutsusid ellu kümme head sõpra. Peamiseks ajendiks oli tüdimus meie poodides valitsevast välismaisest, lisaaineid täis ja üle-pakendatud toidukaubast. Soov tarbida ise puhast ja eestimaist toitu ning seda ka teistele pakkuda, viiski sõbrad mõttele panna traditsionaalne lavkabuss liikuma tagurpidi – linnast-maale asemel maalt-linna. Sotsiaalse ettevõttena soovib Lavka läbi väiketalunike toetamise takistada trendi, kus maapiirkondades elutegevus hääbub, kuna inimesed kolivad 10

Sellise koostöö tulemusena saavad tekkida toredad ühistegemised, näiteks talunike juures talgutel käimised. Linnainimesel tekib teadmine toidu kasvatamise loomulikust protsessist ja looduse toimimisest. Talunikul aga on õiglane teenistus ning ta ei pea võitlema oma ellujäämise pärast masstootjatega ja kasumiahnete vahendajatega. Mõnusa seltskonnana on Tagurpidi Lavka pidevas arenemises. Vabatahtlikke liitub alatasa tuues tegevustesse uut energiat ja uusi ideid. Lavka on avatud kõigile, kes kannavad endas samu väärtuseid ning soovivad aktiivselt nende väärtuste elluviimises kaasa lüüa!

Neljapäev

5

Kolmekuningapäev

Reede

6

JAANUAR

Kanutipäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

7

Pühapäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

8

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

Mõista mis see on: “Ümmargune kui muna, pikem kui puu? ”

11


Tehke oma unistused teoks

TERVE ELU 2012 2.nädal

9:05 15.46

Südakuu

JAANUAR Esmaspäev

9

Kindlasti on teie tutvusringkonnas inimesi, kes räägivad alalõpmata, mida nad teeksid, kui nende elu ei oleks selline, nagu ta parasjagu on. Nad elavad mingi sihi nimel tulevikus ja kannatavad olevikus.

9.30

Teisipäev

10

„Töötan siin ettevõttes veel ühe aasta, sest praegu ei saa ju ära minna. Ma jätaksin töökaaslased hätta, kui lahkuksin. Aasta pärast on tööl probleeme vähem, mina olen kogenum ja käes on õigem hetk lahkuda. Uus töö annaks parema palga ja saaksin elult võtta kõike, mida ihkan.“ Kas tuleb tuttav ette?

Kolmapäev

11

Kuid saab ka teisiti! Ärge oodake elu, vaid hakake elama. Tähtis on elada nüüd. Kolme aasta pärast ei pruugi tänane unistus enam inspireeriv olla. Ootamine on väga ressursimahukas ettevõtmine. See raiskab taastumatut väärtust – teie oma elu.

Neljapäev

Küsige endalt ja teistelt, mis takistab neid unistust täna teostamast. Olgem ausad, elu lükkamine homsesse on enamasti põhjustatud hirmust elamise ees, mitte parema aja ootamisest.

12

Tegutsemisjulgus tähendab, et kui teie südamesoov on õppida tangot meisterlikult tantsima, siis te lähetegi lähiajal kursustele. Te ei oota kolme aastat.

Reede

13

Õnnelik inimene on väärt kaaslane. Ta armastab ennast ja näeb põhjust teha ja olla. Õnnelik inimene suudab elus palju rohkem ära teha ja temast kiirgab nakatavat energiat. Viige oma unistused täide ja innustage teisi sama tegema. Katrin Lipp, www.bioneer.ee

JAANUAR

Taliharjapäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

14

Pühapäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

12

Laupäev

15

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

Mõista mis see on: “Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta?”

13


Loodusfoto ja eetika

TERVE ELU 2012 3.nädal

8:57 16:00

Südakuu

JAANUAR Esmaspäev

16

Eetilise loodusfoto kõige olulisem reegel: pildistatava turvalisus ja heaolu on olulisem mistahes pildist. Kui kahtled, ära tee - olukorras, kus pole teada, kuidas tegevus võib pildistatavat mõjutada, on targem pilt tegemata jätta.

11.08

Tõnisepäev

17

Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Ja kui palju rõõmu toob õnnestunud foto! Aga hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. Hea looduspilt algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Ükspuha, kui haruldane või tavaline on pildistatav, kahjustada teda ei tohi! Paljud loodusfotograafe ühendavad organisatsioonid on välja töötanud heade tavade või 14

Teisipäev

Kolmapäev

18

Kaduneljapäev

Neljapäev

19

eetikakoodeksi - käitumisreeglid, millest tuleb looduses pildistamisel lähtuda. Eelkõige algab eetiline loodusfoto austusest looduse ja pildistatavate vastu, olgu nendeks siis loomad, taimed või eluta looduse objektid. Looduses pildistamine ja tegutsemine tervikuna peaks olema sel määral säästev, et samas paigas oleks ka järgmistel pildistajatel võimalik samast objektist pilti teha. Elusolendi tapmine pildistamise jaoks ei ole eetiline, paraku on ringlemas palju fotosid, kus ilmsete vägivallatunnustega pisiolevusi (enamasti putukaid) on üritatud pildi jaoks eksponeerida võimalikult loomulikus keskkonnas ja „elavas“ poosis.

Reede

20

JAANUAR

Laupäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

21

Pühapäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

22

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

Mõista mis see on: “Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? ”

15


10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks

TERVE ELU 2012 4.nädal

8:45 16:15

Südakuu JAANUAR Hiina kalendri aasta algus

Kui te soovite olla liikuv ja terve keskkonnahoidlikumalt, siis järgmised nipid on just teile mõeldud.

• Minge jõusaali asemel keskkonna- või heakorraüritusele. Te saate kaloreid kulutada, lihaseid treenida ja ennast liigutada ka kasuliku tegutsemisega. Näiteks korrastage parki, puisniitu või aeda. • Eelistage energiaraiskajast jõusaalile õues liikumist. Liikumine ei pea alati õhukonditsioneeridega ja energiaahnete trenažööridega jõusaalis toimuma. Tehke näiteks kepikõndi, jookske või suusatage.

• Jagage või rentige spordivarustust, kui te seda pidevalt ei kasuta. Nii kulutate vähem ja ei osta kokku treenimisvahendeid, mis jääksid tolmu koguma.

• Andke oma vanad aga kasutamiskõlblikud sporditarbed taaskasutusse. Sporditarbeid võib pakkuda näiteks Uuskasutuskeskusele.

• Mõelge spordialade keskkonnakoormusele. Näiteks murdmaasuusatamine on väiksema ressursikuluga kui tõstukite abiga toimuv mäesuusatamine.

• Minge võimalusel trenni jalgsi või rattaga. Ei ole mõistlik 20 minutit autoga sõita, et tund aega jooksulindil joosta või kõndida. Parem kõndige kohe!

16

Teisipäev

24

Paavlipäev

Kolmapäev

25

Neljapäev

26

• Ostke kvaliteetseid treeningrõivaid, sest need peavad kauem vastu. • Peske oma spordirõivaid keskkonnasõbralike ja keemiavabade pesuvahenditega.

23

9.39

• Uurige lisainfot ja motiveerige teenusepakkujat. Kui tegelete näiteks golfiga, siis teadke, et golfirada kulutab 100 korda enam vett kui nelja magamistoaga maja. Kui tahate siiski golfi harrastada, uurige kas teie golfiklubi kasutab vähemalt taaskasutatud vett ja säästlikku muruniisutust.

• Tutvuge terviseradadega. Terviserajad pakuvad sageli võimalust olla samaaegselt looduses ja liikuda.

Esmaspäev

Reede

27

Laupäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

28

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30

Mõista mis see on: “Üks ema, üheksa last? ”

Pühapäev

29 17


Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht

TERVE ELU 2012 5.nädal

8:31 16:32

Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev

30

Loomemajanduskeskus on tegutsenud juba kaks aastat ja toonud Tartusse, eriti Karlova linnaossa üksjagu uut energiat ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks Teisipäev

31 6.10

Kolmapäev

1

Tänu kogukonna aktiivsusele ja hoolivusele on alles loomemajanduskeskuse majadekompleksi üks pärl: Kalevi 17 unikaalne puithoone. Vastutasuks saame anda sellele majale uue elu, planeerida sinna veelgi rohkem sündmusi ja anda aina enam põhjusi meie külastamiseks. Juba praegu on loomemajanduskeskuses hulk põnevaid näitusi, toimuvad kunstioksjonid, õpitoad ja disainilaadad, kus on esindatud nii Karlova linnaosas tegutseva Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite ja vilistlaste kui ka teiste Tartu kunstnike, käsitööliste ja disainerite looming. Siin asub ka armas Bianca kohvik, mis meelitab siia nii juhuslikke möödakäijaid kui ka neid, kes tulevad siia kunstinäitusele või kohvikuõhtule. Meie majade tähtsaimad asukad on aga oma teekonna alguses olevad ettevõtjad, kelle näol on tegemist omamoodi kogukonnaga. Jagatud ajas ja ruumis tekib sünergia, mis aitab leida uusi ideid ja võtta ette põnevaid koostööpro18

Tartu rahulepingu aastapäev, küünlapäev

jekte. Loomemajanduskeskuse „katuse“ all on hakanud aktiviseeruma filmitegijate ringkond, huviorbiiti on jõudmas ka moekunstnikud, kellele soovime tuge pakkuda ja keda omavahelisele koostööle õhutada. Koostöö erinevate partneritega on meie jaoks väga tähtis. Kui korraldame oksjoni, siis kutsume just selleks sündmuseks appi vastavate oskustega koostööpartneridw. Kui korrastame parki, siis tulevad vabast ajast ja tahtest appi ka kohalik rahvas. Kui kavandame oma pargiala rekonstrueerimist, siis kaasame nii noori kunstnikke kui ka erinevaid organisatsioone, kellega jagame ühiseid huve ja eesmärke. Kavandame oma töid nõnda, et me ei oleks üksi, sest koos tehes on tulemus põhjalikum, põnevam, erinevate sihtgruppide huve arvestav, aga ka odavam. Raul Oreškin, SA Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige

Neljapäev

2

Reede

3

Laupäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

4

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30

Mõista mis see on: “Kanda jõuad, lugeda ei jõua? ”

Pühapäev

5 19


Hakka veebiperemeheks

8:16 16:49

TERVE ELU 2012 6.nädal

Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev

6

Varjupaikade MTÜ pakub võimalust hakata loomadele veebiperemeheks. Veebiperemeheks on võimalik hakata nii eraisikutel, firmadel kui ka sõpruskondadel või grupil töökaaslastel, kes võtavad omale virtuaalse lemmiku ja toetavad teda annetusi tehes ning võimalusel tulevad ka varjupaika kohale oma lemmikuga aega veetma, kuni loom leiab endale päriskodu.

Teisipäev

7

Samuti on see hea võimalus olla loomale peremeheks kui mingil põhjusel ei ole võimalik looma koju võtta. Veebiperemeheks saab kohe peale esimest annetust veebilehel

23.54

www.varjupaik.ee/veebiperemees/

Kolmapäev

Veebiperemeheks saamine on lihtne: tuleb valida endale lemmik, sisestada annetuse tegija nimi või hüüdnimi, teha pangalingi kaudu annetus. Seejärel saab sõpradele ja tuttavatele oma uuest lemmikust veebiperemehe lehe kaudu teada anda ja ka neid annetama kutsuda.

8

Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Ühingu eesmärgiks on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi loomade steriliseerimise / kastreerimise tähtsusest ning soovimatute lemmikloomade arvukusest.

Luuvalupäev

Neljapäev

9

Reede

10

Laupäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

11

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4

20

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30

Mõista mis see on: “Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? ”

Pühapäev

12 21


Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu?

7:59 17:07

TERVE ELU 2012 7.nädal

Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev

13

Tihti inimesed kardavad, et säästvad pulmad kujutavad endast äärmuslikku kokkuhoidu, mida hiljem keegi meenutada ei taha. Linnalegendid räägivad lausa keskkonnaaktivistidest, kes pakuvad külalistele lauatäit tofuroogasid ja aktsepteerivad vaid jalgsi või jalgrattaga saabujaid.

Nagu ka tavalise pulma visioonist. Otsus, et olema keskkonda kohe alguses, sest siis teavitada kõiki pulma külalisteni.

Valentinipäev

14

puhul saab kõik alguse korraldatav üritus saab säästev, peaks sündima saab oma soovidest osapooli - korraldajatest

19.04

Tiinapäev

• Kutsed näidaku teie suhtumist. Eelistage ümbertöödeldud paberist kutseid, mis on trükitud keskkonnasõbralikke trükivärvidega. Või tehke kutsed ise! • Pidutsege kodu lähedal. Kui suurem osa teie külalistest elab kindlas piirkonnas, näiteks Tartus, siis korraldagegi pulmad seal. Lisaks väiksemale transpordikilomeetritest tingitud keskkonnamõjule, on teie valik ka rahakotisõbralik. 22

Reede

17

• Pulmatoidud säästvaks. Loomulikult võite pakkuda vaid mahe- või kodutoitu või loobuda lihast, ent see ei saa olla kohustuseks.

• Laske mõtetel lennata. Kõige tähtsam on roheliste pulmade korraldamise juures abielluva paari avatus uutele lahendustele.

Neljapäev

16

• Kaunis ja loomulik pruut. Kaunis pruut on iga pulma ehe. Säästvat pulma korraldades on tähtis, et ka abiellujad ennast mugavalt tunneksid. Pruut võib näiteks loomulikku kehakuju järgiva mugava kleidi valida, kui ta seda soovib. Kõige keskkonnasõbralikum on pulmakleit laenutada või lasta see ökokangastest õmmelda.

• Paluge säästvaid kingitusi. Hästi sobivad energiatõhusad seadmed, ökokangast voodipesu, puhkusereis kahele turismitalusse vms. Kindlasti tasub teha nimekiri asjadest, mida pulmakinkideks oodatakse, sest siis ei kingita asju topelt.

Kolmapäev

15

Kaduneljapäev

• Valige sõrmuseid hoolikalt ja uurige tausta. Te ei taha ju terve elu vereteemanti kanda või kahtlustada, et teie sõrmuses olev kuld on saadud loodust saastavast avatud kullakaevandusest. Kas teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 30-80 tonni kaevandusjäätmeid. Kulla keskkonnamõju saab vähendada, kui lasete sõrmused valmistada vanadest ehetest või võtate taaskasutusele perekonnas edasi pärandatud sõrmused.

Teisipäev

Laupäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

18

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30

Mõista mis see on: “Kukub, kukub, aga maha ei kuku? ”

Pühapäev

19 23


Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid

7:41 17:24

TERVE ELU 2012 8.nädal

Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev

20

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline naisorganisatsioon, mis annab naistele võimaluse läbi iseenda arendamise anda panus riigikaitsesse ja ühiskonna turvalisusse ning eestluse ja isamaaliste traditsioonide hoidmisse.

Vastlapäev

21

Naiskodukaitse õpetab oma liikmeid hakkama saama ootamatutes olukordades. Kas pole tore, kui just teie tänaval või külas elab keegi, kes teab, mida teha, kui teid on tabanud uputus, lumetorm, ulatuslik elektrikatkestus või midagi muud ettenägematut? Naiskodukaitsja teab ja aitab, see on tema missioon.

Tuhkapäev, peetripäev

Naiskodukaitses antakse liikmetele baasteadmised organsiatsioonist, esmaabist, toitlustamisest ja sõdurioskustest. Edasi saab igaüks endale ise valida eriala, millel areneda ja tegutseda. Koos käiakse kergetel matkadel ja ränkadel rännakutel, koos lastakse ja tantsitakse rahvatantsu, koos tegeletakse noorte ja heategevusega, koos toetatakse Kaitseliitu ja tehakse sporti, koos tehakse käsitööd ja tähistatakse riigile olulisi päevi, koos rassitakse kuumade katelde taga ja osaletakse õppustel – tegevus on väga mitmekesine ja pakub igaühele midagi. Lisaks võimalusele riigikaitsesse panustada leiab Naiskodukaitsest parima sõpruskonna. Naiskodukaitse on avatud kõigile naistele. Siin on inimesi igas vanuses ja igalt elualalt – õpilased kõrvuti pensionäride, arstide, müüjate, projektijuhtide ja koduperenaistega. See kokku on üüratu kogemustepagas, mida ühise eesmärgi nimel ära kasutada. Naiskodukaitse on organisatsioon, mis püsib vabal tahtel ja koostegemise jõul. Nele Sarrapik, Naiskodukaitsja

24

Teisipäev

Kolmapäev

22 0.35

Neljapäev

23

Isesisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev, madisepäev

Jõululaupäev

VEEBRUAR 1 2 3 4 5

24

Laupäev

25

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29

MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30

Reede

Mõista mis see on: “Ei pane magades silmi kinni? ”

Jõululaupäev

Pühapäev

26 25


Geopeitus kisub kodunt välja

7:22 17:42

TERVE ELU 2012 9.nädal

Urbekuu MÄRTS Esmaspäev

27

Mida teha, kui on vaba õhtupoolik, kodused toimetused on tehtud, loodus lausa kutsub välja jalutama minema, kuid tundub, et kõikjal on juba käidud?

Teisipäev

28

Siis tasub lahti võtta www.geopeitus.ee internetileht ja uurida, millised geopeitusemängu aarded asuvad kodule kõige lähemal. Tavaliselt on aarded paigaldatud tutvustamaks huvipakkuvaid looduslikke või kultuurilisi objekte. Neid otsides õpid tundma oma kodukanti uue nurga alt. Ja keegi ei keela hiljem siirduda kaugematele otsinguretkedele.

Palvepäev

Kolmapäev

29

Geopeituse aardeid on maailmas üle miljoni, mängijaid samuti. Infot aarete kohta jagab ka rahvusvaheline sait www.geocaching.com. Jõululaupäev

Geopeitus põhineb geograafilistel koordinaatidel. Nende leidmiseks on hea kasutada GPS - vastuvõttu võimaldavat seadet, kuid saab ka ilma, tehes kodutööd maaameti kaardiga. Aardeks nimetatakse geopeiturite keeles kohta, mida tuleb külastada. Traditsiooniliselt tuleb sihtpunktist otsida konteinerit, milles asub aarde kirjeldus, logiraamat ja kirjutusvahend. Need on aarde kohustuslikud komponendid, mida aardest kaasa võtta ei või. Tihtipeale on aaretes ka igasugu pisiesemeid, mille väärtus pole oluline, kuid mida võid välja vahetada enda poolt lisatavate esemete vastu. Aarded on tähistatud raskusastmetega 1 – 5. Esimese raskusastmega aardele pääseb ligi ka ratastooliga, viies raskusaste nõuab aga kombineeritud erivarustuse rakendamist ja pole algajaile jõukohane. Tavaliselt jäävad raskusastmed ikka 2 - 3 piiresse ja on piisava pingutuse korral saavutatavad ka mittesportlikule inimesele. 26

Neljapäev

1

3.21

Geopeitus pakub osalistele elamusi matkamises. Muidugi võib piirduda vaid linnaaaretega ja aardelt aardeni kihutada mööda autoteid, kuid niiviisi jäävad paljud seiklused kogemata. Märksa enam näeb jalgsi või jalgrattaga liikudes.

Reede

2

MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

3

Pühapäev

APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Laupäev

4

Mõista mis see on: “Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? ”

27


Eriolümpia jagab sooje emotsioone

TERVE ELU 2012 10.nädal

7:03 17:58

Urbekuu MÄRTS Esmaspäev

5

Iga nelja aasta tagant, aasta enne tavaolümpiat, toimuvad natuke teistsugused olümpiamängud. Need on mängud, kus on oluline osavõtt, mitte võit. Nendel mängudel võistlevad koos nii noored kui vanad, mehed ja naised. Seal on palju kallistusi, naeru, nuttu, ühtsustunnet ning jagatud rõõmu, millest saab kõigi rõõm. Nende mängude eel annavad sportlased vande, mis kõlab järgmiselt: „Lase mul võita, aga kui ma ei võida, lase mul olla vapper seda proovides.“

Teisipäev

6

See on eriolümpia, kus võistlevad vaimse puudega sportlased alates kaheksandast eluaastast. 2011. aasta suvel toimusid kolmeteistkümnendad Eriolümpia Rahvusvahelised Suvemängud Ateenas. Mängudest võttis osa 7000 sportlast. Võisteldi 21 erineval alal ja mängude korraldamisele aitasid kaasa 25 000 vabatahtlikku. Eestit esindas 6-liikmeline delegatsioon Kammeri Koolist. Mängudelt toodi ära 2 kuld, 2 hõbe ja 1 pronksmedal. Eriolümpiast eriti ei räägita või kui sellest räägitakse, siis aetakse see tihti segamini paraolümpiaga. Paraolümpia toimub vahetult pärast tavaolümpiat ja seal võistlevad füüsilise puudega sportlased. Sarnaselt tavaolümpiale, on ka eriolümpia kavas nii suve- kui talimängud. Eriolümpia kontseptsioon sündis 1962. aastal, kui USA presidendi John F Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver organiseeris oma kodus esimesed sportmängud vaimse puudega noortele. Eunice uskus, et vaimse puudega inimesed on võimelised palju rohkemaks ning nad on väärt samasuguseid võimalusi ja kogemusi kui ühiskonna „tavaliikmed“.

28

Kolmapäev

7

Naistepäev

Neljapäev

8

Ehkki eriolümpia reeglid on tavaolümpiast väheke erinevad, sportlastele allahindlust ei tehta. Sõltuvalt puude astmest on sportlased jaotatud divisjonidesse, kus antakse võisteldes endast parim. Ja pjedestaalile tõusevad kõik. Esimesed kolm kohta saavad auhinnaks medalid ja järgmised kohad auhinnalindi. Võisteldakse ühtse eriolümpia lipu all. Eriolümpial hingavad kõik ühes rütmis. Sportlased, nende perekonnaliikmed, treenerid, kohtunikud, vabatahtlikud ja korraldusmeeskond moodustavad suure pere, kus kõigil on täita oma oluline roll ja kus kõigi olemasolu on vajalik. Eriolümpial osalemine aitab maailma vaadata väheke teistsuguse pilguga ja mõista, et üks siiras naeratus ja kallistus on rohkem väärt kui kõik kuldmedalid kokku.

11.39

Reede

9

Laupäev

MÄRTS 1 2 3 4

10

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

11

Mõista mis see on: “Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? ”

29


Kuu

TERVE ELU 2012 11.nädal

Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala?

6:42 18:14

Urbekuu MÄRTS Korjusepäev

12

Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel, mis kui tasane ojake, oma ilu tundmata, heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?

Teisipäev

13

Emakeelepäev

Kristjan Jaak Peterson 30

Kolmapäev

14

Kaduneljapäev

Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda; siis ma laulan sind, ööde kuningas kuu, kes sa pilvede sülesta nii kui pungasta lilleke lõbusa valge palgega üles tõused taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu eest musta, pimeda udu sisse. Nõnda, inimeste vaim, oled sa udus ujumas, kui su mõte on otsimas jumalat tähtede alta! pimeda udu sisse.

Esmaspäev

Neljapäev

15

3.25

Reede

16

MÄRTS 1 2 3 4

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.

Püha Patricku päev, käädripäev

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

17

Pühapäev

APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Laupäev

18

Mõista mis see on: “Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? ”

31


Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku

TERVE ELU 2012 12.nädal

6:22 18:31

Joosepipäev

Kevade algus kell 7.14

“Kui Eestis asjaga algust tegime, siis oli lihtsalt mõte siin meie metsades vedelevast sodist lahti saada ja anda sellele väikesele, kuid järjekindlale prügistajate kambale koos tuhandete eestimaalastega kindel signaal, et nad peavad selle tegevuse lõpetama,” sõnas üks koristuspäeva ellukutsujatest, Rainer Nõlvak. Korraldajatele endilegi ootamatult hakkas aga aktsiooni järel tehtud lühike video inimesi tegudele ärgitama nii lähemal kui kaugemal.

“Maailmakoristus 2012” leiab aset ajavahemikul 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal. Vabatahtlike eestvedamisel viiakse läbi mastaapsed koristuspäevad erinevates riikides.

32

Esmaspäev

19

Eestis toimunud prügikoristusaktsioonist innustust saanud riigid on nüüd koos ellu kutsunud ambitsioonika ülemaailmse kodanikualgatuse “Maailmakoristus 2012”. Ühiskoristus koondab kokku 100 erinevat riiki ning loodab prügiprobleemi lahendamisele anda nii kohalikul kui globaalsel tasandil uue olulise tõuke.

Tänaseks on 50 000 eestimaalase vägiteost inspireerituna ulatuslikud koristusaktsioonid toimunud juba mitmes erinevas riigis. Koristustalgutest välja kasvanud rahvusvaheline liikumine “Teeme Ära!” (“Let’s Do It!”), on paljude eestimaalastest vabatahtlike kaasabil ette valmistamas globaalset kodanikuaktsiooni “Maailmakoristus 2012”. See on üks esimesi suuremaid ühisüritusi, mille kaudu aina kasvav vabatahtlike ja organisatsioonide võrgustik plaanib maailma prügivabaks muutmisele kaasa aidata.

Urbekuu MÄRTS

Pendlipäev

Teisipäev

20

Kolmapäev

21

Neljapäev

22 1 6.37

Reede

23

Laupäev

MÄRTS 1 2 3 4

24

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Paastumaarjapäev üleminek suveajale

APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Mees ehitab kirveta silla? ”

Pühapäev

25 33


Vaheleht 1: Liblikas (Ekke r채채kis ja n채itas pilti)

34

35


Tants ühe suguvõsa ümber

7:02 19:47

TERVE ELU 2012 13.nädal

Urbekuu MÄRTS Esmaspäev

26

Minu ema ja isa tutvusid rahvatantsurühmas. Nii mina kui mu õde on tantsupisikuga nakatunud. Ühe oma onutütrega olen mitu aastat tantsinud samas naisrühmas. Tema tütre ja teise onutütrega olen veetnud suurema osa parimatest suvedest maakodus. Sealsamas kohtuvad igal nädalalõpul teisedki sugulased. Nii sagedase suhtlemise peale soetavad mõned suguvõsad ühisvara, mõned jõuavad tülidenigi, aga Kivinukkide suguvõsa tegi hoopis naisrahvatantsurühma.

Teisipäev

27

Kolmapäev

28

järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Kui Lilli Kivinuk 2010. aasta suvel käis välja idee luua sugulaste naisrühm ja minna sellega järgmisel suvel esimesele Eesti naiste tantsupeole, peeti seda heaks naljaks köögilaua ääres. Mõtet edasi arendades leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviksid võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu tantsupeol osalemise plaaniga. Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik naised on seotud ühe esiisa, August-Voldemar Kivinuki ja tema kolme poja

36

Neljapäev

29

Sobilik nimigi oli varrukast võtta: Kivinukud viitab nii toredale suguvõsale kui ka naiste mängulisele hingeelule ning jätab ruumi ka eksimiseks, juhuks, kui tantsud päris hästi selgeks ei saa. Tänaseks on Kivinukkudel 2011. aasta naiste tantsupidu edukalt selja taga. Oleme tantsinud tantsupeol esireas, teinud oma rühmaideega tantsupeolegi reklaami, saanud tubli tantsuoskuse eest kiita ja hea idee eest imetlust eranditult kõikidelt oma tuttavatelt. Veelgi olulisem on aga idee varjust levitatav sõnum, et sugulased võiksid olla meile palju lähemal – mitte ainult meie tantsudes või folklooris või ajaloos, vaid ka meie igapäevastes juhtumistes läbi terve elu.

Reede

30

22.41

MÄRTS 1 2 3 4

Laupäev

31

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Karjalaskepäev, palmipuudepüha

APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? ”

Pühapäev

1 37


Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos?

TERVE ELU 2012 14.nädal

6:42 20:03

Mahlakuu APRILL Esmaspäev

2

Esimese eestlasena ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild, kes ise nimetab end elujooksjaks, soovitab endalt kõigepealt küsida, miks üldse trenni tehakse ning seejärel edasi mõelda, kas treenida üksi või teistega koos. „Teatud treeninguid on mõistlik teha koos, teatud treeninguid üksi,“ ütleb ta. Kristjan ise armastab treenimise asemel öelda hoopis harjutama, sest treenimine tundub sisaldavat suurt ja rasket pingutust, kuid ei pea seda sugugi olema. Näiteks jooksmine ei ole tema sõnul ainult sport, vaid ka võimalus oma hinge ja vaimu arendamiseks. Kristjani loodud MTÜ Elujooks ühendabki jooksusõpru, kes armastavad jooksu kaudu avastada iseend ja maailma enese ümber. „Soovides häälestuda rõõmule, positiivsusele ja emotsioonidele, on seltskonnas kahtlemata lõbusam harjutada,“ ütleb 2009. aastal 63 päeva jooksul 1000 kilomeetrit jooksnud Kristjan. Samuti soovides teha raskemat trenni, on partneriga koos see psühholoogiliselt lihtsam. Ka saab alati teiselt midagi õppida. Kuid grupp tekitab ärevust. Seega, kui inimene otsib rahu ning tahab süveneda enda sees toimuvasse ja vabaneda pingetest, siis on parem teha trenni üksi. Näiteks on Kristjan käinud talvel üksi jooksmas jäätunud Pärnu 38

Teisipäev

3

lahel, aga suvel armastab ta joosta mööda vaikseid metsateid. Mõnikord on üksi treenimiseks end raske motiveerida. Samas koos treenimine justkui kohustab. Kristjani sõnul on selline suhtumine vale, kuna siis tehakse trenni lähtuvalt teistest. Tundes, et ei viitsi trenni teha, soovitab spordisõber mõelda, kas see mitte viitsimine on üldine - kas seda tuntakse ka teiste eluvaldkondade puhul. Kui nii, tuleks selle tundega tegeleda laiemalt. Ennast sundida Kristjani sõnul ei tohiks, pigem tuleks küpsus ja tahe treenimiseks ära oodata. Oma mõtteid ja tundeid võib proovida ka analüüsida nii, et sundimine muutub tahtmiseks - „ma pean“ asemele tekib „ma tahan“. Kristjani on sõnul vaja saada trennitegemisest positiivne kogemus ning siis tekib tahtmine ka edasi treenida.

Kolmapäev

4

Suur neljapäev

Neljapäev

5

Suur reede

Reede

6

22.19

APRILL 1

Laupäev

7

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Esimene ülestõusmispüha

MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

8 39


Koduõlut tehakse maitse pärast

TERVE ELU 2012 15.nädal

6:21 20:19

Mahlakuu APRILL Teine Esmaspäev ülestõusmispüha

9

„Õllepruulimine on sotsiaalne hobi. Õlut ongi tore teha koos, kui keegi on kõrval või sõbrad tulevad külla,“ rääkis õllepruulimisega tegelev Kuppari talu peremees Ardi Kadanik, kes juhatab ka õlleteo varustuse ja materjalide e-poodi ning õllepruulijate foorumit ühendavat portaali Pruulimine.ee.

Kolmas ülestõusmispüha

Teisipäev

10

Kolmapäev

11

Ta ise teebki tavaliselt õlut kellegagi koos, välja arvatud siis, kui on plaan teha päeva jooksul palju õlut ja tarvis tegutseda intensiivselt. Kuid üldiselt on Ardi õlleteo kõrval ikka seda õppida soovivad inimesed või sõbrad.

Neljapäev

Paras seltskond õlletegemiseks on tema sõnul 2-3 inimest, rohkem läheb juba keeruliseks. Seejuures on naiivne arvata, et naabrimeest ei saa õlleteo juurde kutsuda, teeb muidu sama õlle. „Õlletegu on lotovõit, õlu ei tule kunagi ühesugune. Sellist tulemust nagu naabrimehel, on praktiliselt võimatu saada,“ kinnitas Kadanik, lisades, et internetist võib leida umbes 8000 õlleretsepti.

12

Kui õllemeister on just ise retsepti või mingi oma nüansiga õlle välja töötanud, jätab ta selle enda teada, kuid üldiselt on koduõlle valmistajad Kadaniku sõnul avatud teadmisi jagama.

Reede

13

Kuigi koduõlle tegijaid on Eestis küll ja küll, siis kogukonda, kes võiks koos käia ja huvilist liikumist arendada, Kadaniku sõnul veel tekkinud ei ole. Mõte kodupruulijate MTÜ luua aga on olemas. Kadanik kinnitab, et koduõlle tegijad on positiivsed inimesed ja alkoholiprobleeme pole neil küll kellelgi – koduõlut tehakse maitse pärast. „Ei maksa arvata, et me tegeleme alkoholismi propageerimisega, see on ajast ja arust lähenemine. Koduõlle tegemine on pigem elustiil,“ ütles ta. Kel isu iga hinna eest ninatäis kätte saada, tema sõnul koduõlut pruulima ei hakka, sest kui arvestada materjalile juurde ka töökulu, tuleb koduõlu poe omast kallim. Pealegi ei tehta koduõlut tingimata suurtes kogustes ja kanget. Küll aga muutub kodune õllepruulimine Kadaniku sõnul järjest populaarsemaks, sest saavutatud kvaliteet jahmatab. Kodus on võimalik teha väga kvaliteetset õlut. Sellele lisandub kunstipool ehk katsetades otsitakse uusi maitseid.

13.50

APRILL 1

Künnipäev

Pühapäev

15

MAI 1 2 3 4 5 6

40

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

14

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

41


Lõbus mäng anagrammide koostamine

TERVE ELU 2012 16.nädal

6:02 20:36

Mahlakuu APRILL Esmaspäev

16

Anagrammide koostamine on väga vana tegevus, mis pärineb ajast, kui inimkond võttis kasutusele tähestiku. See oli ka esmane šifreerimise võte, kus mingi tekst esitati segaminiaetud tähtede kujul.

Teisipäev

17

Kui kipub igavaks minema, võid välja otsida paberilehe ja pliiatsi või liikuva aabitsa ning hakata koostama anagramme.

Kolmapäev

Anagrammide tegemiseks sobib ükskõik missugune sõna või lause. Anagrammi koostamine on lihtne tegevus, mis eeldab tähtede järjekorra muutmist, näiteks: „anagramm“ või „magad arm“.

18

Tähtede ümberpaigutamise teel saab sõnale justkui uue tähenduse leida. Inimeste nimede puhul arvavad paljud, et neis peitub inimese saatus. Ka seda varjatud tähendust võib otsida anagrammide teel. Paigutades nimes tähti ümber, saab mingi uue omaduse, mis võib vabalt iseloomustada inimest. Näiteks anagrammides „Madonna Louise Ciccione“ saame „One cool dance musician“. Tõsiselt võtta neid lahendusi siiski ei tasu – see on mäng.

Kaduneljapäev

Neljapäev

19

Võid võtta oma paarilise nime ja liita temaga enda nime. Tulemus on teile mõlemaile huvitav ja niimoodi saad oma kaaslase kohta ka midagi uut ja huvitavat teada. Anagramme koostada võib ka suuremas seltskonnas ja sellisel juhul jätkub lõbu kauemaks.

Reede

Anagrammimine on loov tegevus, mis väljendab mängijate isikupära.

20

Kui ise ei viitsi tähti sõnades ümber tõsta, võib kasutada ka internetis pakutavaid anagrammimootoreid: http://wordsmith.org/anagram/ Anagrammide eest võib saada ka auhindu, selleks peab küll oskama inglise keelt: http:// www.anagrammy.com/

Laupäev

APRILL 1

21

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

10.18

Pühapäev

22

MAI 1 2 3 4 5 6

42

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

43


TERVE ELU 2012 17.nädal

5:43 20:52

Mahlakuu APRILL Jüripäev

Esmaspäev

23

Teisipäev

24

Markuse -ehk ussikuningapäev

Hästi jutustatud lood ühendavad

Tuuleristipäev

Kui soovid eneses peituva geeniusega igapäevaselt kontaktis olla, suhtle inimestega. Kui sul on tarvis teisi veenda, unusta Powerpoint slaidid ja jutusta üks hea lugu!

44

Neljapäev

Reede

27

Seega, kui soovid fakte edastada ja kõnetada kuulajaskonda ratsionaalselt, vali slaidid. Kui soovid aga saalisistujatega inimlikku kontakti luua, jutusta haarav lugu.

Kui jutustad lugu, püüa kõlada spontaanselt. Kedagi ei huvita jutt, mida oled justkui sada korda juba leierdanud. Sellepärast pole kasu lugude sõnasõnalt meeldejätmisest. Salvesta oma ajurakkudesse peamised märksõnad ja tähtsamad fraasid ning ülejäänu osas usalda hetkele.

25

26

Inimestele lähevad lood korda, sest need puudutavad emotsionaalselt. Mõtle näiteks heategevusüritusele, kus räägiti inimestest, kelle elu annetused reaalselt muutnud on, ja kuivõrd sütitav ning südantsoojendav see oli.

Lugudes on peitud suur jõud - me võime jutustades teisi informeerida, harida ja lõbustada. Lugude jutustamine on üks võtmeid, mis võib kutsuda esile soovitud muutuse kuulajaskonna maailmavaates. Lood suudavad inimesi ühendada!

Kolmapäev

APRILL 1

Laupäev

28

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

29

MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

12.57

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

45


10 rohelise töökoha nippi

TERVE ELU 2012 18.nädal

5:24 21:09

Lehekuu MAI Esmaspäev

30

Kevadpüha

Teisipäev

1

Kolmapäev

2

1. Eelistage kaugtööd. Kaugtöö vähendab transpordile kuluvat aega ja raha. 2. Eelistage ühiskondlikku transporti. Kui kontoris viibimine on ainuvõimalik lahendus, siis kasutage sinna jõudmiseks ühiskondlikku transporti või jalgratast. Linnuristipäev

3. Printige vaid hädavajalikke dokumente. Kui printimine on möödapääsmatu, siis printige paberi mõlemale poolele.

Neljapäev

3

4. Sorteerige prügi ka kontoris. Näiteks raisku mineva paberi hulgast saab tegelikult aru alles siis, kui olete hakanud paberit muust sodist eraldi koguma. 5. Lülitage elektroonikaseadmed õhtul välja. Kuigi tänapäevased arvutid ja printerid on muudetud energiasäästlikumaks, ei tähenda see seda, et masinad ei kulutaks elektrit ooteseisundis.

Reede

4

6. Kütke kontorit mõistlikult. Kui teie kontor on nii soe, et te peate pidevalt akent lahti hoidma, siis tasub kütet lihtsalt vähemaks keerata. 7. Ostke kontorisse taaskasutatud paberit. Nii jätate puud kasvama. 8. Pühkige valgustid puhtaks. Puhtam valgusti annab rohkem valgust ja te peate vähem lampe korraga sisse lülitama. 9. Vahetage pastakate südamikke. Kui pastakas lõpetab töötamise, siis ärge ostke uut pastakat, vaid vahetage lihtsalt südamik välja. 10. Kasutage infotehnoloogia lahendusi. Selleks, et kohtuda põgusalt kolleegiga teisest linnast, ei pea autoga sõitma. Suhelge vahelduseks hoopis Skype´i, msn-i või mõne muu suhtlustarkvara vahendusel.

46

Laupäev

MAI 1 2 3 4 5 6

5

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

6

JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

6.35

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

47


Et elu oleks harmooniline sünnist alates

TERVE ELU 2012 19.nädal

5:07 21:25

Lehekuu MAI Esmaspäev

7

Ökobeebi klastri idee on koondada imikute ja väikelaste ning nende vanemate harmoonilist arengut propageerivad ettevõtted, ühingud, riiklikud asutused ja üksikisikud. MTÜ Ökobeebi sai loodud kolme tegusa naise Reet Posti, Aili Vaga ja Piret Laasiku eestvedamisel 2010. aasta sügisel.

Teisipäev

8

„Harmooniline elu alates sünnist“ ongi meie klastri suurim eesmärk ning loosung. Sellega tahame näidata, et lapse harmooniline kasvatamine ei hõlma ainult tasakaalustatud toitumist või marlimähkmeid. Sellega kaasneb väga palju erinevaid nüansse, mis on kõik võrdselt olulised. Meie soov on jagada terviklikku infot rasedatele ning noortele vanematele, mis on kõik kättesaadav ühest kohast. Loodame tuua klastri kaudu nendeni ka reaalsed teenuste ja toodete pakkujad.

Euroopa päev, nigulapäev

Leheristipäev

Väärtus, mida Ökobeebi pakub, algab küll rasedatest ja väikestest beebidest, aga vaieldamatult on ökoloogilise elu teadmised tarvilikud kogu.

48

9

Neljapäev

10

MTÜ Ökobeebi lähimad eesmärgid on luua hästitoimiv koostöövõrgustik ning kodulehekülg (www.eluois.ee). Usume, et ökoloogiline mõtteviis on kindlasti jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis ainuvõimalik. Järjest rohkem inimesi saab sellest ka aru. Olgu siis tegemist trendiga või mitte, kahtlemata on see tervisele ja keskkonnale parim viis elamiseks. Arvame, et kui kord on juba ökoks ära mindud, kasvõi trendi pärast, siis tagasitee tundub võimatu.

Kolmapäev

Reede

11

Laupäev

MAI 1 2 3 4 5 6

12

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Emadepäev

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

13

JUUNI 1 2 3

0.47

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

49


Konkurendid koostööle!

TERVE ELU 2012 20.nädal

4:50 21:41

Lehekuu MAI Esmaspäev

14

Eesti on väike riik, mis raskendab kõikvõimalikke nišiettevõtmiste elluviimist. Kuid võib juhtuda, et selle sama väikese niši on avastanud veel keegi ja siis tuleb teha valik, kas asuda konkurendiga sõtta või hakata hoopis koostööd tegema.

Teisipäev

15

Kolmapäev

16

Kolm ökoettevõtet – Villapai, Linalaps ja Roheline Vihmavari leidsid, et parim tee on koostöö. Kuigi kõik kolm müüvad ja toodavad lastekaupu, siis leiti, et koos suudetakse rohkem kui eraldi. Algselt tegutsesid Villapai ja Linalaps ühes majas, kuid õige pea leiti, et veel tõhusam on jagada ühist kauplus samas kohas. Hirmust, et kaks firmat müüvat samu asju ning see lahjendab mõlema klientuuri, saadi kähku üle. Tuli mõistmine, et tegelikult on ettevõtetel haruldane võimalus tänu ühistele jõududele hoida poodi rohkem lahti, teha ristturundust ning pakkuda kaupluse külastajale laiemat valikut ühest ja samast kohast.

Taevaminemispüha, kaduneljapäev

Neljapäev

17

Peale aastat edukat koostööd kahe firma vahel võeti kampa kolmas konkurent - Roheline Vihmavari, kellele ühisesse kauplusesse ruum tehti. Eerikupäev

Kolme ettevõtte plaan on kasutada ära kõigi tugevusi ning teadmisi ja rakendada neid kõigi kolme heaks. Koostööna on sündinud mitmeid põnevaid ettevõtmisi nagu ökopäevad ja ökonurgad.

Reede

18

Võiks küsida, kas ettevõtjad on ka midagi kaotanud tänu koostööle. Ei ole. Pigem on tekkinud ühine sünergia, ideed ja liikumine.

Laupäev

MAI 1 2 3 4 5 6

19

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

20

JUUNI 1 2 3

50

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

51


Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida

TERVE ELU 2012 21.nädal

4:36 21:55

Lehekuu MAI Esmaspäev

21

Kui tahad saada osavaks kirbuturuliseks, pead tundma selle müügivormi mõningaid saladusi. Näiteks, kas teadsid, et hea müügikoha nimel tuleb vilunud turukaupleja varem kohale. Kehtib reegel, kes hiljaks jääb, see heast kohast ilma jääb!

2.47

Teisipäev

22

Kirbuturulise elustiil on lihtne. Enne üritust tegeleb ta turul müüdavate esemete valmistamise või kodu kraamimisega. Turupäev on suur vabanemise päev. Müügiks pakutavad asjad on enamasti mõõdult väikesed. Sellised, mida annab kas tasku või kotti panna, sest kirbuturule tulnud inimesed ei tea pahatihti isegi, mida nad otsivad. Ostud tehakse emotsionaalselt või siis ebamäärase vajaduse alusel. Näiteks, kui on vaja isale kingiks ajaloolist raamatut, siis õige müüja selle kingituse isale ka leiab. Võib-olla selgub suhtlemise jooksul, et raamatust paremini passib hoopiski tellitav murtivõti.

Kolmapäev

23

Neljapäev

24

Paljud turul toimuvad vahetused saavad teoks müüjate endi vahel - mulle meeldub sinu tass, vahetan selle purgi mee vastu. Vahetuskauba hind sõltub tehtud kokkulepetest. Tihtipeale uuritakse, mida turule tuua sobib. Vanad raamatud, üleliigsed tööriistad, laste asjad, käsitöötarbed, tarbeesemed möödunud aastakümnetest, nipsasjakesed, mis reisidelt tasku kogunenud - kõik see ja enamgi veel sobib ootama ostjat.

Urbanipäev

Reede

25

Kirbuturul ei ole kindlaid hindu. Ostjatele tuleb jätta võimalus tingida. Kirbuturgu peavad tänuväärseks kõikvõimalikud kollektsionäärid ja antiikesemete kokkuostjad, sest mitte kõik turule tulijad pole kursis, kui palju võiks maksta näiteks 1910. aastast pärinev hõbedast taskukell või mõni muu sahtli põhjast leitud aare. Turg on koht enese näitamiseks ja positiivselt välja elamiseks. Turg on alati olnud ja jääb ka edaspidi suhtlemise paigaks! 52

Laupäev

MAI 1 2 3 4 5 6

26

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Esimene nelipüha

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

27

JUUNI 1 2 3

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

53


Söö kohalikku toitu

TERVE ELU 2012 22.nädal

4:24 22:08

Lehekuu MAI Teine nelipüha

Esmaspäev

28

Tänapäeval rändab toit järjest kaugemale, reisidest teinekord sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusele kohast, kus ta toodeti. Sellise kaugelt toodud toidu söömine saastab atmosfääri tänu pikkade transpordikilomeetrite jooksul toodetud heitgaasidele ja ummistab maanteid toitu vedavate veoautodega.

23.16

Kolmas nelipüha

Teisipäev

29

Enamasti mõeldakse kohaliku toidu all teatud geograafilises piirkonnas, tarbimiskohast umbes 50-100-150km raadiuses toodetud toitu. Arvestades Eesti väiksust, võib piire lõdvemalt võttes ka kogu Eestis toodetud toitu pidada kohalikuks. Kohalikku toitu iseloomustab tavaliselt ka see, et ta ei ole anonüümne, sest tarbijatele antakse infot, kes on tootja ja kus ta paikneb.

Kolmapäev

30

Neljapäev

Kuidas kohalikku tootjat toetada?

31

• Osta kohalikelt tootjatelt. • Külasta kohalikke turgusid. • Võimalusel osta hooajalist kaupa. • Kasvata toitu ise. Harrastada ka potipõllundust.

Lastekaitsepäev

Reede

1

• Külasta kohvikuid ja restorane, mis pakuvad kodumaist toodangut. • Tee ise hoidiseid. Nii saad kohalikku kraami nautida ka talvel. • Anna kaubanduskettidele teada, et ootad kodumaist kraami.

Laupäev

MAI 1 2 3 4 5 6

2

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

3

JUUNI 1 2 3

54

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

55


MIs tuleb ?

TERVE ELU 2012 23.nädal

4:14 22:19

Pärnakuu JUUNI Eesti lipu päev

Esmaspäev

4

14.12

Teisipäev

5

Kolmapäev

6

Neljapäev

7

Reede

8

JUUNI 1 2 3

Laupäev

9

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

JUULI 1

56

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

10

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

57


Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet? Riina Varts, Eesti Energia AS personalidirektor

Meie-tunnet on organisatsioonis võimalik tekitada peamiselt kahel moel: ühisürituste ja igapäevase juhtimise kaudu. Aeg-ajalt on töötajatega vaja tulla kokku ka mitteformaalseks koosolemiseks, olgu siis jõuluüritusel, organisatsiooni sünnipäeval või suvepäevadel. Seda saab teha nii organisatsiooniüleselt kui ka väikeste meeskondade kaupa. Ideid ürituste sisu ülesehitamiseks on võimalik palju leida ja nende genereerimisse tasub alati ka töötajaid kaasata. Lisaks sellele saavad juhid oma inimestes meie-tunnet tekitada igapäevase juhtimise kaudu, nõupidamistel ja töistel aruteludel, ka üks-ühele suheldes ja töötaja käekäigu vastu huvi tundes, neid toetades, nende jaoks olemas olles, neid tunnustades ja tagasisidet andes ning väikesi töövõite tähistades. See võimalus jääb sageli kasutamata, aga just sel on töötaja jaoks suurem kaall

TERVE ELU 2012 24.nädal

4:09 22:28

Pärnakuu JUUNI

Esmaspäev

11

Ruth Roht, AS Kalev Chocolate Factory kommunikatsioonijuht

13.41

Teisipäev

Kalevis on läbi aegade olnud kuidagi uhke tunne töötada. Ilmselt just seetõttu on meil väga palju pikaajalisi töötajaid, kellest paljud on ametis olnud 30 ja 40, mõned isegi üle 50 aasta.

12

Kalevi hea töökeskkond on tervik. Oleme töötajate suhtes avatud ja ausad, jagame infot regulaarselt. Kui kellelgi on mure, siis on juhtkonna südameasi see lahendada. Igaüks peab tundma end väärtuslikuna. Kalevlased on ka väga kokkuhoidev seltskond.

Kolmapäev

13

Meie-tunde tekitamisel on oluline roll pikkade traditsioonidega ühisüritustel, mida töötajad hindavad ja ootavad.

Leinapäev, kaduneljapäev

Kaja Sepp, AS EMT avalike suhete juht Traditsioonilistest üritustest, nagu jõulupidu ja suvepäevad, võib anda isegi suurema efekti see, kui firma toetab töötajate omaalgatusi. Hea näide on juba 11. korda toimuv EMT teatrifestival, mis sündis töötajate isetegevusrõõmust ning toimus osalejate ja publiku omafinantseerimisel. Kuna aga festivaliga sai haaratud üha enam töötajaid, pani ka ettevõte selle korraldamisele oma õla alla. Me ei räägi müstilistest summadest, küsimus on pigem selliste ürituste märkamises ja toetada tahtmises. Teatrifestivali raames on lavastatud nii komöödiaid kui draamasid, mis kõik on töötajate omalooming. Sõnalavastuste kõrval on laval olnud isegi muusikal „Armastus 4G vastu“ ning telekommunikatsiooniteemadele kohandatud ballett „Luikede järv“. Nii palju naerda kui teatrifestivalil ei saa kindlasti kusagil mujal ja loodan väga, et see traditsioon aja jooksul ei vaibu. 2010. aastal etendus EMT teatrifestivalil muusikal „Armastus 4G vastu“. 58

Viidipäev

Neljapäev

14

Reede

15

JUUNI 1 2 3

Laupäev

16

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

17

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

59


Kiigelaulud

Lähme kiike katsumaie, kas see kiike kannab meida, kas see kannab kahta noorta, nelja neiu riide’eida, viie venna vammuksida, kuue venna kudruksida! Kui see kiik ei kanna meida too tuli, põleta kiike, too kerves, raiu kiike!

Tulge kiikuma, külatüdrukud! Kes ei tule, ega mina palu: saagu teie koju kolletama, aia ääre hallitama, seina ääre seenetama! Saagu teie mardini magama, ristipäini ringutama, argipäini haigutama!

412. KIIGE KATSUMINE. 929 Kuusalu. H II 34, 454/5 (29). 1892.

KES EI TULE KIIGELE, KOLLETAGU KODUS. Risti. H I 4, 165 (11). 1875.

TERVE ELU 2012 25.nädal

4:07 22:32

Pärnakuu JUUNI

Esmaspäev

18

Teisipäev

19

18.02

Kolmapäev

20

Suve algus kell 2.09

Neljapäev

21

Reede

22

Millegipärast on kiik nii sügaval maarahva mentaliteedis, et kui tänapäeval külaplatse rajatakse, siis üks esimesi asju, mis sinna ehitatakse on külakiik. Et ühel õigel külal peab olema oma kiik! Ja kui Eestis ringi sõita, siis on väga hõlbus leida üles külaplatse – kus aga näed kiike, seal on ka külaplats. Täna sümboliseerib külakiik aktiivset küla. Mis sest, et noori külades enam palju ei ole, kes külaplatsil koos käiks ja kiiguks, on kiige olemasolu nagu lootus, panus tulevikku – et küll need noored ka maale tagasi tulevad. Kai Krabo-Kruusimaa 60

Võidupüha, jaanilaupäev

JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Jaanipäev

JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

23

Pühapäev

24

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

61


Retsepte

62

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

63


Põhumaja kerkis talgute korras

TERVE ELU 2012 26.nädal

4:08 22:33

Pärnakuu JUUNI

Esmaspäev

2010. aasta augusti keskpaigas istusid veerandsada talgulist Harjumaal Kurglas põhupakkide otsas ja ootasid juhiseid töödega alustamiseks – Heiko ja Erin Vainsalu alustasid oma kodu ehitamist. Pool aastat hiljem, pärast seitset talgut, kolisid Heiko ja Erin koos lastega majja sisse. „Põhumaju ehitataksegi peaasjalikult talgute korras, ei teagi, miks,“ räägib Heiko. Küll teab ta, et põhupakkide mudimiseks, õigesse kohta sättimiseks ja pingutamiseks ei pea olema ehitaja. Sellega saab väikese koolituse järel hakkama igaüks ning ehitaja võib samal ajal keerulisemaid asju teha. Heiko sõnul on parim, õigupoolest ainuvõimalik aeg talguteks suvi, sest kui kätte jõuab sügis ja lapsed lähevad kooli, on inimesed hõivatud juba talvisemate ja tubasemate toimetustega. Kuid suvelgi tasub talgutest piisavalt pikalt – vähemalt kuu aega – ette teatada. Maja vundamendi ja karkassi valmistas professionaalne ehitaja, Heiko ja Erin otsisid inimesed põhu- ja krohvimistöödeks. Põhutöid tehti kahel ja krohvimistöid viiel nädalavahetusel ning siis, kui majas juba sees elati, aasta pärast ehitamisega alustamist, korraldati veel ühed krohvimistalgud. Põhutöödel osales kahel nädalavahetusel kokku umbes 60 inimest. Heiko ja Erin levitasid talgusõnumit sõprade seas ja põhuehitajate veebilehel Savikodu.ee. Nii leiduski talguliste seas sõprade kõrval üsna palju neid, kes olid lihtsalt kuulnud, et Kurglas läheb põhuehituseks ja tulid huvist endale sarnane maja ehitada, asja uudistama. 25-30 inimest on Heiko sõnul ka paras talguliste arv, sest suuremat hulka ei jaksa enam juhendada ja siis võib juhtuda, et inimesed lähevad liiga 64

25

usinaks ning ehitavad mõne akna või korstnaaugu kinni. Samas, mida rohkem käsi, seda ladusamalt töö läheb, teab Heiko.

Teisipäev

26

Talgulisi juhendas ja neile rääkis teooriat põhuehituse meister Knut Klais. Tema õpetussõnade järgi sai talgulistel töö juba teiseks päevaks korralikult selgeks ning seltskond sulas mõnusalt kokku.

Seitsmemagajapäev

Heiko leiab, et eestlased ei julge abi paluda või ei luba seda teha nende uhkus. „Eestlane on nii tagasihoidlik ja eneseteadlik. Kõik on oma töödega hädas aga tulge kapist välja ja kutsuge abi,“ kõlab tema soovitus, sest üksteiselt abi küsides ja seda ka vastu pakkudes saab tehtud palju enam.

27

6.30

Heiko ja Erin pakkusid talgulistele huvitava kogemuse kõrval ka maitsvat kehakinnitust, näiteks isetehtud müslit, leiba ja jäätist. „Mingit präänikut peab ikka pakkuma, mida mujalt ei saa,“ ütleb Heiko. Samas ei tuldud tema sõnul talgutele tingimata midagi saama. „Muidu viigipükstega ja lipsudega inimesed said välja töörutiinist ja linnas elavad inimesed korterist. Nende jaoks olid talgud füüsiline puhkus,“ usub ta. Pealegi oli talgulistel ju ka huvitav saada asjatundjalt vastuseid küsimustele, kas hiired seinte vahelt põhku ära ei söö või kas põhumaja mitte liiga tuleohtlik pole. Suuremaid töid Heiko ja Erini kodus enam vaja teha pole, seega talguid nad rohkem ei korralda. Nüüd tuleb hakata endal talgutel käima. „Põhuehitajatel on nii, et kui kutsud talgutele, pead pärast ise vastu minema. Knut käib juba pea kümme aastat,“ naerab ta põhuehituse meistrile viidates.

Kolmapäev

Neljapäev

28

Peeterpaulipäev

Reede

29

Laupäev

JUUNI 1 2 3

30

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Pühapäev

JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

65


7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks

TERVE ELU 2012 27.nädal

4:14 22.30

Heinamaarjapäev

• Valige piknikupaik, kuhu pääsete jalgsi või rattaga. Kui tahate korraldada pikniku kindlasti kodust kaugemal, siis tehke mõni tore paraja pikkusega rongi- või bussireis. Andke autole ka vaba päev.

21.52

Kolmapäev

4

Neljapäev

5

Reede

6

• Võtke kaasa vaid nii palju toidukraami, kui jõuate ära tarbida. Te ei taha ju hakata toitu hiljem minema visata.

• Koristage piknikuplats enda järel ära!

66

2

3

• Valige piknikukorvi toiduained ja joogid, mis ei rikne kiiresti. Suvine kehakinnitus võib koosneda väga lihtsatest valikutest.

• Kasutage toidu ja joogi pakendamiseks ning söömiseks korduvkasutatavaid nõusid. Nii säästate ennast tekkivast prahiprobleemist, hoiate kokku raha ja sööte mugavamalt.

Esmaspäev

Teisipäev

• Valmistage piknikuroad ise. Nii säästate raha, tagate toidu ning joogi sobiva maitse ja koostise.

• Eelistage suupistevalikus mahedalt kasvatatud juur- ja puuvilju. Veel parem, kui säästate ka transpordikilomeetreid ja valite kohaliku toodangu.

Heinakuu JUULI

JUULI 1

Laupäev

7

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

8

AUGUST 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

67


Abi küsimine õpetab sind

TERVE ELU 2012 28.nädal

4:23 22.23

Heinakuu JUULI Esmaspäev

9

Seitsmevennapäev

Teisipäev

10

Kolmapäev

11

4.48

Kaduneljapäev

Neljapäev

12

Kui sul on midagi olulist vaja korda saata, kutsu appi andekad inimesed. Esmalt õpi, kuidas neilt jah-sõna saada... Üks suurepärane viis oma loovuse timmimiseks on teha koostööd teiste talentidega. Jah, neile võib koostöö eest raha maksta, ent sageli ei vaimusta tõeliselt andekaid inimesi mitte teenitud eurod, vaid põnevad projektid ja see, mida nad ise protsessi käigus juurde võivad õppida. Loomulikult leidub inimesi, kes on sinu “liigast” väljaspool, kuid tegelikult ei ole ühtegi takistust, miks koosloomine mõne tuntud talendiga ei võiks pakkuda arenguvõimalust teile mõlemale. Pea meeles, et ka kuulsad isikud on kõigest loovate ideedega inimesed nagu sinagi.

Tõeline kunst peitub aga õigesti küsimises. Kuulsustele üldjuhul ei meeldi, kui oled välja nuuskinud nende eratelefoni või e-postiaadressi. Kui püüad kontakti saada inimesega, kes on juba märkimisväärse edu saavutanud, on mõistlik teha seda ametlikke kanaleid pidi.

Mareta- ehk karusepäev

Ole alati valmis vastama küsimusele: “Mida mina sel-lest saan?” Tõenäoliselt küsib edukas inimene sinult esmalt just seda. Pea meeles, et kui sina ei suuda näha väärtuslikku kogemust mõlema osapoole jaoks, ei suuda seda ka teine. Kui aga suudad, siis - palju õnne! Tõenäoliselt oled võitnud enda poolele talendika koostööpartneri ja potentsiaalse sõbra.

14

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

15

AUGUST 1 2 3 4 5

68

13

Laupäev

JUULI 1

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Reede

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

69


Kogukonda sulandumine sõltub iseendast

TERVE ELU 2012 29.nädal

4:34 22:13

Heinakuu JUULI Esmaspäev

16

Endine tallinlanna Kadri Kangro tegi 2011. aasta kevadel oma elus suure kannapöörde ning otsustas avaramast ja tervemast ruumist unistades kolida Eestimaa teise otsa – Rõugesse.

Teisipäev

17

Kolmapäev

18

Neljapäev

19

Linnaeluga jättis Kangrote pere hüvasti päeva pealt, ei mingit vaikset maale „imbumist“ ja sealse eluga harjutamist. Olles enne kolimist koos perega mõelnud järele, mida ja miks nad täpselt ihkavad, ei tunnetanud Kadri kahe elukeskkonna vahel valusat vastandumist, vaid hoopis kohale jõudmist. Päris võõrasse kohta ta siiski ei kolinud – Rõuges ootasid ees sugulased ning nende abiga on Kadri uues elukohas kontakte loonud. „Ma ei taju suurt erinevust sotsiaalses elus, ega ole ka nukker, et kohalikke veel eriti ei tunne. Küll jõuab,“ ütleb ta, kuid lisab, et Rõuge on väga aktiine kant, kus mitmeid ettevõtmisi, ole aga aktiivne ja löö kaasa. Suuresti sõltuvadki uude kogukonda sulandumise kergus ja kiirus tema sõnul iseendast, oma soovist ja aktiivsusest. „Kui oled rohkem omaette, 70

ei teki kontakte. Mõni ei soovigi seda. Kui tahad rohkem suhelda, pead olema ise avatud. Kui oled tegus ja ettevõtlik, võetakse sind vastu,“ räägib Kadri. Ühe erinevuse oskab Kadri aga Tallinna ja Rõuge vahel küll välja tuua. Kui Tallinnas toimub midagi kogukondlikku, tehakse sellest sündmus. Rõuges on see aga nii tavaline. Näiteks vaimustusid Kadri pealinnasõbrad Rõuges toimivast iseteenindusega kartuliturust, kus kivimüüri ääres reas olevatest kastidest võib kartuleid võtta ning tasu saab jätta kõrvalolevasse karbikesse. Veel kiidab Kadri personaalteenindust kohalikus kaupluses, kus poepidaja on alati valmis kliendile mõnda soovitud toodet tellima. Küla pealt purgiga piima toomine või aiakraami jagamine on maal samuti tavalised.

7.42

Reede

20

Laupäev

JUULI 1

21

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Madlipäev

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

22

AUGUST 1 2 3 4 5

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

71


Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud

TERVE ELU 2012 30.nädal

4:48 22:00

Heinakuu JUULI Esmaspäev

23

11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta meeskonda tagasi.

Teisipäev

24

11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta meeskonda tagasi. Kristo alustas folgil aastal 2000 raamatupidami-se abina. Ta tegutses vabatahtlikuna viis aastat ning võttis siis pausi, sest tahtis festivali vahelduseks lihtsalt külalisena nautida. Ent vabal aastal sai ta kohe aru, et see pole ikka see ning pakkus end aasta pärast tagasi. Ühe aasta tegutses ta veel raamatupidamise abina ning asus siis tööle lavajuhina. Nüüdseks on Kristo osalenud festivalil lavajuhina juba neli aastat. „Folk on täiesti fenomenaalne sündmus ja läheb nii paljudele inimestele korda – nii korraldajatele kui külastajatele. Siin on nelja päeva jooksul nii positiivne atmosfäär ja minu jaoks on oluline, et saan olla selles meeskonnas, mis toob inimeste näole naeratuse,“ põhjendab Kristo, miks ta pärimusmuusikafestivalil osalemisest eemale pole suutnud jääda. 72

Jaagupipäev

Kolmapäev

25

Annepäev

Neljapäev

26

11.56

Reede Teisalt annab korraldusmeeskonnas kaasa löömine tema sõnul festivalile hoopis teise mõõtme ja pakub teistsuguse elamuse. Kristo sõnul on folk aastate jooksul korraldajate meeskonna väga hästi kokku liitnud, nii et tegutsetakse justkui kogukonnana. Folgi korraldajad tegutsevad entusiasmiga ning see nakatab uusi vabatahtlikkegi. „Kui tuled vabatahtlikuna folgile, siis näed, kuidas kõik naudivad seda, mida nad teevad ja paratamatult naudid ise ka. Ükskõik, mida sa teed,“ ütleb Kristo. Ta kinnitab, et festivalil ei tundu ükski töö ebameeldiv, isegi mitte platsi koristamine. Uute vabatahtlike jaoks on Kristo sõnul folk väga hea tutvuste sõlmimise ja sõprade leidmise koht.

27

JUULI 1

Laupäev

28

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Olevipäev

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Pühapäev

29

AUGUST 1 2 3 4 5

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

73


TERVE ELU 2012 31.nädal

6 ideed suviseks puhkamiseks

• Minge appi talutöödele. Kas teie oskate niita, rohida ja loomi sööta? Ei oska? Samas tahaksite puhata aktiivselt tegutsedes, siis uurige, kas mõni talunik oleks nõus pakkuma teile talukeskset puhkust. Kui te ühtegi talunikku ei tunne, siis saate abi WWOOF liikumiselt, mis korraldab vabatahtlike tööd mahetaludes: www.wwoof.ee • Minge jalgsimatkale. Kõigepealt uurige infot ja pange paika marsruut. Jalgsimatk on piisa valt aeglane, et te jõuaksite näha ka kaunist ümbruskonda. Pikema matka puhul ööbige kas soodsa hinnaga väiksemates turismitaludes või telgis. • Minge marjule. Korjake marju ja nautige loo dust – see on väga kosutav.

30

Teisipäev

31

Kolmapäev

1

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Neljapäev

2

6.27

Reede

3

• Minge talgutele. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Lugege lisa Eestimaa Looduse Fondi talgute kohta: www.talgud.ee. • Võtke aeg maha. Kui te ei taha otsast lõpuni täis planeeritud puhkust, siis pole seda ka vaja. Magage kaua, mängige lastega, helistage vanematele, nautige sõprade seltskonda või üksindust. Valik on igaühe enda teha!

AUGUST 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

74

Põimukuu AUGUST

Esmaspäev

Suvi on puhkuste aeg ja inimesed otsivad endale erinevaid tööväliseid harrastusi. Selgub, et ka puhates võib loodust säästa ja ennast harida. • Hakake pilvevaatlejaks. Pilvevaatlemine on hobi, mida saab harrastada igal pool – linnas, maal, rongiga sõites, koeraga jalutades ja aias peesitades. Et teada, mida te vaatate lugege läbi Gavin Pretor-Pinney „Pilvevaatleja käsiraamat“ või uurige piltiderikast pilvevaatlejate saiti, mille võite leida aadressilt: www.cloudappreciationsociety.org .

5:03 21:45

Laupäev

4

Pühapäev

5 75


Ajakapsel mäletab minevikku

TERVE ELU 2012 32.nädal

5:19 21:29

Põimukuu AUGUST

Esmaspäev

6

Oleviku mõistmiseks on oluline tunda ka minevikku. Inimese mälu on kummaline. Me mäletame asju ja sündmuseid hoopis teisiti, kui nad tegulikult olid. Inimesed, kes on aastaid pidanud päevikut, imestavad tihti, kui muutlik meie mälu tegelikult on. Inimese mälust kordi paremini aitavad minevikku säilitada esemed, memuaarid, hooned ja kunst.

Teisipäev

7

Et oleks lihtsam meenutada, võib teha isikliku ajakapsli. Ajakapsel pakub võimalust säilitada hetke. Maailmas on tuhandeid inimesi, kes on loonud oma ajakapsli.

Kuidas teha ajakapslit?

Kolmapäev

• Ajakapsel peab olema vee ja õhukindel (seatinast või paksust plastikust nõu).

8

• Pange sellesse esemed, mis teie meelest meenutavad kõige paremini tänast elu – fotod, ajaleht, ajakiri, ennustus uueks aastaks, tulevikuplaanide nimekiri, pikkuse ja kaalu numbrid, lapse kipsist käejälg, mõni moodne hilp, joonistus või juuksesalk. Lisage ajakapslisse ka oma nimi, sünniaasta ja kontakt (see võib leidjale anda juhtnööre).

Neljapäev

9

21.55

• Tehke oma kogu kohta juhend, kus seletate täpselt ära iga tehtud eseme valiku põhjuse, asjade päritolu ja vajadusel tööpõhimõtte.

Lauritsapäev

Reede

10

• Matke see ajakapsel maha, kuid mitte liiga sügavale. • Teile jääb lootus, et keegi leiab teie „aarde“ ja saab põnevate üllatuste osaliseks. • Te võite endale seada ka eesmärgi, et kaevate ajakapsli 25 aasta pärast hoopis ise üles.

AUGUST 1 2 3 4 5

Laupäev

11

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

76

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

12 77


Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga

TERVE ELU 2012 33.nädal

5:34 21:11

Põimukuu AUGUST

Esmaspäev

13

Linnalabor on sõltumatu üksus, mis tegeleb linnaruumi mõtestamise ja erinevate sekkumisvahendite loomise ja katsetamisega. Linn ja selle puutepunktid on meie mängumaa.

Teisipäev

14

Urban Positive’i nime all 2006. aastal alustanud ja radikaalset linnaaktivismi viljelevast ühingust ollakse tänaseks arenenud loominguliseks mõtte- ja teokojaks, pakkudes inimestele mõttevahetus- ja tegevusruumi.

Rukkimaarjapäev

Kolmapäev

15

Algusaastatest peale on labori huviorbiidis Eesti urbanistika mõtestamine ja erinevate osapoolte kokkutoomine. Omavahelise suhtluse võimendamiseks ning ideede talletamiseks on ellu kutsunud urbanistide uudiskiri www.linnakeskus.ee portaalis ning sinna hakkab tasapisi koonduma linnauuringute teabe- ja suhtluskeskus. Teema, milleni Linnalabor pea iga oma arutelu käigus jõuab on Eesti planeerimissüsteem koos oma ideaalide ja toimimisreaalsusega. Sellest lähtuvalt tegeletakse jooksvalt planeerimismaailma analüüsi, võimaluste esiletõstmise, heade ja samuti hoiatavate näidete otsimise ning otseste sekkumistega. Mujal toimuvate linnaarengutega kursisolemiseks ja globaalse mõõtme omamiseks ollakse osa rahvusvahelisest linnauurijate ja -aktivistide võrgustikust INURA.

78

Kaduneljapäev

Neljapäev

16

Reede

17

18.54

AUGUST 1 2 3 4 5

Laupäev

18

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

19 79


Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid

TERVE ELU 2012 34.nädal

5:50 20:52

Põimukuu AUGUST

TaasEsmaspäev isesesvumispäev

20

Augustikuu viimasel laupäeval peetakse traditsiooniks saanud muinastulede ööd. Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld.

Teisipäev

21

Mererandadesse on oodatud lõkkeid, küünlaid või tõrvikuid süütama kõiki, et meeles pidada mere olulisust meie jaoks - oleme mere rahvas! Lõkked süüdatakse Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit.

Kolmapäev

22

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Muistsete tulede taaselustamise algatas Turumaa Kultuurinõukogu ja 1992. aastal süüdati Soomes esimesed lõkked, juba aasta hiljem süüdati ka Eestis paaris rannakülas lõkked. Iidsete tulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks.

Pärtlipäev

Kaasajal on lõkete süütamise kandev idee ühtsuse propageerimine Läänemere ranna- ja maarahva seas, kultuuripärandi säilitamine, erinevate maapiirkondade ja naaberriikide omavahelise läbikäimisele ja koostöö vajadusele mõtlemine. Lisaks on see õhtu kokkutulnutele ka emotsionaalset elamust pakkuv üritus, mitmes kohas peetakse ka külasimmaneid.

23

Reede

24

16.54

AUGUST 1 2 3 4 5

Laupäev

25

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

80

Neljapäev

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

26 81


Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?

TERVE ELU 2012 35.nädal

6:06 20.32

Põimukuu AUGUST

Esmaspäev

27

Raamatuid võib nimetada paberist tarkusekandjateks. Paljud raamatud on ka kogukondliku info kandjad. Seetõttu on oluline, et oskaksime raamatud hoida ja hooldada. Teisipäev Raamatud on valmistatud paberist ja papist, seega moodustab põhiosa nende massist orgaaniline aine. Paberi ja papi koostismaterjal tselluloos ei ole eriti vastupidav materjal: ta kipub hävinema valguse, niiskuse, liigse soojuse ja mikroorganismide koostoimel. Raamatuid on mõtet hoida kinnistes raamatukappides või klaasidega riiulitel. Raamaturiiulid tuleks asetada toa siseseinte äärde, ahjudest ja radiaatoritest eemale ning varjule otsese päikesevalguse eest. Tolm kahjustab raamatuid. Et vähendada tolmu mõju, on mõtet raamatud asetada riiulile tihedalt. Paar korda aastas tasub raamatud kappidest välja tõsta ning neid õrnalt tolmuimejaga puhastada. Kui korter on väga soe ja kuiv, siis võib tselluloosikiude siduv liimaine liigselt kuivada ja lehed võivad muutuda rabedaks. Liigse kuivuse korral on mõtet kaaluda õhu niisutamist.

82

28

Niiskes õhus kipub aga raamatutele tekkima hallitus. Hallitusplekke võib proovida eemaldada 3-protsendise vesinikülihapendiga. Kuna niiske raamatu lehed hallitavad kergemini, siis tuleb märjaks saanud raamat korralikult kuivatada. Määrdunud raamatud tuleks puhastada. Eriti kipuvad määrduma kooliõpikud. Näpujälgede eemaldamiseks hõõrutakse kohta kuiva valge seebiga ja seejärel pühitakse plekk üle puhta ja niiske lapiga. Rasvaplekkide eemaldamiseks triigitakse lehte läbi imava paberi. Vanade rasvaplekkide eemaldamiseks raputatakse plekile kriiti või mõnda muud olemasolevat adsorbenti, seejärel kaetakse plekk majapida-mispaberiga ja triigitakse sooja triikrauaga üle. Pärast triikimist eemaldatakse adsorbent. Raamatutele tasub lugemise ajaks panna ümber ka spetsiaalsed kaaned või raamatupaber. Nii säilib tarkusekandja kauem puhtana.

Kolmapäev

29

Neljapäev

30

Reede

31

16.58

AUGUST 1 2 3 4 5

Teadmistepäev, ülemaailmne rahupäev

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Laupäev

1

Pühapäev

2 83


Loodus õpetab igal sammul

TERVE ELU 2012 36.nädal

6:21 20:12

Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev

3

Kuidas luua jätkusuutlikke organisatsioone, arukamaid tooteid ja koostoimimise viise?

Üks võimalus mõtete ammutamiseks, on õppida emakese looduse toimivate mudelite pealt. Evolutsiooni poolt vormitud Maa suurimas laboratooriumis on kuni 30 miljonit liiki õppinud tegema kõike seda, mida meilegi teha meeldib, ent ilma fossiilkütuste ja globaalse saasteta. Nad on õppinud ära tundma, mis töötab, mis on kohane ja kestev. Biomimikri kui teadusharu eestkõneleja, Janine Benyus, usub, et me peaksime rohkem esitama küsimust, kuidas loodus selle probleemi lahendaks. See on oluline mitte ainult teadlaste, arhitektide, organisatsioonijuhtide ja disainerite seisukohast, vaid tegelikult iga planeedi elaniku jaoks. Liblika mudel on biomimikri viljelejate püüdlus kirjeldada erinevaid eluslooduse printsiipe. Näiteks optimaalne ressursikasutus väljendub vastastikku kasulikel suhetel, funktsionaalses disainis ja täielikus materjalide ringluses. Mõtle 84

linnuparve peale, kus koos liikudes kulutab iga lind vähem energiat, kui üksi lennates.

Teisipäev

4

Vastupidavust ja kohanemisvõimet aitavad saavutada suur mitmekesisus ja oluliste funktsioonide hajutatus. Ehk oled isegi vahel imestanud, kui kiiresti suudab loodus taastuda peale metsatulekahju? Olulisi eluslooduse printsiipe on veel mitmeid, näiteks tsüklilised protsessid, looduslik disain kohali-kest materjalidest, liikide suurepärane võime oma keskkonnaga sobituda, saata ja võtta vastu tagasisidet keskkonnast ning kõrvaldada kõik ebaefektiivsed toimimis-viisid. Kui tahes ettearvamatu ja salapärane elusloodus meile ka ei paista, on ta oma toimimisreeglites järjepidev. Me võime neist paljugi õppida igal sammul, et saada vastutustundlikemaks asukateks sellel planeedil.

Kolmapäev

5

Neljapäev

6

Reede

7

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Ussimaarjapäev

Laupäev

8

16.15

Vanavanemate päev

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

9 85


Boikott kui rahumeelse võitluse vorm

TERVE ELU 2012 37.nädal

6:37 19:52

Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev

10

Boikottidel on olnud täita oluline roll tarbijate aktivismis, sest need sümboliseerivad tarbimise negatiivsete aspektide tagasilükkamist. Boikott on saanud nime kapten Boycotti järgi Iirimal, kelle vastu asusid 1880. aastal võitlusesse maata Iiri talupojad. Käitumistaktikat, mida tänapäeval nimetatakse boikotiks, on kasutatud läbi aegade. Ühe näitena võib tuua solidaarsusel põhineva impordivastase liikumise Ameerikas aastatel 1764-1776. Nimetatud liikumine oli Ameerika tarbija esimene vastuhakk, mis oli suunatud kaupade impordi vastu. See oli rohkem kui koloniaalsete maksuseaduste tõrjumine, sellega väljendati kultuurilist iseseisvust ja kohaliku eelistamist üleilmsele.

Koloniaalse ajajärgu lõppemisega 20. sajandi keskel said boikotid uue suunitluse, muutudest peamiselt turgu viimistlevaks elemendiks.

20. sajandisse kuulub näiteks Gandhi soolamarsi idee. 1930. aasta 12. märtsist 6. aprillini kõndis Mahatma Gandhi ligi 400 kilomeetrit Ahmedabadist Araabia mere äärde Dandisse soola järele, et protestida brittide seatud soolamaksu vastu. Paljud India elanikud ühinesid temaga teekonnal vaikivaks meeleavalduseks.

Tarbijad väidavad tihti, et nad on tooteid boikoteerinud. Mittetulundusühingutele meeldib kuulutada boikotte välja – see on nendepoolne tõuge läbirääkimiste toimumiseks. Boikottide algatajaks on enamikel juhtudel vähemus. Boikotid on küll rahumeelsed, aga sageli vägagi tõhusad.

Teisipäev

11

Boikotid varieeruvad lokaalsetest globaalseteni ja erinevad suuresti oma organiseerituse tasemelt. Kirjanik ja tarbijate aktivismi asjatundja Craig Smith väidab, et tarbijaboikotid toiduainete vastu kalduvad olema tulemuslikumad, sest toit on riknev kaup ja seda tarbitakse igapäevaselt.

Kolmapäev

12

Kaduneljapäev

Neljapäev

13

Reede

14

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

15

Pühapäev

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

16

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

86

Laupäev

5.11

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

87


Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil!

TERVE ELU 2012 38.nädal

6:52 19:32

Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev

17

„Sa võtad võõra inimese omale koju? Ja annad talle isegi võtmed? Hull oled peast?“ Oli mu sekretäri reaktsioon, kui talle couchsurfing idee olemusest rääkisin.

Teisipäev

18

Couchsurfing (CS) on ülemaailmne internetipõhine võrgustik, mis ühendab reisijaid kohalikega, kes pakuvad tasuta öömaja ja soovitusi vaatamisväärsuste ja tegevuste kohta. CS annab võimaluse näha riike sealsete elanike silmade läbi, ööbides nende kodus, käies nende lemmikutes kohtades, süües kohalikku kodust toitu jne. Ise oma külalislahkust jagades, tulevad teised kultuurid ilma reisimata koju kätte.

Kolmapäev

19

CS ühendab sarnase, avatud ja usaldava mõtteviisiga seiklushuvilisi inimesi. Kui tavaliselt on eestlased suhteliselt reserveeritud, siis CS-kogukonnas on kõik suhtlemismaneerilt „la-tiinod“ - sõbralikud, avatud, seltsivad.

Neljapäev

20

„Issand jumal, siin on nii palju eestlasi, kes on nagu mina. See on nii äge!“ mäletan oma esimest emotsiooni oma esimeselt kokkusaamiselt. Tõesti, oma parimad sõbrad olen leidnud CS võrgustikust.

Madisepäev

Reede

21

Kui sa kohtud inimesega, kes peale tutvumist kohe küsib: kas sa CS võrgustikust oled midagi kuulnud, siis olen see ilmselt mina. Mul on sõpru umbes viiekümnes erinevas maailma linnas, keda jõudumööda järjest ka külastan. Mul on huvitavaid juhtumisi, alates spontaansest India õhtusöögist sealse naisega koos süüa tehes, kuni päikesetõusuni Musta mere ääres Rumeenia hipikülakeses, mida ma ilma kohaliku soovituseta poleks kunagi avastanud. 88

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Vastupanuvõitluse päev, sügise algus kell 17.49

Laupäev

22

22.41

Pühapäev

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

23

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

89


Vaheleht Spiral Dynamics

90

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

91


Kui konkurentsist saab kobar

TERVE ELU 2012 39.nädal

7:08 19:11

Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev

24

Eestlastena me hoiame kokku, kui on ühised laulmised laulukaare all ning lööme meelsasti kaasa „Teeme ära“ laadsetes aktsioonides koos naabrite või sõpruskonnaga. Kui aga jutt läheb äritegemise peale, siis kes poleks kuulnud lugusid, kuidas ammune sõber koostööpartnerilt naha üle kõrvade tõmbas. Aga äris ei mõõdeta edukust emotsioonides, vaid numbrites! Ometi saab ka konkurentsitingimustes ühise eesmärgi nimel koostööd teha. Tuuleenergiaga kokku puutuvate inimeste koos tegemine konkretiseeris end klastrina.

Teisipäev

25

Klastriks nimetatakse ettevõtete kobarat, kus ei keskenduta omavahelisele konkurentsile, vaid kasutatakse liidetud teadmiste, oskuste ja võrgustike sünergiat ühiste probleemide lahendamiseks ning sarnaste ideede realiseerimiseks. Euroopa kliimapoliitika ning sellest tingituna ka energia tootmine on viimasel ajal väga muutunud. Tuumajaamasid juurde ei ehitata ning fossiilsetel kütustel põhinevaid elektrijaamu asendatakse taastuvenergia lahendustega. Tavainimesena näeme siin keskkonnasõbralikumat ning pikas perspektiivis ka odavamat elektrit, kuid see on vallandanud ühtlasi ka „rohelise tööstusrevolutsiooni“. Tuuleenergia ei ole seega ainult tuulikute ehitamine Eestisse, vaid ka võimalus selles tööstuses rahvusvaheliselt läbi lüüa. Seepärast kogunesidki paar aastat tagasi Eestis tuuleenergia klastrisse ettevõtted, kes plaanivad ühise

Kolmapäev

26

Neljapäev

27

Reede

28

kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmise abil järgmise kümnendi jooksul viia Eesti edukate Euroopa tuuleenergia tööstusriikide nimistusse. Me ei saa olla enam pioneerid, sest Taani, Saksamaa ja Hispaania võtsid need riskid Euroopas juba kolmkümmend aastas tagasi, kuid sellegi poolest on massilisem võidujooks selles kasvavas energeetikasektoris alles alguses. Ning koos joostes on tuul meile tagant.

SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Laupäev

29

Pühapäev

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

30

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

92

Mihklipäev

6.19

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

93


Kogukonna näited loomariigist

TERVE ELU 2012 40.nädal

7:24 18:51

Porikuu OKTOOBER Esmaspäev

1

Suured aitavad väiksemaid

Maailma suurim lennuvõimaline lind albatross võib ilmselt silmast-silma kohtumisel näida hirmutav, kuid tegelikult on ta lahke tegelane. Uus-Meremaal elavad albatrossid lubavad sõna otseses mõttes oma ulu alla elama sisalikud tuataarad. Tuataara kaevab oma uru albatrossi pesa alla, kus on kaitstud kogu tema pere. Albatross ei tee ise ega lase ka teistel tuataarale haiget teha. Pealegi ei sega nad üksteist igapäevaselt, sest albatross käib kalal päevasel ajal ning sisalik putukajahil öösel.

Teisipäev

2

Kolmapäev

3

Igaühel oma ülesanne Kõik teavad, et sipelgad elavad koos hiigelsuurtes pesades. Kas teadsid ka, et elu sipelgapesas käib kindla korra järgi? Suur sipelgaema ehk kuninganna muneb tohutu hulga mune, millest kooruvad vastsed, kellest saavad nukud ja lõpuks saavad neist sipelgad. Seejärel jagatakse ameteid: ehitaja, toidutooja, pesasoojendaja, lehetäide karjatajad, aednikud... Tööd tehakse kohusetundlikult ning täidetakse usinalt oma ülesandeid, et kogu sipelgaperel oleks hea ja mõnus elada.

Neljapäev

4

Reede

5

Kui endal pole vaja, jaga teistele Enne pikka Siberi talve korjab vöötorav kokku portsude viisi seedriseemneid ning hoiustab neid sambla sees, kändude all või põõsa alla kaevatud aitades. Kuna aitasid on palju, ei jõua vöötorav kõiki varutud seemneid talve jooksul ära süüa või unustab ta mõne aida asukoha. Ülejäänud seemned jäävad metsanotsudele. Kui seedimata seedripähkel koos metssea sõnnikuga maha potsatab ja hästi läheb, hakkab sellest uus seedripuu kasvama. Teksti koostamisel kasutatud Aleksei Turovski raamatut „Sipelgast vaalani“. 94

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

Laupäev

6

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

7 95


Tantsuklubi säilitab traditsioone

TERVE ELU 2012 41.nädal

7:40 18:31

Porikuu OKTOOBER Esmaspäev

8

Tantsuklubide liikumine Eestis sai hoo sisse 1991. aastal. Algsest kooskäimisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas kasvas mõne aastaga välja paljusid Eestimaa tantsusaale liitev liikumine. Tantsuklubi missiooniks on vanade, 20. sajandi algupoolel tantsitud seltskonnatantsude nagu padespaan, aleksandra, valss või ingliska, traditsioonide säilitamine. Kõige parem on seda traditsiooni jätkata tantsides elava muusika saatel. Koos tegutsemine annab rõõmu ja uusi tutvusi. Ka tantsuks mängivad muusikud omandavad uusi kogemusi. Tantsuklubid toimuvad sügisest kevadeni regulaarselt kaks korda kuus üle nädala kokkulepitud aegadel. Suvel saab oma oskusi näidata folkloorifestivalidel.

10.33

Teisipäev

Tantsuklubis pole probleemi sellest, kui ei oska või kui pole tantsupartnerit. Õpetama tuleb kogenum klubiline ja tavaliselt on sugude omavaheline proportsioon kuidagi iseenesest paigas.

9

Tantse on lihtsamaid ja raskemaid, kergemate puhul saavad algajad tantsu esimesel korral selgeks, raskemate puhul näitavad vilunumad põrandal ette. Tantsijad on valdavalt tudengid, kuid pahasti ei suhtuta kui seltskonda satub pensionär või kooliealised. Ka algaja muusik on teistega kokkumängimist harjutama teretulnud.

Kolmapäev

10

Tantsuklubide külastajatest on välja kujunenud kindel sõpruskond, kes tegutseb koos ka tantsuklub- Tantsuklubi pakub meeldivat alternatiivi klassiist väljaspool, harvad pole klubiliste vahel tekkinud kalisele rahvatantsule ja ööklubides pakutavale masinamuusika saatel tammumisele. püsisuhted.

Kaduneljapäev

Neljapäev

11

Reede

12

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

Laupäev

13

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

96

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Kolletamispäev, lõikuspüha

Pühapäev

14 97


Paku sinagi oma lastele sügiserõõme

TERVE ELU 2012 42.nädal

7:56 18:11

Porikuu OKTOOBER Esmaspäev

15

Sügis on võrratu! Esiteks ei ole sügisel kunagi liiga palav. Teiseks on sügis oma aiasaadustega väga tulus aastaaeg. Kolmandaks pakub sügis lastele parimaid võimalikke mänguasju – värvilisi lehti, kastaneid ja tammetõrusid.

15.02

Teisipäev

16

Kes tahab, saab tõrusid ja kastaneid niisama korjata. Kes tahab, saab neist naaskli ja tikkude abil terve loomaaia meisterdada. Kes tahab, saab kasutada oma fantaasiat!

Kolmapäev

17

Tavalised lehed, tõrud ja kastanid suudavad imetabaselt ümber kehastuda. Kord on nad mängivale põnnile autod, siis loomad ja mõnikord hoopis pere lastega.

Luukapäev

18

Keskkonna seisukohast on loodusest pärit mänguasjad kõige paremad, sest neil on kõige väiksem keskkonnamõju. Kui tõrud või kastanid katki juhtuvad minema, siis pole muret - need saab visata biojäätmete hulka.

Reede

19

Kõige põnevam sügiseste lelude juures on nende leidmine. Lapsed on osavad kehastuma näiteks piraatideks või tarkadeks politseinikeks ning lihtsast tammetõrust saab aare või asitõend. Sama palju rõõmu pakuvad ka värvilised lehed, mida saab vaasi panna või edasi kinkida.

Hõimupäev

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

Laupäev

20

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

98

Neljapäev

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Pühapäev

21 99


Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust

TERVE ELU 2012 43.nädal

7:21 16:12

Porikuu OKTOOBER Esmaspäev

22

6.32

„Kodus olen nii haige, et mul ei ole tervet kohta. Aga siis tulen siia majja ja saan nii palju positiivset, et lähen koju tantsides ja lauldes,“ räägib Helgi Õismets Kadriorus tegutsevast Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingust (VENÜ), mille tegemistes on ta kaasa löönud juba 17 aastat.

2012. aastal 80. juubelit tähistav Helgi teeb oma aktiivsusega silmad ette paljudele noorematele. Aga teisiti ei saakski, leiab ta, sest kui eakad kapselduvad koju nelja seina vahele, jäävad nad haigeks.

Teisipäev

23

hetkel tunneb ta end üksi ja ebavajalikuna. Ühistegevused annavad selle vajalikkuse tunde ja võtavad üksinduse tunde ära,“ põhjendab ta.

Kolmapäev

Helgil on üksikuks ja koju jäänud inimestele konkreetne soovitus – kohe uksest välja, rahva keskele!

24

VENÜ tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel. Ühingusse kuulub ligi 500 liiget. Paljud neist on võtnud endale ühe või mitu ülesannet, mida nad majas täidavad. Keskuses on näiteks oma kohvija söögituba, raamatukogu, toimetavad toataimede, aia ja küpsetajate teenistused ning tegutseb 40 huvirühma. Keskuses toimuvad loengud, kohtumisõhtud, kontserdid, väljasõidud jmt. VENÜ juhatuse liikme Ene Veiperi sõnul on vanurite päevakeskusi Eestis üle saja, Tallinnas näiteks lausa igas linnajaos. „Inimene, kes otsib seltsi ja tegevust, peaks suuremates linnades selleks koha leidma. Maal eakatel nii palju võimalusi ühistegevusteks ei ole, kuid seal on probleemid ka noortel,“ ütleb ta. Eakatele on tema sõnul päevakeskused kindlasti vajalikud, pakkudes võimalust ühistegevusteks ja seltskonna leidmiseks. „Pensionile jäämise suurim oht on see, et kui inimene on olnud aktiivne ja tundnud, et teda on vaja, siis ühel

100

Neljapäev

25

Reede

26

OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7

Laupäev

27

8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Simunapäev, üleminek talveajale

Pühapäev

28 101


Kuidas muuta elu aeglasemaks?

TERVE ELU 2012 44.nädal

7:29 16:34

Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev

29

Kas teil on mõnikord tunne, et elate nagu orav rattas? On küll? Siis on järgmised nipid just teile mõelnud.

21.49

Teisipäev

30

Usupuhastuspüha (Halloween)

Kolmapäev

Pühakutepäev

Neljapäev

31

1

• Võtke aeg-ajalt pool päeva vabaks ja veetke see koos lähedastega. Elu on siiski ennekõike elamiseks mõeldud ja alles seejärel töötamiseks. • Jätke igal nädalal tegemata vähemalt kolm mittevajalikku ostu. Esiteks jääb teil liigsest ostlemisest loobudes üle rohkem aega, teiseks peate teenima veidi vähem raha ja kolmandaks saate elu väiksema rahalise surve tõttu vabamalt võtta. • Käige harvem poes. Kui käite iga päev suures supermarketis jalutamas, võite ajakulu poolest endale märkamatult lisa tööpäeva tekitada. • Lülitage telekas ja raadio välja ning suhelge inimestega. Suhtlemine võib küll keerulisem olla, aga see annab teile tunde, et te ikkagi elate. 102

• Valmistage ise sünnipäevakaarte olulistele inimestele oma elus ja saatke neid postiga. Võtke endale aega mõelda kaarti meisterdades teile tähtsate inimese peale ja arendada veidi ka iseenda loovust.

Hingedepäev

Reede

2

• Analüüsige oma ajakasutust. Pidage kuu aega ajakulu kohta päevikut. • Analüüsige oma kohustustekoormat. Võibolla on teil liiga palju kohustusi. On väga lihtne võtta endale liiga palju ülesandeid, aga palju raskem on need ette antud aja sees ära teha. Õppige kohustusi jagama ja delegeerima. • Loobuge krediitkaartidest ja tarbimislaenudest, sest võlavaba elu annab hingerahu! Nii peate vähem muretsema oma rahaasjade pärast ja elate tegelikult palju mugavamat elu.

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Laupäev

3

Pühapäev

4

103


Mida me õnne soovides tegelikult soovime?

TERVE ELU 2012 45.nädal

7:46 16:17

Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev

5

Me soovime pidevalt teistele õnne - küll sünnipäevaks, abiellumise puhul, lapse sündides... Aga kas me tegelikult ka mõtleme selle sõna taha, määratleme õnne? Mida me tegelikult mõtleme õnne all ja mida soovime teisele?

Teisipäev

6

Kolmapäev

7

2.36

Kaduneljapäev

Neljapäev

8

Väljendist „Palju õnne!“ on saanud justkui lihtsalt üks tühi sõnakõlks. Sest näiteks sünnipäeval soovivad meile õnne meie kõige kallimate kõrval ka poolvõõrad inimesed. Inimesed, kellega oleme kunagi suhelnud, kuid enam ei tee seda. Inimesed, kellega oleme vaid mõned korrad kokku puutunud. Inimesed, keda me õigupoolest ei tunnegi. Kui soovime õnne, mida me siis tegelikult mõtleme ja soovime? Rahu, edu, rõõmu, armastust, ilu, raha, küllust, tervist, naudinguid, soovide täitumist, tarkust, headust, vedamist, tasakaalu, oskust pisiasjadest rõõmu tunda jne või neid kõiki koos? Kas õnn on siis üldnimetus kõigile neile? Ehk tasuks sellele mõelda, enne kui kellel104

egi järjekordsed õnnitlused teele saadame ja soovidagi seda, mida tegelikult tahame neile soovida. Mida siis järgmine kord kellelegi soovida? Kas ikkagi õnne, sest see tähendab igaühe jaoks midagi erinevat ja võtab meie kõigi jaoks selle kokku või soovida midagi konkreetsemat tunnustust, rikkust, lähedust vms? Või hoopis kõike seda, mida inimene ise tahab? Kõike, mis ta õnnelikuks teeb? Oleks ju ilus soov: soovin sulle kõike seda, mis sind õnnelikuks teeb! Mis sind õnnelikuks teeb? Kui sa seda ei tea, on küll viimane aeg end tundma õppida!

Reede

9

NOVEMBER 1 2 3 4

Mardipäev

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Laupäev

10

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Isadepäev

Pühapäev

11 105


Kogukondlik majandus põhineb väärtusel

TERVE ELU 2012 46.nädal

8:03 16:01

Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev

12

Kogukondasid on väga erinevaid - suuremaid ja väiksemaid, linnas ja maal elavaid, tihedasti koos ja hajusalt elavaid jne. Ühest kogukonna majandusmudelit ei ole, kuid kogukondlikult üles ehitatud majanduse põhimõtetest saab rääkida, kuna kogukondadel on ühised põhiväärtused.

Teisipäev

13

Kolmapäev

14

0.08

Neljapäev

15

Üks peamisi märksõnasid kogukonnas on usaldus. Ilma inimeste omavahelise usalduseta ei saa kogukonnad funktsioneerida. Majandustegevuses asendub tänu usaldusele meie ühiskonnas paljukiidetud konkurents koostööga.

käsitöömeistrid, kohalik kunst ja meelelahutus jms. Kogukonna liikmed on välja astunud nõiaringist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattasüle-töötamise elustiili”.

Ettevõtted ei ürita iga hinna eest oma ärisaladusi hoida ning teistele “ära teha”. Ettevõtete eesmärk on võimalikult hästi rahuldada kogukonna vajadusi ning selle saavutamiseks luuakse omavahelise sünergia kaudu selline koostöö õhustik, kus igaüks saab oma oskusi proovile panna, areneda ja õppida ilma omavahel võistlemata.

Raha on kogukondlikus majanduses vahendiks, mitte eesmärgiks. Raha teenib inimesi, mitte vastupidi. Tänu sellele arusaamisele, on inimesed vabad raha teenimise survest ning saavad teha seda, mis on hingele oluline ning rahuldust pakkuv.

Kogukonnas tegutsevad enamasti kohalikud väikesed ettevõtjad. Kohalikult ja armastusega kasvatatud puhas toit, kohalik energia, kohalikud 106

Kokkuvõttes ei ole kogukondlik majandus mingi eraldiseisev süsteem. See on vaid suhtumine. Iga inimese isiklik suhestumine oma igapäeva toimetustega, teiste inimestega ning rahaga.

Taassünnipäev

Reede

16

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Laupäev

17

Pühapäev

18 107


Oliivid ühendavad kogukonda ?

TERVE ELU 2012 47.nädal

8:19 15:48

Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev

19

Talv ja oliivid tulevad käsikäes. Mida rohkem jõulude poole, seda enam neid zeppelinikujulisi vilju valmima hakkab. Oliivide sorte on tuhandeid ning oliivipuud kasvavad lähistroopilise vahemerelise kliimaga aladel kõigil viiel kontinendil.

Teisipäev

20

Antiikaegsed põllumehed uskusid, et oliivipuud ei kasva hästi, kui nad on istutatud merest kaugemale. Ehkki mereäärsed piirkonnad on eelistatumad, laiuvad oliivisalud tänapäeval ka sisemaal.

16.31

Kolmapäev

21

Oliivid on kui inimesed – mida raskemad on kasvutingimused, seda kangema karakteriga on nendest pressitud õli. Oliive üksi ei korjata. Tänapäeval on kaks võimalust, kas palgatakse abilised või korraldatakse talgud, kuhu pereliikmed ja siis sõbrad-tuttavad appi kutsutakse. Abivägi sõltub ka oliivipuude, või nagu Kreekas öeldakse „juurte“ arvust. Seal ei küsita, kui palju puid on, vaid kui palju „juuri“ on.

Neljapäev

22

Reede

Oliivide korjamist võib võrrelda kartulite võtmisega. Hommikul vaadatakse taevasse ja kui vihma ei saja, siis talgulised panevad vanad riided selga, tugevad saapad jalga ja sõidavad oliivisallu. Oliivide korje aegu habetuvad meeste näod ja tasuks korjamise eest (kui sa ei ole just palgatud abijõud) on õli. Õli on vahemere köögi alus, see on koostisosa, mis ei puudu pea ühegi toidu seest. Koos korjatud, koos söödud. Koos on tunne, mis ühendab. 108

23

Laupäev

NOVEMBER 1 2 3 4

24

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Kadripäev

Pühapäev

25 109


Virtuaalsest koostegemisest

TERVE ELU 2012 48.nädal

8:34 15:37

Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev

26

Palju kurdetakse, et internet muudab suhtlemise järjest ebapersonaalsemaks. Iga teenuse ette on viimasel aastakümnel ilmunud diskreetne väike „e“, teenindame end külmalt sirava kuvari valgel enamasti ise, ja korrektselt riides naeratusega klienditeenindajatest on saanud pikkade patsidega poisid, kes vaikselt pimedates ruumides suure distantsi pealt klahve klõbistavad.

Teisipäev

27

Kolmapäev

28

16.46

Neljapäev

29

Andresepäev

Samas ei anna eitada, et inimene on ühe geniaalse tööriista võrra rikkam. Vastupidiselt kivikirvele, rattale või televiisorile on selle tööriista eeliseks korraga ühes tegutsemise võimalus. Inimkonna kätes on tööriist, mis võimaldab korraga koostööd teha rohkemate inimestega kui ühte tavalisse elutuppa või büroosse ära mahuks. Needsamad meie elutuppa mitte ära mahtuvad inimesed on interneti täis laadinud tasuta õpetusi praktiliselt ükskõik mille tegemiseks. Autoremont, lühifilm, luuletuste kirjutamine,

110

30

elektroonilise muusika tegemine on käkitegu, kui ainult huvi selle vastu olemas on ja õiged otsingusõnad sisse tippida osata. Meist, varasematest passiivsetest telerivaatajatest on saanud aktiivsed loojad ja parodeerijad. Youtube’i laetakse juba praegusel hetkel päevas rohkem materjali, kui üks inimene nelja aastaga vaadata suudaks. See näitaja muudkui kasvab. Vikipeediat teadusartiklites allikana küll ei aktsepteerita, aga see on heaks näiteks, kuis internet on tööriistaks ühistegemisele ja ühise tegutsemise tulemusest on saamas kollektiivne mälu.

Reede

NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

Laupäev

1

Pühapäev

2

111


Olgem ühiskonna vitamiinideks!

TERVE ELU 2012 49.nädal

8:48 15:28

Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev

3

Mulle on alati meeldinud mõte, et riik ei ole mitte pelgalt koht elamiseks, vaid see on suur süsteem, mis otsib tasakaalu kodanike heaolu, elukeskkonna säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Riik on midagi enamat, kui masinavärk, kus ühel on õigused ja teisel kohustused.

Teisipäev Riiki ja kodanikku ei saa lahutada, sest esimest ilma teiseta ei ole. Ja kodanikud saavad alati anda ühel või teisel moel oma panuse riigi paremaks toimimiseks. Võimalusi on palju! On väga hea, kui kodanik toetab oma riigi arengut makse makstes, hääletamas käies ja seadusekuulekalt käitudes, ent paljud inimesed tahaksid teha ära veelgi enam. Just need keskmisest suurema panustamissooviga inimesed teevad tänuväärset tööd mittetulundusühingutes ja vabatahtlike ridades. Vabatahtlik tasustamata töö on Eestis viimastel aastatel muutunud populaarsemaks. Põhjused, miks inimesed vabatahtlikku tööd tegema lähevad, on erinevad. Kes tahab kogemust, kes otsib eneseteostust, kes näeb võimalust uuteks tutvusteks ja kes soovib kasulik olla. Mõned vabatahtliku töö boonused on sellised, mida inimene ei saagi ette teada, sest need jõuavad vabatahtlikuni alles töö käigus. Vabatahtlikud on justkui ühiskonna vitamiinid. Näiteks Teise Maailmasõja ajal töötas suur osa Suur-

4

britannia linnades elavaid naisi ühel või teisel viisil mingi aja vabatahtlikena. Nad tegid seda, sest neil oli usk oma riigi paremasse tulevikku ja nad nägid oma isikliku panuse olulisust. Need on motiveerivad põhjused. Kui ka sina näed mõnda probleemi, millele sa tead lahendust, siis jaga seda lahendust! Räägi oma mõtetest või asu tegutsema. Miks mitte vabatahtlikuna tegutsema?

Kolmapäev

5

Nigulapäev, kaduneljapäev

6

17.31

Reede

7

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

8

Teine advent

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

112

Neljapäev

Pühapäev

9

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

113


Järgmine peatus - Saaremaa!

TERVE ELU 2012 50.nädal

8:59 15:23

Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev

10

Viisteist aastat on möödunud esimesest Eesti Külade Maapäevast, mis toimus 300 külaelu eestvedaja osavõtul Narva-Jõesuus. 1996. aastal alustas oma teekonda ringreis, mille eesmärk on läbida 15 Eesti maakonda. Reisikorraldajaks valiti ühiselt Eesti Külaliikumine Kodukant, reisisaatjateks Kodukandi maakonnaühendused. Iga peatus on kujunenud nende aastate jooksul omapäraseks ja üllatusterohkeks, sest reisijaid ootavad vastuvõtjad - meie võrgustiku liikmed, kohalikud vallad ja imeilusad Eestimaa külad. Peatused on ettenähtud iga kahe aasta tagant, viimased neli korda koos Aasta Küla valimisega.

Teisipäev

11

Kolmapäev

12

Luutsipäev

Neljapäev

13

10.42

Reede

14

2011. aasta augustikuu esimesel nädalavahetusel oli ringreisi üheksas peatuspaik Läänemaa, kus toimus Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“ Kodukant Läänemaa oli valinud kokkusaamiskohaks Roosta Puhkeküla. Kolm päeva peatust andsid ringreisil osalejatele aega tutvuda Läänemaa valdade ja küladega, luua suhteid uute reisijatega ning arutleda koos teemade üle, mis olid reisiseltskonnale olulised. Kuulutati välja Aasta Küla 2011 – Prandi küla Järvamaalt, valmistati Leivaküla, kaeti maakondade toidulauad, keerutati jalga, sporditi ja peeti mõttetalguid. 114

Nii nagu ikka kipub reisil olema, et kui on huvitav, möödub aeg kiiresti. Seekordse reisi lõpus ulatas Läänemaa järgmisele peatuskohale Saaremaale, sümboolsed esemed - kella ja lambi. Kella, sest aeg läks vastuvõtja jaoks käima ning lambi, et valgustada teed kahe aasta pärast, 2013. aastal, saabuvatele reisijatele. Seni viib Eesti Külaliikumine Kodukant koos maakonnaühendustega ellu peatustes kokku lepitud tegevusi ikka selleks, et elu maal kestaks ka järgmised aastad.

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

15

Kolmas advent

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

Pühapäev

16

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

115


10 viimast jõulueelset soovitust

TERVE ELU 2012 51.nädal

9:07 15:22

Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev

17

• Otsustage ära, millised jõulutraditsioonid on teie jaoks olulised ja järgige neid. Või jätke jõulud sootuks tähistamata, kui need teile midagi ei tähenda.

Teisipäev

18

• Võtke pühadest vaid see osa, mis rõõmu toob. • Ärge liialdage toiduga. Kuigi eestlaste rahvatraditsioon nägi ette, et jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis ühe söögikorrana ei nähtud ette meeletut söömingut, vaid pigem näksimist.

Kolmapäev

• Ärge liialdage alkoholiga. Ehkki eestlastel on tavaks juua jõulude ajal jõuluõlut või uuema kombena alkoholiga jõuluglögi, on mõtet siiski jääda mõõdukaks.

19

• Pakendage kinke mõistlikult. Nii teeme ka keskkonnale kingituse!

Neljapäev

• Võtke jõulud vabaks. Et täielikult vaba päeva nautida, võiks jõulupühal kinni olla ka arvuti.

20

• Tehke mõni annetus. Kõige soodsam on Eesti maksusüsteemi arvestades toetada avalikes huvides tegutsevaid ühendusi.

7.19

Toomapäev, talve algus kell 13.12

• Tehke jõulutoidud kodus. Kaasake toidu valmistamise protsessi kogu pere. • Pidage meeles oma lähedasi. Jõulud on sobiv aeg lisaks elus olevatele lähedastele, pidada meeles ka juba surnud sugulasi ja häid sõpru. • Olge lahtise tulega ettevaatlik. Jõuluaeg toob inimeste ellu elevust, sära ja kauneid hetki, kuid mitte ainult.

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

116

21

Laupäev

22

Neljas advent

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

Reede

Pühapäev

23

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

117


Vaheleht 4: Tribal Leadership - kuidas inimesi “hõimuks” liita ja juhtida

118

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

119


Pakivahetus tekitab põnevust

TERVE ELU 2012 52.nädal

9:11 15:26

Jõulukuu DETSEMBER Jõululaupäev

24

Kingitusi saada meeldib kõigile – nii lastele kui täiskasvanutele. Foorumite Kullaketrajad.net ja Isetegija.net käsitöölistest kasutajad tekitavad kooliaegset loosipaki põnevust üksteisele veel täiskasvanunagi, osaledes pakivahetustes. Esimene jõulupüha

Idee algatas 2007. aastal Kullaketrajate foorumis Heidi Öövel. Aktiivse blogijana märkas ta internetist ideid otsides Flickr fotokeskkonnas ühe välismaise pakivahetuse pilte ning mõtles, et sellise võiks meilgi korraldada. Heidi kuulutas pakivahetuse foorumis välja ning esimesel korral osales selles 40 inimest.

Teine jõulupüha, tabanipäev

Algul korraldati pakivahetusi lausa igas kvartalis ning nüüdseks on neid toimunud juba paarikümne ringis. Põhiliselt on vahetatud värvipakke ehk pakke, kus kõik asjad on üht kindlat värvi, samuti teemapakke, näiteks jõulupakke ning ka kindlale sihtgrupile, näiteks lastele mõeldud pakke.

Kolmas jõulupüha, johannesepäev

Pakivahetust korraldades pannakse esmalt paika teema ning siis vormistab korraldaja ankeedi. Sinna panevad pakivahetuses osalejad kirja oma lemmik käsitööliigi, allergiad, pere iseloomu jne. Kokku lepitakse ka paki hinnavahemik – enamasti kuni 10 eurot – ning pakivahetuse korraldaja loosib välja, kes kellele paki teeb. Seejärel asuvad pakivahetajad kingisaaja kohta lisainfot otsima. Kui pakk peab sisaldama midagi isetehtut, on selle koostamiseks aega kaks kuud, värvipakke pannakse kokku kuu aega. Paika pannakse ka esimese paki saatmise aeg, et kõik osalejad saaksid pakid kätte samal ajal. Pakki kätte saades tuleb selle sisu näidata teistele foorumis või oma blogis. Põnevus, üllatusmoment ning soojus ja positiivsus on Ööveli sõnul märksõnad, millega võib pakkide vahetamist põhjendada. On ju põnev saada pakk inimeselt, keda sa ei tunne ning meeldiv üllatuda, kui pakist on näha, et selle saatja on sulle aega pühendanud ning otsinud sinu kohta infot.

120

Esmaspäev

Teisipäev

25

Kolmapäev

26

Neljapäev

27

Reede

28

12.21

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Süütalastepäev

Laupäev

29

Pühapäev

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6

30

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

121


TERVE ELU 2013 1.nädal

9:11 15:33

Südakuu JAANUAR Esmaspäev

31

Uusaasta

Teisipäev

1

Kolmapäev

2

Neljapäev

3

Reede

4

DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

122

5

Pühapäev

6

JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Laupäev

Mõista mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”

123


Terve Elu 2012