Issuu on Google+

LUUBI ALL

Kas teadsid, et Valga maakond tähistas juba enda 92. sünnipäeva!

Millal Valga maakond moodustati? Mida maakonnas selle tähtsa päeva puhul tehti? Maakonna põnevast sünnipäevapeost ja kõigest muust sellega seonduvast lk 4.

«Pean tunnistama, et ma ikka olen saanud kõike, mida olen soovinud. Ma pole aga kunagi saanud midagi niisama – ikka suurte pingutuste tulemusena.» Loe rohkem Siiri Põldsaarest ja tema tegemistest leheküljelt 9.

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 3(8)

Oktoober 2012

WWW.TANKLA.NET

Tulevased käsipalli liidrid

VII OMA PROJEKTIIDEE ELLU IDEESTARTERI ABIGA! Kelly Kukin reporter

kelly@tankla.net

Ideestarter on seminar, mis on mõeldud noortele, kellel on palju ideid, aga kes ei tea, mida nendega peale hakata. Räägitakse, mida noor saab ette võtta, et tema idee saaks teostusvalmiks. Tutvustatakse ka projektikonkursse, sest noored tihtipeale ei tea, mida neilt oodatakse. Seminari kaudu saavad noored end oma kodukohas arendada. «Meil vaja aktiivseid noori,

kes tegelevad asjadega, mis neile meeldivad ja sellest nad ka õpivad rohkem ja on loovamad kui teised. Kõige selle tulemusel on nad aktiivsed ka täiskasvanuna ja siit kasvavadki aktivistid, kes on hingelt säravad,» sõnas seminari kontaktisik Aile Viks. Noorte ettevõtlikkuse seminar Ideestarter toimub 5.-6. oktoobril 2012 Pühajärve Põhikoolis. Seminar on mõeldud noortele vanuses 14-26 aastat. Peakoolitajaks on Harald Lepisk. Ideestarter sünnib koostöös Valgamaa Partnerluskogu ja Valgamaa Arenguagentuuriga.

FOTO: Internet

Vaadates enda ümber, märkame mitmeid andekaid noori erinevates valdkondades. Spordis on silmapaistvamad kaks Valga poissi, kes püüdlevad enda kõrgete tippude poole käsipallis.

Anna-Marija Sljusartšuk

sporditoimetaja maria@tankla.net

INFO

Andrei Kunavitš (15) ja Andris Celmins (16) on Valgast pärit noormehed, kes leidsid enda tee sporti juba mitmed aastad tagasi. Käsipalliga on nad tegelenud juba aastaid ning nagu poisid tunnistasid, et aastate jooksul pole kordagi tekkinud mõtet lahkuda, kuna neile tõesti meeldib see, millega nad tegelevad. Nad on saavutanud kõrgeid tiitleid Eesti tasemel nii individuaalselt kui ka tiimiga. Andrei täidab meeskonnas kõige vastutusrikkamat rolli - ta on väravavaht ning Andris on üks parimatest mängijatest. Tänu suurepärastele

saavutustele õpivad noormehed alates eelmisest aastast Tallinna Audentese spordigümnaasiumis ja naudivad suurt treeningkoormust täiel rinnal. Lisaks rasketele trennidele, ei jää neil puudu nal-

«Aastate jooksul pole kordagi tekkinud mõtet lahkuda.»

Käsipalli leiutaja:

Väljaku suurused:

Esimene MM-võistlus:

Värava suurused:

taanlane Holger Nielsen 1938. aastal

Mängijate arv:

14 (6 mängijat platsil + 1 väravavaht)

40m pikk, 20m lai. 2m kõrge, 3m lai.

käsipall

Skanneeri oma nutitelefoniga sisse see QR-kood ning hakka meie fänniks!

Aktiivsed Eesti klubid: 9 Valgamaa klubi: Valga Käval

jadest, sest mõlemad noormehed on väga hea huumorisoonega. Andrise kohta ütles tema trennikaaslane Mairo Järv, et võistkonnas on Andris nende hing. Noored käsipallurid olid väga armastatud ka Valga Põhikoolis. Ajal, mil klassikaaslased olid teada saanud, et poisid lahkuvad koolist ja lähevad karjääritrepil ühe astme võrra kõrgemale, ei teadnud klassikaaslased, kas kurvastada või rõõmustada, kuid lõpuks oli siiski poiste üle hea meel. Nädalavahetustel võib poisse Valgas näha, kuna nad puhkavad kodus ja veedavad aega vanade sõpradega. Miks poisid hakkasid tegelema just sellise spordialaga? Mis motiveerib neid kõige rohkem? Kas nad unistavad käsipalli karjäärist ka tulevikus? Kõigest sellest loe lk 10.

KOMMENTAAR

Andris (vasakul) külastas esimest korda trenni 8 aastat tagasi, Andrei (paremal) aga 6.

FOTO: Timo Arbeiter

Andris Uibo

Käsipalliklubi Käval treener Andris on kahtlemata andekas. Tal on olemas kõik eeldused saada tippmängijaks. Tõenäoliselt 5-6 aastaga jõuab sellisele tasemele, et on valmis mängima mõnes Euroopa tugevas käsipalliriigis. Ta on vasakukäeline - see on käsipallis suur eelis. Tal on kindel siht saada tippmängijaks. Andrei on samuti andekas, töökas, rahuliku iseloomuga. On teinud iseseisvalt endaga palju tööd, et saada heaks väravavahiks. Trennis teda sundima ei pea, on üks tublimaid trenniskäijaid. Loodan, et ka temast saab tulevikus suurepärane väravavaht.

VeniVidiVici õpilasvahetus alustab taas! VeniVidiVici õpilasvahetusprogramm ootab uusi huvilisi. Programm on algatatud 2011. aastal Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum raames. Eesmärgiks on elavdada ja rikastada õpilaste koolielu ning suurendada nende kogemustepagasit. VeniVidiVici õpilasvahetus

korraldab 7.–9. ja 10.–12. klasside õpilaste ühe- või kahenädalasi eesti-siseseid õpilasvahetusi. Osalejad on öelnud, et nädalane või kahenädalane viibimine võõras keskkonnas on muutnud neid julgemaks, parandanud suhtlemisoskust, aidanud leida uusi sõpru, andnud teadmisi Eesti kohta, suurendanud enesekindlust, iseseisvust, võimaldanud

FOTO: Internet

külastada uusi kohti ning andnud ideid, mida oma koolis rakendada. Rohkem infot www.vvvopilasvahetus.eu. (tankla.net)

5.-6. oktoober 2012 Pühajärve Põhikoolis

NOORTEKONVERENTSI TEEMADEKS ON SEL AASTAL KARJÄÄR JA UNISTUSTE TÄITUMINE Juba kuuendat korda aset leidev Valgamaa suurim noortekonverents toimub 10. oktoobril ning kannab alapealkirja «Saan mida tahan?!». Traditsioonilise konverentsi korraldaja on Valgamaa Noortekogu ning sündmuse toimumist toetavad Valga Maavalitsus ja Valgamaa Omavalitsuste Liit. «Selleaastased teemad valisid noored eelmisel aastal toimunud konverentsil ning võib öelda, et neil ei tule oma valikutes pettuda,» lausus Valgamaa Noortekogu president ja üks konverentsi kor-

raldajatest Sirli Pippar. Konverentsil on plaanis palju põnevat - ehitatakse üles isiklik karjääriredel, tutvustatakse ekstreemsete olukordade lahendamist, räägitakse tööst, koolist ja unistustest. «Noortekonverents kulmineerub väärikalt traditsiooniks saanud aasta noore ja noortesõbra tiitliga,» lisas ta lõpetuseks. Noortekonverentsi sihtgrupiks on noored üle Valgamaa, külalistena on oodatud ka noored teistest maakondadest. Osalemiseks on vajalik eelregistreerida aadressil valgamaanoortekogu@gmail.com. Üritus toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kogunemisega kell 9.30. (tankla.net)

LUULEVÕISTLUS «MIS MAA SEE ON?» KUTSUB ANDEKAID NOORI KIRJUTAMA Tänavu täitub Eduard Vilde romaani «Mahtra sõda» ilmumisest 110 aastat. Selle sündmuse tähistamiseks ja Eesti Vabariigi saabuvaks 95. juubeliks kuulutab Eduard Vilde muuseum välja luulevõistluse koolinoortele ja üliõpilastele. Võistluse oodatakse luuletusi, mis räägiksid Eestimaast. Antakse võimalus noortele oma terava pilgu ja värske ning otsekohese ütlemisega luua pilt oma kodumaast. Konkurss toimub 21.09 – 31.10.2012. Luuletuste vormi osas piiranguid

ei ole. Võistlustöid oodatakse e-postile vilde@linnamuuseum. ee ja tavapostiga aadressile E. Vilde muuseum, Roheline aas 3, Tallinn 10123. Mõlemal juhul tuleb lisada märksõna «Luulekonkurss». Samuti tuleb lisada autori ees- ja perekonnanimi, vanusegrupp ja kontaktandmed (e-post, telefoninumber). Võitjate looming avaldatakse Vilde muuseumi kodulehel. Elav esitus toimub muuseumi luuleõhtutel novembris ja detsembris. Parimaid kirjutajaid premeeritakse meeleoluka reisiga Tallinna teletorni. (tankla.net)


2 ARVAMUS JUHTKIRI

Kauge ja kutsuv tornide linn Gertu Võsu peatoimetaja

gertu@tankla.net

Asjadega on tihtipeale selline lugu, et nende tõelist olemust märkad alles siis, kui neid enam ei ole. Tallinnas olles märkan alati seda, miks kodus päriselt hea on. Üks kuu on möödunud sellest, kui esimest korda Balti filmi- ja meediakooli uksest sisse astusin, heitsin pilgu oma praegustele kursusekaaslastele ja tulevastele kolleegidele. Ühe kuu jooksul olen pidanud õppima selgeks, millised trollid, trammid ja bussid mind kooli viivad ja millised mitte. Seni olen suutnud ära eksida kahel korral. Ühel neist olin ma veendunud, et minu bussijaam oli kuskile mujale kolinud. Ma ei tea vahel, kummal pool teed ma seisma pean, et bussiga õiges suunas liikuda, sest tegelikult ei tea ma linna üldse. Ma ei ole harjunud sellega, et pealinna ööbimispaika jalutades Chalice ja Eplik kõrvaltänavas asuvas aias sulgpalli mängivad või Hardi Volmer minuga sama bussiga kooli sõidab. Ma ei ole harjunud sellega, et linn kunagi ei maga. Kodus olles saabub vaikus kuidagi varem. Linn jääb tühjaks kohe peale seda, kui kõik on koolist ja töölt koju jõudnud. Ma ei karda siin kunagi pimedas koju minna; ma tean, kelle naeratused on siirad. Poes on harva hilisõhtutel järjekorrad ja mitte kunagi ei ole mul tunnet, et ma ei tea, kuhu ma lähen. Vahel on mul tunne, et ma olen pidevas liikumises. Kogu aeg on seljakott pakitud ja kellegi juures madrats ootamas, et peale väsitavat päeva natuke hinge tõmmata. Erinevate linnade vahel reisides mõtlen ikka sellele, kuidas saaks oma inimestega lihtsalt maha istuda või vanavanemate köögis piparmünditeed juua. Juba see mõte oma inimestest hoiab mind koos ja mõistuse juures. Kõigest hoolimata arvan ma, et elu linnas on kogemus, mis tuleb elada läbi. Ma leian, et linn muudab mu julgemaks ja avardab maailma ja linn paneb mu kodu järele igatsema. Mida ma linna juures kõige rohkem kardan? Ilmselt ikkagi seda, et ühel hetkel tõmmatakse mind sinna ringi täiesti sisse ja ma unustan ära need söekarva ööd, hämaras saabuva vaikuse ja varahommikuse linnulaulu. Sisimas olen ma aga täiesti veendunud, et üht tõsist linnainimest ei saa minust mitte kunagi. Muidugi on tornide linn täis ahvatlusi ja põnevust, aga kõige tõelisem osa minust jääb alati Otepää kuplite vahele.

TOIMETUS Väljaandaja: Valgamaa Partnerluskogu. Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää. Telefon: 524 0126 (Aile Viks), 5699 6067 (Gertu Võsu). E-post: toimetus@tankla.net. Veeb: www.tankla.net.

Miks minna tagasi? Jane Saluorg reporter

jane@tankla.net

Olen juba ammu tähele pannud, kuidas naiselikud kehavormid mõne riidepoe plakatil on asendunud perfektsete ja üha atleetlikumate figuuridega. Järjest enam näeb jõusaale või spordiklubisid propageerivaid reklaame ning lugedes uuringuid võib öelda, et üleüldine teave tervislikkusest on kasvanud. Seepärast julgen väita, et sport - ja kõik sellega seonduv - on ühiskonnas tõusnud olulisele kohale. Võib isegi öelda, et sport on jõudnud massidesse, seda rahvaspordiürituste näol. Sel sügisel otsustasin osa võtta populaarsemaist rahvaspordiüritusest - SEB Tallinna maratonist. Ma puutusin seal kokku inimestega, kes «kustutasid» oma jooksunälga 42 km pikkusel distantsil. Tõsi, finišhisse jõudes olid maratoonlased väsinud ja «otsi» andmas, kuid nende silmadest peegeldus kindel soov ja tahe ka järgmisel, ülejärgmisel aastal taas stardis olla. Mis paneb neid uuesti osalema? Oma kogemusele tuginedes toon ühe põhjusena välja võimaluse eneseteostuseks. Massiüritus ei ole tavaline võistlus, sest minu kõige suuremaks konkurendiks olin mina ise oma tahtejõu ja sihikindlusega. «Kas ma suudan joosta 10 km planeeritud ajaga, hoida tempot ja anda endast maksimum?», oli küsimus, mis pani mind endaga võistlema. Kokkuvõttes polnud tähtis mitte see, mitu meest, naist ja last minust tahapoole jäi, vaid see, et terve suvi iseseisvat treeningut on end ära tasunud. Võib-olla paneb inimesi end taas registreerima soov kuhugi kuuluda. Näiteks igapäevaselt tuleb mul üksinda rühkida ja töötada oma edu nimel, kuid jooksurajal olin justkui vanade sõprade seas. Kaasvõistlejad olid nagu tugipostid, keda kõrvalt jälgides sain juurde motivatsiooni lõpuni

Vastutav väljaandja: Aile Viks. Peatoimetaja: Gertu Võsu. Tegevtoimetaja: Ülla Tamm. Levitoimetaja: Triini Saarma. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Kelly Kukin. Keeletoimetajad: Rando Liiva, Elen Liigus, Egle Kõvask. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm, Egle Kõvask. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski. Karikaturistid: Remo Surri, Keidy Säinas. Sporditoimetaja: Anna-Marija Sljusartšuk. Online-toimetaja: Keidy Säinas. REPORTERID Helme, Hummuli ja Põdrala vald, Tõrva linn: Elen Liigus, Elis Haavasalu, Sirli Pippar, Tuuliki Stogov, Piia Pähklamäe. Otepää ja Sangaste vald: Anne-Maria Krüünvald, Birgit Maranik, Grete-Laura Loo. Palupera ja Puka vald: Merily Viks, Mihkel Moks. Tõlliste ja Õru vald: Egle Kõvask, Ester Kaasik, Katre Kikkas, Merlika Hüdsi, Kaari Kaasik, Sandra Pikk. Valga linn, Karula ja Taheva vald: Keidi Tamm, Keidy Säinas, Kelly Kukin, Mari Kornel, Kairi Piir, Pille-Riin Vessin, Emily-Hestia Tammeorg, Anni Russak, Romek Taldrik, Merili Madissoo. Tartu: Anete Sammler, Eleene Sammler, Liina Metsküla. Võru: Jane Saluorg. Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 3500. Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu. Partnerid: HSL Consultancy, Sebra Sõbrad, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

«Võib-olla paneb inimesi end taas registreerima soov kuhugi kuuluda»

ILLUSTRATSIOON: Sandra Veski

pingutada. Pealtvaatajate jaoks võisin olla pisike osa suurest sörkivast massist, kuid ise teadsin, et olen üks liige spordiperekonnast, kelle nö koostöö viib ühise sihtmärgi saavutamiseni, milleks muidugi oli lõpujoone ületamine. Üle ega ümber ei saa emotsioonidest ja adrenaliinitulvast, kui joosta koos nii paljude spordiarmastajatega. Just stardis valitsenud pinge ja ärevus andsid mulle jõudu kogu aeg tempot tõsta ja aina kiiremini edasi liikuda, vahepeal oli tunne, et minu kehas jookseb keegi teine, sest sellist kergust jalgades polnud ma varem kogenud. Ma ei mõelnud mitte ühtegi negatiivset mõtet, elu tundus olevat nagu lill ja nii hea oli teada, et pealtvaatajad, kellest mit-

te ükski mind ei tundnud, elasid tulihingeliselt kaasa, ergutasid ja olid siiralt õnnelikud naeratuste üle, mida jooksjad neile kinkisid. Rahvaspordiüritused annavad võimaluse olla iseendaga. Mul oli 10 km aega analüüsida ja mõelda asjade üle, mis praegusel eluperioodil raskusi valmistavad ja otsida neile lahendusi. See «iseenda-mõtetega-üksi-teraapia» töötas, sest peale jooksu olin ma uuesti sündinud: pakatasin energiast, mul olid uued ideed,

plaanid ja optimistlikum maailmavaade. Sain juurde uut huvi ja tahet spordiga sama aktiivselt edasi tegeleda ja veendusin, et vahepeal polegi nii halb olla see, kes ma oma kehas ja hinges tegelikult olen. Osaledes oma esimesel rahvaspordiüritusel sain aru, et inimesed tõepoolest armastavad sporti, sest siin võidavad kõik. Ja kuidas loobuda kergekäeliselt millestki, mida tõeliselt vajad ja armastad? See teistmoodi armastus ongi põhjuseks, miks minna tagasi. Alati.

Helme Sanatoorse mine Internaatkooli sulge sid ela ja id pis õp Koolis eme noored, kel on proble ugi pru ei g nin a eg vis ter saada. tavakoolis hakkama id Kooli sulgemisega pid nema mi ära jale mu ed õpilas a tööta. ning õpetajad jäid ilm

Otepää Rulapargi avamine ääl Nüüdseks asub Otep nist Eesti esimene betoo rulapark, kus noortel a on hea võimalus om ta. vee a aeg a vab

FOTO: Ülla Tamm

Katre Kikkas

aa FOTO: Mari-Liis Kullam

reporter

katre@tankla.net

Kas oled alaealisena ostnud poest alkoholi?

Kuidas on noored käitunud, kui poes on küsitud dokumenti?

43,3%

15,8%

Küsitlusele vastas 49 noormeest ja 121 tütarlast.

24,2%

Dokumenti pole küsitud Kasutanud mõne vanema tuttava dokumenti

Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2012. aastal neli korda: 12. märtsil, 14. mail, 1. oktoobril, 17. detsembril. © 2012

Alkoholi on poest kätte saanud 60 vastanut ehk peaaegu iga teine tütarlaps.

Valetanud, et kaotasid dokumendi ära Valetanud, et ostad emale/isale

Noormeeste seas 37 ehk 75% vastanuist.

Valetanud, et unustasid dokumendi koju

6,7%

10%


uue noorsootöötaja Egle Kõvask reporter

egle@tankla.net

FOTO: Timo Arbeiter

Sangaste valla Avatud Noortekeskus sai endale uue noorsootöötaja, kelleks osutus Otepää noor ning tantsugrupi FeelingGood kaasjuhendaja Merit Nigula. Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse ja spordi eriala õppiv Merit otsustas tööle hakata noorsootöötajana, et rikastada noorte võimalusi ning anda neile seda, millest tal endal noorena puudu jäi. «Varasemalt olen noorsootööga kokku puutunud vabatahtlikult, aidates Otepää Noor-

tekeskuses üritusi korraldada ja noortega tegeleda. Olen kaasa löönud Valgamaa Noorte Suvekoolis, Otepää Käsitöölaada moeshow’l, tantsugrupp FeelingGood kaasjuhendajana ning Otepää valla Noortevolikogus. Saades positiivset vastukaja, on tekkinud ka motivatsioon. Ürituste korraldamine on mulle meeltmööda. Samuti tean, kui kurvad on noored, kel puuduvad võimalused erinevateks huvitegevusteks,» kostis kandidaadiks osutunud Merit Nigula. «Lapsepõlves ma väga ei unistanudki tulevikuametitest. Sport on alati olnud suur osa minu elust. Samuti meenuvad tantsimisega

«Meriti tugevuseks, vaatamata eale, on juhtimiskogemus»

seotud mälestused – arvatavasti ikkagi unistasin suurest tantsijakarjäärist ja staariks olemisest. Tänases päevas olen ma end tantsimisega sidunud rohkem kui ühegi teise tegevusega. Olen lõpuks leidnud enda jaoks selle õige armastuse ning olen sellele valmis pühendama iga vaba hetke.»

Tulevik näitab, mis saama hakkab

Elu motot neiul pole, kuid on erinevad väljundid, mille järgi tegutseb ja asjad paika seab. «Tavaliselt olen utoopiliste mõtetega, ja tean, et tegelikult, kui väga tahta, on absoluutselt kõik võimalik. Samuti, et saan alati hakkama, ei tohiks lihtsalt kergesti alla anda!» Vaatamata Meriti uuele otsusele, hakata tegelema noortega, ei jää tantsugrupp FeelingGood sugugi tagaplaanile. Tantsugrupp tegutseb edasi ning värbab ka uusi liikmeid. Mis värskest noorsootöötajast edasi saab, ei oska ta isegi öelda. «Kuna ma olen väga spontaanne inimene, siis ma ei mõtle nii kaugele. Elan hetkes ja pidevad

muudatused mu elus on suurel esikohal.» «Noorsootöötajat valis kuueliikmeline komisjon, sealhulgas ka noorte esindaja. Valisime uue noorsootöötaja, kuna noortekeskuse juhtimine vajab muutust,» kostis Sangaste valla kultuurispetsialist Merle Tombak. KOMMENTAAR

Sügistuuled tõid Sangastesse

Merle Tombak

Sangaste valla kultuurispetsialist Meriti tugevuseks, vaatamata tema noorele eale, on juhtimiskogemus, sest ta juhendab Otepääl tantsurühmasid ja noortevolikogu. On näha, et temas on olemas teotahe ja entusiasm. Loodame, et oma kehakultuuri taustaga puhub ellu meie jõusaali ning hakkab juhendama ka Sangaste valla tantsuhuvilisi noori. Isiklikult ootan paremat dialoogi noorte ja noorsootöötajate vahel, ka noortekeskuse ja kogukonna vahel. Tean, et see ei ole kerge, kuid olen alati nõus aitama ja toetama.

Valiti uued ja tublid Tankla organisatsiooni vedajad Elen Liigus reporter

elen@tankla.net

FOTO: Timo Arbeiter

HOOLI TEISTEST – TULE JA OLE DOONORIKS! Anni Russak reporter

anni@tankla.net

Septembri lõpus toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses doonoripäev. Doonorluskutse oli saadetud 54 inimesele nii e-maili kui postiteadetisena. Lõunaks oli kohal käinud juba 31 doonorit vanusegrupis 18-49 eluaastat ning nendest kuus ei saanud tervislikel põhjustel verd anda. Doonorlus on terve inimese poolt vere või organi loovutamine inimesele, kes seda vajab. Doonorlusega saab alustada alates 18. eluaastast ja doonoriks saab olla kuni 65. eluaastani. Veredoonorlus on kui heategevus või kingitus inimestele, kellel on hetkel raske tervislik seisund. Doonorile toob see enamasti hea enesetunde. Verd võib loovutada, kui ollakse Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis üle 1 aasta; 18-65 aastane; kehakaaluga üle 50 kg; terve, puhanud ja söönud. Mehed võivad verd loovutada kord 2 kuu jooksul, naised kord 3 kuu jooksul. Verd andma minnes tuleb alati kaasa võtta fotoga ja isikukoodiga isikut tõendav dokument! Valga aselinnapea, sotsiaal-, haridus- ja kultuuri alal töötav Alar Nääme, on korduvalt käinud doonoriks. «Esimene vere andmine oli ajateenistuse ajal ning kui Valgas hakati doonoreid otsima, olin mitmeid kordi ka siin doonoriks,» kõneles Nääme kogemustest. Nääme pole ainuke, kes on veredoonorlusega juba pikemat aega kokku puutunud. Ka Jana

Silm on käinud doonoriks nüüdseks 21 korda. «Varasematel aastatel võeti palju vähem verd ja paljud ka minestasid peale vere andmist. Tänapäevaks on doonorlus kõvasti arenenud ja on kasulik nii iseendale kui ka teistele,» sõnas Diana Genrihov. Valga Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Varje Schmidti sõnul peaks vere andmise ajal olema rahulik. «Ei soovita minna peale vere andmist trenni, sest enesetunne ei pruugi piisavalt hea olla.» Varje ise hakkas doonoriks aastal 2002, kui läks ülikooli. Doonorluse protseduur on iseenesest lihtne. Algab sellega, et võetakse näpu otsast verd, millega saadakse teada hemoglobiinitase. Esimest korda doonorlusega kokkupuutujatele tehakse ka veregrupi test. Vererõhust sõltub palju, kui see on korras, saab doonor endale kotikese, milles on omakorda verekotike, kolm 20ml-st verekatsutit ning doonori tunnistus. Enne protseduuri läbimist tuleb ära juua vaid üks magus mahl ning süüa magus pulber ja ollaksegi valmis. Doonoriks olemine peab tulema sinust endast, sest verd andes hoolid teistest! Peab olema 18-65aastane Vajalik Eesti Vabariigi kodakondsus Vajalik kehakaal +50 kg Mehed võivad verd loovutada kord 2 kuu jooksul Naised võivad verd loovutada kord 3 kuu jooksul

doonor

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla eelmine juhatus otsustas teatepulga edasi anda, nõndaviisi valitigi septembri alguses uus juhatus, kuhu kuuluvad Ülla Tamm, Merike Soomets ja Kaija Kõiv. Äsja Tankla juhatusse valitud Ülla Tamm on aktiivne Valgamaa noor, Merike Soomets on Tõrva Avatud Noortekeskuse juhataja ja Kaija Kõiv töötab noortejuhina. Põhjused, miks kandideeriti juhatusse, olid erinevad. «Soovin toetada Valgamaa noorsootöö spetsialistide enesekindlust, tulemuslikkust ja pädevuse tõusu. Olles ise uhke ja tulihingeline valgamaalane tahan motiveerida kogukondi, kes veel Val-

ILLUSTRATSIOON: Sandra Veski

gamaas ja noortega töös kahtlevad,» rääkis Kõiv. Tamm enda kandidatuuri ise üles ei seadnud, vaid seda tegi tema eest endine juhatuse liige Siiri Liiva. «Polnud kindel, kas soovin ikka nii suurt vastutust võtta. Selle töö tegi ära Siiri Liiva, kellel oli minusse usku ning arvas, et olen õige inimene juhatusse,» kommenteeris Ülla

Tamm. «Juhatuses olemine annab minule eelkõige numbritega hästi läbisaamise kohustuse, sest märkamatult sain määratud finantsolukorra eest vastutajaks. Kuna tegemist on maakondliku organisatsiooniga tuleb enda sõnumite ja tegevustega jõuda laiema inimhulgani kui võib-olla

eelnevalt oma külas asjatades. Loodan, et suhtlemine erinevate tähtsate inimestega muutub peagi kohustusest meelepäraseks vajaduseks,» tõi Kõiv näiteid uutest kohustustest. Ülejäänud kohustused ja ülesanded võtavad uued liikmed jooksvalt üle selle järgi, mis valdkond kedagi kõige rohkem huvitab. Siiri Liiva, Lauri Drubinš ja Marek Mekk - Tankla eelnev juhatus, pole kuhugi kadunud. Nemadki jäävad Tankla tegemisi toetama ja koordineerima. «Oleme kolmekesi juba 2 aastat Tanklat vedanud ja nüüd oli aeg natukene verd vahetada ning teistele võimalus anda,» rääkis Siiri Liiva. Liiva jääb edasi Noorteleht Tankla mentoriks, Tankla pressiesindajaks, projekti juhiks ja EVS koordinaatoriks. Marek Mekk jääb Tankla passi tegemisi koordineerima veel pooleks aastaks ja samuti Tankla lehe mentoriks.

Eluks vajalikud teadmised leiad Punasest Ristist Keidy Säinas reporter

keidy@tankla.net

Punase Risti kohta on levinud arusaam, et tegu on kiirabiga, aga nii see tegelikult pole. Eestis on suurem rahastus kiirabil ning Punane Rist on vaid vabatahtlik organisatsioon, milles tegutseb ka suur hulk noori, kes õpivad näiteks elustamist ja mängivad ka esmaabi mänge. Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi ja Läti Punase Risti Valka Komitee ühise projekti «Piirideta integratsioon» eesmärgiks oli koolitada Eesti ja Läti PR (Punase Risti - toim) vabatahtlikke. Projekt teostus integratsioonilaagri «7 põhiprintsiipi» läbiviimisena Valgamaa Punase Risti Seltsi baasil 06.-19.08.2012, milles osales 11 PR vabatahtlikku. Laagris osalejad koostasid rühmatööna 2-päevaseid laste päevalaagrite tegevuskavasid ja esitlesid neid. Annetatud asjadest komplekteeriti ühiselt heategevusloterii «Ranits» ning korraldati selle müük PR logoga telgi all vanavaralaadal. Kõik asjad õnnestus maha müüa ning saadud tulust osteti ranitsad, ja ka nende sisse mõningaid koolitarbeid. Valgas 15. septembril toi-

KOMMENTAAR

Tõlliste noored Kaarin Granovski (vasakul) ja Egle Kõvask pälvisid fotoga «Väikestviisi kõrgusekartlikud neiud said hakkama! Kui Sina oled sama julge, tule meile järgi, tagatud on turvalisus ja palju naeru!» Otepää Seikluspargi korraldatud fotokonkursil esimese koha.

INFO

%

UUDISED 3

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Kadri Talvik

Punase Risti vabatahtlik Punane Rist annab mulle võimaluse ühiskonnale midagi tagasi anda. Kõige meeldivam selle juures on, et kui me näiteks lastekodus külas käisime, siis oli nii hea tunne näha neid naeratamas ja küsimas, kuna me jälle tagasi tuleme. Inimeste aitamine lihtsalt tekitab hea tunde.

munud Punase Risti koosolekut alustasid noored rõõmsalt üksteist jälle üle pika aja tervitades. Koosolekut viis läbi Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi sekretär Aina Pääro. Õhkkond oli vaba ja täis sõbralikku energiat. Seejärel rääkisid 30. juuni - 9. juuli Saksamaal käinud kaks Punase Risti noort Aivi Bõstrova ja Kadri-Triin Kattai enda muljetest ja näitasid ka teistele liikmetele reisist pilte. Kõik kuulasid huviga. Peale selle külastavad noored nii hooldekodu inimesi kui ka Taheva väikseid lapsi. Samuti käiakse koolides erinevatest õpetlikest teemadst rääkimas. Kui on soovi Punase Ristiga liituda, siis iga kuu esimesel esmaspäeval kell 9.00- 18.00 on avatud uste päev ja noorte infotunnid toimuvad iga kuu teisel reedel algusega kell 16.00 Valgas J. Kuperjanovi 3A- 34 hoones.

Punane Rist seletab, kuidas käituda õnnetusse sattumise korral.. FOTO: Erakogu

Punase Risti jaoks on oma tegevuse tutvustamine erinevatel üritusel väga olulisel kohal. FOTO: Erakogu


4 VABA AEG

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Valgamaa tähistas 92. sünnipäeva Grete-Laura Loo reporter

gretelaura@tankla.net

28. septembril Valgas toimunud Ahhaa Teadlaste Ööl pidid noored mängu «Kultuurisild Valga-Valka» raames ehitama spagettidest kahe tooli vahele meetrise silla, abiks ainult kuumliim. Lisaks pastatoote kokkuliimimisele pidi see pärast kannatama ka tikutoosi raskust. FOTO: Ülla Tamm

NOORTEPROGRAMM EUROSCOLA ON TAAS PLATSIS Ingrid Susi reporter

ingrid@tankla.net

Algab selle sügisene Euroscola konkurss, milles osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 24-liikmeline klassi- või koolikaaslaste õpilasgrupp. Euroscola

on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele. Ühel korral aastas toimub Euroscola ka põhikooli vanemale astmele. Konkursist saavad osa võtta selle kooli noored, kes pole kahe aasta jooksul konkurssist osa võtnud. Osaleda saavad kõik 16-18aastased noored.

Huvilistel tuleb kirjutada projekt ühel etteantud teemadest: 1) Minu võimalused Euroopas 2) Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta 2012. Mida tähendab aktiivne vananemine Teie jaoks? 3) Euroopa kodanike aasta 2013. Millised on kodaniku õigused? 4) Keskkond ja taastuvenergia. Tuua ideid selle kohta, kuidas muuta inimeste käitumist, keskkonda ja säästvat energiat. Milliseid initsiatiive ootate Euroopa Parlamendilt? Projektis võib olla: - Audioklipp, mis peab olema vähemalt 3 minutit pikk. - Artikkel või fotoreportaaž läbiviidud üritusest. Artikkel peab olema vähemalt 400 sõna pikk, kuid mitte rohkem kui 700 sõna. - Plakat, mis võib olla joonistatud, maalitud või tehtud kollaaži tehnikas, ja peab olema kas A4 või A3 formaadis. Projektis peab olema: - Käsikiri, milles noored on välja toonud, millel projekt põhineb. Konkursi lõpus selguvad üheksa kooligruppi, kes saavad võimaluse 2013. aasta kevadel osaleda Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteprogrammis Euroscola. Parimad tööd avaldatakse Euroopa Parlamendi kodulehel http://europarl.europa.eu. Konkursi kohta leiab rohkem infot http://bit.ly/Ribcnq. Tööde esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2012.

TRIKIRATTASPORT – MIS SEE ON? Madis Mumm

ekstreemsportlane toimetus@tankla.net

Enamus inimesi peab trikijalgratastena silmas BMX-e, aga minu puhul on asi natukene keerulisem, sest sõidan hoopis MTB-ga. Mis on nende vahe? Suurim vahe on rataste (velje) suurus, BMX-il on see 20 tolli, MTB-l 26 tolli (vahel 24 tolli). MTB-ga on suurusest tulenevalt natuke raskem trikke teha. Väga paljud BMX-i sõitjad kasutavad peege ehk väikseid torusid, millega saab erinevate objektide peale grind’ida (libistada - toim). MTB-del üldreeglina peege ei kasutata. Enamus trikke siiski kattub. Nii BMX-il kui MTB-l on madal ja tugev raam, lai leistang ning tugevad veljed. Jupid on kallid, tugevad ja kerged. Trikirataste kaal jääb 10-12 kg vahele. Kasutatakse tagapidurit või sõidetakse piduriteta. See spordiala kujutab endast peamiselt trikkide tegemist kas siis tänaval (street), trikirattapargis (skatepark) või mullahüpetel (dirt). Loeb nii triki raskus, stiil kui ka triki sooritamise «puhtus».

Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul moodustati 6. septembril 1920. aastal. Maakond on oma sünnipäeva alati väärikalt tähistanud, erandiks ei olnud ka tänavune aasta. Tähtpäeva vääriliseks tähistamiseks toimusid Valgamaa koostöömängud, mida peeti maakonna kolmes arengupiirkonnas: Tõrvas, Valgas ja Otepääl. «Kui tavapäraselt arvatakse, et sünnipäeval peab olema uhkelt kaetud laud, siis meie lähenemine oli teistsugune. Otsustasime sünnipäeva tähistada humoorikate, kuid koostööd nõudvate mängudega,» ütles koostöömängude üks korraldajatest, maavalitsuse avalike suhete juht, Kaja Mõts. Mängud mõeldi välja ühise laua taga, suurimaks ideede generaatoriks oli Siiri Põldsaar. Seega oli mängude märksõnaks koostöö, seda nii noorte kui eakate, riigi ja kodanike, omavalitsuse ja elanikkonna vahel. Neljaliikmeline võistkond sai proovile panna oma liikmetevahelise koostöö, mängides käteräti võrkpalli, pime penaltit, tigeda linnu ragulkat ja ajugümnastikat rakendades ristsõna lahendada. Kõikide võistluste punktid liideti ja selgitati välja auhinnalised kohad. Reeglid nägid ette, et kui esikolmikus jäädakse kohti jagama, siis visatakse järjestuse väljaselgitamiseks täringut. Võitjaks suuremate punktide saaja. Nii juhtus Tõrvas ja Otepääl, kus auhinnaline koht selgitati välja täringut visates. Pidupäeva tähistamine algas juba kolmapäeval (5. septembril), kui toimusid põnevad mängud Tõrvas, neljapäeval olid need aga Valgas ja reedel Otepääl.

Maakonna koostöömängudel osales üle 200 valgamaalase

«Loomulikult on oht, et uue ideega alati kaasa ei tulda. Mängud olid väga vahva sisuga ning kui mängureeglid paberil, kutsed välja saadetud, jäime huviga ootama registreerujaid. Esimesed kolm võistkonda pani välja TANKLA, järgnesid omavalitsuste ja ettevõtete võistkonnad — see oli juba paljutõotav. Kokku osales mängudel üle 200 valgamaalase. Tõrvas ja Valgas oli registreeritud 15, Otepääl 22 võistkonda,» kommenteeris Kaja mängude edukust.

Vastaste juhendamise segamisel oli võimalus oma hääl ära karjuda.

Käteräti võrkpall nõudis meeskondadelt koostööd ning üksteisega arvestamist. FOTO: Ülla Tamm

Noorte - ja karjääriinfo spetsialist Tuuli Mekk, kes samuti korraldajate tiimis, ütles, et koostöömängudel oli üllatav osalejate hasart võistluse võidu nimel. «Humoorikate mängudega kaasnes mõnus võitlus ja esikohale tulek oli meeskondadele oluline. Jälgiti konkurente, õpiti teiste vigadest ja pingutati parima tulemuse nimel. Meeldiv on teada, et mängud meeldisid osalejatele ja neid rakendatakse tulevikus ka erinevates ettevõtmistes, näiteks kooli üritustel,» muljetas heatujuline Tuuli.

Koostöös peitub võit

Olgu siinkohal öeldud, et ka mina osalesin, kuigi, jah, mängudele registreerima kohe ei tormanud. Pigem suhtusin sellesse väikese skeptitsismiga.

FOTO: Ülla Tamm

Kurja linnu ragulka tekitas raskusi nii noortele kui ka vanematele. FOTO: Ülla Tamm

Seda enam, et 7. septembril, kui üritus Otepääl toimus, oli ilm vihmane. Mõtlesin, milleks mulle see kõik, kindlasti on igav ja külm hakkab ka. Kui aga kooliraadiost selgus, et Otepää gümnaasiumil on plaanis sünnipäeval osaleda, siis panime sõpradega võistkonna kokku. See oli päeva parim otsus! Mängud algasid ristsõna lahendamisega. Korraldajad lubasid spikerdada, kasutada kõikvõimalikke abivahendeid. Uskuge mind, nutitelefoni kasutus tõi vähemalt meile 12st võimalikust punktist 11. Mängud olid vahvad ja meeskonna koostööd oli tõesti vaja. Päeva tegi lahedaks veel mängude moderaator Lauri Drubinš, kes huvitavaid intervjuusid tehes ja huumorit külvates kõigi tuju üle-

val hoidis. Meie võistkonnaga juhtus iseäralik saatuse keerdkäik, et jäime jagama III kohta. Nii tuli anda oma saatus täringute kätte. Süda puperdas, pöidlad olid pigistusest tuimad ja täringud keerlesid kui aegluubis. Öeldakse, et neljas koht on kõige valusam kaotus, seda ta on, sõna kõige otsesemas mõttes. Hing ihkas enamat, siiamaani ihkab. See hasart, mis meid haaras, oli nii ootamatu ja võimas, et III koha kaotus tõi nukruse hinge. Mind üllatas korraldajate rõõmsameelsus ja positiivsus. Kokkuvõttes tuleb öelda, et päev oli igati korda läinud, ja kui Valgamaa saab jälle aastake vanemaks, siis teadke, et meie kindlasti osaleme järgmistel mängudel!

Kuidas sisustad oma vaba aega? Küsitles: Egle Kõvask. Fotod: Erakogu.

FOTO: Erakogu

Trikirattaga sõitmine on muidugi ohtlik, sest sageli hüpatakse üsna kõrgele või kõrgelt, ja kukkumised on igapäevased, sellega peab arvestama. Endas peab kindel olema ja hulljulgeks ei maksa minna. Sageli on trikk ise kerge, aga trikisooritamise koht on keeruline või kõrge. Kaitsemetest peaks kindlasti kandma kiivrit ning sääre- ja põlvekaitsmeid.

Birgit Hainsalu (16, Puka)

Vaba aega eriti palju ei olegi. Enamus ajast kulub õppimisele ja kui on vaba aega, olen arvutis või sõpradega väljas. Käime sõpradega mööda poode, teeme pilte, naerame palju. Kui ilm lubab, käime ka rulluisutamas ja ujumas.

Mairo Järv (14, Valga)

Vaba aega peale kooli on palju. Sisustan seda enamasti käsipalli trenniga, mis toimub viis korda nädalas. Treeningud kestavad umbes poolteist tundi. Peale seda saan isaga õppesõitu teha. Õhtupoolikutel asun õppima.

Merje Tiirmaa

Älis Maran

Kooli kõrvalt on mul vaba aega väga vähe. Kui enamusel on niinimetatud ajaröövliks arvuti ja internet, siis minu puhul on selleks pigem muusika, sõbrad, pere ja sport. Kuna õpin kodust eemal on minu nädalavahetused sisustatud perekondlike asjatoimetustega.

Mul on palju vaba aega ja veedan selle tavaliselt koos sõpradega. Käime jalutamas ja külastame külakeskust, kus veedame aega jõusaalis jooksulindil joostes ning vahelduseks ka mängime. Kõige rohkem meeldivad rahvastepall, õhuhoki ja piljard. Vahel oleme ka arvutis.

(17, Hummuli)

(12, Taheva)


KIREV ELU 5

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Noortebänd She Walks Drunk on hakkamist täis Ester Kaasik reporter

ester@tankla.net

She Walks Drunk on metalcore-stiili viljelev muusikuterühm Valgast. Bändi loomise eesmärgiks oli puhtalt lõbu ja sõpradega ajaveetmine. Nende loomingus võite leida palju keerukaid rütme, rohkelt meloodiat, madalaid riffe ning võimsat elamust. Bänd alustas oma tegevust 2006. aasta 1. septembril. Liikmeid on bändis viis: Kevin Kangur (trummid, abivokaal), Ainar Pikk (kitarr), Robert Valner (kitarr), Olev Golev (basskitarr, abivokaal), Siimo Vendt (vokaal).

Segadused liikmete ja nimega

Neil on tekkinud igasuguseid segadusi ning täbaraid olukordi seoses liikmetega. Alguses oli väike probleem uue kitarristi leidmisega, kuni lõpuks liitus nendega Siim Sillamägi, kelle mõne aja pärast vahetas välja aga Ainar. Kord oli neil ka probleem vokalistiga, kes samal ajal, kui neil Tartus esinemine oli, ise Valgas viibis, ja selle tõttu jäeti esinemine ära. Kuid peagi leiti Siimo ja kõik toimis. Nime saamine toimus pooljuhuslikult. Kuna eelnevalt oli kasutusel teistsugune nimi, mis aga polnud bändi liikmete jaoks enam just kõige sümpaatsem, hakati mõtlema nime vahetusele. Kellelgi aga häid ideid ei tulnud. Ühel õhtul sõbra pool istudes tuli asi jälle teemaks ning sõber lihtsalt pakkus, et pange She Walks Drunk, ja kuna see nimi sobis kõigile, siis oligi otsustatud.

Bändi liikmed Olev Golev (vasakult), Robert Valner, Ainar Pikk, Siimo Vendt ja Kevin Kangur.

Bändi sisekliima on väga hea

Lugude loomine võib kaua võtta. Alguses peab ühel viiest liikmest hea idee tekkima, mille ta kiiresti üles kirjutab, misjärel hakatakse seda üksteisele saatma ning korrigeerima, kuni lõpuks ongi valmis. Vahel võib kogu

protsess võtta ligi pool aastat. Bändi suurimaks mõjutajaks on nemad ise. Nad lihtsalt ei taha lasta kellelgi teisel end mõjutada, sest see muudaks nende muusika mõjutajate sarnaseks. Lõbusaimad olukorrad tekivad alati just tuuride ajal. Tullakse mingile totrale ideele, mida ka

kohe täide hakatakse viima. Suhted omavahel on päris head. Tülid tekivad harva ja needki on vaid väiksed äkktülid, mis ruttu üle lähevad, keegi pikalt vimma ei kanna. Tavaliselt ollakse ikka igapäevaselt koos, tehakse nalja, nauditakse head seltskonda.

FOTO: Erakogu

Bänd võtab puhkuse

Kõige rohkem uhkust tunnevad nad selle üle, et bänd on nii kaua püsinud, sest pole seegi harv, kui noortebändid ühe-kahe aastaga läbi põlevad. Hoolimata sellest, et nüüd võtab bänd umbes aastase puhkuse, kuna kooli kõrvalt pole just kõige rohkem

aega pilli harjutada. Kui kiire aeg mööda saab, hakatakse jälle uue hooga peale. Võrreldes algusega, läheb poistel hoopis paremini. Vaadates nii nende fänne, esinemisi kui ka lugusid, siis väike ooteaeg fännidele loodetavasti väga liiga ei tee.

OTEPÄÄ NOORED MUUSIKUD KÜLASTASID BULGAARIAT Seiko Kuik reporter

seiko@tankla.net

Pubi Juudase all asub Tõrva Keki Konsum.

FOTO: Ülla Tamm

PUBI JUUDAS OOTAB MUUSIKUID Mari Kornel reporter

mari@tankla.net

Pubi Juudas on Tõrvas asuv meelelahutust pakkuv paik, mida külastavad peamiselt 18.-30. aastased noored. Külastajate vanus oleneb peo iseloomust, kuid pubi omanikud üritavad pakkuda igale vanusele ja maitsele midagi. Toimuvad ka kontserdid kaks kuni kolm korda kuus, kus esineb 2-3 bändi. Kontserdid on vanusepiiranguga 16+ ja 18+, täpsema info jaoks peab jälgima reklaami. Pubi rahastab Eesti Töötukassa, Valga Leader programm Tugev Tegija ja Tõrva Linnavalitsus. Ilma projektirahadeta pubi ei eksisteeriks. Pubi Juudase omanikud on Tarmo Lemetti ja Elton Pullerits, kes on 26aastased Tõrva noored. «Minu moto on see et, kui ise ei tee, siis ei tee keegi ja ega kõik musta auku minna ei saa,» kommenteeris pubi loomist Tarmo. Kontseptsioon on tulnud paljudelt, kes on abis käinud jõu ja nõuga. Pubi kujunduse teostas aga Heigo Heinleht, kes oli siis

Tõrva Gümnaasiumi abiturient. Pubi esimene testkontsert oli eelmise aasta novembris, kuid regulaarselt avatud on nad olnud selle aasta veebruarist. Juudase idee sai alguse Tartus pubis Underground ja pubi üks omanikest Tarmo Lemetti mõtles, et oleks lahe, kui Tõrvas oleks ka selline ajaveetmiskoht. Töötukassa pakkus toetust ning nii pubi sündiski. Juudases saavad esineda nii noored ja äsja alustanud kui ka Eestis juba tuntust kogunud ja läbilöönud artistid. Kui te tahate jagada oma muusikat, siis on see võimalus olemas. Tuleb kirjutada e-mail aadressile pubijuudas@ pubijuudas.eu. Muusikastiil ei ole oluline, võetakse vastu ning pakutakse kõrvale hellust rokist polkani. Pubi Juudase all asub Tõrva Keki Konsum ja siiani pole poega probleeme tekkinud. Esinejad lähevad tavaliselt peale kell 22.00, siis on Konsum juba suletud, soundchecki on minimaalselt kuulda ning üritusi korraldades, toovad nad poelegi kasu. Rohkem informatsiooni saab Facebookist või Pubi Juudase kodulehelt www.pubijuudas.eu

Seitsmel noorel, kellest kuus elavad Otepääl või selle ümbruses, avanes võimalus osaleda Balkani Noortefestivalil 12.-17. september Sandanskis, Bulgaarias. Üritus aitas luua tutvusi noorte eurooplaste vahel, jagada kogemusi ja kogeda meeskonnatööd, heita pilku teistele euroopa kultuuridele. Festivali raames esinesid hiphoptantsijad, poplauljad, rahvatantsijad, tänavakunstnikud ja muusikud. Peale Eesti poiste, kelle hulka kuulusid Sten Aavik, Valdo Plinte, Ardi Uprus, Andreas Nigol, Martti Kõiv ja Seiko Kuik, särasid laval Türgi, Malta, Suurbritannia, Bulgaaria, Läti ja Itaalia ansamblid. Grupijuhina oli kaasas Otepää Avatud Noortekeskuse juht ja liider Kadri Orav. Tantsijaid, kunstnike ja lauljad leidus Albaaniast, Serbiast, Makedooniast ja teistest Balkanimaadest. Eesti kollektiiv mängis festivali kolmandal päeval raskemat muusikat, mis võeti kuulajate poolt soojalt vastu. Hiljem astusid üles muusikud Türgist ja Lätist, kes pidid nägema kurvastuseks lahkuvat publikut. Pärast bände täitsid lava tuletantsijad ja eredad leegid, terve amfiteater oli täitunud hirmuga lahtise tule ees. Kohaletulnud noortel oli

võimalus külastada Melnikut - turismilinna Kreeka piiri lähedal. Maarjamaa lapsed nägid Eestis puuduvaid asju: mägesid ja mägikitsi. Noored ei teadnudki, mis oli üllatavam, kas mäed või nendel ronivad sõralised.

KARIKATUUR: Keidy Säinas

«Saime motivatsiooni selleks, et ise Otepääl noortevahetus korraldada.» Festivali viimasel päeval astus lavale kõikide osalenud riikide ühisansambel, mis esitas kohapeal valminud loo. Eestlaste lippu hoidsid grupeeringus kõrgel Ardi, Sten ja Seiko. Peale lõppkontserti tutvuti viimast korda Sandanski ööeluga ning järgmine päev asuti Sofia poole teele. Sofias kohtusid noorukid bulgaarlastega, kellega saadi tuttavaks Lätis, kus viidi läbi samalaadne projekt. Minibuss meeneid tulvil, hakkasid eestlased Otepää suunas sõitma. 35 tundi ja ligi 3000 kilomeetrit hiljem jõuti Eesti pinnale, kus Bulgaaria päikese ja 32 soojuskraadi asemel tervitas neid põhjamaine tuul ja vihm. Saime palju uusi kontakte ja motivatsiooni selleks, et ka ise tulevikus Otepääl üks meeldejääv noortevahetus korraldada.

MIS VIIB NOORED VÄLISRIIKI TÖÖLE? Egle Kõvask reporter

egle@tankla.net

Suvevaheaeg on enamasti periood, kus noored otsivad omale tegevust: kes puhkust, kes vabatahtlikku tegevust, kes tööd. Paljud noored asuvadki suvel välismaale tööle. Meie üheks lähimaks naaberriigiks on Soome, kus suurem osa eestlasi töötab. Uurisime mõningatelt noortelt, mis võlud on Soomel, et just sinna kiputakse. Rain Savi on 20-aastane Valga noor, kes on oma praegusel alal töötanud vaid poolteist kuud, ent Soomest ära tulemise mõtet veel ei ole. «Olen Soomes kaevekopa peal tööl, see tähendab, et teen metsas metsaistutajatele mättaid,» selgitas oma tööd välismaal Rain. «Mulle meeldib töö, mida teen! Selle töö juures on positiiv-

ne, et oled kogu aeg liikvel. Teed ühel positsioonil töö ära, kolid kopaga uude kohta, ning kunagi ei tea, mis sind seal ees ootab.» Lisaks kopajuhi tööle tegeletakse ka muuga. Rasmus Põldsepp on Soomes töötanud nüüdseks viis kuud ning tema peamiseks ülesandeks on tellingute ehitamine. Mõlemad noormehed töötavad Soomes sellepärast, et sealne palk on suurem. «Soome palgad on Valgamaa palkadest kohe kindlasti mitu-mitu korda suuremad,» lausus Pukast pärit Rasmus. «Muidugi on Eestis odavam elada: siinne toit ja majutus on odavamad,» lisas Rain. Noormehed sõnavad kui ühest suust, et kui töö on käpas, siis ei pea suurt vaeva nägema. Teed ettenähtut. «Samamoodi on ka Valgamaal, kui sa oled asjas uus, siis pead ikka rohkem vaeva nägema, aga kui amet selge, oskad tööd kiiremini teha.»


6

RANITS

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Kairi Piir reporter

kairi@tankla.net

Valga Põhikoolis õpib umbes 850 õpilast ja töötab 82 õpetajat ning just need arvud teevadki Valga Põhikoolist Eesti suurima põhikooli. 2010. aasta seisuga oli see tiitel veel Tallinna Rahumäe Põhikooli käes, kus õppis tol hetkel umbes 650 õpilast ja töötas 41 töötajat. Tankla tegi intervjuu Valga Põhikooli direktori Tarmo Postiga.

Kui kaua Te olete direktor olnud?

Alates 2003. aastast, ehk siis nüüd algas üheksas aasta.

Valga Põhikooli direktor Tarmo Post. FOTO: Egle Kõvask

Mis meeldib Teile direktori ameti juures kõige rohkem?

Vaatamata sellele, et üha enam võtab Internet võimust, usaldab õpetaja Laine siiski vaid käsitsi kirjutatud infot. FOTO: Ülla Tamm

tegevtoimetaja ylla@tankla.net

Valgamaal on kõikides koolides põnevad ning huvitavad õpetajad. Seekordne Tankla leht tutvustab teile Tõrva gümnaasiumi geograafiaõpetajat Laine Tangsood. Ta pole mitte ainult tavaline õpetaja, vaid lisaks sellele ka kirjutab raamatuid ja näidendeid, on käinud mälumängudes «Kuldvillak» ja «Kes tahab saada miljonäriks?». Laine on valitud 14 korda Tõrva gümnaasiumi populaarseimaks õpetajaks. Intervjueerimise päev oli Lainele eriline veel tänu ühele sündmusele - ilmus ta teine raamat, «Tagasi koju». Raamat, mille autoriks on perekond Tangsoo, põhineb tõestisündinud lool. Geograafiaõpetaja ameti juures on tema arvates vajalik hea kujutlusvõime, sest ega igale poole reisida ei jõua, tuleb ise fantaseerida. «Tahaks ära käia Tahitil ning Hispaanias. Muidugi võib Pariisi ja Moskvasse alati uuesti minna,» räägib Tangsoo oma salasoovidest. Olles ise osalenud erinevates mälumängudes, korraldab ta neid ka ise koos Siim Ausmehega. Turniiri on korraldatud juba aastaid ja mida aeg edasi, seda populaarsemaks need muutuvad.

Tõrvapotti kinni ja enam lahti ei saa

Tõrvasse tööle sattumine olin Laine arvates saatusega ette määratud. Kui ta otsis kooli, kuhu minna tööle, siis otsustas vaadata, mis Tõrvas pakutakse. Peale töövestlust koolis avastas ta, et bussid enam Tartusse tagasi ei liigu, sest libedate teede tõttu oli buss Pärnu juures kraavi sõitnud.

«Tahaksin ära käia Tahitil ning Hispaanias. Muidugi võib Pariisi ja Moskvasse alati uuesti minna.»

Tarmo Varov

(9b. kl õpilane, 15) Ütleks, et üks parimaid õpetajaid üldse. Midagi õppimata jääb, või ei jõudnud, siis on ta vähemalt leebe ja ei käi sellega pinda, vaid laseb teine kord teha. Tal on alati nalju rääkida ning kutsub õpilasi hüüdnimedega.

Jäin siia kinni nagu kärbes liimile,» kirjeldab õpetaja oma Tõrva kooli sattumist. Töötades ligi pool oma elust õpetajana, on tal kujunenud juba omad nipid, kuidas õpilased end kuulama panna - ta lihtsalt räägib nad surnuks. «Harilikult ikka kuulatakse, kui õpetaja räägib millestki põnevast. Haukuv koer ei hammusta, rääkiv õpetaja ei küsi,» sõnab Tangsoo. Lisaks sellele, et teda on valitud korduvalt Tõrva gümnaasiumi populaarseimaks õpetajaks, on ta samuti ka veel Aasta Õpetaja 2005. Tema sõnul sellest enam kõrgemale pürgida pole võimalik.

Ka õpetajad käivad Facebookis!

Lisaks geograafiale annab Laine koolis veel majandust, õpetab huvilistele prantsuse keelt ja on näiteringi juhendaja. Koolis töötamise pluss ta sõnul on see, et noortega iga päev koos olles tunned end ka nooremana. Kuna õpetajad käivad ka ajaga kaasas, siis pole see mingi ime, kui neil on ka Facebooki konto. Tangsool on rääkida mitmeid humoorikaid lugusid sellest, kuidas õpilased rumalalt vahele jäävad. «Sa puudusid, sest magasid kodus. Olid kell kaks öösel Facebookis,» kõneleb õpetaja. Samuti sattus ta juhuslikult lugema seda, kui kiideti teist inimest referaadi tegemise eest. Selle peale Tangsoo oli küsinud, et ega jutt ei käi geograafist ning kommentaariks tuli «fail». Geograafiaklassi minnes võib iga päev kohata tahvlinurgas mõnda uut tsitaati. Õpetaja ütleb, et ega ta sinna kõike ka ei kirjuta, igas tsitaadis peab olema ikka mõte. Tangsoo enda elu moto on: «Sa saad kõike mida tahad, ainult pärast mõtled, kas sa seda ikka tahtsid.» Seega tuleb oma soovidega ettevaatlik olla.

KOMMENTAAR

Ülla Tamm

KOMMENTAAR

14kordne populaarseim õpetaja matkab reaalsuse ja fantaasia piirimail Kadri Uuspalu

(endine õpilane, 20) Tangsoo oli mu klassijuhataja 3 aastat ja selle ajaga suutis ta mu südamesse pugeda. Ta on üks rõõmsameelsemaid õpetajaid keda ma tean, ta oskab hästi õpilastega suhelda ja huumorimeel on tal ka hea. Tema tunnid olid alati huvitavad ja lõbusad.

Alati abivalmis küülikukasvataja Õpetaja üheks meelistegevuseks on talus maatööde tegemine. Kõige mõnusam on seal suvel, siis saab linnakärast eemale. Samuti meeldib talle metsas käia ja seal marju või seeni korjata. Kuna Tangsoo on alati abivalmis, siis kuuldes, et ta kolleeg polnud veel metsa seenele jõudnud, pakkus ta oma abi. «Pesuvanni täit seeni nähes, vajus ta nägu väga pikaks, selle asemel, et rõõmustada,» kirjeldab õpetaja oma lahkust. Igahommikune rituaal on koeraga jalutamine ning jänestele värske heina korjamine. «Igal hommikul jookseb jänes ukse peale vastu ja vaatab, et mida sa nüüd mulle tõid,» räägib Tangsoo oma väiksest koduloomast. Nii talus kui ka Tõrvas korteris on tal jänesed. Linnas on õpetaja küülikut pidanud juba 9 aastat. Otse loomulikult on ta lemmikloomaks jänes. Valgamaa noortele ta soovib: «Seadke endale kõrged eesmärgid, püüelge nende poole ja kasutage aega, sest iga raisatud minut, tund või päev, see on sinu enda elust ja ei tule tagasi!»

Oh, kõigepealt, mulle lihtsalt meeldib koolis. Ma usun, et kool on koht, kus saab muuta maailma paremaks ja maailma paremaks muuta saab läbi iseenda ja läbi õpilaste.Ma pean tunnistama, et isegi kui on rasked olukorrad ja rasked päevad, siis kooli tulen ma alati hea meelega ja hästi positiivselt. Töö on küll tihti raske, kuid stressi ei valmista ja elan üks päev korraga.

Kas unistasite juba lapsena õpetaja ametist?

Ei, kindlasti mitte. Minu isa oli tehnikaõpetaja ja ise ma õpetajaks kohe kindlasti ei tahtnud saada. Ma läksin kannustatuna pere ja isa soovist õppima tehnika eriala – energeetikat. Teisel kursusel avastasin, et tehnika ikka ei ole minu kutsumus ja ütlesin isale, et vahetan eriala. Läksin pedagoogikat õppima ja nii ta läkski.

Kas isa oli Teie otsusega rahul? Oli küll, jah.

Valga P on Eest

Praegu toimub osa õppetööst veel «valges majas», kuid uue

«Meie koolimaja saab kindlasti järgmiseks õppeaastaks 100% valmis.»

Senine Põhikool oli piisavalt väike, et Te tundsite õpilasi nii nägu kui ka nimepidi. Saaksite Te ka nüüd sellega hakkama?

Ma tundsin kõiki nime pidi, sest andsin 9-ndatele klassidele ajalugu läbi aastate, nii et praktiliselt viimasel aastal olid nad minu käe all. Kooli suuruse tõttu ma enam ajalugu anda ei saa, aga loodan, et nime

Endise mõisa te Põhikoolis pee Birgit Maranik reporter

birgit@tankla.net

Peagi 236-ndat sünnipäeva tähistav Palupera põhikool on üks Valgamaa pisikestest koolidest. Kooli küllaltki haruldane asukoht on mõisas. Hoones on varem asunud ka internaat. Hommikul kooli ette saabusin täpselt siis, kui tuli ka koolibuss. Paljud väiksed ja

suuremad õpilased astusid bussist välja ning läksid koolimajja. Sisse astudes oli kõik natukene hämar ja oli palju uksi ning ringisahmimist. Peagi nägin Palupera kooli õppealajuhatajat, kellega rääkisime natukene juttu, ning peagi asusin kuuendate ja viiendate klasside käsitöö tundi.

Heasüdamlikud ja teotahtelised õpilased

Klass oli väike. Meid oli seal kaheksa ning parajasti tehti kotti ja kooti sokke. Tüdrukud rääkisid enda esimesest septembrist.

«Meie koolimaja saab kindlasti järgmiseks õppeaastaks 100% valmis.»


Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

I N T S A R Esimesed tudengiseiklused.

7

FOTO: Erakogu

KOLUMN: TÄIESTI UUS PEATÜKK MINU ELUS

Põhikool ti suurim põhikool

el õppeaastal kolitakse hetkel renoveerimisel olevasse «punasesse majja».

ja nägupidi õpin kõiki tundma, sest kui suutis väejuht Aleksander Suur kogu oma sõjaväge nimepidi teada, siis 900 nime ja nägu peaks mulle meelde jääma.

Mis on Teie arvates Valga Põhikooli direktori tähtsaimad ülesanded?

Praegu tuleks tekitada ühtne kool, ühtne meeskond. Kindlas-

ti on see keeruline aasta, sellepärast, et meie kool on laiali seitsmes erinevas hoones, ja ma arvangi, et paljud õpilased ei tunnetagi, et me oleme üks koolipere. Nüüd peab tegema läbi tegevuste nii, et tekiks üks suur ja hea Valga Põhikool, kus oleks tugev meie tunne, ja õpilased tunneks uhkust, et nad õpivad Eesti parimas koolis.

FOTO: Egle Kõvask

Mida Te ootate tulevikult?

Kõigepealt ma ootan, et koolimaja remont saaks valmis. Selles mõttes olen ma hästi positiivne. Mõlema koolimaja remont on graafikus ja käib täie jõuga. Meie koolimaja saab kindlasti järgmiseks õppeaastaks 100% valmis. Tulevikus ootangi, et väga paljusid uusi ettevõtmisi saaks uues koolimajas teha. Hetkel on meil

ikkagi kitsikus: Lembitu tänaval puudub aula, spordisaal. Kõik ootavad maja valmimist. Sellel aastal tõesti teeme ettevalmistusi, et uus maja oleks ka uue sisuga. Muidugi tahaks ka, et õpilased oleks aktiivsed ja lööksid koolielus kaasa ning õpilaste loodud kooliajaleht hakkaks korrapäraselt ilmuma. Tankla on meile eeskujuks.

erritooriumil asuvas Palupera etakse põnevaid teemapäevi Neile meeldis, et kool oli väike ja nad tundsid juba alguses kõiki enda klassikaaslaseid. Aastate möödudes tuli välja ka üks peamisi väikse kooli võlusi – sa tunned tervet kooli ning pole võimalust ära eksida. Tüdrukud on uhked, et just nende koolis on väga palju erinevaid huviringe, näiteks robootika, kus õpilased seadistavad ja panevad kokku roboteid. Klaveriring, kus on võimalik õppida klaverit ja solfedžot ja eksami sooritamisel saada ka muusikakooli lõputunnistus. Peale nende on veel näitering, spordiring, loodusring. Poisid samal ajal tööõpetuses teevad mänguasju Hellenurme

lasteaeda. Jõulude ajal on viis viimast aastat kirjutanud eesti keele õpetaja näidendi ja kõik soovijad on saanud selles osaleda. Jõulude ajal sõlmitakse ka jõulurahu ja toimub jõululoos.

Rõhutakse tervislikele eluviisidele

Kooli ümbritseb ilus park. Koolist natuke eemal asub õpilaste sõnul maailma parim õunapuu, kus käiakse igal vahetunnil endale õunu toomas. Vahetunnid kestavad kümme minutit, söögivahetund aga 20 minutit. Sööki kiidavad õpilased väga ja kuna nende kool on ka tervist edendav kool, siis on menüüd vaheldusrik-

kad ning katsetatakse uusi asju.

Huvitavad teemapäevad

Edasi läksin üheksandate klasside eesti keele tundi, istusime ringis ja rääkisime juttu. Õpilased arvavad, et väiksemas klassis on parem õppida ja neile see meeldib. Keskendutakse ühele õpilasele rohkem. Pedagoogid on väga vastutulelikud ning aitavad alati. Õpilastel jagus õpetajate kohta vaid kiidusõnu. Koolis tähistatakse ka erinevaid päevi: tagurpidipäev, kus poisid riietuvad tüdrukuteks ning tüdrukud pois-

Foto: Internet

teks; tobedate rekordite päev, mis pakub palju rõõmu. Üheks ülesandeks oli näiteks sule õhus hoidmine puhumise teel. Veel käiakse paljudel väljasõitudel, kuna ühe bussi peale mahub peaaegu terve kool ära, siis on hea käia. On käidud paljudel matkadel, Pärnu veepargis ja Lätis ujumas. Palupera kool võib olla küll väike, aga seda külastades tundsin, et hingelt on see maja väga suur ja täis häid inimesi.

Sandra Pikk reporter

sandra@tankla.net

Kirjutan taustaks lugejatele, kes hoiavad Valgamaa noortelehte käes esimest korda, et olen endine Tankla peatoimetaja Sandra ja värske Tsirguliina keskkooli vilistlane. Pajatan järgnevas kolumnis enda elu täiesti uuest peatükist. Juba viimasel – abituriendiaastal oli mul siht silme ees, mida pärast keskkooli teha tahaksin. Nüüd, kus minu südamesoov on täitunud, võin austusega öelda, et alates sügisest õpin Tallinna ülikoolis ajakirjanduse erialal.

Külastus toimetustesse

Tallinna ülikoolis õpetatakse ajakirjandust esimest aastat ja eelkõige paelus mind õppekava lugedes kaasaegsus, praktilisus ja rahvusvahelisus. See olen ju täpselt mina – eluaegne humanitaar ja täiesti lootusetu akadeemik. Alates esimesest koolipäevast tundsin, et olen teinud täiesti õige valiku. Kusjuures, see polnud tüüpiline loengupäev, vaid infotund - esmapilgul mitte midagi ülipõnevat. Õppejõud Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi otsustasid aga infotunni lõpetada üllatusega ning nad viisid meid ekskursioonile majja, kus tegutsevad näiteks Eesti Ekspress, Maaleht, Delfi, Eesti Päevaleht ja veel mõned väiksemad toimetused. Hoolimata sellest, et olen näinud ajalehetoimetuste elu, lõi see melu mind pahviks. Kõik olid ninapidi koos ja tundus, et mida korralagedam laud, seda rohkem ajakirjanik keegi oli, kohv ja töö käisid ikka käsikäes, õhk oli paks, osadel oli

otsaette kirjutatud «olen väsinud, valan higi, verd ja pisaraid.»

Õppejõud on komöödiaartist

Meie kursus on nii värviline... igas mõttes. Ja kui lai nende kogemustepagas veel on! Kes on töötanud Äripäevas ja Postimehes, tublimad lähevad pärast kooli Delfi või Õhtulehe toimetusse ning nii mõnigi meist teenib lisaraha raadios töötades. Paremat seltskonda ei oskaks soovidagi. Kui rääkida loengutest ja õppekoormusest, siis sügissemestril pean täitma 44EAP. Kui vähegi kursis olla EAPdega, siis tõenäoliselt mõistate, et see on üpris suur arv. Hetkel käin kuulamas loenguid, mis on mulle kohustuslikud, vabaaineid pole aega võtta. Teisipäeviti on seetõttu ka kõige pikem päev: olen koolis kümnest hommikul kaheksa õhtuni. Eksamid algavad aga juba oktoobris. Loengud on nii põnevad! Hästi vahva on see, et õppejõud on tegelenud mitme erineva erialaga ja samas on tihedalt olnud seotud ajakirjandusega. Näiteks Eesti ajakirjanduse ajaloost räägib meile ERMi direktor Krista Aru. Ka Tiina Jõgeda on olnud nii raadios kui teles. Teatavasti Priit Hõbemägi ja Mart Raudsaare ajakirjanduslikust taustast võiksingi kirjutama jääda. Meid õpetab ka ameeriklane Scott Abel, kes on vabal ajal standup komöödiaartist. Tore, et meil mõni loeng ka võõrkeeles on. Pesitsen enda ühetoalises korteris ja harjun järjest enam pealinna eluga. Mulle pole ausalt öeldes kunagi Tallinn eriti meeldinud, aga iga päevaga avastan tema uusi võlusid. Ta on hakanud mulle ennast avama. Võiksin veel lehekülgede kaupa kiita Tallinna ülikooli ja pealinna elu. Kuid keda me petame – kodus on ju alati kõige parem!

OTEPÄÄ KOOL TÄHISTAB JUUBELIT Otepää gümnaasiumil täitub 6. oktoobril väärikas juubel. Möödub 105 aastat eestikeelse keskhariduse andmisest maal. Juubeliüritusele oodatakse endisi õpilasi, praegusi ja endisi õpetajaid ja koolitöötajaid. Külalistel on võimalik tutvuda kõikide kooli hoonete ja näitustega. Koolimaja uksed avatakse 15.00, kui algab registreerimine ja lendude kogunemine klassiruumides. Kell 17.00 algaval kontsertaktusel astuvad

üles paljud Otepää gümnaasiumi vilistlased tantsude ja lauludega. Kokkutulekul on võimalik soetada endale värske juubeliraamat ja selle ilmumist ka rahalise annetusega toetada. Osalustasu on 15€ ja see tuleks kanda enne kokkutulekut vilistlaskogu arveldusarvele 221020241411 (märksõnaks kokkutulek, osaleja nimi). Kohapeal tuleb pääsme eest tasuda 20€ (sularahas). Täpsem info ajakava kohta Otepää Gümnaasiumi kodulehel www.nuustaku.edu.ee.


8 MEEDIASILM VALGAMAA NOORED KOHTUSID MEEDIASEMINARIL Karl Karpov reporter

karl@tankla.net

13. septembril toimus Valga maavalitsuses koolinoorte meediaseminar «Minu teekond meediasse». Sinna kogunes 46 noort, kes olid seotud kas kooliraadio, ajalehe või televisiooniga. Selleks, et noored saaksid parema ülevaate meediast, oli seminarile kutsutud erinevaid kõnelejaid, kes oma ametit tutvustasid. Seminar algas tutvumismänguga ja sellele järgnesid Skype ülekanded, mille kaudu oma tervitussõnad edastasid Urmas Vaino ja Marko Reikop. Meelde tuli jätta see, et tegelikult loevad meediatööstuses väga palju tutvused. Edasi rääkisid oma ametitest Sirli Homuha, kes on ajaleht «Valgamaalane» peatoimetaja; Triini Saarma Ruut FM-ist ja Aet Arula, kes on raadios töötanud; Igor Taro, kes töötab ERR-is ja Kerli Adov, kes õpib Balti filmija meediakoolis. Tõrva Gümnaasiumi õpilane Urmo Kannukene ütles kommen-

FOTO: Timo Arbeiter

taariks: «Väga hariv ja sisukas üritus, sai tutvuda teiste koolide lehetegijatega ja jagada nendega ideid ajalehtede edasiarendamisest.» Edasi jagunesid noored töötubadesse ja said uusi ideid, nõuandeid ja juhiseid, kuidas arendada oma koolis kas ajalehte või raadiot paremaks või hoopiski luua oma kooli televisoon. Üheskoos sai veedetud üks meediarohke päev.

Noortelehe uus peatoimetaja Gertu Võsu.

reporter

keidy@tankla.net

Valgamaa noorteleht Tankla vahetas taaskord peatoimetajat. Sellest sügisest hakkab ajalehe töö eest vastutama endine tegevtoimetaja Gertu Võsu. Kuna lehe endine peatoimetaja Sandra Pikk lõpetas selle aasta juunis keskkooli ning nüüdsest jätkab õpinguid Tallinnas, ajakirjanduse erialal, siis ta arvas, et tal ei jätku piisavalt aega, et olla aktiivselt kursis lehe tegemistega. Kuna ülikooliõpigutele pühendumine hakkab võtma suurema osa Sandra ajast, siis pidas ta mõistlikumaks peatoimetaja ametist loobuda ning anda see suurepärane võimalus järgmisele inimesele. Täielikult aga Sandra ajalehe tööst ei eemaldu, vaid jätkab kirjutamist reporterina.

Kalev Härk (Valga linnapea): Loomulikult assotsieerub esimesena siiski tankimisjaam, kuid juba on tänu Tankla tublile tööle sinna kõrvale lisandunud noorteleht «Tankla» kuvand. Kunagi on ehk nii nagu mõistega «hiir», et kõigepealt tuleb kõigile silmade ette juhtmega, siis alles sabaga isend. Kalle Vister (Haridus- ja kultuuritalituse juhataja): Sõnaga «tankla» meenub mulle noorte koostöö, mida väljendatakse trükisõnas. Samuti noorte internetisuhtlus.

Kuidas on omavalitsus aidanud kaasa noorte ettevõtlikkuse arendamisele ja tegutsemisvõimaluste laiendamisele? Rain Ruusa (Karula vallavanem): Kuuldes sõna tankla näen vaimusilmas esmalt bensiinijaama.

Mida Te teate noortelehe Tankla tegevustest?

KH: Jälgin aeg-ajalt veebilehte tankla.net ja vaatan läbi ajalehe. Tanklal on tubli ja noor toimetus! KV: Olen kursis noortelehega Tankla. Loen, kui leht on toimetatud maavalitsusse. Olen ka noortelehe finantseerimise otsuste tegemisel kaasarääkija. RR: Tean, et noorteleht ilmub, kahte viimast numbrit olen lugenud. Lehe ilmumist rahastatakse LEADER programmi rahadega.

Millise hinnangu annate lehe senisele tegevusele?

KH: Aktiivne ja asjalik. Tulevikus võiks julgemalt käsitleda veelgi tõsisemaid teemasid. Näiteks noorte kuritegevus, alkoholism ja vandalism, või näiteks analüüsida omavalitsuste noortetegevusi. KV: Materjal on huvitav. Kohati tundub, et infot jagatakse ühe piirkonna põhiselt. Ehk on toimetajate nappus või sündmuste vähesus teistes piirkondades. Pole lehte selliselt analüüsinud. RR: Hoidun hinnangute andmisest.

KH: Valga linnas oleme vastu tulnud noorte soovile noortekeskuse iseseisvuse suurenemisele. Valgas on igal suvel vähemalt kaks õpilasmaleva rühma. Gümnaasiumis tegutsevad õpilasfirmad ja oleme valmis toetama nende tegevust ka edaspidi. Loodan, et ettevõtlikke ja tegutsemissooviga noori on rohkem. Kui nad oma ideedega meie juurde tulevad, siis küll me leiame, kuidas neid aidata. KV: On eraldatud VOL-i eelarvesse, omavalitsuste poolt noorte ettevõtmistesse ja tegevustesse. Loodud noortevolikogud, et noored saaksid osaleda kohalikus demokraatias. RR: Noorte käsutuses on ruumid nii Lüllemäel kui Kaagjärves. Tööl on noorsootöötaja.

Laineid hakkab lööma noorte oma televisioon Ester Kaasik reporter

ester@tankla.net

«Tankla TV – märka Valgamaa kogukondi» on üks projektidest, mis sai rahastuse Valgamaa Partnerluskogu kevadisest taotlusvoorust. Tegemist hakkab olema Valgamaa elu kajastava televisiooniga. Projektiidee järgi on Valgamaa jagatud kolmeks suuremaks piirkonnaks: Tõrva, Valga ja Otepää. Igal piirkonnal on oma kontaktisikud, kelle ülesandeks on leida meeskonda inimesed ning nendega koos tööd alustada. Kõigil kolmel piirkonnal on võimalus panustada oma materjaliga, et välja anda üks ja korralik saade igal kuul ehk 12 korda aastas. Meeskonnad vastutavad intervjueerimise, filmimise, monteerimise ja kõige muu eest, mis on saate jaoks vajalik. Esialgu on plaanitud valminud saateid hakata üles laadima videokeskkonda Youtube, kust on neid kõigil võimalik vaadata. Saated hakkavad peamiselt kajastama erinevaid Valgamaa sündmusi, mis on seotud noortega. Meeskondi ettevalmistav esimene koolitus on plaanitud sügise lõppu. Selle viivad läbi projekti algatajad Gertu Võsu ning Timo Arbeiter. Idee autori Timo Arbeiteri ar-

Esimesi katsetusi nii teoorias kui ka praktikas said noored teha meediaseminari töötoas, mida vedas Balti filmi- ja meediakooli tudeng Kerli Adov (pildil paremal). FOTO: Ülla Tamm

vates annab erinevate meediaväljundite arendamine juurde noortele võimalusi leida igale ühele midagi sobivat. «Kuna hetkel on olemas hästi töötav noorteleht, siis oleks õige aeg teha algust ka noortetelevisiooniga,» sõnas ta. Rahastust saadi PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informat-

siooni Amet) kaudu. Praeguseks on projekti rahadega soetatud kolm filmivat peegelkaamerat Canon 600D, kolm mikrofoni, spetsiaalne valgusti kaamerale, kolm mälukaarti ning diktofon. Kui sinul või su sõbral tekkis huvi olla Tankla TV käimalükkamise juures, siis võta ühendust

projektijuhi Timo Arbeiteriga (timo@tankla.net), kellele võiksid saata lühitutvustus (vanus, kool, elukoht, hobid, palju käid üritustel, millega tahaksid Tankla TV’s tegeleda ja lisa väike motivatsioonikiri). Kuna kohtade arv on piiratud, siis tee seda võimalikult kiiresti!

FOTO: Timo Arbeiter

NOORTELEHT LIIGUB VÄRVIKALT SÜGISESSE Keidy Säinas

Mis seostub Teile sõnaga «tankla»?

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Toimetuses tehtud hääletuse põhjal osutus uueks peatoimetajaks aga Gertu Võsu. Gertu õpib Balti filmi- ja meediakoolis audiovisuaalset meediat, kuid oma tulevikuplaanide kohta ta päris kindlat vastust veel anda ei oska. «Kogu telemaastik on mind terve elu köitnud ja ilmselt leiab mind ühel päeval just täpselt kuskilt sealt». Tanklasse sattus Gertu tänu esimesele peatoimetajale ja praegusele noortelehe mentorile Siiri Liivale, kelle kirja ta ühel päeval oma postkastist avastas. Siiri uuris, kas neiut huvitaks noortelehega liitumine. Lepiti kokku kohtumine, joodi kohvi ja räägiti ajakirjandusest ning muudest maailma asjadest. Järgmisel koosolekul oligi Gertu kohal. Tänaseks on sellest hetkest juba möödas peaaegu aasta.

Kuidas rakendavad noored ennast Tanklas? Elen Liigus reporter

elen@tankla.net

Tegevtoimetaja vastutab toimetuse igapäevase töö eest ja vaatab, et reporterid kirjutaksid õigeaegselt oma artiklid ära. Annab juhiseid teistele toimetajatele ning abistab lugude tegemisel. Lisaks ta koostab lehe kava ja maketi. Meie tegevtoimetajaks on Ülla Tamm. Küljendaja tööks on teha valmis lehe kujundus ja paigutada artiklid vastavalt eelnevalt kokkupandud maketile. Küljendaja töö on aeganõudev ja täpne. Meie küljendajad on Merlika Hüdsi ja Timo Arbeiter. Keeletoimetajate ülesanne on kontrollida üle lehte minevad artiklid. Parandada lauseehitust ja kontrollida õigekirja. Keeletoimetaja peab kontrollima üle kõik artiklid ja tundma väga hästi keelereegleid. Peale artiklite toimetamist lähevad lood küljendajale.

Meie keeletoimetajad on Rando Liiva, Elen Liigus ja Egle Kõvask. Levitoimetaja vastutab selle eest, et kõigile Valgamaa noortele oleks meie leht kättesaadav. Organiseerib lehtede levikut koolidesse ja noortekeskustesse. Paneb kokku nimekirja, kuhu leht peaks jõudma. Asutustesse ja mentoritele lähevad lehed postiga. Meie levitoimetaja on Triini Saarma. Fotograafide ülesanneteks on teha artiklite kõrvale teemakohaseid ja tabavaid pilte. Tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja käia erinevaid üritusi jäädvustamas. Meie fotograafid on Timo Arbeiter ja Ülla Tamm. «Online-toimetaja amet tähendab seda, et vastutan portaali uudiste eest. Minu töökohustusteks on toimetuse tööga seotud blogipostitustele kirjutajate leidmine ja blogi üles panemine veebi. Samuti tuleb mul e-mailile saabuvad uudised panna portaali ning need tekstid veebisõbralikumaks toimetada. Oma ametis

õpin tekstidega tööd tegema. See amet vajab kindlasti ka täpsust ja kohusetunnet. Ma pean täpselt edastama mulle antud informatsiooni ning ei tohi eksida nimede ja numbritega, muidu võib sellest arusaamatusi tulla. Kuigi olen selles ametis vähe olnud, siis mulle see töö meeldib.» (On-line-toimetaja Keidy Säinas) «Turundusjuhi tööülesanneteks on vastutada toimetuse ja lehe promomise eest nii Valgamaal kui väljaspool maakonda. Koos sotsiaaljuhi ja levitoimetajaga haldan Tankla tiimi osalemist erinevatel avalikel üritustel, kus on võimalik toimetust ja lehte promoda. Koostan reklaami hinnakirja portaali ja lehe jaoks, konsulteerides Tankla organisatsiooni juhatusega. See on päris raske töö ja nõuab vaeva ning pühendumust. Samuti ka palju aega. Mulle meeldib!» (Kelly Kukin, turundusjuht) «Sotsiaaljuht planeerib ja korraldab toimetusesisest aktiivsust. Minu ülesandeks on igasu-

guste sündmuste korraldamine (jõulupidu, väljasõidud, osavõtud seminaridelt, võistlustelt ja muu selline), inimestega kontakti loomine, tegevuste mõtlemine ja igasuguse teabe edastamine teistele toimetuse liikmetele. Arvan, et see töö ei ole just kõige lihtsam. See on aeganõudev töö, mida ma olen sellega varem vaid eemalt abistajana kokku puutunud. Usun, et saan sellega siiski hästi hakkama, sest julgusest ja pealehakkamisest mul puudu ei tule!» (Egle Kõvask, sotsiaaljuht) «Sporditoimetaja amet tähendab seda, et mina vastutan spordirubriigi eest ja kõige eest, mis spordiga seotud. Pakun välja teemasid, mis võiksid lehte minna. Kui keegi vajab nõu spordiartiklite kohta, siis aitan ja otsin kontakte. Olen selle ametiga rahul. Mulle meeldib olla just sporditoimetaja, kuna sport on tohutult suur osa minu elus.» (Anna-Marija Sljusartšuk, sporditoimetaja)


PERSOON 9

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Siiri Põldsaare üheksa ametit ja helesinised unistused

VALGAMAA TÜDRUK NAUDIB TREENIMIST PORISTEL KROSSIRADADEL

Sirli Pippar reporter

sirli@tankla.net

Keidi Tamm reporter

keidi@tankla.net

Siiri Põldsaar on kui Hunt Kriimsilm, kellel 9 ametit. Ta on näiteks muusikaõpetaja Valga põhikoolis, MTÜ Kungla juhatuse liige, juhendab koore, tegeleb rockiklubiga ja kõige selle kõrvalt on veel tubli ema.

Sa töötad Valga Põhikoolis muusikaõpetajana. Milliseid ülesandeid see ametinimetus endas hõlmab?

Üritan klassi ees näidata kui väga ma armastan muusikat ja kui tähtis see mulle on ning loodan seeläbi lastesse süstida samasugust armastust muusika vastu. Koos endise muusikaõpetaja Jana Oberstiga juhendame ka kolme koori.

Põhiline ettevalmistus enne rajale minekut on asjade kokkupakkimine. Õhufiltrite pesemine ja õlitamine on sujuvalt venna Kaarli ülesannete sekka saanud. FOTO: Janette Possul

Tundub, et sul oleks kui 9 ametit. Kuidas sa kõike teha jaksad?

Need «9 ametit» on mulle nagu multivitamiinid. Ilmselt ma ei suudaks olla ainult koorijuht või näiteks ainult koduperenaine.

Kas vahel ei teki tunne, et ei jaksa kõike teha?

Tunne, et ei jaksa, on mul tavaliselt siis, kui minu koostööpartnerid on mind alt vedanud ja üksi jätnud. Ma ise olen küll selline inimene, et alatihti täidan oma lubadused ja ülesanded viimasel minutil, kuid ma ei jäta neid iial täitmata.

Milline näeb välja sinu argipäev?

Milline on minu argipäev? Kas need vähesed päevad, kui olen ainult õpetaja või siis need tavapärased päevad, kus korraldan, valmistan ette või osalen mõnel üritusel? Igal juhul möödub minu päev suheldes väga paljude inimestega. Koju jõudes on mul oma 20 minutit – mina ja piimakohv. Siis olen ma pere päralt. Kui lapsed magama jäävad, algab järgmine osa, mille saadan ma mööda vaikselt arvuti, noodivihiku või siis õmblusmasina taga.

Aga milline on sinu «kreisi» päev?

Ma pean ennast ise suure pingetaluvusega inimeseks. «Kreisi» päev on ehk siis, kui ma olen oma päeva kenasti ära planeerinud ja see ei lähe üldse mitte selliselt. Selliseid päevi väga sagedasti pole ja ise arvan, et just seepärast, et olen skorpioni ja amburi

Sandra Pikk reporter

sandra@tankla.net

Lisaks etenduste lavastamisele naudib Siiri ka laval olemist.

vahepealne tüüp ja see annab mulle võime tulla igast asjast «helesiniste sussidega» välja.

Kui palju on aega ainult perega olemiseks?

Lapsed on praegu õnneks nii väikesed ja me elame nii väikeses linnas, et minu tööpäeva lõpuks on enamasti ka nende huviringid läbi. Koju jõuame tavaliselt ikka koos. Mul on ka väga lahe mees Marko - rahuliku loomu ja kuldsete kätega. Ka tema on bändimees ja ühine rockilembus ja tema säravvalge naeratus meid kokku viiski.

«Nüüd plaanin sisse astuda Viljandi Kultuuriakadeemiasse, et õppida lavastaja eriala.» Rääkides MTÜ Kunglast, siis kõnele natuke, milline näeb välja etenduste loomise protsess?

Tavaliselt alustan uue etenduse ideekavandiga kohe pärast

eelmise etenduse esietendust. Keskeltläbi õmbleme ühele muusikalile koos Reet Laanojaga 70 kostüümi. Etendus saab oma näo aga siis, kui saavad paika peaosatäitjad ja kvaliteedi siis, kui muusikalilaager on läbi. Rekvisiidid kavandan ma ise ja minu hullumeelsed ideed saab teoks teha vaid üks inimene – minu mees. Proovid on tihedad, kestavad 3-4 tundi, kuid on alati täis nalja.

Kuidas tuli idee luua oma koju kostüümiladu?

Varem oli meie kostüümiladu Valga Gümnaasiumi muusikaklassi tagaruumis. Kui kool läks remonti, polnud neid kuskile panna. Kuna mees planeeris katusealust pinda soojustada, tuli pööninguga nagunii tegeleda ja siis tuligi idee kinnitada lae külge torud ja riputada sinna kostüümid. Ka õmbelmistoa mõte meeldis mehele, sest see muutis tema unetunnid õmblusmasina undamise võrra vaiksemaks. Kahepoolsete huvide ristumise tulemusena on nüüdseks saanud valmis paarituhande kostüümiga ladu ja õmblemistuba.

Kuuldavasti on sinu suureks unistuseks luua Valga linna teater. Kas selle unistuse täitumine on kaugel?

Valga Säde teater on tõepoo-

FOTO: Erakogu

lest minu unistus. Oma teatrimaja ja meeskond oleks ülim, mis võiks juhtuda. Tumepunased sametkardinad, suured afiššid, prožektorivalgus ja ärev saal on midagi, millest paremat ma unistada ei oskaks ja ei tahakski. Kas ja kuna see unistus täitub, sõltub aga hoopis Valga linna käekäigust. Kui need õnnetud teed ja koolimaja valmis saavad, siis ehk pöördub tuul ka kultuuri poole. Täna olen aga rahul iga pisema sammuga. Nüüd plaanin sisse astuda Viljandi Kultuuriakadeemiasse, et õppida lavastaja eriala, siis oleks asi nagu täitsa päris ja ma saaksin seda kõike teha juba professionaalselt.

Kuidas sul üldiselt unistuste täitumistega lood on, kas oled pigem saankõik-mida-tahan tüüpi inimene või vastupidi?

See helesiniste susside lugu on üsna tõene värk. Pean tunnistama, et ma ikka olen saanud kõike, mida olen soovinud. Ma pole aga kunagi saanud midagi niisama – ikka suurte pingutuste tulemusena. Koolipõlvest mäletan vaid kahte asja, mis pole täitund: minu unistuseks oli tumedate lokkidega mees ja päris kindlasti ei tahtnud ma iial elada Valga linnas.

KOLUMN: ESIMENE KUU TUULIKUTE JA TULPIDE SELTSIS Merily Viks reporter

merily@tankla.net

Hoi! Kätte on jõudnud sügis ning on alanud järjekordne kooliaasta. Olen Hollandis veetnud juba üle kuu aja (10 kuud veel jäänud). Olen end sisse seadnud Põhja-Hollandis Friisimaal. Otsustasin, et selles numbris tutvustan teile Hollandi kooli ja koolisüsteemi. Esimese asjana pean kohe ära mainima lunchbox’i. Just nagu filmiski, kuulub minu igahommikusse rutiini lõunasöögi val-

mistamine, milleks on võileivad. Hommikusöök ise on ka võileivad. Hollandlased on veendunud võileibade tervislikkuses. Koolis ei ole ka kohvikut või puhvetit, kust süüa osta. Vähemalt õhtusöök on alati soe, ja see on aeg, kus pere koguneb ümber laua. Koolis on üpriski erinev süsteem. Üks tund kestab 50 minutit ning vahetunde on ainult kaks. Pärast teist ja neljandat tundi. Vahetunni pikkuseks on 20 minutit. Kõlab kohutavana, kuid see ei ole nii hull. Asja veel segasemaks ja keerulisemaks ajades ütlen, et

käin siin 4VA klassis. 4 tähendab klassi suurust, V tähendab taset ning A tähendab milline klass (nagu meilgi – a, b ja siin on mul veel ka c). Miks klassi number nii väike on? Kui õpilane saab 12. aastaseks, siis tehakse talle test, mis määrab millise tasemel hakkab nooruk õppima. Mina hetkel õpin kõrgeimal tasemel VWO-s, keskmine on HAVO ja madalaim on VMBO. Need kolm on põhisuunda. Loodan, et saite parema vaatepildi Hollandi koolist ja siinsest süsteemist. Siiski ei saa ma mai-

nimata jätta oma toetajaid, tänu kellele on mul võimalus siin olla. Need on: Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM, Kymmene Otepää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupera Vallavalitsus, Splitter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõuni Noorteklubi, Nelly Oinus, Otepää Metall AS. Aitäh ka organisatsioonile YFU, kes korraldab ja tegeleb paberimajandusega, ning ka Otepää gümnaasiumile, kes aitab teha mul koduõpet. Järgmise korrani!

Kristiina Ersto on ühest Laatre nimelisest külast pärit neiu, kes on motoklubi Karmid Karlid nimekirjas ainuke naissoost liige. Noorteleht uuris tema teekonda krossimaailma ja seda, kuidas ta ennast «poiste maailmas» tunneb. Täpselt nii palju, kui võistlusradadel pakub huvi tema kiivri alt välkuv blond patsike, pakkus ta huvi ka meile, noortelehele. Kui avame Kristiina Facebooki (ei saa ju seda mainimata jätta – S.P.), siis malbe roosa kleidiga neiu profiililt lausa kergitab suunurki – ikka ülespoole. Kuid kõige esimesena püüab pilke tema taustapilt. Ei tule just tihti ette, et motokrossiradadele eksib ära mõni naissoost isik... ja veel võistlema! Imestus on see Kristiinale endalegi, ent seoseid, kuidas ta poristele radadele on jõudnud, võime tuua mitmeid. Näiteks juba plikatirtsuna sattus ta erinevatele krossivõistlustele ja seal olevat vaatemängu jälgis ta maailma parima koha pealt – ikka issi kukilt. Kusjuures, isa on ka tema kõige suurem fänn. Tuleb välja, et motospordi teekonnani juhatas teda ka noorem vend Kaarel. «Eelmisel aastal tuli tal mõte mootoratast proovida ja neljarattaline (quad) jäi seisma – mõtlesin, et teen enne müüki ühe tiiru,» meenutas hetkel Pärnus elav ja õppiv Kristiina. Pärast esimest tiiru olid tal silmad sära täis ja suu kõvuni. Kaarel aitab Kristiinal ka võistlusteks ja trennideks valmistuda. «Enne trenni paneb mu hea vend kõik varustuse ritta: saapad, pikad krossisokid, põlvekaitsmed, rindkerekaitse, neeruvöö, kaelakaitse, kiiver, prillid, krossipüksid ja krossisärgi.»

Tunneb «poiste maailmas» koduselt

Ja pole ta nii malbeke midagi. «Poiste maailmas» tunneb ta ennast koduselt, sest talle on alati meeldinud rohkem nende seltskonnas olla. Karmid Karlid võtsid ta hästi vastu ja väikesed krossipoi-

sid suudavad ta alati naeratama panna. Kristiina sõnul ei suuda ta veel poistele konkurentsi pakkuda, aga on nii mõnegi meesterahva juba seljatada suutnud. Tähelepanustki puudu ei jää. Ikka vaadatakse, minnakse rääkima ja uudistatakse. Väikesed tüdrukud on temaga lausa pilte teinud. Kuid kogu enda ilu ja blondide kiharate juures teab karismaatiline Kristiina, mis tal niiöelda «kapoti all» toimub ja pole neljarattalise andmed lihtsalt pähe õppinud (ja jõudis Kristiina mind, võhikut, parandada, quadil pole ju kapotti - S.P.). Selleks aga, et ise midagi putitada, peaks ta Pärnu kolledži turismiettevõtluse pooleli jätma ja hoopiski automehaanikuks hakkama.

Maatüdruk pori ei karda! FOTO: Kaarel Ersto

Jäi ligi kahesaja kilose masina alla

Ta naudib poriseid radasid, sest kiirused pole nii suured, on pehmemad kukkumised ja seal on põnevam ka. Kõike seda pakub ka tema lemmik Rauna rada Lätis. Pehme kukkumine on oluline, neiu meenutas, kuidas läks Lätis liiga julgelt hüppesse ja ligi kahesaja kilone masin kukkus talle peale. «Ise ma selle alt välja ei saanud, kuulsin vaid, kuidas publik ohhetas.» Ent kohe, kui masin tema pealt ära tõsteti, krapsatas ta püsti ja oli kahe sekundiga taas rajal. Salamisi ootab Kristiina kevadet. Tema Yamaha YFZ 450 ei läinud pakasese eest garaaži talveunne, vaid hoopiski uue peremehe kätte. «Loodan osta uue masina, mille paremate ressursside tekkimisel kohe soetame!»


10 ATLEET

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Andekad noormehed löövad pealinnas laineid

Elis Haavasalu reporter

elis@tankla.net

Tänavu juba viiendat korda toimunud Helme-Tõrva kergejõustikupäev olümpialastega on saanud traditsiooniks. Hea koostöö Aleksander Tammertiga muudab sügisese kergejõustikupäeva väga meeledejäävaks. Kõigil noortel osalejatel on võimalik teha sporti koos tuntud olümpialastega. Üritus toimus Tõrva Gümnaasiumi staadionil. Sel aastal osales kergejõustikupäeval 99 last, kõige väiksem osaleja oli kõigest 2-aastane. Lastel oli võimalik läbida kolm ala: 60m jooks, kaugushüpe ja pallivise. Tavapäraselt autasustati iga vanuseklassi kolme parimat, kuid tunnustust said kõik võistlejad, keda motiveeriti magusa kingikotiga.

«Olümpialastega koos võistlemine annab väga palju motivatsiooni.» Hulgaliselt pealtvaatajaid meelitasid kohale päeva teisel poolel toimunud kettaheide, odavise ja kuulitõuge. Meestest võis näha kettaheiteringis iraanlast Ehsan Hadadit, kes sai sel aastal Londoni olümpiamängudel hõbemedali. Tõrvas saavutas ta esikoha tulemusega 61,76 meetrit. Viimases ringis kasutas ta kergemat ketast, millega heitis 69,47 meetrit. Teise koha saavutas Horvaatiast pärit Martin Maric tulemusega 60,19 meetrit. Kolmas koht läks Eesti oma mehele Martin Kupperile, kelle tulemus oli 57,88 meetrit. Ketast heitsid veel Aleksander Tammert, Priidu Niit, horvaatlane Roland Varga ning Nikolai Sedjuk ja Bogdan Pištšalnikov Venemaalt. Naistest olid kettaheite ringis Kätlin Tõllasson ja Tõrva oma neiu Kirke Kirt. Esikoht läks Tõllassonile (49,02m) ja teine koht Kirdile (39.02m). Kuulitõukes saavutas esikoha ukrainlane Andrei Borodkin ja teine koht läks Raigo Toompuule. «Olümpialastega koos võistlemine annab kindlasti väga palju motivatsiooni, et ka ise samale tasemele jõuda,» sõnas Kirt. Väikelinna elanikel ning eriti spordihuvilistel oli põnev jälgida tuntud sportlaste ettevalmistusi võistluseks ja nende soojendusharjutusi. Julgemad said nõugi küsida. Kirdile endale meeldis võistelda kodupubliku ees, tema arvates on sellised üritused vajalikud. Tuntud atleedid, kellel suurvõistlusi enam ei tule, lõpetavad sügisel Valgamaa noortega sportides, mil antakse järelkasvule õpetusi ja eeskuju, oma hooaja.

sporditoimetaja maria@tankla.net

Mitmeid aastaid tagasi ei võinud tollal väikesed poisid Andrei ja Andris aimatagi, et nende elu muutub aastate jooksul just selliseks ja paljud asjad elus hakkavad sõltuma sellisest spordialast nagu seda on käsipall. Andris külastas esimest korda trenni 8 aastat tagasi, Andrei aga 6.

Poiss, kes ei osanud palligi püüda

tujuga, tulevad kõige paremad visked. Viskad Andreile täiest jõust peale, elad enda viha välja, siis on kohe ka rahulikum,» sõnas Andris.

«Vahepeal on väike hirm saada 90km/h kiirusega lendavalt pallilt vastu nägu» Unistused lendavad kõrgelt

Kuna väiksena tekkis Andreil probleeme palli püüdmisega rahvastepallis, otsustas ta seda harjutama minna käsipalli trenni. Varem mängis noormees käsipalli ründajana, kuid kuna meeskonnast lahkus nende väravavaht ja võistlustele oli kiiresti vaja asendust, pani treener väravasse Andrei. Ja nii see jäigi. «Vahepeal on väike hirm saada 90km/h kiirusega lendavalt pallilt vastu nägu,» tunnistab väravavaht. Temal, kui kaitsepositsiooni kõige tähtsamal mängijal, on meeskonnas tohutult suur vastutus ja kohati tunneb ta suurt pinget.

Mõlemad noormehed unistavad käsipalli karjäärist tulevikus, kuid varuvariandid on ka neil olemas. Andreil on silmapiiril Eesti Mereakadeemia ja Andrisel ülikool või käsipallikohtuniku amet. Valga Põhikoolist lahkusid poisid 9. klassis, eks ikka selleks, et oma unistustele Tallinna Audentese spordigümnaasiumi abiga lähemale astuda. Nende liikumist käsipalli tipu poole motiveerib nende tahe ja kinnisidee pääseda välismaale. Poisid kiidavad enda treenereid nii pealinnas, ent samuti Valgas, kus nende esimeseks treeneriks oli Andris Uibo. Noormehed unistavad sellest, et käsipall muutuks populaarsemaks nii Valgamaal kui ka mujal Eestis.

Käsipalliklubi hing– Andris Celminš

Kodust lahkumine polnud lihtne

Turniiride parimaks ning ka meeskonna parimaks mängijaks tunnistatud noor Eesti lootus särab nii võistlustel kui ka trennis. Võistkonna tuju üleval hoidev Andris on vägagi mitmekülgne, kuid siiski suurim osa temast on pühendunud spordile. Käsipalli trennide kõrvalt leiab Andris aega ka jalgpalli jaoks, kuid käsipall annab talle siiski suurema adrenaliini: «Treenides halva

Lahkudes Valgast jäid siia maha paljud poiste sõbrad ja pere. Noormehi hinnati väga kõrgelt, kuna nad olid head pojad, sõbrad ja õpilased. Tallinnas on käsipallurid kohanenud vägagi hästi, leides endale seal uusi sõpru, kuid sisimas igatsevad nad siiski Valgat ja kodumeeskonda. 4. oktoobril kell 17.30 Valga Spordihallis näeb Valga Kävala esimest mängu esiliigas, kus võistlustulle astuvad ka Andris ja Andrei.

Andris (vasakul) ja Andrei õpivad nüüd Tallinnas Audentese spordigümnaasiumis.

SÜGISESED SPORTIMISVÕIMALUSED VALGAMAAL Anna-Marija Sljusartšuk

sporditoimetaja maria@tankla.net

Üheks võimaluseks on nautida sügisvärvides matkaradu. FOTO: Timo Arbeiter

Aasta vihmaseimal aastaajal ei alga ainult noortel kool ja huvikoolid, vaid ka spordihooajad ning tõsised trennid üle terve Valgamaa. Vaatamata Valgamaa suurusele ja madalale populatsioonile, tegutseb siin mitmeid erinevaid spordiklubisid ning nooratleete. Treeninguid viiakse läbi alustades peotantsust, lõpetades motokrossiga. Spordiga võib tegeleda kõikjal maakonnas. Kõige suurem töö käib antud hetkel jalgpalluritel ja kergejõustiklastel, kuna jalgpallis on nädalavahetustel toimumas mängud ning kergejõustiklastel uus hooaeg, mille põhijooksualadeks on krossijooksud. Valgamaa meistrivõistlused antud alal toimuvad

Greete Poderat (Otepää, 16)

Otepääl on head tingimused mäesuusa treeningute jaoks, kuigi sügisel, kui lund ei ole, käin välismaal mägedes treenimas. Muidu käin rulluisutamas, jooksmas ja teen ka üldfüüsilist trenni, mida saab siin korralikult teha. Ma olen väga rahul kohalike sportimisvõimalustega!

Valgamaa ei ole spordiasutuste poolest sugugi rikas, kuid kohti, kus trenni teha, on piisavalt. NB! Loe spordiringide kohta rohkem tankla.net portaalist: http://tankla.net/noortekas/huvitegevus/sport

sport

KOMMENTAAR

OLÜMPIALASED KÜLASTASID VÄIKELINNA STAADIONIT

Anna-Marija Sljusartšuk

KOMMENTAAR

Foto: Ülla Tamm

INFO

Ehsan Hadadi.

FOTO: Timo Arbeiter

Martin Volt (Tõrva, 18)

Kergejõustikuga tegelemiseks Tõrvas küll kahjuks häid tingimusi pole, kuid näiteks metsaaluste jooksuradadega võib küll rahule jääda. Kui külmemaks läheb, kasutan võimalikult palju Valga Spordihalli.

Tõrvas, see aasta korraldatakse siin ka Eesti Koolispordiliidu meistrivõistlused maastikuteatejooksus. Eelmisel aastal korraldati aga Tõrva gümnaasiumi pargis Eesti klubide karikavõistlusi murdmaajooksus. Valgamaa ei ole spordiasutuste poolest sugugi rikas, kuid kohti, kus trenni teha, on piisavalt. Trenne viiakse läbi Tõrva ja Valga spordihallides, kooli saalides, staadionitel ning spetsiaalsetel väljakutel. Erinevate treeningute kohta saab peamise informatsiooni kas koolist, spordiga tegelevatelt inimestelt või kehalise kasvatuse õpetajalt, kes on kursis, millega ja kus teatud piirkonnas tegeleda saab.


ATLEET 11

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

Discgolf on lõbus ajaviide Ester Kaasik reporter

INSTITUUT KINGIB TERVIST EDENDAVA PROJEKTIIDEE JAOKS 640 EUROT

ester@tankla.net

Terve raja läbimine discgolfi pargis algab spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tiialaks. Ketta lahtilaskmise hetkel ei tohi sellest üle astuda, kuid kui vise on sooritatud, siis võib seda vabalt teha. Enne alustamist jaotatakse mängijad gruppidesse, mis tavaliselt koosnevad kolmest kuni viiest liikmest. Kuna iga mängija loeb oma viskekorrad ise, siis on väikest viisi tegemist ka aumeeste mänguga. Kui kõik rajad vastavas discgolfi pargis (9 või 18 korvi) on läbitud, loetakse üle mängijate skoorid, mis on mängu käigus märgitud skoorkaardile. Mängu

Discgolfiga käisid tutvumas ka noortelehe toimetuse liikmed.

võitjaks on mängija, kes on raja läbinud väikseima arvu visetega.

Rada on avatud ööpäev läbi, kuid soovitatav oleks siiski mängida päevavalges. Discgolf Õrus

Discgolfi mängimiseks avati spetsiaalne park Õrus 30. oktoobril 2010. Siiamaani on noored suhtunud sellesse väga positiivselt ning midagi lõhkuma pole õnneks hakatud.

Spordigümnaasiumi õpilased veedavad palju aega sporti tehes.

Standardse 18 korvi asemel on seal üheksa korvi. Võistluste etapp algab tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Suviti on tavaliselt võistlused kord kuus. Eraldi toimuvad seal ka medali- ning karikavõistlused. Tihtipeale on kohal ka Eesti paremik nagu näiteks Einar Elding, Rene Mengel, Maie-Ly Pihus. Rada on avatud ööpäev läbi, kuid soovitatav oleks siiski mängida päevavalges, sest see välistab mingil määral ketaste kadumise. Kahjuks pole seda võimalik talvisel ajal lumega mängida. Kui aga tekkis soov mängida, siis kettaid saab väga vabalt laenutada vallast. Selleks tuleks ühendust võtta Andres Pallosoniga.

FOTO: Gertu Võsu

Jane Saluorg reporter

jane@tankla.net

Küsides keskmise eestlase käest, mis talle seostub nimega «Otepää», on vastus etteaimatav: Tehvandi suusastaadion koos Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähiga. Lisaks suusastaadionile asub Otepääl ka Audentese spordigümnaasiumi filiaal, kust tõenäoliselt võib sirguda uus Veerpalu, Taaramäe või keegi kolmas Eesti tuleviku spordilootus. Õppima asumine: Lisaks üldistele sätetele on vajalik vastava erialaliidu soovitus. Toimub vastuvõtupäev, mil õpilaskandidaat täidab avalduse, läbib vestluse ja

INFO

Noorte tippsportlaste sünnipaik Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal Asukoht: Lipuväljak 14, 67405 Otepää Telefon: 767 9450 E-post: otepaa@audentes.ee

kool

teeb inglise keele taseme määramiseks testi. Kaasa peab võtma treeningpäeviku ning viimase koormustesti tulemused. Kooli lõpu- või klassitunnistuse koopia alusel arvutatakse välja keskmine hinne, mitterahuldavaid hindeid olla ei tohi. Keskmise hindega 4,0 ja üle selle on õpilaskandidaat

alaliidu nõusolekul vastu võetud. Alla 4,0 jääva keskmise hinde puhul toimuvad täiendavad vestlused. Vabade kohtade täissaamisel on võimalik õppima asuda ka tasulisse õppesse. Spordialad: murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped, laskesuusatamine, jalgrattasport, orienteerumine. (Sel aastal oli sisseastujate seas kõige populaarsem rattasport.) Õppetöö korraldus: õppeaeg on 3 aastat. Vaheajad langevad ühte Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt üldhariduskoolidele määratud vaheaegadega, välja arvatud sügisvaheaeg, mis on viidud kokku lumelaagri toimumise ajaga. Tunniplaanis on üldainete nädalakoormuseks 32

koht meeldivamaks paigaks ning vanemate, koolikaaslaste, õpetajate käitumist tervislikumaks. Oodatud on erinevad ideed igast terviseala valdkonnast – teemadele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid. Tervise Arengu Instituut toetab kuut parimat ideeprojekti igaüht 640 euroga, lisaks on peaauhinnaks ülivinge, elamusterohke ja värskendav ekstreemne seiklus Sinu enda valikul, metsas, jõel või kaljul ning väärt osalemist lohutusauhinnad. Projektide esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2012. Projektitaotluse põhja ja põhjalikuma lisainfo leiad aadressilt www.terviseinfo.ee. (tankla.net)

FOTO: Timo Arbeiter

Egle Kõvask (Tõlliste, 18)

Mis mulle enim mängu juures meeldib ongi ehk see, et võid taldrikut kui tahes hoogsalt lennutada, ent kunagi ei tea, mida tuul temaga teel korvi ette võtta võib. Loomulikult soovitan ma seda ka teistele ning mitte ainult noortele, vaid ka eakamatele, see on hea ajaviide ning ka uus kogemus ja katsumus veelgi paremateks saavutusteks.

tundi. Klassis on kuni 20 õpilast. Hetkel õpib Otepää filiaalis 53 noort sportlast. Tugiteenused: väljastpoolt Otepääd pärit õppursportlased saavad elada Audentese Spordikooli õpilaskodus. Õpilastele on tagatud tasuta söömine kolm korda päevas, võimalusel arvestatakse erisoove (taimetoitlased, noormeestel ja neidudel või eri spordialadel erinev energiavajadus ja muu selline) nii menüü kui söögiaegade osas. Sportlaste toitumist jälgivad selle ala spetsialistid ning vajadusel määratakse toidulisandeid või vitamiine. Kõikidele sportlastele tehakse kaks korda aastas põhjalik ülevaade ja igale õpilasele on väljastatud tervisekaart või spordilitsents. Õpilased on pideva medõe järelevalve all. Tuntud vilistlased: Rene Mandri, Tanel Kangert (rattasport)

Mis saab õpilastest pärast kooli lõppu?

Küsimusele vastas filiaali juhataja Reet Dalberg: «Pärast kooli lõpetamist on võimalus kuuluda vastava spordiala rahvuskoondisse. Lisaks sellele on populaarne edasiõppimine Soome koolides või kuulumine Euroopa amatöörklubidesse, kus jätkatakse sportlaskarjääri. Leidub ka neid, kes suunduvad edasi õppima kõrgkoolidesse, tavaliselt kehakultuuriga seotud erialasid (kehakultuur, füsioteraapia, rekreatsioon), aga ka keskkonnakaitset, majandust ja IT-d.»

Valgamaa koolide karikavõistlused maastikuteatejooksus 18.09.2012 Valgas 1.-5. klasside 5 x 500m + 5 x 300m maastikuteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Otepää gümnaasium 3. Tõrva gümnaasium

6.-9. klasside 10 x 60m pendelteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Otepää gümnaasium 3. Tõrva gümnaasium

6.-9. klasside 5x 500m + 5x 300m maastikuteatejooks: 1. Valga põhikooli I võistkond 2. Tõrva gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

10.-12. klasside 10 x 60m pendelteatejooks 1. Valga gümnaasium 2. Tõrva gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

10.-12. klasside 5x500m+5x300m maastikuteatejooks 1. Tõrva gümnaasium 2. Valga gümnaasium 3. Otepää gümnaasium

6.-9. klasside poiste jalgpall Valgamaa turniir 19.09.2012 Valgas I alagrupp: 1. Palupera põhikool 2. Valga põhikool 3. Hargla põhikool II alagrupp: 1. Pühajärve põhikool 2. Valga vene gümnaasium 3. Hummuli põhikool

sporditulemused

Reeglitest

Tervise Arengu Instituut kuulutab välja konkursi TEIP ehk Tervist edendava idee projekt. Konkursile ootame 12-19 aastaste noorte endi kirjutatud ideeprojekte, kuidas muuta oma kodukoht meeldivamaks paigaks ning vanemate, koolikaaslaste, õpetajate käitumisviise tervislikumaks. Mõte on selles, et noored ise mõtleksid välja tervist edendava idee, esitaksid selle kirjalikult ideekonkursile ja viiksid projekti oma kodukohas või koolis vanemate või nooremate seas ellu. Konkursile ootame noorte endi kirjutatud huvitavaid ideeprojekte, kuidas muuta oma kodu-

KOMMENTAAR

Discgolf on sportmäng, mille eesmärgiks on võimalikult väheste visetega spetsiaalse lendava taldriku viskamine selleks mõeldud korvi. Etteantud rajal on tavaliselt 18 korvi. Viimastel aastatel on discgolf Eestis teinud läbi hüppelise arengu nii mängijate arvu- kui ka radade arvu poolest. Käesoleval hetkel asub Valgamaal kaks püsirada: Õrus ja Otepääl, kuid mängitakse seda ka Tõrva gümnaasiumi spordipäevadel ja see aasta mängiti ka Valga gümnaasiumi spordipäeval. Ala ise sobib inimestele igas vanuses. Kettad pole rasked ning nende viskamine ei vaja palju jõudu. Kindlasti ei hakka igav, kui võtta sõbrad kampa ning minna ja asi järele proovida.

Eesti lahtised MV 2012 suvebiathlonis II etapp 22.-23.09.2012 Otepääl Sprint: N15 1. Birgit Maranik M15 5. Kevin Kivimaa N17 7. Sandra Tarikas 9. Maarja Maranik 11. Katrin Kurg 12. Silvia Luup N19 2. Grete Gaim Viitstart: N15 1. Birgit Maranik M15 5. Kevin Kivimaa N17 3. Maarja Maranik 8. Katrin Kurg 10. Silvia Luup N19 1. Grete Gaim

ETTEVÕTLUSKONVERENTS KESKENDUB NOORTELE 1.-7. oktoobrini toimub üle-Eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2. oktoobril Otepää gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal keskendunud noorte võimalusele ettevõtluses kaasa lüüa. Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toimub sellel aastal kolmandat korda. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. «Sellel aastal antakse ettevõtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hakkama saada,» ütles Otepää vallavanem Merlin Müür. «Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rääkima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Eestis.» Konverentsile on osalema oodatud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu. Traditsiooniliselt tunnustatakse Otepää valla ettevõtjaid 2012. Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets «Eesti majandus – eile, täna ja homme»; advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter «Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele»; Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja «Ettevõtlushariduse andmisest Eestis»; 2012 aasta Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network «Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?»; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past «Personaalbrändi abi ettevõtluses ja showbusinessis»; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld «Tartu valla ettevõtlusmudel»; kodanikuliikumine Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril «Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel». Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past. (valgamaa.ee)


12 MEELELAHUTUS

Valgamaa Noorteleht Tankla 3(8), oktoober 2012

R

A

B

A

R

B

E

R

K

H

E

R

N

E

S

O

O

S

V

A

R

S

S

E

L

L

E

R

P

A

P

U

U

V

K

A

R

T

U

L

I

L

S

J

A

J

E

A

T

E

R

Ü

A

E

V

I

I

L

J

P

E

T

E

R

S

E

L

L

Ü

A

D

G

A

L

M

O

A

O

T

D

I

U

S

S

T

S

A

I

B

S

K

L

Ö

R

Ö

G

I

S

V

S

T

A

L

I

S

L

I

P

O

R

G

A

N

D

V

T

A

I

R

LAHENDUS

A

E

D

U

B

A

I

Ä

E

G

A

O

A

L

K

V

T

........................................................................

U

L

U

L

I

P

S

N

L

E

O

M

O

A

I

R

I

K

U

R

K

S

R

A

I

A

N

O

K

P

I

L

Õ

Š

M

E

S

E

S

I

B

U

L

T

U

S

T

O

A

K

O

I

D

B

R

O

K

O

L

I

R

A

U

S

E

A

D

K

L

I

L

L

K

A

P

S

A

S

E

L

I

S

K

T

K

Triini Saarma reporter

triini@tankla.net

Sügisesse sõnarägastikku on peidetud 25 köögivilja. Sõnu võid leida nii horisontaalis, vertikaalis kui ka diagonaalis, ülevalt alla kui alt üles, vasakult paremale ja vastupidi. Kui oled need leidnud, saad ülejäänud tähtedest lahenduse.

........................................................................ ........................................................................ ........................................................................ ........................................................................

Milliste hobidega tegelevad noored? Küsitles: Egle Kõvask. Fotod: Erakogu.

PROJEKTIKONKURSS ANNAB VÕIMALUSE TEOSTADA UNISTUSED Kaari Kaasik reporter

kaari@tankla.net

Valgamaa Partnerluskogu korraldab 2012. aasta sügisel projektikonkurssi «Noorte võimalused maal», mille kaudu on võimalik saada toetus maksimaalse summana 640 eurot. Igas etapis on võimalik hankida tasuta nõu ja abi Valgamaa Partnerluskogu käest. Projektikonkurssi eesmärgiks on pakkuda noortele võimalust kirjutada väike projekt, mis annaks neile uusi kogemusi ja oskusi, et tulevikus suuremaid projekte läbi viia. Idee, mille peale tullakse, peaks noorte silmad särama panema. Osalemiseks on vajalik vähemalt ühe meeskonnaliikme kohalviibimine vastaval koolitusel, mis leiavad aset kolmes eri piirkonnas: Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Koolitusel saab teadmisi, kuidas kirjutada projekti ja kuidas koostada läbimõeldult eelarvet. Projekti raames võib teha kõike: osta vahendeid või korraldada üritusi. Saadud rahadega on käidud mäel suusatamas, reisil Rootsis ja Tallinnas, ostetud noortekeskusesse õhuhoki ja erinevaid treeningvahendeid ning korraldatud ka stiilipidu. Ideid saab esitada 15.-31. oktoober. Parimad mõtted saavad kinnituse, et nende taotlus rahastatakse, ning seejärel tuleb esitada viimistletud projekt hiljemalt 28. novembriks. Lisainfo: Aile Viks, aile@valgaleader.ee või www.valgaleader.ee/et/noored.

LAPSESUU EI VALETA Küsimustele vastavad 3-7aastased lapsed.

Kuidas saada endale poiss- või tüdruksõpra?

Valga põhikooli 9.d klassi õpilane, Robert Derevski, tegeleb mudeltankide konstrueerimisega. «Tegelen konstrueerimisega peamiselt seepärast, et see on töörikas protsess, mis pakub suurt huvi. Samas olen ma alati kaldunud Teise maailmasõja ajaloo poole. Tankid on üks osa sellest.» «Selle suve alguses garaažis kobades avastasin, et mul on tervelt 7 tanki mudelit, mis ootavad kokkupanemist. Siiani on mul neist kuus valminud, seitsmes tulekul. Kui kõik valmis saavad, tuleb nad hoolikalt üle värvida ning seejärel on neil aeg uhkelt riiulil seista ja rõõmu tekitada,» lausus Robert.

Nadya Stepanovale, kes õpib Valga vene gümnaasiumi 11. klassis, meeldib vabal ajal kokata, eelkõige eksperimenteerida. «Kui ühe korra panen koogi sisse õunu, siis on huvitav teada saada, mis juhtub maitsega, kui panen õunte asemel hoopis porgandi.» Õunakook on tema lemmikküpsetiseks. Tema arvates peavad oskama kõik süüa teha - seda läheb elus vaja ning see on huvitav. Tulevikus aga eelistab töötada küünetehnikuna.

Suvekooli reporter 23.-25. juulil Põdrala vallas Pikasilla puhkealal

Valga põhikooli 8.c klassi õpilasele, Kaisa Kivisoole, meeldib koguda erinevaid kaarte. «Kaartide kogumine on huvitav, nad õpetavad ja harivad. Neid on tore koguda, sest nendega saab palju ette võtta: sõpradega mängida, kaardimaju ehitada ja kaarditrikke teha, mida oskan juba küllaltki hästi. Minu kaartide hulka mahub väga palju erinevaid kaarte: Eesti rahvariided, Eesti mõisad, Eesti margid, Tallinna vaated ja palju muud. Kaartide kogumise peale mõtlesin tõsisemalt, kui ema Leedust selle riigi vaadetega kaardid tõi. Pole vahet, mida sa kogud, haara sellest lihtsalt kõik positiivne,» kostis Kaisa.

Fotod: Ülla Tamm, Ester Kaasik, Merlika Hüdsi ja Timo Arbeiter

Oppa oppa gangnam style!

Märt (5): Linnast saab, kui anda talle raha. Leviise (4): Lihtsalt kasvatad või ostad. Jürmo (7): Tuleb minna kuskile diskole või siis panna ajalehte kiri, et otsin kaaslast. Heili (3): Kui lehed kukuvad ja sügis on käes ja kõik on lehti täis, niimoodi saangi. Klaudia (6): Tuleb otsida kodudest ja tänavatelt.

Kes on kuutõbine?

Märt (5): See, kes kuu peal magab. Kuutõbine on päike. Tal on kuu peal suur-suur voodi, kus ta magab. Klaudia (6): See, kes kuud kardab ja ei taha üldse kuud näha. Ta hakkab kartma ja ei julgegi öösel aknast välja vaadata. Heili (3): Eesti Vabariigi Õhumuuesum. Erik (3): Ta on puukull või kuukulgur.

Mis on hurmaa?

Märt (5): Vulkaan. Mia-Loretta (4): Keegi, kes on maha maetud. Leviise (4): Magus asi, emme sööb seda. Erik (6): Arvan, et see on kommi nimetus Jürmo (7): Ma arvan, et see on Venemaa! Klaudia (6): See on nagu peaaegu väikseim taevakeha. Heili (3): See on selga panemiseks.

Miks on päike kollane?

Mia-Loretta (4): Sest sinine ja roheline ning roosa ei või olla. Peab kollane olema. Leviise (4): Sellepärast, et mina joonistasin ta kollaseks. Varvara (3): Päike on kollane sellepärast, et väljas oleks valge. Meil on koridoris kollased seinad, sellepärast siin nii valge ongi. Jürmo (7): Sest taevas on väga palju rauda ja siis tekib tuli ja siis ongi ta kollane. Carola (5): Sellepärast, et muidu ei kuiva maa ära.

Appiappi!!111 Rünnakule! Sõber ikka sõpra aitab! Magus maius, nom nom :)

Miks on pilved taevas?

Lootus sureb viimasena!

«Nomnom?!»

Ava juba see voorusevöö!!!

Me gusta

Miks see ju Küll oli ikka magus mu

zu

ba edasi e

i liigu?!

Leviise (4): Sellepärast, et vihma saaks sadada. Varvara (3): Sest taevas on kole ilma nendeta. Jürmo (7): Sellepärast, et tossu tuleb igalt poolt, ja siis mõnikord lendavad ka lennukid. Klaudia (6): Muidu pole taeva moodi, aga siis on lahedam. Siis on taevas värvilisem ja rõõmsam. Erik (6): Sellepärast, et kui õues on kuum, siis vesi aurab ülesse.

Miks on puul lehed?

Jürmo (7): Sest muidu puu ei ela. Klaudia (6): Puul on lehed, et ta oleks puu moodi, muidu on liiga kõva kõik. Heili (3): Sest puul on neid vaja, et ta süüa saaks, kui söögi aeg on.


Noorteleht Tankla nr 8(10-2012)