Page 1

TALGUJUHI ABILINE


Sissejuhatus talgujuhtimise tuumafüüsikasse Talgujuhtimine ei ole ju tegelikult tuumateadus. Ometi, kui otsustasime mõned lühikesed nõuanded kirja panna, sai neid – üllatus-üllatus! – kokku õige mitme lehekülje jagu. Usume siiski, et lugemiseks kuluv veerandtund ei ole raisatud aeg ja igaüks leiab mõne kasuliku uue või hästi ära unustatud vana tarkuse kõrva taha panna. Kui talgud tänu sellele paremini korda lähevad, on end igati õigustanud nii nõuannete kirjapanek kui ka nende läbilugemine.

1. Õnneliku talgulise valem Meil kõigil on üks eesmärk – et talgud õnnestuksid, tööd saaksid tehtud ning rahule jääksid nii osalejad kui ka korraldajad. Õnnelik talguline on informeeritud, motiveeritud ja varustatud kõige vajalikuga. See tähendab, et talguline teab, mida ta tegema peab, kuidas talgupaika kohale jõuab ja mismoodi sealt pärast koju saab. Tal on vajalikud töövahendid ja ta teab, kelle poole pöörduda küsimustega. Tähtis on, et talguline saaks aru, mis on talgute eesmärk ehk mille nimel või kelle heaks tegutsetakse ja kuidas tema kui vabatahtliku panus eesmärgile kaasa aitab. Rahulolev talguline saab tunda rõõmu tehtud tööst ja selle tulemusest, tema kõht on täis ja janu kustutatud. Loomulikult on talgulisel hea meel, kui tema panust tunnustatakse. Ka siiras aitäh on piisav, talgujärgne saun ja simman on juba lisaboonus.

2. Tööd ja tegijaid olgu parasjagu Kui palju talgulisi kokku kutsuda, sõltub eelkõige töö iseloomust ja hulgast, kuid pea meeles, et tööd, tööriistu ning talgujuhi juhendamist ja aega peab jaguma kõigile. Sellest vaatenurgast on üksi talguid juhtides paras talgurühma suurus 15 inimest. Kui rahvast on tulemas rohkem, tasub endale kedagi appi kutsuda. Iga talguline on kohale tulnud selleks, et midagi ära teha ja sellest rõõmu tunda. Kui oma tööjärge, tööriista või talgujuhi antavat uut tööülesannet peab hulk aega käed rüpes ootama – see ei lähe mitte! Seega reegel «mida rohkem, seda uhkem» ei pruugi talguliste arvu kavandades alati paika pidada. Piisavat talguliste hulka saad arvestada töö iseloomu järgi. Näiteks võsa raadamisel on paras 3–5 äravedajat ühe saagija kohta (olenevalt, kui kaugele on vaja tassida), istutustöödel võid ühe kaevaja kohta kavandada 2–3 istutajat. Arvesta, et inimeste tööjõudlus hulgakesi tehes on päris suur. Hea oleks valmis vaadata varutöid juhuks, kui töötegemine läheb arvatust usinamalt või kohale tuleb oodatust rohkem talgulisi. Samas peab meeles pidama, et tööga tegijaile liiga ei tehtaks. Tunni-pooleteise innuka rabamise järel kulub kindlasti ära väike puhke- ja joogipaus. Väga tähtis on ka see, et töö oleks talgulistele jõu- ja võimetekohane.

3. Töömõnu algab õigetest vahenditest Ja mitte ainult töömõnu, vaid ka töö tulemus. Milliseid tööriistu ja kui palju talgutel vaja läheb, oleneb plaanitud töödest ja töötegijate hulgast. Võsa lõikamisel (aga nüüd loe kindlasti lindude kaitse peatükki!) kulub kahtlemata ära mootorsaag ja võsalõikur, aga ka kirved, kiinid ja võsakäärid. Enamikul töödel on vajalikud ka töökindad. Neid varudes vaata numbreid – naistele on tavaliselt parajad nr 6–8 ja meestele 8–11. Tasub ka sellele mõelda, kas tekib vajadust prügi, pinnase, kivide vmt äraveoks. Kas piisab aiakärust või on vaja hoopis traktorit, ATVd? Kui sul endal tööriistu pole või olemasolevaist ei piisa, kaalu läbi võimalus võtta neid laenuks sõpradelt, naabritelt või hoopis mõnelt kohalikult ettevõttelt. Muidugi võib ka talgulistel paluda kaasa võtta tööriistu, mis paljudel tõenäoliselt kodus olemas: rehad, labidad, kirved, haamrid jmt. Ehk on valmis appi tulema ka mõni masinaomanik – küsida tasub alati!

4. Raha, raha, raha... Kuigi talgulised palka ei küsi, ei tarvitse talgute korraldamine minna kuludeta. Ebameeldivate ootamatuste vältimiseks on tähtis rahaasjad varakult läbi mõelda. Kui talgute korraldamiseks läheb raha vaja, mõtle läbi, kas sul on vajalik summa välja käia või kust leiad abi. Vahel annab nutika ja hoolsa ettevalmistusega eelarvet kärpida. Millised kulud võivad tekkida? Prügivedu. Kes veab ja kes maksab? Kui tegu on avalikus kasutuses maa-alaga, siis on ehk kohalik omavalitsus nõus toetama konteineri tellimist, ehk õnnestub talgute puhul saada prügiveofirmaga kokkuleppele soodushinnas. Suuremat kogust oksi ja võsa võib pakkuda äraviimiseks ettevõtetele, kes tegelevad hakkpuiduga, väiksem kogus võib pärast peenestamist sobida kas või multšiks. Tööriistad ja -vahendid. Kui puuduvat juurde osta pole võimalik, mõtle laenamisele, rentimisele või palu talgulistel vajalikud tööriistad kaasa tuua.


Talguliste toit ja jook. Kui endal talgulistele laua katmiseks võimalusi pole, on kergem tee proovida kokkuleppele saada kohaliku toitlustusasutusega. Abi võib küsida toredatelt naabritelt, kes oleksid ehk nõus talgulistele suppi keetma, võileibupirukaid tegema või kannutäie teed vaaritama. Muidugi võib ka paluda, et iga talguline võtaks kaasa oma piknikukorvi või hoopis panuse ühisele piknikulauale. Ära häbene inimeste poole pöörduda ja abi küsida! Tihtipeale jääb abi saamata just sellepärast, et keegi pole teadnudki seda pakkuda. Teeme Ära ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös on loodud võimalus kõigil eestimaalastel meelepäraseid talguid rahaliselt toetada. Võid kutsuda inimesi üles toetama just sinu korraldatavaid talguid. Toetamiseks saab kanda raha arveldusarvele 10220081526014, saaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, selgitus: «Talgupäev» ja talguobjekti kood. Koodi leiab Teeme Ära veebilehel iga talgukoha info juurest.

5. Talgupäeva kestus Talgupäeva ajakava läbimõtlemine on talgujuhi tähtis ülesanne. Varakult alustades jõuab muidugi rohkem ja aega jääb ka piduõhtuks. Päike tõuseb talgupäeval juba kell 5.23, kuid nii varane algus on paljudele tõenäoliselt siiski liig, seda enam, et talgupäevale eelneb volbriöö. Teeme Ära ei anna ette ühist talgute alustamise kellaaega. Vale ei ole alustada kell kaheksa, liiga hilja pole ka kell kümme. Algusaega otsustades mõtle sellele, et kaugemalt tulijail oleks võimalikult lihtne kohale jõuda – nt võta arvesse ühistranspordi sõiduplaane, kui talgupaika saab sõita bussi, rongi või laevaga. Pea silmas, et aega kulub nii üksteise kui ka tööpaigaga tutvumiseks, põgusateks puhkepausideks ja lõunaseks piknikuks või suuremaks söögikorraks. Tõhusaks ja mõnusaks töötegemise ajaks võiks arvestada 4–6 tundi.

6. Kuidas talgulised kohale jõuavad? Teeme Ära kodulehel saavad talgulised kaardi pealt üles otsida sinu talgute toimumiskoha. Lisaks saad registreerunud talgulistele saata infot transpordi kohta: millised on ühissõiduki kasutamise võimalused ja kas talgute korraldajad pakuvad oma sõiduvahendit. Ka tasub uurida, kas mõni talguline saab teistele küüti pakkuda. Anna aegsasti teada, kus on kogunemiskoht ja mis kellast alates tulijaid oodatakse – soovitavalt kuni pool tundi enne talgute algust. Tasub ka läbi mõelda, kuidas saavad tööga sujuvalt liituda hiljem saabujad. Näiteks jäta kogunemiskohta viiteid, kuhu tööd tegema on suundutud, või palu mõnel kogunemiskoha lähedal tegutseval talgulisel hilinejaid juhendada.

7. Mida talgulisele pakkuda Talgujuhina peaksid läbi mõtlema, mida pakud talgulisele peale suurepärase võimaluse tööd tehes maailma ja tuju paremaks muuta. Töö läheb suurema innuga, kui ära seletada, mille või kelle heaks seda tehakse. Ümbruskonna tutvustamine on samuti hea mõte, ehk võiks aga väikese ekskursiooni või matka korraldada pärast töö lõppu. Ajast aega on pererahvas talgulistele ka kõhutäidet pakkunud. Mõtle läbi, mida saaks pakkuda. Kui talgute laad ja eelarve ei võimalda töötegijatele ühises katlas lõunat vaaritada, võib hea lahendus olla see, kui paluda igaühel kaasa võtta oma moonakott või panus ühisele piknikulauale. Kui vähegi võimalust, on kindlasti hea mõte pakkuda talgulistele sauna.

8. Mida talguline kaasa võiks tuua Kui sul pole võimalik hankida vajalikke tööriistu, lepi talgulistega kokku, millised tööriistad keegi kaasa saab tuua. Kas kokku saab piisavalt rehasid, labidaid ja kärusid? Kas on olemas redel? Kas talguline peaks kaasa võtma teekruusi või supikausi ja lusika? Kas on vaja kaasa võtta töökindad või kummikud? Kui plaanis on ühine piknikulaud, võib kokku leppida, kes mida toob. Kas saunalina võtab igaüks ise kaasa, kes toob vihad? Kõik sellised üksikasjad tasub läbi mõelda.

9. Parim talguline on kirja pandud talguline Registreeritud talgulisega saab talgujuht ettevalmistustel arvestada, planeerida talle töölõigu, töövahendid ja supikausi. Päevselge, et kõik talgutele tulijad ei registreeri end internetis, ükskõik kui uhke on meie veebileht ja registreerimissüsteem. Paljud oma kandi inimesed ja sõbrad-tuttavad annavad endast teada pigem talgujuhile. Ole hea ja pane need inimesed ise veebilehel kirja. Juba kirja pandud talgulised julgustavad teisigi talguhuvilisi just neid talguid valima. Nii on ka sinul kergem arvestust pidada. Kirja pandud talguliste nimekirja ja kontakte saad alati näha talgute kodulehel oma kontole sisse logides, uute registreerumiste kohta tuleb teade sinu e-postile.


10. Suhtle talgulistega Talgulistega võiks talgujuht ühendust võtta umbes nädal enne talgupäeva. Talgute kodulehel oma kontole sisse logides saad kerge vaevaga saata kõigile oma talgulistele e-postiga ringkirja. Neile, kellel e-posti aadressi pole, saad helistada. Kirjas tuleta talgulistele meelde ja vajadusel täpsusta, kus ja millal on kogunemine, kuidas kohale jõuda ja mida kaasa võtta. Kui oled palunud talgulistel kaasa võtta töövahendeid, siis saad sedagi meelde tuletada ning paluda, et tulijad annaksid teada, kes mida kaasa võtta saab. Päev enne talguid poleks paha infokiri uuesti välja saata, vajaduse korral saad siis ka muudatustest teada anda.

11. Ohutus eelkõige Üks vääratus võib rikkuda kogu talgupäeva. Enne tööga alustamist tuleb talgulistele tutvustada õigeid ja ohutuid töövõtteid ning edaspidi töö käigus jälgida, et neid järgitaks. Ära usalda mootorsaagi ega muid ohtlikke tööriistu talgulise kätte, kui pole kindel, et ta sellega turvaliselt töötada oskab. Algata puhkepause piisavalt sageli, väsinuna muutuvad tööriistadega hooletuks ka kogenud tegijad. Kui sae kohta jagub vähemalt kaks saagijat, oleks tark töötada vahetustega. Võsalõikuriga töötades peab kasutama kaitsesirmi ja kõrvaklappe, teiste tööriistade kasutamisel nendega töötamisel nõutavat turvavarustust. Tähelepanu tuleb pöörata ka ohtlikele ainetele, materjalidele ja esemetele, millega näiteks koristamisel võib kokku puutuda.

12. Kuidas lindudele vähem kahju teha Talgutöid plaanides ära unusta, et paljud linnud on 1. maiks endale pesapaiga juba valinud, varasemad on alustanud ka pesategemist. Juba 15. aprillist kehtib Eestis kaks kuud vältav raierahu, seepärast on hilja plaanida Teeme Ära talgupäevaks suuremahulist võsaraiumist. Ornitoloogid juhivad tähelepanu, et ka siis, kui raiutavatel põõsastel pesi pole, häirib linde nende valitud elupaiga oluline muutmine. Kui talgutel on plaanis korrastada mõni võsastunud kraavikallas või müüriäär, oleks hea mõte raietööd teha aprilli esimeses pooles ja jätta talgupäevaks võsa kokkukorjamine. Lindudele on väga ohtlik kevadel kogutud võsa ja oksarisu kuhjade hilisem põletamine. Paljudele linnuliikidele on sellised kuhjad armastatud pesapaigad. Kui siis risuhunnik jaanipäeval põlema pista, on seal päris kindlasti pesitsemas mõni linavästrik või varblane, kelle pesakond hukkub. Sellistes kohtades armastavad pesitseda ka tänavu aasta linnuks valitud punaselg-õgijad. Kui risu on vaja põletada, siis tuleks seda teha pigem kohe või jätta suve teise poolde.

13. Austa seadusi ja omaniku õigusi Et headest kavatsustest ei sünniks suurt pahandust, veendu, et plaanitavad tööd oleks kooskõlas seaduste ja kohalike eeskirjadega ega kahjustaks kellegi vara. Järgida tuleb nii loodus- kui muinsuskaitselisi piiranguid. Omavalitsused on välja töötanud avaliku korra, heakorra, jäätmeveo, puude mahavõtmise jm eeskirju, mida võib leida valla kodulehelt või mille kohta küsida omavalitsuse infotelefonilt. Arvesta, et ehitus- või lammutustöödeks võib olla tarvis omavalitsuse luba. Et talgud saaksid korraldatud pahandusteta, on mõistlik talguplaan läbi arutada kohaliku omavalitsusega. Igal objektil on omanik: eraomanik, firma, omavalitsus või riik. Kui maatükk või ehitis, millel talgukorras toimetada tahaksid, ei kuulu sulle, küsi kindlasti omanikult luba ja nõu. Omaniku kindlakstegemiseks on kõige arukam võtta ühendust kohaliku omavalitsusega või otsida e-kinnistusraamatust (www.rik.ee). Nõu küsimiseks võid pöörduda ka maakondliku koordinaatori poole. Tema kontaktandmed leiad Teeme Ära kodulehelt.

14. Ettevaatust lõkkega! Kui talgupäeval on vaja teha lõket, tuleb kindlasti kinni pidada tuleohutusnõuetest. Lõket võib teha üksnes tuulevaikse ilmaga, tugeva tuulega lendavad sädemed kaugele ja tagajärjed võivad olla päris karmid. Ohutuse tagamiseks peab lõkkease olema metsast vähemalt 30 meetrit ja hoonetest vähemalt 15 meetrit eemal. Kodustest või väiksematest lõketest päästeteenistust teavitama ei pea, küll aga tuleb kooskõlastada avaliku lõkke, see tähendab avalikul üritusel lõkke tegemine. Avalik lõke peab olema metsast ja hoonetest vähemal 50 meetrit eemal. Kas sinu talgud loetakse avalikuks ürituseks, saad teada omavalitsusest. Mõnes omavalitsuses on lõkke tegemist piiratud ka heakorraeeskirjaga. Vaata, et lõkkeaseme lähiümbruses ei oleks kergesti süttivaid materjale või kulu ja kindlasti varu endale käeulatusse esmased kustutusvahendid (näiteks ämber veega või liivaga, märjad oksad). Pärast tuleb hoolitseda, et tulease saaks kindlasti kustutatud, kasutades selleks vett, mulda või liiva.


15. Kasulikke veebilehekülgi Maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee saab objekti aadressi või katastritunnuse järgi leida, kas maatükil on looduskaitselisi või muinsuskaitselisi piiranguid. Looduskaitse all oleva objekti osas võta kindlasti ühendust keskkonnaameti kohaliku regiooni töötajatega. Kontaktid: www.keskkonnaamet.ee. Riigimetsas või RMK maal asuva objekti puhul võta ühendust RMK kohaliku töötajaga www.rmk.ee. Nii puude mahavõtmine kui ka võsa lõikamine tuleks kooskõlastada kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga, sest igas omavalitsuses on selliseks tegevuseks kehtestatud kord. Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada kohaliku päästeasutusega www.rescue.ee. Kulu põletamine on keelatud alates lume sulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni – siis on looduses tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut www.emhi.ee. Vanade hoonete lammutamisel tuleb olla väga tähelepanelik, kui hoones leidub asbesti. Asbesti sisaldav materjal iseenesest inimesele kahju ei tee, ohtlik on sissehingatav asbestitolm. Nõuanded www.asbest.ee. Talgute käigus tekkinud või kogutud prügi käitlemine tuleb juba enne talguid läbi mõelda. Kokkukorjatud prügi tuleb talgute järel kindlasti viia selleks ettenähtud kohta. Lisainfot prügi käitlemise kohta http://www.envir.ee/625. Juhul, kui talgukoht eeldab liikluse ajutist ümbersuunamist, võta ühendust kohaliku konstaabliga www.politsei.ee. Loomulikult on abiks ka www.teemeara.ee.

16. Kokkuvõtted talgutest Talgujuhil ei ole kohustust koostada mahukat aruannet. Piisab, kui märgid üles talgutel osalenute arvu ning edastad selle info korraldusmeeskonnale. Seda on vaja, et saaksime hiljem teha kokkuvõtte, kui palju talgulisi 1. mail väljas oli. Kui sinu talgutel oli toetajaid, siis anna nendest meile teada, et saaksime neid avalikult www.teemeara.ee kodulehel tänada. Saada toetajate nimed aadressile kristiina@teemeara.ee, muidugi võid seda teha ka juba enne talguid. Teeme Ära kodulehel on võimalus lisada pildid iga talgu juurde enne ja pärast talguid. Kõik, kel vähegi võimalik, on oodatud neid pilte lisama. See on hea võimalus kõigile teada anda, mis tehtud sai. Hoia alles tšekid talgute korralduskulude kohta: kui sinu talgutele tehakse annetus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu, võib sul neid vaja minna. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu laekunud annetustest teavitatakse talgujuhte e-kirjaga. Täpsem info: http://teemeara.ee/loo-kaasa/toeta-talguid või Viktoria Kuusk, viktoria@minueesti.ee. Teeme Ära korraldusmeeskond ootab väga tagasisidet selle kohta, kuidas sinu talgute ettevalmistus ja läbiviimine sujus, milliseid probleeme tuli ette ja mis õnnestus eriti hästi. Teretulnud on ettepanekud, mida ja kuidas teha edaspidi teisiti ja paremini.

Talgupäeva korraldavad: Teeme Ära Minu Eesti, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond, EMSL, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Õnnepank


PRINDI SEE LEHT VÄLJA JA VÕTA TALGUTELE KAASA! Linnukeste tegemise leht ehk talgujuhi meelespea TALGUTE ETTEVALMISTAMISEL:

TEHTUD!

mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd (mitu inimest, mitu tundi, kui sajab, varutöö) kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, vajadusel kooskõlasta planeeritavad tööd mõtle läbi vajalikud tööriistad ja -vahendid: kui palju on vaja, kust saad arvesta välja vajamineva materjali (puit, naelad, istikud vms) hulk ja selgita välja, kust need saad mõtle läbi logistika (kogunemiskoht, ühistransport, parkimine ning töövahendite, prügi, materjalide, söögi jm vedu) mõtle läbi, kui palju raha kulub ja kust selle saad mõtle läbi talguliste toitlustamise võimalused ning muu meelehea NÄDAL ENNE TALGUID:

TEHTUD!

kontrolli, kas saad vajalikud tööriistad, vajadusel uuri talgulistelt, mida keegi kaasa saab võtta kontrolli, millal ja kuidas saad kätte vajaliku kraami mõtle läbi, kuidas talgulised töölõikude vahel jaotada mõtle läbi talgupäeva ajakava varusta end vajalike kontaktidega (maakonna koordinaator, talguobjekti omanik, toitlustaja, saunakütja, moosekant jne) vajadusel kontrolli üle logistika ja varasemad kokkulepped pane valmis esmaabivahendid ja vaata üle oma autoapteek mõtle läbi kõik tööohutusse puutuv ning ole valmis talgupäeval talgulistele ohutusnõudeid ja tööriistade kasutamist tutvustama kogu infot talguobjekti/talgupaiga tutvustamiseks või lepi kokku kohaliku asjatundjaga, kes teeb tutvustuse nädal enne talgupäeva saada registreerunud talgulistele ringkiri (ja helista neile, kel e-posti ei ole) koos kogu vajaliku info ja meeldetuletustega, millal ja kuhu tulla, mida kaasa võtta ja selga panna, milleks valmis olla kui korraldad suuremaid talguid, mõtle läbi, kuhu ja kuidas talgulised parkida saavad TALGUPÄEVAL:

TEHTUD!

lae talgupäevaks oma telefoni aku pilgeni täis ole esimesena kohal koos kogu vajaliku kraamiga tervita kõiki talgulisi, tutvusta tehtavaid töid, töövõtteid ja tööde eesmärki, samuti ohutusnõudeid ja soovitusi ning plaanitud ajakava (sama ka hilinejatele) töötegemise ajal liigu ringi ja jälgi, kas kõik laabub (kõigile jagub tööd ja töövahendeid, kõik on aru saanud, mida ja kuidas teha, et järgitaks ohutusnõudeid jne) vaata ka kella ning algata 5–10-minutilisi puhkepause iga tunni-pooleteise järel hoolitse, et talgulistel oleks piisavalt joogivett võimalusel tee talgutandrist fotod enne ja pärast tööd, talgulistest ikka ka töö ajal :) talgupäeva lõpul kogu kokku kasutada antud tööriistad pane kirja osalenute arv, tehtud tööd, ilmnenud probleemid TALGUPÄEVA JÄREL: kui sinu talgutele laekus annetusi, esita maksetaotlus KÜSKi (hiljemalt 15. maiks)

TEHTUD!


PRINDI SEE LEHT VÄLJA JA VÕTA TALGUTELE KAASA!

Talgupäeva KRIISIJUHEND talgujuhile - täida lüngad ja võta kaasa! Kui Sul on küsimusi või probleeme, siis võta ühendust Teeme Ära kriisijuhiga, tel 51 08 313 Kriisikäitumise põhireegel: mõtle - otsusta - tegutse Olulised numbrid 112 - kiirabi ja tuletõrje (päästeteenistuse) häirekeskus 110 - politsei Ennetavad toimingud • Veendu, et talgutel on olemas elementaarsed esmaabivahendid. • Võimalusel uuri välja, kes talgulistest oskab esmaabi osutada. • Tule tegemise korral peavad olemas esmased tulekustutusvahendid. Määra keegi tuleohutuse eest vastutama. • Vajadusel suhtle eelnevalt kohaliku konstaabliga (vt www.politsei.ee) ning päästeasutusega (www.rescue.ee). • Trüki see juhend välja ja võta talgutele kaasa. Täida lüngad! Täida lüngad ja häiretelefonile helistades, kasuta neid andmeid

Talgute nimi: ________________________________________________________________________________ Talgute asukoht maakond: ____________________________________ linn/vald: ________________________ tänav/küla: ______________________________ täpne aadress, asukoht _______________________________ kohalesõidu juhised: __________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________________ Talgujuhi nimi: ________________________________________________ Telefon: _______________________

Häirekeskusele vahejuhtumist teatamine - Mis juhtus? Tulekahju, vigastus, äge terviserike, korrarikkumine jne. - Kus juhtus? Talgute nimi, aadress ja kohalesõidu juhised (ankeet). - Kas on kannatanuid? Teata vigastatute arv ja seisund. - Kes helistab? Ütle oma nimi ja telefoninumber. * Järgi häirekeskuse töötaja antavaid juhiseid. * Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud. * Ära lülita telefoni pärast hädaabikõnet välja, päästjad võivad vajada lisainfot. * Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest häirekeskusesse. * Häirekeskusega räägib üks inimene korraga! Teavita teisi kohalolijaid, et vältida topeltväljakutseid. * Kui sündmuskoht ei ole lihtsasti leitav, saada keegi krundi või asula piirile või lähimale ristmikule päästjatele vastu. * Teavita Teeme Ära kriisijuhti. Me anname sulle nõu, kuidas edasi tegutseda. Tulekahju korral 1. Hinda olukorda. Päästa ilma oma eluga riskimata vahetus ohus olijad. 2. Kui talgud toimuvad hoones, teavita tulekahjust teisi hoones olijaid ja käsi rahu säilitades väljuda - evakueeruda. 3. Helista hädaabinumbril 112. 4. Kustuta esmaste tulekustutusvahenditega. 5. Hoolitse, et tuletõrjujad pääseksid takistamatult sündmuskohale. 6. Teavita Teeme Ära kriisijuhti.


PRINDI SEE LEHT VÄLJA JA VÕTA TALGUTELE KAASA! Vigastuse või äkilise terviserikke korral 1. Hinda olukorda. Veendu, et kannatanu päästmine on sulle ohutu. 2. Kontrolli teadvust ja hingamist. Kui kannatanu ei hinga, alusta elustamist. 3. Helista hädaabinumbril 112. Küsi juhiseid esmaabi andmiseks. 4. Alusta või jätka esmaabi andmist. 5. Hoolitse, et kiirabi pääseks takistamatult sündmuskohale. 6. Teavita Teeme Ära kriisijuhti. Korrarikkumise korral 1. Hinda olukorda. Ära aseta ennast ega teisi asjatult ohtu. 2. Kui korrarikkuja on relvastatud või kui neid on mitu, väldi otsest konflikti ning tagane ohutusse kaugusse. 3. Kui probleemi ei õnnestu lahendada, helista politsei lühinumbril 110. 4. Hoolitse, et politsei pääseks takistamatult sündmuskohale. 5. Teavita Teeme Ära kriisijuhti. Vahejuhtum ebastabiilse (joobes või vaimsete häiretega) inimesega 1. Hinda olukorda. Ära provotseeri või hakka end jõuga kehtestama. 2. Väldi otsest konflikti, väljakutsuvat pilku, ähvardavaid ja järske liigutusi, alandavat tooni. 3. Räägi rahulikult, selgelt ja tasasel häälel. Võimalusel tekita barjäär enda ja isiku vahele (nt laud, tool vms). 4. Kui probleemi ei õnnestu lahendada, helista politsei lühinumbril 110. Ilmselgelt vaimselt haige inimese korral helista 112. 5. Hoolitse, et politsei või kiirabi pääseks takistamatult sündmuskohale. 6. Teavita Teeme Ära kriisijuhti. Juhiseid esmaabi andmiseks VÄIKE HAAV VÕI MARRASTUS Pese puhta veega, puhasta desovahendiga ja pane haavale plaaster. SUUR HAAV Pese puhta veega, pane peale puhas side, seo kinni. Mullaga saastunud või roostes metalliga tekitatud haavade korral tuleb traumapunktis süst teha juhul, kui viimasest teetanuse vastasest vaktsineerimisest on möödas üle 5 aasta. VEREJOOKS NB! Verejooks tuleb kindlasti peatada, tee rõhkside sideme või muude käepäraste vahenditega. Pea- või kaelahaava korral tõsta pea ja õlad kõrgemale, jäsemehaava korral tõsta jäse üles. Helista 112 ja pea nõu, kas on tarvis kannatanu viia traumapunkti. VEDELIKUD, PULBRID jms Nahale või limaskestale (nt silma) sattumisel loputa kohe rohke voolava veega. Ärrituse püsimise korral saada talguline kiiresti arsti juurde. Ainete sissehingamisel tuleb minna eemale värske õhu kätte, hingamisraskuste tekkimisel kutsuda abi. Hoia arstile näitamiseks alles ärritaja näidis. PÕLETUS Jahuta kiiresti põletuspiirkonda jaheda veega, vähemalt 10 min jooksul. Põletuse ulatuse hindamiseks pea nõu 112. SILMA SATTUNUD VÕÕRKEHA Silmi ei tohi hõõruda! Loputa silma rohke veega ning vajadusel saada kannatanu arsti juurde. Silma sisse tunginud võõrkeha ära püüa ise eemaldada, aseta side ja sõiduta kannatanu võimalikult kiiresti raviasutusse. LUU- või LIIGESETRAUMA Pane peale külma või jahedat. Võimalusel seo elastiksidemega. Seo tugevalt, kuid ära takista vereringet. Palu valida mugav asend ning hoida jäset kõrgemal ja liikumatult. Valu püsimisel, turse tekkimisel või liikumisprobleemi korral pöörduda arstile. RÄSTIKUHAMMUSTUS Palu kannatanul rahulikult lamada, väldi hammustada saanud jäseme liigset liigutamist ning eemalda võimalusel sõrmused, käekell, jalanõud jms. Kutsu kiirabi või toimeta kannatanu eelnevalt kiirabiga nõu pidades lähimasse haiglasse. PUUGIHAMMUSTUS Haara naha sisse imenud puugist võimalikult pea lähedalt kinni ja tõmba ettevaatlikult otse välja. Püüa mitte pigistada puugi tagakeha. Pese haav vee ja seebi või desovahendiga.


Teeme Ära talgupäeva toetavad:

EMT Elion Swedbank Eesti Rahvusringhääling Coca-Cola HBC Eesti Europark Tallinna Vesi Ülemiste City Ritual Fitness Klubi Medius meediamonitooringud Carat meediaagentuur Maaleht Papyrus Von Krahl Hunt reklaamiagentuur Fraktal OÜ OKIA Meediakontaktide OÜ Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Eesti Looduskaitse 100 Keskkonnaministeerium SA Eesti Terviserajad Uniprint AS & Unipress AS Dorpat Hotel and Convention Centre Eesti Korteriühistute Liit Splash Digital Sõnumite saatmise portaal SMSjazz MTÜ Eesti Naabrivalve Maaema Mess Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE Random Invest OÜ / Havirtual Looduse Omnibuss Nordic Hotel Forum Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Kuldvillak-Sport OÜ Rahvusraamatukogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja paljud teised

Profile for Tarmo Tüür

Talgujuhi abiline  

Talgujuhi abilisse on koondanud mitmed kasulikud nõuanded talgute korraldamiseks. Soovitame kõigil talgujuhtidel tutvuda!

Talgujuhi abiline  

Talgujuhi abilisse on koondanud mitmed kasulikud nõuanded talgute korraldamiseks. Soovitame kõigil talgujuhtidel tutvuda!

Profile for tarmotuur
Advertisement