Page 1

Valgamaa noorteleht nr 27

Heade mõtete ja ideede jagaja

detsember 2017

Valga noormees pälvis

Eestimaa Hea Eeskuju

tiitli Kristo Jesse (18) tegeleb võimalikult palju jooksmisega. Lisaks sellele tantsib ta rahvatantsu segarühmas Sikutajad ning juhendab Valga Põhikoolis tervisespordiringi.

Autor: MARELI NIELSON Foto: PAUL PODERAT 29. novembril toimus Tallinnas noortekonverents «Lahe koolipäev», kus kuulutati välja Eestimaa Hea Eeskuju, kelleks osutus Valga gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristo Jesse - noor, kes jooksmist ja sporti üle kõige armastab ning jookseb iga ilmaga ja igal maastikul. Tema ja koolikaaslase ideest sai alguse Noorte jooksusari, mille raames toimusid iganädalased ühisjooksmised, kuhu oli noortele kogemusi jagama ja neid motiveerima kutsutud alati ka keegi jooksuga tegelev sportlane või Valga linna tuntud isik. Sügisel toimus Noorte Sügisjooksusari ning hiljem, 2017. aasta kevadel veel heategevuslik jooks, mille raames koguti raha Lastefondi jaoks, et soetada vajajatele ravitoitu. Järgmine jooks on juba EV100 auks ning seda korralda-

takse üle maakonna. Valga linna noorte spordilembuse arendamise ja võimaluste pakkumise eest pälvis Kristo 2016. aastal Valgamaa Aasta Noore tiitli. «Tahan näidata, et keegi ei pea olema tippsportlane, vaid tähtis on liikumine. Kasu, mis sellest tegevusest saad, on suur nii vaimule kui füüsisele,» tõdeb noormees. Ta on tekitanud pisikese jooksukogukonna, kes kirjutavad talle, jagavad kogemusi ning saavad Kristo poolt innustust vastu. Noormehele meeldib peale jooksmise ja rahvatantsu veel meeletult metsas jalutada, kuna seal on kõik nii

Tahan näidata, et keegi ei pea olema tippsportlane, vaid tähtis on liikumine. rahulik ja vaikne ning saab endale ja enda mõtetele keskenduda. «Veel meeldib mulle üritusi korraldada, sest see mõnutunne, mis peale edukat üritust mind valdab, on meeletult hea,» nentis Kristo. Seda, et Maria Sikk oli teda «Hea eeskuju» nominendiks esitanud, Kristo esialgu ei taibanud, kuid ühel het-

K ät l i n N u k k a – tulihingeline noortesõber Kätlin Nukka (27) on Otepää valla noorsootöötaja ning Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja. Ta on õppinud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala, teab väga hästi, kuidas noortega ümber käia ning pakkuda neile eneseväljenduse võimalusi läbi erinevate tegevuste. Põlise otepäälasena pühendub Kätlin aktiivselt kodukoha noorte heaolu ja vabaaja veetmise võimaluste eest seismisele nii vallas kui ka kogu maakonnas.

Kätlin Tallinnas kodankupäeva auhinnamärgi üleandmisel.

Saadud stipendiumiga plaanib ta esmalt enda auto korda teha, et sellega oleks turvalisem sõita erinevatele jooksuvõistlustele, nt Valga Põhikooli terviseringi lastega. Kindlasti teise asjana tahab soetada korralikumad jooksuasjad, et arendada oma tegemisi veelgi. «Hea eeskuju peab loovutama palju oma aega selleks, et teistel oleks parem ning ise peab olema hooliv ja tahtma teistele head teha,» ütles noormees. Küsimusele, et kuidas koolis läheb, vastas noormees, et oli aeg, mil jooksmine oli esikohal ja õppimine teisel, kuid viimasel ajal on ta pidanud ennast kokku võtma ning õppimisele rohkem keskenduma. Peale gümnaasiumi tahaks ta ära käia ajateenistuses ning siis edasi õppima minna. Hetkel on mõtteis kehakultuur Tallinna Ülikoolis, kehaline kasvatus ja sport Tartu Ülikoolis või logistika Valga Kutseõppekeskuses. Kristo tahab saada inimeseks, kes naudib oma tööd ning tema üks suurimaid unistusi on enda isa isiklikud jooksurekordid üle joosta, mis aga osutub kindlasti meeletult raskeks, kuna ta isal on tõsiselt head tulemused ja selle eesmärgi täitmiseks peab ta nägema väga-väga palju vaeva.

kel hakkas ta kahtlustama, kui uuriti lähemalt jooksusarjade ja muude asjade kohta. Võidust sai Kristo teada novembri alguses, kui Eiki Nestor helistas ja soovis laureaadile palju õnne. Peale Nestorit võttis ühendust üks «Hea eeskuju» tänugala korraldajatest, kes ütles, et nooruk peab võitu kuni «Laheda koolipäevani» saladuses hoidma. Ainukesena võis teada anda oma perele, kes oli uudise üle meeletult õnnelik. Tundeid laval seistes ja auhinda vastu võttes on tema hinnangul raske kirja panna, kuna ei saa sellest siiani väga täpselt aru. «Arvan, et see kõik on lihtsalt uni. Mul värisesid laval olles jalad ning silmad läksid märjaks, kui nägin kõiki neid üle 1000 inimese plaksutamas ja vilistamas,» tõdes Jesse meenutades.

Autor: JAN-ANDER KUNDLA Foto: ANNIKA HAAS Võib öelda, et Kätlin on justkui Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga – inimene, kes saab kõigega hakkama. Teda võib pidada ka kui imeloomaks: alati, mil avaneb võimalus noorte vaba aja veetmist rikastada, on just tema see, kelle eestvedamisel saavad noored robootika- või bändiringi. See on imekspandav, kuidas ta leiab võimalusi kogukonna noorte ning noortekeskuse külastajate vaba aja rikkamaks muutmiseks. Paljud ei kujuta ettegi, kui palju võib kuluda öid ja päevi ühe projektiga tegelemiseks. Teda see ei heiduta ning nii sünnivadki kõik need huvitavad kohtumised teiste valdade noortega, kohalikule noortebändile instrumentide soetamine, hiljuti aset leidnud Valgamaa noortebändide festival, integratsiooniprojekt ja paljud teised. Kui küsida noortelt, miks neile Kätlin meeldib, võib kindel olla, et tuuakse välja tema iseloomuomadused nagu abivalmidus, sõbralikkus, kohusetundlikkus. Nende sõnadega seostataksegi head noortesõpra, kes

aitab alati koolitööde tegemisel, on hea ärakuulamisoskusega ning pakub välja lahendusi ja annab nõu. Võib öelda, et nii kohalikud noored kui ka lapsevanemad on Kätlinisse väga kiindunud ning tunnustavad tema panust kogukonna ellu. Kätlin on naine, kes jõuab pereelu kõrvalt juhtida nii noortekeskust kui olla ujumistreener Lõuna-Eesti mitmetes linnades. Küsite, kuidas ta seda kõike jõuab? Vastus on lihtne – elust tuleb võtta viimast. Pole mõtet teha tööd pooleldi, vaid kire ja armastusega. Just nii, nagu paljudele noorsootöötajatelegi, on ka talle oluline eelkõige uue põlvkonna edu ühiskonnas. Suurt rolli selles, kuidas valmistada noori ette eestulevaks eluks, mängivad näiteks käelise oskuse arendamine läbi töötubade, noortele suunatud koolituste läbiviimine teemal «kuidas suvel edukalt tööturule pääseda» ja loodusteaduse õpetamine läbi matkade ning kalastusringi. On väga rõõmustav, et Kätlin võttis enda kanda traditsiooni jätkamist malevaga. Otepää valla noored saavad suvel noortemalevas tööharjumust ning –kogemust omandada. See

on parim võimalus andmaks noortele aimu, mida tähendab töö tegemine ning lisaks veel endale taskuraha teenida. Eelmisel aastal rühmajuhuna nägin, kuidas Kätlin panustas sellesse väga palju aega ja energiat, et pakkuda kodukohas erinevaid töötegemisvõimalusi tänu kohalikele ettevõtjatele ning valla allasutustele. Juba varsti asub Kätlin uuesti tööle, et saada rahastust uue maleva korraldamiseks ja kodukoha arendamise võimaluste leidmiseks. Tore, kui ka uuel aastal oleks noortel võimalus üheskoos tööd teha ning koosveedetud aega nautida. Suurepärane, et tublisid töötegijaid märgatakse ka nii väikeses kohas, nagu seda on Otepää. Sel aastal nimetati Kätlin kodanikupäeva aumärgi laureaadiks. 26. novembril saigi ta siseministeeriumi poolt tunnustuse, mis antakse inimesele, kes on kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas. Kätlin on just õige inimene, kellele sel aastal see erakordne tunnustus osaks sai.


Jõulud on hea tegemise aeg Kas Eesti inimesed on kitsid ning kust tuleb selline arusaam, et eestlased ei toeta omasid? Autor: LY NURM Heategu on see, kui annad, aga ei looda ega oota, et midagi tagasi antaks. Heategu ei eelda vastuteenet, kuid tihti seda just oodatakse või peetakse lausa kohustuslikuks. Inimesed (nt poliitikud) ja ettevõtted (turundajad), kes püüavad head teha kasu saamise eesmärgil (hääled valimistel, suurem müük), on oma tasu kätte saanud. Tavaliselt inimesed ei märka enda ümber teiste vajadusi, mistõttu abivajajad peavad kõvemat häält tegema, et olla märgatavad. Heategevusorganisatsioonide efektiivsuse kõrval on väga oluline ka see, kuidas avalikkus ning annetajad organisatsiooni näevad ehk milline on selle maine, tuntus ning kuivõrd inimesed seda usaldavad. Heategevusorganisatsioonidel on vaid piiratud kontroll selle üle, kui palju avalikkus neid usaldab, kuna selle usalduse juured peituvad ka üldises sotsiaalses usalduses institutsioonide ning kaaskodanike vastu. Eestlased üldiselt ei ole annetamisest nii huvitatud, kui ollakse seda mujal riikides. Üks põhjustest võib olla eestlaste madal palk. Uuringute kohaselt annetavad inimesed kõige rohkem jõulude ajal, mil ollakse pühade tõttu paremas tujus. Inimesed ootavad esimest lumesadu, perekonnad või tuttavad istuvad sooja ahju juures, vestlevad ja veedavad koos aega, mida igapäevaste tegevuste juures muidu piisavalt teha ei saa. Sellest saame järeldada, et siis on inimestel ka hea tuju ning tahe, et ka teised, kellel nii suuri võimalusi ei ole, saaksid seda rõõmu kogeda kasvõi natukest aega. Jõulud toovad meis välja hea külje, lahkuse ning abivalmiduse. Nii siis osaleme jõulude ajal kõikidel üritustel, kus saame teistele abikätt ulatada, annetades raha, üleliigset toitu ja riideid. Heategevus on kõige suurem jõulude ajal veel selle tõttu, et sel ajal pööravad heategevusele kõige rohkem tähelepanu ka telekanalid. Televiisorites näidatakse saateid, kus räägitakse, et jõulud on imeline aeg teiste aitamiseks ning reklaamitakse alatasa heategevust. Saab jällegi järeldada, et jõuludest tekitatud hea tuju

ning positiivsus paneb meid kõiki just jõuludel heategevusega tegelema. Mis paneks meid teisi rohkem aitama? Kannatanud? Need inimesed, kes on pidanud taluma valusaid katsumusi omaenese elus? Nemad võivad tunda vajadust aidata teisi, kes on sattunud sarnasesse olukorda. Nad otsekui loovad toetuse ja vastastikuse abi keskkonna, rahustades end seejuures mõtetega, et siis, kui nendegagi peaks midagi sarnast juhtuma, ei jää nad abita. Heategevuses osalemine on kasulik, sest see on funktsionaalne lähenemine. Paljudes riikides need ettevõtted, kes eraldavad raha heategevuseks ühiskondlikele organisatsioonidele ja fondidele, vabastatakse osaliselt maksude tasumisest. Osavõtt heategevuslikest ettevõtmistest aitab luua kasulikke tutvusi. Mõned heategijad kardavad aga kõrgemat kättemaksu oma pattude ning halbade tegude eest (indulgents ehk patulunastuskiri) ja loodavad heategudega jõuda kokkuleppele oma südametunnistusega. Või siis suhtutakse heategevusse kui omanäolisse kindlustusse ebaõnne eest hoidumiseks. Peame muidugi tunnistama, et ega ei saa alati anda poolt oma palgast või ehk ka mingit osa abivajajatele. Seda isegi siis, kui tahaksime. Inimeste kitsikus tulebki sellest, et nad arvavad, et nende panus ei loe. Eesti keskmine palk ei ole nii hämmastav, et saaksime aastaringselt aidata ka teisi. Samas, meedias ning asutustes tuleks rohkem mainida abivajajaid, et inimestele ikka ja jälle meelde tuletada, kes siin maailmas peale meie veel on, ehk need, kellel ei ole meiega võrreldes mitte midagi. Heategevused, ehk organisatsioonid, mis tegelevad aastaringselt justnimelt annetamisega või kasvõi uue kodu ehitamisega, on Eesti ning üleüldse maailma tugedeks. Ilma nendeta oleks meil väga raske teisi nii tihti märgata ja samuti oleks meil raske teada, kuhu või mismoodi me saame anda oma panuse ka edasistel aastatel, kui me soovime seda iseseisvalt teha. Näiteks viis aastat tagasi alanud heategevusprojekt «Aitan Lapsi» on taararaha annetustega kogunud pool miljonit eurot, mille abil on kultuurielamusi pakutud kümnetele tuhandetele lastele. Suurim osa kogutud annetustest on läinud lastele harivate teatrielamuste pakkumiseks. Heategevus Eestis on aktiivne jõulude ajal, kuid inimeste teadlikkust peaks selles vallas aastaringselt veelgi tõstma.

Mis

teeb jõuludest jõulud? Väga tähtis

Tähtis, kuid mitte hädavajalik

Vähetähtis

Lähedastega koos olemine Sõpradega koos olemine

Piparkookide tegemine ja söömine Jõululaulude laulmine ning kuulamine Kuuse tuppa toomine ja ehtimine Kingituste tegemine ning saamine Jõulutoidud ja jõululaud Jõulukaunistused ja -tuled Lume olemasolu

Autor: EMMA LAUREEN PAUL

Kodus olemine

Kui enamus on sulle väga tähtis, siis oled sa väga põhimõttekindel inimene ja tähistad jõule juba vanadest aegadest pärit traditsioonide järgi. Armastad jõule siis, kui kõik on olemas ja kui midagi on puudu, ei tule sul õiget jõulutunnet. Proovi siiski mitte lasta enda meeleolul langeda, kui midagi peaks veidi teisiti minema.

Kas oled andunud jõulufanaatik, kes peab kinni vanadest traditsioonidest või on leidlik uusi väljamõtlema? Ehk pole sinu jaoks väga oluline, mis päev parasjagu on, peaasi, et korralikult süüa saaks? Lahenda isiksusetest ning saa teada, kas sinus peitub tulihingeline jõulufanatt või neutraalne jõulude nautleja!

Kui märkisid ära kõige rohkem keskmisi lahtreid, oled sa inimene, kes ei ole nii väga traditsioonides kinni, kuid siiski väärtustad neid. Jõulutunde tekkimiseks ei ole sul vaja paljut, kuid mõned põhilised komponendid on sinu jaoks siiski vajalikud. Proovi siiski säilitada enda jaoks olulisi traditsioone.

Kui enamus ei ole sulle tähtis, siis oled väga rõõmus ja leplik inimene. Sa suudad positiivse suhtumisega ise endale väga lihtsalt jõulutunde tekitada ning ei vaja eriti traditsioonilisi asju. Suudad väga hästi oludega kohaneda. Miks mitte luua endale igal aastal uusi ja põnevaid traditsioone?

Kiired ja efektiivsed pakkimisnipid Vaheaeg ja külmad ilmad lähenevad ning kindlasti on kõik meist elu jooksul reisinud või vähemalt plaanivad seda teha. Reisimisega käib kaasas kohvri pakkimine, mis tihtipeale muutub aga paraku väga keerukaks katsumuseks – kuidas säästa ruumi, mida kaasa võtta ja kuhu kõik need asjad mahutada? Autor: MICHELL LUIK Foto: ERAKOGU

Läbi erinevate reisimiste ning paljude pakkimiste olen ma enda jaoks leidnud paar kavalat nippi kohvri pakkimiseks: kuidas mahutada kohvrisse rohkem riideid, kuidas ei valgu kreemid ja muud meigiasjad laiali, või hoopiski, kuidas mitte kaasa vedada ebavajalikke asju. Toon teieni paar enda kavalat nippi, mida kindlasti olete ka ise kasutanud või kui mitte, siis nüüd on aeg seda teha!

1

Selle asemel, et suruda kõik riided üksteise peale ning hiljem võidelda kohvri kinni surumisega, siis sellele leidub lihtne lahendus – riided tuleb keerata rulli! Riiete rulli keeramisel püsivad need endiselt sirged. Pakitud riided ei ole kokku nätsutatud ja, mis kõige olulisem, sellega säästab palju ruumi!

Michell hindab lennates mugavaid riideid.

3

Kui valida reisi jaoks riideid, siis esiteks arvesta ilmastikuoludega. Kui lähed päikese alla, siis väldi liigset pikkade ja soojade riiete kaasavedamist. Kuid üks paar pikki riideid tasub alati kaasa võtta! Seoses riiete valimisega proovi kombineerida valmis erinevad outfitid (rõivakomplektid - toim), et tagada liigsete asjade koju jätmine. See säästab ruumi kohvris ning aitab vältida liigsete asjade vedamisest tekkivat peavalu.

4

2 5

Sul on väga palju erinevaid kreeme, meigitooteid ning aksessuaare. Sa soovid kõik need reisile kaasa võtta, kuid nende jaoks ruumi ei jätku? Selle asemel, et vedada kaasa suured kreemipudelid ja meigipotsikud, mis reisi jooksul niikuinii ära ei kulu, oleks mõistlikum need ümber valada väiksematesse topsikutesse. Väiksemad pakendid võtavad kohvris või meigikotis palju vähem ruumi ning asju mahub ka selle võrra rohkem kaasa! Kui oled väikesed potsikud täitnud enda lemmikute toodetega, siis aseta enne korgi peale kerimist nende peale ka toidukile, et vältida vedelike vahelt välja voolamist ning koti määrdumist.

Pane iseenda jaoks kirja, mida sa reisil vajad! Nii väldid sa ebaoluliste asjade peale mõtlemist ning nende kaasa pakkimist. Viimane ja kõige olulisem reisimise juures on see, et tunneksid end lennates mugavalt. Seega, lennukile minnes mõtle, milles sa tunneksid end kõige mugavamalt ning milliste jalanõudega sa kannatad lennujaamas oodata, kõndida või lennata. Mugav outfit annab mõnusa enesetunde ning palju positiivset powerit (energiat - toim) reisi nautimiseks!


Kuidas veganid jõule peavad? Peedikotletid ehk pirakad peediburgerid

Kohe-kohe on kätte jõudmas aasta parim aeg – jõulud. Sellega seoses tuleks oma kokaraamatud tolmust puhtaks pühkida ja juba aegsasti mõelda, mida söögilauale panna. Samas võib proovida ka midagi alternatiivset ning uuenduslikku, tehes head nii oma tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Veganlus on üks populaarsust koguv eluviis, mis ei sea inimesele piire, vaid paneb mõtlema loovamalt ning keskkonnasõbralikumalt.

Jõulud on meie jaoks üks tähtsamaid pühi ning jõululaupäeva tähistavad ilmselt kõik. Sünnipäev on aga individuaalselt iga inimese jaoks kõige erilisem päev. Kuid mis saab siis, kui need kaks päeva on väga lähestikku?

Autor/foto: JAN-ANDER KUNDLA Nii Eestis kui ka mujal maailmas on traditsiooniks lookas jõululauad, täis hõrgutavaid lihatooteid ja muid maitsvaid toite. Samas on ka inimesi, kes oma eluviisi tõttu väldivad lihasaadusi ning muid loomseid tooteid. Olles juba mitu kuud vegan, olen uurinud nii oma tuttavatelt kui ka Eesti tuntumatelt veganluse edendajatelt, mida siis külalistele pakkuda – valik on üllatavalt mitmekesine. Otsides internetist, on leitav väga palju alternatiivseid toite lihale. Proovida saab nii erinevaid koduseid kui ka restoranitasemel retsepte. Üllataval kombel saab lihasõbrad ära petta näiteks taimse verivorstiga, kus ürtide ja muu koostisosadega saavutatakse imemaitsev roog. Tihti tekib küsimus, et mida tunnevad need inimesed, kes ei söö loomseid tooteid? Täpselt sama moodi nagu teisedki. Võib öelda, et kergemalt ning tervislikumalt. Siinkohal tuleb aga mainida, et päris kõi-

gile ei sobi selline toitumine. Kindlasti on see kasulik mõeldes tulevikule ja tervisele, kuna teaduslikult on tõestatud, et loomse liha vältimine võib mitmeidki ohtlikke haigusi ära hoida. Samas peab enne suurmuutust olema asjast piisavalt teadlik, et mitte enda tervisele liiga teha. Tasub uurida, millega tuleb arvestada uue elustiilimuutuse juures ja nõu küsida teistelt veganitelt. Väljaspool Eestit on propageeritud vegan eluviisi juba pea sada aastat. Maailma esimene veganite selts (The Vegan Society) on loonud ka definitsiooni veganluse kohta: «Veganlus on eluviis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil.» Eesti Vegan Selts tegutseb juba 2012. aastast, mis jagab tõenduspõhist infot veganluse kohta ning seisab veganite huvide eest. Novembris kutsus Vegan Selts liituma vegan väljakutsega. Väljakutse nägi välja selline, et said iga päev postituse erinevate vegan teemade kohta ning kahe toitumisnõustaja retsepte. Kutsusin üles ka oma kaks sõpra, kes selle läbinuna tõdesid, et tunnevad end palju paremini ning jätkavad uut eluviisi. Sel aastal ma ei karda, et minuga jõululauas uue toitumisviisi tõttu ei arvestata. Olen suutnud ka perele tutvustada erinevaid toite, mis oma lihtsuse ja hea maitsega on võitnud oma koha toidulaual. Algul on ikka teiste inimeste viltu vaatamist ning kommentaare, kuid neist tuleb mitte välja teha ja jääda endale truuks. Kuid mida tunnen, kui keegi sööb liha? Suu ei hakka sugugi vett jooksma. Kui restoranis mõni tuttav tellib prae, siis ma ei tunne mingit kiusatust selle vastu. Tavaliselt arvatakse, et suudetakse šantažeerida ning kallutada inimene tagasi vanale eluviisile, kuid, olles harjunud veganlusega, pole see enam nii lihtne. Mina ei suru kellelegi veganlust peale, küll aga olen valmis andma nõu ning omandatud teadmisi selles valdkonnas.

Jõuluvanandusega olen tegelenud gümnaasiumist saati, nii tuleb kokku juba 7–8 aastat. Nende aastate jooksul on minuga juhtunud erinevaid ja põnevaid seiku ning olen saanud külastada mitmeid erinevaid asutusi. Autor ja foto: RASMUS ONKEL Kõige esimesena meenub mulle lugu, kuidas ma sellele väärikale «ametile» sattusin. Õppisin Jüri gümnaasiumis, kus osalesin kooliteatri tegemistes. Oli detsembri algus, meil käis proov ning äkki tormas saali üks murelik ema. Ta vaatas saalis veidi ringi ning osutas minu poole: «Meil on sind vaja! Jõuluvana jäi haigeks ning sina pead meie lasteaiarühma jõulupeo homme ära päästma!» Noore ja julgena ei osanud «ei» ka öelda ning haarasin sarvist kinni. Sealt hakkas pall veerema ning iga järgneva aastaga lisandus aina rohkem ja rohkem kohti juurde, kuhu mind kutsuti. Põnevamate paikadena meenuvad erinevate Tallinna muuseumite laste jõulupeod. Jõuluvananduse üheks põnevaks osaks on täiskostüümis laste ette mineku ootamine. Sõltuvalt sündmuse toimumispaigast on ootamiskohad ka väga erinevad. Olen saanud oodata 45 minutit kapis, kooli raadioruumis või A.H. Tammsaare muuseumi mõnusalt jahedal verandal, kust avanes imeline vaade õhtusele lumisele Kadriorule. Loomulikult olen pidanud ootama ka WC-des. Kappides ootamisest meenub juhtum Sauga lasteaias, kus ootasin päris pi-

Jõuludega samal a j a l k a s ü n n i pä e v –

õ n n või õ n netus?

Autor: PAMELA PAUL Foto: PAUL PODERAT Minule on saanud osaks see õnn (või õnnetus) sündida päev peale jõululaupäeva, 25. detsembril. Mu sünnipäev on alati olnud samasugune nagu teistel lastelgi – saan kingitusi, käivad külalised, pean sünnipäevapidu. Ma ei ütleks, et mu sünnikuupäev oleks mu elu kuidagi paremaks ja lihtsamaks või halvemaks ja raskemaks muutnud, kuid kindlasti on sellel nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Positiivne on kindlasti see, et kingitusi saan ma kahel järjestikusel päeval, sest, olgem ausad, kellele ei meeldiks kingitused? Lisaks tekib alati eriline tunne, kui keegi mind «jõululapseks» kutsub. Mulle meeldib ka see, et mu sünnipäev on alati vaheajal ja riiklikul pühal, tänu millele ei pea ma kunagi sünnipäeval kooli minema ja kogu pere saab mu sünnipäeva ajal kodus olla ning ka sugulased külla tulla.

Põnevad jõuluvanaseigad!

Sünnipäev jõulude ajal võib tekitada segadust.

Minu peres tähistatakse jõule ja mu sünnipäeva eraldi, mitte ühtse tähtpäevana, tänu millele saan ennast ikkagi oma tähtsal päeval erilisena tunda. Negatiivse poole pealt tasub aga välja tuua, et kui teised saavad kingitusi kaks korda aastas, jõulude ja oma sünnipäeva ajal, siis mina tunnen, et saan neid vaid kord aastas. Mul ei ole muidugi kunagi midagi selle vastu olnud, kui mulle tehakse üks suurem kingitus jõulude ja sünnipäeva puhul kokku, aga lihtsalt oleks tore ka muul ajal kingitusi saada, kui vaid jõuludel. See on ka perele rahaliselt väga kulukas aeg, kuna jõulukinkidele kulub niigi palju ja seejärel tuleb kohe mu sünnipäevale mõtlema hakata. Teiseks on jõulude ajal ka mu sõpradel rohkem tegemist, mistõttu ei pruugi neil alati olla võimalik mu sünnipäevapeole tulla. Kolmas negatiivne aspekt, mis muidugi enam ei mängi suurt rolli, oli algklassides see, et teised jagasid oma

kalt ühes nii 1m x 1m kapis. Kapiust seest lukku panna ei saanud ning ühel momendil avati äkki kiiruga uks, vastu vaatas väga ehmunud täiskasvanu nägu ning uks löödi kinni sama kiirelt kui avati. Mõne aja pärast avati uks taas ettevaatlikult, osutati minu selja taga olevale asjale ja küsiti, kas saaksin selle ulatada. A.H. Tammsaare muuseumis pidin meelde jätma tee selles vanas, arvukate tubade ja esikutega majas. Kuidas liikuda maja teiselt korruselt esimesele korrusele nii, et keegi mind ei näeks ning kuidas siseneda välisuksest nii, et lastele jääks mulje, et tulingi reaalselt õuest. Kogu liikumine kulges väga edukalt, kuid viimasel lõigul, kui olin majast välja saanud ja pidin ringiga peauksele lähenema, sattusin tänaval kokku ühe perega. Loomulikult olid kaks väikest last õnnelikud, et jõuluvanaga linnas kokku said ning mina ei suutnud neile ka öelda, et jõuluvanal on kiire. Õnneks hilinesin nii 5 minutit, kuid see-eest sai kaks põnni väga õnnelikuks tehtud. Erinevatel pidudel olen olnud osa jõuluetendustest, õppinud eelnevalt teksti pähe ja esinenud koos laste või täiskasvanutega. Samuti olen pika tantsunumbri koos esinejatega eelnevalt selgeks õppinud ja siis seda täiskostüümis peol ühiselt esitanud. Kui on palutud nn lihtsalt jõuluvana, kes räägiks ja jagaks pakke, siis olen ette valmistanud vastavalt vanusele ja kohale erinevaid humoorikaid lugusid ning rääkinud neid pakijagamise vahele. NB! Alati tuleb rahvast tunnetada ja ära tajuda, kas tuleb pakijagamise töö kiirelt ära teha või nad just soovivad rohkem lugusid kuulata. Jõuluvana amet on midagi enamat kui pakijagaja! Tegu on muheda vanaga, kes peab kõigile naeratuse oma oleku ja jutuga näole tooma. Üks põletav küsimus on alati, et kuidas käituda nutva lapsega – selleks pead olema ise jõuluvanana hingelt laps. Ruumi sisenenedes on vaja oma oleku, tegevuste ja jutuga jätta endast muhe, lõbus ja sõbralik mulje – tuleb luua kontakt lastega. Kui on näha, et laps kardab, siis ei tohi teda rohkem hirmutada. Appi tuleb kohe paluda kas lapsevanem, õed-vennad või kasvataja ning koostöös jõulupakk lunastada. Kui see ka ei tööta, siis pole mõtet hirmunud last edasi nututada vaid anda kink kasvõi patsu eest kätte. sünnipäeval koolis kommi, aga mina seda vaheaja tõttu teha ei saanud. Pärast vaheaega näis sünnipäev juba kauges minevikus olevat ja selle tähistamine oleks tundunud kummaline. Üldiselt on minu arvates siiski tore, et mu sünnipäev on just 25. detsembril. See ei ole täpselt jõuludega samal päeval, mis võimaldab mul ja mu perel eelmise õhtu jõuluhullusest veidi puhata ning järgmisel päeval vaid minu sünnipäevale pühenduda. Jõulude ajal olev sünnipäev ei ole tegelikult üldse nii halb, kui teistele võib tunduda. Loomulikult on jõuluaeg sel juhul veidi kurnav, sest jõuludele järgneb sünnipäev ja sünnipäevale ka aastavahetus ning seda kõike korraga on natuke palju, aga see on saanud osaks minu elust. Ehk on asi selles, et ma olen juba peaaegu 18 aastat oma sünnipäeva nii tähistanud ning olen sellega harjunud, aga kui mul ka oleks võimalik oma sünnikuupäeva muuta, siis ma ilmselt ei teeks seda.


25. novembril toimus Otepää Kultuurikeskuses Valgamaa noortebändide festival nimega «Novemberfest». Tegemist oli esmakordse sündmusega, kus maakonna noortebändid said oma oskusi üles näidata. Valgamaalt registreeris kuus bändi, kellest neli astusid laval üles ning pakkusid publikule meeleoluka kontserdi. Üllatuskülaliseks oli Küberrünnak & Karmo. Õhtut juhtis alati rõõmsameelne Raiko Allik. Autor: JAN-ANDER KUNDLA Foto: KÄTLIN NUKKA Peale Valgamaa noortebändide festivali võitu tulid eufooriast pakatavad solistid oma emotsioone jagama. Võitjabändi KingT, Jim & The Band liikmed Tenno ja Simson jagasid esimesi emotsioone peale võidu välja-

kuulutamist. Emotsioonid olid laes – meeste sõnul on võit alati hea ning töö tasus end ära. Enne esinemist väga palju aega harjutamiseks ei olnud, aga unarusse esitust ei jäetud ning tehti ikka proovi. Lavalise liikumise kohta öeldi, et tuleb improviseeritult, aga ülejäänu on ikka eelnevalt korralikult õpitud. «Kui sõnad on peas ja

Raskeid asju tehes l äheb elu kerg emaks Tervislikkus on üks aktuaalsemaid teemasid nii ajaleheveergudel kui ka kõikjal mujal. Kuna Tõrva Avatud Noortekeskus soovib samuti olla popp ja noortepärane, siis otsustasime ka meie oma meeskonnas pöörata nii sel kui ka järgmisel aastal rõhku noorte tervislikumale elustiilile juhatamisele. Autor: MAILA-LIISA LIIV Foto: TÕRVA RAADIO Tõrva ANK on avatud esmaspäevast reedeni kella 12.00-st kuni kella 19.00-ni. Tavapärane on, et noorema vanuseastme lapsed jõuavad noortekeskusesse juba üsna varakult, mõnikord isegi täpselt avamisajaks. Kuna keskuses sõpradega aega veeta on mõnus ja hingetõmbepausi tekib haruharva, siis kipubki nii olema, et laps on terve päev söömata. Õnnelikumad on need lapsed, kellel on taskuraha taskus ja saavad võimaluse endale midagi noortekasse kaasa osta. Paraku ei kipu ka sellisel juhul poest kaasa tulema ühtegi tervislikku valikut. Oma tee ostukorvi leiavad nii Coca-Cola kui Lays või Estrella ja Limpa. Veidi vanemate noorte puhul on valikus sageli ka kiirnuudlid või ühe minuti kartulipuder. Harvad on need juhud, kus noored omaalgatuslikult poest midagi tervislikumat valivad. Samas on kõik vägagi aplad laua taha kogunema, kui pakutakse valmis tükeldatud juurvilju ja puuvilju. Uurides, miks siis tavapäraselt sellist valikut poeriiuli ees ei tehta, selgub, et tükeldamine on ületamatu takistus. Eesmärgiga veidigi anda noortele suuniseid kuidas tervislikumalt toituda ja meelitada sportima ka neid noori, kes huviringides ei käi, saigi Ritsu Spordibaasis korraldatud «Tervise õhtu». Alustasime 2-tunnise parkuuri treeninguga, kus osales 16 noort ning jätkasime umbes samasuure osalusega toitumisloenguga. Parkouri treeningut viis läbi Vabadus-

sport ning osalejad said kahe tunni jooksul end täielikult välja elada. Lisaks on antud treenerid alati varmad noortele tutvustama ja näitama, kuidas teha soojendust ning end peale sporditegemist venitada. Antud treeningu puhul ilma nende kahe olulise komponendita ei saa mitte kuidagi. Toitumisteemadel tuli noori harima toitumisnõustaja Erik Orgu, kes on antud valdkonnas tegutsenud üle kümne aasta. Kui tagumises pingis ootasid loengu algust mõningad noored, siis esimene rida oli hoopis lapsevanemate päralt, kes tundsid huvi nii omaenda kui ka oma laste tervislikuma elustiili poole suunamise vastu. Eriku loengu põhimõte ja sõnum oli, et kunagi hiljem oleks sul kergem, peabki esialgu korraks ka raske olema. Kõik toitumuslikud vead võivad tulevikus hakata mõjutama meie tervist halvemuse poole ja see peaks iseenesest juba andma küllaldaselt motivatsiooni, et enda harjumusi parandada. Rõhutati veel distsipliini olulisust ning seda, et ka kõiki nn rämpstoidu alla liigitatavaid toite saab kodus palju tervislikumalt teha. Tervislikkust silmas pidades ei kaota toitumise jälgija mitte ühtegi maitseelamust. Juhiste saamiseks soovitas Orgu külastada oma kodulehte ja Facebooki lehte, kus jagab näpunäiteid, kuidas kodus ise näiteks šokolaadi või pähklivõid valmistada. Kuigi uute harjumuste kujunemine võtab tavapäraselt mitu kuud aega, siis loodame siiralt, et saime antud ürituse korraldamisega anda kas või väikese panuse noorte eluviisi tervislikumaks muutumiseks. Kindlasti korraldame ühinenud Tõrva vallas sarnaseid üritusi veelgi ning ootame aktiivset osavõttu.

VALGAMAA NOORTEBÄNDIDE FESTIVAL NOVEMBERFEST 2017 pillimehed teavad, mida teevad, on kõik ilus,» nentisid liikmed: «bänd on veel väga noor, kõigest pea poole aastane.» Sellegipoolest ootavad noored uusi väljakutseid ning ülesastumisi. Nad lubavad fänne kursis hoida läbi sotsiaalmeedia. Publikust tuli intervjuud andma ka õpilane Kadi Vikard. Küsides, milline oli tema lemmik bänd, vastas tüdruk: «Otseloomulikult KingT, Jim

Ülesastunud bändid:

• Manfred (klahvpillid Taido Purason; kitarr Ott-Mait Põldsaar; trummid Egnar Hernits) • I Had Dreams ( trummid Andre; basskitarr Markus; elektrikitarr Tanel; kitarr + esivokaal Tauri) • KingT, Jim & The Band (trummid Edward: basskitarr Karl; solistid Tenno ja Simson) • Korja (trummid Ott Rang; basskitarr Rasmus Rang; vokaal Andrus Andritski)

& The Band. See bänd meeldis mulle väga, sest neil oli kõige parem esitus, esinejad olid väga professionaalsed ning neil ei olnud lavakartust. Laulud meeldisid mulle tohutult, kuna olid heade sõnade ja viisiga,» vastas neiu. Mõeldes järgmisele korrale, tuleks Kadi kindlasti veelkord ning kutsuks oma sõbrad kaasa. Põhjus on lihtne – üritusel sai kuulda palju uusi laule ning aimu teistest Valgamaa noortebändidest. Esmane arvamus oli, et need on suhteliselt igavad ning lood ei vasta tema ootustele, nüüd aga veendus, et maakonna noored on väga andekad. Samuti oli väga hea kuulda vahelduseks midagi uut. Tulemusega jäi noor väga rahule, hoidis ka ise pöialt võitjabändile ning lootis nende triumfi (hiilgavat võitu - toim). «Olen väga õnnelik ja loodan, et see bänd jõuab veel väga kaugele,» nentis neiu. Festivali lõpus sai ka peakorraldaja Kätlin Nukkalt mõned küsimused küsitud. Tema sõnul tuli noortebändide festivali korraldamise idee juba

T õ r va R a a d i o k i b e k i i r e d a ja d Noortel oli võimalus näha ja kuulda, kuidas tehakse seal raadiosaateid.

Tõrva Raadio meeskonnal on viimastel kuudel olnud kibekiired ajad, sest paralleelselt tuli korraldada nii Erasmus+ projekti tegevusi kui ka ette valmistada Tõrva Raadio talvist programmi. Autor: KARL KIRT Foto: TÕRVA RAADIO Erasmus+ projekt sai teoks juhusliku kohtumise läbi Tallinnas, kui Margo Metsoja, Tõrva Raadio üks eestvedajatest, kohtus Šotimaal Anguse maakonnas tegutseva DD8 Music ühe juhiga. Koos sündis idee, et noored võiksid omavahel kohtuda ning jagada kogemusi nii raadio tegemistest kui ka õppida üksteiselt vajalikke oskuseid. Projekti kirjutamisest projekti teostamiseni kulus küll üksjagu aega, aga šoti sõbrad jõudsid Eestisse 21. septembril ning viibisid siin kuni 26. septembrini. Õppeprogramm oli väga tihe. Tõrva Raadio liikmed õpetasid nii intervjueerimist, helitehnikat, monteerimist, analüüsimist kui ka raadioprogrammi kokkupanekut.

Kõik see kulmineerus 25. septembril erakorralise Tõrva Raadioga, mille saate sisu panid kokku šoti noored ja juhendajad. Nende poolt kokkupandud raadioprogramm sai positiivset vastukaja nii Eestis kui ka Šotimaal. Saateid on võimalik järele kuulata Tõrva Raadio kodulehelt. Viimasel päeval käidi ka Eesti Rahvusringhäälingu raadiomajas, kus juhtumisi avanes noortel võimalus näha suisa kolme Eesti kuulsust – peaminister Jüri Ratast ning lauljaid Tanel Padarit ja Voldemar Kuslapit. Vastuvisiidil käis 15-liikmeline delegatsioon 22. novembrist 27. novembrini. Eesmärgiks oli anda viimased õpetussõnad raadio tegemise kohta, jagada veelgi teadmisi intervjuude ja reportaažide tegemise kohta ning tutvuda kohaliku raadioga. Nina pisteti pisut ka filmimaailma.

aasta alguses, mil nad koos Jan-Anderiga tegelesid projektiga, et soetada noortele Otepääle instrumendid bändi tegemiseks. Selle jätkuks sündiski tahe kutsuda kokku ka teised noored ning omavahel jõudu võtta. Esinejate leidmine ei olnud väga lihtne, tuli kasutada palju otsest lähenemist. Kätlini sõnul oli lihtsam siis, kui teadsid kuskilt mõnda bändi ja siis kirjutasid talle. Samas nentis ta, et kuuest bändist nelja kohale tulek on tema arvates väga hea tulemus. Küsides, kas sellest üritusest saab ka traditsioon, jäi Kätlin siinkohal vastuse võlgu. Lõpetuseks jagas ta muljeid, kuidas jäi lõpptulemusega rahule. «Nii ja naa. Pigem osavõtjate poolest oli natuke kasin. Kuulajaid oli vähe, mis oli väga kurb,» vastas Nukka. Kuid esinejad olid igati positiivselt meelestatud ja valmis teinegi kord osalema, neid vähene publik ei mõjutanud. Noortebändide festivali toimumist rahastas Eesti Noorsootöö Keskus ja Haridus- ja Teadusministeerium. Üks meeldejäävamaid külastusi oli raadio Tay FM külastus, kus raadioliikmetel avanes võimalus näha ja kuulda, kuidas tehakse sealseid raadiosaateid. Nende raadiotes on nii-öelda uudiste ekraan, mis hakkab vilkuma siis, kui midagi erakorralist juhtub. Kõige suurem muudatus raadioprogrammides tuleb siis, kui peaks surema riigipea kuninganna Elizabeth II – seejärel ei tohi lasta teatud ajaperioodil enam muusikat ning eetris peavad olema jutusaated ja uudised. Novembrist startis Tõrva Raadiol teine miniraadio ring, kus ligi 25 noort raadiohuvilist õpivad raadiotegemist. Ringi juhendajad on Tõrva Raadio enda liikmed ning miniraadio tulemusena saavad noored raadiohääled läbi viia enda, suisa kahetunnise, raadiosaate nimega «Lasteklubi». Miniraadio ringiga plaanitakse jätkata ka järgmisel aastal, et valmistada noori ette juba suviseks raadioperioodiks. Talvine Tõrva Raadio kestab seekord lausa 19 päeva. Start antakse 18. detsembril ning lõppakord on 5. jaanuari õhtupoolikul. Programmis on mitmeid vanu häid saateid, aga ka uusi saateid. Igal hommikul äratab kuulaja üles saade «Tõrva Ärataja». Uute saadetena stardivad näiteks «Raadioülikool», «Reisisaade», «Uudistemagasin», «Rajaleidja» ja «Ühe artisti anatoomia». Aastavahetusel on eetris pikk meelelahutussaade «Vana-aasta õhtu koos». «Kui sul on mõni asi, mida sooviksid raadios tutvustada, tahaksid millestki rääkida või osaleda mõnes meie raadiosaates, siis anna meile kindlasti teada!» sõnas raadio uudistetoimetaja Karl Kirt. Tõrva Raadiot kuuleb sagedusel 90,0 MHz ning internetist aadressil raadio.torvanoored.ee.


s i v r e t e n m i a V Mis on stress ning miks peaks sellele tähelepanu pöörama? Stressi tõlgendatakse erinevalt – igal inimesel on sellele oma definitsioon ning kuidas sellega toime tulla. Arvan, et kõik on mingil määral stressiga kokku puutunud. Autor ja foto: CÄROL TUTK Mõiste «stress» võttis kasutusele Austria-Kanada endokrinoloog Hans Selye 1936. aastal, kes defineeris stressi kui «keha mittespetsiifilist vastust mistahes nõudele või muutusele». Tema arvates on igal inimesel erinev stressitaluvuse piir. Üks ja sama olukord võib inimestele täiesti erinevalt mõjuda. Kui varem arvati, et stressi tunnevad üldiselt täiskasvanud inimesed, kuid nüüd on see muutunud. Üha enam saab lugeda lugusid sellest, kuidas noored kannatavad stressi all. Ger-

tu Objartel (16) seostab stressi kooliga. «Stressi tekitab näiteks see, kui sulle antakse koolis essee kirjutada, mille kohta ei ole kusagil infot,» arvab ta. Ka 18-aastane Rene Tamm on tundnud stressi just kooli tõttu: « Siis, kui koolis hakkavad asjad üle pea kasvama ning ei jõua endale püstitatud eesmärkideni, tekibki stress». Tema arvates on stress see, kui inimene on liiga pinges, et keskenduda. Samuti arvab Rene, et stress teki-

Kuna kuulun ise Naiskodukaitsesse ja minu lapsed on noorkotkad, siis olen väga tihedalt Kaitseliiduga seotud. Juba ammu oli minu peas mõte, et ka Tõrva piirkonnas võiks olla aktiivne rühm, kus noored saaks koos käia ja igal kokkusaamisel enda teadmistepagasit täiendada. Kui sel sügisel tuli noorkotkastele ja kodutütardele võimalus taotleda alustava rühma toetust, siis mõtlesin, et miks mitte, ja nii sündiski meil uus rühm Lõvikutsikad. Autor: MARGIT KOLJU Foto: KAIMO VAHTRA Meie eesmärk on pakkuda noortele võimalusi täiendada oma teadmisi läbi mängude, tegevuste ja antud rahastusega saame pakkuda neile ka iga kuu lõpus õppereisi. Tean, et maakohtades elavatel noortel on probleeme ringidest osavõtmisega, kuna enamus ringe toimub linnas. Et ka nendeni jõuda, siis võtsin eesmärgiks viia meie tegevus kodukoha keskustesse kätte.

tab inimestes motivatsiooni languse ning õnnetu oleku. Uurisin stressi kohta ka kahe pisut vanema noore käest. Eneliin Jürise (22) kes on Valgamaalt kolinud Ameerikasse, tõlgendab stressi juba teisiti. Eneliini arvates on stress see, kui inimene tunneb, et tema igapäevane elu avaldab talle liiga palju survet. Kui küsisin, kas ka tema on stressi tundnud, siis vastas neiu jaatavalt. «Kolimine, töö leidmine, uue keelega harjumine ja arvestamine ajavahega iga kord, kui oma perega tahan rääkida – need on põhilised asjad, mis on tekitanud minus stressi.» Samas vanuses noormees Andry aga arvab, et stress on ülemõtlemine. «Inimesed mõtlevad tihti probleemid suuremateks ning siis tekibki stress,» nendib noormees. Enda sõnul ta ise stressi kogenud pole, kuna teda lihtsalt ei huvita paljud asjad ning seega ei saa tekkida ka stressi. Eneliini sõnul arvavad palju inimesed nii nagu Andry – stress on ülemõtlemine. «Tegelikult nad ei märkagi, et neil on stress. Näiteks arvavad nad, et on lihtsalt väsinud või gripis, aga see kõik võib olla põhjustatud ka stressist,» räägib neiu. Tõesti võivad vaimsed

mured tekitada ka füüsilisi probleeme: energiapuudus, tihedad peavalud, valusad lihased, värisevad käed, uneprobleemid, kõhuhädad, ebaregulaarne menstruatsioon, tihe haigestumine, isutus, liigsöömine – kõik need sümptomid võivad viidata hoopiski stressile. Emotsionaalselt võib inimene tunda end üksikuna, samuti esineb sageli tujumuutusi ning tekib suur rahulolematus enda suhtes. Mida teha, kui tekivad sellised sümptomid? Tegele sellega. Ära lase asjadel kuhjuda, tõmbu endasse ega eira probleemi. Tihtipeale jätavad inimesed oma vaimse tervise tähelepanuta ning ei arvesta, et seda tehes teevad nad endale karuteene. Ära otsi lohutust suitsetamisest või joomisest, samuti toidust. Ma arvan, et tänapäeva elutempo tekitab inimestes palju pinget. Kui kogu aeg on kiire, siis ei jäägi aega, et ennast laadida või tegeleda enda probleemidega, mis tekitab veel omakorda suuremat stressi. Kui sellega õigeaegselt tegeleda ning mitte probleemi eirata, siis on suurem tõenäosus, et vaimne tervis ei halvene. Väga tihti avastavad inimesed enda probleemi liiga hilja ning siis ei piisa enam ainult eneseabist, vaid tuleb abi otsida juba kaugemalt. Kui inimene ei suuda stressiga toime tulla, siis võib väga kergesti tekkida depressioon ning seda on juba palju keerulisem ravida.

K aitseliidu rühmade

moodustumine

Käime igal teisipäeval koos Kuna meil on Tõrva vallas viis suuremat piirkonda, siis olemegi ennast ära jaganud nii, et igal teisipäeval oleme ühes keskuses. Suured tänud muidugi kõikidele kohalikele noortekeskustele, kelle ruume me saame kasutada. Meie piirkonnas on ka juba tegutsevaid noorkotkaste-kodutütarde rühmasid ja seega oli ka üks mõte et teeks nendega koostööd. Meie kaitseliiduringi on oodatud

Noored küpsetamas endale lõkke ääres vorsti.

kõik noored, kes juba on noorkotkad või kodutütred kui ka need, kes alles tutvuvad meie tegemistega ja siis saavad hiljem otsustada, kas tahavad meiega liituda või mitte. Oleme tegutsenud aktiivselt kaks kuud ja hetkel on näha et noorte huvi meie

tegevuse vastu on väga suur. Hetkel on noori meie nimekirjas kokku 66, kellest 31 noort kuuluvad juba mõnesse rühma, 18 noort on juba ametlikult liitunud meie uue Lõvikutsikate rühmaga ja 17 noort ei ole veel avaldust esitanud, kuid võtavad meie

K u i das jä ä da p o s iti i vs e ks ? Oled ehk vahel tähele pannud, kui sulle öeldakse, et ole lihtsalt positiivne ja pea vastu, siis see ei aita? Ehk prooviks kasutada selle asemel väljendeid nagu «ole heas keskkonnas, tee seda, mida armastad, ära mõtle teiste arvamuste peale, ole produktiivne, ära võrdle ennast teistega, naerata, ära jää minevikku kauaks toppama, tee sporti, kuula head muusikat, veeda aega perega». Kas ikkagi ei mõjunud? Proovime seda sõna natuke rohkem lahti pakkida. Autor: ERIKA KESVATERA Illustratsioon: KERTU REVA

Positiivsus pole lihtsalt olek, mis järsku tekib ja niisama ka kestab. Positiivne saad tegelikult olla siis, kui teed terve päeva jooksul seda, mis sind rõõmsaks teeb. Nüüd pead välja mõtlema, mis sind tegutsema õhutab – on

see laulmine, joonistamine, jooksmine, tantsimine, palli mängimine, luuletamine või noorte elu arendamine? Kui sa tunned, et tegutsemine pole sunnitud, vaid sa ise siiralt tahad selles aktiivne olla, siis sellega saavutad ka positiivsuse. Tegutsedes leiad enda ümber teisigi, kes tahavad koostöös sinuga midagi erilist saavutada ja selle käigus jagate üksteisele positiivsust – tekivad eluaegsed lähedased, kes annavad väikese lükke, kui näevad, et negatiivsus hakkab juba uksele koputama. Negatiivsus ei tule üksi – temaga kaasas on minevik. Teate küll seda lapsepõlve nalja, kui üks koputab ja teine küsib – päris koomiline. Minevik koputab ja negatiivsus ei küsi, vaid astub uksest sisse. Sina aga pead olema piisavalt tark, et mitte avada ust või kui teedki ukse lahti, siis naeratad ja lööd ukse kiiresti kinni. Vahepeal aga jätad ukse sulgemata ja minevik astub hiilides sisse. Tunned kuidagi, et olid just heas tujus, aga järsku hakkab kurbus tulema ja sa ei saa aru, millest see tuleneb või just juhtus midagi, mis ajas tujumeetri nulli.

Sa võid olla kurb, pahane või vihane paar tundi või päev, aga sa pead keelama endal sellele keskenduda nädala või kuu. Kui paned oma energia negatiivse peale, siis kõik sinu elus muutub koheselt negatiivseks. Kindlasti on olnud igaühel vähemalt kord selline periood, kui oled juba rõõmsam ning edasi liikunud ja kohe ka mõelnud, et miks ma keskendusin negatiivsele nii kaua, kui samal ajal oleks saanud nii palju ära teha. Nüüd saad tagasi vaadata ja järgmine kord juba tead, et «EI! It is time for action! (On aeg tegudeks! - toim)».

Elu on nii kerge, kui kergeks sa selle endale teed. Tuntud motivatsioonikõneleja Eric Thomas on öelnud: «Think about what you’re thinking about» – «Mõtle sellele, millest sa mõtled.» Kui sa tead, millele sa mõtled, siis tead sa ka, mis mõtted pead jätma ning millesed asemele võtma – ainult need, mis panevad naeratama, motiveerivad sind ja mis lõpetavad võtmast suunda negatiivsete mõteteni.

Millest siis alustada, kui tunned, et oled stressis? • Väga oluline on puhkus ja piisav uni. Ka Gertu ja Rene ütlesid, et nemad puhkavad, kui tunnevad suurt pinget. • Ära mõtle üle. Rene sõnul ei tohiks liialt takerduda eksimustele ning ka tema üritab seda vältida. • Nagu juba ennist öeldud, siis väga oluline on ka suhtlemine. Eneliini sõnul leevendab temas stressi see, kui ta saab suhelda erinevate inimestega. Gertule meeldib veeta aega pere ning tuttavatega. • Pingelistes olukordades unustatakse tihitpeale söömine sootuks. Tervislik toitumine on alati oluline, kuid veel enam tuleb sellele tähelepanu pöörata, kui stressitase on tõusnud. Lisaks aitab kaasa füüsiline tegevus, isegi väike jalutuskäik on piisav. • Väga tähtis on tegeleda hobidega, et saada mõtteid ära negatiivsetelt asjadelt. Sama nippi kasutab ka Eneliin. • Ära mõtle asjadele, mida niikuinii muuta ei saa. See tekitab veel suuremat frustratsiooni ning pahameelt. Ürita olla positiivne.

tegevustest osa. Siiani oleme jõudnud tutvuda meid metsas varitsevate ohtudega ja sellega, kuidas nendega toime tulla. Sel kuul oli meil ringides külas noormees, kes on olnud üleajateenija, Siim Eomõis, kes rääkis meile oma kogemustest ja teadmistest. Oktoobris käisime Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonis, kus saime tutvuda sõjatehnikaga ning kõigil oli võimalus ka laserrelvast märki lasta. Novembri väljasõit toimus aga Tallinna Lennusadamasse, kus meile tutvustati põhjalikumalt ka merelt päästmist. Kui tunned, et oled huvitatud meie tegemistest ja tahad neid koos meiega teha, siis ootame sind meeleldi endaga liituma. Meie koosviibimiste ajagraafiku leiate koolide ja noortekeskuste infotahvlitelt.

Unistamine ei ole bussiga sõitmise ajal muusika kuulamine ja aknast välja vaatamine. Unistamine on see, kui mõtled tulevikule ja tunned ennast seal õnnelikuna oma elu üle. Tulevikule mõtlemine tekitab soovi olla juba praegu seal, kuhu tahaksid jõuda. Loomulikult ei ole oma unistuseni jõudmine kerge, aga see ongi ju põnev! Kes ikka tahab juba homme jõuda selleni, et ostab endale Ferrari? Ostad endale praegu selle, aga mis sa teed edasi veel 70 aastat? Mõtle teekonnale, mille läbid, kust saad kogemusi ning lõpuks, kui ostad oma raha eest Ferrari, siis mõtled – ma nägin vaeva ja ma tegin selle ära. Kas hakkas juba süda puperdama? Mul samamoodi – tahaks juba selle Ferrariga Valgas sõita. Juba unistamine tekitab positiivsust, mis tähendab, et selle nimel vaeva nägemine tekitab n-ö päriselus seda õiget positiivset tunnet. Kui te ei tea endiselt, kuidas juba praegu saada positiivsemaks, siis haara esimene sangviinik keda näed, raputa teda ja küsi: «KUST SA SEDA ENERGIAT SAAD?!»


Tõrva noorteka UUS HALdjas

Kuidas Sinu teismeeas noorte vaba aja võimalusi kasutati ja millega tegelesid? Kuna ma ei ole niivõrd vana, et ajad oleksid väga teistsugused olnud, siis ilmselt veetsime aega sarnaselt tänapäeva teismelistega - käisime Tõrva noortekeskuses trennis, osalesime kahel järjestikusel aastal huvijuht Gerta Visteri ja treener Anita Alumäe toetusel Valgas toimunud «Play Backil» ning tegime selleks meeletult eeltööd. Lisaks tegime sporti, osalesime Valgamaa kergejõustiku meistrivõistlustel ja teatejooksuvõistlustel, seda kõike pigem ilma treenimata. Sellest ajast mäletangi, et unistasime tüdrukutega kõige enam ühest korralikust kergejõustiku trennist. Poisid tegid küll aktiivselt õpetaja Uhtjärve juures trenni, kui ilmselt ei olnud me piisavalt julged, et minna uurima, kas saame ka liituda. Sel ajal olid muidugi väga populaarsed ka igasugused diskod, mida korraldati nii Tõrva gümnaasiumis, noortekeskuses kui ka kultuurimajas.

Maila-Liisa (28) soovib jääda Tõrvaga seotuks ka edaspidi ning ootab, mis elul talle pakkuda on.

Autor: ALIISE PISARTŠIK Foto: MERIT MÄEKALLE

Oled käinud Tõrva gümnaasiumis ning siis oled olnud aastaid siit eemal. Miks otsustasid Tõrva tagasi tulla ja just sellisele ametikohale asuda? Täpsustan, et olen lõpetanud Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi. Tõrvas lõpetasin 4. klassi Patküla põhikoolis ja 9. klassi Tõrva gümnaasiumis. Viljandisse suundusin seetõttu, et soovisin süvendatumalt inglise keelt õppida ning kõrgkooliõpingud viisid mind pealinna. Tagasituleku ajendiks oli ilmselt asjade kokkulangevus. Seda, et ma terve oma elu Tallinnas elada ei taha, olen kogu aeg teadnud. Mingi hetk lihtsalt see vajadus vaikuse ja rahu järele suurenes ning pani mind aktiivsemalt maapiirkondade tööpakkumisi vaatama. Tõrva tulek oli minu jaoks lihtsalt mugavam asjade käik. Suurem osa minu sugulastest elab jätkuvalt Tõrvas. Lisaks märkasin eemalt, et piirkond on jõudsalt arenenud ning vabaajategevusi ja sportimisvõimalusi on võrreldes varasemaga tunduvalt rohkem. Noortekeskuse juhataja ametikohale ajendas mind kandideerima kasu, mida antud ametikohal töötamine piirkonna noortele annab. See annab mulle võimaluse pakkuda praegustele noortele seda, millest ise kunagi Tõrvas elades puudust tundsin.

MEESKOND

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 | tel 56674990 | toimetus@tankla.net Peatoimetaja: Mareli Nielson. Toimetus: Kertu Reva, Pamela Paul, Tuuli Mekk. Küljendus: Paul Poderat Fotograafid: Annika Haas,Kätlin Nukka, Merit Mäekalle, Paul Poderat, Ülla Tamm, Kaimo Vahtra. Tõlkijad: Kaari Kaasik, Ivor Ploom. Kaasautorid: Valgamaa Noortekogu, D Dog, Tania Barreiro Garrido, Nina Leimlehner, Maila-Liisa Liiv, Michell Luik, Erika Kesvatera, Karl Kirt, Margit Kolju, Jan-Ander Kundla, Dea Margus, Ly Nurm, Rasmus Onkel, Emma Laureen Paul, Aliise Helena Pisartšik, Brigitta Rimm, Catlin Saar, Cärol Tutk, Pille-Riin Vessin, Annabel Voitka. Trükk: AS Kroonpress.Tiraaž: 1500. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Täname: Tõrva Avatud Noortekeskus, OÜ Paul Meedia.

Kas Sinu arvates on Tõrva noortel piisavalt vaba aja veetmise võimalusi? Miks Sa nii arvad? Milline on su kokkupuude vabatahtliku tööga?

Milline on sinu haridustee? Olen omandanud bakalaureusekraadi Tallinna ülikoolis riigiteaduste erialal ning magistrikraadi organisatsioonikäitumises. Oled nüüd mitmed kuud Tõrva Avatud Noortekeskuse juhatajana töötanud. Millised on sinu tähelepanekud ja kuidas oma valikuga rahul oled? Olen oma valikuga rahul. Kui oma tööga seoses tekib teatav missioonitunne, siis tead, et teed õiget asja. Kindlasti ei saa ma öelda, et kõik on täpselt selline, nagu ma ette kujutasin. Kui mina olin noor, siis oli noorte seas vähem passiivsust. Hetkel ma näen, et on meeletult raske noori kaasata. Praegu on meil noorsootöös enneolematult palju võimalusi, mida saame pakkuda, kuid kahjuks neid võimalusi tihti ei kasutata.

Mida sinu töö täpsemalt tähendab? Töötan noortekeskuse juhatajana, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et teha tuleb kõike. Korraldada üritusi, vaadata, et paberimajandus oleks korras, pidada kinni eelarvest, hoolitseda maja eest ja suhelda noortega. Enamikke neist tegevustest ei pea ma siiski üksi tegema, selleks on mul toetav meeskond.

Kas viie aasta eest oleksid arvanud, et sind ootab tulevikus selline töökoht? Viie aasta eest ei oleks ma osanud end kodulinnas näha. 5 aastat tagasi oligi ilmselt minu elus selline pöördeline moment, kus olin kõik endale seatud eesmärgid saavutanud ja pidin oma elu ümber hindama, et leida uusi väljakutseid.

Kuidas iseloomustaksid ennast? Pean end rahulikuks ja empaatiavõimeliseks inimeseks. Mulle meeldib väga suhelda ja olla kaasatud. Armastan koostööd.

Millega oled tegelenud enne ANKi juhatajaks saamist?

Millega sa vabal ajal tegeled ja millised on sinu hobid?

Minu kõige pikem tööperiood jääb ilmselt Töötukassasse, kus töötasin nii teenusekonsultandi, peaspetsialisti kui teenusejuhina. Lisaks olen töötanud Tallinna Ülikoolis projektijuhina, muuseumis infotöötajana jpm.

Minu peamiseks hobiks on tantsimine, mis küll seoses Valgamaale kolimisega veidi unarusse on jäänud. Tantsin nimelt hobikorras salsat, bachatat ja kizombat. Tegemist on tantsudega, mille ümber on tekkinud aktiivselt suhtlev n-ö kogukond. Ühiselt käiakse trennides, tantsulaagrites, festivalidel ja pidudel. Pigem võib selle kohta öelda, et tegemist ei ole niivõrd hobiga, vaid pigem elustiiliga. Kuna minu andmetel on lähimad treeningvõimalused Tartus, siis hetkel pole ma niivõrd kaugele veel jõudnud. Oma liikumisvajaduse olen rahuldanud zumba trennides või siis nädalavahetustel Tallinna tantsuüritustest osa võttes.

Kuidas oled varem noortega kokku puutunud ja kas sulle meeldib noortega töötada? Noortega töötamine on tore, eriti, kui neil silm särab. Mulle selline õhinapõhisus meeletult meeldib. Tööelus olen noortega varasemalt pigem vähe kokku puutunud, võibolla kõige enam oma lühikese Tallinna ülikoolis töötamise jooksul.

Eesti otsib s u p e r s ta a r i Varsti on taas teleekraanile jõudmas saade Eesti otsib superstaari, millel on juba alanud 7. hooaeg. Autor: PAMELA PAUL Foto: PAUL PODERAT Hetkel on toimunud nii-öelda eel-eelvoor, millele järgneb varsti eelvoor ehk «kollase kaardi» voor. Esimest vooru televisioonis ei kajastata, kuid see annab osalejatele kindlasti juurde enesekindlust ja esinemiskogemuse.

Ma ei ole teadlikult kunagi vabatahtlikku tööd teinud. Olen valinud lihtsalt tegevusi, mis meeldivad. Näiteks olen pakkunud kassidele hoiukodu, osalenud talgutel jmt.

Sandra laulmas Vokaalkompassil.

Sandra Buda on käinud Eesti otsib superstaari eel-eelvoorudes kahel korral. Esimesel korral jõudis ta eelvooruni, kust ta eelmisel korral kahjuks edasi ei pääsenud, sest kohtunikud ütlesid, et ta on veel liiga noor. Nüüd on Sandra endaga kaks aastat tööd teinud ja loodab, et seekord läheb paremini. Esmatähtis on Sandra arvates saatesse minnes suhtlemisoskus, eelkõige hea enesetutvustamise oskus. Kui astud ruumi sisse ja ei oska ennast enesekindlalt tutvustada, ei ole isegi mõtet ukse taha ootama minna. Oma esinemiskorra ooteaeg sõltub sellest, mis kellaks kohale lähed ja mis kell ennast registreeritud saad. Sandra ootas esimesel korral hommikust kella viieni õhtul, teisel korral sai ta esinema kella nelja paiku. Kandi-

Tõrva noortel on piisavalt vaba aja veetmise võimalusi. Arvan seda seetõttu, et olen enda jaoks neid tegevusi kaardistanud ning ka seetõttu, et tihti pole noortel üldse vaba aega järel, et meiega koos midagi vahvat ette võtta.

Miks on Sinu arvates noortekeskuseid vaja? Selleks, et noortel oleks koht, kus koos käia, et noorsootöötajad jõuaksid noorteni ja saaksid neid toetada.

Millised on sinu eesmärgid seoses selle töökohaga, mida soovid saavutada? Soovin, et Tõrva noortel oleksid samaväärsed või isegi paremad võimalused võrreldes suurlinna noortega. Soovin, et meie noored oleksid toetatud ja leiaksid endale elus selle suuna, kuhu poole minna ja teaksid, mida oma elus peale kooli lõppu edasi teha. Ja eriti tore oleks, kui selle tulemusena tuleksid paljud meie noored kodukanti tagasi.

Kas tahaksid Tõrva ANKi juures midagi muuta ja kui, siis mida? Tahaksin anda särtsu juurde. Nii seintele kui ka noortele. Rohkem värvikust ja aktiivsust.

Millised on Sinu unistused? Unistan sellest, millest kõik teisedki. Ikka õnnest ja õnnestumistest! deerijad peavad ootamisega arvestama, kuna soovijaid on palju. Nii mõnedki kutsuti tagasi alles järgmiseks päevaks, sest ajast jäi puudu. Eel-eelvoorude žürii koosneb üldjuhul saatemeeskonnast ja mõnest tuntumast Eesti avaliku elu tegelasest. Seal nopitakse välja head lauljad, kuid kindlasti ka mõned sellised inimesed, kes laulda ei oska, et saade müüks, kuna eestlasele meeldib ju ikka teise eestlase üle naerda. Saatesse kandideerimisel ei ole midagi kaotada, kuid inimene peab ise teadma, kas ta läheb saatesse võitma või nalja tegema, halvemal juhul ennast Eesti rahva ees lihtsalt lolliks tegema. Kui ikka viisi ei pea, ei ole Sandra arvates mõtet isegi üritada, sest inimesel võiks mingigi eneseväärikus olla.


4aastaselt viis isa mind esimest korda trenni.

Noorena üks maailma parimatest Artti Aigro (18) on Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja. Ta tegeles mõlema spordialaga 12 aastat, kuid peale Otepää Audentese Spordigümnaasiumis õppima asumist otsustas suusahüpete kasuks. Autor: ANNABEL VOITKA Fotod: PAUL PODERAT Artti huvi suusahüpete vastu tekkis juba noorena. Kui ta oli 4aastane, viis isa ta esimest korda trenni. «Samuti mängis suurt rolli ka see, et mu isa tegeles selle alaga,» nentis Artti. Suusahüpetel on Artti elus väga tähtis koht. Ta on endale seadnud kindlad sihid ning need ka saavutanud. «Olen noorest peast käinud välismaal võistlemas ja näinud ära taseme, millel pean võistlema. Nüüd olen jõudnud juba maailma tipule lähemale ja võistlen meestega. See paneb mind veel rohkem pingutama, et sinna tippu pääseda.» Artti esimesed võistlused olid 5aastaselt, kus tal ei läinud väga edukalt. Nüüdseks on ta aga osalenud juba väga paljudel võistlustel. 7aastasena seadis ta endale eesmärgiks osaleda 2017. aasta Lahti maailmameistrivõistlustel, kus ta ka osales. Kahjuks jäi ta teisena põhivõistluselt kõrvale. 12aastaselt võitis ta täiskasvanute Eesti meistrikulla, Lahtis toimunud Mini-Salapausselkä mängudel võitis 12aastaste klassis suusahüpped, Soomes Vuokatis võitis meistritiitli kahevõistluses. «Continental karikasarjas 6. koht Saksamaal Klingenthalis, Venemaal 29.

jõudnud spordis tippu, kuid tema arvates mängib siin suurt rolli tõsiasi, et alustas sportimisega varakult. «Isa on enamus treeningutel mu kõrval ja annab pidevalt soovitusi ja nõu,» lisab Artti. Kuigi suusahüpped kuuluvad talispordi alla, saab sellega tegeleda iga ilmaga. «Suusahüpped on selline ala, millega saab tegeleda nii suvel, kui talvel.

k o h t maailmakarika sarjas, Põhjamaade meister suusahüpetes,» loetleb Artti ise oma suurimaid saavutusi.

Sea endale eesmärk ning näe vaeva Head sportlast on Artti arvates raske kirjeldada, kuna see on kõigi silmis erinev. «Mina arvan, et hea sportlane peab olema motiveeritud,» mõtiskleb ta. Kõigile noorsportlastele soovitab ta aga eesmärkide seadmist. «Minul oli 7aastasena kindel eesmärk osaleda 2017. aastal Lahti maailmameistrivõistlustel. «Minu soovitus kõigile noorsportlastele ongi selline, et sea endale siht ja näe vaeva, et sa sinna ka jõuaksid.» Artti on juba noorena

Võistlused toimuvad samuti mõlemal aastaajal. Suvel hüpatakse tehiskatte peal, mis kastetakse enne hüppamist veega märjaks,» seletab Artti.

Kes teeb, see jõuab «Ma olen väga aktiivne inimene, kellele ei meeldi kodus passida. Üritan inimestega olla sõbralik,» iseloomustab ennast Artti. Trenni teeb ta 8 korda nädalas, üks treening kestab

ligikaudu poolteist tundi. «Hommikupoole treenin enamasti hüppemäel ja õhtul toimub treening jõusaalis, kus teeme jõudu või koordinatsiooniharjutusi.» Kuna võistlused toimuvad võistlushooajal 2–4 korda kuus, siis enne võistlusi võtab Artti treeningkoormust vähemaks, et lihased saaksid taastuda ja puhata ning oleksid värskemad. Lisaks füüsilisele mängib spordis tähtsat rolli ka vaimne tervis. «Mina arvan, et kui vaimselt ei ole kõik korras, siis on spordis väga raske kuskile jõuda, kuna vaimne ja füüsiline tervis käivad ikka koos ja mõjutavad teineteist,» mõtiskleb Artti. Kuigi spordiga tegelemine võtab Artti ajast suurema osa, jagub tal aega ka kooli jaoks. «Käin spordikoolis, kus õpetajad mõistavad sportlasi rohkem ning saavad aru, kui tähtis on nende jaoks sport ja võistlustel käimine. Hetkel olen nii spordi kui ka õppimisega järje peal.» Artti on palju õppinud ka tänu spordiga tegelemisele. «Ma arvan, et kindlasti olen õppinud kaotama, raskeid olukordi üle elama ning võitma,» toob ta osad õppetunnid välja. Sportimine tähendab Artti jaoks seda, kui ta saab koolitööde ja muude kohustuste kõrvalt tegeleda suusahüpetega, millele on ennast täielikult pühendanud. 2011. aastal sai ta ka Tulevikutalendi stipendiumi spordikategoorias. «Minu unistus on kunagi saada olümpiavõitjaks ja maailmameistriks. Öeldakse, et unistada pole keelatud ja kes julgeb unistada, sellel on võimalus ka need unistused teoks teha,» on ta kirjutanud oma kodulehel.

A a s ta k l a s s i j u h ata j at i s e l o o m u s ta b pü h e n d u m u s ja h o o li v u s Tänavu Pärnu kontserdimajas toimunud Aasta Õpetaja galal tituleeriti Aasta klassijuhataja tiitliga Valga gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja 12. reaalklassi klassijuhata Hille-Made Varul. Autor: BRIGITTA RIMM Foto: ERAKOGU Kohtusin esimest korda oma uue klassijuhataja ja matemaatikaõpetajaga 2015. aasta 1. septembril. Juba tol korral, pärast esimest kontakti õpetajaga, sain aru, et tegu on professionaalse ja toreda inimesega. Olin gümnaasiumisse astudes kuulnud temast palju head ja positiivset. Lugusid Hille-Madest jagasid nii tema eelnevate aastate õpilased, kui ka minu suguvõsa inimesed, kes tema käe all õppinud on.

õpetaja hille-madet hinnatakse kui ülivõrdes. Kõik, kellega olen kokku puutunud, ütlevad, et temast paremat matemaatikaõpetajat ei leidu. Õpetaja tõdeb, et huvi matemaatika vastu on temas olnud kogu elu ning seda seetõttu, et see aine tundus kerge ja loogiline. «Ka soov õpeta-

jaks saada oli mul varakult, kuid põhjust ei ole ma osanud kunagi ratsionaalselt selgitada,» lisas ta. Õpetaja Hille-Made lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Valgamaal vanavanemate kodus Sooru lähedal, mis on maakoduks siiani. Esimese klassi läbis ta Tsirguliina keskkoolis, 2.-4. klassini õppis Sooru algkoolis ja siis edasi Valga I keskkoolis. «Sel ajal meeldis mulle tegeleda spordiga, põhiliselt kergejõustiku, võrkpalli ja orienteerumisega. Pärast keskkooli õppisin Tartu riiklikus ülikoolis (tänane Tartu ülikool) matemaatikat ning seejärel kaugõppes psühholoogiat.» Ta tõdeb, et kaalus matemaatika kõrval veel ka eesti keele, ajaloo ja kehalise kasvatuse eriala õppimist.

Südamega oma töö juures Enne Valga kooli õpetama tulemist, töötas õpetaja Hille-Made viis aastat Põltsamaa keskkoolis. «Ühel hetkel otsustasin, et tulen vanematele ligemale,» selgitas ta oma tee kulgu tagasi kodukohta. Tänaseks olen väga rahulolev, et saan tema käe all õppida. Aastad on möödunud kiirelt, lõbusalt ja töökalt. Lugejatele võin siiralt öelda, et õpetaja Hille-Made on unistuste õpetaja ning nagu räägitakse, parim matemaatikaõpetaja. Temaga on õppimine lust, alati saab kõik teemad selgeks ning temalt võib alati küsida nii ainealaseid kui ka aineväliseid küsimusi. Tal on alati kõik ette valmistatud ja hoolitseb nii eda-

sijõudnude kui mahajääjate eest, korraldades neile konsultatsioone või andes uusi ja keerulisemaid ülesandeid. «Kõige keerulisem on tekitada ja hoida huvi matemaatika vastu, sest aine on paljudele raske. Aga see on võimalik siis, kui õpilane saab ainest aru, oskab mõelda ja ise teha. Tundides püüdlengi selle poole,» rääkis matemaatikaõpetaja. Meie õpetajal on suur süda – ta hoolitseb iga õpilase eest justkui oma lapse eest. Olles pikalt ja laialt rääkinud õpetajast ja tema armastusest matemaatika vastu, räägin nüüd ka tema oskusest olla suurepärane klassijuhataja. Klassijuhatajana kuulab ta alati meie kõigi rõõme ja muresid, uurib väga täpselt meie puudumise põhjuseid ning tegeleb nendega. Motiveerib, annab meile head nõu ja suunab meid mõtlema olukorra üle. Kui me talle küsimusi esitame, saame vastuse kas juba sama päeva lõpuks või järgmise päeva alguseks. Õpetaja Hille-Made on alati rõõmsameelne, iseloomult tore ning hea huumorisoonega. Talle on ülioluline meie heaolu. «Hea klassijuhataja on selline, keda noored usaldavad, kellele nad julgevad rääkida oma rõõmudest ja muredest ning kes on valmis noori toetama ja aitama. Tore, kui õnnestub kujundada sõbralik, üksteist toetav klassikollektiiv,» nende sõnadega on õpetaja kirjeldanud head klassijuhatajat. Just need ka Hille-Made puhul paika peavad.


15. oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste valimistel toimusid suured muutused üle Eesti. Senisest 213st omavalitsusest jätkab pärast valimisi kõigest 79 omavalitsust. Reform saab lõplikult teoks 1. jaanuaril 2018, kui hakkavad tegutsema uued omavalitsusüksused. Palju on räägitud ka sellest, et reformi lõplikke tulemusi näeb ilmselt alles aastate pärast, kuid olulised ümberkorraldused toimuvad juba praegu. Autor: KARL KIRT illustratsioon: KERTU REVA Reform puudutab väga tugevalt ka Valga maakonda. Esiteks muutub Valga maakonna kaart märksa väiksemaks, sest mõned vallad liitusid Tartu maakonna omavalitsusega. Teiseks muutuseks on tunduvalt vähenenud omavalitsuste arv. Kuni 15. oktoobri-

Noored Valimas

ni 2017 oli omavalitsusi Valgamaal 13. Aastast 2018 on omavalitsusi Valgamaal kõigest kolm – Otepää, Tõrva ja Valga vallad. Tänaseks päevaks on selgunud kõikide omavalitsuste juhid ning käib juba kiire töö selle nimel, et 1. jaanuarist saaksid kõik omavalitsused edukalt tööle hakata. Käesolevas artiklis keskendume hoopis toimunud valimistele ja vaa-

tame, kuidas läks kandidaatidel, kellel oli vanust 30 aastat või siis sellest vanusest nooremad. Üks positiivne tõik seoses valimistega on see, et noored inimesed soovivad oma kodukohta panustada ning osaleda kodukoha volikogude töös. Nooremaid kandidaate kui 30 (k.a) eluaastat, kandi-

k ü s i t l u s : ko h a l i k u

o m ava l i t s u s e va l i m i s e d 2 0 1 7

Valgamaa Noortekogu viis 20.–28. november 2017 Google Formsis läbi küsitluse teemal «Kohaliku omavalitsuse valimised 2017». Küsitlusele vastas 84 inimest, kellest 56 olid naised ning 28 Kas võtsid 2017. aasta mehed. Kõige enam vastanuid oli Valga vallast (45 vastanut), kellele valimistest osa valijana? järgnes Tõrva vald 23 vastanuga. Otepää vallast avaldas oma arvamust seitse noort ja elukohaks väljaspool Valgamaad oli märkinud üheksa küsitlusele vastanut.

Kas valimistel käimine on oluline?

deeris Valgamaal kokku 46. See hulk moodustab kõikidest kandidaaditest 12,6%. Võib öelda, et noored inimesed olid Valgamaal küllaltki aktiivsed. 46- st noorest kandidaadist osutusid kohalikku volikokku valituks 6 kandidaati, mis on kõikidest volikogude liikmetest 9,2%. Otepää piirkonnas kandideeris alla 30-aastaseid kandidaate valla volikokku 11. Nende seas kõige noorem kandidaat oli Otepää Gümnaasiumi õpilane Marie Leopard. Kokku kogusid noored 149 häält. Kõige edukamad kandidaadid olid Kaija Tamm (42 häält), Kenno Ruukel (18 häält) ja Kevin Kõo (18 häält). 17-liikmelisse Otepää vallavolikokku ükski noor kandidaat paraku ei pääsenud. Tõrva piirkonnas kandideeris noori 15. Nende seas oli kõige noorem Romet Piller, kes tänasel päeval õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Noored kandidaadid kogusid 286 häält. Kõige edukamad noored oli Karl Kirt (45 häält), Margo Metsoja (41 häält) ja Marko Tamm (37 häält). Enim hääli saanud kolm kandidaati osutusid valituks ka Tõrva vallavolikogu liikmeteks. Kusjuures Romet Pilleril jäi puudu 1 hääl, et olla tänaseks samuti Tõrva vallavolikogu liige. Valga vallavolikogu valimistel kandideeris noori 20. Nende seas oli kõige noorem kandidaat Veiko Leegiste, kes õpib hetkel Tartu Ülikoolis. Kokku kogusid noored kandidaadid 703 häält. Kõige enim hääli said Ester Karuse (196 häält), Lauri Drubinš (83 häält) ja

Andres Illak (80 häält). Kõik kolm tegutsevad täna ka Valga vallavolikogu liikmetena. Hiljem valiti üks noor kandidaat, Mati Kikkas Valga vallavalitsuse liikmeks. Kokkuvõttes said alla 30-aastased kandidaadid kõik kokku 1 138 inimese toetuse. Valimistel osales ja andis oma hääle kokku 14 068 inimest. Statistiliselt moodustab noortele antud häälte koguarv kõikidest 8%. Valga vallavolikokku kandideerinud Kermo Küün ütles, et enda arvates läks tal valimistel hästi. «Kandideerisin valimistel, kuna soovisin, et noorte hääl jõuaks otsustajateni ja et enda kodukohas midagi ära teha.» Veel lisas Kermo: «Alati oleks võinud paremini minna. Tagantjärgi kuulsin, et paljud noored ei käinud valimas ja see on kurb.» Tõrva vallavolikokku kandideerinud Margo Metsoja sõnas, et kandideerimine polnud temale eesmärk omaette: «Poliitika, erakonnas ja volikogus olemine ei ole minu jaoks eraldi eesmärk, vaid vahend. Panustan kodukoha arengusse igapäevaselt ning poliitika on üks lisavõimalus, mille kaudu seda teha.» Ta lisas, et valimistulemus oli tema jaoks üllatus: «Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, tegin seekord kampaaniat vähem ja arvasin, et volikokku ei pääse. Minu üllatuseks läks nii, et sain vallavolikogu liikmeks. Võtan saadud häältesaaki tunnustusena ja teadmisena, et ajan õiget asja.» Margo Metsoja oli aastatel 20132017 Helme vallavolikogu liige.

Kool kui Sigatüükast

Novembrikuu viimasel päeval toimus Tõrva Avatud Noortekeskuses 14+ kohvikuõhtu, kus jagati vestlusringis kogemusi oma välismaal õppimise ja töötamise kohta. Külla tulid Kaspar Metsar, Sandra Eowyn Karu ja Egon Bogdanov. Nii Kaspar kui ka Egon omavad välismaal töötamise kogemust ning Sandra sai rääkida oma keskhariduse omandamise perioodist Inglismaal. Õhtut juhtis Tõrva raadiost tuntud Sirli Pippar.

JAh (91%)

EI (20%)

JAh (80%)

Autor: VALGAMAA NOORTEKOGU Joonis 1.

59 vastanut olid 18aastased või vanemad, 20 vastanut olid vanuses 16– 17 ning 5 vastanut vanuses 11–15 eluaastat. 10aastaseid ja nooremaid vastanute hulgas ei olnud. Valimistel osalenud said valimiste kohta informatsiooni peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel (68). Ajalehtedest ja ajakirjadest leidis informatsiooni 49 vastanut, 40 vastanu jaoks oli üks informatsiooni allikas ka välireklaam. 28 vastanut kuulis kandidaatide ja valimiste kohta sõpradelt. Vanematelt sai informatsiooni üks vastanu, kaks vastust oli ise pakutud. Küsimusele, kas vastanute arvates oli piisavalt informatsiooni valimiste ja kandidaatide kohta. 42 vastanut 79st pidas infohulka piisavaks, 18 arvates oli infot liiga palju ning 16 vastanut oleks soovinud rohkem informatsiooni, välja toodi ka kolm muud varianti.

Vanuses vähemalt 16 eluaastat vastas küsimusele «Kas võtsid osa 2017. aasta kohalikest valimistest valijana?» 79 osalenut. Vastanutest 63 inimest käisid valimas, 16 aga ei osalenud valmistel (vt joonis 1).

Millist hääletusviisi kasutasid?

Autor ja foto: MAILA-LIISA LIIV

EI (9%)

E-Hääletus (38%)

PaberHääletus (62%) Joonis 2.

Valimas käinutest 39 tegi oma valiku paberhääletusel, 24 küsitlusele vastanust valis e-hääletuse võimaluse (vt joonis 2).

Vestlusring tuleb kasuks välismaale õppimisele ja töötamisele.

Joonis 3.

«Kas valimistel osalemine on oluline?» vastas 79-st vastanust 72, et see on nende jaoks oluline. Seitsme vastanu jaoks ei muuda valimas käimine midagi (vt joonis 3).

Noored olid otsekui huumorisaatest välja astunud, sest saalist kostuval naerukihinal ei olnud piire. Kogemusi jagati värvikalt ning ergastati foto- ja videomaterjalidega. Sandra ilmestas oma koolikogemust, võrreldes seda Harry Potterist tuttava Sigatüükaga, kus kõigil õpilastel mustad ürbid üll. Egon soovitas noortel rohkem oma reise planeerida, mitte hüpata lennukist maha ilma igasuguse plaanita, nagu tema seda üritas. Kaspar pakkus välja võimaluse enese motiveerimiseks: juba välismaale minnes tuleb kohe paika panna, millist kogemust ja õpimomenti sealoleku perioodist oodatakse. Ükski noortest ei soovitanud minna lihtsalt minemise pärast, vaid seada endale ikka siht silme ette. Siis tunneb ära ka hetke, mil on tarvis tagasi tulla. Nagu ühest suust arvati, et tasub ikka hiljem kodukohta tagasi tulla, lihtsalt kogemuse võrra rikkamana. Õhtu lõpetas Sandra kaunis lauluhääl. Ta kirjutab ise nimelt muusikat ja esitaski kolm omakirjutatud lugu. Neist kaks akustilise kitarri saatel ja ühe ukulelel. See sama ukulele oligi Sandra üks pikaajaline unistus, mis tema viimasel sünnipäeval täitus.


Üks Tanina pie,

palun.

Nina ja Tanina süüa tegemas.

Kui sa soovid väga õppida eesti toitu tegema, aga sul ei ole retsepti, kust siis abi saada? Esimene koht kust sa üritada midagi leida on kindlasti Google otsing. Proovime lehekülge estonianfood.eu. Meil on otsinguga leitud maitsev ja imeline koogiretsept, millel on kohutav ja ebaatraktiivne nimi «saiavorm» (meie paneme selle nimeks hoopis Tanina pirukas) – see retsept tundub kerge teostada ja maitsev, isegi meile, kes me oleme köögis kaks katastroofi. Autorid: NINA LEIMLEHNER JA TANIA BARREIRO GARRIDO Tõlkis: KAARI KAASIK Fotod: TANIA BARREIRO GARRIDO Kuna internetist leitud retsepte ei saa alati usaldada, siis otsustasime ise järele proovida. Soovisime veenduda selle küpsetise ohutuses. Enne kui alustame, tahame öelda «tere» ja ennast lühidalt tutvustada. Hola! Minu nimi on Tania ja olen pärit Hispaaniast. Tulen Hispaania sellest osast, kus pole populaarsed flamenko ja härjad, vaid muiñieras (ei leidnud sellele eestikeelset vastet) ja lehmad. Olen hariduselt sotsioloog, kes on spetsialiseerunud rahvusvahelistele uuringutele. Ülikoolis töötasin feminismi ning soo - ja naisuuringute osakonnas. Olen olnud ka juuksu-

ritele modell. Mul on kaks nooremat venda. Armastan väga loomi - mul on kass, koer, palju kanaarilinde, jänes, kits ja kolm lammast. Grias eich! Mina nimi on Nina ja olen 18aastane Austriast pärit neiu. Jah, Austriast, mitte Austraaliast. Ainuke koht minu kodumaal, kus on võib-olla võimalik näha kängurusid, on loomaaed. Pärast keskkooli lõpetamist tulin Eestisse Hargla noortekeskusesse vabatahtlikuks. Naudin head toitu, välja arvatud paprikat. Mulle meeldib väga muusika, olen umbes 12 aastat mänginud viiulit ja neli aastat klaverit. Naljaks fakt minu kohta – olen sündinud «Faschingsdienstag» päeval, mida Austrias teatakse karnevalipäevana. Sellel ajal inimesed pidutsevad ja neil on rõõmus meel. Võib-olla sellepärast mulle meeldibki väga naerda.

Koostisosad: • • • • • • • • • • •

1 päts saia 3 muna 300 ml piima kaneeli 150 g suhkrut vaniljet 700 g kooritud ja viilutatud õunu 200 g mustikaid maasikaid 1 sidrun 1 tl maisitärklist küpsetuspulber 25 g võid

Ettevalmistused: 1. Tee pilt kõigist koostisosades, nagu sa oleksid toidublogija 2. Sulata või kastmepannil, lisa õunaviilud, maasikad, sidrunimahl ja riivitud sidrunikoor ning suhkur. Hauta kuni õunaviilud on pehmed (selleks kulub umbes 10 minutit). Lisa pool teelusikat küpsetuspulbrit pannile. Kuumuta segu uuesti ja siis tõsta see kõrvale jahtuma. 3. Tõsta saiad piima sisse (need peavad jääma «märjad»). 4. Kata küpsetusvormi põhi saiadega, pane maasika - ja õunasegu saiade peale. Seejärel lisa selle peale veel üks kiht piima sees niisutatud saiaviile. 5. Sega omavahel munad, suhkur, kaneel, vanilje ja vala see («hästi väljanägev») segu küpsetuspannile. 6. Soovi korral puista kõige peale suhkru ja kaneeli segu. Küpseta 180 °C juures, kuni vormiroog on kuldpruun (kulub umbes 30 minutit, aga võib minna 20 minutit, kui sa tõstad temperatuuri 200 °C).

N o o r t e o m a a l g at u s l i k u d

projekt i d Valga linna 12-26aastastel noortel on võimalus alates 2015. aastast taotleda Valga Linnavalitsuse fondilt «Noorte omaalgatuslikud projektid» oma tegevuse või sündmuse tarbeks toetust.

nestumise nimel küsivad nad vajadusel täiendavat informatsiooni ja paluvad taotluses ilmnenud puudused parandada. 2017. aastal on toimunud Noorte

Ükski inimene ei saanud viga seda retsepti proovides! Tulemuseks Veider pirukas, aga sa võid usaldada oma lõhnameelt see pirukas maitseb väga hästi. Me olema avastanud, et eestlased armastavad suhkrut. Võib-olla tahad sa panna pirukasse vähem suhkrut (kui retseptis kirjas), sest meie jaoks oli saiavorm väga magus. Arvestades seda, et me kumbki ei ole köögis meistrid, saime selle saiavormi tegemisega hakkama (kõik ei olnud kogu aeg nii, nagu oleks võinud olla, aga lõpuks tuli see väga hea). Kui meie saime sellega hakkama, saada ka sina!

Selline peaks välja nägema serveeritud pirukas.

Mis saab järgmisel aastal?

omaalgatuse projektifondi toetusel viis sündmust: Heategevuslik jooks, Valga noorte mini-SERE kursus, Valga põhikooli õpilased Eesti Vabariigi heaks, Õpilasesinduste meeskonnatöö ja motivatsiooni koolitus ning Valga linnaorienteerumine. Lisaks laekus viimasele taotlusvoorule veel kaks toetuse taotlust.

Paljude hulgas on tekkinud küsimus: mis saab pärast valdade ühinemisi noorteprojektide taotlusvoorust? Taotlusvoor ei kao järgmisel aastal kuhugi, otse vastupidi. Lisaks Valga linna noortele on siis võimalik toetust küsida juba suuremal hulgal noortel – taotlusvoor laieneb tulevase Valga valla piiridesse.

Valga Linnaorienteerumine

Heategevuslik jooks

29. mail korraldas Valga Gümnaasiumi õpilane Valga linnaorienteerumise. Orienteerumise eesmärgiks oli tuua inimesed välja liikuma ning tutvuma Valga linnas tegutsevate noorteorganisatsioonidega. Projekti olid kaasatud Valga Keskraamatukogu, Valga Kultuuri-ja Huvialakeskus, Valga Avatud Noortekeskus, Kaitseliidu Valgamaa malev ja teised. Linnaorienteerumise parimaks osaks osutus see, et osaleda sai enda valitud meeskonnaga ning orienteeruda võis ka jalgrataste või rulluiskudega.

8. aprillil korraldasid kolm Valga linna spordihuvilist noort omaalgatusliku heategevusliku jooksu. Jooksu eesmärgiks oli tuua võimalikult palju inimesi värske õhu kätte ning innustada neid liikuma. Heategevuslikult jooksult kogutud osalustasud annetati Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi. Tänu noorte korraldatud sündmusele annetati lastefondile üle 200 €.

Autor: DEA MARGUS Fotod: VALGA GÜMNAASIUM 30. oktoobril 2015 võttis Valga Linnavolikogu vastu määruse «Noorte omaalgatuslike projektide toetamise kord». Selle alusel on võimalik 12–26 aastastest noortest koosneval grupil või noortega tegeleval mittetulundusühingul (taotlejad ja läbiviijad peavad olema noored) taotleda toetust. Toetuse taotlemine on lihtne. Selleks on vaja täita taotlusvorm, mis on kohandatud noorele taotlejale jõukohaseks. Taotlusi saab esitada Valga linnale neli korda aastas, viimase taotlusvooru tähtaeg oli 20. novembril. Kui üldiselt on projekti kirjutamine aeganõudev ja mahukas ettevõtmine, siis noortelprojektide kirjutamine on paindlikum. Peale projektitaotluse esitamist vaatab selle üle Valga Linnavalitsuse juures tegutsev spordi- ja noorsootöökomisjon. Puuduste märkamisel ei heida nad taotlus koheselt kõrvale, ettevõtmise õn-

Õpilasesinduste meeskonnatöö ja motivatsiooni koolitus 1. aprillil toimus Valga Gümnaasiumis kooli õpilasesinduse poolt korraldatud meeskonnatöö ja motivatsiooni koolitus Valga, Tõrva, Otepää Gümnaasiumi õpilasesinduse liikmetele. Koolituspäeva jooksul tulid teemadena käsitlusse õpilasesinduste hetkeseis, ideaalne õpilasesinduse liige ja juht, peamised murekohad ja olemasolevad võimalused, motivatsiooniallikad, rahastamisvõimalused ning maakonna koolide õpilasesinduste omavahelise koostöö parendamine ja edendamine. Lisaks teoreetilisele poolele harjutati meeskonnatunnetust läbi meeskonnamängude.

P e at o i m e ta j a veerg MARELI NIELSON / peatoimetaja

Appike! Kes on küll need inimesed, kes teavad peast igat jõululaulu, kaunistavad toa juba novembri keskel, tihkavad olenemata vanusest osta advendikalendri, kaunistavad maja erinevate jõuluasjadega, vaatavad ära peaaegu kõik jõulufilmid ning isegi omavad jõuluriietust – võin uhkusega öelda, et ka MINA olen üks neist jõulufanaatikutest, kelle jaoks detsember on imedekuu. Inimesed, kes mind hästi tunnevad, on teadlikud, et minu jaoks ei ole üldse probleem, kui jõuluasjad juba novembri alguses väljas on, vaid vastupidi. Armastan jõule. See on minu lemmiktähtpäev aastas. Ma isegi ei tea, kuidas minust jõulufanaatik sai. Mäletan endiselt, et väiksena ärkasin varakult üles, et igasuguseid jõulumultikaid vaadata, samal ajal piparkooke ja mandariine süües. Mida varem jõulude ajal üles tõusta, seda kauem saab ilu nautida. Kui novembrikuu lõpus hakkab «Üksinda kodus», siis perekond on juba teadlik, et ma vaatan kõik selle osad otsast lõpuni ära, mis sest, et tean neid peast. Samuti «Grinch», «Jääaja jõulud», «Shreki jõulud», «Inglite aeg» on ühed mu suurimad lemmikud. Kui need telekast tulevad, siis ma unustan kõik muu (siinkohal olgu tänatud järelvaatamine). Tartu kodus riputasin sel aastal sõbrannadega tehtud pallikestega jõulutuled lakke, kuulasin jõulumuusikat, põletasin jõululõhnalist Jammi küünalt ning sõin mandariine ja jõin kakaod juba novembri keskel. Minu eriline lemmikkoht Tartus on Tasku keskuse Rahva Raamat. Samal ajal, kui teised šoppavad, siis mina jalutan rahulikult seal ringi, kuulan jõulumuusikat ja loen raamatuid. Kes meist ei mäletaks lapsepõlvest mõnusat multifilmi «Petson ja Findus»? Kindlasti mahub minu jõulueelsetesse plaanidesse nimetatud multifilmi uue versiooni vaatamine. Rääkimata jõulutunde nautimisest. Novembri lõpust jõulude viimase päevani on minu õnneaeg. Ei tule üllatusena, et ümisen mõnd jõululaulu ning rõkkan iga jõuluteemalise asja peale «JÕUULUUUD!». Samuti tekitab rõõmujoovastuse perega koosolemine ning hea söögi söömine, ise samal ajal kuuse valguses istudes ja vaadates telekast mõnda kontserti. Tuleks ometi sel aastal ka valged jõulud! Rahulikku jõuluaega ja soojust südamesse!


Ameerikasse raamatuid

Ameerikas raamatute müümine – kõlab põnevalt, eks? Seda see ka on. Ettevõte Southwestern Advantage, kes seda programmi pakub, on tegutsenud juba 160 aastat. Autor: PAMELA PAUL Fotod: PAUL PODERAT JA ERAKOGU Töötatakse eramurajoonides, kus elavad lastega pered, käiakse ukselt-uksele ning müüakse hariduslikke raamatuid. Kuid milline on see töö täpsemalt ja mida see noortele pakub? Sellest räägib lähemalt Greete Poderat, kes on seda tööd teinud kaks suve ning planeerib juba ka oma kolmandat suve Ameerikas.

Kes ja kuidas sinna tööle saavad? Southwesterni suveprogramm on mõeldud eelkõige tudengitele. Programmi mõte on olla parim organisatsioon maailmas, aidates arendada noorte oskusi ja iseloomuomadusi, et nad saaksid edaspidises elus oma eesmärke saavutada. Seetõttu saavad müüma inimesed, kellel on mingi ambitsioon, kes tahavad oma elus kuskile jõuda, kes tahavad areneda. Müügioskus on see, mida me siin õpime, aga inimesel peab olema juba alguses mingi nägemus sellest, kuhu ta jõuda tahab.

Kui oluline on, et raamatuid müüma minev inimene oskaks inglise keelt? See tuleb kindlasti kasuks, aga meil on ka väga palju näiteid, kus inglise keele oskus ei ole suve edukuse mõttes määrav olnud. Meil on kindlad müügitekstid, mille me enne suve selgeks õpime ja mida me harjutame. Samuti õpime vastuväidetele vastamist. Nii et inglise keele oskus ei ole oluline ja kindlasti ei määra see inimese müügiedukust.

Mitu aastat järjest võib inimene raamatuid müümas käia? See programm ei ole kindlasti kõigi jaoks, aga ma arvan, et igaühel on sellest väga palju õppida. Mõned käivadki vaid

müüma?

ühe suve ja saavad selle kogemuse. Teised aga käivad kuni kümme aastat ning on sellest teinud karjääri. Need, kes on ettevõttes juba kaua olnud, on saanud müügijuhtideks, kes ise enam raamatuid ei müü, vaid juhivadki oma baase. Mina lähen müüma juba kolmandat suve, mis tähendab seda, et mul on võimalus olla ka teistele mentoriks, neid juhtida ja juhendada. Kuid jah, see kõik sõltub sellest, mida keegi programmist saada tahab.

läks katki, Jäi tänava äärde seisma ning läksin ja tegin jalgsi tööd edasi. Mõni pere laenas mulle päevaks ratast ja pärast tegelesin selle autoga. Eks selliseid asju tuleb ikka ette, mis takistavad, aga meie põhimõte on, et leiame alati lahenduse, kuidas tööd edasi teha. Ja kuigi mul oli auto pärast palju muretsemist, siis lõppude lõpuks tegin ma oma parima päeva just jalgsi. Minu mentaliteediks on, et kui ma ikka jalge peal püsin, siis ma lähen ja teen tööd. Takistuseks

minu mentaliteediks on, et kui ma ikka jalge peal püsin, siis ma lähen ja teen tööd.

Kuidas sina raamatuid müüma sattusid? Mina sattusin raamatuid müüma täiesti juhuslikult. Ma ei olnud sellest varem mitte midagi kuulnud ning mul ei olnud asjast mingit

on ka iseenda emotsioonid, mille tõttu vahepeal on vaja töö tegemiseks ennast veidi koguda ja alles siis edasi minna.

saad ka teistel aidata nende eesmärke saavutada. Kolmandat aastat minnes on mul juba võimalik juhendada ja õpetada teisi mentoreid olema hea juht. Kogu aeg on uus challenge (väljakutse – toim) ning on võimalus kuhugi kasvada. Hästi palju olen ka investeerimisega tegelenud ja selle kohta õppinud, mida paljud noored ei julge või neil pole endal pealehakkamist algust teha. Jaak Roosaar, kes on kirjutanud rikkaks saamise õpikuid ja on üks suuremaid investoreid Eestis, on samuti selle programmiga alustanud ja on hetkel üks baasijuhtidest.

Mida soovitaksid inimesele, kes läheb esimest korda raamatuid müüma? Kindlasti seda, et kui sa juba lähed, siis võta sellest maksimum. Ei tasu minna niisama «proovima» ning peab olema endale teadvustatud, miks sa seda teed, muidu on väga kerge alla anda. Soovitan kuulata seda, mida mentorid ütlevad, kuna nad on

Greete selleaastasel auhinnabanketil võidetud medalid.

eelarvamust. Mu enda mentor Tõnis tuli Pärnu Kolledžis – ma õpin seal – kooli peal minu juurde ja küsis, kas ma olen sellest varem kuulnud ning palus mu kontaktandmeid. Mingil hetkel ta lihtsalt helistas mulle ja kutsus kokkusaamisele. Siis ma tegin kogu kandideerimisprotsessi läbi, osutusin valituks ja nii ma sinna sattusingi. Praegu ma olen Tõnisele selle eest väga tänulik.

Kus te Ameerikas ööbite? See sõltub täiesti sellest, millised kellegi eelistused on. Tavaliselt elame kahe-kolmekesi, vahepeal isegi rohkemakesi. Mõned rendivad mitmepeale endale apartmendi (korteri – toim), aga mina olen elanud mõlematel aastatel host-peredega (võõrustajaperedega – toim). Esimesel aastal oli üks eakam pere, kellel oli viis last, kuid neist neli olid välja kolinud. Neil oli hästi suur ja uhke maja, kus oli 6 magamistuba ja 7 vannituba. Teisel

aastal elasin koos oma toakaaslasega ühe noorema pere juures, kus oli kaks väikest tüdrukut. Hästi lahe oli!

Milline näeb välja teie tööpäev? Alustame oma päeva hommikul kell 9. Vahepeal teeme ka väikese lõunapausi, mille pikkuse saame ise valida. Päevas kohtume umbes 50-60 perega, kellest 30le on meil tavaliselt eesmärk teha ka müügidemonstratsioon. Kuna palk sõltub meie müügitulemusest, valib igaüks ise, kui palju pingutab. Töötame kella 9ni õhtul.

Kirjelda oma esimest tööpäeva Ameerikas, millised emotsioonid sind valdasid? Kõige esimene tööpäev oli mul poolik. Esimesel suvel töötasin ma Idaho osariigis. Esimesel päeval käisime lin-

navalitsuses ning tegime seal endale töötamiseks tööloa. Ma alustasin umbes kella kolmest. Alguses oli väga suur hirm sees. Mänedžer saatis mu kindlasse suunda. Tükk aega võttis aega, et esimesele uksele koputada. Tulemus oli selline, et mitte kedagi polnud koduski, aga juba teises majas elas üks hästi lahe ema, kellel oli 3-4aastane poeg. Tutvustasin ilusasti ukse peal, kes ma olen ja mind lasti sisse. Esitasin kogu müügiteksti. Raamatuid nad ei ostnud, kuid ma sain neilt ratta, millega töötada. Esimesel päeval ma müüki ei teinud. Eks alguses oli ikka raske, kui inimesed ütlesid ei ja panid ukse kinni, aga ma siiski usaldasin oma mentorit ja seda, mida ta mulle ütles.

Milliseid raskuseid oled pidanud Ameerikas ületama? Kõige raskem on mitte võtta inimeste ei ütlemist isiklikult. Tegelikult ei ole asi selles, et sina neile ei meeldiks, vaid neil lihtsalt ei ole seda toodet vaja. Teisel suvel sadas palju vihma ka, mis tegi õues töötamise raskeks.

Aga kas on ette tulnud ka selliseid takistusi, mille tõttu sa ei ole saanud tööd teha?

Seiklushimulised tudengid Ameerikas õnne otsimas.

Teisel suvel ostsin ma Ameerikast auto, aga sellel oli käigukastiga probleeme. Siis oli küll selliseid hetki, kus mu auto

Raamatute müük aitab kaasa laste arengule.

Mida raamatute müümine lisaks teenimisele inimesele pakub? Teenida saab muidugi väga hästi, kui oled valmis pingutama. Aga milles ma olen hästi palju arenenud, on enda aja planeerimine, müügioskus ja enda mugavustsooni laiendamine. Kindlasti on arenenud ka minu inimestega suhtlemise oskus. Kusjuures varem arvasin ma, et suhtlen inimestega väga hästi, aga nüüd tean, et seda annab väga palju juurde õppida. Mu ambitsioonid on kindlasti suuremad, olen järjepidevam. Kui midagi alustan, siis selle ka lõpetan. Teisel aastal minnes on võimalik juba oma sõpru kaasa võtta, tänu millele õpib ka mentorlust. Saad kellelegi olla eeskujuks, kedagi õpetada ja ette valmistada. See õpetab tõesti väga palju, kui

seda varem teinud ja teavad, kuidas see töötab. Tasub teha head ettevalmistust, et mitte tagasi tulles kahetseda. Kui hiljem kahetsed, et oleks võinud midagi teisiti teha, siis oleks on ju selles mõttes sama mis poleks. Paljud võtavad Southwesterni programmi suveprogrammina, kuid tegelikult on see aasta läbi kestev protsess. Lisaks raamatute müümisele toimub seal ka palju muid üritusi. Peale suve toimub näiteks auhinnabankett, kuhu kutsutakse kõik suve lõpetanud koos vanematega ning jagatakse igasuguseid auhindu. Lisaks toimuvad Southwesterni talvepäevad, erinevad seminarid. Lisaks võidavad kõik, kes teevad müügiedukuse poolest üle keskmise suve, reisi Tenerifele. See programm on lisaks teenimisele väga hea võimalus tudengitele iseenda arendamiseks, uute tutvuste loomiseks ja headele eesmärkidele kaasa aitamiseks.


Väikelinnast suurlinna Raha tasub minekuks koguda

Me elame ajas, kus on võimalik reisida peaaegu igale poole üle maailma. On võimalik minna välismaale nii puhkama, õppima kui ka tööd tegema. Ariel (keskel) Lõuna-Koreas Geumjeongsani mäe otsas koos teiste vabatahtlikega.

Autor: CATLIN SAAR Foto: ARIEL GENRIHOV Valga neiu Ariel Genrihov on viimase kahe aasta jooksul seda võimalust igati ära kasutanud. 2016. aastal oli tütarlaps Inglismaal lapsehoidja ning käesoleval aastal otsustas ta Lõuna-Koreasse Busani vabatahtlikuks minna. Otsus Lõuna-Koreasse minna tulenes veidi sellest, et ülikooli sisseastumiskatsetel ei tulnud soovitud tulemust. Huvitatust sihtkoha valikul lisas riigi keel ja kultuur, mis on neiule juba mõnda aega huvi pakkunud. «Ma mõtlesin, et kuna mul tuleb teine vaba aasta pärast gümnaasiumi, siis ei tahaks niisama Eestisse jää-

kasutan seda vaba aastat kui võimalust avastada uut kultuuri! da , sõnas neiu ning lisas: «Kindlasti tahtsin ma Aasiasse minna ja kuna viimati olen ma kuulanud palju Lõuna-Korea muusikat ning vaadanud erinevaid draamasid, siis Lõuna-Korea tundus just see õige valik.» Peale selle õppis neiu eelmisel aastal Inglismaal olles töö kõrval ka korea keelt.

Vabatahtlikuks saada on imelihtne Genrihovi sõnul polnud teekond vabatahtliku tööni Lõuna-Koreasse sugugi keeruline: «Ma otsisin Workaway koduleheküljelt endale sobiva kuulutuse sobivas riigis ning seejärel lihtsalt kirjutasin neile.» Pärast seda oli ta kirjavahetuses ühe vabatahtliku programmi organiseerijaga, kellega räägiti tööst üleüldiselt ja kuna mõlemad osapooled olid huvitatud, siis oli veel tarvis vaid lennupiletid osta. «Pidin temaga lihtsalt inglise keeles suhtlema, näitamaks oma inglise keele taset. Otseselt mingit intervjuud küll ei olnud.» Selleks, et Lõuna-Koreasse näiteks üheks aastaks tööle

S A k s a m a a l Ta n t s u g a top 8 hulk a Oktoobrikuu algul toimus Saksamaal tantsuvõistlus European Buck Session (EBS), kus osales JJ-Street tantsukooli treener Mari Venski koos oma õpilastega. Valgas krump treeninguid juhendav Markus Tõnissaar pääses võistlusel Top 8 parima hulka. Autor: ERIKA KESVATERA Foto: EVA VIHTOL Krump on üks uuemaid tänavatantsustiile, mis sündis 1990 ndatel USAs. Noortele, kes alustasid krumpiga, tähendas tants võimalust põgeneda gängi elust ja vabastada viha, agressiooni ning pettumust positiivsel moel, mitte vägivaldselt. JJ-Street tantsukooli tantsijad koolitasid ennast EBSil rahvusvaheliste tippude, sealhulgas krump tantsustiili loojate Tight Eyezi ning Mijo käe all. Markus Tõnissaarel jagus klasside kohta üksnes kiidusõnu: «Info oli nii väärtuslik, et selle eest oleksin olnud nõus maksma ka kõrgemat hinda.» «Kõige enam jäi meelde

tupidavustreeningud. Saksamaa reisi meeldejäävaim hetk oli Venskile see, kui nad koos Eesti tantsijatega kuulsid, et JJ-Street tantsukooli õpilane Markus Tõnissaar on pääsenud edasi 8 parima hulka. Rõõm oli sellevõrra suurem, et võistlejate tase oli väga tu-

minna, on vaja tööviisat. Kuid kuna tegemist on vabatahtliku tööga, siis ajaliselt kui ka rahaliselt ei oleks see paberimajandus tööandjale kasulik olnud, seega otsustas Ariel, et läheb ainult kolmeks kuuks. «Eesti passiga saab minna Lõuna-Koreasse kolmeks kuuks viisata. Pärast kolme kuud tulen Eestisse tagasi, töötan siin kolm kuud ja siis saan kolmeks kuuks uuesti tagasi minna», seletas ta. «Minu vabatahtliku töö ülesandeks on rääkida Korea õpilastega inglise keeles, et nemad saaksid keelt praktiseerida», sõnas neiu. Tööd peab ta tegema neli tundi päevas ja niimoodi kuus päeva nädalas. Ka suhtlemine teiste inimestega väljaspool tööaega toimub inglise keeles. gev. Mari Venskil oli hea meel uudist kuulda, sest ta teadis, kui palju on selle eesmärgi nimel vaeva nähtud. «Ma sain kinnituse põhimõttele, et järjepidev töö viib võidule.» EBSil osalemine võttis kõik tantsijad sõnatuks: «Selle sündmuse energia oli nii suur, et seda on väga raske sõnadesse panna. Seda tuleb ise kogeda ja seal kohal olla,» tu-

krump tantsustiili ühe looja, Tight Eyezi koolitused. Nimelt info, mida me sealt saime, pani meid kõiki tantsu teistmoodi suhtuma ning arusaam antud stiilist muutus täielikult,» tõdes Venski õpilane Karl Maasen.

Võistluseks valmistuti aasta aega ette Maailmas on ainult kaks suurt krump tantsustiili meistrivõistlust ja EBS on üks nendest. Tugevat konkurentsi pakkusid võistlusel osalejad Koreast, Jaapanist, USAst, Venemaalt ja Prantsusmaalt. Tiheda konkurentsi tõttu treenis Tõnissaar võistluseks järjepidevalt ja seda iga päev. Mari Venski koostas õpilastele aastase treeningkava, mille juurde kuulusid lisaks tantsulisele osale ka vas-

JJ-Street Krumperid Saksamaal.

Vabatahtliku töö eest saab võõrsil olles tasuta majutuse ning mõned põhilised toiduained, näiteks kartulit, riisi, porgandit ja sibulat. Lennupiletid ning taskuraha peab endale ise muretsema. «Lennupiletid edasi-tagasi läksid maksma 500 eurot ning taskurahaks kogusin kolme kuu jaoks 1000 eurot. Esimesel nädalal kulutasin 200 eurot ära, aga siis hakkasin raamatupidamist tegema ning jagasin ülejäänud raha iga nädala peale niimoodi ära, et lubasin endal nädalas vaid 90 eurot kulutada.»

Ka Eestis võiks nii olla Kõige suuremaks kultuurišokiks oli Arieli jaoks see, et paljud asutused, näiteks poed ja pubid, on väga pikalt avatud. Lisaks on seal veel kõik väga värviline. «Majad on erinevaid plakateid, kuulutusi ja tulukesi täis. Tänavad näevad õhtuti nii elavad välja – see on väga ilus.» Neiule meeldib väga tänavatoidukultuur, mis on seal populaarne, ning tema sõnul võiks samamoodi ka Eestis olla. «Samuti võiks Eestis olla väikeseid nurgapoode, mis on 24 tundi avatud ning kust saab osta nii toitu kui ka näiteks sokke ja aluspesu.» letas kogemust meelde Tõnissaar.

Krumpi saab õppida nüüd ka Valgas Sellest sügisest õpetab Markus Tõnissaar krump tantsustiili Valga linnas. Noormees tahab värskelt õpitud teadmisi jagada ka Valga õpilastega. «Plaanis on minna krump tantsijatega European

Kogemused rikastavad «Mind võeti siin väga hästi vastu. Üldiselt ongi inimesed siin väga sõbralikud ja muidugi ka viisakad – nooremad kohtlevad endast vanemaid inimesi väga suure austusega,» ütles Ariel. Küsides, kas kohalikul rahval on eestlastest ka mingi arvamus tekkinud, jääb neiu vaid hetkeks mõtlikuks ning sõnab, et üldiselt ei ole. «Nad lihtsalt arvavad, et eestlased on ilusad.» Arielil löövad silmad särama rääkides sellest, mis kogemusi ta seal paari kuu jooksul on saanud. «See kogemus on mulle nii palju häid mälestusi ja sõpru üle maailma andnud. Ma olen saanud siin nii palju ringi reisida ja kohaliku kultuuriga tutvuda. Lisaks sellele tunnen, et olen saanud paremaks suhtlejaks, kuna mu töö on inimestega suhelda.» Ainsaks miinuseks Arieli sõnul on vähene eesti keele praktika ning temaga vesteldes oli ka aru saada, et eesti keelele ümber lülituda ei olegi nii lihtne, kui oled mitu kuud võõrkeeles rääkinud. «Ma tõesti soovitan kindlasti kõigil, kel vähegi võimalik, midagi sellist proovida, sest see annab väga hea kogemuse kogu eluks!» Buck Sessioni eelvoorudesse teistesse riikidesse, et uued õpilased näeksid tegelikult, mida see endast kujutab,» sõnas Tõnissaar. Krump treeningutega saab liituda kolmapäeviti ja reedeti Valgas. Täpsema tunniplaani kohta saab infot JJStreet tantsukooli kodulehelt aadressil ww.jjstreet.ee.


Kõike on liiga palju! Uuenev maailm ja aina juurde toodetavad tooted. Paarikümne aasta tagusega võrreldes ei pea vähemalt Euroopas elades millestki puudust tundma. Toit, riided, tehnika, elektroonikavahendid – kõike on palju ja meeletutes kogustes, ei oskaks ilma nendeta enam eladagi. Autor: MARELI NIELSON Illustratsioon: KERTU REVA Toit – nii naljakas, kuid tõsi, on see, et kui poodides toidukuupäev kukub, siis heal juhul annetatakse see Toidupangale või lihtsalt visatakse prügikasti. See on oletatav kuupäev ning kui paar päeva on üle läinud, siis me ei sure ära. Olgu õnnistatud poed, kus kuupäeva lõppedes müüakse tooteid poole odavamalt ja proovitakse nendest inimlikult vabaks saades väiksemat tulu. Poes olles tundub, et võiksin kasvõi terve mammuti ära süüa ning kõik tundub riiulite vahel palju isuäratavam, kui kodus. Inimesel kulub suur osa palgast toidu peale ning kahjuks ei puudu hiljem ka see, et oleme sunnitud midagi ära viskama. Kindlasti oleme kuulnud öeldut, et «mustanahalised Aafrikas nälgivad», aga anna olla, see, et mina seda praegu ära ei söö, ei tähenda, et ma saaksin seda toitu toimetada postipakiga Aafrikasse. Riided – tunnistan ausalt, et mul

luuletus:

D dog

Autor: D DOG Õues paistab suur kuu Jõulupuu on suur puu Kohe kõlab laste laulusuu Nüüd murra mingi luu Ning lehm tegi laudas muu

on väga palju riideid ja jalanõusid. Juba kleite on mul ainuüksi 40, kuid kannan tegelikult neid vaid erilistel puhkudel. Jalanõusid on mul erinevaid - massiivseid, musti, kontsaga, kontsata, talve, suve, kevad-sügis jalatsid, mugavad, lihtsalt ilu pärast. Poes oste tehes ema küsib, et kas mul on neid vaja? Mina vastan ikka jah – ma kannan neid! Paraku on reaalsus selline, et kui mulle hakkab mingi jalatsipaar eriliselt meeldima, siis ma valin kogu ülejäänud riietuse jalanõude järgi. Kingapaare ei julge kokku lugedagi, kuid õnneks suurem osa pärineb second-hand’ist. Elektroonikat leidub kodudes palju - alustades külmkapist, lõpetades sirgendajaga. Naljakas on mõelda, et rabame tööd, et osta endale mingi vidin. Mõtlen, et milline tunne valdab mind kui midagi ostan? Tundeid on kahesugused – kas süümepiin või õnnejoovastus. Domineerivamaks tundeks on tavaliselt

õnnejoovastus, sest kuna mul on just täpselt seda asja vaja ning ma kujutan ennast juba seda kandmas/söömas/ kasutamas. Kui uhkelt ma asetan enda valitud kaubad poeletile, et ikka kõik näeksid - olen suutnud midagi väga erilist leida. See hetk, kui käib kassalindi hääl ning toode pannakse kilekotti, joovastav tunne saadab poe uksest välja. Koju jõudes proovid koheselt kõike ostetut selga ja paned õigesse kohta või siis poest tulles jääb ost koridori pingi peale. Kuid kui mõelda täiesti teisest valdkonnast, siis meid igapäevaselt väsitab liigne informatsioon, mida sotsiaalmeedias ja ajalehtedes leiame. Väga tore on vahepeal meelelahutuslikult lugeda, et kes Eesti kuulsustest kokku sobiksid ja miks või kes kolis koos oma kassiga teisse majja – kuid mingi hetk tekib, kus leiame, et kõik, mida loeme on täielik mõttetus. Veel utoopilisemalt mõeldes rohkusest, on ühel mu sõbrannal näiteks D-vitamiini üleküllus. Iga inimene saab omamoodi aru paljususest , kuid peaksime mõtlema, et kas ja kuhu edasi triivime üleliigsete asjadega.

s e n i l p u Pick Autor: CÄROL TUTK • «Sa oled nii hot, kas oli valus ka kui põrgust roomasid?» • «Ka sa oled kaamera? Sest iga kord, kui ma sind vaatan, siis ma naeratan.» • «Do you know what material my shirt is made of? – Boyfriend material.» • «Kas Su isa on austronaut, et ta tõi tähed taevast alla ning pani Sinu silmadesse?» • «Sa oled aku plussklemm ja mina miinusklemm ning me tõmbume.»

• «Mul hakkas miskipärast nii kuum, kui ma Sinu kõrvale istusin.» • «Sa oled nagu päike, paned mind särama. Mitte, et ma muidu ei säraks, aga kuidagi rohkem.» • «Kui ma su silmadesse vaatasin, siis tahtsin küsida kaarti, sest ma olin sinna eksinud.» • «Kas ma võin Sind koju saata? Ema ütles mulle alati, et järgne oma unistustele.» • «Kas su vanemad on karbid, et sa selline särav pärl oled?»

H O R O S KO O P

Allikas: WWW.HOROSCOPE.COM

Jäär

Kaljukits

Oodata on edu, kiitust ja rõõmu! Tegemist on ajajärguga, kui on oodata kokkupuutumist arveldamiste, töötamise ja enesetäiendamisega, milleks tuleb sul endal reeglid seada.

Tunnetad elu aastal 2018 rohkem ja see näib Sulle meeldivat. Selge perspektiiv muudab Sinu eesmärkide ja unistuste saavutamise palju lihtsamaks.

Skorpion Sa oled võimas inimene ja loodusjõud 2018. aastal! Aasta algab Sinu planeediga Marss. Kui Sul on tegevusplaan, siis ei takista miski ega keegi selle aeglustumist.

Kaksikud Teretulemast meeletusse aastasse 2018! Sul avaneb võimalus ühendada rohkem inimesi ja osaleda uutes olukordades nagu ei kunagi varem. See on ka aasta, kui alustad paljude uute projektidega ja hakkad uurima uusi võimalusi elus.

Neitsi Aasta on täis intensiivseid tõuse ja mõõnasid. Kõige paremad tulemused saavad teoks, kui ära kasutada tõusud. Kui oskad neid ära kasutada, on Sinu toimetulek olukordadega kõige soosivamas seisus.

Kaalud Aasta 2018 püüab Sinu tähelepanu! Ole valmis inimeste jaoks, kes nõuavad tähelepanu ja juhivad Sind. Lase ennast juhtida loomulikkusel, lõõgastu ja naudi tähelepanu.

Vähk Aasta 2018 on Sinu jaoks kui avatud raamat! Sul on juurdepääs kõigele, mida tähed Sulle pakuvad. Kui see on töö, perekond, rahaasjad, armastus või midagi muud, siis on planeedid need, mis on valmis Sulle tuge pakkuma.

Sõnn Sellel aastal rockid sa täiega! Sinu valitsev planeet Veenus on kõige paremini ühendatud ja võimsamaid jõude taevas. Tegemist on üllatusi täis aastaga.

Jaapani mõistatus Jaapani mõistatus on peitepildimõistatus, kus pilt «ilmutatakse» välja pildi kohale ja pildist vasakule paigutatud numbrite abil. Numbrid annavad teada, mitu ruutu vastavas reas tuleb mustaks värvida. Kui ühes reas on antud kaks arvu mustade ruutude täitmise kohta, siis jääb nende vahele tühi ruut.

1

1 1

4 1 3 1 3 1 1 1 2 2 3 2 2

9 3 2 6 2 1 1 2 2 2 10

1 1 1 1

2 1 2 5 1 3 2 1 4 1 2 3 2

6 2 1 2 2 1 1 1 1 3 2 2 1 1 2 4 1 1 2

5 2 1 3 4 1 3 5 11

Näidis Autor: PILLE-RIIN VESSIN

1 1 1 1 1 1

Ambur Sisened aastasse 2018, mis liigub Sinu jaoks suurel kiirusel. Kiirenda sealt edasi! Sinu planeet Jupiter on võimas ja ambitsioonikas ning hoiab Sind täiesti löögivalmis suunal, mis viib ka Sind edasi.

Veevalaja Aasta 2018 on täis muudatusi! Veevalaja muudavad, ette tulevad muudatused, mõjukamaks ja tähtsamaks. Võimalik, et Sa ei võta alati ennast tõsiselt, kuid soovitus: palun võta seda, mida Sa teed tõsiselt, ning näed edusamme ja edu juba sellel aastal.

Kalad Aasta 2018 on täis rasket tööd! Kalade jaoks töötavad tähed kõvasti. Uuel aastal, kui kuu on Marsis, Jupiteris või Neptunis, mis kõik on veemärgid, on Sul huvi kogeda teravaid teadmisi. Usalda oma intuitsiooni.

Lõvi Aasta 2018 põhineb energial, väljakutsetel ja saab alguse millelegi suurele ja pikeajalisemale. Sind ootab ees kuldne aasta! Tegemist on aastaga, kui Sinu ellu on tulemas tegemised ja ettevõtmised, millel on pikemaajalised tagajärjed.

1 1 1 1 1 1 1 5 1 1 9 1 1 5 0 1 1 1 9 4 1 1 1 4 1 1 1 4

4 1 1 1 4 1 1 1 4

1 2 2 1 2 1 1 1 4 3 2 1 2 1 1 3 2 1 4 3 8 3 2 2 1 1 1 2 4 4 7 3 2 2 2 3 5 4 2 2 1 1 2 5 2 1 3 1 1 1 1 2 2 1 1 5 4 1 3 2 2

1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 9 1 1 5 0 . 4 4 . . . . 1 1 . . . . 1 1 . . . . 1 1 . 4 4 . . . 1 1 . . . 1 1 . . . 1 1 . 4 4

1 3 1 2 1 1

1 1 5 1 1 1 1 1 9

. . .

. . .

. . .

. . .

. . .

3 2 2 2 2 5 1 1 2 4

Profile for Valgamaa noorteleht Tankla

Noorteleht Tankla nr27  

Jõuluvärvides Tankla noorteleht on ilmunud. Soovime teile ilusat rahulikku jõuluaega!

Noorteleht Tankla nr27  

Jõuluvärvides Tankla noorteleht on ilmunud. Soovime teile ilusat rahulikku jõuluaega!

Advertisement