Page 1

ALL

LUUBI

Kes on tänapäeva ühiskonna eeskujud? Riigimehed? Sportlased?

Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

Suurkujud lähiajaloost? Superstaari-Kevin? Kes on aga see inimene, kes mõjutab noori igapäevaselt kõige enam?

Loe mehelikust eeskujust Lüllemäe Põhikoolis lk 4-5.

1

«Perekond on muidugi esimesel kohal, aga noortekeskus on siiski väga südamelähedane. Noored tahavad koos erinevaid asju teha ning nad on öelnud, et ei taha, et ma ära läheksin. See teeb eriti head meelt ning annab edaspidiseks palju jaksu juurde,» räägib Otepää noorsootöötaja Kadri Orav noortekeskuse rollist oma elus. Loe lk 6.

«

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 2(3)

MOTOKLUBI KARMID KARLID

Mai 2011

LÜHIDALT

Noortetäika kogub raha Valgamaa Noorefondi jaoks Valgamaa Noortekogu on enda kanda võtnud suure projekti – nimelt on nad välja tulnud ideega luua noortefond. Noortefondi raha kogumiseks korraldab noortekogu 4. juunil Valgas Noortetäika. SIRLI PIPPAR, reporter sirli@tankla.net

Karmid Karlid kasvatavad Eesti uut motospordi põlvkonda Klubi liige Sander Parts demonstreerimas oma quad’i 2010. aasta juunis Jaanikese krossirajal. Foto: Erakogu

Motoklubi K&K ehk Karmid Karlid on mittetulundusühing, mis tegutseb alates 2008. aastast Valga külje all noortele mototeemalise huvihariduse pakkumisega. SIRET VARBLANE, reporter siret@tankla.net

Klubi korraldab erinevaid üritusi, mis on seotud motospordiga: nt mootorrataste mäkketõus, enduro krossid, koolitused, treeninglaagrid jne. Koostöös RMK-ga on MTÜ-l juba valminud üks 50km ATV matkarada ning valmimas on veel kaks rada. Karmide Karlide missioon on edastada lastele ja noortele läbi tehnikaspordi sõnum, et neid on vaja nii oma riigile kui kohalikule kogukonnale, kes neid tunnustaks ning looks soodsad võimalused hobidega tegelemiseks ning isiksuse arenguks.

K&K ehk kaks Karli Motoklubi ühe asutaja Jüri Tsarjovi sõnul sai klubi alguse sellest, et nii Tsarjovi enda kui ka tema sõbra Veiko Sale poeg tegelesid motospordiga ning neile oli vaja klubi, mille

all sõita. Ka motoklubi nimi K&K tuli noorte poiste nimedest – KarlJohannes ja Karl-Kristjan. Motoklubi slogani Karmid Karlid mõtlesid aga välja hoopis Tsarjovi ja Sale sõbrad, kes ütlesid, et kuna ala ise on väga karm ning nimi K&K pisut igav, ristisid sõbrad klubi nime hoopis Karmideks Karlideks. «See jääb paremini meelde kui kaks Karli,» kinnitas Tsarjov. Üsna pea pärast klubi loomist selgus, et ka teised lapsed sooviksid sama asjaga tegeleda. Sellest tulenevalt hakatigi klubi laiendama. «Nüüd on meil juba 15-16 poissi koos suurtega, aga klubi põhiorientatsioon on ikka lapsed,» ütles Tsarjov. Hetkel klubis mitte ühtegi tüdrukut ei sõida, kuid Tsarjov on selles suhtes optimistlik: «Kindlasti tuleb. Need tublid tüdrukud on kindlasti olemas!». Näiteks Lätis, kus ka Karmid Karlid võistlemas käivad, sõidavad Tsarjovi

sõnul nii tsikli kui ka ATV’dega kokku pea kümme tüdrukut.

Noortele toimuvad motokrossi laagrid ja võistlused Kuna klubil õnnestus ühe oma Eesti-Läti koostööprojekti raames saada toetust Euroopa Liidult, siis korraldatakse aasta jooksul klubi 5-16 aastastele liikmetele kokku 10 motokrossi treeninglaagrit ja võistlust. Kõigis nendes laagrites on kohal treenerid, kes õpetavad noori õigesti sõitma. Lisaks klubi noortele on treeninglaagrites ja võistlustel oodatud osalema ka kohalikud lapsed, kes elavad radade lähiümbruses. Projekti «MOTO» eesmärgiks ongi arendada kahe riigi noorte omavahelist koostööd läbi motokrossi.

ATV-d saavad proovida kõik huvilised Toetuse abil sai klubi osta oma sõitjatele ka uued masinad, millega poisid nüüd võistelda saavad. Samuti on klubil olemas masin, mis sobib kõigile huvilistele just alustamiseks. Selle sama ATV’ga on juba neli klubi poissi õppimist alustanud ning siis läinud edasi järgmiste masinatega.

«Muidu on nii, et kui meil on treeninglaager ja kohalikud poisid või tüdrukud tulevad, kes tahavad proovida, siis meil on kohe see sama üks masin olemas ning saab kasutada ka kellegi poisi võistlusmasinat kui huviline natukene rohkem oskab juba sõita,» ütles Tsarjov. Noorte huvi motospordi vastu on küllaltki suur. «Ikka helistatakse ja küsitakse nõu, et kuidas alustada,» ütles Tsarjov, kuid möönab, et tegemist on siiski ka üsna kuluka alaga. «Kui tahta sõita eespool ja tugevalt, siis läheb raha ikka päris palju,» tunnistab ta.

KARMID KARLID PEOPESAL • Rohkem infot Karmide Karlide kohta veebilehelt: karmidkarlid.webs.com • Klubis saab tegeleda nii ATV kui tsiklispordiga. • Hetkel on klubis keskmiselt 15-16 sõitjat. • K&K liikmed käivad võistlustel ja laagrites nii Eestis kui Lätis. • Klubisse oodatakse nii poisse kui tüdrukuid. • Sel suvel toimub kolm klubi korraldatavat EST-LAT lastesarja kuuluvat laagrit ja võistlust – Vaabinas, Valgas ja Alojas.

Noortekogu liikme Deivi Kivi sõnul on noortefondi loomise eesmärgiks see, et oleks fond, kust eraldada vajadusel noortele raha. Noortefondi esimene kokku kogutud raha läheb 2012. aasta jaanuaris 10. klassidele. «Aastad on näidanud, et just 10. klassides on väljalangemine suur. Ühtlasi on see raskema ainekava ja ühtlasi ka selle pärast, et noored ei suuda selle õpitempoga kaasa minna. Plaanis on toetada 10. klasside tublimaid õpilasi, et veelgi rohkem innustada noori õppima,» selgitas Kivi sellist valikut. «Vaevalt, et mõni noor just selle stipendiumi pärast sügisel 10.klassi läheb, kuid mine sa tea, siis võiksime eesmärgiks nimetada ka gümnaasiumisse astumise propageerimist,» lisas ta.

Noortetäikal ühendatakse ekstreemsport ja kauplemine Noortefondi loomiseks korraldatav täika ehk laat leiab aset Valga Ekstreemspordi halli juures ja sinna on oodatud kõik Valgamaa koolide ja organisatsioonide esindajad. «Täika korraldatakse ekstreemspordi halli juures sellepärast, et sellega soovitakse tuua kokku erinevad noored, panna neid koos midagi tegema, samas anda ka aimu ekstreemsportlaste tegevusest,» selgitab Kivi. Nimelt on võimalus peale täikat näha ka ekstreemspordi võistlust, kus osalejateks on noored BMX sõitjad Valgamaalt. Laadal kaubitsetakse noortepäraste asjadega noortelt noortele. Korraldatakse nii individuaalseid kui ka meeskon-

Noortetäikal ühendatakse kauplemine ja ekstreemsport. Pildil noortetäikal kaasa lööv Valga noormees Madis Mumm. Foto: Margus Sütt

navõistlusi, oksjon, rahvahääletus. Kohapeal on ka toitlustus. Päeva lõpus jagatakse välja selliseid tiitleid nagu «Laada parim kaubitseja». On avatud ka rattatsoon, kus ekstreemsportlased saavad kaubelda trikkide tegemiseks vajalikuga.

NOORTETÄIKA PÄEVAKAVA • 11.00 - Kogunemine, täika ettevalmistus • 12.00 - Avamine • 13.00 - Oksjon • 14.00 - Võistlused (grupilised) • 14.45 - Kokkuvõtete tegemine, täika lõpetamine • 15.00 - Ekstreemsportlaste performance show võistlus • Päevasel plaanil 12.00 - 13.30 rahvahääletus «Kõige idiootsem asi», paralleelselt teiste asjadega individuaalvõistlused, meelelahutus.

FOTOLUGU: VALGAMAA JÕED AJASID ÜLE

Seda keeldu vist keegi rikkuma küll ei kippunud. Foto: Madis Mumm

Maja, mis sattus Mustjõe veede piiramisrõngasse. Foto: Madis Mumm

Õhne jõe üleujutused matsid staadioni vee alla. Foto: Ülla Tamm

Õhne jõe üleujutused tegid silla ületamise suureks väljakutseks. Foto: Ülla Tamm


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

2

ARVAMUS

Selleks, et tagasi tulla, tuleb ära minna!

JUHTKIRI

Juba aastaid räägitakse Valgamaal sellest, et üheks suurimaks väljakutseks maakonna arengus on noorte väljaränne. Minnakse mujale koolidesse, kolitakse suurematesse linnadesse, otsitakse seal töökohad ja luuakse perekonnad. Ja seda mitte ainult Eesti piires, vaid hea hulk noori kasutab järjest enam ära võimalusi, mida pakub Euroopa Liidu inimeste vaba liikumine ja Schengeni viisavaba ruum. Selliste noorte arvamust koSIIRI LIIVA, peatoimetaja siiri@tankla.net gusid hiljuti kokku ka Tsirguliina koolinoored ning panid need filmi «Väljarändamine Eestist – kas tunda selle üle uhkust või mitte?», mis kandideerib ka parima koolifilmi konkursil sel aastal. Nagu paljud teised Valgamaa noored läksin ka mina peale põhikooli lõpetamist ära – Tartusse gümnaasiumisse ja hiljem ülikooli. 2003. aasta sügisel olin teise kursuse tudeng. Ühe sõbra soovitusel sattusin lugema brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlikku muinasjuttu «Alkeemik». Mulle on väga selgelt meelde jäänud üks raamatu alguslõikudest. Raamatu peategelaseks on noormees nimega Santiago, kes on pärit väikesest külast ning kelle suurimaks unistuseks on kodust ära minna, näha maailma ning leida üles elu suurimad aarded. Tema isa ei tee mingit katset teda takistada. Vastupidi, tema sõnad pojale on hoopis sellised: «Mine ja näe maailma. Lõpuks saad Sa aru, et Sinu oma koduküla on kõige ilusam koht maailmas ning Sinu koduküla tüdrukud kõige ilusamad tüdrukud maailmas.» Tol hetkel ei saanud ma sellest lausest aru. Pigem kortsutasin kulmu ja mõtlesin, et mismõttes – käia läbi terve maailm ning jõuda sellele järeldusele, et see, kust Sa oma teekonda alustasid, ongi see Õige Koht. Nüüd saan ma sellest lausest väga hästi aru. See lause täiesti kirjeldab minu enda elu ja olemust viimasel 6-7 aastal. Olen elanud 4 korda pikemat aega välismaal, mille käigus olen olnud ERASMUS vahetusõpilane Prantsusmaal, praktikal rahvusvahelise organisatsiooni juures Brüsselis, töötanud Norras ning olnud vabatahtlikuks teisel pool maakera Kolumbias. Võin kogu kindlusega südames öelda, et ei ole ühtegi teist kohta, kus ma tahaksin elada ja panustada, kui seda on Eesti ning just Valgamaa. Just sellest ideest kantuna oleme ka Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla ja HSL Consultancy kaudu selle aasta tegevused suunanud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse alase teavitustöö tegemisele. Et Valgamaa noored vanuses 18-30 saaksid kuni üheks aastaks minna mõnda teise riiki vabatahtlikuna tööle ning et kohalikud organisatsioonid saaksid kaasata välisvabatahtlikke oma töösse. Hea Valgamaa noor, mina arvan, et Sa peadki ära minema! Sa peadki mujale õppima ja töötama minema. Sa peadki maailma nägema. Sa peadki tegema seda, mida Su süda ütleb Sulle, et Sa peaksid tegema. Just läbi nende kogemuste leiad Sa selle, mida Sa tegelikult teha tahad, mis Sind õnnelikuks teeb ja rahulolu annab. Ma arvan, et Sa peadki ära minema selleks, et Sa saaksid tulla tagasi ning näha ja luua seda, mis on just ja ainult Valgamaal väärtuslikku, kodust ning südamelähedast. Sest tegelikult oma kodukülast paremat kohta maailmas lihtsalt ei ole!

TANKLA TOIMETUS

Väljaandaja: Valgamaa Partnerluskogu Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää Telefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net Vastutav väljaandja: Aile Viks Peatoimetaja: Siiri Liiva Vanemtoimetaja: Sandra Pikk Keeletoimetaja: Marianne Kosk Küljendaja: Timo Arbeiter Karikatuur: Remo Surri Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm

Toimetus: Aivi Bõstrova, Eleene Sammler, Kadi Voolaid, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merili Madissoo, Merily Viks, Minni Saapar, Piia Pähklamäe, Siret Varblane, Sirli Pippar, Triin Vähi, Ülla Tamm Trükk: AS Kroonpress Tiraaž: 3500 Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu Partnerid: Ilves Extra, Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 30. septembril. © 2011

Kas järgmisel aastal peavad

õpilased taas talvel jopedes istuma?

Viimase poolaasta on palju elevust ja ärevust nii õpilaste, õpetajate kui ka linnakodanike jaoks tekitanud Valga Gümnaasiumi remont, mis on tugevalt plaanitud ajagraafikust maha jäänud. Lisaks nägi talv lausa sellist fenomeni, kus osad õpilased keeldusid asendusruumides jopesid seljast võtmast, kuna niivõrd külm oli. Nii kooliremondi kui jopede kandmise aktsiooni kommenteerivad kooliõpilased ise. SIIM SILLAMÄGI

KATI KMITO

Valga Gümnaasiumi 12. klassi lõpetaja

Valga Gümnaasiumi 9. klassi lõpetaja

Minu arust oli juba tänavune jopede kandmise buum jaburus, sest abituriendid said väga edukalt koolipäeva läbi ajada ilma mingisuguse jope abita. Usun, et jopede kandmise vajadus oli tingitud pigem tähelepanu puudulikkuse, kui külma tõttu ja eks veidi aitas kutsekool ka kaasa, sest neil on juba pikem traditsioon koolis jopedega ringi käia. Samas ei ole neil garderoobe, mistõttu on enda väärtesemete säilitamise suhtes see üsnagi mõistlik tegu kõik enda ligiduses hoida. Igal õpilasel peaks ikka üks veidi soojem asi koolis kaasas olema! Loodan, et see nüüd üllatusena ei tule, aga talv ongi külm aeg ning kalavõrgust toppide ja põlvpükstega läbi ei löö! Kampsunid selga ja elu läheb edasi.

Uus gümnaasiumi maja võidakse valmis ehitada, aga ega ta kaua ei püsi. Kui ehitada, siis oleks võinud ju algusest alustada. Maja ise on ju nii vana ja mõraneb väljaspoolt. Ja usun, et valmis saab ta ka alles paari aasta pärast, kui sedagi. Vabaduse tänava koolis, kus praegu käime, on enamvähem kõik võimalused olemas, klassiruume on ja õppida saab, aga ega sealgi ei ole just kõige paremad tingimused. WC-s üksi ei saa käia, keegi peab kaasa tulema ja ust valvama, kuna uksed käivad väga naljakalt lukku, nii et sisse on näha. Iseenesest on kool hea koha peal, miski pole kaugel ja mugav käia. Talvel on küll jama, sest on külm. Tuul Hääleta Valgamaa kandidaatide poolt aadressil

Valgamaa noored kandideerivad Filmitalgutel

filmitalgud.ee/lantimine/korvalosa/kasutaja

puhub akendest läbi, kuna need on vanaaegsed ja puust. Seeõttu peavad paljud õpilased käima jopedes, ja pluss veel see, et koolis on suur niiskus sees ja ämblikuid on maja täis. Ebameeldiv! Minu jaoks ei ole koolis käimine raskendatud, aga ei kujuta ette, mida tunnevad need, kes on õhtuses vahetuses õpivad. Noh eks mõnele on vist tõesti kool suureks mureks, kui tehakse juba pommiähvardusi... Kuna ma ise olen lõpetaja ja saan Valga gümnaasiumi selja taha jätta, ei kujuta ma isiklikult ette, kuidas kõik õpilased, kes sinna jäävad, edaspidi hakkama saavad. Teoreetiliselt on see kooli elu väga väga keeruliseks aetud ja kindlasti õpilastel tulenevad selle põhjal raskused, aga edu neile kõigile ja loodame, et kunagi saavutavad nad seda mida on tahtnud saavutada, seoses kooliga.’’

KARIKATUUR

Filmitalgud on Kinobussi poolt korraldatud, terve 2011. aasta läbi kestev meelelahutuslikult hariv projekt, mille käigus aktiviseeritakse kogu ühiskond, tegemaks Eesti teemadel üks ühine film. KATRE KIKKAS, reporter Nii tehakse koos Euroopa Kultuuripealinna Tallinnaga suur kingitus Eesti filmi 100. juubeliaastaks. 2012 aasta on ametlikult Eesti Filmi Aasta. Filmiproffide juhendamisel ja eestvedamisel ning rahva kaasalöömisel talgute vormis valmib suuremahuline täispikk mänguli-

ne ulme-dokumentaalfilm, mis tugineb Eesti legendidele ja võtab kokku eestluse elujõu. Filmi ettevalmistuses ja elluviimisel saab kaasa lüüa kuni 10 000 inimest. Terve rida Valgamaa noori on samuti otsustanud end proovile panna ning kandideerivad Filmitalgutel kõrvalosadesse. Alljärgnevalt kergitavad kandideerijad saladuskatet – miks nad seda teevad.

RAIKO ALLIK (22-aastane, Tõlliste noor) :: kasutaja raikoallik

KARL KIRT (18-aastane, Tõrva noor) :: kasutaja karlkirt

katre@tankla.net

• Raiko on näitlemist armastanud juba väikesest peale. • Raiko usub uute kogemuste kasulikkusesse. • Raiko loodab saada Filmitalgutelt kandva kõrvalosa. • Kogemust hindab 5+’ga. • Enda promomiseks kasutas Facebooki ja sõpru. • Raiko osaleks samalaadsel konkursil kindlasti uuesti. • Raiko on mõelnud näitlejaks saamise peale.

• Karl tahab näidelda kaamerate ees. • Karl tahab teada, kuidas filmide tegemine tegelikult käib. • Karlil pole endal õrna aimugi, kuidas tal läks ning samuti ei oska ta hinnata sealt saadud kogemust. • Karl promos ennast sõprade seas, Facebookis ja enda blogis. • Karl osaleks samuti mõnel samalaadsel konkursil. • Karlil on plaan saada uueks Ühikarotiks. • Karl loodab selle peale, et aeg talle näitaks, kelleks saada – miks ka mitte näitlejaks.

KÜSITLUS Aprillikuus 2011 viis Tartu Ülikooli sotsioloogiatudeng, Tsirguliinast pärit Katre Kikkas Valgamaa noorte seas läbi online-küsitluse Teeme Ära talgutel osalemise kohta. Küsitluses osales 52 vastajat. Küsimusele «Miks pole talgutel osalenud?» tõid vastajad pea-

Kas oled osalenud Teeme Ära talgutel?

miste põhjustena välja ajapuuduse, muu ürituse toimumise samal ajal, õige seltskonna puudumise ning asjaolu, et kõigepealt tuleb enda kodu korda teha. Parim vastus selle küsimuse juures oli: «Ma teeksin palju rohkem ära, kui ma näiteks ei viskaks aasta aega prahti maha!»

Osaletud aastad

65%

33%

18% 35%

Tahtsin midagi head ära teha.

2010

26%

2009

2007

• On aastaid osalenud erinevates näiteringides ning soovib saada teleekraani kogemust. • Sille promos ennast nii Facebookis kui ka mujal internetis. • Nüüd üritab Sille Filmitalgutel saada kõrvalosa. • Sille osaleks samalaadsel konkursil uuesti. • Sille on mõelnud arhitektuuri õppimise peale. • «Lavaka katsetele» läheb Sille nö nalja pärast.

Foto: Iina Kalbri

2011

2008

SILLE LÄÄS (18-aastane, Hummuli noor) :: kasutaja sillelaas

Oma talguid pidasid ka Valgamaa Kutseõppekeskuse 2. kursuse kokad, kes panid käed külge uue õppehoone juures toimunud eeltalgutel 2. mail 2011.

4% 12%

Ei

• Näitlemine on Elise kõige suurem huvi. Tema ema soovitas tal Filmitalgutel osaleda. Seetõttu võttis Elis kohe osa, sest see, kes ei proovi, ei pruugi kuhugile saada. • Hetkel on Elis tüdrukute kõrvalosatäitjate rolli kuues nimekirjas. • Seni on Elis käinud filminäitleja koolitusel ja stsenaariumi kirjutamise koolitusel. • Enda promomiseks palusin siit ja sealt neid hääli, aitas ka mu ema. • Elis tahabki saada näitjeljaks ja hetkel selle poole püüdlebki.

Miks osalesid Teeme Ära talgutel?

2% Jah

35%

ELIS HAAVASALU (17-aastane, Tõrva noor) :: kasutaja elish

70%

Polnud midagi paremat teha. Seltskonna pärast

Kas osaleksid Teeme Ära talgutel ka 2012. aastal? Jah Ei


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

TEGIJAD

3

Sigrid Vilt – ise pigem juhendaja kui näitleja Põline valgalane Sigrid Vilt on paljudele kindlasti silma jäänud loodud värvikate lavastuste poolest. Enda juhendajarolli täidab ta hetkel Valgamaa pisikeses külas nimega Sooru. India lastega tegeledes laseb Elle loovusel lennata. Foto: Erakogu

«India on lihtsalt imeline. Ma pole kunagi nii rõõmsaid ja lahkeid inimesi näinud. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema,» võtab 20-aastane Tõrva tüdruk Elle Prilling kokku muljed, mida on saanud nelja Indias veedetud kuu jooksul. LIINA METSKÜLA, liina@tankla.net

Elle Prilling tunnistab, et tegelikult polnud tal plaaniski Indiasse lapsehoidjaks minna. See riik oli tema jaoks välistatud. Ta soovis minna USAsse, kuid tööd vahendavalt büroolt vastuse ootamine tüütas ta ära. Nii hakkas Elle ise perekonda otsima ja leidis ühe pere Indias Bangalores. «Ma ei ole kahetsenud mitte ühtegi hetke, et siia tulin!» ütleb enesekindlalt ta.

Töötamise asemel «suur õde» Kuna Elle elab hetkel Indias turismiviisaga, on tal töötamine keelatud. Seega nimetab ta ise oma tegevust Indias «lastele suureks õeks olemiseks». «Ma ei töötagi otseselt, hoian lastel silma peal. Mul pole kindlat päevaplaani ega kohustusi, see on nagu pikem puhkus,» jagab neiu oma muljeid. Elle tavaline päev näeb tõepoolest puhkuse moodi välja. Ta ärkab hommikul umbes üheksa ajal. Pärast hommikusööki veedab ta aega lastega, päevitab või on internetis. Lõunasöögile järgneb lõunauinak. Õhtu-

Käisin ise põhikooli ajal «Naeratuses», põhilised rollid olid Lumekuninganna vanaema ja «Vigastes pruutides» isa roll.

Kui jah, siis kust tekkis huvi näitlemise vastu? Eks ta vist sealt tuligi, aga olen ikka pigem juhendaja kui näitleja.

SANDRA PIKK, vanemtoimetaja

Kuuldavasti olid tegev ka Valga stuudios «Naeratus». Missugust rolli täitsid seal?

sandra@tankla.net

Tõrva tüdruk Elle Prilling on Indias lastele suureks õeks

reporter

Oled ise näitlemisega tegelenud?

poolikul mängib Elle lastega jalgpalli või kriketit. «Vaba aega on mul palju, aga ma eelistan seda koos lastega veeta. Kui lapsed on kuskil pikemalt ara, siis on väga igav,» nendib ta. Elle peab hoolitsema 4-aastase Aridhmaani ja 11-aastase Aryamaani eest, keda nimetab täiesti tavalisteks lasteks. «Nad on väga targad ja armsad,» kinnitab ta.

India liiklusega ära ei harju Kõik, kes on Indias käinud, räägivad kultuurišokist. Elle tunnistab aga, et temal ei olnud kuigi suurt kultuurišokki. «Ma lugesin palju India kohta, nii et mul oli ettekujutus, et pean pidevalt käsi pesema, kõhulahtisus on igapäevane, prügikaste ei eksisteeri ja lehmal on alati eesõigus,» naljatas ta. Liikluses toimuva hullumajaga pole ta aga siiamaani harjunud. Kõige enam meeldivad talle India puhul sealsed inimesed, kes on rõõmsad ja lahked. Elle viisa lõpeb juuli alguses, mis tähendab, et ta peab Eestisse tagasi tulema. Siiski plaanib ta Eestis pikemaajalist viisat taotleda ja tagasi Indiasse minna.

Sigrid plaanis noortega tegeleda ühe aasta. Nüüdseks on sellest saanud aga kolm. Sel kevadel naeratas uskumatul kombel õnn juba teist aastat Sigridi juhendatud näitetrupile «Mérci». Keskmise vanuseastme noored pääsesid jälle Kooliteatrite Festivali vabariiklikkusse vooru. Hoolimata sellest, et Sigrid tahtis väiksena hoopis metsaveo autojuhiks saada, naudib ta enda tööd väga. See on tema hobi. Suure lavahirmu tõttu naudib Sigrid etendusi pigem saalist. Enda esimese juhendamiskogemuse omandas ta aga stuudio «Naeratuses». Tulevikus näeb ta ennast pigem eduka ärinaisena, kuna ta ei pea ennast tüüpiliseks loomeinimeseks.

Naeratuses olin esialgu muusikaõpetaja, siis hakkasin Liy kõrvalt ka lavastama, «Peeglimeistri» tegimegi juba täitsa koos.

Õpid Viljandi Kultuuriakadeemias. Kes sinust ideaalis saama peaks? Ei teagi, tegelikult ma ikka väga selline tüüpiline loomeinimene pole, pigem näen ennast eduka ärinaisena, aga eks tulevik näitab. Näitering jääb ikka pigem hobiks ja kooli tööle ma kindlasti enam minna ei soovi.

Millega lisaks töö, kooli, näiteringi ja kahe lapse kõrval veel tegeled? Kas enda jaoks leiad aega?

Enesekindel, julge, otsekohene, aus, sarkastiline.

Ausalt? Ei leia... Proovisin hiljuti ühte raamatut lugeda, no mitte ei saanud - uni tuli vägisi peale. Nüüd, kui suvi tuleb, leian äkki mõne sõbra jaoks ka natuke rohkem aega.

Kui kauaks plaanisid esialgu Sooru noortega tegeleda?

Kui tihti on endal tunne, et tahaks ise lavale esinema minna?

No, esialgu mõtlesin, et teeme «Nukitsamehe» ära ja siis oleks nagu kõik.

Õnneks eriti ei tunne, ma naudin ikka rohkem seda, et saan saalist vaadata.

Kuidas tutvustaksid ennast viie sõnaga?

Millest tuli näiteringile selline prantsuse keelne nimi «Mérci»?

Mida kardad kõige rohkem?

Ei teagi, kõlab nii ilusti ju ja publiku tänu on näitlejale kõige olulisem.

Eks ikka laste ja tuleviku pärast. Kui teha hästi palju asju, siis võib väga järsku ära väsida. Seda kardan küll, et põlen läbi mingi hetk.

Mis on Sooru noorte juures eriti armsaks saanud?

Kust sünnivad lavastamisideed?

Oi, nad on kõik nii nunnud ju! Olen igasuguseid lapsi näinud varem, Soorukates on see huvitav X-faktor. Pealtnäha nagu tavalised lapsed, aga tegelikult...

Kus enamasti võib näitetruppi «Mérci’d» esinemas näha? Valga maakonnas ja selle lähiümbruses.

Vabariiklikule kooliteatrite festivalile oled jõudnud juba mitu korda. Missugused on viimased muljed ja elamused?

Need ideed tabavad mind tavaliselt üsna ootamatult ja kui kohe üles ei kirjuta, siis võivad meelest ka minna. Valga tüdruk Sigrit Vilt ei oleks osanud alguses arvatagi, et jääb Sooru mitmeks aastaks näiteringi juhendajaks. Foto: Erakogu

Viimasest korrast on väikene okas hinges, kuna zürii ei saanud teemast aru ja järelikult ei sobinud see nende maitsele. See on nagu kokandusega, kui sa ikka ei söö sibulat, siis on raske selle maitset ka objektiivselt hinnata.

UUED NOORSOOTÖÖTAJAD VALGAMAAL

Deivi Sarapson on tagasi kodukohas noortejuhina Alates märtsist töötab Hellenurme noortekeskuse noortejuhina 20aastane noor Deivi Sarapson, kes on ise Palupera vallast pärit. KATRE KIKKAS, reporter katre@tankla.net

Sain temaga kokku ühel palaval kevadpäeval kohvikus, kuna olles tema kursusekaaslane ei näinud ma teda koolis. Kohtumisel selgus, et Deivi oli olnud hoopis koolitusel (aktiivõppe meetodid noorsootöös), mille kohta ta oli informatsiooni leidnud Tankla koduleheküljelt. Juttu on Deivi töökohast vallas juba ammu tehtud. Selle aasta veebruaris toimus avalik konkurss noortejuhi leidmiseks ning Palupera vallavanema Terje Korssi soovitusel Deivi sellele kandideeriski. Neiu osutuski valituks.

Aktiivsel noortejuhil tööd jagub Deivi töötab poole kohaga Hellenurme noortekeskuse noortejuhina ametlikult 20 tundi nädalas, millest 5 tundi võib ta ka näiteks kodus tööd teha. Töö noortekeskuses sisal-

dab peamiselt noortega tegelemist, nendega suhtlemist ja ürituste korraldamist. Hellenurme noortekeskuses toimuvad üritused tavaliselt vähemalt kord nädalas. Üldiselt tegeleb ta siiski rohkemaga. Näiteks korraldab talguid, tegeleb noortevolikogu loomisega, jne. Kuna Deivi töötab poole kohaga, siis on noortekeskuse aegade algusest peale olnud noortel endal võti ning see süsteem toimib edukalt.

Võimalus ühendada õpingud ja töö Kui Deivi arvuti taga tööd teeb, siis noored käivad üksteise järel küsimas, et millal ta nendega mängima saab tulla. Talle meeldib, et töö on suhteliselt erialane, see tähendab, et kool ja töö täiendavad üksteist. Deivi õpib Tartu Ülikoolis sot-

Kõige ebatavalisem koht läbi aegade, kus olete pidanud esinema? Hummuli vabaõhuetendus oli päris lahe, koolides on ka alati igasugu ekstreemolukordi. Näiteks tuleb esineda koridoris või esinemisruumi on paar meetrit ainult.

Carmen Tsvetkov: Kogemusi on alati vaja Astudes sisse Lüllemäe kultuurimaja noortetuppa, kus tegutseb Karula valla uus noorsootöötaja, Carmen Tsvetkov, ei osanud ma arvata, kes või mis mind ees ootab. Ootusärevus ja närvikõdi uue entusiastliku noore inimesega kohtumise ees oli kirjeldamatu.

KRISTIINA SOE, Hellenurme noortekeskuse noortejuht Deivi Sarapson peab üheks oma eesmärgiks noortevolikogu käivitamist vallas. Foto: Erakogu

siaaltööd. Kuna ta töötab Hellenurmes peamiselt nädalavahetustel, siis pole probleeme ka koolist puudumisega. Küsimusele «Miks sotsiaaltöö, mitte näiteks noorsootöö?» vastab Deivi järgmiselt: «Kuna sotsiaaltöö hõlmab ka noorsootööd, siis leian, et selles valdkonnas on rohkem tööd. Samuti pean mõtlema tulevikule, sest umbes 50aastaselt pole minu arvates normaalne noorsootööd teha. Siis saan keskenduda sotsiaaltööle.»

Sigridi lõpusõnad noortele näitlejatele ja kõigile Valgamaa noortele on: naeratage rohkem ja olge avatud võimalustele, mida elu pakub!

Lüllemäe Põhikooli Õpilasesindus

Noortetuppa sisse astudes leidsin eest säravate silmadega noorsootöötaja, kes kõigi eelduste kohaselt hakkab nüüdsest Karula valla noori koordineerima ja neile igasuguseid põnevaid tegevusi organiseerima. Pärast kohustuslikku tutvustusringi jätkasin noorsootöötajaga vestlemist. Carmen tundus esmapilgul tagasihoidlik, kuid äärmiselt sõbralik ja valmis kõigele vastama. Pärit on naine Pärnumaalt, kust ta 15 aastat tagasi kolis Valka.

Tagasi juurte juurde Niisama kogemata ta siia aga ei eksinud – Carmeni vanaema elas Lüllemäel ja seetõttu oli naisele Valga-

Karula valla noored on võtnud Carmeni väga kiiresti omaks.

ne, et kuna talle on alati meeldinud nii laste kui noortega (sealjuures mainis ta, et alla 7-aastased on tema arvates lapsed ja vanemad kui 7-aastased on juba noored) tegeleda, siis läbisaamine ei ole mingi probleem. Naine on varem töötanud klienditeenindajana ja on kindel, et noortega töötamise kogemuste puudumine ei ole takistus.

Foto: Erakogu

«Tulevik on noorte endi kätes»

maa eriti südamelähedaseks saanud. Nüüdseks on noorsootöötaja enda jaoks püsiva paiga leidnud Kaagjärves, kus ta elab juba 8 aastat koos oma perega. Tänu heale pakkumisele otsustas Carmen kandideerida Karula valla noorsootöötaja ametikohale. Soov oli ennast proovile panna ja teada saada, kas ta on võimeline sellise tööga hakkama saama. «Kogemusi on alati vaja,» sõnas naine, «tore on midagi uut ning huvitavat teha, olla noorte jaoks olemas ja kaasata neid küla tegemistesse.» Küsimusele, kuidas hindab Carmen läbisaamist lastega, vastas nai-

Rääkides tulevikuplaanidest, tuli välja, et Carmenil on nii mõnigi plaan juba eos. Eelkõige rõhutas ta, et kõige suurem osa tulevikust on noorte endi kätes. «Läbi saame viia neid asju, millest noored ise on huvitatud,» sõnas naine. Noortetoas käivatelt noortelt ootab Carmen julgeid ideid, mille põhjal teha plaane tegevuste kohta, mida edaspidi ellu viia. Carmen arvab, et noorte osalus on kõige olulisem ja see, milline noortekeskus välja näeb, oleneb ikkagi sellest, kuidas noored seda ise näha tahavad ja milliseks nad oma keskkonda muuta soovivad.


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

4

UUDISED

Õpilaste plaanide kohta pärast kooli lõppu uuris Tankla reporter Liina Metsküla.

Sandra Lett (15) on on Valga Põhikooli õpilane. Pärast üheksanda klassi lõpetamist plaanib ta minna kas gümnaasiumisse või kutsekooli logistika erialale. «Olen mitmete sõpradega arutanud erialavalikut ja mulle tundub, et logistika on sobiv. Kutseka puhul on hea see, et pärast lõpetamist on kohe eriala olemas,» räägib Sandra.

«MAailm on mu tagaõu» tuletab meelde, et kõik on tehtav!

Marili Ahvenainen (16) lõpetab sel aastal Valga Gümnaasiumi 9. klassi ning läheb edasi gümnaasiumisse. Tema arvates on gümnaasiumi plussiks see, et saab kauem mõelda, mida edasi õppida, ja hiljem on selleks ka paremad võimalused. «Kutsekooli tasuks minna vaid siis, kui tead, kellena tahad tulevikus töötada,» ütleb ta.

Karin Vagula (16) on Valga P Järgmisest aastast läheb ta õppima. «Gümnaasium ann parema hariduse, seda enam ka edasi õppima minna,» ar

Lüllemäe Põhikoolis

võtavad võimust meesõpetajad

Keeni Põhikooli noori huvitas enam moe- ja disainiringi loomine oma kodukoha noortele. Foto: Erakogu

MINNI SAAPAR, reporter minni@tankla.net

Kõik algas Kolumbiast «Maailm on mu tagaõu!» seeme hakkas idanema tänu Euroopa Vabatahtlikule Teenistusele, mille kaudu sai praegune projektijuht Siiri Liiva töötada 2009. aastal kuus kuud vabatahtlikuna ühes väikeses Kolumbia külas. Muuhulgas viis ta seal lastekodulastega läbi kunstiprojekti, mille abil renoveeriti üks osa lastekodust taieste tegemiseks, viidi läbi kunstiringi ning osteti edasipidiseks kasutamiseks suur varu loomevahendeid. Sellest positiivsest kogemusest innustatuna tekkis soov jagada enda (ja teiste vabatahtlike) kogemusi ka kodukandi Valgamaa noortega. Projekti «Maailm on mu tagaõu» abil loodetakse julgustada kõiki noori tegema vabatahtlikku tööd, olgu siis siinsamas Valgamaal, tehes midagi kogukonna heaks, või laias maailmas, et tulla kogemuse võrra rikkamana koju tagasi. Meeskonda kuuluvad lisaks projektijuhile Siiri Liivale veel Kaija Kõiv, Henri Liiva, Kadri Green ja Timo Arbeiter.

Eesmärk on tõsta teadlikkust Projekt kujutab endast noortele suunatud vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse alaseid infopäevi, mida viiakse läbi erinevates kohtades üle kogu Valgamaa. Projektijuhi Siiri Liiva sõnul on seda väga vaja, sest näiteks ei kasuta Valgamaa noored võrreldes teiste maakondadega praktiliselt üldse Euroopa Vabatahtliku Teenistuse võimalusi – peamiselt just seetõttu, et puuduvad vajalikud teadmised oma võimalustest.

Infopäevadel osaletakse aktiivselt Infopäevad kestavad 3 tundi ning nende jooksul tutvustatkse aktiivõppe meetodite abil noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse teemasid. Kõigepealt räägivad kaks vabatahtlikku projekti meeskonnast oma lugu: üks vabatahtliku tegevuse ja teine noorte omaalgatusega seotud, seejärel viiakse läbi ajurünnak: mida noored tahaksid oma kodukohas ette võtta. Edasi otsitakse ühiselt võimalusi nende teostamiseks, antakse praktilist nõu ja tehakse kõik, et suurtest ideedest saaksid algsue suured teod. Paljudes kohtades on juba käidud, kuid kõik, kes tahavad õppida oma soove ja unistusi täide viima, saavad osaleda tulevastel infopäevadel. Siiani on noored väga julgelt oma soove avaldanud ja sutnud nende realiseerimiseks ka aktiivselt tegutsema hakata. Veel ootavad külastamist Nõuni noortetuba, Õru alevik, Avatud Hellenurme Noortekeskus, Tõlliste Avatud Noortekeskus, Palupera Põhikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Ala Põhikool ja Pühajärve Põhikool.

Tagulasse noortetuba Esimesena külastati Tsirguliinat,

kus infopäevadel osales 34 õpilast põhikooli- ja gümnaasiumiklassidest. Sealsed koolinoored tahavad erinevate stiilidega tantsuringe, kooli suusatunde, noortetuba Tagulasse, igakuist noorte vallalehte, rockiklubi, laululava Tsirguliinasse, autoralli võistlusi, Tõlliste valla ujumiskohti ujumiskõlbulikuks, terviseradu Emajõe äärde, parki, valla laata ja jalgrattateid Tõlliste valda. Plaanid on üpris realistlikud ja suur osa saab kindlasi ka teostatud. Näiteks Tagula noored, kes tahtsid oma külla toimivat noortetuba, hakkasid asja organiseerima Tagula kultuurimaja eest vastutava külaseltsi esinaise Eve Eiseni kaudu. Suusatundide korraldamiseks sooviti alustuseks uurida, kas teisted õpilased toetavad seda ideed ning seejärel minna oma plaaniga kooli juhtkonna jutule.

Keenisse moe- ja disainiring Teisel infopäeval osalesid Keeni Põhikooli noored viiendast üheksanda klassini. Nende soovideks olid tantsuring, tammeaed ehk park, väline vabaajaveetmise koht, näitering, filmitegemisring, fotograafiaring, ujula, kooliraadio, sumoring, poksiring, disainiring, trummiring, (õudus)filmi festival ja skatepark. Seega peamiselt sooviti suurendad huvitegevuse hulka ja parandada vaba aja veetmise võimalusi. Tantsuvõimalusi sooviv grupp otsustas, et toimumiskoht peab olema suurem kui noortekeskuse saal ning välja pakuti Sangaste seltsimaja. Jõuti järeldusele, et tantsuring hakkab toimuma vähemalt kaks korda nädalas ja tüdrukud otsustasid hakata teiste hulgas reklaami tegema ning peale koolivaheaega ringi tegevusega alustada. Moeringi arendajad jõudsid järeldusele, et esmaste vahendite saamiseks seavad nad üles riiete kogumispunkti ning ennekõike keskenduks disaining taaskasutusele. Välja mõeldi ka palju kaasnevaid tegevusi: nii hakkavad nad valmis riideid pildistama ja oma blogisse ülesse panema, riideid laatadel müüma ning kaks korda aasats korda aastas oma koolis moeshowd korraldama. Algatuseks lubasid selle grupi noored minna käsitööõpetajaga rääkima ning riiete kogumispunte üles seadma.

Julge tegutseda! Kui ka Sinul, kes sa seda artiklit loed, tekkis lugematu hulk häid ideid, siis ära jää laua taha istuma. Räägi oma ideest sõpradega, mõelde välja, kuidas seda teha ja leidke inimesed, kelle poole pöörduda. Alustada võib õpetajast, huvijuhist või kohalikust noorsootöötajast, aga karta ei tasuks ka vallavalitsust, Valgamaa Noorsootöökeskust Tankla või siis projetki «Maailm on mu tagaõu!» projekti meeskonda. Nagu ütleb tuntud brasiilia kirjanik Paulu Coelho oma kultusromaanis «Alkeemik»: Kui sa midagi väga tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu universum!

Mõeldes tänapäeva ühiskonnas mõnele suuremale eeskujule, kes tuleb teile mõttesse esimesena? President Toomas Hendrik Ilves? Võibolla hoopis mõni sportlane? Suurkuju lähiajaloost või hoopis Superstaari-Kevin? Kes on aga see inimene, kes mõjutab noori igapäevaselt kõige enam? Miks ei võiks see olla üks nendest persoonidest, keda kohtab peaaegu sama «tihti» kui kogemata liiga varakult talveunest ärganud karujütsi? Meesõpetaja. Karula kool paistab alates sellest õppeaastast silma meesõpetajate rohkusega. Foto: Erakogu

MERILI MADISSOO, reporter merili@tankla.net

Lüllemäe Põhikoolil on vedanud, neil on noori õpetamas viis meessoost pedagoogi. Kusjuures, arvestades õpetajate arvu Lüllemäel, tähendab see ühte kolmandikku kõigist koolis töötavatest haridusedendajatest. Mida peavad aga oluliseks meesõpetajad ise, miks on valitud vastav elukutse ja kas ka neil on omad eeskujud?

Tiit Lepp. Foto: Erakogu

Olla rõõmus, tahta võimatut, teha ise! Koolijuhi ametit pidav saksofonist, fotograaf ja õppejõud, Tiit Lepp, tõdeb, et otseselt iidolit ei ole tal kunagi olnud. «Ise pead mees olema!» sõnab ta veendunult. Olles ise eeskujuks õpilastele, peab Lepp oluliseks ausust, usaldust ja teineteise austamist. «Koolijuht peab olema kindlasti autoriteet, aga ka sõber. Vaenlane kohe kindlasti mitte!» sõnab ta. Ennast peab mees sõbralikuks, kuid on küsimusi, mille osas ei saa ka rangust unustada. Kõige vähem sümpatiseerivad talle endale just rumalad, kibestunud ja agressiivsed ning teiste inimeste isiklikesse eludesse sekkuvad persoonid. Eelkõige just seetõttu, et taolised isikud tekitavad mitte millestki väga suuri probleeme. Õpetajatöös peab direktori kohusetäitja kõige olulisemaks oma kogemuste jagamist noortega ning nende suunamist tegemaks õigeid valikuid. Lisaks sellele hindab mees väga kõrgelt ka õppetöövälist tegevust. Oluliseks peab ta just vaheldust õppimisele, uute inimestega kokku puutumist ja silmaringi laiendamist. «See (õppetööväline tegevus) on sotsiaalne kapital, mida ei saa õppida ega raha eest osta!» väidab Lepp. Eesti koolisüsteemis häirib meest poliitikute kahepalgelisus. «Ühelt poolt räägitakse ühtlasest ja laiast koolivõrgust, aga samas tehakse väikeste koolide pidamine raskeks, kui mitte võimatuks,» sõnab koolijuht. Samas leidis Lepp ka positiivseid aspekte: «Üldises plaanis on kooli-

de igapäevast tegevust – õpetamist – tehtud põnevamaks. Rakenduv uus põhikooli õppekava annab palju võimalusi mitmekesistada õppetööd. Neid magusaid vilju saame küll alles mitme aasta pärast, aga kindlasti saame.» Küsimusele, missugune on tema arvates ideaalne kool, vastas mees üsna kindlalt, et selleks on kool, kus kõigil asjaosalistel on hea olla. Kus on naeru ja lusti, natuke sõbralikku aasimist – natuke kõike. «Ideaalne kool toimib terve perena, kus austatakse ja toetatakse teineteist,» sõnab Lepp. Mees ise on pärit Tartust, kuid otsustas koos perega linnast «ära pageda». Karula köitis teda just omanöolise looduse poolest. «Siin on midagi ürgset ja müstilist, mida peab ise kogema,» sõnab mees. Oma suurimaks eesmärgiks peab koolijuht elada täisväärtuslikku elu, mis on tal enda sõnul ka siiani väga hästi õnnestunud. Küsimusele, missugune võiks olla tema elulooraamatu pealkiri, vastab mees tagasihoidlikult, et talle pigem meeldiks, kui sellist raamatut ei tulekski. Millise mõttetera või soovituse annaks koolijuht noortele? «Olla rõõmus, tahta võimatut, teha ise!»

Ain-Meelis Hannus. Foto: Erakogu

Tuleb elada tuleviku, mitte mineviku nimel! Seiklusjanuline puutööõpetaja Ain-Meelis Hannus on iidolite osas oma ülemusega nõus. «Kõigil on omad head ja vead. Me ei saa oma elu kellegi teise eeskujul elada,» sõnab ta. Just seetõttu ei olegi õpetajal kunagi ühtegi eeskuju olnud või vähemalt ei mäleta ta seda. Ise elab ta moto «õhtul magama, hommikul varakult üles» järgi. Peamisteks hobideks on Hannusel (moto)orienteerumine ja seiklussport. Seetõttu võib teda vahel ka kooli just mootorrattaga tulemas näha, mis loomulikult tekitab nii õpilastes, kui ka kolleegides väikest põnevust. Parimaks nõuandeks, mis mees oma senise elu jooksul saanud on, peab ta ütlust «tuleb elada tuleviku, mitte mineviku nimel». Seda järgides ongi ta oma põhilise ameti kõrvalt võtnud lisakohustuse õpetajatöö näol. Mees on olnud pikalt ametis

metsanduslikul kohal, kuid nüüd olles ka pedagoog peab Hannus oluliseks oma panuse andmist kohalike noorte heaks. «Amet peab olema selline, mis meeldib. Seda ei saa valida ainult palganumbri või seisuse järgi,» väidab mees kindlalt. Suurimaks motivatsiooniks õpetajatöös peab Hannus sädet noorte silmis: «Tore on näha, kui õpilased ise tunnevad, et nad on midagi asjalikku oma kätega valmis teinud!» Positiivseks aspektiks oma töö juures peab mees seda, kui õpilaste käte vahel ka midagi praktilist valmib, millest on ka igapäevaelus kasu.

Priit Riemann. Foto: Erakogu

Muusika on parim teraapia stressi vastu Ajaloolane Priit Riemann on üks neist õpetajatest, kes tuleb igapäevaselt kooli hea tuju ja naeratusega näol. Rääkides iidolitest sõnab mees, et kindlalt mainimist väärt on tema kunagine matemaatikaõpetaja Vändra Keskkooli aegadest – Enn Nurk. Otsest eeskuju, keda järgida, Riemannil aga enda sõnul ei ole olnud. Iidoli olemasolu peab ajaloolane kaheti mõeldavaks asjaks. Hea eeskuju korral on kellegi järgimine ainult positiivne. Samas võib ka iidoliks juhtuda mõni negatiivse taustaga liider, mis võib omakorda noore elu ära rikkuda. Õpetajatööd peab Riemann kõige südamelähedasemaks just noortega suhtlemise pärast. «Huvitav on õpetajatöö alati ja igav ei hakka kunagi!» hõiskab mees. Siiski on ajaloolane sunnitud tõdema, et töö võib ka vahel närviline olla. Olgugi, et on olnud olukordi, kus mees tunneb, et stress hakkab võimust võtma, ei ole siiani naeratus õpetaja näolt kadunud. «Muusika on parim teraapia stressi vastu,» sõnab ta. Lisaks sellele on suureks motivatsiooniks oma õpilaste edukale eluteele aluse panemine. «Suurim rõõm on näha seda, kui õpilasel läheb elus hästi. Saan öelda, et ka mina olen teda aidanud ja õpetanud,» lausub mees. Loomulikult ei saa ta ka mainimata jätta suurepärast Karula loodust ja toredaid kolleege koolis: «Nad on parimad, kes mul üldse ku-

nagi olnud!» Põhiliseks hobiks on mehel koorilaul. Alates ülikooli aegadest kuni praeguseni on ajaloolasel väike laulupisik sees. Hetkel kuulub Riemann kohaliku Lüllemäe segaansambli koosseisu. Suurimaks seikluseks peab õpetaja reisi Praha linna, kus tal õnnestus ära eksida. Ajaloolasena huvitas teda üks kohalikest muuseumidest ja isepäisena väitis ta reisikaaslastele, et küll ta oskab bussi juurde ise tagasitee leida. Paraku nii lihtsalt see aga ei läinud. Terve õhtu veetis mees juhiseid ja nõuandeid küsides, kusjuures seda kõike kolmes erinevas keeles (sh kehakeel). Suures tuhinas õiget hotelli otsides, leidis ajaloolane ennast nii mõnigi kord «jänest sõitmas». Lõpuks otsustas mees viimast korda õnne proovida ja kahe ehitustöölise käest suunda küsida. Tuli välja, et see oli õige otsus – tegemist oli kahe itaallasega, kes juhtusid ööbima samas hotellis koos Riemanni grupiga. Eksimist peab aga ajaloolane endale iseloomulikuks, eriti veel, kui tegemist on niivõrd suure linnaga. Kõige olulisemaks väidab Riemann olevat hariduse. Sealt ka tema nõuanne noortele: «Haridus on äärmiselt tähtis! Kes ei jõua või kellel pole võimeid(võimalusi) minna ülikooli, see ei tohiks pead norgu lasta vaid leidma alternatiive. Kutsekoolist saab ka korraliku hariduse ja võimaluse saada tulevikus ausaks töömeheks.»

Valev Sisov. Foto: Erakogu

Inimeses peab olema kõik tasakaalus Ettevõtlik Valev Sisov on Lüllemäe koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Mees, kes väärtustab sporti ja kehalist aktiivsust, peab õpetaja ameti juures kõige olulisemaks positiivsust ja tahet seda õpilastele edasi anda. Kõige vähem meeldivad Sisovile inimesed, kes liiga palju hädaldavad: «Virisejad pole edasiviiv jõud!» Ise on mees alati valmis arenema ja ennast täiendama: «Teen seda mida mulle meeldib teha, kuid siiski tahaks ennast veel arendada. Näiteks


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

Põhikooli õpilane. a gümnaasiumisse nab minu arvates m, kui soovid veel rvab Karin.

Ester Karuse (18) lõpetab tänavu Valga Gümnaasiumi. Tal on plaanis teha sisseastumiskatsed Sisekaitseakadeemiasse. Samas pole Estri jaoks välistatud ka tööle asumine, sest tema sõnul muutub ta tuju kiiresti.

keeli õppida, et oleks võimalus suhelda.» Sisov ei tööta aga ainult õpetajana. Ta on ka FIE ja jagab oma aega Valga spordiklubi ning Lüllemäe kooli vahel. Suurimaks katsumuseks elus peabki mees oma ettevõtte loomist. Tulevikus plaanib mees veel ühe ameti selgeks õppida, mis oleks pingevabam – massöör. Parimaks nõuandeks, mis talle antud on, peab mees ütlust «õppida pole kunagi hilja». Just seetõttu võtab Sisov osa mitmetest koolitustest ja üritab ennast igal võimalusel täiendada. «Inimeses peab olema kõik tasakaalus,» sõnab mees, soovides pühendada selle mõttetera kõigile noortele.

Siim Sillamägi (18) on Valga Gümnaasiumi abiturient. Tal on plaanis minna ülikooli kas ajakirjandust või kultuurikorraldust õppima. Kui aga ülikooli sisse ei saa, läheb ta tööle. Kuigi on võimalik, et ülikool ta Valgast ära viib, tahaks ta lõpuks ikkagi Valka tagasi tulla. «See linn on nagu minu külge kinni kasvanud,» ütleb ta.

Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa tähistasid 45 aastat sõprust

varakult ning isegi päev enne festivali oli korraldajatel käed-jalad tööd täis. «Enda põhitöö jaoks on keeruline aega leida, kui nii palju on teha,» ütles vene keele õpetaja Talvi Must, kes on üks ürituse põhikorraldajatest. Festivali päevakavad olid tihedalt planeeritud hommikust kuni keskööni välja. Kui päeviti toimusid töötoad ning ekskursioonid, milles said osaleda vaid delegatsioonide liikmed, siis õhtuti toimusid küll diskod ning talendijahid, moeshowd ja esinemised, mida said nautida ka teised Tõrva õpilased.

Tõrva sõpruskoolide festivali ajal toimus ka laat, kus sai osta erinevate maade käsitööd ja sümboolikat. Foto: Ülla Tamm

Tõrva Gümnaasiumis toimus mai alguses sõpruskoolide festival, mida nüüdseks on peetud kokku 45 korda. Traditsiooniliselt said kokku õpilased Tõrvast (Eesti), Salantaist (Leedu), Gdovist (Venemaa) ning Priekulest (Läti).

Tõrva Gümnaasiumist saadeti välja kirjad erinevatesse liiduvabariikidesse ning pärast aastast kirjavahetust otsustati ka kokku saada.

Kohtumine pani noored aktiivselt tegutsema

Osalejad on enamasti koolide gümnaasiumi õpilased ning koolidest saadetakse piia@tankla.net, ylla@tankla.net välja 30 liikmeline delegatsioon, kes ühe Tõrva Gümnaasiumi vene keele õpetaja Talvi Musta sõ- nädalavahetuse jooksul osalevad töötubanul on 45 aastat märkimisväärne aeg, eriti kui suurel osal des, võistlustel ja suveniirilaada ning suure sõpruskontserdi korraldamises. Eesti koolidel nii kauaaegsed traditsioonid puuduvad. Festivali ettevalmistused algasid juba 4 riigi kohtumised Tõrvas on pärit aastast 1966, mil

PIIA PÄHKLAMÄE, ÜLLA TAMM, reporterid

Derek Saunders. Foto: Erakogu

Kõik on võimalik, kui väga tahta! Lõuna-aafriklane Derek Saunders on üks vähestest välismaalastest, kes on asunud Eestisse töötama õpetajana. Lüllemäe Põhikoolis õpetab mees inglise keelt. Õpilastele soovib Saunders edasi anda tõdemuse, et kõike on võimalik saavutada, kui vaid tahta. On vaja lihtsalt natuke vaeva ja viitsimist. Oma iidoliks peab mees Nelson Mandelat, just seetõttu, et tegemist on LõunaAafrika jaoks väga olulise inimesega, kes päästis riigi sõjast. «Ta on elanud oma elu nii, et sellest oleks kõigil hea eeskuju võtta,» sõnab mees. Põhjuseks, miks Saunders just Eestisse tee leidis, peab mees oma tüdruksõpra. Ühtlasi leiab ta, et Karula on äärmiselt kaunis paik ja kui leiaks korteri, kus talveperioodil oleks soojem kui 6 kraadi, siis oleks kõik korras. Samuti pole õpetaja kunagi varem elanud paigas, kus ümberringi on ainult eestlased. «Ma ei arvanud, et võin ennast kunagi leida Lõuna-Eestist, kuid ma ei kahetse mitte midagi!» lausub Saunders. «Minult küsitakse alati, kui ma ütlen, et ma olen lõuna-aafriklane, «Aga miks sa oled valge?» Aafrika on suur koht, ja Lõuna-Aafrika on suur riik. Meil on 50 miljonit inimest, ja meie teine nimi on «Vikerkaareriik» (rainbow nation). Aga me oleme kõik aafriklased. Värv ei ole oluline.» selgitab mees suurimat lõuna-aafriklaste kohta käivat müüti. Hobideks peab mees muusikat ja kokkamist. Pillidest oskab ta mängida klarnetit ja ka natuke kitarri. Oma esimese kontserdi andis mees 11-aastaselt, kui pidi esitama «When the Saints go marching in». Eriti meeldejääv olevat olnud suur aplaus. Üheks faktiks, mida Saunders arvab, et enamus inimesi temast ei tea, on huvi kokanduse vastu. «Eriti meeldib mulle eksperimenteerida eesti toiduga, et see oleks vürtsikam. Yum yum...» sõnab ta. Lisaks sellele on mehel plaanis kirjutada romaan ja see ka ühel päeval avaldada. Parimaks soovituseks, mis talle antud, peab Saunders oma tüdruksõbra nõuannet kanda talvel villaseid sokke. Oma seniste töökogemuste põhjal teab mees kindlalt väita, et õpetajatöö on see kõige huvitavam. «Olen töötanud ka briti riigi heaks. See oli äärmiselt igav!» sõnab ta, «õpetajatöö on aga väga stressirohke. Sul on noored elud sinu kätes. Ma sain sel aastal palju halle juukseid juurde.» Stressi vastu võitleb mees aga kokkamise ja muusika kuulamisega, mis ta enda sõnul tundub toimivat. «Mulle meeldivad inimesed, kes on avatud ja valmis õppima uusi asju,» sõnab Saunders. Omalt poolt noortele soovib mees tahet püüelda oma soovide täitmise poole, sest kui väga tahta, on kõik võimalik!

Taivo Post (19) õpib Valga Gümnaasiumi lõpuklassis. Tal on plaanis teha sisseastumiskatsed Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Kui see ei õnnestu, läheb ta tööle. Oma gümnaasiumiga Taivo rahul polnud ja Valgamaale ka edasi ei soovi jääda.

Festival kummutas eelarvamusi erinevate rahvuste suhtes «Esinemine oli lahe ning üritus vinks,» ütles talendijahil osalenud Infected Anthemi bassist. Bändi liikmete arvates oli festivali vaja selleks, et kummutada eelarvamused erinevatest rahvustest ja veeta meeldivalt aega enda rahvusvaheliste sõprade seltsis. «Hirm oli venelastega suhtlemise ees, aga see oli asjata, tegelikult olid nad väga lahked ja sõbralikud,» jagas Viivika Valner oma festivali eelseid tundeid. Tõrvas toimunud festivalil osalenud leedu noor Simona Stonkute sõnul andis kohtumine sõpru kogu eluks ning ta ei jõua järgmist aastat ära oodata, kui toimub festival tema kodulinnas.

PROJEKTIIDEEDE KONKURSS ANNAB OHJAD NOORTE KÄTTE Kui sul on idee, mis pakuks sulle ja su sõpradele uusi tegevusvõimalusi, siis Valgamaa Partnerluskogul on sulle uudis. Käesoleva aasta sügisel avatakse «Noorte võimalused maal» projektiideede konkurss. KADI VOOLAID, reporter kadi@tankla.net

Valgamaa partnerluskogu noortemeetme koordinaator Aile Viks kutsub noori üles oma kodukohas kokku saama ja arendama ideid, mis parandaksid nende endi tegevusvõimalusi. «Need võivad olla näiteks noortekeskuse tegevusvõimaluste laiendamine, noorte endi poolt algatatud ühisüritused, vaba aja tegevusteks vajalike asjade soetamine, koolitused, seminarid, laagrid ja õppepäevad,» selgitab Viks. Projektiideesid saavad esitada Valgamaa valdades ja Tõrva linnas tegutsevad erinevad noorteühendused ja noorte sõpruskonnad vanuses 7-26.

Projektiideid saavad sügisel toetust Ajavahemikus 5.-26. september 2011 saab neid esitada

vastaval vormil Valgamaa Partnerluskogu noorte meetmete koordinaatorile Aile Viks’ile. Igast vallast valitakse 4. oktoobriks parim idee ja ülejäänud ideed valitakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel. Parimatele toimub oktoobris projektikirjutamise koolitus, mille käigus vormitakse idee taotluseks. Novembri esimeses pooles esitavad koolituse läbinud noored oma idee juba nõuetekohasel projektitoetuse avaldusel koos sinna kuuluvate hinnapakkumiste või kalkulatsioonidega Valgamaa Partnerluskogule.

toetata investeeringuid maasse ja ehitistesse, mootorsõidukite soetamist, projektijuhtimise tasu, üldkulu (telefon jms), auhindu, kingitusi ja meeneid. Maksimaalne toetussumma ühe projektiidee kohta on 640 eurot ja 10% projekti kogumahust peab olema oma- või kaasfinantseering,» selgitab Viks projektikonkursi rahalisi võimalusi. Lisaks tuleb Partnerluskogu veel ka meelde, et soovitatav oleks täiskasvanud juhendaja olemasolu ja näha soovitakse investeeringuid, mis on pikemaajalised ja uuenduslikud. «Kõigil programmis osalejatel on pidevalt tagatud nõustamine projekti planeerimise, elluviimise ja hilisema aruandluse faasis,» kinnitab meetme koordinaator.

Koostöö MTÜ-ga, omaosalus ja täiskasvanud juhendaja olemasolu

Viis olulist aspekti projektiidee juures

«Üheks oluliseks punktiks projektiidee konkursil on koostöö mittetulundusühinguga, kuna vahendite soetamisel on vajalik projekti kaasata mittetulundusühing, mille kaudu projekt esitatakse. Rahastuse saamiseks esitavad noored taotluse PRIA-sse,» toob Aile Viks välja projektikonkursi eripära. «Projektiideesid kirjutades ja planeerides on oluline teada, et ei

Aile Viks toob välja, et projektiidee hindamiskriteeriumiteks on viis olulist punkti: mõju piirkonnale, jätkusuutlikkus, omaalgatuslikkus, kaasavus ja uuenduslikkus. «Lahtikirjutatult tähendab see, et hea projektiidee omab mõju Valgamaa või selle piirkonna noortele. Projekt toob endaga kaasa noorte arenguks vajalikud jätkutegevused, mis on kavandatud realistlikult ja

NÄITLEMISPROJEKT VIIS NOORED

SUVISELE PRANTSUSMAALE

nende elluviimiseks on olemas suutlikkus ja kompetents,» selgitab Viks. «Lisaks on noortegrupp ise idee algataja ja läbiviija. dee väljatöötamisse ning edaspidisesse projekti elluviimisesse on kaasatud partnerid ja teised noored; kavandatav idee on uuden Valgamaal või omab uuenduslikke elemente.»

«Ole ise see muutus, mida tahad maailmas näha» See Mahatma Ghandi tsitaat ütleb selgelt, et kõik pisikesed muutused algavad sinust enesest. Vaata kriitiliselt enda ümber, mõtle mis on sinu kogukonnas veel puudu või mis aitaks sul ja su sõpradel aktiivsemalt aega veeta. Ära jää ootama, et keegi teine su idee ellu viiks, vaid võta ohjad enda kätte ja tee nii, et ka teistel noortel oleks sinu kodukohas hea olla. Rohkema info ja abi saamiseks projektiidee konkursi kohta pöörduge julgesti Valgamaa Partnerluskogu noortemeetmete koordinaatori Aile Viks’i poole aadressil aile@ valgaleader.ee ja vaadake veebilehele www.valgaleader.ee.

TANKLA PASSI OMANIKUD KÄISID VABATAHTLIKE MESSIL

Tõlliste valla noored osalesid Tõlliste Avatud Noortekeskuse kaudu teatriteemalises noortevahetusprojektis «Road 666», mis viis nad 14. – 22. maiks Prantsusmaale, Allier’ maakonda.

Maikuu esimese nädalal käisid 11 Valgamaa noort Tankla vabatahtliku passi omanikku ja muidu tubli noort tutvumas Riigikogu ning vabatahtlike organisatsioonide tegevusega.

MINNI SAAPAR, reporter

AIVI BÕSTROVA, reporter

minni@tankla.net

Rahvusvahelises teatriprojektis osales 21 noort Prantsusmaalt, Ungarist ja Eestist ning nende juhendajad. Enne Prantsusmaale minekut toimus kaks ettevalmistavat kohtumist. Jaanuaris kohtusid noored Tõlliste ANK-is Prantsuse juhendajatega ning mai alguses käisid teisel kohtumisel Prantsusmaal Sigrit Säinas ja Kadrian Possul. Tõlliste noortekeskuse noorsootöötaja Sigrit Säinas

oli eesti poole projektijuhiks. Lisaks osalesd noortevahetuses Raiko Allik, Johanna Ardel, Tanel Kaljuste, Rasmus Koroljov, Kadrian Possul, Sandra Rannakivi, Karoliine Saega ja Lisette Tohus. Aastase ettevalmistusperioodi tulemusena anti etendused kolmes erinevas Allier’ maakonna linnas. Lavastuse keskseks teemaks oli kurat ning tekst põhines Edgar Rice Burroughsi näidendil «The Black Rider». Etendus anti neljas keeles (eesti, prantsuse, ungari ja inglise), pakkudes seeläbi meeldejäävat kogemust nii näitlejatele kui ka vaatajatele.

aivi@tankla.net

Valgamaalt starditi hommikul vara ja esimene koht, kuhu pealinna jõudes suunduti, oli Riigikogu. Seal tehti ekskursioon ning räägiti kõigest sellest, mis riigikogulaste ülesanneteks on. Pärast seda külastati Solarise keskust, kus aega veedeti osteldes. Vabatahtlikke mess toimus Nokia kontserdimajas, kus olid esindatud paljud vabatahtlikud organisatsioonid alustades kaitseliiduga ja lõpetades skautidega. Tänu sel-

lele õpiti isegi koos skautidega sõlmi tegema. Veel sai lasta täpsust, teha Punase Risti poolt esmaabi lühikursusi, tutvuda vahetusõpilaste programmidega ning teha endale rinnamärke. Messi külastuse korraldasid Valga Maavalitsuse Teavitamis- ja Nõustamiskeskus ning Europe Direct’i Valgamaa infopunkt. Kui kõik enda jaoks põnev oli vaadatud asuti tagasiteele. Tehti veel söögi peatus ja mõne tunni pärast oldigi Valgamaal tagasi aga juba kogemuse võrra rikkamad.

UUDISED

5

Valga noored õppisid metsas ellu jääma Aprilli lõpus toimunud Valga gümnaasiumi 10. klassi õpilaste riigikaitsetund viis noored metsalaagrisse, kus poisid ja tüdrukud võrdselt proovile pandi. ELEENE SAMMLER, reporter eleene@tankla.net

Riigikaitse tund on Valga gümnaasiumis kohustuslik kõigile ja lõpeb metsalaagriga. «Ei pääsenud ükski tüdrukki sellest. Metsas käisid kõik, kuid esines ka neid kes ei tulnud, kes olid haiged või kes kartsid metsas olevaid putukaid ja loomi,» ütleb laagris osalenu Sillen Klasman.

Relvad, ellujäämine ja loomadega silmitsi seis Laagris õpetati, kuidas relvi käsitseda, metsas ellu jääda, kuidas selleks vajalikku valmistada, orienteeruda, milliseid taimi süüa ja kuidas õiged vitamiinid kätte saada ja kuidas metsas endale aset teha, kuidas «nähtamatuks jääda» ja kõike muud looduses ellujäämiseks vajalikku. Muuhulgas räägiti ka sellest, kuidas loomadega toime tulla. «Meil oli üsna harukordne võimalus kohtuda metsisega, ta ei kartnud inimesi üldse. Ta lihtsalt proovis rünnata neid, kes temast möödusid,» räägib Kevin Kattai, kes samuti laagris osales.

Eelarvamustest lahti Kuna aine on kohustuslik, olid laagris ka tüdrukud, kes samu asju tegid mis poisidki, kuid Sillen Klasman usub, et kogemusega jäid rahule ka tüdrukud, kes laagrisse ehk suurema eelarvamuse ja kartusega tulid. «Ma loodan, et järgmine aasta minnakse ka sinna, sest see on tõesti üks väga lahe kogemus!» ütleb ta. Riigikaitset on Valga gümnaasiumis õpetatud kaks aasta, seni on olnud see kohustuslik aine kõigile. Järgmisest aastas muutub aine valikuliseks. Riigikaitset õpetatakse ka Otepää ja Valga Vene gümnaasiumis ning lõpulaager on kõigi kooli õpilastele ühine.

Murupead tõid Kurepesa lastele rõõmu! Tankla eelmine number rääkis vabatahtlikkusest ja sellega seonduvast. Mida võtsid hiljuti ette Valgamaa Punase Risti noored vabatahtlikud? AIVI BÕSTROVA, reporter aivi@tankla.net

Sel ajal, kui kodudes peeti munadepühi, käisid maakonna Punase Risti liikmed Valga väikelastekodus Kurepesa. Vabatahtlike eesmärgiks oli viia laste ellu vaheldust ja pühaderõõmu. Koos meisterdati murupäid. Murupea ise on mulda ja muruseemneid täis pandud sukk, millele on peale nikerdatud nägu. Regulaarselt kastes hakkab sukast välja kasvama muru. Pea vormimiseks oli vaja naistesukki. Külaskäigu raames otsustasid mõned ülemeelikumad poisid tõmmata need sukad hoopis endale pähe, tekitades sellega kõigis meisterdajates palju elevust. Lõpuks said kõik soovijad endale tõelise murupea. Hiljem söödi küpsiseid ning joodi kohvi, mahla või teed. «Arvasime, et lapsed on meie peale vihased, sest oli laupäev ning ilm väga suvine. Kes küll sellise ilmagatoas tahaks olla?» naersid Punase Risti liikmed ise. «Lõpuks oldi ikkagi õnnelikud, sest lapsed jäid rahule ja kutsuti tagasigi, mida kindlasti Punase Risti liikmed teevad!»


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

6

NOORTEKESKUS

Noorsootöötaja Kadri Orav tahab elada nii,

et vanas eas ei peaks midagi kahetsema mine suveks. Hetkel üritangi leida noortele töökohti, et nad suvel ikka endale rakendust leiaksid. Muidugi peale probleemide lahendamise üritan noortega midagi koos ka huvitavat teha.

Miks valisid just sellise eriala ja miks meeldib Sulle noortega tegeleda?

Perekond on muidugi esimesel kohal, aga noortekeskus on siiski väga südamelähedane. Noored tahavad muidugi koos palju erinevaid asju teha ning nad on öelnud, et nad ei taha, et ma ära läheksin, mis teeb eriti head meelt ning annab edaspidiseks palju jaksu juurde.

Valisin selle eriala, sest üks hea tuttav õppis seda ja ta soovitas seda valikut mulle.

Kas tulevikus näed ka end noortekeskuses töötamas?

Kas teil on siin noortekeskuses ka mõni traditsioon tekkinud?

Kadri Orav (paremal) koos Otepää TV noortega. Foto: Erakogu

Alates eelmise aasta sügisest juhib Otepää noortekeskust säravate silmadega pisike Otepää tüdruk Kadri Orav. Kindlasti ei tasu aga tema lühikesest kasvust end petta lasta – Kadri on poole aastaga noortekeskuse noori täis toonud. MERILY VIKS, reporter merily@tankla.net

Kadri Orav on Otepää kandist pärit tüdruk, kes on 24 aastane. Ta õppis Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetajaks ning draamapedagoogiks. Tankla toimetus uuriski, mida Kadri ja noored Otepääl teevad.

Milles seisneb Sinu töö noortega? Millised on Sinu tööülesanded? Igapäevaselt tegelen noorte probleemidega, milleks on siis noortevahelised tülid, ropendamine, suhtlemisprobleemid ja ka muud mured, millega noored ise

Päris traditsiooni ei ole veel tekkinud, kuna ma olen siin üsna uus, kuid me teeme filmiõhtuid ning paar korda kuus teeme pannkooke või midagi muud maitsvat. Muidugi me kõik tahame ja töötame selle nimel, et meil tekiksid omanäolised traditsioonid.

Mis on Sinu positiivseimad kogemused seoses oma tööga? Üks päev poisid ülbitsesid siin noortekas ja läksid väga ülemeelikuks. Lõpuks ma palusin neil lahkuda. Poisid said lõpuks aru, et nad olid valesti käitunud ning tõid mulle vabandamiseks lilli ning palusid andeks.

Kas on ka midagi negatiivset seoses tööga? Natukene teeb kurvaks see, et mõned noored ei oska hinnata

Kuidas Sa sattusid Otepää noortekeskusesse?

Jah, nii palju on teha sellel erialal.

Mida meeldib Otepää noortele teha noortekas? Otepää noortele meeldib väga padjatuba, koos kuulda muusikat, piljardit mängida.

Kindlasti on peale noortekeskuse Sul veel mõni hobi? Annan hip-hop tantsutrenne, sõidan lumelauga, mängin klaverit ja laulan.

Kui kaua oled tegelenud hiphopiga? Üle aasta.

Alates selle aasta jaanuarist ilmub Otepää noorte poolt valmistatud noortesaade, mille nimeks on Otepää TV. MERILY VIKS, reporter merily@tankla.net

«Otepää TV on noortesaade, mis kajastab noorte igapäeva elu ja sündmusi,» seletas Kadri Orav. See saade on suunatud kõigile, et nii noored kui ka vanad saaksid teada, mis Otepääl toimub.

Ise tehtud, hästi tehtud Otepää TV saatejuhtideks on Otepää Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Triinu Aasaroht ja Kadri Palmiste, toimetaja on Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Gertu Võsu ning ideeautor ja filmimees on Kadri Orav. Kõik noored teevad seda vabatahtlikult ning tasuta. Keegi neile palka ei maksa ning tegijaid ise peavadki seda oluline, et noored teevad, mis neile meeldib ja ise naudivad kogu protsessi.

Kust kohast tuli see idee hip-hopi hakkata lastele õpetama?

Eeskuju võeti Anne noortekeskuselt

Olen peaaegu terve elu tantsinud. Olen 16 aastat tantsinud rahvatantsu. Käisin Viljandis hip- hopi trennides ja kui tulin Otepääle, tahtsid mu sõbrad ka sellega tegeleda, nii tekkiski idee, et võiks ka lapsi õpetada. Nüüdseks on mul mitu oma gruppi tekkinud, keda ma õpetan.

Autor jutustas, et Otepää TV idee tuli Tartu Anne noortekeskusest, kuna seal on see päris suurejooneline ning on juba arenenud ka noorteraadio. Raadioni unistab jõuda ka Kadri.

Hetkel on Otepää TV saade üsna lühike ning ilmub ainult kord kuus. Otepää noorsootöötaja unistab, et saade jõuaks kunagi nii kaugele, et vaatajate arv oleks palju suurem, kindlasti võiks veel saade pikem olla, ka paremat teostust loodetakse ning võibolla isegi võiks hakata kunagi toimuma otsesaateid.

Võimalus kajastada noorte teemasid Noortesaate teemad on noorte endi poolt mõeldud ning kajastavad seda, mis on noortele oluline. Muidugi oodatakse kõigilt ideid, mida sooviksite näha saates. Kadri Orav ütles ka, et ootab rõõmuga oma meilile kirju, mis sisaldaksid soovi osaleda ise Otepää TV’s. Kui tekkis soov näha, mida otepäälased teevad Otepääl. mine vaata Otepää noortekeskuse koduleheküljele ning sealt saad näha noortesaateid.

Otepää TV vaatamiseks mine aadressile noortekeskus.otepaa.ee ja klõpsa lingile «Otepää TV»

Hetkel mitte, aga lähitulevikus sooviks küll.

Mida pead enda tugevaimaks iseloomujooneks? Tahtejõudu.

Mida teeksid 64000 euroga (ehk ligi miljoni krooniga)?

Kui kaua oled noortekeskuses töötanud? Kuidas võtsid noored Sind vastu?

Läheksin ümbermaailmareisile. Kindlasti investeeriksin ka natukene noortekeskusesse. Otepää noored. Foto: Erakogu

minu juurde pöörduvad. Praegu on põhimureks noortel töö leid-

Elu moto: Elada nii, et vanadus põlves ei peaks midagi kahetsema. seda, mis neil olemas on.

Otepää TV saate tegijad (vasakult) Triinu Aasaroht, Kadri Palmiste ja Gertu Võsu. Foto: Erakogu

VALGAMAA NOORTE SUVEKOOL

Valgamaa noortele korraldatakse teist korda suvekooli 2009. aastal sündinud ideest korraldada Valgamaa noortekeskuste suvekool on saamas traditsioon. Sellel aastal toimub suvekool 25.-27. juulil Annimatsi kämpingus Otepää Avatud Noortekeskuse eestvedamisel. DEA MARGUS,

Sangaste valla noorsootöötaja

dea.margus@gmail.com

Ülemaakondliku suvekooli mõte teostus esimest korda 2010. aastal Sangaste vallas Kakulaanes, kus kohtusid maakonna 10 noortekeskuse noored ja noortejuhid. Sel aastal Annimatsil toimuvale kolmepäevasele suvekoolile on kokku kutsutud Valgamaa 13 valla noored ning noortejuhid. Sellel aastal kaasatakse ka need vallad, kellel ei ole noortekeskust, seega plaanib kokku tulla 130 noort üle terve Valga maakonna. Kolmepäevase programmi kestel õpivad noored Kaitseliidu poolt läbiviidaval noortekoolitusel «Seigeldes osavaks», kuidas lasta õhupüssist, kuidas lasta vibu, kuidas orientee-

Otepää TV – esimene Noortetelevisioon Valgamaal!

Kas Sa tantsid ka praegu rahvatantsu?

Tegelikult märkas minu isa kuulutust, et Otepää noortekeskusesse vajatakse noorsootöötajat ning soovitas mul kandideerida. Kuna olin otsustanud, et kohe magistrisse ei lähe õppima, siis otsustasingi end proovile panna. See on minu esimene erialane töökogemus. Tunnen, et saan tööga päris hästi hakkama.

Eelmise aasta septembri lõpust saadik.Noored võtsid vastu üllatavalt hästi! Alguses oli ikkagi natukene võõristamist, aga hästi ruttu saime sõpradeks.

Kui oluline on üldse noortekeskus Sinu elus?

OTEPÄÄ TV

Sarnaselt eelmisele aastale paneb ka seekordne suvekool proovile maakonna noorte oskused erinevate ülesannetega hakkama saada. Foto:Timo Arbeiter

ruda ning takistusi ületada ja enesekaitset. Lisaks saavad nad veel

teada, mida pakub loodus toiduks. Hummuli Avatud Noortekesku-

se noorsootöötaja Jaana Butov leiab, et suvekool on ilus igaaastane traditsioon, millega Valgamaa noorsootöö paistab välja üle terve Eesti ja ka kohalikul tasandil. «Noortekeskuste suvekool annab võimaluse noortejuhtidel end proovile panna ja arendada noorsootöötajate koostööd. Samas on noortel võimalus tutvuda teiste maakonna noortega ning nende tegemistega,» toob Butov välja. Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav arvab, et suvekool on parim koht, kus Valgamaa noored kokku saavad ning kontakte loovad. «Noortekeskuste suvekool annab noortele tõuke edaspidiseks koostööks, et hiljem ühiselt midagi ette võtta,» peab Orav suvekooli suurimaks väärtuseks. Suvekooli programm tuleb mitmekesine. Peale kaitseliidu programmi pakuvad omalt

poolt tegevusi noorsootöötajad. Tegusa päeva lõpul ootab noori ees mõlemal õhtul meelelahutusprogramm. Esimesel õhtul on kavas omaloominguprogramm, ühislaulmine ning öökino. Teisel õhtul astuvad lavale kaks Eestis nime teinud bändi, õhtu jätkub disko ning öökinoga. Nagu eelmisel aastalgi, tuleb päeva juhtima ning noori motiveerima Venno Loosaar. Miks toetab Partnerluskogu suvekooli korraldamist? Valgamaa Partnerluskogu juhatuse esimees

Ermo Kruuse

Valgamaa Partnerluskogu üheks eesmärgiks on noorsootöö arendamine Valgamaal ja arvestades, et partnerluskogu koondab mitteformaalselt ka noorsootöötajate võrgustikke, siis noorte suvekooli idee on just see, mille on algatanud noorsootöötajad ning mis panustab olulisel määral noorsootegevusse. Samuti väärtustab ja toetab Valgamaa Partnerluskogu omaalgatuslikke tegevusi ning noorte suvekool on heaks näiteks hästi toimivast maakonna ülesest projektist, kus partnerluskogu poolt soovitakse kaasa aidata iga-aastase suvekooli traditsiooni tekkele.

Miks peate suvekooli oluliseks? Valgamaa Partnerluskogu noortemeetmete koordinaator

Aile Viks

Noorte suvekooli on kaasatud kõik Valgamaa vallad, Tõrva ja Valga linn. Seal kohtuvad erinevate valdade noored, mis loob eelduse noortele ja noorsootöötajatele edasiste suhete loomiseks, kontaktide tekkeks ja edasisteks koostegemisteks. Need tegevused toetavad Valgamaa noorsoovõrgustiku arengut. Samuti loodame, et suvekooli järgne suhtlus muutub aktiivsemaks ja ühel päeval on meil olemas efektiivne ja toimiv tervet maakonda hõlmav noorsootöö sotsiaalne infrastruktuur. See on juba suur võit Valgamaa noorsoovõrgustikule ja mis kõige olulisem, see on saanud alguse inimeste enda aktiivsusest. Valgamaa Partnerluskogul on ka üks pisikene soov, kus loodame, et tulevikus on igast Valgamaa vallast olemas vähemalt kolm aktiivset noorsootööga tegelevat inimest, see välistaks infoliikumise takerdumise juhul, kui noorsootööga tegelev inimene peaks kolima teise piirkonda või asuma kogemusi omandama välismaale. Suvekool annabki võimaluse luua kontakte ja arendada võrgustikku.


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

SUVE ERI

7

Suvesumm lubab teist aastat järjest suurt suvesündmust Tõlliste noortevolikogu korraldatud Suvesumm 2010 oli nii populaarne, et lausa nõuti uut samalaadset üritust. Kuidas kõik alguse sai ja mis toimub sel suvel?

kohti, mida parandada. Seega teeme järgmisel aastal Suvesummi veel suuremalt ja uhkemalt!» Nii oli juba esimese ürituse järel Tõlliste noortevolikogu meeskonnal kindel plaan Suvesummi korrata. Mitmeid kuid on kogupereürituse korraldamine hoos olnud.

KATRE KIKKAS, reporter katre@tankla.net

Suvesummi korraldamise mõte tuli juba Tõlliste noortevolikogu teisel koosolekul 2010. aasta aprillis. Ajurünnaku käigus tekkis idee, et võiks taastada legendaarse Sooru Karsummi. Noortevolikogu otsustas, et teeb noortepärase kogupereürituse ning nii sündis Suvesummi idee. Seejärel tehti kohe algust sündmuse korraldamisega, mis toimus kiirelt ja konstruktiivselt. Tõlliste noortevolikogu oli äärmiselt positiivne ning optimistlik.

Möödunud aasta andis indu selle aasta Suvesummiks «Uskusime juba korraldamise ajal, et kui pakume Tõlliste valla inimestele kodu lähedal tasuta pereüritust, siis mõni pere end ikka kohale veab,» sõnas toonane Tõlliste noortevolikogu esimees ja Suvesumm 2010 peakorraldaja Raiko Allik.

minni@tankla.net

Valga-Valka linnapäevad Kahe linna ühised linnapäevad toimuvad 10-12 juuni ning huvipüüdjana võib välja käia nende raames toimuva Summerjam 2011 Tõrva Tantsumäel ning Valga muuseumi hoovis lavastuva «Nipernaadi». Pimeduse saabudes jätkab seal öökino kaheosalise operetifilmiga «Savoy ball».

Valga militaarajaloo festival 19. - 20. augustini viiakse Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames Valga linna eri paigus läbi militaarajaloo festival, mille eesmärgiks on tutvustada Eesti ajalugu läbi sõjaajaloo prisma. Muuhulgas toimuvad näidislahingud ja sõjameeste marss läbi linna, lisaks veel kontserdid, näitused, viikingite laager, vanavara laat ja erinevad tegevused nii lastele kui täiskasvanutele.

Laadad 4. juunil toimub Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu, mis sisaldab endas ka käsitööturgu kultuurikeskuse pargis. 11. juunil toimub Valga kesklinnas Liivimaa laat, ning 7. augustil Pähklilinna käsitöö- ja rahvakunstipäev, kus lisaks traditsioonilisele käsitöölaadale Otepää kultuurikeskuse pargis on veel käsitöö õpitoad ja rahvamuusikud kultuurikeskuse terrassil.

Kontsert ja näidend Erinevaid kontserte toimub suve jooksul nii Tõrva kirikkammersaalis, Otepää kirikus, Kunstimäe puhkemajas, Kolga talus kui ka Kiisatamme kultuuritalus. Viimases lavasub juuli lõpus ka «Peiarite õhtunäitus». Tuntuimad on aga loomulikult Leigo kontserdid, kus ük-

sel aastal saada osa Valgamaa parimast kogupereüritusest, siis näeme 30.juuli Soorus!» sõnas Suvesumm 2011 peakorraldaja Raiko Allik.

Lubatakse suurejoonelisust ja adrenaliini Suvesumm 2011 toimub 30. juulil 2011. aastal, algusega kell 16.00. See on kogupereüritus, kus on midagi igale vanusele. Esinevad noortebändid üle Eesti (Köömes, Breymes, Regina, Pariis, Reach to her ja Inner Trade). Kohal on vinged atraktsioonid (zorbid, batuudid, atv-d) ning toimub mitmeid erinevaid võistlusi. Sel aastal lubasid Tõlliste Noortevolikogu liikmed teha kõik, mis võimalik, et pakkuda osalejatele võimalus teha adrenaliinirohke sõit üle järve. Eelmise aasta sündmuse peakorraldajateks olid Tõlliste noortevolikogu liikmed. Esiplaanil (paremalt) Raiko Allik ja Katre Kikkas . Foto: Ülav Neumann

Sündmuse lõppedes ja sellele tagasi vaadates ei ole Allik kiidusõnadega kitsi. «Üritus läks korda paremi-

Suvi Valgamaal pakub noortele ohtralt tegutsemisvõimalusi MINNI SAAPAR, reporter

tuleb palju inimesi. Selliste ürituste toimumine sõltub kõik publikust. See on jaanipäevalaadne üritus ja usun, et kõigile meeldiks, kui aastas oleks mitu jaanipäeva. Kui tahate ka

sikud kontserdid tipnevad 5.-6. augustini toimuva Leigo Järvemuusika festivaliga. Lisaks toimub arvukalt mõisakontserte. Rokihuvilistel tasub kõrva taha panna, et sel aastal toimub Punk Rock keldrist väljas Valgamaal Aakres ja palju tuntud esinejaid pakub Raudtee Rock Valgas.

Sport ja tehnika 12. juunil toimub Otepää matk ümber Pühajärve, 23. juunil Tänavakorvpalli EMV Otepää etapp keskväljakul, 9. juulil jooks ümber Pühajärve ning juuli viimastel päevadel viikase läbi nii Laste jalgpalliturniiri Otepää Cup 2011 kui ka Pühajärve rannavolle 2011. Mootorrattafännide tähtsündumseks saab sel suvel rahvusvaheline motokokkutulek Otepää Tour, mis toimub 17.-19. juuni Otepääl. Suve lõpetab 19.-21 august toimuv XI Ameerika autode kokkutulek Power Camp: ameerika autode paraad Otepää kesklinnas, demonstratsioonsõidud ja erinevad ansamblid välilaval Annimatsil.

Laagrid ja suvepäevad Puka-Palupera ühissuvelaager toimub 24.-26.august Soontagal. Sihtgrupiks on Puka ja Palupera valla noored vanuses 8-18 aastat. Muuhulgas toimub esmaabi õpe, orienteerumine, paintpall, õhupüssi ja vibu laskmine, LARP ja palju muud. Valgamaa Noorte Suvepäevad 2011 toimuvad 27.-29. juulil Annimatsil. Kohal on Kaitseliit, kes pakub noortele erinevad tegevusi, lisaks öökino, disko, kaks noortebändi jne. 25 - 27 juuli toimub Valgamaa Noortekeskuse teine suvekool «Seigeldes osavaks». Üritus on suunatud 120-le maakonna noorele, kaastates ka nende valdade noori, kus noortekeskusi või noortetubasid ei ole.

ni, kui arvata oskasime. Poleks lootnud, et nii palju rahvast kokku tuleb ning kõik nii hästi sujub. Muidugi oli ka kitsas-

Kõik valgamaalased on oodatud! Asjade tegemine sõltub kõik inimestest. Kui on tahe midagi ära teha, siis koos õige meeskonnaga seda ka tehakse. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Sellise optimistliku noodiga on Raiko Allik ja Tõlliste noortevolikogu ka selle aasta sündmust korraldades. «Ma loodan siiralt, et selle aasta üritusele

Laulu ja tantsu nii kevadel kui suvel Valgamaa laulu- ja tantsupeolistele alustab hooaega Valgamaa laulu- ja tantsupidu, mis toimub 28. mail Tõrva Gümnaasiumi staadionil. PIIA PÄHKLAMÄE, reporter piia@tankla.net

Valgamaa peost saavad osa võtta kõik maakonna koorid ja tantsurühmad, kes ennast on ette valmistanud. Sellest suuremas ootusärevuses ollakse aga noorte

laulu- ja tantsupeost «Maa ja ilm» , kus mõned meie maakonna tublimad laulukoorid ning tantsurühmad osalevad. Noorte laulu- ja tantsupidu toimub juba XI korda, seekord 1.-3. juulil Tallinna lauluväljakul.

Valgamaa põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetamise ajad Nagu alati, tuleb suve algusega ka kooli lõpetamine. Seoses sellega uuris Tankla reporter Karina Tiivel välja kõikide Valgamaa kooli lõpuaktuste ajad ja toimumiskohad. KOOL

LÕPETAMISE AEG

ASUKOHT

Ala Põhikool

18. juuni kell 12

Ala, Helme vald

Audentse Spordigümnaasiumi Otepää filiaal

18. juuni kell 16

Otepää, Lipuväljak 13

Hargla Kool

18. juuni kell 14

Hargla küla, Taheva vald

Helme Sanatoorne Internaatkool

17. juuni kell 12

Kirikuküla küla, Helme vald

Hummuli Põhikool

19. juuni kell 14

Hummuli alevik, Hummuli vald

Keeni Põhikool

20. juuni kell 18

Keeni küla, Sangaste vald

Lüllemäe Põhikool

Lõpetajaid sel aastal ei ole.

Otepää Gümnaasium

9. klass 18. juuni kell 12 12. klass 18. juuni kell 16

Otepää, Koolitare 5

Palupera Põhikool

18. juuni kell 12

Palupera küla, Palupera vald

Pühajärve Põhikool

17. juuni kell 16

Sihva küla, Otepää vald

Puka Keskkool

9. klass 22. juuni kell 12 12. klass 22. juuni kell 16

Puka kultuurimaja (Puka, Kooli 6)

Riidaja Põhikool

17. juuni kell 19

Riidaja küla, Põdrala vald

Tõrva Gümnaasium

9. klass 22. juuni kell 12 12. klass 22. juuni kell 16

Tõrva, Puiestee 1

Tsirguliina Keskkool

9. klass 22. juuni kell 13 12. klass 22. juuni kell 17

Tsirguliina, Nooruse 1

Valga Gümnaasium

9. klass 17. juuni kell 12 12. klass 18. juuni kell 12

Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Kaugõppegümnaasium

17. juuni kell 18

Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Põhikool

17. juuni kell 15

Valga Kultuurikeskus (Valga, Kesk 1)

Valga Vene Gümnaasium

9. klass 20. juuni kell 12 12. klass 18. juuni kell 15

Valga, Kuperjanovi 99

Eelmise aasta Suvesumm tõi kokku suure hulga noori ja täiskasvanuid nii Tõlliste vallast kui ka mujalt Valgamaalt . Foto: Ülav Neumann

Valgamaalt on laulukaare all: • Otepää Gümn poistekoor • Tõrva Gümn poistekoor • Valga Gümn poistekoor Maru • Otepää Gümn segakoor • Tõrva Gümn segakoor • Valga Gümn segakoor Ehe • Tõrva Laulustuudio neidudekoor Valgamaalt on tantsupeol: • Keeni PK võimlemisrühm • Stuudio LYS võimlemisrühm • Riidaja PK võimlemisrühm • Stuudio LYS noorem rühm • Pikasilla Põhikooli väikesed võimlejad

• MTÜ Pilleriin naisrühm • Otepää noored • Otepää Gümn 7. -9. klassi segarühm • Keeni Pk 7. -9. klassi segarühm • Puka Kk 5. -6. klassi tantsurühm • Riidaja Pk 5. -6. klassi rahvatantsurühm • Lüllemäe Pk rahvatantsurühm • Otepää Gümn 4. klass • Valga KHK 2.-3. klassi rahvatantsurühm • Otepää Gümn 3. klass • Keeni Põhikooli 2.-3. klassi segarühm • Pühajärve Pk rahvatantsurühm Linavästrik • Tõrva Gümn 2.-3. klassi segarühm • Tõrva Gümna 1. klassi segarühm

Stardiplats.ee aitab töömaailma startida Stardiplats.ee on noortele suunatud online CV-keskkond. Portaal aitab noortel tööturule siseneda ning väärtustada erinevaid õpi- ja töökogemusi ning mitteformaalset õpet.

ELEENE SAMMLER, reporter eleene@tankla.net

Eesmärgiks on ka noorte teadlikkuse tõstmine erinevatest noorsootöös osalemise võimalustest ning noortele õpetada CV koostamise põhimõtteid ja neid juhendada. Stardiplats ei paku infot ainult töökohtade kohta, vaid ka erinevate praktikate, vabatahtliku tegevuse võimaluste, noorteprojektide, koolituste ja noorsoovahetuste. Töökuulutused sorteeritakse välja vastavalt sellele, et need oleksid sobilikud noortele – ei oleks nõutud viit aastat töökogemust või magistrikaardi. Tööpakkumistele saab vastata ilma end saidil registreerimata, kuid registreerumine on tehtud kasutajatele võimalikult mugavaks. Seda kui palju noori stardiplats.ee-st töö saanud on, ei ole teada, kuid sellelgi on oma selgitus. «Meie eesmärk on pigem erinevate võimaluste pakkumine noortele ning see, et nad koostaksid silmapaistva ja isikupärase CV,» nagu ütleb projekti edasiarendaja ja selle eest vastutav Liis Kuusk. Seda aitab tagada tihe koostöö karjäärinõustajatega, kellele saab e-posti teel küsimusi esitada ning vastused on nähtavad küsimus-vastus rubriigis. Stardiplatsi tutvustati esmakordselt detsembris toimunud Teeviida messil 2010. aastal. Selle eestvedaja on Eesti Noorsootöö Keskus. Teenus on nii töö otsijatele kui pakkujatele tasuta. Stardiplats on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames.

Mida ma pean tegema, et Stardiplatsilt edukalt startida? ESF Stardiplats suuna juht, ESF programm «Noorsootöö kvaliteedi arendamine», Eesti Noorsootöö Keskus

Liis Kuusk

Esimene samm on registreerida ennast kasutajaks, mida saab hõlpsasti teha kas ID kaardi, ID mobiili või Facebooki konto kaudu. Lisaks ka Stardiplatsi salasõnaga. Teisena tuleks koostada CV ning panna sinna kirja kõik töö- ja praktikakogemused, isegi kõige väiksemad, näiteks suvetöö, vanemate ettevõttes abiks olemine nädalavahetustel või vabatahtlik tegevus mõnes noorteorganisatsioonis. Kolmanda sammuna võiks uus kasutaja vaadata antud hetkel pakutavaid töö- ja praktikakohti ning asuda hoogsasti kandideerima.

Stardiplatsilt startija Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž Euroopa õpingute magistriõpe,

Signe Tõnismäe

Info stardiplats.ee portaalist jõudis minuni sõprade kaudu, kes olid liitunud ning seda kiitsid. Sealt saab otse ja mugavalt kandideerida erinevatele töö- ja praktika pakkumistele. Meeldib, et seal on hea kujundus, erksad värvid ning lihtne ja mugav süsteem. Muide, portaalist leiab ka huvitavaid artikleid personalijuhtidelt ning teistelt praktikutelt. Sait on ülesehitatud lihtsalt ja loogiliselt, ei tekkinud bürokraatia tunnet, ainult esimene kord oli natukene võõrastav. Kuna liitusin Stardiplats.ee portaaliga alles hiljuti, ei ole ma veel personaalseid pakkumisi saanud. Küll aga usun ja loodan, et läbi aktiivse kandideerimise leian varsti just mulle sobiva pakkumise.


Valgamaa Noorteleht Tankla 2(3), mai 2011

8

MEELELAHUTUS

Selle suve moemoto: Ole spontaanne! Ja ebasobiv riietus on küll hale vabandus! Liina Mingi näitab ja Tankla reporter Eleene Sammler jäädvustab nippe, kuidas kameeleoni moodi riideid kanda, et ükski spontaanne mõte või tegu vale riietuse tõttu tegemata ei jääks.

Liina liigub liivalt linna! Vanad head rannamõnud, aga äkki tuli mõte pähe, kui nüüd korraks linna läheks?

Kergest materjalist imekotti tuulekas, mille puhul Sa ise ka ei usu,kui väikseks seda keerata saab… Kui on plaan kauemaks sõbra leiba sööma jääda, või veel teistki tuttavat külastada… Siis suurem, ent samuti ülistiiline pagas näppu. Pildilolevat Mary Poppinsi imekotti te ilmselt kergesti „Suvegarderoobile üle minnes ei leia, kuid hea õnne korjätkan ikka õhukeste ürpide ral võite sinna kaltsulaadale kogumist, et hea visata peale ja sattukäiks ringi nii nagu oleks koguda, kust aeg rannas.“ selle sain.

«Ma ei taha liiga silmatorkavalt riides käia, kuigi hakkan mõtlema, et üks mu lemmikvärve on roosa, lemmikkleit on roosa ja mitte väga pikk. Midagi ei pane sellepärast selga, et nüüd on äge.»

sellised spontaansed tuttavate grill-õhtu crashimised tasuvad ära! Saad kõhu täis, keegi on Sinu nägemise üle siiralt rõõmus ja kuna oled tõenäoliselt ainus tundmatu «Kui mulle asi MEELDIB, siis seltskonnas, saab Sinust õhtu nael, sest peale ülima vaimusee, et pool linna veel samakuse näed Sa ka ülicool välja. suguse – näiteks kotiga käib, siis Lõppude lõpuks on ikka sõpmind see küll ei häiri.» rus see, mis elust hea elu ja suvest suve teeb. See on täiesti okei, kui ajaviiteks ühes-välja-sirutatudkäes-fotokas reidipõlvnevusega sõbrakaid Da-Da…Ja Bon teete.

Kõrged kirjud kingad jalga ja voorusevöö peale – ja muidugi nendega matchiv ridikül! Ja Urban-Liina läkski linna. Muidugi on tore suvel kodus olla ja koolist ja värgist, eelkõige särgist puhata päikesele kõhtu näidata. Ent sellest hoolimata peab kuidagi ka mälestusi koguma. Kindlasti on elu jooksul kogunenud mõnigi sõber väljaspool Valgamaad. Mine ja külasta neid! Me armastame küll matkamist ja pikki romantilisi jalutuskäike, aga Valgas on RONGID! Et siis mis muud tänavariided selga…

„Aga ilmselt jälgin rohkem, mis on seljas neil naisterahvastel, kes on minuga sarnase kehakujuga. Iseennast peaks armastama ja olema endale eeskuju. Igast uusi stiile võib üle võtta ja katsetada Kui oled lõpuks õherinevate asjadega, aga kui see ikka tuhämaruses kuüldse ei ole MINA, siis ei kanna rat-teab-kuhu koju välja.“

hale jõudnud ja Sul on vaid aadress, kus „Ma väga naljalt Sind juba pikisilmi ei hoia katkiseid asju alles, üldse oodatakse… siis ei riideid, mis mind ikka häirivad, siis ei tasu orienteeruole mõtet neil hoida, sest kui ikka kapis misega pead pole ruumi ja siis iga kord kui vaadata sinna vaevata, mine sisse, siis kapp riideid täis aga midagi selga lihtsalt grill-lipole ikka panna, et tõesti pigem vähem ha lõhna peale. aga väga kindlad asjad, mis meeldiJa Sa tead, et

Saada õige vastus kuni 25. augustini 2011 aadressile toimetus@tankla.net. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja põnevaid auhindu! Ristsõna koostas: Katre Kikkas 23.

2.

7.

1. 8. 3. 20.

9. 4.

6. 11. 10.

Mis teeme kõik koos juunis, juulis ja augustis? 18. 21. 19. 17.

aivi@tankla.net

Kuidas olla tark ning terve? Tulemas on suvi, päike aktiviseerub ja hakkab taevavõlvil võtma kõrgemat kaart. Ülemäärase päikesekiirgusega võib kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

Hoolitse suvel oma juuste eest Päikesekiirguse eest tuleb juukseid kaitsta. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu hakkavad nad katkema ning neid on raske kammida. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar.

Kas päikesekreemid kaitsevad ka tegelikult?

„Ma arvan, et jälgides, mis moes, mida inimesed tänaval kannavad, mis sõbrad, millest kuskil moeblogides räägitakse, et annab mulle just rohkem enesekindlust kanda seda, mida tahan.“

16.

ALLA: 2. Nimeta institutsioon, kellega on oluline teha koostööd taotledes toetust „Noorte võimalused maal“ projektiideede konkursilt?. 7. Kelleks tahab saada Karl Kirt? 8. Mille moodi näeb välja Elle Prillingu tavaline päev Indias? 13. Nimeta sündmus, mis toimub 4. juunil Valgas. 14. Nimeta arv, mitu aastat on Valga Gümnaasiumis õpetatud Riigikaitset. 16. Nimeta mille võrra rikkamaks said noored, kes osalesid Vabatahtlike messil 18. Nimeta sotsiaalmeedia kanal, mida kasutasid Filmitalgutel osalenud Valgamaa noored enda promomiseks. 20. Nimeta Aakre tantsugrupp, mis esines Sangaste heategevuslikul kevadkontsertil. 22. Nimeta maakond, kust on pärit Carmen Tsvetkov. 23. Nimeta kirjanduslik teos, mida mainib Siiri Liiva peatoimetaja veerus.

PAREMALE: 1. Nimeta kõrgkool, mille sisseastumiskatsetele plaanib 22. minna Ester Karuse. 3. Mis on Suvesumm? 13. 4. Nimeta roll, mida täitis Sigrit Vilt esialgu Valga stuudios „Naeratus“. 5. Nimeta pill, mida mängib Tiit Lepp. 6. Nimeta selle suve moto. 15. 9. Nimeta meetod, mille abil tutvustatakse projekti „Maailm on mu tagaõu!“ infopäevadel noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse teemasid. 10. Nimeta eriala, mida Deivi Sarapson õpib. 11. Nimeta Tõrva Gümnaasiumi selle aasta spordipäeva teema. 12. Keda otsiti Tsirguliinas? 15. Nimeta noorsootöötaja, kes on teatriteemalise noortevahetusprojekti „Road666“ Eesti poolseks projektijuhiks? 16. Nimeta institutsioon, kust Motoklubi Karmid Karlid said toetust Eesti-Läti koostööprojekti raames. 19. Nimeta organisatsioon, mille liikmed käisid munapühade ajal Valga väikelastekodus Kurepesa. 21. Nimeta koht, kus toimuvad Valgamaa noorte suvepäevad. 24. Nimeta kehaosa, mille eest tuleb suvel erilist hoolt kanda.

24.

Vastus:

AIVI BÕSTROVA, reporter

Päevitamine on suvel toredam, kui tead, kuidas selle käigus ka end hoida. Foto: Aivi Bõstrova

vad kui hunnik õnnetusi.“

TANKLA RISTSÕNA!

Vastuse vihje:

MEIE SUVISE SÕBRA EEST!

Voyage!

„Mu valge ürp oli veel vana hea krooniajal kümme eeki, must kleit euro, rihmikud veits peale euro. Kaltsukast siis. Vaese tudengi värk ikka.“

5.

KAITSE ENNAST

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas iseloomustab kaitsefaktor (SPF). Kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini. Päikesega ei tohi liialdada ka siis, kui kasutad kreeme, sest päikesekaitsefaktor SPF kaitseb siiski vaid päikesepõletuse eest, mitte UVA-kiirguse eest. UVA- kiirgus lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab selle vananemist. Vaatamata väidetavale päikesekaitsele, ei suuda ükski toode kaitsta täielikult ultraviolettkiirguse eest. Päikesekaitsetoodetest ei tohi jätta eksitavat muljet - need ei kaitse imikuid ja väikelapsi täielikult.

Eesti talent Sangaste lavalaudadel Sangaste Valla Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja Rait Elveti eestvedamisel korraldati aprilli lõpus Sangaste Seltsimajas heategevusliku kevadkontserdi, kus esines tuntud lehepillimängija.

ELEENE SAMMLER, reporter eleene@tankla.net

Sellekordse kontserdi eesmärk oli valla elanikele midagi uut pakkuda. Sealhulgas koguti ka raha valla noortekeskusele. Noored artistid Aakrest, Tõrvast, Kuldrest ja Hummulist esinesid laulude ning tantsunumbritega. Esinema oli kutsutud ka talendisaate „Eesti Talent“ võitja, lehepillimängija Erki-Andres Nuut. Hummuli Segakoor laulis kaks mõtlikumat laulu, tantsuga esinesid Kuldre tantsutüdrukud, Aakre tantsugrupp „Ässad“ ja Keeni Põhikooli Võimlemisrühm. Tõrva noored tulid lavale näidendiga, mis mõeldudki esitamiseks heategevuslikele üritustele. Õhtujuhiks oli kohalik noorsootöötaja Dea Margus. Esinema tuldi vabast tahtest, et saada esinemiskogemus ning näidata uut repertuaari. Kuna võistlusmoment puudus, jäi ainult puhas esinemise rõõm. Võrreldes eelmise samanäolise kontserdiga oli seekordne kindlasti väga hästi õnnestunud. Publikut oli kordades rohkem. Leivanumbriks oli kindlasti lehepillimängija, keda paljud vaatama tulid. Publikut meelitas kindlasti tugev reklaam nii internetis, plakatitel kui ka sõnades. Tegemist oli heategevusliku kevadkontserdiga, seega oli pileti maksumuseks 3€. Kogutud kasum kasutatakse ära noortekeskusesse vajalike vahendite soetamiseks. Tugevaima aplausi pälvis loomulikult Erki-Andres Nuut.


Noorteleht Tankla nr 3 (05-11)  

Noorteleht Tankla on heade mõtete ja ideede jagaja Valgamaa noortele!

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you