Issuu on Google+

ALL

LUUBI

Kui raske on leida noorel kooli kõrvalt tööd? Kui paljud firmad julgevad võtta noori tööle? Kui palju võivad noored tööd teha?

Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

Kas tänapäeva noortel vanuses 12-18 on võimalust tööturul läbi lüüa? Loe sellest lk 4-5.

«Olen avastanud tohutu kire muusika, musitseerimise ja kõikvõimalike instrumentide vastu,» ütleb Kokkolas Soomes vabatahtlikku teenistust tegev Jürgen Urbanik. Loe lk 7.

Heade mõtete ja ideede jagaja

Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte

LÜHIDALT

VALGAMAA NOORED VARIMA! Varimised ehk varivalimised toimuvad 25. veebruar kuni 3. märts üle terve Eesti. Varimised on mõeldud noortele vanuses 14-17, kuid varimistega seotud üritustest saavad osa võtta ka vanemad noored. PIIA PÄHKLAMÄE, reporter

tanklaleht@gmail.com

Tänu varimistele saavad noored näha, kuidas toimib demokraatia ning eesmärgiks on panna neid aktiivselt osalema ühiskonnaelus ka tulevikus. Noorte hääled avalikustatakse peale valimisi meedias, et ka poliitikud näeksid, keda noored eelistavad. Üle-eestilise haardega projekti ei toeta ükski erakond, vaid viib läbi Eesti Noorteühenduste Liit sooviga näidata, et ka noortel on õigus teha valikuid ja hääletada, sest noored on kõigi tulevik ja noortel ei ole ükskõik sellest, mis nende ümber toimub. Seoses varimistega toimub Valgamaal ka mitmeid debat-

Foto: Eesti Noorteühenduste liit

HEATEGEVUSKONTSERT SANGASTES

Veebruar 2011 Varivalimiste kaudu valitakse 14-17-aastaste Eesti noorte arvamuse põhjal variriigikogu.

Valgamaa noorteleht nr 1(2)

«

1

te, millest esimene toimus 22. veebruaril Tõrva Gümnaasiumis ning teine toimub 28. veebruaril Tõrva Kultuurimajas. Varivalimiste punktid on võimalik üles panna nii kooli kui noortekeskusesse ning selleks ei lähe vaja muud kui arvutit, internetti ning kindluse mõttes ka ID-kaardi lugejat. Valida saab lehekülje www.varivalimised.ee kaudu. Enda häält saab varimiste perioodi jooksul ka muuta. Varivalimispunktide ülespaneku ja debattide kohta saab lisainfot Valgamaa varivalimiste koordinaatorilt, kelleks on Tõrva Gümnaasiumi õpilasesinduse president Karl Kirt. (karl@karlkirt.eu, kirt256@hot. ee, 57801498) Projekti toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Avatud Eesti Fond ja Euroopa Noored.

Ühe soojema vastuvõtu saanud etteasteks oli Tõlliste tütarlaste tantsutrupi Marleen tantsukava. Foto: Timo Arbeiter

Sangastes korraldati 15. jaanuaril heategevuskontsert, et koguda raha noortekeskuse jaoks. ELEENE SAMMLER, reporter tanklaleht@gmail.com

«Raha koguti, et osta noortekeskusesse vajaminevaid asju,» kirjeldab ürituse eesmärki eestvedaja Sangaste valla avatud noortekeskuse noorsootöötaja Rait Elvet. Täpsemalt loodeti show’ga koguda raha noortekeskusesse piljardilaua ostmiseks. Esinema olid oodatud nii lähiümbruses kui ka kaugemal tegutsevad tantsugrupid, aga ürituse kavasse mahtusid ka mõned laulunumbrid. Kõik esinejad tegid seda tasuta. Heategevuskontserdil osalesid noored Otepäält, Tsirgulii-

nast ja muidugi ka Sangastest. Vallavalitsus kompenseeris esinejate sõidukulud, muu tehti ära oma jõududega. Idee sellise ürituse korraldamiseks noorsootöötaja Rait Elvet, kui käis Keeni kooli jõulupeol: «Keeni põhikooli üheksanda klassi poisid korraldasid sellise show, millesarnast polnud enne näinud! Mõtlesin, et selliseid etteasteid võiks kogu üritus täis olla.» Heategevusliku poole kohta ütleb Rait Elvet: «Me müüsime pileteid ja meil oli annetuskast.» Korraldaja sõnul õnnestus esinemine suurepäraselt, ent külastatavus jäi oodatust väiksemaks, seega ka tulu.

Elveti ütlust mööda piljardilauda selle eest kohe kuidagi ei saa ning raha kasutatakse hoopis toiduainetele. Siiski ei kaota ta lootust: «See oli esmakordne, kuid mitte viimane selline üritus.» Samalaadne üritus on plaanis Sangastes korraldada juba aprillis. See üritus saab olema laiahaardelisem. Plaanis on rohkem kaasata noori, erinevaid esinejaid ja üritada ka mõni kuulsus kohale meelitada. Sangaste valla avatud noortekeskus avati 2009. aasta lõpus. Sellest ajast peale on üdini muutunud vanas Keeni katlamajas asuvas noortekeskuses elu keenud ja tulevaste heategevuslike kontsertide abil arendatakse seda veelgi.

KOMMENTAAR Sangaste Vallavalitsuse kultuurispetsialist urispetsialist

Merle Tombak

Taoline heategevuspäev mitmete noortekeskuste osavõtul oli Sangastes esmakordne. Ma isegi ei paneks niivõrd rõhku sellele, et tegemist oli heategevuskiku üritusega, vaid pigem pean oluliseks maakonna noorte kokkusaamist. Natuke kahju, et kohalikke oli kaasa elamas vähevõitu. Ma arvan, et edaspidi võiks taoline üritus lõppeda noorte ühise «jämmimisega». Kui on juba kodust välja tuldud, siis võiks koos lustimist ja olemist pikemalt planeerida ja nautida. Neid kohti, kus saab ennast väljendada ja lavalist kogemust omandada, on üsna vähe. Meeldis see, et kõik etteasted võeti vastu tormilise aplausiga. Mulle endale meeldis väga Keeni Põhikooli 9. klassi poiste popurrii erinevate staaride menulugudest. Loodan, et taoline üritus kujuneb traditsiooniks, kus maakonna noored saavad kokku ja näitavad, mida nad on õppinud või mis on neile hingelähedane. Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte.

KOOLITANTS TÕI KOKKU ÜLE 200 VALGAMAA NOORE

27. jaanuari õhtul toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses Koolitantsu Valgamaa voor. Tantsukonkursist võttis osa kuus tantsurühma, esitati 22 tantsu ning kokku oli osavõtjaid 228. LIINA METSKÜLA, reporter

tanklaleht@gmail.com

Kuigi osavõtjaid oli üle 200, on noorte tantsijate arv võrreldes eelnevate aastatega vähenenud, tõdeb Valga Kultuuri-ja Huvikeskuse noorsootööjuht Lauri Drubinš. Kõige rohkem tantse tantsisid Tõrva trupi Tantsustuudio Lys lapsed, kes tulid välja kuue kavaga. Olgugi, et Valgamaa eelvooru tantsud on tantsitud, pole edasipääsejate nimesid veel avalikustatud. Tantsijad saavad

tulemused teada, kui kõik maakondlikud voorud on toimunud. Žüriisse, kes otsustas tantsijate saatuse, kuulus viis liiget. Esinaiseks oli kümme aastat liikumisjuhina töötanud Anu Vask. Teisteks liikmeteks võistlustantsija Marko Kiigajaan, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Andrei Nakontšnoi, Valga Rahvatantsuõpetaja Virve Sinisalu ning Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiv Helin Sinisalu. Koolitants 2011 finaal toimub 3-4. aprillil Nokia kontserdimajas.

SAAVUTUSNURK Puka valla tegus noor 2010 – Sirle Lüüs. Sirle juhendab Aakre rahvamajas noorte tantsuringi ja Foto: Erakogu aeroobikat, lisaks viib kord kuus läbi muinasjutu pärastlõunat. Lisaks võtab ta ka ise osa erinevatest huviringidest, mis toimuvad väljaspool koduvalda. Sir-

le kuulub ka Aakre külaseltsi juhatusse, kus ühiselt proovitakse muuta Aakret kohaks, kus on hea elada.

Valgamaa aasta maanoor 2010 – Sandra Pikk (Tsirguliina).

Foto: Timo Arbeiter

Sandra paistab tavalisest hallist massist välja abivalmi ja sihikindla noore neiuna. Ta on kooli

õpilaste seas väga populaarne. Oma vaba aja on ta vabatahtlikult pannud väga mitmete huvide ja tegevuste alla - alates õpilasesindusega, lõpetades käsitööga. Tegelikult peitub lihtsa Sandra nime taga väga huvitav ja energiline isiksus.

Valgamaa aasta linnanoor 2010

Foto: Erakogu

– Siim Sillamägi (Valga). Siim on väga aktiivne ja sõbralik noor. Ta on mitmes bändis kitarist, mitu aastat käis muusikalis, käib kooris – laulab tenorit, tegeleb noortekoguga, veab koolis üritusi, kirjutab Valgamaalasesse artikleid.

Valgamaa noortesõber 2010 – Ivo Mannine (Valga Rockiklubi). Ivo Mannine on Valgas kasvanud ja siiani linnale truuks jäänud noormees. Noorukist peale on tema hobiks ja kireks rockmuusika. Ivo on

mänginud paljudes bändides trumme, millest ehk Valgamaal tuntumad Anarch, ReFoto: Heino Käos / lizer ja TotalValgamaalane head. Võõras pole Ivole ka kitarrimäng.

Valgamaa noortesõber 2010 – Silva Stepanova.

Silva Stepanova on Tsirguliina Keskkooli huvijuht, kes toetab kahe käega noorteüritusi ja -algaFoto: Timo Arbeiter tust. Tal on suur usk noortesse ning ise alati naerusuine, heatujuline ja abivalmis. Ta on noortel aidanud elu nautima õppida.


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

2

ARVAMUS

«Kuningas ei eksi mitte kunagi»

JUHTKIRI

Teate seda Def Räädu lugu «Kuningas ei eksi»? Mina kuni väga hiljutise ajani ei teadnud. Samas, kui kuulasin, siis hakkas meeldima. Ja lausa nii meeldima, et kohe läksin ka Viljandis Jolly Rogeris toimunud bändi sünnipäevakontSIIRI LIIVA, peatoimetaja serdile. Nüüd olen täielik fänn :) siiriliiva@gmail.com Teate Valgamaa noortelehte Tankla? Ei ole sellest varem kuulnud? Pole hullu! Just seda enda käes hoiadki! Tegemist on Tankla lehe 2. numbriga. Esimene ilmus ligi 2 aastat tagasi mai lõpus 2009. aastal. Tollast lehte võiks nimetada piloodiks. Siis oli ta ka tiba teise kujundusega ja õhem – ainult 4 lehekülge. 2011. aastal ilmub noorteleht Tankla kolm korda (veebruari, mai ja septembri lõpus) ja just 8-leheküljelisena nagu Sinu käes olev lehtki. Meie toimetuse jaoks on selle aasta esimese lehe kokku panemine olnud väga põnev protsess – täis üllatusi ja võimalusi. Kuna tegemist on noortelehega, siis oleme Tankla toimetuse kokku panemisel võtnud just selge suuna, et lehe teemad, lood, küljenduse ja karikatuurid teevad noored ise. Lisaks võtsime eesmärgiks, et toimetuses oleks ka mitme erineva Valgamaa paiga noori, et kõik võimalikud uudised maakonnas toimuvatest ettevõtmistest ja tegutsevatest noortegruppidest-bändidest jõuaks Tankla lehe kaudu iga Valgamaa nooreni. Ja ma võin heameelega ja uhkusega südames öelda, et täpselt nii see meil ka õnnestuski! See siin on suuremalt jaolt Valgamaa noorte endi kokku pandud leht. Just nemad arvasid, et oleks põnev rääkida sellest, millised noortevolikogud on 2010. aastal Valgamaal loodud. Mida arvavad Valgamaa noored euro kasutusele võtust. Mis toimub tegelikult superstaari saates. Milliseid põnevaid võimalusi on noortel maailma näha. Lugusid noortest, kes on välismaal või tegelevad rahvusvahelistes organisatsioonides Eestis. Millised on alaealiste võimalused tööle saada ning mis põnev asi on Tankla vabatahtliku pass. Mille nimeks on Lakaluuk ning kuidas nad Valgamaaga seotud on. Millised on ühe noortekeskuse noorsootöötajad nii inimestena kui oma igapäevaametis. Milline Valgamaa noortekeskus pidas hiljuti sünnipäeva. Milliseid sotsiaalmeedia saite kasutavad Valgamaa noored. Me elame põnevatel aegadel. Sellepärast on hea jäädvustada kõike seda, mis meie maakonna noorteelus toimub ja lugeda oma naabervaldade-külade noorte ettevõtmistest. Just seda rolli noorteleht Tankla endas kannabki! Head lugemist!

TANKLA TOIMETUS

Väljaandaja: Valgamaa Partnerluskogu Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää Telefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva) E-post: tanklaleht@gmail.com Veeb: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Aile Viks Peatoimetaja: Siiri Liiva Keeletoimetaja: Siiri Liiva Küljendaja: Timo Arbeiter Karikatuur: Remo Surri Toimetus: Aivi Bõstrova, Argo Kaasik, Eleene Sammler, Kadi Voolaid, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merily Viks, Piia Pähklamäe, Sandra Pikk, Siret Varblane, Sirli Pippar Trükk: AS Kroonpress Tiraaž: 3500 Rahastajad: LEADER, Valgamaa Partnerluskogu Partnerid: Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy, Valga Maavalitsus Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 30. septembril. © 2011

Teadlikud valikud Riigikogu valimistel – mida lubavad erakonnad noortele? Nagu kõik ühiskonnateadlikud noored ilmselt teavad, on käes taaskord Riigikogu valimiste aeg. Sellega seoses võtsin ette suuremate erakondade valimisplatvormid ning tegin ülevaate sellest, millised on erinevate erakondade just noortele suunatud lubadused või millised nende poolt seatud eesmärgid noori otseselt mõjutavad. KATRE KIKKAS

Tartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursuse tudeng katrekikkas@gmail.com

Eesti Keskerakond lubab töötuse likvideerimist noorte hulgas, tõhusa ühistranspordisüsteemi loomist, astmelise tulumaksu kehtestamist, riikliku ranitsatoetuse taastamist, pikapäevakooli loomist noortekeskuste ja koolide juurde, huvihariduse toetamist, noortele peredele kodu säilimise tagamist, 13-18 aastaste palga vabastamist sotsiaalmaksust, noorte kaasamist otsustusprotsessi, sõidutoetuste andmist maapiirkonnas elavatele keskkooliõpilastele, väikeste maakoolide eest seista, tasuta kõrgharidust, õppelaenu hüvitamise süsteemi taastamist ja ülikoolides õppetoetuste suurendamist. Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab rohkem riigieelarvelisi õppekohti kõrgkoolides, 130€ toetus igale tudengile + 65€ õpppelaenude eedukuse eest, õppelaenude mide hüvitamise süsteemide

taastamist, suurendada ühiselamukohtade arvu, maavolikogu loomist, valimisõigus 16aastastele kohalikul tasandil, noortevolikogudele ja noortekogudele õigusliku aluse loomist, õpilaste huvihariduse rahastamist, paljulapseliste perede toetuse suurendamist, kultuuriürituste piletite, toiduainete ja ravimine käibemaksu alandamine ning astmelise tulumaksu kehtestamist. Isamaa ja Res Publica Liit lubab võimule saades gümnaasiumide tasemete ühtlustamist, uuenduslike õppekavade elluviimist, haldusreformi läbiviimist, tasuta kõrgharidust ja vajaduspõhiseid õppetoetusi kõrgkoolides. Eesti Reformierakond lubab maksuvabade haridusfondide loomist, tudengite stipendiumite tõstmist, õppelaenu summa suurendamist, ringiraha kehtestamist huvitegevuse rahastamiseks, noorte tööpuuduse vähendamist ja noorte sportimisharjumuste toetamist. Erakond Eestimaa Rohelised lubab elamisväärseid stipendiume, kohustuslikku lepingut riigieelarvelisel kohal õppijale (töötada 3-5 aastat pärast lõpetamist avalikus sektoris), hääletusõiguse tagamist alatest

16ndast eluaastast ning kohustusliku keskhariduse loomist sh koos kutseharidusega. Eesti Kristlikud Demokraadid lubavad õppelaenu hüvitamist riigipalgale tööle minnes ning tasuta koolitarbeid ja toitlustamist koolides. Eelpool toodud ülevaate põhjal saab igaüks teha oma järelduseks, mis tema jaoks on oluline ning millised valimislubadused on just need, mis tema jaoks on olulised. Üldise hinnanguna võib Eesti erakondade kiituseks öelda, et enamus erakondi siiski mõtleb noorte peale ning vähemalt nende valimisprogrammide põhjal on noortel oma tuleviku peale mõeldes tõesti ka valikuvõimalust. Iga hääl loeb! Kallid Valgamaa noored, palun minge valima ning valige erakonda või inimest, keda saate usaldada. Hoidkem kokku ja mingem kõik koos valima, sest meid on niigi vähe! Kes siis meie eest veel seisab, kui mitte meie ise! Mina soovitan teil mõelda just noorte kandidaatide poolt hääletamisele, kes teavad, mida tähendab olla noor tänases Eesti riigis. Ärge suhtuge Riigikogu valimistesse ükskõikselt, sest Eesti tulevik on reaalselt meie, noorte, kätes. Meie riik on meie enda valikute nägu. Enne seekordse valiku tegemist mõelge väärtustele, millest hoolite, visake pilk kas või korraks veel peale valimislubadustele ning mõelge, kas te olete rahul sellega, mis praegu Eesti riigis toimub?

KARIKATUUR

Et noorte arvamus loeks ehk lugu varivalimistest 25. veebruaristt kuni 3. märtsini leiavad Riigikogu valimistega kaasnevalt Eestis stis aset noorte varivalimised. Varivalimised on tõeliselt mastaapne ettevõtmine. Tegu on üleriigilise projektiga, kus mitte ainult Tallinna või Tartu noor ei saa ainuüksi valida, vaid ka kõik noored üle Eesti – nii tublid ja aktiivsed kui ka tavalised ja mitte nii aktiivsed noored vanuses 14-17 saavad kaasa rääkida. KARL KIRT

Tõrva Gümnaasiumi õpilasesinduse president ja Tõrva Noortevolikogu esimees karlkirt@gmail.com

Varivalimiste üheks olulisemaks olemuslikuks väärtuseks ongi just see, et mitte ainult linnanoore arvamust ei võetaks arvesse, vaid kõigi noorte, olenemata tema elukohast, soost, nahavärvist, usulisest vaadest või maailmavaatest. Varivalimiste vanker on selle aasta jaanuari ja veebruariga üle terve Eesti enneolematu aktiivsusega veerema hakanud. Üheks suurimaks ja ühiskonna reaalset poliitkultuuri mõjutavaks

KÜSITLUS Ajavahemikus 7.-14. veebruar 2011 viis Tallinna Ülikooli sotsioloogiatudeng, Tsirguliinast pärit Katre Kikkas Valgamaa noorte seas läbi online-küsitluse nende sotsiaalmeedia kasutuse kohta. Küsitluses osales 50 noort vanuses 14-23.

saavutuseks võib üidada üle Eesti toimuvat varivalimiste maakondlike ja kohalike Riigikogu kandidaatide debattide rohkust, pannes poliitikud tõeliselt rahvast teenima läbi nendel osalemise. Varivalimiste ettevalmistused ja seni edukalt läbi viidud tegevused näitavad, et noored ja nende osalus ühiskonnaelus ei ole tühine. Erinevate paikade noortel üle Eesti on oma mitmekülgne arvamus sellest, mida tuleks Eesti ühiskonnas muuta, mis on selle head ja vead. Varivalimised on ideaalne võimalus oma arvamust näidata. Öelda, mida me tegelikult arvame ja küsida poliitikutelt, miks on asjad on nii ja mitte teisiti. Võib ilma liialdamata öelda, et noortel ei ole ükskõik. Me oleme arukad – me saame aru, mis

Millised sotsiaalmeedia kanaleid on kasutanud Valgamaa noored?

5% 8%

9% 19% 19%

19%

19% 20% FACEBOOK

Millised sotsiaalmeedia kanaleid kasutavad Valgamaa noored?

4%

20% 20%

RATE

meie ümber toimub. Me ei taha olla need inimesed ühiskonnas ühiskonnas, keda miski ei huvita huvita. Noortel on paljuski seda idealismivaimu, mis vanemad inimesed juba elukogemuste tõttu on kas kaotanud või sügavale enda sisse matnud. Ajaloost saab tuua terve rida näiteid selle kohta, kuidas noored on oma nooruse, aktiivsuse ja revolutsioonilisusega toonud kaasa olulisi ühiskondlikke muutusi – alates uutest ideedest, lõpetades inimõiguste laiendamisega ning kodumaa eest seismisega. Varivalimistel saab iga noor näidata, milleks ta suuteline on, ning millise jälje ta tahab tänasesse Eestisse maha jätta. Kõigile meeldib lause, et noorte käes on tulevik, kuid noortega arvestamine ei ole sõnakõlks, vaid midagi väga tõelist ja tõsist. Läbi varivalimiste saavad oma arvamust tuleviku osas avaldada ka need noored, kellel seaduse järgi veel ei ole otsustusõigust. Minge varivalima ning näidake, et meil, noortel ei ole ükskõik! Teeme oma hääle kuuldavaks ja viime selle otsustajateni!

8%

1%

Millistes sotsiaalmeedia kanalites avad Valgamaa noored kontot? ko omavad

1% 30%

7%

18% 20%

YOUTUBE

27% ORKUT

29% 21%

11%

MYSPACE

10%

1%

20% TWITTER

BLOGGER

12%

LINKEDIN


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

NOORTE OSALUS Õpilasesinduste talvelaager keskendus noortevolikogudele 15.- 16. jaanuar 2011 toimus Pühajärve Põhikoolis viiendat korda Valgamaa õpilasesinduste talvelaager, kus osales kokku ligi 70 õpilast üle terve Valgamaa. Valga Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Siiri Põldsaare eestvedamisel korraldatud laagri seekordseks alateemaks oli «Noortevolikogust edasi... (kuhu iganes hing ihaldab)». AIVI BÕSTROVA, reporter tanklaleht@gmail.com

Noortevolikogud teevad Valgamaal Möödunud, 2010. aasta on noorte osaluse suurendamise mõttes olnud Valgamaal põnev ja positiivne. Maakonda on tekkinud kolm uut ja toimivat noortevolikogu: Tõlliste ja Palupera valdades ja Tõrva linnas. KATRE KIKKAS, reporter tanklaleht@gmail.com

Pühajärve Põhikooli aulas kogunemisega alanud laagri alguses avanes kõigil osalenud õpilasesindustel tutvustada oma tegemisi teistele koolidele. Laagri peateemat aitasid avada Eesti Noorteühenduste Liidu Anni Kuller ja Tõlliste Noortevolikogu liige Katre Kikkas.

Elulised noorte osaluse näited Valgamaalt ja Eestist Anni Kuller rääkis noortevolikogude olulisusest, tõi näiteid erinevatest toimivatest osaluskogudest ning innustas Valgamaa noori seda looma ka oma kodukohta. Katre Kikkas jagas oma isiklikule kogemusele tuginedes näiteid sellest, kuidas käivitati Tõlliste Noortevolikogu ning mis selle peamisteks tegevusteks on. Talvelaagri teisel päeval tutvustas Sirli Pippar Valgamaa Noortekogust eesolevaid tegevusi ning enne laagri lõppu said osalenud noored rääkida gruppides kaasa, mis on nende meelest parimad viisid noorte aktiviseerimiseks oma kodukohas.

Töö ja meelelahutus käsikäes Lisaks olulistele noorte osalusega seotud teemade arutelule pakkusid mõlemad päevad osalejatele ka meelelahutuslikke vahepalasid. Esimese päeva õhtul proovisid osalejad Kerli Adovi juhendamisel kätt improteatris ning said näha tema enda kirjutatud etendust. Muuhulgas käis noortele esinemas ka Rõngu tantsutrupp «Pärastpoole» ning Valga Vene Gümnaasiumi noormeeste initsiatiivil toimus ka disko.

Noorte teadmised oma osalusvõimalustest erineva tasemega Talvelaagri korraldanud maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Siiri Põldsaare sõnult aitas sündmus teda mõnes mõttes maa peale tagasi tuua. «Oli hulk selliseid noori, kes ei saanud aru, kuhu nad tulnud olid ja milleks.» «Mulle meeldis seda näha ja endale aru anda, et mitte kõik Valgamaa noored pole ülitublid, üliaktiivsed, ülienergilised ja kõike teha tahtvat. Samas usun, et laagri kaudu said ka need noored hulgaliselt mõtteid ja julgust koolielus kaasarääkimiseks,» tõi Põldsaar välja. «Ma tean, et mina sain teemasid, millega õpilasesinduste ümarlaudadel ette võtta ja noorte tegevustele kaasa aidata,» kinnitas ta. Lõpetuseks pidas maakonna noorsootöö peaspetsialist vajalikuks mainida, et Pühajärve Põhikool võttis osalejaid väga lahkesti vastu. «Korraldamisse oli kaasatud kooli õpilasesindus. Nii peakski olema, sest see annab juurde hulgaliselt kogemusi ja suurendab koostöövaimu,» rõhutas ta.

2011. aasta õpilasesinduste talvelaager pani aktiivselt tegutsema üle 60 Valgamaa koolinoore. Foto: Erakogu

3

2004. aastal tehti Valgamaal algust esimese noortevolikogu loomisega Valga linna, kuid erinevatel põhjustel jäi asi soiku. Eesti Noorteühenduste Liidu noortevolikogude mentorlusprogramm ja Liikumise Kodukant toetusel ja tagant utsitamisel on 2010. aasta aidanud kaasa kolme värske noorte osaluskogu tekkimisele maakonnas. Noorteleht Tankla uuris, mismoodi neil läinud on.

Tõrva noortevolikogu idee Euroopa Noortenädala ümarlaualt «Mõte noortevolikogu loomiseks tuli ühelt ümarlaualt, kus käidi välja idee, et Tõrvas peaks ka olema noortevolikogu, kes esindaks noori,» selgitab Tõrva noortevolikogu praegune esimees Karl Kirt osaluskogu sündi. Tegemist oli 2008. aasta sügisel enamuses Valgamaa omavalitsustes läbi viidud Euroopa Noortenädala ümarlauaga «Noored võtavad sõna!». Tõrva Noortevolikogu loomist alustatati 2009. aasta alguses. Suurema tõuke andis Eesti Noorteühenduste Liit, kes 2010. aasta alguses jagas stardiportfelle alustavatele noortevolikogudele. «Siis mõtlesime, et ei ole mõtet passida ning tuleb võimalusest kinni haarata. Saime rahastuse ning siin me oleme. Huvilisi polnud just väga palju. Noortevolikogul on hetkel 6 liiget, aga lisavalimised on peagi tulemas, kuhu tänaseks on kandidaate juba 11,» selgitab Kirt Tõrva noortevolikogu loomisega seonduvaid väljakutseid. «Esimesed valimised toimusid novembris 2010, kuhu kandideeris 6 noort. Kõik said valituks. Kuid kuna põhimäärus ütleb, et meil peab olema 11 liiget, siis toimuvad märtsi alguses lisavalimised, kus selgitatakse välja ülejäänud 5 kandidaati,» lisab ta.

Tõlliste noortevolikogu tegi esimesena Valgamaal ülevallalised valimised Teisena tehti algust Tõlliste noortevolikogu loomisega 2010. aasta kevadel. Selle ellukutsumist eestvedanud Raiko Alliku sõnul on iga algus raske. «Algselt oli motivatsiooni meeletult, aga kahjuks on seda ajapikku vähemaks jäänud, kuna kõigil aktivistidel on väga palju muid tegemisi,» toob ta välja peamise väljakutse noortevolikogu töö tegevuses hoidmisel. «Kõigepealt kogusime kokku aktiivi, tegime plaane. Pärast Rõuges

julgeid edusamme

toimunud koolitust, kus kohtusime ka sealse noortevolikoguga, saime motivatsiooni juurde. Algselt oli põhilisi aktiviste umbes kuus,» jagab ta, mida noorte osaluskogu loomiseks alguses tehti. Ametlikuks tehti Tõlliste Noortevolikogu ülevallaliste valimistega 2010. aasta septembris ja põhikirja vastuvõtmisega. «Enne seda oli üheskoos välja mõeldud kuidas valimisi teha. Palju abi saime Rõuge Noortevolikogult, kelle põhikirja järgi koostasime ka enda oma.» kirjeldavad asutajad seda protsessi. «Valimised toimusid kolm päeva ning sai hääletada ka interneti teel. Ühel pühapäeval olid avatud valimispunktid meie valla suuremates asulates, kahel päeval Tsirguliina Keskkoolis raamatukogus ning hääletada sai ka interneti teel. Valmisaktiivsus oli noorte seas umbes 24%,» annavad nad ülevaate valimiste toimumisest.

Palupera noortevolikogu asutajad poolel teel Palupera noortevolikogu loomisega tehti algust 2010. Aasta sügisel. «Kuna meil pole veel noortevolikogu ametlik, siis ma ei saa öelda, et me oleks selle ära loonud, kuid alustanud ja mõtteid oleme ikka mõlgutanud,» peab osaluskogu eestvedaja Deivi Sarapson vajalikuks selgitada. «Mõte noortevolikogu luua tuli nii, et Marek Mekk käis seoses Eesti Külaliikumise Kodukant noorteprojektiga «Kodanik Noor, võta sõnast!» tegemas meie vallas volikogusimulatsiooni ja nii said noored aimu kohalikust demokraatiast ja samas ka juhtorganite toimimisest,» selgitab Sarapson idee sündi. Praegu on Palupera noortevolikogu loomise vastu huvi tundnud 10-15 valla noort. «Meil on tulemas kohtumine noortega, et paika panna oma ideed ja mõtted, mis võiksid olla meie edasised tegevused ja plaanid,» jagab Sarapson.

Noortevolikogu annab noortele hääle rääkida kaasa otsustusprotsessides.

Foto: Pille Rinne

saamist teadmisi näiteks valimissüsteemi, meeskonnatöö, ürituste korraldamise ja muu sellise kohta, mis tuleb elus kasuks. Miski ei jookse mööda külge maha,» selgitab Allik. «Minu jaoks on noortevolikogu funktsioonideks noorte eest seismine, nende huvide kaitsmine Tõrva linnas, noorte elu paremaks muutmine ning ülelinnaliste ürituste korraldamine,» lisab Karl Kirt nägemuse sellest, mida peaks tegema Tõrva Noortevolikogu. Samas toob ta välja, et veel ei ole nad jõudnud noortevolikoguga väga midagi ära teha, sest ollakse veel väga alguses oma tegemistega. «Edasisteks plaanideks on praegu lisavalimised, ürituste korraldamime, noortevolikogu auhindade jagamine, Valgamaa Noortekoguga liituimine ja vaatlejaliikmeks saamine Eesti Noor-

Mida näevad noortevolikogud oma tegevustena? Tõlliste noortevolikogu tegutses juba enne valimisi, kui korraldati Sooru järve ääres kogupereürituse Sooru Suvesumm 2010. Lisaks on nad korraldanud filmiöö ning enne sõbrapäeva Laatres lumelinna ehitamise ürituse. Plaanis on veel näiteks Tõlliste noortesõbra valimine. Ühe täiendava väljakutsena näevad Tõlliste noortevolikogu liikmed nimetust ennast, kuna tihti noored eeldavad, et see tähendab seotust poliitikaga, mistõttu on paljud noored on seepärast arglikud või tagasihoidlikud. «Tegelikult on noortevolikogu lihtsalt grupp noori, kes tahavad oma vallas midagi muuta, koos tegutseda. Oluline on see, et meil oleks lõbus. Nii saavad noored juba enne täisealiseks

VALGAMAA NOORTEVOLIKOGUD Tõlliste Noortevolikogu Esimees: Merlika Hüdsi (mhydsi@gmail.com) Tõrva Noortevolikogu Esimees: Karl Kirt (karlkirt@gmail.com) Veebileht: www.torvanoored.ee Palupera Noortevolikogu Eestvedaja: Deivi Sarapson (deivi.sarapson@gmail.com)

teühenduste Liidus,» kirjeldab Kirt noortevolikogu tulevikuplaane, mis on selge nägemusega. «Edasised plaanid on kokku saada

ja arutada meie funktsioone. Samuti võiks läbi rääkida vallavolikoguga, et kuidas nemad suhtuvad meisse ja mis on nende mõtted. Siis võiks algatuseks miskit ära teha ja natuke ka seda tuumikut motiveerida ning edasi korraldada valimised,» kirjeldab ta oma nägemust noortevolikogu järgmistest tegevustest.

Omavalitsuste toetus erinev Tõrva Noortevolikogu esimees toob välja, et Tõrva linnavolikogu suhtumine noortevolikogusse on olnud väga positiivne. «Oleme saanud suure toetuse, mis on andnud meile motivatsiooni,» selgitab ta. Samas Tõlliste noortevolikogu asutajad leiavad, et omavalitususe poolt võiks olla suurem huvi nende tegemiste vastu. Seni noortevolikogu põhikirja veel vallavolikogus kinnitatud ei ole. Deivi Sarapsoni sõnul on Palupera noortevolikogu loomisel jäänud siiamaani mulje, et vallavolikogus suhtutakse hästi ja ollakse ka noortevolikogu loomise poolt. «Samas ametlikku vastust meil veel ei ole,» lisab ta.

Kas teete järgi? Ühiselt tõid kõik eelmisel aastal loodud noortevolikogud välja, et on valmis üksteisele toeks olema. «Loodame, et peagi on kõigis Valgamaa kohalikes omavalitsustes toimivad noortevolikogud,» sõnab Tõlliste noortevolikogu liige Raiko Allik. Nii Tõlliste, Tõrva kui ka Palupera noortevolikogud on valmis teiste Valgamaa valdade ja linnade noori igati aitama ja toetama oma sõna otsustajateni viimisel ning oma osaluskogude loomisel.

Valgamaa Partnerluskogu rahastab maakonna noorte projektiideid Valgamaa Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mittetulundussektori organisatsioone kõikides Valgamaa valdades ning Tõrva linnas. Partnerluskogu toetab oma tegevuspiirkonna noortele suunatud tegevuste arendamist meetme «Noorte algatused ja koostöö» raames.

vajadustele. Projektitoetuse maksimaalne toetussumma on 6400 EUR ja vähemalt 10% maksumusest peab tulema omafinantseeringust.

SIRLI PIPPAR, reporter

Noortegruppide ideed saavad ka toetust

tanklaleht@gmail.com

Projektikonkurss «Noor Valgamaa» taotlusvoor on avatud kuu aega – 21. veebruarist kuni 21. märtsini. Taotlejateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. Valgamaa Partnerluskogu noortemeetme koordinaatori Aile Viksi sõnul on projektide eeltingimuseks,

et elluviidavate tegevuste või investeeringu kasusaajaks on Valgamaa valdade ja Tõrva linna noored vanuses 7-26 aastat.

«Mehised» tegevused prioriteediks Sel aastal on projektikonkurssi peamiseks eesmärgiks «mehiseid» noortetegevusi arendavad projektid. Loomulikult on oodatud ka teised noorteprojektid vastavalt piirkonna

Septembris 2011 avaneb projektiideede konkurss «Noorte võimalused maal», kuhu on oodatud noorte endi poolt algatatud projektiideed. «Sellel konkursil on oluline, et noored ise mõtlevad, kuidas nad soovivad oma elu huvitavamaks teha ja proovivad läbi projektitoetuse seda ka ellu viia,» rõhutab Aile Viks.

«Selleks võib olla Partnerluskogu tegevuspiirkonnas elavate noorte sõpruskond ja nendel ei pea olema oma MTÜ-d, kui projektiideed esitavad. Kõik projektiideed hinnatakse ja parimad saavad oma projektile toetust küsida kuni 640 EUR, omafinantseering peab olema vähemalt 10%.»

Projektipartnerid ja meetme koordinaator tulevad appi Viksi sõnul peavad noored peale ideede välja mõtlemist oma idee nõuetekohaselt paberile panema ja leidma MTÜ, SA või KOV, kes on nõus neile koostööpartneriks olema. Aile Viks saab vajaduse korral

noori nõustadaa ja kui kõik dokumendid esitatakse nõuetekohaselt, saavad nad toetuse, mille maksimaalne suurus on 640 EUR. Lisainfot leiad kodulehelt www. valgaleader.ee või kontakteerudes noorte meetmete «Noorte algatused ja koostöö» koordinaatori Aile Viksiga (telefonil 730 4071 või e- post teel aile@ valgaleader.ee).

2010. aasta suvel Partnerluskogu projekt «Seiklused maal ja merel» tõi ühistegevuses kokku Karula, Taheva, Tõlliste ja Muhu noored. Foto: Erakogu


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

4

FOOKUS: NOORED ja TÖÖ

Rõuge noorteklubi käivitas Võrumaal noorte tööbörsi Võrumaa Noorte Tööbörs on Rõuge Noorteklubi loodud infokeskkond internetis, kus saavad infot vahetada nii noored, tööotsijad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, tööpakkujad ja suvilate omanikud. Idee sai alguse üldse 2009. aasta mõttetalgutel, kus arutleti ühistegevuste ja infovahetuse üle. Mõtet hakkaski edasi arendama noorteklubi juhatuse esimees. PIIA PÄHKLAMÄE, reporter tanklaleht@gmail.com

Tööbörs sai loodud just sellise infovahetuse võimaluse puudumise tõttu. Maapiirkondades pakub tööbörs paindlikumat ja mitmekesisemat võimalust noorel suveks tööd leida. Noored saavad ise pidada läbirääkimisi tööpakkujatega ja end reklaamida, mis tihti korraldatud töö puhul (nagu malevad) jääb olemata. Esimene koduleht koostati Rõuge valla siseselt. Aastaks 2010 oli see aga juba tervet maakonda hõlmav. Rõuge vallas noorsootöö spetsialisti Kerli Kõivu sõnul toimis vallasiseselt kõik ootuspäraselt, kuid omavalitsuste lõikes tuli ette erinevusi. «Piirkonnale tuleb kasuks, kui seal on noortetööd juhtiv organisatsioon või ametnik, kes aitab ideed sihtgrupile lähemale viia,» rõhutab Kõiv. Seetõttu ei oskagi Rõuge Tööbörsi loojad teistele piirkondadele otseselt soovitusi jagada, kuid rõhutab, et noortealgatusega seotud asjade puhul on oluline, millised on ressursid ja vajadused kindlas piirkonnas. Kõivu sõnul on Rõuge Tööbörsi arengule kaasa ka positiivne tähelepanu. 2009. aastal saadi tunnustus Haridus- ja Teadusministeeriumil. Tööbörsiga seonduvaid kogemusi on käidud jagamas paljudel erinevatel sündmustel. Neist viimane oli 10. veebruaril toimunud info- ja kommunikatsioonialane seminar Brüsselis, kus Kerli Kõiv loodud töövahenduskeskkonda tutvustas.

Mismoodi ja kas ü alla 18-aastaselt k

kõrvalt tööle?

Majandusnädal annab Valgamaa gümnaasiuminoortele võimaluse särada! 3.-5. märtsil toimub Valgamaal, Karula vallas Nakatu turismitalus Sebra Koolitused poolt läbiviidava projekti «Valgamaa majandusnädalate tähed särama!» ettevõtluskoolitus. Sellele oodatakse maakonna 11. ja 12. klassi noori, kes on eelnevalt osalenud Sebra Koolituste poolt korraldatud majandusnädalal 2009. aasta alguses. SANDRA PIKK, reporter

tanklaleht@gmail.com

Projekti algatajate, Marek Meki ja Mart Jallai sõnul on teada asjaolu, et Valgamaa üheks tõsiseimaks probleemiks on suur väljaränne noorte seas. Käesoleva projektiga üritatakse tõsta noorte teadFoto: Timo Arbeiter likkust ja oskusi ettevõtlikkuse alal, et nad mõtleks rohkem võimalustele jääda kodumaakonda ja ise endale töövõimalusi luua. Projektijuhi Mart Jallai sõnu on koolitusel kavas palju põnevaid ja õpetlikke tegevusi, alates tuntud turuplatsi mängust, raamatupidamisest ja lõpetades virtuaalkoolitustega. «Loomulikult ei puudu õhtupoolikutel vabakava,» kinnitas Jallai. Mitmed ettevõtlikud noored on juba ennast koolitusele kirja pannud. Kes aga veel ei ole seda jõudnud, siis tuleb selleks kirjutada motivatsioonikiri ning saata see koos kandideerimisankeediga (leitav projekti ajaveebis talvemajandus.wordpress.com) korraldajatele. Nende sõnul tasub aga sellega kiirustada, kuna igast koolist valitakse välja 5 ettevõtlikku noort! «Kui kaotada pole midagi, siis võib võita olla rohkem kui küll,» lõpetavad korraldajad üleskutsega noortele ja loodavad neid näha märtsikuu esimesel nädalal Nakatul.

Karjäärispetsialistid lähevad Valgamaa noortekeskustesse oma teenuseid tutvustama «Kindlasti saavad noortega kohtumised olema aktiivsed, viime läbi karjäärimänge ning teeme vestlusringe noortega,» selgitab Valgamaa karjäärispetsialist Pille Paberits, mida 2011 aasta kevadel noortekeskustes tegema hakatakse. Samuti lubab ta, et ka kohapeal on võimalik saada individuaalset karjäärinõustamist. LIINA METSKÜLA, reporter tanklaleht@gmail.com

Et karjääripäevad oleksid noortele võimalikult efektiivsed, soovitavad karjäärispetsialistid noorsootöötajatel läbi viia küsitlus, mida noored kõige enam kuulda tahavad. Samuti paluvad nad noori olla aktiivsed ja andma noortekeskustele teada oma soovist karjäärispetsialistiga kohtuda. Valga maavalitsuse Teavitamis- ja Nõustamiskeskus pakub noortele karjääriteenuseid, mis on üheks võimaluseks toetada noorte teadlike valikute tegemist nii õppimise kui töövõimaluste osas. Noortel on võimalik küsida infot karjääriinfo spetsialistilt või registreerida karjäärinõustaja vestlusele. Et elus kõige paremini oma eesmärke saavutada, peaksid noored leidma aega eneseanalüüsile, enesearendusele vastavalt oma võimetele ja soovidele ning olema kursis ühiskonna muutustega. «Kõige selle saavutamisel on hea konsulteerida karjäärispetsialistiga,» arvab Paberits.

Läbi aegade on noorte jaoks olnud atraktiivne võimalus kooli kõrvalt ka veidi taskuraha teenida. Samas sageli ei teata, mis võimalused ja piirangud on alla 18-aastastel töö tegemisel. Mitu tundi päevas tohib tööd teha? Kuhu saaks tööle? Mis pabereid on vaja? Need on küsimused, mis paratamatult meie kõigi päid vaevavad. Noorteleht Tankla otsustas asja lähemalt uurida. Üks viis, kuidas alla 18-aastased saavad väärtusliku töökogemuse, on õpilasfirmad. 2010. aastal toimus õpilasfirmade lõppvõistlus Valgas. Foto: Timo Arbeiter

ARGO KAASIK, reporter tanklaleht@gmail.com

Valgamaa tööinspektor-juristi Larissa Tihhanova sõnul on esimene asi töötundide arv, mida noorel tööotsijal teada tuleb – kui palju on üldse lubatud töötada ühe tööpäeva jooksul. «Kui sa oled 7-12 aastat vana, siis tohid sa töötada päevas 3 tundi ja 15 tundi nädalas. Kui oled 13-14-aastane või koolikohuslane - ehk siis alla 17 aastane isik, või põhikooli lõpetanu, tohid sa töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas,» selgitab Tihhanova. «15-aastane, kes ei ole koolikohuslane ehk siis vaheajal, tohib töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. 16-17-aastane noor, kes ei ole koolikohuslane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas,» jätkab ta.

Alla 18-aastastel mitmeid piiranguid

«Noor ei tohi töötada koolivaheaegadel kauem kui pool vaheaega. Puhkuse üle vaheaegadel otsustab noor ise. Täiskohaga tööl käies tuleb alaealisele võimaldada aasta kohta kolmkümmend viis kalendripäeva puhkust, millest seitse hüvitatakse riigi eelarve vahenditest.»

«Kui oled 13-14-aastane või koolikohuslane - ehk siis alla 17 aastane isik, või põhikooli lõpetanu, tohid sa töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.» Maakonna peaspetsialist laste hoolekande alal, Jaanika Käst lisab, et noor ei tohi teha tööd, mis on talle vaimselt ja/või füüsiliselt liiga raske.

«Lisaks ei tohi töötada kohas, mis ohustab noore kõlblust, sisaldab ohte, mida vähese kogemuse või väljaõppe pärast ei suuda ära hoida, ohustab tervist, või takistab koolis käimist, lisab ta. «Keelatud on ka töö traktoril ning mehhaaniliste lõikuritega.» Kästi sõnul ei tohi alaealine teha tööd üle temale ettenähtud tööaja, töötada vahetult enne koolipäeva algust või kella 22.00 kuni 6.00 vahelisel ajal. «Mõnel puhul on hilisel õhtutunnil töötamine siiski lubatud,» selgitab ta. «Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00-st kuni 24.00-ni.»

« Ta tohib teha põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine), kaubandus-või teenindusettevõttes tehtavaid abitöid (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustusvõi majutusettevõttes tehtavaid abitöid (laudade katmine).»

Tööle asumiseks on noorel vaja: noore ja ta vanema(te) kirjalik luba, pensioniameti tunnistus, tööleping ja taotlus tööinspektorilt.

Töövaldkonnad ja tööle asumise tingimused täpsed Maakonna töökaitseinspektori Tihhanova sõnul on täpselt piiritletud ka valdkonnad, kus noor töötada tohib.

«Lisaks tohib ta teha käsitööd (suveniiride valmistamine), kontoritööd (töötamine asjaajajana), puhastus- või koristustööd ning


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

FOOKUS: NOORED ja TÖÖ

5

Vabatahtliku tegevuse aasta innustab maailma muutma

ldse ooli

Käesolev, 2011. aasta on välja kuulutatud Euroopa Komisjoni poolt vabatahtlikkuse aastaks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle puhul viiakse ka üle Eesti läbi erinevaid tegevusi, mille fookuses vabatahtlik tegevus. MERILY VIKS, reporter tanklaleht@gmail.com

Üheks selliseks ettevõtmiseks oli 22. veebruaril Valgas toimunud vabatahtliku tegevuse koolituspäev, mida viisid läbi Valgamaa Arenguagentuur koostöös Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusega. Koolituspäeva alustas Anna Gramberg Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse vabatahtliku mõiste avamisega.

«Vabatahtlik on inimene, kes aitab teisi oma vabast tahtest ja ajast. Vabatahtlik rahalist tasu otseselt ei saa, kuid oma kasu on küll olemas,» selgitas ta. «Sa saad kogemusi, oskusi, uusi tutvusi ning selle asemel, et kodus istuda, saad oma aja kasulikult ära sisustada,» jätkas oma selgitust Gramberg. Samas rõhutas ta , et kindlasti ei tohiks sassi ajada heategevust ja vabatahtlikku tegevust: «Oma pe-

reliikmete aitamine pole vabatahtlik tegevus.»

Toodi kohalikke vabatahtlikkusega seotud näiteid Lisaks üle-eestilise vabatahtlikku ülevaatele tutvustati koolituspäeval ka kohalikke vabatahtlikkusega seotud edunäited. Marek Mekk Valgamaa Noorsootöökeskusest Tankla tutvustas maakonna noortele suunatud Tankla vabatahtliku passist. Kaija Kõiv rääkis oma kogemustest vabatahtlikuna. Eesti Punase Risti Valgamaa selts tutvustas, kuidas nemad kaa-

savad vabatahtlikke ning Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnast räägiti oma seotusest vabatahtliku tegevusega. Koolituspäeva lõpus viidi läbi maailmakohviku stiilis läbi arutelu, kus grupitöödes vaadati kolme küsimust: kuidas edendada vabatahtliku tegevust Valgamaal, kuidas kaasata töötuid vabatahtlikuks ning Tankla vabatahtliku passi võrgustik maakonnas.

Noortele väärtuslikuim Tankla passi teema Osalenud noortelt võetud kommentaaride kohaselt oli nende jaoks väärtuslikuim saada teada,

mis on Tankla vabatahtlikkuse pass ning mis eeliseid see võib neile annab tööturul. Samuti oli nende hinnangul kasulik teada organisatsioone, mis tegelevad vabatahtlikkuse teemaga Valgamaal. Nii mõningi noor ütles, et läbiviidud koolituspäev mõjutas tugevalt tema otsust liituda peagi mõne vabatahtlikul tööl põhineva organisatsiooniga Valgamaal. 22. veebruaril toimunud koolituspäeva peamisteks osalejateks olid organisatsioonid, kes kasutavad oma töös palju vabatahtlike abi, noored ning teised asjahuvilised.

Tankla pass – Valgamaa noorte töögarantii! Paljudele 9. detsembril 2010 Valgamaa Noortekonverentsil osalenud olid huvitatult üllatunud, kui nägid, et kaheteistkümnele noorele anti pidulikult üle Tankla vabatahtliku passid. Noorteleht Tankla käiski uurimas, mida see pass endast kujutab. KADI VOOLAID, reporter tanklaleht@gmail.com

Idee algatanud Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla juhatuse liikme, Marek Meki sõnul on Tankla vabatahtliku passi näol tegemist maakonna noortele vanuses 13-26 suunatud passiga, millesse jäädvustatakse töökogemusena kõik vabatahtlikus korras tehtud tegemised ja nende raames omandatud oskused ja teadmised. «Näiteks saavad noored sinna kirja panna mõne organisatsiooni töös osalemise, sündmuse korral-

damisel kaasa aitamise, projekti algatamise ja läbi viimise, selle meeskonnas osalemise, ja teised sarnased asjad,» selgitas Mekk.

Pass julgustab noori tegelema meelepärase tegevusega Marek Meki sõnul on Tankla vabatahtliku passi suunatud noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse alase nähtavuse tõstmiseks. «Meie nägemuses on Tankla pass suurepärane võimalus koguda kogemusi ja oskusi, mis hiljem annaksid noorele ainulaadse ja erilise eelise tööturul,» tõi Mekk välja kasu noortele. Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla algatusel hakati vabatahtliku passi välja andma 2010. aasta lõpus. Tänaseks on Tankla vabatahtliku passi omanikke kokku kolmteist.

Seitse organisatsiooni annab Tankla passi välja

vabatahtliku passi väljaandmise õigus on Valgamaal seitsmel organisatsioonil. «Seda annavad välja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus, Valga Maavalitsus, Valgamaa EUROPE Direct infopunkt, Valgamaa Partnerluskogu, Töötukassa Valgamaa osakond, Valgamaa Arenguagentuur ja Eesti Punase Risti Valgamaa Selts,» loetles ta. Selleks, et ka noored, kes on juba osalenud mõne organisatsiooni töös vabatahtlikuna või löönud kaasa mõne sündmuse korraldamisel, soovitas Mekk rääkida neil Tankla passi võimalusest oma juhendajale. «Seejärel võivad nad juba koos pöörduda ühe eelpool loetletud asutuse poole, et ka soovi avaldanud noor endale Tankla vabatahtliku passi saaks,» innustas Mekk Valgamaa noori hiljuti loodud võimalust maksimaalselt kasutama.

Tankla vabatahtliku pass. Foto: Timo Arbeiter

Marek Meki sõnul on Tankla

Värsked Tankla passi omanikud: Vabatahtlik olla on lahe! Möödunud aastal Valgamaa Noortekonverentsil jagatud Tankla vabatahtliku passi saanutele on tulnud lisa. Tänaseks on pass väljastatud 13 noorele. Kuna tegemist on täiesti uue asjaga, siis värsketele passi omanikele tuli selle saamine suure ja meeldiva üllatusena. Noorteleht Tankla uuris, kes täpselt ja mille eest passi said. KADI VOOLAID, reporter tanklaleht@gmail.com

kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd,» täiendab Tihhanova. Tööle asumiseks on noorel vaja järgmisi pabereid: noore ja ta vanema(te) kirjalik luba, pensioniameti tunnistus, kindlasti tööleping ja lisaks eelpool loetletule peab tööandja 7-14-aastase noore tööle palkamise puhul taotlema loa tööinspektorilt. «Töölepingu tegemine on kohustuslikus korras, sest ilma töölepinguta ei ole töötajal mitte mingeid õigusi ja ta ei saa töötukindlustust ning pensionifondi raha,» rõhutab Tihhanova.

Valga maakonnas noortel töö leidmine raske Valgamaa kutse- ja karjäärispetsialistide Pille Paberitsi ja Marek Nõmmiku sõnul on maakonnas töö leidmine noortel üpris raske ettevõtmine. «Kuid kui lisada end job@valgaaa. ee meililisti, siis võib siiski lootust olla, kuna seal liigub aegajalt pakkumisi,» lisab samas karjäärinfo spetsialist Marek Nõmmik.

Üks esimestest Tankla passi omanikest, Sillen Klasman, pöördus Noor Rock 2010 peakorraldaja, Siiri Põldsaare poole, et uurida kas saab millegagi abiks olla. Kui nõusolek olemas, jäi Sillen ootama Noor Rock üritust, kus ta tegeles peaasjalikult kõigega, mida parasjagu teha vaja oli.

«Ma pani kokku ajalehti, kontrollisin bändide kohalolekut ning müüsin ka pileteid,» räägib Klasman. Enda sõnul ei seostanud ta seda üldse vabatahtliku tööna, kuna talle lihtsalt meeldib selline korraldamine ja abistamine.

Tankla passi saamine suur üllatus Kui Siiri Põldsaar saatis talle enne noortekonverentsi ühe avalduse, siis täitis Sillen selle ära,

ESIMESED 13 TANKLA PASSI OMANIKKU Timo Arbeiter (18-aastane): ajaleht Tankla kujundamine, Tankla visuaalse imagoloogia loomine, noorteportaali Tankla kujundamine, MTÜ Tankla reklaamtrükiste ja -meenete kujundamine, Valgamaa noorsootöö strateegia kujundamine, Valgamaa noortekeskuste suvekooli jäädvustamine ja logiraamatu kujundamine, Tankla vabatahtliku passi kujundamine (Valgamaa Partnerluskogu / Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla) Elis Haavasalu (16-aastane): gümnasistide infopäeva ettevalmistustööd, osalejate registreerimine ja korralduliku info vahendamine; (Valgamaa Tea-

vitamis- ja Nõustamiskeskus); jalgratta orienteerumise «Leia Valgamaal ...» raames võistlusel osalejate regitreerimine ja esimese kontrollpunkti korraldamine ja läbiviimine, üritusel osalejatele tänukirjadele nimede kirjutamine; oli abiliseks karjäärikohviku boksis Teeviidal, viis noortele läbi karjääriteenuseid tutvustava labürindi mängu ning loosisid võitjatele nänni, samuti teavitas Teeviidal olevaid noori karjäärikohviku tegevustest ning jagas reklaamlehti; korraldusliku info vahendamine saalis ja moderaatori abi (mikrofoni viija)(Valga Maavalitsus) Agnes Rüüsak (15-aastane):

teadmata mida see endaga kaasa toob. Nii tuligi talle vabatahtliku passi üleandmine noortekonverentsil suure üllatusena. «Vabatahtliku passi olemasolu saab ära mainida CV-s,» meeldib Sillenile. Samuti arvab ta, et selle omamine on igati kasulik.

Tankla passi, kuna usub inimeste headusesse. Nii on öelnud tema kohta Maila Rajamets, kes tegi ettepaneku just Pillele pass anda. Pille leiab, et vabatahtlike märkamine ja ka esile tõstmine on äärmiselt oluline: «See näitab teistele noortele, et vabatahtlik olla on lahe ning loodetavasti motiveerib teisigi midagi ära tegema,» selgitab ta.

Passi eelised tavapärase tänukirja ees

Vabatahtlik Pille Laiakask sai

Tankla passi omanik ja Sangaste vallast pärit Siiri Linde leiab, et vabatahtliku pass on omamoodi tasu tehtud tööle. «Eriti väärtus-

gümnasistide infopäeva ettevalmistustööd, osalejate registreerimine ja korralduliku info vahendamine (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus) Monika Muru (14-aastane): erinevate Europe Direct Valgamaa infopunkti ürituste raames suhtles noortega ja juhendas neid, korraldas arvutimänge ja autasustas võitjaid, tegi üritustest fotosid, registreeris osalejaid (Europe Direct Valgamaa infopunkt) Kristiina Küber (16-aastane): jalgratta orienteerumise «Leia Valgamaal ...» raames võistlusel osalejate regitreerimine ja esimese kontrollpunkti korraldamine ja läbiviimine, üritusel osalejatele tänukirjadele nimede kirjutamine

(Valga Maavalitsus) Maria Malõševa (15-aastane): osales konverentsi «Olen ettevõtlik Valgamaa noor» korraldamise eeltöös, üritusel valmistas osalejatele nimesilte ja hiljem andsin ürituse esinejate autasustamisel üle tänukirjad ja kingitused (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus) Kerli Kõrkjas (16-aastane), Marge Roosalu (9. klass) ja Siiri Linde (15-aastane): oli konverentsi «Olen ettevõtlik Valgamaa noor» korraldamise eeltöödel abiks, osales eelnevatel konverentsi korraldamise nõupidamistel, töötas konverentsi infolauas ja registreeris osalejaid (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus)

Vabatahtlikuks olemine aitab olla eeskujuks

likuks teeb selle fakt, et passis on kirjas ka nö tööandjate hinnangud ja näpunäited edaspidiseks,» toob Linde välja tema jaoks oluliseima Samuti Noor Rock 2010 korraldamisel abiks olnud Sangaste valla noorsootöötaja Dea Margus usub, et vabatahtliku pass on palju suurem tänu ja tunnustus kui tänukiri. Esimeste passide omanikud on saadud tunnustuse üle äärmiselt õnnelikud ning nad loodavad siiralt, et vabatahtlikkust hakatakse rohkem väärtustama. «Vabatahtlik olla on ju lahe!» ütlevad kõik saanud justkui ühest suust. Deivi Pabbo (16-aastane): oli abiliseks karjäärikohviku boksis Teeviidal, viis noortele läbi karjääriteenuseid tutvustava labürindi mängu ning loosisid võitjatele nänni, samuti teavitas Teeviidal olevaid noori karjäärikohviku tegevustest ning jagas reklaamlehti (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus) Sillen Klasman (16-aastane) ja Dea Margus (20-aastane): Valgamaa noortebändidefestivali Noor Rock korraldamine ja läbiviimine (Valga Maavalitsus) Pille Laikask (20-aastane): heategevuslike ürituste korraldamisel teavitustöö ja plakatite kujundamine (OÜ Eeroviisu)


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

6

NOORTEKESKUS

Valga noorsootöötajatest

õhkub soojust ja eeskujuväärivat ellusuhtumist

Valga noored muuseumisõbrad avastavad kodulinna

Foto: Timo Arbeiter

Valga Muuseum käivitas eelmise aasta augustis koostöös Valga Avatud Noortekeskusega maikuu lõpuni kestva projekti «Meie Valga». Selle raames viiakse läbi üheksa väiksemat konkurssi ja üritust, mille eesmärgiks tuua kokku Valga linna eesti ja vene «MEIE VALGA» noored. TEGEVUSED ELEENE SAMMLER, reporter tanklaleht@gmail.com

«Projekti eesmärk on kaasa aidata Valga erikeelsete kogukondade lõimumisele. Viima läbi terve rea Valgaga seotud üritusi, kus erikeelsed noored tegutsevad koos. Selle abil õpivad nad loodetavasti väärtustama oma kodulinna,» võtab Valga Muuseumi direktor Pille Tomson projekti kokku. Projekti läbiviijaks on Valga Muuseum, partneriteks Valga Avatud Noortekeskus, Valga Põhikool, Valga Gümnaasium ja Valga Vene Gümnaasium. Üks osa projektist on ka Valga Muuseumi Noortenõukogu moodustamine, mis peaks Tomsoni sõnul olema ainus muuseumi noortekogu terves Eestis. Lisaks kahele eelnevale selgitab Tomson ka kolmandat projekti «Meie Valga» eesmärki: «Saadud tulemusi kasutatakse ära ka uurimistöös, materjal jääb analüüsimiseks meie arhiivi.» Projekti rahastatakse täies mahus Integratiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt. Sellest on tulnud ka projekti nimi – «Meie Valga».

• Konkurss «Meie Valga YouTubes» – Valga linna, koole, muuseumi ja noortetööd tutvustavate videote konkurss • Orienteerumisvõistlused «Meie Valga» – sügisel 2010 ja kevadel 2011. • Valga linna ajaloo õpperaja koostamine –raja kaart-töölehe väljatöötamine õpilaste osavõtul • Valga Muuseumi Noortenõukogu loomine • Mälestuste kogumise konkurss «Valga ja vanavanemad» – õpilased koguvad oma vanavanemate põlvkonna Valgaga seotud mälestusi • Valga Muuseumi venekeelse kodulehe ja ekspositsioonijuhi koostamine • Muuseumitundide väljatöötamine – ideede konkurss õpilastele, parimate ideede põhjal muuseumitundide väljaarendamine muuseumitöötajate abil, õppematerjalide ja töölehtede valmistamine, tundide testimine tasuta muuseumitundidena • Ekskursioon ja õpilaskonverents – konkursside tulemuste ja saadud kogemuste tutvustamiseks parimatele ja aktiivsematele projektis osalejatele märtsis 2011 • Projekti tulemusi tutvustav näitus – 2011. aasta maikuus Valga Muuseumis

15. veebruaril pidas oma üheksandat sünnipäeva Valgamaa vanim, Valga Avatud Noortekeskus. Noortelehe Tankla toimetus läks neile ühel tavalisel tööpäeval külla. Heidame pilgu sealsete noorsootöötajate Lauri Drubinši, Sirly Solo ja Aimar Rebase igapäevaellu – mida teevad oma ametis ning kes nad on inimestena. KARINA TIIVEL, reporter tanklaleht@gmail.com

Räägi mulle endast, kes sa oled? Lauri Drubinš: Noormees, Valgast. Aimar Rebane: Aimar, lihtsalt Aimar. Olen majahoidja-kütja, noorsootöötaja. Siin olen töötanud 9 aastat. Olen õppinud sotsiaaltöötajaks. Sirly Solo: Valga linna noor ja väga huvitatud noorte arendamisest, nende suunamisest – et oleks järeltulijaid noorsootöötajate tasandil.

Kuidas alustad tavaliselt oma päeva? Lauri: Ärkamisega. Siis püüan süüa, käin dušši all, hommikuvõimlemist ei tee. Siis vaatan peeglisse ja ütlen endale: «Täna tuleb ilus päev!»

Mida sa vabal ajal teed? Aimar: Enamus ajast tegelen hobidega: loen, kuulan muusikat, vaatan lemmikfilme või saateid, külastan rock kontserte. Sirly: Juba 7. aastat olen muusikaliringis, veedan palju aega sõpradega, meeldib rulluisutada ja ujuda. Talven lumelauatan. Laulda ja tantsida meeldib ka – ühesõnaga kõik, mis seotud muusikaga.

Mida hindad teiste inimeste juures?

Mis sind Valga noortekasse toob? Evert Lahesoo (17) Ma ei oskagi kohe öelda. Eks vast piljardi ja pinksi pärast käin noortekas. Eriti meeldivad töötajad, sest nad ei olegi nagu töötajad, vaid pigem nagu sõbrad. Nende suhtlemisoskus on juba selline, et meeldib nendega rääkida. Kahjuks läks minu lemmiktöötaja sealt ära, aga ikkagi nad on kõik sõbralikud ja ägedad. Veel meeldivad need inimesed, kes seal käivad – see seltskond. Enamus on mu sõbrad või lihtsalt head tuttavad, tunnen ennast vabalt nende seltsis. Ka need üritused meeldivad, mis seal korraldatakse. Kui saan, siis aitan alati kaasa. Midagi sellist, mis ei meeldi, polegi. Vähemalt ei tule pähe.

Janar Liik (17) Noortekas käin tavaliselt sellepärast, et väljas on külm ja muud teha pole. Kindlasti käin ka piljardi ja pinksi pärast. Mulle meeldib see, et paljud minu sõbrad käivad seal. Töötajate juures meeldib väga see, et nad on hästi sõbralikud ja suhtlevad koguaeg. Alati üritavad aidata, kui vaja. Mulle meeldib noorteka juures kõik.

Rikardo Puller (17) Mina käin noortekas umbes 3 korda nädalas ja tavaliselt mängin seal piljardit või pinksi. Seal on väga huvitav ja lõbus, hea koht, et vabaaega sisustada. Mõnus seltskond on ka. Meeldivad need inimesed, nad on normaalsed ja ägedad, sõbralikud. Paljud neist on minu sõbrad. Töötajad on ka väga sõbralikud, toredad ja vinged, alati suhtlemisaldis. Üritused, mis on noorteka poolt korraldatud või mida noortekas korraldatakse, on alati lahedad olnud. Kõige rohkem meeldib noorteka juures see, et seal ongi kõik noortele. Noorsootöötajad on väga noortepärased.

Lauri: Ausust, aktiivsust, kindlasti rõõmsameelsust, positiivset ellusuhtumist. Negatiivse ellusuhtumisega inimeste juures ei tunne ma ennast hästi. Sirly: Siirust kindlasti. Positiivset suhtumist ellu, kindlameelsust, ausut. Meeldivad inimesed, kes näevad lahendust probleemidele. Närvilised, pessimistlikud inimesed ei meeldi.

Kui sa saaksid olla keegi teine, kes sa tahaksid olla? Lauri: Mitte keegi, meeldin endale piisavalt. Aimar: Profikorvpallur äkki või mõne tuntud bändi liige/laulja, et proovida sellist elu.

Mida teeksid miljoniga? Aimar: Ei teagi. Tahaks asutada raadiojaama, mis mängib sellist karmimat muusikat. Plaadifirma oleks ka äge. Osaleks mingitel Greenpeace’i (rahvussvahelise keskkonnaorganisatsiooni – toim.) aktsioonidel ka. Sirly: Paneksin panka ja mõtleksin hoolega läbi plaani, mis ma selle rahaga teen. Väikse osa paneks kindlasti Valga loomade varjupaika. Ja oleme ausad, ühte ökoautot oleks ka vaja!

Need on inimesed, kes tervitavad Valga Avatud Noortekeskuse külastajaid igapäevaselt. Paremalt: Lauri Drubinš, Sirly Solo ja Aimar Rebane. Foto: Karina Tiivel

Mis on sinu eriala? Lauri: Tänasel päeval rekreatsioonikorraldaja. Sirly: Huvijuht-loovtegevuse õpetaja, noorsootööspetsialist.

Miks valisid just selle eriala? Lauri: See sobib minu elustiiliga. Selles on kõik see, mida olen lapsest saadik tahtnud.

Kas eriala valikul oli sulle keegi eeskujuks või tegid oma otsuse ise?

langetamine, osalemine, organiseerimine, projektid. Ühesõnaga kõik, mis töös noortega kaasneb.

Mis sulle sinu töö juures kõige rohkem meeldib? Aimar: Ei tea. Vaheldus, samas mingil määral ka rutiin. See on nii ühte kui teist. Annab hingele rahulolu. Tunne, et su töö on harmooniline osa su elust. Sirly: Näiteks seda, et ma saan noor-

Lauri: Võib-olla liiga suur valikuvõimalus. Nad ei tea, mida tahavad. See muidugi ei kehti kõigi kohta, aga paljud ei hinda seda, mida omavad, sest saavad kõik liiga lihtsalt kätte. Aimar: Pealiskaudsus – nad ei oska suurest informatsiooni kogusest õiget välja otsida.

Milline on sinu parim mälestus seoses tööga?

Sirly: Suht ise. Päris ammu. Juba koolis teadsin, et kuskile siia kanti jõuan.

Kui sa saaksid valida mõne muu eriala, kas valiksid? Kui jah, millise? Miks? Aimar: Noh, valiksin küll. Mingi ajaloolase eriala, vms. Ma ei tea, ajalugu vist on huvitav. Mind huvitab.

Kui kaua oled Valga noortekas töötanud? Lauri: 2008. aasta septembrist ehk siis pea kaks ja pool aastat. SS: Oi, ma alles tulin. Sella aasta jaanuari algusest.

Miks valisid Valga noorteka? Aimar: Tegelikult oli see suur juhus. Kogemata juhtus, et sattusin siia tööle.

Kus oled oma elu jooksul veel töötanud? Aimar: Olin kasvataja puuetega laste klassis ja Paju hooldekodus.

Milles seisneb sinu töö noortekas? Millised on sinu kohustused? Lauri: Noortekeskuse töö kordineerimine, projektide kirjutamine ja juhtimine, aktiivne suhtlemine noortega, noorsootöö arendamine Valgas ja Valga maakonnas, jpm. Aimar: Ütleme nii, et maja oleks soe, ahjud köetud, maja ümbrus korras ja noortega tegeletud. Sirly: Valvelaud, varustuse laenamine, vastutamine, korra hoidmine, koosolekutel viibimine, otsuste

Noorsootöötajad sünnipäevakooki lahti lõikamas. Foto: Erakogu

te heaks olemas olla, midagi jätkusuutlikku korda saata. Kõik, mis teen, viib kuskile, aitab ja mõjub noortele hästi. Saan noorte arengus kaasa lüüa.

Missugune on sinu töökeskkond? Lauri: Mind ümbritsevad positiivsed, rõõmsameelsed ja aktiivsed inimesed ning toredad noored. Keskkond on hea.

Kuidas saad kontakti noortega? Sirly: Kõige rohkem ikka suheldes. Nad kõik on erinevad ja igaühega on oma viis. See tuleb iseenesest aja jooksul.

Mis on sinu arvates tänapäeva noorte suurimateks probleemideks?

Sirly: Kui sai üks tüli lahendatud, siis tekkis usaldus noore poolt.

Mis on kõige naljakaim asi, mis sinuga töö juures juhtunud on? Lauri: (naerdes) Ükskord me tegime üritust ja vanal töökaaslasel juhtus lavatagune äpardus – ta jäi mikrofoni juhtmetesse kinni ja kukkus. Tema nägu sel hetkel – see oli nii naljakas! Aimar: (naerdes) Endine töökaaslane üritas ükskord hammastega trimmerit tööle saada. Muidu olid tal ilusad hambad, aga siis tuli tööle ja ühte esihammast ei olnud. See oli parajalt naljakas.


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

MAAILM

7

Noored Valgamaa AIESEC’arid Sageli käivad UNICEF’i töötajad oma organisatsiooni tegemistest rääkimas koolides. Foto: Erakogu

UNICEF: iga noore võimalus teha heategu UNICEF on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lastefond, mille ülesanne on kaitsta laste õigusi, tagada neile eluks vajalik ja avardada laste toimetuleku võimalusi. UNICEF loodi II Maailmasõjas kannatanud ja orvuks jäänud laste abistamiseks. Tänaseks tegutseb UNICEF pea 200 riigis üle maailma, sealhulgas Eestis. KARINA TIIVEL, reporter tanklaleht@gmail.com

UNICEF on läbi viinud ennetusprogramme, mille tähelepanu keskpunktis on vanemliku hoolitsuseta jäänud ja puudustkannatavad lapsed. On tehtud ka ennetustöid narkomaania, AIDSi leviku ja vägivalla peatamiseks. Seda kõike on suudetud teha tänu UNICEFi logoga postkaartide, arendavate mängude ja kingituste müügist saadud vahenditele ning eraisikute ja ettevõtete annaetustele. Paljud inimesed vaatavad maailmas toimuvat eemalt ning üritavad jääda kõrvaltvaatajateks ja neile sobib see. UNICEFi vabatahtlikud on need erakordsed inimesed, kes annetavad abifondi oma vabast ajast ning heast tahtest oskusi, kogemusi ja jõudu. Sellepärast ongi UNICEFi põhiliseks tööjõuks vabatahtlikud, kelle abita oleks abifond palju väiksem.

Heategu ei unune UNICEF on loonud noorteprojekti nimega «Väike heategu», mis annab igale noorele võimaluse teha midagi head oma eakaaslastele.

Projekti käigus müüvad noored UNICEFi postkaarte. Saadud tulust jääb müüjale nn. müügiboonus 20%. Projektis võivad osaleda lasteaiad, koolid, noortekeskused, noortegrupid jt. Pajudes maades müüaksegi just noortekeskuste ja koolide kaudu kõige rohkem UNICEFi postkaarte. Igal aastal on projektiga liitunud üha rohkem noori, teades, et tänu nende abile saab UNICEF paremini toetada abivajajaid. Noorteprojektiga liitumine on lihtne. Selle jaoks on vaja leida vaid kontaktisik, kes võtab UNICEFiga ühendust, nt. kodulehe kaudu (www.unicef.ee). Kuid kas on võimalik muuta maailma natukene paremaks postkaardi müügiga? Kui iga noor müüb aasta jooksul kasvõi ühe postkaardi, teeb see kokku ligi 1 000 000 krooni ehk umbes 63912 eurot. Mitte keegi meist ei tea, mis hetkel me võime abi vajada, seega on teiste abistamine vajalik. Heategu ei pea olema suur, võib olla ka väike, kuid heategu ei kao, ta jääb elama tegija südamesse!

TANK RAHVUSVAHELISTES VETES Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK alustas ujumist rahvusvahelistes vetes 2004. aasta oktoobris avatud noortekeskuste õppevisiidiga Soome. Osaletud on veel koolitustel „An introduction to international youth work - The Netherlands ” 2005. aastal Holandis, „Jump into EVS“ 2006. aastal Sloveenias, kontaktseminaril «Meet New Friends” novembris 2006 ja 2007. aasta mais “English communication course and intercultural learning” Prantsusmaal. Noortevahetustusprojektidega tehti algust 2008. aastal, kui osaleti meediateemalises projek-

tis “EUROPE in the MIRROR of the MEDIA”. Projektis osalesid Soome, Eesti, Ungri, Sloveenia ja Assoori noored. Demokraatiaprojekti „You are the KING“ tegevused toimusid 2010. aastal Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis ning seal osalesid samade riikide noored, sh TANK’i 5 noort ja juhendaja. Käesoleval, 2011. aastal osaletakse (7 noorte ja 2 juhendajat) teatriteemalises projektis “Road 666”, mis toimub maikuus Prantsusmaal. Osalevad Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis. (Tankla)

MAAILM ON MU TAGAÕU! Eelmise aasta detsembris käivitas Siiri Liiva juhtimisel loodud MTÜ HSL Consultancy Valgamaal projekti “Maailm on mu tagaõu!”. Selle eesmärgiks on tõsta Valgamaa noortekeskustes käivate ja koolides õppivate 12-26-aastaste noorte teadlikkust vabatahtliku tegevuse võimalustest, näidata neile kohalikke edunäiteid ning motiveerida neid näitama üles omaalgatust oma kodukohas. Selleks viiakse veebruar 2011 - september 2011 vähemalt 15-s

kohas üle Valgamaa läbi noorte vabatahtlikkuse ja omaalgatuse infopäevad “Maailm on mu tagaõu!”, mis kestvad 3 tundi. Infopäeva lõpetab Valgamaa noorte vabatahtlike kogemuste illustreerivatest piltidest koosneva näituse «Maailm on mu tagaõu!» avamine, mis jääb igasse kohta kaheks n��dalaks ülesse. Infopäevade ja nende toimumise kohta saab lähemalt lugeda projekti ajaveebist http://maailmonmutaga6u.wordpress.com. (Tankla)

Paljude noorte jaoks ei ütle tähelühend AIESEC suurt midagi ja vaid vähesed on seda kuulnud. Kaks Valgamaa noort, Mairi Männiste ja Siim Uhtjärv, teavad aga täpselt millega on tegu.

maailma muutmas

SIRET VARBLANE, reporter tanklaleht@gmail.com

Nimelt on Mairi ja Siim maailma suurima üliõpilasorganisatsiooni AIESEC liikmed. Mairi tegutseb AIESEC Tallinna lokaalkomitees ning Siim Tartus. Mõlema noore on kodukohast kaugele viinud just õpingud. Siim õpib Tartu Ülikoolis esimesel kursusel geenitehnoloogiat. Mairi õpib hetkel Tallinnas, kuid on käinud tarkust taga nõudmas ka Viini ja Tampere Ülikoolis.

AIESEC pakub võimalust töötada rahvusvahelistes meeskondades Mairi jaoks oli AIESECiga liitumine täiesti teadlik samm, sest temal oli rahvusvaheline kogemus olemas ka juba enne AIESECiga liitumist. «Kuna olin ERASMUSE jooksul ära harjunud olema koos väga ambitsioonikate ja säravate isiksustega, siis tabasin Eesti kontekstis analoogilise sihtrühmana AIESECi, millega liituda, et kindlustada psüühiliselt sujuv ja vähem valutum üleminek ühest sotsiaalsest keskkonnast teise», lausus ta (Mairi käis välismaal õppimas ERASMUSe programmi kaudu – toim). Siimu puhul käis asi traditsioonilisemalt. Ta tuli Tartusse õppima ning soovis õpingute kõrvalt liituda ka mõne organisatsiooniga, et oma ülikoolipäevist viimast võtta. Kõikidest valikutest jäigi sõelale AIESEC.

Mairi (vasakult kolmas) AIESEC Tallinna IT tiimiga koosolekul. Foto: Erakogu

«Peamine põhjus, miks ma liitusin AIESECiga oli rahvusvaheline seltskond ja juhtimis- ning meeskonnatöö kogemus,» kinnitas Siim. Samuti avaldas talle muljet see, et tegemist on maailma suurima rahvusvahelise noorte endi poolt juhitud organisatsiooniga. Siimu hinnangul on samuti suureks plussiks see, et kui sa viibid välismaal ning sul pole kuskil ööbida, siis saad sa AIESECi andmebaasist sealse riigi AIESECerite nimesid ning võid neile helistada, et öömaja paluda.

Kindel roll organisatsioonis Mõlemal noorel on AIESECis oma

kindel funktsioon. Mairi tegutseb Tallinnas IT projekti tiimis, mille eesmärgiks on Tallinna IT firmadega rahvusvahelise praktikavahetuse lepingute sõlmimine ning potentsiaalsete praktikantide leidmine. See tähendab, et suure osa tema ajast võtavad osalemine müügikoolitustel, telefonikõnede tegemine ning läbirääkimised firmakohtumistel. Siim on aga Tartu PR tiimi liige. Tema peamiseks ülesandeks on vedada AIESEC Tartu Facebook’i fännilehte ning vastutada blogi eest. Samuti aitab ta välja anda organisatsioonisisest lehte. Nüüd aitab ta ka korraldada kahte üle Tartulist üritust - Maata Vaail-

ma konverentsi, kus vastutab esinejate eest ja kevandkontserti ‘’Anneta aega’’.

AIESEC – aken maailma Mõlemad noored hindavad väga AIESECist saadud kogemusi. «AIESEC on muutnud mind kohe kindlasti julgemaks. Samuti arendanud mu inglise keele oskust ja andnud meeskonnatöö kogemuse,» ütles Siim. Tema jaoks on oluline ka võimalus minna välismaale praktikale: «Hirmsasti tahaks Kreekasse!». Ka Mairi arvates on AIESEC andnud talle julgust ning vahendid ja oskused olla ise aktiivne.

Vabatahtlik Jürgen naudib Soomes musitseerimist «Minu ülesanne on assisteerida muusikakooli Kokkola Performing Art School juhti Robert Forssi kooli puudutavates küsimustes ning tegemistes, aidata läbi viia koolis toimuvaid kontserte, abistada bändiproovide juhendamist, pilliõpet ja workshop´e. Olen kõik ühes aplikatsioon,» tutvustab oma tööd Soomes, Kokkolas, vabatahtlikul aastal olev Jürgen Urbanik. LIINA METSKÜLA, reporter tanklaleht@gmail.com

Jürgeni tavaline päev algab pilliharjutamisega: kaks tundi hommikul ja kaks pärast lõunat. Sellest üritab ta enda sõnul võimalikult rangelt kinni pidada. Seejärel hakkab tegevus varieeruma. Vahepeal on vaja teha postreid, panna neid üles või valmistada ette bändiproovide jaoks lugusid. Samuti on tema igapäevasteks ülesanneteks kuulata ja otsida muu-

sikat, luua õpetajate-õpilastega suheldes kooli siseõhustikku sünergiat ja teavitada õpilasi koolis toimuvast erinevate infokanalite kaudu. Oma peamisteks väljakutseteks peab ta siiamaani seda, et on tõhusalt saanud anda edasi oma teadmisi pillitundides ja bändiproovidel. «Kõik, mida ma oma õpilastele ütlen, ette näitan, peab olema õige, eakohane ning arusaadav,» selgitab ta. Samuti on Jürgen rahul enda soome ja rootsi keele õpingutega, mis nüüdseks juba edenevat. «Ma ei julge küll oma tegevuste efektiivsust hinnata, kuid seni on kõik asjad vähemalt minu enda jaoks arendavad ja meelepärased olnud,» sõnab ta.

Musitseerib ka professionaalsete muusikutega Noormehel on igakülgse abistamise kõrvalt ka võimalus ise muusikaliselt areneda, kuna muusikakoolis töötavad õpetajad annavad tallegi tunde. «Direktor Robert Forss õpetab mulle kitarrimängu, Tommi Peltola

Karulast pärit ja Valgas koolis käinud Jürgen Urbanik käib oma unistuste jälgedes tegeledes vabatahtlikuna Soome muusikamaailmas. Foto: Erakogu

Esimese kuu möödudes osales Jürgen (paremal) kõigile EVT vabatahtlikele läbiviidaval on-arrival koolitusel, mille eesmärgiks oli aidata uutel noortel Soome ellu kergemini sisse elada. Foto: Erakogu

klaverit ja jazzteooriat, Riikka Hertteli laulmist,» loetleb ta enda õpetajaid. Kord nädalas käib ta ka Vaasa lähedal kooli asutaja Alf Mylläri bigbändi proovis, kus mängib klaverit. Tähelepanuväärne selle juures on see, et seal mängivad ka paar professionaalset muusikut. «Olen avastanud tohutu kire muusika, musitseerimise ja kõikvõimalike instrumentide vastu,» ütleb Jürgen. «Eks see kirg ka varasematel aastatel kusagil olemas oli, kuid erilise tõuke ja avanemise sain siin, rockjazz kooli seinte vahel.»

Tuli õpetaja pärast kodust tuhande kilomeetri kaugusele vabatahtlikuks Peamine motiiv Soome rockjazz kooli vabatahtlikuks minekuks oli see, et 2008. aastal tutvus Jürgen kooli asutaja Alf Mylläriga muusi-

kaliprojektis Euromance. Seal sai noormees Myllärilt esimesed näpunäited jazzmuusika, klaverimängu, kitarrimängu, komponeerimise ja laulmise vallas. Juhendamine jätkus ka hiljem tuhande kilomeetri kauguselt. Euroopa Vabatahtlik Teenistus (EVT) pakkus võimalust minna sinna kooli tööle ja seda võimalust Jürgen kärmelt kasutaski. Mida pidada silmas minnes EVT-ga võõrriiki? «Kui EVT kaudu maailma minna, tuleks valida mõni projekt (ehk siis töökoht), mis on kooskõlas huvidega ning ka tulevases plaanis arendav,» arvab Jürgen. Hetkel on ta ainus Valgamaa noor, kes on tegemas Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välismaal vabatahtlikku tööd. Tema teenistus algas septembris ja kestab veel seitse kuud.


Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011

8

MEELELAHUTUS

Kuidas ma superstaari saates käisin

Lakaluuk: Meeldib muusika? Tahaks pilli mängida? Teeks bändi?

29. jaanuaril toimusid Tartus Eesti ühe vaadatuima telesaate «Eesti otsib superstaari» esimese vooru võtted. Minu jaoks algas nimetatud päev kell 6.00 koos tassi kohvi ja kerge värinaga hinges – oli see mul ju esimene kord midagi sellist teha.

Valgamaal tegutseb mitmeid noortebände, mille olemasolust laiemad massid väga ei tea. Noorteleht Tankla võtab alates sellest lehenumbrist iga kord ühe neist fookusesse ning uurib läheb, mida nad teevad. Seekord pihib oma bändi saatuse kohta Aakre külas, Puka vallas tegutseva Lakaluugi liikmed Olavi Juhkason, Priit Piirisild ja Silver «John» Peterson.

ARGO KAASIK, reporter tanklaleht@gmail.com

ELEENE SAMMLER, reporter tanklaleht@gmail.com

Kohv joodud kiirustasin Valka ja sealt bussile. Poolteist tundi igavat loksumist hiljem viibisime me juba «heade mõtete linnas» Tartus. Tasku ees kohtusime ülejäänud noorte superstaari hakatistega. Pärast umbkaudu poolt tundi katsetusi võimalikult eufoorilise «Jee!» karjumise järel saime lõpuks sisse registreerima minna. Minu jaoks oli esmalt üllatav see, et need suurejoonelised saatesse tulemised, vms on täielikult võltsid. Alles pärast seda kui žürii ees käidud, filmiti klipid, kus inimesed sinna kõnnivad.

Teles nähtu pole päris reaalsus Asi, mis mind veel natukene imestama pani oli see, et kui võlts see tegelikult oli: meiega filmiti seda klippi, kus numbreid kätte jagati, need anti meile lihtsalt niisama, aga me pidime need kohe pärast klipi lõppu tagastama ja ikkagi lepingud allkirjastama. Tartu vooru kohta võib veel öelda, et see oli korraldusliku poole pealt kehv, me olime ühed viimased registreerijad ja kui me orienteeruvat aega tahtsime, siis räägiti meile pooleteisest tunnist, reaalselt ootasime me kusagil 5-6 tundi. Vahepeal ära ka minna ei saanud, kuna lihtsalt ei teadnud, millal sinu kord tuleb.

I sissekanne – Kuidas kõik alguse sai? Olavi Juhkanson (OJ): Ise mängisin kitarri juba mitu aastat üksi, enne kui Tallinnas bändiga «Cord» liitusin. Iisakus käies kohalikus rahvamajas nägin, kuidas noored seal bände teevad ja mingi mõte jäi pähe. 2006. aastal Lõuna-Eestisse kolides oli aeg küps mõtte ellu viimiseks. Hakkasime Johniga Aakresse proovikat rajama, hiljem liitus ka Priit ja nii tühjalt kohalt see alguse saigi. Pille olime kõik võrdlemisi vähe mänginud. Bänd sai alguse vana Musima bassi, sõber Vikilt saadud trummikomplekti «Parm», isekootud bassivõimu ja 15W kidravõimuga. 2007. aastal, pronksiööl valmis esimene korraliku loo moodi lugu «Püromaan» sõnadele ja seda peamegi bändi alguseks.

II sissekanne – Kui oli aeg tulla keldrist välja OJ: Pärast kahekuulist tegutsemist tuli mõte keldrist välja tulla ja oma sõpradele lugusid tutvustada. Kuna soov oli suur, tuli mõte korraldada Aakres pisike festival - minivariant Lelle Alternatiivist. Nüüdseks oleme juba neli aastat korraldanud üritust PuNkRocK Keldrist Väljas ehk PRKV.

III sissekanne – Edu eeldused Silver «John» Peterson (SJP): Kuul-

saks peab saama, siis tuleb ka edu. Priit Piirisild (PP): Õnne peab olema ja vaeva peab nägema. OJ: Aga tegelikult lihtsalt peab asja kire ja armastusega tegema!

IV sissekanne – Edu jalamil OJ: Suurim avalik esinemine on meil olnud Lelle Alternatiivil ja Laheda Rockil. 2009. aasta kevadel oli meie laul «Säästuaeg» Raadio 2-s nädala demo – mis ilmselt on ka meie kõige suurem avalik saavutus. Aga kindlasti on meil tuntus üle kahe kohaliku valla, Rõngu ja Puka muusikamaastikul.

V sissekanne – See kõik on oma töö vili OJ: Proove teeme nädalas üks kuni kaks korda, sõltuvalt bändiliikmete tegemistest. Hetkel kasutame Rõngu rahvamaja ruume, kuid suurema osa ajast oleme isiklikus prooviruumis.

2007. aastast Aakres tegutsev punk-rock-pop-alternatiiv bänd Lakaluuk on 4 aastat korraldanud ka kohalikku festival PunkRock Keldrist Väljas. Vasakult: Priit Piirisild, Olavi Juhkanson, Silver «John» Peterson. Foto: Erakogu

Palumäe, Priit Trees, Raimo Kiho ja Märt Mölder.

KUULA JA VAATA! MySpace: www.myspace.com/lakaluuk Purevolume: www.purevolume.com/ lakaluuk YouTube: www.youtube.com -> Lakaluuk

VII sissekanne – Kus meid kuuleb? OJ: Live’s esinemas võib näha kindlasti «Punkrock Keldrist Väljas 2011», anname sellest teada. Meid saab ka esinema kutsuda. Kindalt hinda meil pole. Kõik sõltub kuna, millal, kuskohas, kellega. Lisaks on meie kolme videot võimalik näha YouTube’is ja muusikat kuulata teistes veebikeskondades.

BÄNDILIIKMED John – basskitarr Priit – trummid Olavi – kitarr, laul

VI sissekanne – … ja sõprade abi OJ: Bändi alguses toetasid meid sõbrad. Eelkõige trummikomplekti, mikserpuldi ja muude jubinate ostmisel. PRKV toetuse koha pealt pälvivad suured tänusõnad Aivar

VIII sissekanne – Muusika ja sõnad OJ: Paljude lugude sõnum on sündinud elust enesest või hetkemeeleolust. Ja tihti on loo sõnad välja kasvanud Johni poolt proovis pillatud

repliigist või lausest.

IX sissekanne – On’s meil mingeid puuduseid? SJP: Eelkõige see, et bändis on nii erineva taustaga inimesed. OJ: Jah, see on probleem, kui vaja kõik klappima saada. Samas erinev taust muudab loomingu mitmekesisemaks. SJP ja PP: Laiskus ja iseenda tagant sundimine on raske. OJ: Mul vastupidi, on raske teiste tagantsundimine ja seetõttu võib-olla liiga kõrgete nõudmiste seadmine.

X sissekanne – Kuhu see tee viib?

KOMMENTAAR Aakre külaseltsi juhatuse liige ja Valgamaa Kutseõppekeskuse huvijuht

Sirle Lüüs

Elan Lakaluugi bändipoistega ühes külas ning seetõttu tunnen neid. Võib isegi öelda, et oleme saanud päris headeks sõpradeks. Ma ise olen antud muusikastiili, punk-rock-pop-alternatiiv, suur austaja. Bändi laulud ei räägi niisama tühjast-tähjast, vaid kõik on seotud enamasti kellegi või millegi konkreetsega. Sõnadest tuleb laulu mõte väga hästi välja ja ka muusika, mida nad teevad on väga hea. Kohalikul tasandil on Lakaluuk väga tuntud – kes ei tea siis nende laulu «Ema»! Kindlasti lisab neile laiemalt tuntust sündmus Punk Rock Keldrist Väljas, mis on Aakres poiste eestvedamisel juba 4 aastat toimunud. Olen kindel, et kui bändiliikmed rohkem koos käiksid ning oleksid järjepidevad, siis võiksid nad veel kaugele jõuda. Viimasel ajal on nad ennast taas kätte võtnud ning hakanud proove tegema. Loodan, et jätkavad samas vaimus ning ei vaju taas ära. Aasta tagasi oli nende lugu «Säästuaeg» Raadio 2 nädala demo.

SJP: Eurovisioonile ja hitt raadiosse. PP: Korraliku singlini või kogumikuni. OJ: Kunagi bändi alguses sai soovitud, et Rock Cafe lavale näiteks. Aga

eks aeg näitab. Muusika tegemisest on nüüd juba hilja loobuda. See hobi on käe(d) võtnud.

Kuidas on euroga ära harjunud Valgamaa noored? Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes es ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. PIIA PÄHKLAMÄE, reporter tanklaleht@gmail.com

Pärnumaalt pärit ja ka Valgamaal esinemas käinud Mairo Leesari jaoks superstaari saade närvi ei tekitanud. Foto: Martin Sildoja

Närvi ei tekitanud Edasi ma muidugi ei saanud, kuid Valgamaalt ei olnud mulle teada olevalt ühtegi edasisaajat. Seega küsisin ma Pärnumaa noore Mairo Leesari arvamust. Mairo arvates oli eelvooru ainukene nõrk külg see suur ootamine. Tema pidi ootama kella 10-st kuni poole 6-ni. Zürii ees olles ei olnud Mairol närvi, vaid lihtsalt suur elevus. Tegemist on siiski juba kogenud lauljaga, kes paar korda ka Valgamaal kontserti andnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus oli küll veidi võlts, kuid vähemalt telest ei ole seda näha. Ka korralduslik pool jättis soovida, kuid idee iseenesest on tore ja kes teab – ehk osalen ma ka järgmisel aastal!

2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euro pangatähtedel on kujutatud Euroopa arhitektuuri erinevaid ajastuid ja need on kõigis liikmesriikides ühesugused. Kõigi müntide üks külg on ühesugune, kuid teine külg on riigiti erinev ja kannab rahvuslikke motiive. Vaatamata erinevale rahvuslikule küljele kehtivad kõik mündid maksevahendina kogu euroalal. Eesti pangad vahetavad kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kuni 2011. aasta juuni lõpuni. Seejärel vahetavad kroone valitud pangafiliaalid kuni 2011. aasta lõpuni. Edaspidi saab kroone tähtajatult ilma teenustasuta ja piiramatus koguses vahetada Eesti Panga kaudu.

Moonika Einaste (16, Tuuri, Põdrala vald): Pole veel euroga täielikult harjunud. Välimusega küll, aga tunnetusega, kui suure väärtusega mõni asi on, veel mitte. Euro ise on suursuguse ja igati kena välimusega. Eesti kroon meeldis kõikidele eestlastele rohkem. Eks sellel ole suur emotsionaalne väärtus. Kardetakse ikka seda, mis uus – kes rohkem, kes vähem.

Siim Sillamägi (18, Valga linn): Eurole üleminek on olnud sujuv, sest õrnalt hakkan juba harjuma, et asjad, mille hind on 90 senti ei olegi päris 90 senti, vaid ikka tiba rohkem. Euro kohta ma ei ütle, et mulle meeldib, aga ega väga nuriseda ka ei oska. Sentide lugemine on tülikas, kui tehtaks 1- ja 2-euroseid paberrahasid, oleks vägagi mugav. Mihkel Kaha (18, Otepää linn): Euroga harjusin kiirelt. Natuke võtab aega suurushulga arvestamisega, aga pole hullu. Naljakas on vaadata, kuidas nüüd inimesed tikutulega pori seest sente korjavad, kui varem nad isegi ei vaevunud vaatama, kuhu sent kukkus. Bussijuhtidest on kahju, kui nad ohates jälle peotäie münte saavad. Margo Metsoja (19, Kalme küla, Helme vald): Minul pole euroga suuri probleeme olnud. Ümberarvutused käivad ka kiiresti ning muredeta. Enam pole eriti arvutada vajagi. Euro mulle üldjuhul meeldib. Üks negatiivne külg on see, et pangaautomaadist saab kõige vähem 10 eurot välja võtta (tegelikult saab SEB automaatidest ka 5 eurot välja võtta – toim). Fotod: 6x Erakogu, 1x lemonde.fr

Marel Jaama (14, Soontaga küla, Puka vald): Euro tulek mind väga ei mõjutanud. Olin selleks vaimselt piisavalt ette valmistatud. Palju münte ka mind ei häiri. Minu arust on neid põnev kokku lugeda. Ükskord pillasin ühe mündi bussiistme alla ja üles ei leidnud. Jäin mõtlema, et kas see võis olla 1-sendine või 2-eurone. Praeguseks olen eurodega väga ära harjunud juba. Marian Orav (14, Kalme küla, Helme vald): Euro tulek minu elus ei muutnud tegelikult suurt midagi. Ka müntide kasutamisega olen juba ära harjunud. Lootes, et euro Eesti majandust turgutab, pole mul selle vastu midagi.


Noorteleht Tankla nr 2 (02-2011)