Page 1

NOOR INSENER

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI HÄÄLEKANDJA NR 63, APRILL 2012

Tudengiveerg

nagu orav rattas ja sellel tundel ei paista lõppu tulevat.

malusi, pidusid ja muid ajaveetmisvõimalusi on tohutult ja

Õppeaastat kokku võttes saan öelda, et nüüd olen juba

igaüht tuleb ära kasutada. Ülikooliaeg peaks ju olema see

päris kindel, et eriala valikuga olen täppi pannud. Ka koo-

periood, millele tagasi mõeldes tunned nostalgiat ja just

li valikuga läks hästi ning paremaid kursusekaaslasi ei

nüüd ongi mälestuste tekitamiseks õige aeg. Kui nüüd

oskaks soovidagi. Õppejõududega on suhted head ning

tuleks veel ilusamat ilma ka, et saaks talveväsimusest

kuigi nii mõnegi õppeaine korralduses oleks minu arvates

võitu ja ei peaks enam lund kiruma, oleks elu täitsa tore!

võimalik parandusi teha, olen üldiselt ka sellega rahul.

Sõprade, tuttavate järgi on näha, et kevade ootus on kõiki

Tudengielu esimene aasta on läinud tormiliselt ning kui

hulluks ajanud. Vähemalt mina olen igasuguste ürituste

algul ei saanud vedama, siis nüüd ei saa enam pidama.

kohta juba paar kuud öelnud, et kui ilmad ilusamaks lä-

Kui sügissemestril tundus tudengi elu väljaspool kooli

hevad, küll siis lähme, teeme. Kuid paistab, et ei tasu nii

Kooliaasta lõpp hakkab kätte jõudma ning teha on veel

suhteliselt rahulik, siis kevadsemestril paistab õppetöö

palju ilmale loota, vaid kõik tegevused realiseerida siis,

tohutult. Nagu terve aasta on olnud, tunnen end ikka

jaoks üha vähem aega jäävat. Erinevaid üritusi, arenguvõi-

kui mõte pähe tuleb. Tudeng ületab ju kõik raskused!

Johanna Kukk TD-22

Anneli Ramjala e-kursus on aasta parim

Õnnitleme!

e - K u t s e ko o l i K o n s o r t s i u m (kuhu kuulub ka TTK) kuulutas 12.04.2012 üheks võidukursuseks TTK ehitusteaduskonna õppejõu Anneli Ramjala e-kursuse “Ehituskorraldus ja juhtimine”. Teine võidukursus oli Tartu Ülikooli e-kursus „Kliinilise farmakoloogia õpe pereõdedele“. Mõlema e-kursuse autorid saavad stipendiumi suuruses 2000 eurot.

RÕIVA- JA TEKSTIILITEADUSKOND Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse jätkusuutliku arengu tagab koostöö

ne järjepidevalt igal kuul, mis omakorda on julgustanud ettevõtjaid investeerima nii tehnoloogiasse, tootearendusse kui müügitegevusse. Seoses riikide kriisiga Euroopas on ettevõtjad täna

· · ·

Nišitooted - armee, päästeamet, telgid, purjed jne;

Usun et meie ettevõtete salarelvaks võivad olla kõrgelt

Kaitse-, töö- ja spordirõivad;

haritud ja motiveeritud töötajad. Eesti ettevõtjad soosivad

Targad ja tehnilised tekstiilid vanades ning uutes ka-

järjest tihedamat koostööd ja partnerlust Tallinna Tehni-

sutusvaldkondades;

teadmatuses ja mures - mis saab edasi! Sellist olukorda

·

pole kunagi varem olnud, kus tegelikult ühtegi majan-

duse kui müügi valdkondades.

Ettevõtete ühistegevuses osalejad, seda nii tootearen-

kakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõudude ja üliõpilastega. Meie ettevõtjad tunnustavad Tallinna Tehnikakõrgkooli hiljutisi investeeringuid laboratooriumi

dusprognoosi ei saa usaldada. Meil on vedanud, et meile

Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse pikaajalise jätkusuut-

seadmetesse, sest vaid materjale ja tooteid testides saab

olulised ekspordi sihtriigid (Soome, Rootsi, Norra) on

liku arengu võti peitub tarnekiiruses, paindlikkuses, res-

toimuda vajalik uute toodete arendus. Ettevõtjate arvates

majanduslikus mõttes väga tugevatel jalgadel.

sursside kasutamise efektiivsuses ja kvaliteedis.Viimasel

peaks rõiva- ja tekstiiliteaduskonnast saama valdkonna

Hiina on olnud maailma “vabrikuks” juba mitu aasta-

viiel aastal on Eesti kõige konkurentsivõimelisemad ette-

kompetentsuskeskus, mille teenuseid kasutaks enamus

kümmet ujutades Euroopa ja Põhja-Ameerika üle odava

võtted olnud rõivaste ja tekstiilide valdkonnas lasterõivas-

tööstustest.

tööstustoodanguga. Tootmise ja töökohtade üleviimine

te tootja Lenne ning tekkide ja patjade valmistaja Wendre.

Seni on meie ettevõtjad osalenud rõiva- ja tekstiilitea-

Aasiasse on olnud rahvusvaheliste suurettevõtete stra-

Euroopa Komisjon on koostanud uuringu, mis käsitleb

duskonna õppekavade uuendamise protsessis, pidanud

teegiline valik. Ka meil Eestis on räägitud asjatundmatult,

Euroopa Liidu rõiva- ja moetööstuse konkurentsivõimet.

loenguid üliõpilastele ja osalenud lõputööde kaitsmise

sellest et rõiva- ja tekstiilitööstus sureb odava Hiina tõttu

Uuringu kohaselt tagab ettevõtete positiivse ja jätkusuut-

komisjonides. Viimasel kolmel aastal oleme koostöös õp-

välja. Tegelikkuses see nii ei ole ja juba mitu aastat on

liku arengu:

pejõududega korraldanud välislektorite loenguid, see on

käimas vastupidine protsess, kus tootmine kolib Hiinast

- pidev ja süsteemne innovatsioonialane töö; tipptehno-

suund, mida kindlasti soovime jätkata, sest Euroopa oma

Euroopasse tagasi. Lühidalt öeldes on Hiinast lahkumise

loogia kasutamine;

ala tippudel on alati olulist teavet, mida meiega jagada.

Kaasaegne Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus on globaalsele

põhjusteks:

- vahendite leidmine teadus- ja arendustegevuseks;

konkurentsile täielikult avatud majandusharu, mistõt-

- tööjõu, energia- ja transpordikulutuste järsk kasv;

- haritud oskustöötajate leidmine, ning haridussektori ja

niline disain ja tehnoloogia ning rõiva- ja tekstiiliala res-

tu konkureerivad meie ettevõtjad ekspordi sihtturgudel

- energiapuudus on põhjustanud tehaste plaaniväliseid

ettevõtluse koostöö;

sursikorraldus on meie ettevõtetele äärmiselt tähtsad, sest

kogu maailma tööstustega. Eesti ettevõtted on üle elanud

seisakuid ja kaasnevat probleemi e saadetiste hilinemist;

- koostöö ettevõtete vahel ja strateegiline koostöö part-

just siit väljuvad tööturule spetsialistid, kes korraldavad ja

äärmiselt keerulise 2008. aasta ülemaailmse finants- ja

- logistika on Aasia tellimuste korral liialt aeglane, st

neritega;

arendavad efektiivset tootmist, kvaliteetsete materjalide

majanduskriisi, mis sundis ettevõtjaid tegema radikaal-

Euroopa äärealadelt tellides on täitmise tähtaeg Hiinast

- fookus standarditele, sertifitseerimisele, väärtushin-

tähtaegset hanget ja valmistoodete müüki.Eesti rõiva- ja

seid muudatusi ja mis tulemusena muutis meie ettevõtted

3 korda kiirem.

nangutele jne;

tekstiilitööstuse ettevõtetel on veel palju teha, et tootlikku-

tunduvalt efektiivsemaks ja töö tootlikumaks.

Muidugi ei koli kunagi Euroopasse tagasi odava mass-

- infotehnoloogiale rajanev logistika areng;

se tase jõuaks järele maailma edukamatele riikidele. Loo-

Perioodil 2000-2010 kasvas rõiva- ja tekstiilitöös-

toodangu tööstus. Tuleviku jätkusuutlikud ärimudelid

- kaubamärkide ja disaini omamine ja ning arendamine.

dan ja usun, et kõrgema lisandväärtuse loomiseks on meile

tuse ettevõtete käive ühe töötaja kohta enam kui kaks

Eesti rõiva- ja tekstiiltööstuses keskenduvad järgmistele

Ükskõik millises suunas maailma majandus liigub, pä-

ka tulevikus toeks Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud,

korda. 2010. a moodustas Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse

alavaldkondadele:

ris kindel on see, et globaalne konkurents ei muutu lee-

kellel on klassikalise rõiva- ja tekstiilitehnoloogia kom-

bemaks. Seega peame jätkusuutlikuks arenguks tegema

petentsid ning rahvusvahelises äris töötamise oskused.

Meelis Virkebau Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, juhatuse esimees Tallinna Tehnikakõrgkool, Nõunike kogu liige Ajakirja Inseneeria kolleegiumi liige

kogukäive 349,2 tuhat eurot, sama aasta lõpul töötas meie

·

ettevõtetes kokku 10 190 inimest. Hea meel on tõdeda, et

dutekstiilid;

alates aprillist 2010 kuni novembrini 2011 kasvas tootmi-

Kaks kuud täienduskoolitust Indias

Diana Tuulik Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna lektor

·

Oma toote, kaubamärgi ja kauplustega rõivad ja ko“Private label”-i alal väga efektiivsed ettevõtted;

midagi targemalt, nutikamalt ja säästlikumalt kui seda teevad meiega konkureerivad ettevõtted teistest riikidest.

lises rahvusvahelises koolitusprogrammis „Textile Mill

Osalesime ettevõtete ja koolide korraldatud mitmetel vas-

Management“. Kogu programmi rahastas täies ulatuses

tuvõttudel, kus mul sageli tuli esineda ja tutvustada Eestit,

(transport, majutus, toitlustus, stipendium) India välismi-

meie tööstust, inimesi ja kombeid.

nisteerium. Mul oli au kuuluda 24. eri rahvusest, oma riigi

Indias veedetud aega jäävad meenutama arvukad fo-

tunnustatud tekstiilispetsialistidest koosnevasse grup-

tojäädvustused, kursusematerjalid ja konspektid, rahvaste

pi, olles üks kolmest Euroopa esindajast. Riikidest olid

sõprus ja rohked kontaktid, mälestused kohanemisraskus-

esindatud enamus Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika tuntumaid

test ja teravad elamused ning tõdemus, et inimesed, olene-

tekstiili- ja rõivatootmise poolest kuulsaid maid nagu

mata päritolust väga erinevatest kultuuriruumidest, võivad

Bangladesh, Filipiinid, Indoneesia, Vietnam, Myanmar, Sri

oma inimlike väärtuste poolest olla väga sarnased.

Lanka, Iraak, Egiptus, Etioopia, Omaan, Sudaan, Keenia jt.

Sellisel kursusel osalemine eeldas oskuslikku ajaplanee-

Õppetöö toimus India ühes prestiižikamas Tekstiiliuuri-

rimist, et igapäevatööga seotud kohustused parimal moel

mise Instituudis, mis asub Tamil Nadu maakonnas 1,5

korraldatud saaks. Mul oli kaasa võetud sülearvuti, mille

milj elanikkonnaga Coimbatore linnas, mis on maakonna

abil oli võimalik äriklassi hotelli viimaselt korruselt ööpäe-

suuruselt neljas linn. Loengud toimusid 5 päeva nädalas

varingselt internetti pääseda, kui vihma ei sadanud ja lisaks

hommikul 10st õhtul kella 5ni. Lektoriteks olid vastavalt

oma igapäevastele pingelistele õpingutele tegeleda õppetöö

teemadele instituudi tunnustatud teadlased, assisten-

läbiviimisega oma tudengitega virtuaalses keskkonnas.

did ja praktikud. Programm hõlmas nii teoreetilist poolt

Selliste programmide positiivseks küljeks on täienda-

loengute vormis kui ka praktilist tööd instituudi arvuka-

vad erialased spetsiifilised teadmised ja praktilised os-

tes laborites. Kavala ajaplaneerimise ja läbirääkimiste

kused, mida ei ole võimalik ei Eestis ega teistes Euroopa

Õppejõududel ei avane just tihti võimalusi erialaselt end

tulemusena õnnestus mul osaleda veel teiselgi kursusel

riikides sellisel tasemel omandada; kauge maa riigi, kul-

välismaal täiendada, tulenevalt limiteeritud finantsilistest

„Textile Testing and Quality Control“.

tuuri ja inimeste tundmaõppimine; inglise keele ja eriala-

ja õppekorralduslikult ajalistest ressurssidest. Kõigele

Nädalalõppudel korraldati meile ekstreemseid ja vähem

se keele praktiseerimise võimalus; sotsiaalne suhtlemine

vaatamata õnnestus mul 2011 a. sügisel SA Archime-

ekstreemseid väljasõite teistesse linnadesse nagu Bangalo-

eri maade eriala spetsialistidega, mille jätkusuutlikuks

dese korraldatud konkursi kaudu osaleda Lõuna-India

re, Tiruppur, Kanyakumari jt. Külastasime erinevaid tekstii-

tulemuseks on isiklikel kontaktidel hästi toimiv erialane

Tekstiiliuurimise Assotsiatsiooni korraldatud kahekuu-

liettevõtteid, koole, muuseume, kohalikke vaatamisväärsusi.

sotsiaalvõrgustik peaaegu üle terve maailma.

Rõiva- ja tekstiiliteadukonna õppekavad - rõivaste teh-


NOOR INSENER

NR 63 / APRILL 2012

Mida ootab ettevõte kõrgkoolilt? Priit Tamm

- ja loomulikult vajan inimesi, kes suudaksid tootmist or-

leks ülikoolist. Mitte ettevõtte põhieesmärk ei ole endale

Ülle Uljata

Mistra-Autex AS juhataja

ganiseerida - tootmisjuhte, vahetuse ülemaid jne.

järelkasvu kasvatada, vaid ülikooli eesmärk on inimesi

Baltika mudelite- ja kvaliteediosakonna juht

Mina tean, mida

Nagu te ka ise aimate, isegi siis, kui meie ülikooli-

ette valmistada edukaks tööturule tulekuks. Jah, Eestis

kõrgkoolilt tahan.

de tehniline ja teaduslik baas oleks maailma tasemel,

on ka selliseid ettevõtteid, kes koostööd teha ei taha ega

Kui küsida, mida ootab

Teine asi aga on, kas

pole mõtet tekstiilitööstuse tehnolooge Eestis koolitama

üliõpilasi majja ei lase. Aga uskuge, neid on vähe ja kui

ettevõte kõrgkoolilt, siis

see, mida tahan, on

hakata. Neid vajan ainult mina ja väga harva. Küll aga

te nendega koostööd ei tee, ei juhtu ka midagi. Põhjused

kõige olulisem on:

kõrgkoolile või kõrg-

keemia- ja plastitehnolooge, sest seda laadi tööstust Ees-

koostööd mitte teha on küll erinevad, aga suuresti on te-

professionaalseid, heade

koolidele saavutatav?

tis leidub. Kas see aga peaks tähendama, et pean need

gemist ettevõtetega, kellel teile midagi ka näidata pole,

ning praktiliste teadmis-

Ja seda isegi siis, kui

töötajad tulevikus sisse ostma? Arvan, et ei. Arvan, et

sest kõik on ju nii “salajane”.

tega noori, kellel on sü-

nende tehniline ja

seda saab lahendada ka nii nagu seda tehti 80-90ndatel.

teaduslik baas oleks

Ehk ülikooli ühe teaduskonna üks osa koolitas inimesi,

lõpetada ka nii:

tu. Uusi töötajaid otsides

maailma tasemel.

kes said laialdased teadmised tekstiilitööstusest. Nende

“Mida ootab ettevõte kõrgkoolilt?“

tõdeme kahjuks aga tihti,

Aga keda siis ikkagi

põhiained koosnesid tekstiilitööstuse ainetest, ehk tehno-

“Koostööd ja esialgu ongi kõik. Selgitame välja teie täp-

et meil on turul puudus

vajan? Kuna Mistra-

loogiast, toorainetest ning juurde anti väheke majandust,

sed võimalused ja meie täpsed ootused, paneme paika

väga headest spetsialisti-

Autex AS tegutseb

kvaliteeti, tootmise juhtimist, logistikat/sisseostu. Tihti

tegevuskava ja asume seda täitma.”

Aga tegelikult oleksin võinud seda artiklit alustada ja

gav huvi oma eriala vas-

dest, olgu nendeks siis rõivaste konstruktorid või kvali-

autotööstuse tekstiilmaterjalide alal, siis need oleks:

olid õppejõududeks selleks sobilikud ettevõtete juhtiv-

Ja kindlasti küsite nüüd lõpuks: miks kirjutasin vaid

teedikontrolörid. Meie hirm on ning näeme ohtu selles,

- tekstiilitööstuse ehk nõeltöötlus- ja taftingliinide teh-

töötajad. Ja kui siis noor ülikooli lõpetas, võis ta vabalt

tööjõu teemal, aga mitte tehniliste tekstiilide alasel (tea-

et õppekavad lähevad liiga üldiseks, millest tingituna on

nolooge. Kuna tegemist on tehniliste tekstiilidega, siis

minna tekstiiliga tegelevasse ettevõttesse ja alustada seal

dus)koostöö teemal? Arvan, et teate vastust - see lihtsalt

tulevane konstruktor küll õppinud raamatupidamist ja

ka tehnolooge, kes tunnevad keemiatööstust (meil ka-

kas tootmise, tehnoloogia, kvaliteedi, sisseostu/logistika

pole võimalik, sest ülikoolil puudub tehniline baas. See

majandusmatemaatikat, kuid jääb hätta toote proovis.

sutatavaid liimaineid) ning plastitehnolooge, sest paljud

või siis mis iganes alal, sest alus, alus töötada ja tahta

aga pole tingitud kellegi tahtmisest või kellegi tegemata

Väga oluline on hoida ja arendada oma tuumkompetentse,

materjalid saavad lõpptöötluse ekstruuderis;

töötada tekstiilidega tegelevas ettevõttes oli tal olemas.

jätmisest, vaid eelkõige Eesti väiksusest: kõike ei saa

mistõttu on meie soov näha ainekavades rohkem eriala-

- kvaliteediinsenere kuna autotööstus on seotud rangete

Ja siis, kui tööd tehes sai ta aru, mis on tema tõeline

omada.

seid aineid ja vähem üldaineid. Samuti on oluliseks väär-

standarditega;

kutsumus, õppis oma spetsiifilist eriala edasi.

Ja jällegi: kes tahab ülikoolis tehniliste tekstiilide alast

tuseks, kui lektoritel on praktiline kogemus õpetatavast

teadust teha - tehke meiega koostööd, meil on seadmed

ainest ja õppetöösse on kaasatud välislektorid.

- sisseostjaid ja hea oleks, kui nad teaks, mis on teks-

Ning lõpetuseks: ühe artikliga ei suuda ma sellele

tiilitööstuse põhitoorained ja mis on sisseostu või siis

küsimusele vastata. Vastused aga tulevad tihedast koos-

logistika põhimõtted;

tööst. Ja väga tähtis on see, et see algatus koostööks tu-

Välislektorid avardavad vaatevälja Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia üliõpilased, TD-71/81

logistikakeskust „Itella“. Prof Vitalija Mastekaite Kaunase Tehnoloogia Ülikoolist Leedust tutvustas rõivatööstuses kehtivaid kvaliteedinõudeid ja innovatsiooni materjalide arengus. Meile tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, näiteks teksapükste laseriga põletamist või spordirõivaste õmbluste laserkeevitust tavalise masinõmbluse asemel. Liisa Niemi Soomest Kokkolast, Kesk-Põhjamaa ame-

olemas!

Riias Habitusel mõõtu võtmas Teele Peets

rentsis ja 13 individuaalarvestuses. Lisaks demonstreerisid oma kollektsioone väljaspool arvestust Berliini Lette Vereini Disainikool ja Barcelona disaini, moe visuaalkunsti ja kommunikatsiooni kool. Kollektsioone hindas

Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppetooli hoidja, Habitus Baltija 2012 žürii liige

rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid esindajad kõigist osavõtja-riikidest ja mida juhtis ModaFAD loovdirektor

tikõrgkoolist rääkis, kuidas käib koostöö Hiinas asuvate

Alessandro Manetti, kes on ka Barcelona disaini, moe ja

tootmistega ja mängisime koos mängu, kus pidime vasta-

visuaalkunsti ja kommunikatsiooni kooli direktor.

valt oma „firma“ tootmisvõimalustele võtma vastu Hiinast

Žürii esimees ja MODAFADi viitsepresident Pilar

saabuvaid tellimusi ja jääma oma ettevõttega kasumisse.

Pasamonte hindasid konkursi taset ühtlaselt kõrgeks

Liisaga käisime ka ekskursioonil pesufirmas Miss Mary,

ja toonitasid tööde kõrget kvaliteeti. Žürii selgitas välja

mis toodab naiste pesu suurtele suurustele. Ettevõttes

Grand Prix nii koolide kui individuaalarvestuses, edasist

tutvusime laosüsteemide, kvaliteedikontrolli ja igapäeva

pingerida publikule ei avaldatud. Võitjaks koolide arvestu-

tööga.

ses tuli Krakowi kunsti ja moedisaini kool kollektsiooniga

Jonas Larsson Rootsist Borosist, Tekstiiliülikooli kol-

NIHIL (autor Anna Walicka), individuaalarvestuse võitja oli

ledžist kõneles internetikaubamajade töökorraldusest.

Iryna Tereshchuk Vitebski Tehnikaülikoolist.

Millised tooted on kõige populaarsemad ning kes maksab

Meie kooli esindasid rõivaste tehnilise disaini ja tehno-

kinni toodete tagastamise. Samuti saime teada, millest

loogia 3. kursuse tudengid Liina-Mai Püüa ja Epp-Maria

elatuvad moeblogijad ja kui suur on nende mõjuvõim

Udumäe oma Fantaasiakollektsiooni projekti raames val-

tänava moepildi kujunemisel. Meile tutvustati erinevaid

minud kollektsioonidega. Liina-Mai pälvis eriauhinnana

kasulikke veebilehti, kust leida värskeid trendisoovitusi Vahemikus november kuni jaanuar külastas rõiva- ja

osalejaid 31, neist 18 esinesid koolidevahelises konku-

ja ennustusi järgmise moehooaja trendidele.

sertifikaadi osalemiseks Musta mere ranniku kuurordi23.-24. aprillil toimus Riias Kipsala messikeskuses 17.

moe nädala konkursil Anapas.

tekstiiliteaduskonda palju erinevaid välislektoreid. Räägiti

Kokkuvõtteks saime suurema ettekujutuse meie eri-

rahvusvaheline tekstiili ja nahatoodete mess Intertextil

Kollektsioonide esitamise eelsel päeval toimus rida

kvaliteedist, toodete tellimisest interneti teel, erinevatest

alaga seotud valdkondade ja uute tehnoloogiate kohta.

Balticum 2012, mille raames korraldatakse traditsiooni-

seminare moetööstuse ja -kaubanduse teemadel, kus

laosüsteemidest ja innovatsioonist rõivatööstuses nii ma-

Saime oma grupiga teha tiimitööd ja ka ise loengutes

liselt ka noorte moekunstnike konkurssi Habitus Baltija.

esinesid eksperdid Norrast, Iirimaalt, Suurbritanniast,

terjalide kui ka uute turvasüsteemide näol.

sõna sekka öelda. Oleme tänulikud võimaluste üle koh-

Konkursil osalevad moe ja tekstiiliüliõpilased ja kuni 3

USAst, Lätist ja Venemaalt. Päeva lõpetas vaatemänguline

Outi Laitinen Soomest Jyväskylä ametikõrgkoolist

tuda samal erialal töötavate inimestega, kes motiveerisid

aastat tagasi kõrgkooli lõpetanud disainerid.

moeshow Läti tuntud moedisainerilt Davidilt Sky&More

rääkis rõivaste jaemüügi kaupluste tulevikust ja rõivas-

meid jätkama praeguseid õpinguid ja viisid meid arusaa-

Seekordsel konkursil oli osalejaid Eestist, Lätist, Lee-

keskuses. Enne koduteele asumist külastasid tudengid

tele sisse installeeritud turvaelementidest. Samuti anti

mani, et teadmisi rõivatehnoloogiast saab rakendada

dust, Poolast, Soomest ja Valgevenest. Eesti kõrgkoo-

Riia Juugendstiili keskust. Tudengite muljeid loe ja pilte

meie rühmale ülesanne koostada tulevikutarbeks tabel

paljudesse valdkondadesse.

lidest olid sel aastal esindatud Eesti Kunstiakadeemia,

vaata TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna kodulehelt.

messide, hulgi- ja jaemüüjate andmetega. Külastasime ka

Inseneride moeshow’l võidutsesid TTK üliõpilased

Euroakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Kokku oli

TTK meenekonkursi tulemused

Karl-Erik Seegelile meene (küünlajalg) kõrgkooli laboris valmistamise tehnoloogia eest. Hindamiskomisjon otsustas välja anda neli ergutusauhinda suuruses 50 eurot:

On selgunud TTK

1.Järjehoidja – lektor Tiina Kalda; 2. Koolihoone fassaad

meenekonkursi tu-

akrüülklaasil – haldusteenuste spetsialist Merle Valge;

lemused. Konkur-

3. Püksipannal – masinaehituse 3. kursuse üliõpilane Ma-

11.04.2012 toimus TTÜ ja TTK koostöös Inseneride Moes-

sile laekus 19 tööd

dis Moor; 4. Lukk (pusle) – hoonete ehituse 3. kursuse

how 2012 teemal „Aeg. Kunst. Insener“, mille kõik auhin-

või ideed, millest

üliõpilane Tarvi Jürimaa.

nalised kohad tulid TTKsse. Esikoha pälvis TTK rõivaste

hindamiskomisjon

Auhinnatud tööd jäävad kõrgkoolile. Edasine koostöö

tehnilise disaini 3. kursuse üliõpilaste Liina-Mai Püüa,

valis lõppvooru 10.

kokkuleppel autoritega. Soovitav on autoritel arendada

Silja Kõivu, Leena-Mari Väli, Sergei Natšjonovi ja Kadri

Hindamiskomisjon

vajadusel oma töid edasi, et jõuda lõpptulemuseni. Mit-

Niine kollektsioon „Kleidi reform“.

o t s u sta s p ä ra st

medki konkursile esitatud tööd sobivad teaduskondade

Teise koha sai sama kursuse üliõpilaste Epp-Maria

10 lõppvooru pää-

meeneteks, hindamiskomisjon soovitab tutvustada oma

Udumäe, Aet Jürise, Reelika Pajusaare ja Tiina Tominga

senud meenete

vastavaid töid teaduskonnas.

kollektsioon „BACK TO BLACK“. Kolmandaks valis žürii

autorite esitlust

Hindamiskomisjon tänab kõiki, kes osalesid TTK mee-

Tea Tänava kollektsiooni „Clockwork“, kes õpib rõivaste

(26.03.2012) jätta nõutud tasemel tööde puudumisel

nekonkursil. Hindamiskomisjoni koosseis: avalikkussu-

tehnilise disaini ja tehnoloogia 2. kursusel.

konkursi I preemia välja andmata.

hete juht Malle Jürves, rektori abi Merike Simmer, rah-

Publiku lemmikuks valiti Kadrimai Muutra ja Laura Sipelgase kollektsioon „Belle Epoque“ (3. kursus). Inseneride moeshow’l astus TTÜ aulas täissaali ette kokku 8 kollektsiooni, neist 6 TTKst.

2

Konkursi II preemia (300 eurot) pälvis TTK vilistlase

vusvaheliste suhete juht Triin Thalheim, arhitektuuri ja

Rauno Mätase disainvalgusti.

keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler,

Hindamiskomisjon otsustas välja anda kaks III preemiat

tehnosiirdekeskuse juhataja Oliver Kallas, ettevõtlus-

(a’ 150 eurot) lektor Vello Lillemetsale kella ja assistent

spetsialist Teet Jaanus.


NOOR INSENER

NR 63 / APRILL 2012

Rahvusvaheline tehnosiire APJ kompetentsuskeskusse sai teoks

se-, saksa- ja venekeelne seletav sõnastik;

tentsuskeskus SYMplus tarkvaraga, töövihikute ja termi-

treimise ja freesimise tehnoloogiale ning kujutab endast

· tagada arvjuhtimise kompetentsuskeskuse tunnusta-

noloogiasõnastikuga annab võimaluse harida tudengeid,

sümbioosi tarkvara moodulist ja enimlevinud tootjate

mist Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori kut-

õpilasi, tootmisinseneeria õppejõude, tööturu esindajaid

(Siemens, Fanuc jt) juhtimissüsteemide simulaatorist.

seeksamikeskusena (operaator I kutsetase, operaator

ning pakkuda ka täiendkoolitust.“

Õppeprotsess toimub virtuaalses tootmiskeskkonnas,

-seadistaja II kutsetase, operaator -meister III kutsetase).

Väljendan tänu meie kooli töörühmale koosseisus:

töötlemisprogrammid on koostatavad kuvaril. Jälgitavad

Saksamaal, Leedus ja Eestis toimunud nelja rahvus-

dotsent Valdur Veski (idee ja energia), Helen Rihma (arvud

on detaili paigaldus, kinnitus, tööriista ja detaili liikumised

vahelise kohtumise ajakavasse mahtus ka Remschneide-

kroonides, eurodes ja littides, pangadokumendid ja täp-

jms. Nii õppuril kui ka õppejõul on võimalus programme

ri metalli- ja elektritööstuse kutsehariduskeskuse (SLV)

sus), Hedi Pehme ja Triin Thalheim (kirjad, korraldamine

kontrollida ning korrigeerida õppeklassis asuval tööko-

külastus, mis oli veenvaks näiteks projekti kontseptsiooni

ja valmidus), Janis Piiritalo ja Tavo Kangru (APJ-nutikus

hal virtuaalselt. Kogu protsessi toetab harmooniliselt

toimimisest ja tõenduseks, et ligi 80% masinaehituses

ning kiirreageerimine). Tänusõnad ka mehaanikateadus-

Projekti lõpparuande heakskiit tähistab uute võimaluste

mehaanikateaduskonna APJ tööpinkide ja simulaatori-

valmistatavate detailide puhul on SYMPlus tarkvara edu-

konnale ja TTK juhtkonnale, kes uskusid arenduspers-

algust. Nii võiks kokku võtta möödunud aasta hilissügisel

tega varustatud õppeklass ning tõsise uuenduskuuri läbi

kalt kasutatav, kui seda võrrelda erinevate tipptehnoloo-

pektiivi ning võimaldasid projekti koolipoolset kaasra-

finišeerinud uuendussiirde projekti „Virtuaaltarkvaraga arv-

teinud tööpingilabor.

giliste programmide võimalustega.

hastamist. Eriline tänu projekti „doonorile“, Saksamaa

Marek Pakkin Mehaanikateaduskonna lektor, projekti juht

juhtimise kompetentsuskeskus“. 2009. a sündis sihtasutu-

SYMPlus tarkvaral põhinev õpikeskkond on arendatud

Projekti käivitamisel formuleeriti selged eesmärgid:

Väljavõtteid SA Archimedes ekspertide hinnangust:

firma R. & S. Keller GmbH meeskonnale ning partneritele

se Archimedes toetatav ja Leonardo da Vinci nime kandev

· välja arendada arvjuhtimise seadmete kasutamise-

”Projektil on mõju kogu Eestis pakutavale insenerteh-

- Vilniuse Tehnika ja Disaini Kolledži ja Tallinna Tööstus-

elukestva õppe innovatiivne rahvusvaheline projekt, mille

le orienteeritud, tootearendust ja tootmist toetav CAD/

nilisele haridusele... Projektil on laialdane mõju, kuna

hariduskeskuse töörühmadele, kes kõik koos energiliselt

algatas mehaanikateaduskonna dotsent Valdur Veski .

CAM/CNC õpikeskkond virtuaaltarkvara kasutamisega;

projektimeetodeid ja -materjale saab tulevikus kasutada

ja kompetentselt toetasid ühist ettevõtmist.

· luua eestikeelsed tarkvarapaketid ning töövihikud

erinevates kutsekoolides ning kõrgharidusasutustes üle

EL kolme liikmesriigi – Leedu ja Eesti õppeasutused

SYMplus Treimine ja SYMplus Freesimine;

Eesti. Projekt on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas

(Vilniuse Tehnika ja Disaini Kolledž, Tallinna Tööstus-

· tagada kompetentsuskeskuse kasutamine TTK ma-

edukalt siirdada ühest riigist teise innovaatilist ja äärmi-

hariduskeskus, Tallinna Tehnikakõrgkool) ning metal-

sinaehituse eriala üliõpilaste, kutsekoolide eriala õppe-

selt vajalikku õpetamismetodoloogiat. Projektitegevuste

litööstusele orienteeritud tarkvara firma R. & S. Keller

jõudude ja õpilaste koolitusel ning ettevõtete töötajate

väga hea rakendamine on viinud projekti tulemuste saa-

GmbH Saksamaalt. TTK täitis kahe aasta vältel projekti

täiendus- ja ümberõppe korraldamisel;

vutamiseni: CNC kompetentsuskeskus on avatud, töötab

koordinaatori rolli.

· koostada ja võtta kasutusele arvjuhtimise eesti-, ingli-

ja kasvab tänu loodud koostöövõrgustikule. CNC kompe-

185 tuhande euroga eelarvestatud projektis osalesid

Muljeid intensiivprojektist Hollandis Martin Mesilov AT 61 tudeng

umbes 7m kõrguselt, aga muna ise pidi terveks jääma.

karta jalgrattureid, kuna neid liikus seal ikka meeletu

Ehitusvahenditeks anti 3 kummipaela, pakk nätsu, mõ-

hulk ja nende jaoks oli ka eraldi jalgrattateed tehtud.

ningad pliiatsid, omajagu kõrsi, 2 pabersalvrätikut, 1 m

Kahe nädala jooksul tutvustati meile ka Hollandi ku-

pikkune nöör, teip, 2 lehte A4 ning 2 tühja õhupalli. Üles-

nagist elu, käisime laevatehases, sõitsime laevaga möö-

andeks oli siis ehitada olemasolevatest vahenditest mu-

da neid kitsaid kanaleid, mis jooksevad üle terve riigi,

nale ümbris, aga kasutades neid abivahendeid võimalikult

käisime ka päikesepaneelide tehases, biogaasi tehases,

vähe. Minu meeskond tegi sellise lahenduse, mis laskis

oksjonimajas (seal osteti juurvilju oksjoni teel).

Hollandi väikelinnas Leeuwardenis toimus Erasmus IP

selle muna 7m kõrguselt alla ümbrises langevarjuga, mis

Kõige meeldejäävam oli see õhtu, kus kõikide riikide

projekt nimetusega „ Materials, Energy and Sustainable

oli tehtud samadest salvrätikutest. Ja kohe esimene päev

tudengid pakkusid oma maa sööke ja jooke. See oli selline

tuli ka meie võit.

n-ö tutvumisõhtu ehk Global Village. Samuti jäi meelde

Growth“. TTK transporditeaduskonnast osales 10 auto-

viimane õhtu enne äraminekut, kui toimus suur pidu lin-

tehnika tudengit (Andrus Raamat, Lauri Raamat, Siim

Meie valisime oma elamiseks ühika sarnase maja,

Kogu kahe nädala ülesandeks oli eesmärk projek-

Pärtel, Märten Jõemets, Mikk Lohuväli, Mikk Väits, Kas-

teistest riikidest tudengid said aga hotelli. Lõppkokku-

teerida elektripaat. Igale meeskonnale anti valida, millist

par Kaegas, Märt Manitski, Rait Land, Martin Mesilov).

võttes osutus ühikas paremaks, kuna seal oli igaühel

paati nad projekteerivad. Valikus oli kümme erinevat paati

Siiamaani suhtlevad kõik omavahel Facebooki kau-

Esimesel päeval kui saabusime Hollandisse, külas-

eraldi oma tuba, eraldi suur tuba ja köök. Põhimõtteli-

ja meie valisime konverentsipaadi 12-le inimesele. Mees-

du ja kurdavad, kuidas igatsevad taga seda kahte kõi-

tasime kohe ka Amsterdami. Aega polnud küll piisavalt,

selt oli kolme inimese peale korter. Kõik eestlased olid

konna suhtluskeel oli ikka inglise keel. Kõik said omava-

ge paremat nädalat Hollandis. Minule ja Mikule sattus

aga põhikohad sai ära käidud. Amsterdamist sõitsime

lähestikku. Projektist osavõtjaid oli kokku 7 riigist. Lisaks

hel nii lähedasteks, et keegi ei tahtnud pärast enam ära

korterikaaslaseks tudeng Hispaaniast, kes ei olnud küll

rongiga edasi Leeuwardenisse, kus veetsime kaks näda-

Eestile ka Rumeeniast, Portugalist, Belgiast, Hispaaniast,

minna, kui kõik läbi sai.

seotud IP projektiga, aga kes oli nii sõbralik ja abivalmis,

lat õppides NHL ülikoolis. Iga päev toimusid loengud ja

Leedust ja Hollandist.

nas, mis algas juba koolis suure söömise ja joomisega.

Õhtuti pärast koolipäeva toimusid Leeuwardeni linnas

et viimane õhtu kirjutas meile lausa hüvastijätukirja, kui

väljasõidud tehastesse. Koolipäevad olid pikad, hommikul

Teisel päeval oli kavas rühmadesse jagamine ja õp-

tudengitele mõeldud peod, mis olid alati tasuta. Seal al-

me ei peaks hommikul enam kohtuma. Õnneks siiski

9st õhtul 5ni. Kahe nädala jooksul, mis me seal olime,

pekava tutvustamine ning korraldati ka üks omamoodi

gasid kõik peod esmaspäevast ja toimusid iga päev. Peab

enne äraminekut veel kohtusime. Mina jäin selle projek-

sadas ainult ühe päeva vihma, sooja oli 10 kraadi sooja

võistlus. Kokku oli 10 rühma, kus igas rühmas oli erine-

tõdema, et võrreldes Eestiga, on kõik hoopis teine. Kõik

tiga väga rahule ja kui oleks olnud võimalus kauemaks

ja kõik oli kuiv ning kevadine.

vast riigist tudeng. Võistluseks oli kanamuna kukutamine

on nii rahulik ja keegi ei rutta kuhugi. Kõige enam tuli

jääda, siis oleksin seda võimalust ka kasutanud.

Vahetusüliõpilaseks Portosse

koole, kuhu õppima minna, on päris palju. Kohe algusest

ikka tükk tegemist, et normaalne elamine leida. Nii kaua

miateaduskonna laborile seade, millega oleks võimalik

soovisime, et sihtriigiks võiks olla midagi eksootilisemat,

majutasid meid enda juures abivalmid sõbrannad. Tänu

puhastada saastunud vesi, mida on kasutatud mingite

kui on seda Soome või Läti, ning midagi odavamat kui

neile hoidsime väga palju kokku mõne hosteli pealt, kus

bakterite kasvatamiseks. Nagu nimi ütleb on põhiliseks

Saksamaa või Norra. Sai vastu võetud otsus - Portugal,

me oleks pidanud elama, kui neid poleks olnud. Obri-

puhastajaks UV valgus.

siit me tuleme. Aga mis kool? Algselt oli plaanis minna

gado - aitäh!

Team 3: The Context-aware Smart Object. Toomase

Toomas Juht, Sander Küttis, Aare Reimus ja Mihkel Tasa, TI 3. kursus

õppima juba sügissemestriks. Meie otsus muutus kui

Koolis jagati meie 16-liikmeline rahvusvaheline selts-

meeskond. Üsna vaba teema, meeskonna siseselt ot-

Idee välismaale õppi-

projektijuht Marta Mugur, kelle kaudu me oma Erasmuse

kond neljaks grupiks. Gruppide loomisel üritati luua või-

sustati ehitada juhtmevaba kasutaja liides, millega saab

ma minna on peas tik-

asju ajasimegi, pakkus välja variandi minna kevadsemest-

malikult “kirjud” tiimid ehk igas seltskonnas oleksid kõik

lihtsustada CAD programmide kasutamist ja miks mitte

sunud juba tudengielu

ril, kuna siis toimub EPS - Europe Project Semester. See

liikmed erinevast rahvusest. Iga grupp sai valida omale

ka arvutimängude jaoks. Tööpõhimõte sarnaneb Wii män-

algusest. Tõsisemalt

nn projekt toimub alles teist aastat, vähemalt Portugalis,

projekti, mille peab algusest lõpuni valmis projekteerima

gukonsooli puldiga ja mõned anduridki on samad.

sai seda mõtet kaalut-

ning õpe ise on inglise keeles, mis oli ka määrav. Projekt

ja ehitama. Lisaks on meil ka erinevad loengud, mis idee

Team 4: Level Monitoring System for Oil Tanks. Mihkli

lema hakatud pärast

toimub Portos ISEP’is (Instituto Superior de Engenharia

järgi peaksid põhiülesannet, projekti ehitamist, toetama.

meeskond. Projekti eesmärk on välja töötada konteineri

professor Toomas Pihli

do Porto - School of Engineering, Polytechnic of Porto).

Projekte siin süviti lahkama ei hakka, aga et saada mingi

täituvuse mõõtmis- ja kontrollimissüsteem, mida oleks

idee, millega me siin tegeleme, siis paneme projektide

võimalik jälgida n-ö kontorist. Sellisel juhul ei pea ette-

teemad ning lühiülevaated kirja.

võtte autod sõitma tühje otsi ja firmal on seeläbi võimalik

soovitust igal juhul ka-

Paberite ajamine võttis küll veidi aega, aga ei olnud

sutada võimalust välis-

iseenesest keeruline. Lõpuks, Erasmuse rahad käes, len-

maale õppima minna ja

nupiletid ostetud, saime aru, et nüüd ongi minek. Por-

Projektid: Team 1: Interactive Sound Table. Aare

just Erasmuse raames.

tugali, täpsemalt siis Portosse, jõudsime 20. veebruari

meeskond. Meeskonnas otsustasime ehitada laua, millel

Loomulikult ei tulnud me siia ainult õppima. Püüame

Mina, Sander, ja kursa-

öösel. Lennujaamast otse metroo peale, sõitsime Porto

on lisaks tarbeesemele ka meelelahutuslik funktsioon.

väga palju osa võtta ka erinevatest Erasmuse tudengi-

vend Aare otsustasime hakata uurima, millised on meie

kesklinna, kust saime Eesti sõbrannade korteri võtmed,

Lauas on infrapuna kaugusandurid, mis reageerivad käe

tele suunatud üritustest ja ka omal käel ringi vaadata.

võimalused ning kuhu üldse on võimalik minna. Meie

edasi takso peale ja kohal me olimegi. Kogu reis läks

või mingi muu objekti liigutamisele laua kohal ja tule-

Kes soovib, saab täpsemalt meie tegemistega kursis olla

plaanist said haisu ninna ka kursavennad Mihkel ja Too-

väga sujuvalt ning ilma ühegi viperuseta. Portosse tuli-

museks on valgusefektid ja erinevad helid või muusika.

blogide vahendusel, kust leiab ka pilte. Sandri blogi - san-

mas, kelle me ka loomulikult oma nn projekti kaasasime.

me nädal aega varem kohale, et enne kooli algust endale

Team 2: Fluid Disinfection System based on UV radiation.

deroporto.tumblr.com. Mihkli blogi - mihkelino.tumblr.

Pärast väikest uurimustööd sai selgeks, et erinevaid

ikka korter leida. Otsimine võttis aega ligi 2 nädalat! Oli

Tiimis on Sander. Eesmärk on lõpuks valmis ehitada kee-

com. Toomase blogi - tomemporto.tumblr.com.

säästa kulusid.

Erasmusega inseneripraktikal Taanis

Siemens Wind Power on Siemens AG üks 16st divisjo-

aega üsna hästi veeta. Praktikandid korraldasid aeg-ajalt

tootmise valdkond. Üks suurimatest õppetundidest, mida

nist. Mina töötasin nende Brande kontoris, mida on isegi

ka ühiseid lõunad, õhtusööke, kinoskäike, bowlingut jms.

praktika pakkus, oli loomulikult kõige õpitu rakendamine

veidi imelik lihtsalt kontoriks nimetada, kuna kompleksis

Enamus ajast mõõdus aga loomulikult tööl. Esimese

päris töös, mis ongi ju ka iga praktika eesmärk. Aga

Maile Tuuling

töötab kokku ligi 4000 inimest ja see hõlmab ka generaa-

osa praktikast veetsin äriprotsesside koordineerimisega

muidugi ka üldine töökogemus, mis oli eriti rikkalik just

tori tootmishooneid, ladusid ja kõike muud sinna juurde

tegelevas tiimis ja lõpetasin globaalse logistika funktsiooni

firma eripärasid arvestades, milleks siis eelkõige suur

LI 71/81

kuuluvat. Brande ise on väga väike linnake, milles on küll

alla kuuluvas osakonnas. Kolleegid olid kõikjal suurepära-

rahvusvaheline kollektiiv ja kiiresi muutuv organisatsioon.

Lõpetasin just oma inseneripraktika Taanis ja on aeg

kõik põhiline olemas, kuid ka ainuüksi kinno minekuks on

sed - nii abivalmist ja positiivset õhkkonda ei oleks osanud

Kahtlemata aitab tulevikus nii see kogemus kui ka kõik

mõningad muljed paberile panna ja kogemusi jagada. Õi-

siiski vaja vähe suuremasse kohta sõita.

oodata. Alguses sain piisavalt aega, et kohaneda ja õppida,

need tutvused, mis selle poole aasta jooksul kogusin.

gupoolest olin Taanis juba teist aastat - esimesel käsin

Elukohaks oli mul alguses hostel, nagu enamusele

kuidas miski toimib (kuigi ega seda vist keegi kunagi päris

Kokkuvõtvalt pean jälle nentima, et jäin kogemusega

Erasmusega õppimas ja seekord siis praktikal. Eelmise

õpilas-töötajatele. Tegelikult aga ei ole ka korteri, maja

selgeks ei saa nii suures ettevõttes), ning tasahaavalt sain

väga rahule, nagu ka oma eelneva õppeaastaga Taanis.

aasta õpingud saidki oluliseks teguriks sinna praktikale

või toa leidmine üleliia keeruline, kuna töötajad on liiku-

kohustusi ning iseseisvust oma ülesannetes juurde.

Seega ei oskagi muud soovitada, kui et kasutage seda

sattumises, kuna ülikool oli väga hea abistaja praktikako-

vad ja kohti vabaneb üsna sagedasti. Viimased kuud ela-

ha leidmisel. Tööintervjuul käisin oma vahetusõpilasaasta

singi ühes kenas majas, mida jagasin kahe saksa neiuga.

lõpul ja seega oli juba suveks Eestisse naastes teada, et

Naabrid olid samuti kõik Siemensi töötajad ja seltskond

sügisel on taas minek- seekord siis praktikandiks tuulege-

väga rahvusvaheline. Noori oli palju ja hoolimata üsna

jektijuhtimise teemadega kursis

välja, et kõik on võimalik - ja siin ei ole õnnega midagi

neraatorite tootmisettevõttesse Siemens WindPower A/S.

äralõigatud asukohast kesk Jüütimaad, õnnestus vaba

olemine, ning muidugi ka tarneahela juhtimise ning Lean

tegemist, tuleb vaid ise natuke asju ajada!

3

Osalesin ka mõningatel koolitustel, minusse suhtuti igati nagu võrdväärsesse püsikohaga kollegi. Ülikoolis saadud teooriast tuli eelkõige kasuks pro-

võimalust ja laske Easmus programmil ennast spondeerida igasugu põnevatel retkedel. Siiani on raske uskuda, et sellises globaalses ettevõttes töötada sain, aga tuleb


NOOR INSENER

NR 63 / APRILL 2012

Tudengite eurovisioon

Külalistele ning sõpruskoorile tegid Tallinna Tehnikakõrg-

teadmisterohke päevaga. 4. ja 5. aprillil toimunud Lo-

Erle Ehas

kooli kammerkoori lauljad maitsvaid suupisteid tänutä-

gistikaseminaril 2012 osales ligi 240 inimest. Loengute

heks. Jutu jätkuks koguneti edasi aukorrusele, kus sai

läbivaks teemaks oli „Rail Baltica“. Ettekannetega saa-

maitsta head ja paremat ning muljetada lõbusas hoos.

vutati diskussioon, miks peaks või miks ei peaks seda

22. märtsil toimus suur ja võimas

Üliõpilasesindus valis uue juhatuse

Tudengite eurovisiooni finaalkont-

projekti arendama ning samuti anti sai sellega seoses

sert, kui TTÜs astus üles 9 andekat

palju uut informatsiooni. Seminaril toimus huvitav ning

muusikakollektiivi. Selleaastase

kaasahaarav väitlus teemal „Rail Baltica – A dream that

Tudengite eurovisiooni finaalkont-

can be real“, mida modereeris Raivo Vare. Teisel päeval

serdiga koguti kokku 1061,75EUR.

olid kavas ettevõttekülastused Koidula raudteejaama pii-

Kui varasemal kahel aastal toetati

ripunkti ning A le Coq’i logistikakeskusesse. Logistikase-

Eesti lastekodusid muusikainst-

minari raames toimunud kolmas PROLOG SCM Academy esseevõistlus võitis Liis Pihu.

rumentide näol, siis sellel aastal toetatakse Mustamäe linnaosa lasteaedu, et anda taaskord noorte muusikute

Logistikaseminar korraldusmeeskond tänab kõiki

karjäärile hoogu juurde. Koostöös Stanford Music`iga

esinejaid ja toetajaid ning minimessi eksponente. Infor-

soetatakse lasteadedadele muusikariistu! Üritusest võttis

matsiooni saab logistikaseminari kodulehelt ning pildid

29. märtsil toimusid ÜE juhatuse valimised. Haridus-

ka osa meie kooli tudeng Erik Vahemäe (AT 21).

on meie Facebook lehel üleval http://www.facebook.com/

valdkonna juhina jätkab teed Mari-Ann Esajas, sotsiaal-

Miks otsustasid osaleda tudengieurovisioonil?

Logistikaseminar

valdkonnaga tegeleb Erle Ehas ja uue ametina hakkab

Hea väljund, miks mitte proovida.

kultuurivaldkonna juhatajana tegutsema Joanna-Eliisa

Kuidas läks ?

Servet. Kõige tähtsama koha, ehk siis esimehe tiitli, päl-

Alati saaks paremini, aga muidu polnud viga.

vis Kertu-Lilli Meerbach, kellelt küsisime ka lihtsa, kuid

Mis muljed esinemisest jäid?

Tallinna pubisse, et ühiselt veel aega veeta, juttu vesta,

tähtsa küsimuse.

Üritus oli selline enam-vähem, kippus venima, tehnilised

võtta üles ühislaule ning loomulikult ka kõhtu täita pärast

apsud. Keskmine, nagu ikka nende üritustega on.

esinemist.

Said esimeheks, mis on su plaanid Üliõpilasesindu-

Kohtumiseni järgmisel Logistikaseminaril 2013! Sander Vanaisak & Logistikaseminar 2012: Rail Baltica Tartu Üliõpilassegakooriga sai koos edasi mindud

meeskond

Liis Dvorjanski võitis Londoni OM-i meenemündi kujunduskonkursi

sega? Oma unistustes näen TTK ÜEd suure ja võimsana.

Kas plaanid järgmisel korral ka osaleda?

Esmapilgul tunduv naiivne mõte on minu jaoks peamine

Vara ette öelda, kui on parasjagu kõlbulik lugu olemas,

eesmärk, mille poole ma pürgin ja mis tekitab minus

millega üles astuda, siis kindlasti.

motivatsiooni. Üks edukaimaid ärimehi, Robert Kiyosa-

Milline tähendus on sinu elus muusikal?

ki, on ikka öelnud, et No matter what, think big. Suurelt

Tähendus muusikal minu elus...See on mu hobi, see mis

mõtlemine on ka minu motoks kujunenud. Soovin tuua

mulle meeldib ja see on see, mis mind tegevuses hoiab.

20. märtsil toimus järjekordselt TTK bowlinguturniir üli-

esinduse tegevuse „kapist“ välja. See peaks olema reaal-

Kuidas suhtud kriitikasse?

õpilastele. Üritus leidis aset juba teist aastat ja omavahel

selt koht kõigile tõkatõkalastele. Annan endast parima,

See on alati positiivne, kui keegi kritiseerib. See tähen-

võistles kokku 26 kaheliikmelist võistkonda, kelle hulgas

et organisatsiooni siseelu oleks sõbraliku õhkkonnaga.

dab, et see, mida sa teed, on kuulamist väärt. Kui keegi

oli nii vanu tegijaid kui ka uustulnukaid. Kolme poolfi-

Kolmas eesmärk on TTK ÜE viia konkurentsi taseme-

üldse viitsib kommenteerida seda, mida sa teed, siis see

naali punktisumma alusel pääses finaali 10 parimat ning

le teiste ülikoolide üliõpilasesindustega. Soovin tõsta

on märk sellest, et see läheb kellelegi korda.

finaalis selgitati lõplik paremusjärjestus 3 finaalmängu

Eesti Panga nõukogu kin-

esinduse maine nii kaugele, et teiste kõrgkoolide üliõpi-

On sul juhtunud naljakaid apse laval?

punktide liitmisel.

nitas 28.03.2012 Londoni

lasesindused hakkavad TTK esindust tooma mõne asja

Igasuguseid apse on olnud. Kas just naljakaid, aga paar

Võitjaks osutus meeskond „Trollid“ (Hergo Veer-

puhul isegi eeskujuks.

aastat tagasi, kui ühe tempokama loo saatel pulk katki

soo, Rasko Parve), kes kogus finaalis kokku 466 punkti.

misele pühendatud hõ-

läks, viskasin pulga rahva sekka ja üks osa oleks napilt

Teiseks tuli võistkond „Kuussada“ (Marten Merila, Simo

bedast 12-eurose nominaalväärtusega meenemündi

mille läbi TTK nimi on rohkem mainitud ning üleüldiselt

tabanud kitarristi õde.

Venski ) 443 punktiga ja kolmandaks võistkond “ Juuksed

kujunduskonkursi võitjaks Liis Dvorjanski kavandi

tähendaks see kooli populaarsuse tõusu. Tulevikus ei tohi

Erik astus üles kollektiiviga Bork, ning nad esitasid loo

sassis oled peast vä?“ (Rauno Martin, Robert Luts) 427

märgusõnaga „Tuum“.

esindus karta meediat, vaid muutub just sõnakaimaks

nimega „As good as I can be“

punktiga. Parim naiskond „R&K“ (Kristina Peramets,

TTK tudengite häälekandjaks.

Edu ja jaksu edaspidiseks!

Rosmarii Rosenthal ) kogus 321 punkti ning pälvis 10

Minu missiooniks on push’ida esindust ka meediasse,

Seda kõike ei tee ma üksi. Meie ümber on inimesi, kellel on oskusi ja tahtmisi, mida rakendada. Tuleb tihe tööaeg, et need eesmärgid saavutatud saaksid. Tuleb välja mõelda mitmeid strateegilisi tegevusi ja sealjuures kaasata teisi tudengeid. Tulemused ei pruugi esimesel aastal paista, kuid need ei jää ka tulemata. Usun, et esindus pakub tudengile kui indiviidile vaid häid

Bowlinguturniiri võitis trollide meeskond

olümpiamängude toimu-

Liis õpib arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri teisel kursusel.

koha. Suur tänu kõikidele võistlejatele ja ka Zelluloosi

Kammerkoor laulis sõpruskooriga kevad- Logistikaseminar kontserdil kulges edukalt bowlingusaalile!

Võidutöö eest makstakse pärast müntide emiteerimist auhinnatasu 2000 eurot. Kujunduskonkursile laekus kokku 52 kavandit, millest nõuetele vastas 48. Kavandite esialgse valiku tegi Eesti Panga kokku kutsutud kuueliikmeline žürii ning keskpanga nõukogu valis võitja ja kinnitas võidukavandi. Londoni olümpiamängude toimumisele pühendatud meenemündi

võimalusi. See on kui mitteformaalne õpe koolihariduse

Marianne Jürgenson

Logistikaseminar 2012: Rail Baltica on edukalt möödas

kõrvalt. Kasutagem seda ära, sest kooliharidus ei paku

Koorivanem

ning osalejate jaoks oli kindlasti tegemist huvitava ja

inimeste juhtimise, dokumentide lugemise ja tegemise

30. märtsil toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli aulas kevad-

danud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias

ning oma aja planeerimise oskust. Mõnel on proovikiviks

kontsert. Kammerkoorile oli külla tulnud ka sõpruskoor

vabade kunstide teaduskonnas skulptuuri erialal. Liis

avalik esinemine, ka sellele leiad lahenduse esindusest.

Tartust, Tartu Üliõpilassegakoor.

on võitnud ka Eesti Rahvamuuseumi 100. aastapäeva

emiteerib Eesti Pank tänavu juunis. Liis on lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi ja oman-

Kokkuvõtvalt võin öelda, et olen ühe aastaga muutu-

Ootuspäraselt tuli palju rahvast kontserti kuulama.

nud TTK patrioodiks ja sellest ajast mõne kuuga on ku-

Kindlasti mängis siin oma osa ka sõpruskoor, sest nen-

junenud TTK ÜE minu jaoks südameasjaks. Siiralt soovin

de koori esindas ligi 30 lauljat. Mõlemad koorid üllatasid

parimat!

teineteist, sest kumbki ei teadnud, milliseid kevadisi re-

Meeleolukat aastat ning plaanide täitumist!

pertuaare esitatakse.

8 kasulikku nippi

2.

Ei tunne oma tööd. Selle kaitsmise mõte ongi

et komisjoniliikmetele oma töö väärtust (ja selle kaudu

hakata. Ehk lühidalt öeldes: ära kirjuta oma töösse min-

ju vaadata, kuidas sa oma tööd kaitsta suudad ja kas sa

sulle parema hinda panemise mõtet) tõestada. Liiatigi

gisugust üldist jama, vaid too välja konkreetsed ettepane-

Nagu teada on varsti käes jälle semestri lõpp, ning meil,

akadeemiliseks väitluseks valmis oled. Paraku on üsna

jätad sa sel moel komisjonile rohkem aega küsimuste

kud ja põhjenda, mida see olukorra lahendamisele juurde

tudengitel, on tarvis kaitsta oma kursuse- ja lõputöid.

tavaline, et jäädakse hätta ka lihtsatele küsimustele vas-

esitamiseks. Harjuta ikka kodus mitu-mitu korda aega

annab. Sedaviisi ei saa ka komisjon selle kallal urgitseda.

Igale tudengile on see äärmiselt tähtis ja närvesöövitav

tamisega ja hakatakse oma materjale lappama. Kui sa

mõõtes oma esinemine läbi. Sul ei lasta rääkida rohkem

7.

aeg, kuid seda on võimalik kergemaks teha vältides järg-

kaitsmisele lähed ja ennast korralikult ette oled valmis-

kui 8 minutit, vähem rääkides aga ei kasuta sa oma aega

kaitsekõne tegemine on oluline ja raske ning tekitab si-

nevaid nippe.

tanud, siis pead sa oma tööd tundma. Näiteks, kui sinu

efektiivselt ära.

nus ebakindlust. Mõtle aga sellele nii: “Ma olen koostöös

1.

Tegu on halvasti tehtud tööga, mistõttu selle

käest küsitakse “Kuskohast need või teised andmed on

5.

Tabelid, graafikud jms on sinu töös kena ja

juhendajaga valmis kirjutanud väga hea töö. Ma olen ret-

kaitsmine ongi üsna raske. Tavaliselt juhtub see siis, kui

võetud?”, siis vastad sa korrektselt ja enesekindlalt. See-

südantliigutav, aga nende lahtiseletamine kaitsmise ajal

sensendi ja võimalikele komisjoniliikmete küsimustele

tudeng ei ole viitsinud vaeva näha või ei ole oma juhen-

ga, vii ennast väga täpselt tööga kurssi. Sellest on vähe,

võtab sinult liiga palju aega. Too parem mõne lausega

vastused valmis mõelnud. Ma olen kodus ka korduvalt

dajaga eriti koostööd teinud. Ise juhendaja olles tean, et

et sa selle valmis kirjutad, sa pead selle ka ise korduvalt

välja, mis sinu töö tulemusena selgus, mida sa sellest

läbi harjutanud ja võimalikele tekkida võivatele problee-

ca 75% tundengitest saadab oma töö esmasele ülevaatu-

ja mõttega läbi lugema.

järeldad ja millised on sinu ettepanekud. Pealegi, kui sa

midele lahendused valmis pannud... Ei ole põhjust, miks

sele mõned päevad enne esitamise tähtaega ja arvab, et

3.

Retsensendi küsimustele on vastused ette

näitad tabeleid, aga ei selgita neid, siis alati on keegi,

ma peaksin ebaõnnestuma!” Mida enesekindlam sa oled,

nüüd ongi kõik korras. Isegi kui mul sel hetkel on mahti

valmistamata. Enne kaitsmisele tulekut saad sa juba nä-

kes küsib sinult kohe “mida see või teine arv seal tabelis

seda paremini sa ka oma tööd kaitsed ja seda paremini

töö korralikult läbi lugeda ja hulk parandusettepaenkuid

dal-paar varem kätte retsensendi küsimused ja arvamuse

tähendab?” Ja üsna tavaline on ka see, et väga täpselt

sa ka komisjonile mõjud.

teha, võib paranduste sisseviimiseks jääv aeg lühikeseks

oma töö kohta. Valmista (koostöös oma juhendajaga) ette

ei tea tudeng isegi, mida need arvud seal tähendavad.

8.

jääda. See aga omakorda mõjutab sinu töö kvaliteeti. Tei-

vastused kõikidele neile küsimustele. Küsi oma juhen-

Sellisel juhul oled sa ise endale lõksu seadnud.

mõtet hämama hakata. Niipea, kui sa tunnistad, et vastust

salt, on ka juhtumeid, kus juhendaja ei viitsi eriti oma

dajalt, mida tema retsensendina või komisjoniliikmena

6.

Ära räägi üldist juttu, vaid too konkreetseid

ei tea, minnakse edasi järgmise küsimuse juurde. Samas

tudengiga vaeva näha (ei vasta kirjadele, on ükskõikne

küsiks ja valmista ka neile küsimustele vastused ette.

näiteid. Üsna tavaline on see, et keegi toob oma töös välja

- kohe, kui sa hämama hakkad, pärib komisjon sul ühe

jne)- sellisel juhul soovitan ma sul niipea kui sa selle ära

Kui võimalik, anna tööd lugeda niipaljudele inimestele kui

ettepanekuid, kuidas ühte või teist olukorda lahendada.

või teise või kolmanda asja kohta juurde ja kokkuvõttes

tabad, oma juhendajat vahetada. See on sinu töö ja sinul

võimalik ja vaata, mida nemad sellele lisaks küsivad - nii

Nt: “Läbipõlemise vältimiseks tuleb teha koolitusi”. Para-

jätad sa endast oluliselt ebapädevama mulje.

on sellest rohkem kaotada kui temal, seega pöördu oma

saad teada, mis selles töös segaseks on jäänud.

ku kõlab see nagu “õhu müümine”, mistõttu küsib retsen-

kooli poole ja vaheta juhendajat. Peale kaitsmist (kui kehv

4.

Ei kasutata antud aega korralikult ära. Sul

sent sinult kohe “Milliseid koolitusi?” Mis sa arvad, mida

Need 8 nõuannet on kirja pannud Janek Tatter, Eesti

hinne on käes) on hilja rusikatega vehkima hakata ja ju-

on aega 8 minutit, miks sa peaksid siis ainult 4 minutit

selle peale paljud vastavad? Vastus on “Asjakohaseid!”,

Ettevõtluskõrgkooli Mainor avaliku esinemise, suulise

hendajat süüdistada.

rääkima? Sul jääb ju pool antud ajast kasutamata selleks,

mis annab taaskord komisjonile võimaluse edasi uurima

eneseväljenduse ja ajakasutuse juhtimise ainete lektor.

NOOR INSENER toimetaja Malle Jürves, telefon 666 4 555, info@tktk.ee

4

meenemündi konkursi.

Õnnitleme!

Ebakindel esinemine. Ma saan aru küll, et

Kui sa vastust ei tea, siis tunnista seda. Ei ole

Noor Insener nr 63  

Noor Insener nr 63

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you