Issuu on Google+

Heade mõtete ja ideede jagaja

Valgamaa noorteleht nr 4(13)

WWW.TANKLA.NET

MTÜ Kungla peamiseks eesmärgiks on arendada teatritegevust Valga linnas omanäolisel moel ning tuua igal aastal lavale vähemalt üks muusikaline etendus. Proove tehti sel hooajal Valga põhikooli aulas, ehk saalis, kus Kungla oma tegevust üheksa aastat tagasi alustas.

Detsember 2013 a toimetus rtelehe Tankl Valgamaa noo adeks evateks püh soovib lähen

Valga teatril

surra ei lasta

MERLIKA HÜDSI merlika@tankla.net

Uurisin Anna-Marija Sljusartšukilt, Monika Murult ja Tauri Pailt nende tegevuse kohta Kunglas, tulevikuplaane ja lahedaid mälestusi teatritrupist. Kohtudes nende kolme toreda noorega, sain aru, et nad tegelevad enda jaoks õige hobiga. Rääkides Kunglast, läksid neil silmad särama ja nad lausa pakatasid rõõmust. Põhjuseid, miks Anna-Marija liitus näitetrupiga alles eelmisel hooajal, on mitmeid. «Alguses olin ma liiga noor. Kui aga tuli õige aeg kätte, magasin maha selle esimese pühapäeva. Ja siis ma mõtlesin, et Anastasia hooaega maha magada ei saa. Juba suvel kirjutasin Siirile ning suurelt meeldetuletuse ka päevikusse,» sõnas Anna-Marija naerdes. Tauri on liige olnud juba seitse aastat ning tema tegevus sai alguse kümnendast klassist. Ta läks laulukoori ja tol aastal tehti muusikal kooriga koos. Kuna poisse just palju polnud siis anti Taurile kohe roll ja tal tuli see hästi välja. Enda arvates ta laulda ei osanud ja ise ei oleks ta Kunglaga liitunud. «Mulle hakkas kõik väga meeldima, seltskond oli lahe ja näidelda tore,» meenutab noormees seitsme aasta taguseid mälestusi.

Tõsiseks jäämine on raske katsumus Anna-Marija ja Monika meenutasid hetke, kui Anastasias oli traagiline ja põnev hetk, kus pidi pinge kasvama. Kui nad aga Võrus esinesid, siis üks nende põhivaa-

7. detsembril tuli MTÜ Kungla lavale Stephne Schwartzi muusikaliga «Nõiutud».

tajatest ütles, et oi, see ongi ju päris Anastasia. «Me lihtsalt hakkasime Sirliga naerma. Ja sellest etendusest alates, me iga kord naersime selle koha peal,» itsitasid neiud ka nüüd. Tihtipeale on noored pidanud improviseerima ning alatasa unustatakse väga tähtsad ja tähenduslikud asjad lava taha. «Anastasias pidi Tauri lavale tulles võtma kaasa tähendusrikka mängutoosi. Tuli Tauri lavale ja mis maha jäi? Muidugi mängutoos. Sellistel hetkedel lihtsalt peab midagi kiirelt välja mõtlema,» muigas Anna-Marija. Sel aastal etendati muusikali «Nõiutud», mis on emotsionaalne ja müstikasse kalduv lugu roheli-

Menukas esietendus Valgas

info Muusikalitrupi koosseis on igas etenduses erinev. Selleks, et truppi pääseda tuleb tulla hooaja esimesse proovi, mis toimub septembri esimesel pühapäeval. Sellest hetkest on põnevate proovidega täidetud kõik pühapäevad septembrist detsembrini ning jaanuarist aprillini. Garanteeritud on kümmekond meeleolukat ja seiklusterohket laupäevast esinemist . Allikas: kunglamuusikalid.ee

se nahaga tüdrukust, kellel on kaasasündinud üleloomulikud jõud või omab ta lihtsalt annet nõiaraamatuga ümberkäimises. Juttu tuleb ka sõprusest, unistuste täitumisest ja mitte täitumisest ning muidugi ka armastusest. Sel aastal olid lavastajateks

Siiri Põldsaar ja Tauri Pai, tantsuliseks juhiks Maarika Eespere. Juba suvel toimusid peategelaste Hardo Adamsoni, Sirli Pippari ja Deivi Kiviga esimesed proovid. Selle kõige teeb eriliseks veel see, et laulud tõlgiti ise ja kostüümid õmmeldi oma kätega.

Lihtne projektori alus tõi riikliku tunnustuse ÜLLA TAMM ylla@tankla.net

Iga aasta esitatakse õpilasleiutajate riiklikule konkursile sadu leiutisi, nii ka sel korral. Laekus 626 põnevat leiutist, mis aitavad kergendada igapäevaelu probleeme ja muudavad meie tegemisi kergemaks. Vaatamata sellele, et võistlus oli tihe, suutis Tõrva noormees Tauno Palanen tunnustuse saada oma ehitatud projektori alusega. Tauno õpib Tõrva gümnaasiumi 8. klassis ning lisaks ehitamise huvile on ta klassijuhataja Liia Ortuse sõnul väga abivalmis ja ettevõtlik noormees. «Suvel käis Tauno pea iga nädal koolipargis abiks,» tõi Ortus esile. Klassikaaslaste sõnul on Tauno tagasihoidlik ning vaikne, kuid vahel suudab ta

oma geniaalsusega üllatada ning seda seekordki – neile tuli imestusena, et Tauno osales leiutajate konkurssil ja pälvis seal tunnustuse. «Temas on palju andeid varjus,» sõnab klassiõde Teele Mekk. Idee aluse tegemiseks tuli juba 7. klassis, kui tööõpetuse õpetaja selle välja käis. «Alguses oli raske, aga õpetaja andis mõõdud ette ning siis ma lõikasin ja puurisin nende järgi,» sõnab Tauno töötegemise keerukusest. Kuna ta tegi projektori alust tunni ajal, käisid klassivennad vahel uudistamas, kuid ei hakanud rohkem uurima, sest koolis võivad õpilased meisterdada, mida soovivad. Projektori alused, mida sai tehtud kaks – üks konkursile ning teine õpetajatele, on koolis juba kasutust leidnud. See näi-

olen üleni higine. Mul on hea meel, et me pidasime vastu. See on ju pikk etendus, lapsed on noored ja lõpuni vastu pidada see oli tõeline katsumus!» sõnas uhkelt tubli juhendaja. Ise ta aga sellist keerulist vaatemängu ei oleks julgenud võtta. «See oli Deivi Kivi valik, ta väga tahtis seda etendust. Kauples pikka aega ja siis me seedisime seda mõtet. Ja tõesti, see on nii värvikas ja võimas ning muidugi oli seda lahe teha.» Kõigele lisaks oli ta rahul ka rahvaga. «Nii sooja ja head publikut ei leia kuskilt mujalt, kui Valgast. Ja kui nüüd hästi läheb, siis ehk hooaja lõpuetendus toimub samas kohas, kus esietenduski,» sõnas Siiri.

Minifirmat saatis edu

Alus on lihtsa ülesehitusega, kuid praeguseks palju kasutust leidnud.

MARGO METSOJA

tab seda, et leiutis oli vajalik. Kui senini kasutati raamatuid, siis spetsiaalne alus, mille kõrgust

Laupäeval, 7. detsembril, toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses MTÜ Kungla muusikali esietendus. Saal oli rahvast täis ning negatiivset tagasisidet kuulda polnud. Uurides pealtvaatajatelt, mis jäi eriti silma, siis öeldi ühest suust, et nii laulud, lauluhääled kui ka kostüümid. Väga rahule jäid ka esinejad ise. «Vahepeal oli nii raske ja enam ei jõudnud ning olin lava taga pikali maas. See muusikal vajas tõelist pingutust, mis nüüd sai tehtud ja veel väga hästi!» sõnas rahulolevalt Keit Mariet Jürgens. Juhendaja Siiri Põldsaare sõnul oli etendus täis üllatusi ja rasket tööd. «Emotsioonid on laes,

TIMO ARBEITER

saab vajadusel sättida, on kergendanud igapäevaseid tegemisi märgatavalt.

6.-7. detsembril toimus Pärnumaal õpilasfirmade laat «Pärnumaa Jõulud ’13». Üritus toimus Port-Artur 2 ning seal osales ligi 60 õpilas- ja minifirmat. Päev ennem toimus seminar «Kuidas homme edukalt müüa?» TÜ Pärnu kolledžis ja ettevõtlike noorte õhtu «Kes on minu konkurent?» Pärnu Muuseumis. Sel üritusel osalesid Lüllemäe minifirma Käbilased (Anna-Liisa Hannus, Kristiin Roopalu, Liisa-Maria Ansi, Keijo-Kim Taal, Helis Kann, Robin Kõvask), kes teevad jõuluajal männikäbidest kuuseehteid. Samuti Harglas tegutsev minifirma Ürask

(Martin Kroon, Kalev Kaldmaa, Reelika Raudsepp), kes toodavad vanadest võtmetest riidenagisid. Tunnustati parimaid müüjaid, müügikohtade kujundajaid, uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning anti välja ka eripreemiad. Hindamine toimus kahes astmes: põhikooli minifirma ja gümnaasiumi õpilasfirma. Just Hargla noori tunnustati parima müügikoha kujundamise preemiaga. Projekt on rahastatud LEADER-meetmest «Huviringid Taheva-Karula piirkonna noortele» ehk majandusring Hargla koolis ja Lüllemäe põhikoolis. (tankla.net)


2

Arvamus

Jõuluhõng südames Taaskord on lähenemas pühade aeg. Loodus kattub valge lumekihiga ning laste silmist vaatab igal hetkel vastu erutus, sest ega aasta läbi ole lähedal aeg, mil jõuluvana kas kingi toob või sussi sisse söetüki poetab. Ka täiskasvanud on rõõmsameelsemad ning alatihti leplikumad. Jõulud on see pisike abitegur, mis aitab kõigil mõista, et maailmas on ka nõrgemaid, keda tuleks toetada. Üritatakse keskenduda parimale ning olla enda suurepäraseim versioon. Palju tegeletakse heategevuse ja vabatahtliku tööga, tahetakse anda endast kõik, et maailm oleks kasvõi veidikenegi parem koht. Selle rahmimise ja suurte püüdlustega ei tohiks aga ära unustada ennast, enda sõpru ja hobisid, sest need on need, mis annavad meile isikupära ning motivatsiooni kõigega jätkamiseks. Lisaks jõulusoojusele on kätte jõudnud ka öise pimeduse aeg. Tänu sellele, et õues läheb juba nõnda vara hämaraks on linnas ringi käies näha imehästi vaateakendelt vastu vaatamas oma peegeldust. Peegeldus, mida seal näeme on küll füüsiline, kuid hoopis paremini on praegusel ajal tajutav lähedaste hingest tulevat soojuse peegeldust. Seda on näha nende silmis, naeratuses, üldse üldises hoiakus ja muidugi on kuulda ka nende hääles, sõnades. Nagu ütles ka raamatu «Väike prints» autor Antoine de Saint-Exupéry, siis olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu. Nüüd on aeg, mil see nähtamatu saab ilmsiks, tuleb lihtsalt osata vaadata südame, mitte silmadega. Soovitame Sulle, armas lugeja, vaadata enda sisse ja mõelda, mis on elus oluline, mida tuleks väärtustada ning kes on need, kes tõeliselt väärivad igapäevaselt su kõrval sammumist. Muuda oma elu selliseks, et Sa ei peaks aastate pärast tagasi vaadates kahetsema mitte üht otsust, mitte üht tüli, sõpra, koolist puudumist, õppimata jätmist või mõnikord ka isegi õppimist. Muuda oma elu selliseks nagu Sina tahad, sest ainult Sa ise ja mitte keegi teine ei saa Su saatust muuta. Ja pea alati meeles - Sinu elu on Su enda kätetöö! Valgamaa noortelehe Tankla toimetus soovib Sulle imepärast pühadeaega. Et kõik su soovid täituksid ja uus aasta tervitaks Sind suurte ja edukate kordaminekutega!

u l i a a m a g l Va

tunnet. Jõudes Valgamaale, koju keset loodust, pahvatan energiast, tunnen sära oma silmis, rahulolu. Õhku ahmides tunnen värsket lõhna, kõrvu köidab linnulaul ja puude kohin, saan joosta mööda põlde ja karjuda nii valjult kui tahan, laskmata end teistest häirida ja tundmata häbi. Saan elada elu keset värve. Keegi ei pööra tähelepanu sellele, miline parasjagu välja näen, me kõik oleme võrdsed. See, et minu elu on möödunud maal, väikeses külas Pajus, pole takistanud olemast mul mina ise. Tahan võimalikult palju kogeda. See on minu elu ja ma teen selle nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks kui tahan, suudan ja julgen. Püüan ära kasutada kõik võimalused, mida elu Valgamaal pakub. Just see, et meie kodukohas on palju võimalusi, milles end rakendada, toobki nii palju positiivsust. Ausalt öeldes ei kujutanud ma isegi ette, et tänaseks võin olla nii ettevõtlik, tähtis ja hulga kogemustega. Ma ei osanud arvatagi, et minus on peidus niivõrd palju andeid ja et kunagi räägin uhkusega oma pisikesest kodupaigast, mis asub Läti piiri ääres, ning avameelselt enese tugevatest ja nõrkadest külgedest ja saavutustest. Rohkem eneseusku ja toetust lähedastelt ning kõik näib võimalik. Tuleb ainult ennast leida, kodukoha elus kaasa rääkida ning teada, mida ise tahad. Eeliseks selles maakonnas elamisele on see, et saadakse end täielikult soovitule rakendada ja tunda rõõmu oma ülesannetest. Motiveeritus on see, mis annab tahtmist ja jaksu edasi tegutsemiseks ning mitte valmistada pettumust teistele kaaskolleegidele. Siin, Valgamaal, tunnen end motiveerituna. Tunnen rõõmu, et meil on sellised võimalused ja sellised inimesed. Hoida ja säilitada seda, mis kord loodud, on väärt tegu. Tunnen uhkust selle üle, et olen pärit Valgamaalt ja üks nende heade ja tublide seast. Maailmas on palju toredaid paiku, kuid üks neist on siiski üle kõige – kodukoht. Nõustun täielikult noorsootöötaja Karin Salloki öelduga, et Valgamaal on sellised noored, kes tulevad absoluutselt kõigega kaasa. Nendega võib lausa luurele minna!

Tööpuudus? Vähe poode? Kehv transpordiliiklus? Passiivsus? Enamik näeb seda, kuid selleks, et midagi ette võtta, otsitakse paremat elu- või töökohta teises maakonnas või riigis. EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Me tahame muudkui rohkem ja rohkem, mõtlemata sellele, et mõnes riigis ei pruugi seda vähestki olla. Meie, eestlased kipume olema ahned. Märksa tähtsam materiaalsest küljest on perekond, kodu, tervis, sõbrad ja ühised väärtused – kui sul on iga päev kuhugi minna, kui keegi ootab, hoolib ja on olemas, ulatab abikäe ning muretseb. See, et ollakse kellelegi tähtis ja vajalik, teeb südame soojaks ning just seda oma kodukandist enim otsitaksegi. Vähemalt mina otsin. Mis aga peitub iga inimese kodukohas? Tuleb vaeva näha, otsida, leida ja üllatuda. Ühes pisikeses, piirilt Aafrika mandriga sarnases maakonnas, Valgamaal, mis on küll väike, kuid kus elab palju tublisid, andekaid ja aktiivseid inimesi, leidub ka palju positiivsust. Aastaid tagasi olin ma täiesti teisel arvamusel. Minu sees oli pimedus. Ma ei osanud näha neid põlevaid tulukesi või kui nägingi, ei osanud aimata, milleks. Ma kartsin. Kartsin avaldada oma arvamust ja olla avalikkuse keskpunktis, saada negatiivset tagasisidet. Olin kindel, et minu tulevik on Valgamaalt väljas, kuid täna, viibides hetkes, kus olen, ütlevad mu teod ja inimesed minu ümber, et ma ei saa Valgamaalt lahkuda. Siinsed inimesed vajavad mind. Minna elama teise linna ning alustada seal loomist, tekib mul küsimus, miks peaksin ma seda seal tegema, kui minu kodukoht vajab samasugust

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

inimest ja tegusid, mis tõstaksid maakonda rohkem esile. Milleks alustada mujalt, kui enda kodus on veel nii palju tegemata või pooleli. Peaaegu kümme aastat tagasi olin täiesti kindel, et tulevikus elan linnas. Olin maaelust täielikult tüdinenud, sest siin on nii palju teha. Aga nüüd on hoopis teisiti – linn ei kutsu mind. Seal on piirangud. Mu loovus on piiratud, mu tegevused on piiratud, kõik on justkui raamitud. Nagu üks linn kahes riigis, kus mõlemal on siiski omad reeglid ja kombed. Mitte miski ei tekita paremat tunnet kui koju jõudmine. Õppides Tartus ja olles kodust eemal, tean täpselt, mis tunne see on. Tühi, igatsev, nukker, rutiinne – sellisena möödub enamus mu kooliajast seal. Suurem linn, palju müra, aga mitte miski, peale lause «Home is where the heart is» (kodu on seal kus süda – toim) mu ühikatoa kapil, ei tekita kodu-

MIINUS

PLUSS

FACEBOOK:

facebook.com/tankla TWITTER:

twitter.com/tanklanet TUMBLR:

valgamaa.tumblr.com TOIMETUS

REPORTERID

Kaari Kaasik, Karl Karpov, Egle Kõvask, Birgit Maranik, Margo Metsoja, Kairi Piir, Catlin Saar, Lee Johanna Saul, Laura Sööt, Emily-Hestia Tammeorg, Erki Vessin, Gertu Võsu Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000 Rahastajad: Valgamaa Omavalitsuste Liit Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

puudujääkide poolt välja selgitatud Haridusministeeriumi tseõppekeskuse direktor Laur Speek si a ku b direktori töökohustu tõttu esitas Valgama e juhi leidmiseni täida Visnapuu. re lahkumisavalduse. Uu Ma ja osakonna juhata täiskasvanukoolituse

ine projekt, kus oma 14» on maakonna üh el. Õpilasmaleva 20 v ale sm ila õp aa poolt «Valgam e elu mõjutavatel osa osa on erinevatel noort ortele töökasvatust, anda reaalset no a ud eesmärk on pakk valmidust. t ning tugevdada töö töötegemise kogemus

KÜSITLUS: Kas Valgamaal on hea elada? KARL KARPOV karl@tankla.net

Küsitlusele vastas kokku 123 noort, kellest 28 olid meessoost ja 95 naissoost. Enim vastajaid oli Valgast. Maakonna keskusele järgnes Tõlliste vald, seejärel Tõrva linn. Vastajate arvu rohkuse poolest olid järgmised Karula, Otepää ja Palupera. Küsimustikule vastanuid oli ka Hummulist, Sangastest, Pukast ja Tahevast. Peamiste kodukoha plussidena toodi välja ilus loodus ja rahulik elu. Palju kiideti väga häid sportimisvõimalusi. Mainimata ei jäetud ka seda, et kodu asub looduse keskel, inimesed on väga sõbralikud ning noored tublid ja aktiivsed. Kodukoha miinusteks väideti, et paljud noored ei usu oma koduvalla võimalustesse. Samuti on mureko-

haks tasuvate töökohtade vähesus, bussiliiklus nii Valgamaa siseselt kui väliselt on kesine, mõnes piirkonnas on vähe huviringe ja Valgas on tekkinud probleemid turvatunde tagamisega. Üks Valgast pärit neiu tõi oma silmeläbi välja maakonna plussid: «Valgamaal on väga suure teotahtega noored, kes mõtlevad nii-öelda kastist väljas ja tänu sellele saab maakond ainult edasi areneda. Meil on suur valik huvitegevusi ja palju erinevaid ringe erinevates vanustes inimestele, suurel hulgal huvitavaid konverentse ja üritusi. Lisaks sellele on meieni toodud harivad ja meeltlahutavad kontserdid ja esinejad. Eriti rahul olen sellega, et maa- ja linnanoortel on üldiselt võrdsed võimalused ning maanoori ei jäeta kunagi unarusse!»

väga hea

ei ole rahul rahuldav

22%

a 27+

12%

-14 a

4%

53%

vanus 32%

a

sebra sõbrad

rektor astus tagasi Kutseõppekeskuse di

SIGRIT SÄINAS

8 –1 14

Valgamaa noorteleht Tankla ilmus 2013. aastal neli korda: 4. märtsil, 13. mail, 7. oktoobril, 9. detsembril. © 2013

t sai rahastuse Õpilasmaleva projek

a

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Merlika Hüdsi. Tegevtoimetaja: Ester Kaasik. Levitoimetaja: Kaari Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus, Marian Orav. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Keidy Säinas. Illustraator: Sandra Veski. Onlinetoimetaja: Keidy Säinas

TIMO ARBEITER

6 –2 19

Väljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Võru 67, Valga, 68205 Telefon: 5692 9769 (Merlika Hüdsi) E-post: toimetus@tankla.net Veeb: www.tankla.net

halb

9% 3%

19%

a e h 48%


Sport 3 Kaspar Kraavi käe all kujuneb uus põlvkond tegijaid Võimla võistlustiim: vasakult Kaspar Kraav, Jüri Jõgiste, Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja), Jorgen Matsi (Võimla peatreener), Sten Saaremäe, Alar Hutrov

Karulast pärit Kaspar Kraav on võistluskunstide vastu huvi tundnud juba lapsepõlvest saadik ning MMA-ga hakkas ta tegelema 2008. aastal, kui läks spordiklubi Võimla (sellel ajal kandis veel nime «Elustreening Eesti») baaskursustele. Hetkel tegutseb Tartus spordiklubis Võimla treenerina. ERKI VESSIN erki@tankla.net

Hoolimata varajasest huvist võitluskunstide vastu, proovis Kaspar nooremana vaid karated. Karates käis ta ainult ühe hooaja, kuni taipas, et see pole ikka tema jaoks mõeldud. Idee tegeleda teistlaadi kahevõitlusalaga oli küll olemas, kuid aastaid see ka vaid ideeks jäi, kuni ühe suve alguses otsustas ta, et nüüd aitab! Alguses otsustas tegeleda taekwondoga (Korea päritoluga võitluskunst – toim) (2008 juuni), seda seepärast, et lendavad jalalöögid tundusid põnevad. 2008. aasta suve lõpus avastas ta MMA (segatud võitluskunstid – toim), millest oli midagi ka varem kuulnud, kuid täpselt ei teadnud, millega tegu. Talle pakkus huvi selle ala mitmekülgus (käe-, jala-, põlve- ning küünarnukilöögid), maadlus (lai arsenal erinevate mahavisketehnikate näol) ning jiu-jitsu (erinevate kägistuste või liigeselukkude näol). Kõik põnev ühes alas ja otsus oligi sündinud oli aeg minna baaskursusele. 2012. aasta juunis rääkis Võimla peatreener Jorgen Matsi talle ideest hakata püstivõitluse treeneriks. See pakkumine tuli Kasparile küllaltki ootamatult, kuid eks alateadlikult oli soov juba ammu teisi treenida. Varemgi oli ta jõusaalis teistele nõu andnud, mida ühes või teises situatsioonis oma trennikaaslastele teha. Kaspar küsis enda healt sõbralt Ed-

vin Erik Kibuselt nõu, kes aitas tal pikemat aega end püstivõitluse alal arendada, kasutades enda oskusi taipoksis. Edvin vastas Kasparile üsna kindlalt, et praktliselt sedasama on Kaspar teinud juba pikemalt üksikute inimestega. Sellega tõusis Kasparil tohutu enesekindlus ning ta hakkas ideed «mina kui treener» üha enam nautima. Sügisel oli Kaspar koos Jorgen Matsiga 50pealise treeninggrupi ees. Motivatsiooni saab Kaspar iseendast, sest ta läheb igasse treeningusse sellise suhtumisega, et «homme olen parem kui täna». Kaspar on spordi tegemisega arendanud oma iseloomujooni: ambitsioonikus, töökus, pühendu-

info

ERAKOGU

Tänaseks on Sten Saaremäe MMA-ga tegelnud 2 aastat, enamus sellest ajast treeninud kas Kaspari käe all või Kaspariga koos. «Staažika võitlejana on Kasparilt alati midagi õppida ning tema abile loota. Kaspar on motiveeritud ja töökas võitleja, mis teeb temast hea treeningpartneri. Ta keskendub kõigile nüanssidele ja detailidele ning tema treeningud on rutiinivabad,» iseloomustab Sten oma treenerit. Kõigil sportlastel, kes oma alaga tõsiselt tegelevad, on eesmärgiks olla parim. Pole ka Sten erinev - unistab ühel päeval olla maailma parim oma kaalu võitleja, kuid võtab asju etappidena, seades endale mitmeid väiksemaid eesmärke, et oma arengut paremini kontrollida. Hetkel on eesmärgiks uue aasta alguses toimuval Soome lahtistelt meistrivõistlustelt tuua Eestisse kõige säravam medal ning teha ka 2014. aastal oma profidebüüt.

Kaspar Kraav (vasakul) Raju 12 võistlusel välisvõitleja prantslase vastu.

ERAKOGU

mine ning distsipliin. Suurimaks saavutuseks on tema enda pidev edasi pürgimine. Hetkel on tal rohkem kaotusi kui võite, aga sellegipoolest on õppinud rohkem kaotustest kui võitudest. «Kaotatud matšidest õpin rohkem, sest nende analüüsimisel olen enda suhtes tunduvalt kriitilisem kui võitude puhul,» sõnas Kaspar. Kaspar arvab, et tulevik sportlasena sõltub paljudest asjaoludest. Samm sammu haaval liigub ta enda eesmärkide suunas. Treenerina arendab ta ennast igapäevaselt ning õpilaste juhendamisel annab alati endast parima, nautides sealjuures iga minutit. MMA populaarsus nii Eestis kui mujal maailmas on kasvav. Treeningute vastu huvitundjaid on palju. Treenida saab näiteks Tartus spordiklubis Võimla või Tallinnas spordiklubis 3D treening. Mõlemas kohas treenimiseks on vajalik eelregistreerimine liitumaks baaskursustega, mis on vajalik jätkamaks treeninguid edasijõudnute grupis. «Eestis ei ole eraldi laste gruppe, kuid usun, et ühel päeval need ka avatakse,» nentis Kaspar lootusrikkalt. Kaspar leiab, et MMA on põnev ning vaatemänguline sport igaühele. «Inimesed, kes on selle alaga kasvõi natukenegi kokku puutunud, teavad, et heal tasemel võistlemiseks peab sportlase tehniline arsenal olema küllaltki mitmekülgne. Spordiala on jätkuvas tõusujoones ning pole välistatud, et selle spordiala vaadatavus võib tõusta esikohale või selle lähedusse,» arvas ta. Eestis on võimalik MMA-ga tegeleda Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Saaremaal. Valgas saab osaleda jiu-jitsu treeningutel, mis on üks vajaminev oskus MMA-s. Jiu-jitsus keskendub vastase kontrollimisele läbi erinevate maasvõitlusasendite. Nende kontrollide abil liigutakse edasi leidmaks erinevaid alistusi (erinevad liigeselukud ning kägistused). 2013. aasta suvel veetis Kaspar 5 nädalat Iirimaal, treenides ühes MMA tippklubis SBG Gym. Reisile eelnevalt alustas Kaspar ka treeningblogi kirjutamist. Kõigil kellel on soovi saada rohkem informatsiooni või olla kursis MMA võitleja ja treeninggrupi Võimla treeneri tegemistega, saavad seda teha aadressil: kaspu3.blogspot.com

Kert (vasakul) ja Kaur Kangur

KEVIN KANGUR

Noored Kangurid püüdlevad petanki meistrivõistlustele MARGO METSOJA margo@tankla.net

Ei leidu palju inimesi, kes pole midagi kuulnud perekond Kangurist. Perekonda kuuluvad vennad Karl Kustav, Kaur, Kert ja Kevin, õde Kärol ning nende vanemad Kristi ja Janek. Koos elavad nad Riidaja külas Põdrala vallas. Kärol ja Kaur õpivad Riidaja põhikoolis, Kevin Tõrva gümnaasiumis ning Kert Viljandi ühendatud kutsekoolis. Isa teenib leiba kohalikus puidufirmas ning ema Kristi töötab Ala põhikooli õpilaskodus. Spordipisik on peres olnud juba pikka aega. Nii vanemad kui ka lapsed on aastaid sportinud ja seeläbi üheskoos aktiivselt aega veetnud. Poisid on harrastanud jalg- ja korvpalli, kuid osavad ollakse teistelgi spordialadel. Huvi jalgpalli vastu tekkis Kevinil ja Kerdil üsna varakult umbes 9-10 aastat tagasi. Algselt sai lihtsalt treeningutele mindud, kuid ajapikku hakati sellest üha rohkem huvituma, sest sõbrad nautisid seda ala. Viimasel ajal on jalgpall aga veidi tahaplaanile jäänud. Üsna uueks alaks võib noormeeste seas pidada korvpalli. Kevin ja Kaur on nüüdseks olnud kaks ja pool aastat meeskonnas. Tahe korvpalli mängida tuli hoopis kahelt välismaalaselt, kes mõned aastad tagasi Eestis koolides noortele korvpalli tutvustamas käisid. Lisaks spordile tegelevad vennad Kaur ja Kevin ka rahvatantsuga. Kõige suurem huvi on Kanguritel aga petanki vastu, mis on neile siiani enim auhindu toonud. «Huvitusime petankist juba väiksena, kui nägime küla jaanipäevadel rahvast seda mängu mängimas,» meenutas Kevin. Pereisa võttis aastaid tagasi mängu õppimise ette ning hak-

kas osalema võistlustel. «Olles ise nii kiindunud sellesse spordialasse, soovisime oma oskuseid proovile panna võõrastega auhinna peale võisteldes,» lisas Kevin. Ajapikku hakkasid ka väiksemad pereliikmed petanki mängima. «Petanki mängimine nõuab väga palju täpsust ning keskendumisvõimet. Iga võistlus ja mäng on omamoodi väljakutse ning alati tuleb ette midagi uut. Kaht samasugust mängu ei ole olemas,» rääkisid Kangurid mängu olemusest. Küll aga pole noormehed spordi kõrval õppimist unarusse jätnud. Spordiga tegelevad nad mõistlikult, et jääks aega ka kooli jaoks. «Oleme pannud paika süsteemi, et meil jääks aega sportimiseks, kooliks ja vabaks ajaks,» selgitas häid õpitulemusi Kevin. Üks tähtsamaid eesmärke noormeestel on hästi õppida ning võimalikult hea haridus saada. Spordi valdkonnas soovivad nad ära käia petanki MM-il (sel aastal jäi neil sellest väga vähe puudu). Korvpallis loodavad Kaur ja Kevin tulevikus mängida mõnes suurklubis. Põdrala valla sportimisvõimalused liiguvad üldiselt aina paremuse poole. Viimasel ajal on juurde tekkinud uus palliväljak, kus saab mängida korvpalli. Suurema tahte juures on võimalik ka tennist ja võrkpalli mängida, selleks tuleb üles panna võrk (kohad võrgupostide jaoks on täiesti olemas). Hiljuti lõppesid tööd staadioni uuendamisel. Seega võib öelda, et kes tahab Põdrala vallas spordiga tegeleda, see seda teha ka saab. Sport on kindlasti midagi, mis peresid ühendab ja koos hoiab. Pole sugugi kerge olla aktiivne nii koolis kui spordiplatsil, kuid selle pere noored seda suudavad. Kõige eelneva tõttu ongi perekond Kangur Põdrala valla au ja uhkus.

Värskelt renoveeritud ujula ootab külastajaid ESTER KAASIK ester@tankla.net

Valga põhikooli värskelt renoveeritud ujula on taas kõigile huvilistele avatud. «Ootame meid külastama kõiki vanu ja uusi sõpru. Loodame, et meid pole unustatud ja Valga linna ning ka maakonna inimesed leivad taas tee ujulasse,» sõnab kooli direktor Tarmo Post. Ehitustööde käigus pandi lisaks suurele basseinile ka lastebassein ja mullivann. Plussiks saab lugeda kindlasti seda, et ujulas on tagatud pidev järelvalve vetelpäästja-instruktori poolt. Tulevikus on plaan avada sinnasamasse väike puhvet, kus inimesed saavad soovi korral kiirelt osta karastusjooke ning miks ka mitte esmaseid ujumistarbeid.

Renoveeritud ujulakompleks hõlmab nüüd ka mullivanni (üleval) ja lastebasseini (all). FOTOD: TARMO POST

Nüüd ollakse sammuke lähemal sellele, et tulevikus saaks pakkuda ka muid SPA teenuseid.


4

Talv

Tanel Ojaste tallab kõige rohkem Otepää ja Kääriku suusaradu.

IVAR JURTŠENKO

Ebaõnn tegi suusatreenerist sihikindla mehe MERLIKA HÜDSI merlika@tankla.net

Siis, kui Tanel Ojaste veel päris väike oli, soovis ta saada autojuhiks või kosmonaudiks. Kuid kuna ta perekondlik taust on üdini sportlik, siis hiljem tekkis ikkagi tahe sportlaseks saada. Päris tipptasemele ta paraku ei jõudnud ning hetkel on tema juhtida spordiklubi Otepääl. 2000. aastal asus Tanel õppima Eesti spordigümnaasiumisse, mis tollal kandis veel seda nime. Aasta hiljem muudeti see Audentese spordikooliks. Noormees asus omandama murdmaasuusatamise eriala. Enda ning treenerite poolt loodud ootused olid kõrged, pidades silmas just sportlikku potentsiaali, mis Tanelil sel ajal oli. Kuid siis haigestus noormees sügise algul angiini. Paraku ei ravinud ta tervist korralikult ära ja asus liiga kiirelt uuesti treenima, seetõttu jäi ta talve hakul uuesti angiini ning seda põdes ta juba palju raskemalt. Pärast seda sai Tanel südamelihastepõletiku, suuresti tänu angiinile, mille tõttu oli ta kuni kevadeni «mängust väljas» ehk ei saanud treenida ega võistelda. «Suvel, kui olin arstide poolt terveks tunnistatud, üritasin

kaotatud aega tagasi teha ja treenisin palju ja suure isuga,» meenutas noormees. Kuid nooruse uljus ja rumalus maksid taaskord kätte. Tekkis kerge ületreening ja mitmed kergemad külmetushaigused. Talvel õnnestusid ainult mõned üksikud võistlused, mis viisid Taneli pettumiseni. «Viimase aasta spordikoolis pühendusin juba rohkem õppimisele. Lihtsalt tundus, et «rong» on läinud. Sellest ajast edasi ma enda tulevikus ennast kui tippsportlast ei näinud, pigem tundsin, et tahan läbi treeneritöö oma eesmärke saavutada,» lisas ta. Lisaks treeneritööle on Tanelil majandada spordiklubi Karupesa Team. Suureks kireks on mehel aga suusasport. «Olen õnnelik inimene, et saan tegeleda sellega, mis pakub mulle rahulolu,» sõnas mees enesekindlalt. Vaba aega sisustab Tanel tavaliselt kas sporti tehes või sõpradega aega veetes. «Mulle meeldib harrastada erinevaid spordialasid. Näiteks mu lemmikud on suusatamine ja jalgpall.» Samas meeldib talle käia jõusaalis ning discgolfi mängida. «Lisaks sellel - kui Eestis olen, käin nädalas 1-2 korda ikka kinos,» lisas suur filmifänn. See, palju Tanel nädalas spor-

Sepakõrtsi Agro OÜ pakub lisaks kõigele ka erinevaid põllumajandusteenuseid. ERAKOGU

Helme valla noor asutas osaühingu MARGO METSOJA margo@tankla.net

Kristjan Jaanikesing on sündinud ja üles kasvanud Helme vallas Holdre külas. Märkimisväärne on ta seepärast, et on oma kodukohale truuks jäänud ning tegeleb aktiivselt ettevõtlusega põllumajandusvaldkonnas. Hariduse omandas Kristjan Tõrva gümnaasiumis ning seejärel Valgamaa kutseõppekeskuses autode ja masinate remondi erialal. Seda just seepärast, et Kristjan oli juba varakult seotud tehnika ja masinatega. Samuti oli sellega seotud ta igapäevane töö. Va-

rem tegeles Kristjan ka tehnikaspordiga. Igapäevaseks tegevuseks on põllumajandus, mida Kristjan peab oma hobiks. Ta asutas sel aastal osaühingu Sepakõrtsi Agro OÜ, mis pakub erinevaid põllumajanduslikke teenuseid ning tegeleb erinevate põllusaaduste tootmisega (teravili, raps, maasikad). Samuti on Kristjan talvisel ajal üks nendest inimestest, kes teid lumest lahti lükkamas käib. «Suurde linna ei soovi ega taha ka, maal ikka parem. Linnas on liiga kiire ja kinnine elu,» jutustas mees põhjustest, miks tema veel

diga tegeleb, oleneb sellest, palju tal vaba aega on. «Tavaliselt ikka päevas korra tahaksin trenni teha.» Keskmiselt kulub tal 1-3 tundi ühes päevas spordile, kuid kindlasti on ka nädalas mõned puhkepäevad, mis tekivad olude sunnil. «Üldiselt on nii, et kui tekib pikem trennivaba periood, on see minu jaoks stressi tekitav,» sõnas treener. «Minu töö juures meeldib mulle kõige rohkem see, et minu päevad ei ole ühesugused ja rutiinsed. Ei kujuta ette, et peaksin istuma kontoris päevad läbi - selline tegevus ei sobi minu iseloomuga,» sõnas ta enesekindlalt. Noormehe elumoto on tegeleda sellega, mis talle meeldib. Teostada ennast ja hoida oma lähedasi. Inspiratsiooni leiab Tanel kõige rohkem lastest. «Nähes nende säravaid silmi, nende arengut ja seda, kuidas nad omandavad uusi oskusi.» Samuti inspireerivad teda usinad ning andekad sportlased. Unistused treenerina on seotud aga sellega, et minu sportlastel läheks võimalikult hästi. Uurides aga, kas on tekkinud mõtet spordikarjäär seljataha jätta, oli Tanel endas üsna kindel. «Aegajalt tekib kõigil elus tagasilööke. Päriselt spordiga lõpparvet teha pole ma kunagi mõelnud.»

linna kolinud pole. Lisaks põllundusega tegelemisele kandideeris Kristjan ka kohalike omavalitsuste valimistel Helme vallavolikokku, kuhu ta ka 23 häälega pääses. Eesmärk on kaasa lüüa valla tegemistes ning arengusuundades ja anda nõu erinevates asjades. Teistele noortele soovitab Kristjan olla rohkem elutargemad ja huvituma maaelust ning mitte nii kergelt suurlinnaelu taga ajama minna. Valgamaa on väga ilus koht, kus elada ning kui vähegi tahad, leiad siin ka tööd ja saad vastutasuks hea elukeskkonna. Siiski tuleb palju vaeva näha ka omavalitsustel, et ettevõtjate siiatulekut soodustada. Küll aga arvab Kristjan, et tänapäeval on väga raske leida põllumajandusettevõttesse töötajat, kes tunneks masinaid ja nende hooldust, hoiaks masinaid ning oleks noor ja kiiresti õppiv. «Noortel on üleüldse vaja rohkem pealehakkamist ja näha vaeva, sest ilma ei saavuta keegi midagi.» Tulevikus näeb Kristjan ennast jätkuvalt põllumajanduserialal töötamas, kuid samas ei tea, mida elu toob, sest aeg läheb edasi. Valgamaa vajab rohkem Kristjani sarnaseid noori, kelle süda kuulub meie maakonda ning kes on alati nõus ka piirkonna arengusse panustama ja läbi ettevõtluse või muudmoodi lisaväärtust looma. Võtkem kõik eeskuju ühest tublist maanoorest, kes tõestab iga päev, et elu maal on täiesti võimalik.

Eesti talve

miinuskraadid välismaal häm

Tõrvast pärit Kadi Lääts pakkis augustis oma kohvrid, et minna aastaks Taani vahetusõpilaseks. Koju tagasi jõuab ta alles juuli alguses. Vahetusõpilaseks otsustas neiu minna, sest soovis ennast proovile panna, õppides midagi, mida pole õpikutes kirjas. Esimene päev Taanis. Pilt on tehtud Kopenhaageni lennujaamas.

ERAKOGU

KAARI KAASIK kaari@tankla.net

Enne lahkumist käis Kadi Tõrva gümnaasiumis. Nüüd õpib ta Taanis, kus on võimalik valida kolmeaastase klassikalise või kaheaastase hariduse vahel. Viimane neist sarnaneb meie kutsekooliharidusele. Taani koolisüsteem erineb Eesti omast palju. «Tunnid on 90 minutit pikad. Kõigil on koolis arvutid kaasas, sest nendes toimub põhiline õppetöö. Kõrgeim hinne on 12 ja madalaim -3. Kirjutatakse palju esseesid ja arutlusi, samuti tehakse palju grupitöid,» kirjeldas Kadi erilist koolisüsteemi. Õpetaja ja õpilase vaheline läbisaamine on enamasti väga vaba ning õpetajaid kutsutakse eesnime pidi. Koolis sooja lõunat ei saa, igaüks võtab kodust omale söögi kaasa.

Näitlemine on osa Kadi elust Kadi elab Jyyti poolsaarel, Taani vanimas linnas Ribes. Inimesi elab seal kokku umbes 9000. Ribe on väga hubane ja kodune väikelinn ning turistide poolt tuntud ja armastatud. Esimene kokkupuude Taaniga oli teise vahetusõpilase Gelisega (Taanis olev Eesti vahetusõpilane) lennukist Taani nägemine ja vestlemine nende uue kodu teemal. Enamasti taanlased teavad, kus Eestimaa asub, aga leidub erandeid. «Osad vahetusõpilased kuulsid esimest korda, et on olemas Eesti riik,» ütles Kadi. Šokk on suur, kui kuuldakse talve jahedusest Eestis.

Kadi koos Gelisega, kes on Eestist vahetusõpilane Taanis.

Näitlemise juurde jõudis Kadi tänu enda esimesele klassijuhatajale Eve Vallistele. «Tegime mitmeid vahvaid etendusi oma klassiga,» kirjeldas Kadi enda näitleja teekonna algust. Väga imetleb Kadi Eesti näitlejate tööd, nii teatrilaval kui ka filmides. Nende töö on tema arvates suurepärane. Suurimaks saavutuseks peab neiu kohtumist väga paljude imeliste inimestega. Lisaks peab ta enda võiduks julgust esineda - ta armastab lava. Romet Piller, kellega Kadi sõbrunes Tõrva improtrupis Hingevärvid, iseloomustas Kadit kui inimest, kes ei karda riskida, on hästi suhtlemisaldis ja julge. Rometil mõlgub meeles nii mõnigi põnev juhtum Kadiga. «Tegime tuttavale kingituse, see

ERAKOGU

oli naljakink. Sooviti Red Bulli külmkappi ja siis me Kadiga tegime selle pappkastist valmis.» Noormees lisas, et Kadi on rõõmus ja sõbralik neiu. Muidugi on noormehe arvates meenutamist väärt ka see, kuidas Kadi tegi tema telefoniga endast naljaka pildi. Rometil on hea võimalus seda alati kasutada, kui midagi naljakat Kadi kohta rääkida tuleb. Alati sellest pildist rääkides palub Kadi selle kustutada. «Enamus naljakaid mälestus on juhtunud näiteringis, aga ega kõik ka meeles püsi,» tõdes Romet enda ja Kadi ühiste mälestust kohta.

Jõulud Taanis Kuigi Taanis tähistatakse jõule Eestiga võrreldes erinevalt, leidub


Nõuni Palupera Riidaja

Hellenurme

Aakre Pikasilla

OTEPÄÄ

Puka Härma da suusara

Ala Taagepera

Talv 5

KÜSITLUS: KÜSITLES: EGLE KÕVASK Mis on saanud endale aasta algul antud lubadustest?

Sihva

TÕRVA Keeni

SIIRI KITS (19) Kaagjärve Sangaste

Õru

Kelgumägi Suuarada

Hummuli

Uisuväli

Sooru

Tsirguliina

Piirkonda on oodata palju lund Piirkonda on oodata palju lumememmesid

SÜNDMUSED VALGAMAAL 13. DETSEMBER

Valgamaa suurperede jõulupuu

14. DETSEMBER Tõrva noorte-

keskuse jõulupidu koos bändiga Facelift Deer & Rasmus Rändvee

VALGA

Kaagjärve Karula Lüllemäe

15. DETSEMBER Heatetegevuskontsert «Usun inimeste headusesse» Tõrva kirik-kammersaalis

HELEN HIIOB (14) Tõrva

Koikküla

20. DETSEMBER Otepää noortekeskuse jõuluõhtu 20. DETSEMBER Heategevuslik kontsert Otepää gümnaasiumi aulas

d tekitavad mmingut sarnaseidki jooni. Taanlaste jõuluvana elab Gröönimaal, mitte Lapimaal. Nagu üle kogu maailma, peetakse ka seal jõule koos pere ja lähisugulastega. Kui meie sööme jõulude ajal verivorsti ja hapukapsast, siis taanlased söövad karamelliseeritud kartuleid, parti, erinevaid lihatoite, riisipudingut, õunakoogikesi ja palju muud. «Traditsiooniks on ümber kuuse laulda ja tantsida,» kirjeldas Kadi teise maa jõule.

Vahetusaasta rõõmud Oma Taani perega on Kadi käinud puhkamas suvemajakeses, veekeskuses, purjetamas, toimunud on erinevad perekondlikud sündmused ja filmiõhtud. «Taani keelest saan juba päris hästi aru,

ise aga vastu rääkida on väga raske,» sõnas neiu. Eks ta vaikselt pusib ja loodab, et küll paremaks läheb. Eesti peale mõeldes igatseb Kadi oma pere, sõpru, kohukesi, pelmeene ja sauna. Kadi soovitab kõigil minna vahetusõpilaseks see on suur kogemus väga paljudes eri valdkondades. «See on aasta täis elu!» naeris Kadi vahetusaastat kirjeldades. Alati pole lihtne, kuid see on kõike seda väärt. Kadi tänab oma toetajaid, kes võimaldasid tal vahetusõpilaseks minna: Silverarvuti OÜ, Tiiu Loorman, Tõrva linnavalitsus, Viisu Eero Auto OÜ, AS Balbiino, Tõrva Kaubandus OÜ, Raul Lättemägi, KT Trans OÜ.

Uuel aastal ma päris nimekirja ei koostanud, kuid lubasin olla positiivsem, veeta rohkem aega sõpradega ning hoida samal ajal õppimine korras. Üks lubadustest, mis ka täidetud sai, oli uuesti spordiga tegelema hakkamine. Soovisin oma suve veeta eelnevatest aktiivsemalt – nii võtsin osa noortevahetusprogrammidest Leedus ja Maltal. Kahjuks üks suurimatest lubadustest, langevarjuhüpe, jäi tegemata, kuid selle kavatsen ellu viia järgmisel aastal.

21. DETSEMBER Talvepealinna avamine 22. DETSEMBER Jõuluvanade kokkutulek Otepääl 11. JAANUAR Stuudio Joy talvekontsert 31. JAANUAR Paju lahingu 95. aastapäev 31. JAANUAR Valgamaa Talveöölaulupidu 2014 2. VEEBRUAR Otepää Saunamaraton 2014 27. VEEBRUAR Valgamaa noorte infomess «Vali nutikalt»

Hargla

Allikas: tankla.net/uudised/kalender

Ise tehtud, hästi tehtud! Äkki võtaks pühade eel aja maha ja prooviks hoopis ise ühe korraliku piparkoogitaigna valmis teha? Alati ei pea maiuspalade küpsetamiseks tarvilikku tainast poest ostama, vaid kogu kokku vajalikud komponendid ja proovi ise midagi uut!

TAIGEN: 200 g siirupit 200 g võid 150 g suhkrut 2 muna 150 g hapukoort 1,5 tl soodat 500 g jahu

Andsin endale kolm lubadust. Esiteks: õpin terve aasta jooksul hästi. Nii, et lõpetaksin viitega. Siiamaani ilusti täidetud. Vaeva olen näinud kõvasti ning usun, et lubadus on ka aasta lõpus kindlasti täidetud. Teiseks: hoian oma hea perekonnatuttava last ja hakkan temaga rohkem koos olema. Tehtud - terve suve olime koos, käisime kõikjal ringi. Ja kolmandaks: tahtsin minna suvel veesuuskadega sõitma, aga ei jõudnud, sest aega polnud. Lubadustest kinnipidamine ei ole väga raske. Kui tahtmist on ja keegi sind teisele teele ei juhi, on väga lihtne. Mind motiveerivad tulevikuplaanid ja töökoht. Tean, et pean hästi õppima, et saaksin parema tuleviku.

REIN RUSSAK (17) Valga

SIIRUP: Esmalt valmistame siirupi. Pruunista kuivas potipõhjas 300 g 150 g suhkrut suhkrut, kuni see muutub tumepruuniks. Võta pott tulelt ja va1 pakk piparkoola siirupisse ettevaatlikult 1 klaas kuuma vett. ETTEVAATLIgimaitseainet KULT- PRITSIB MEELETULT! Lisa siirupisse piparkoogimaitseai2 tl kaneeli ne ja kaneel. Tõsta pott uuesti tulele ja keeda kuni siirup hak1 klaas kuuma kab suitsema. Jahuta siirup. Sellest peaks saama 200 g siirupit. vett Järgmisena asume piparkoogitaigna kallale. Vahusta või suhkruga, sega hulka munad. Saadud segu sega siirupisse järgemööda hoolega segades. Vala juurde hapukoor ja sõeludes RETSEPT: KAARI KAASIK FOTO: ESTER KAASIK soodaga segatud jahu. Sõtku taigen ja hoia külmkapis järgmise päevani. Taigen rulli umbes 3 mm paksuseks, vormi piparkoogid. Küpseta 200 kraadi juures umbes 8 minutit. Kaunista piparkoogid pärast jahtumist glasuuriga.

Lubasin endale korralikult koolis käia. See juba tasapisi õnnestub. Ka lubasin leida endale hea naise. Ka tema on täitsa olemas. Ja viimaseks, jätta maha halvad pahed. See on raske, pole suutnud veel täide viia. Proovin muidugi edasi ja annan endast parima. Kui olen midagi ette võtnud, teen ka ära. Nii lihtsalt peab olema.

ANNALIISA TOIT (20) Kaagjärve Uuel aastal andsin endale lubaduse lõpetada gümnaasium edukalt ja leida meelepärane töö. Koolis mulle meeldis käia, seega sellega ei olnud väga suuri probleeme. Tööotsinguil polnud ka väga raske, sest koolis, kus õpetan, oli väga abiväge vaja ja nii sain omale ka töö. Mulle meeldivad lapsed. Seega võin julgelt öelda, et selle endale antud lubaduse olen tublisti täitnud. Nagu ka eespool sai mainitud, ei olnud selle lubaduse täitmine minule nii raske kui aasta alguses arvasin olevat.

TULE KUUTSEMÄELE JA NAUDI TALVERÕÕME! Kooliõpilaste suusa- ja lumelauapakett:

Mäepilet koos suusavarustuse laenutusega alates 17 € päev Mäepilet koos lumelauavarustusega alates 20 € päev Oma varustusega mäepilet alates 12 € päev Pakkumine kehtib õpilasgruppidele nädalasisestel päevadel E-R. Vajalik eelnev registreerimine! INFO JA REGISTREERIMINE:

Tel 766 9007

info@kuutsemae.ee

www.kuutsemae.ee


6

Muusika

Eestimaa talvepealinnast pärit Laura Danilas on mitmekülgne ning harukordselt tubli neiu. Lisaks oma hobidele – laulmine, viiuli- ja klaverimängu õppimine, sport ning teatrilavadel esinemine – suudab ta olla ka põhikooli lõpuklassi parim õpilane.

Laura Danilas:

Mul on tahtejõudu ja motivatsiooni, seetõttu jaksan EGLE KÕVASK egle@tankla.net

Millised olid Sinu lapsepõlveunistused ning mil määral need täitunud on? Kui aus olla, siis ega ma eriti ei mäletagi. Kindlasti üks, millest palju unistasin, oli suurel laval esinemine. See on täitunud sel moel, et olen saanud esinema Vanemuise teatrisse ja muudele kontsertidele.

Kuidas oled suutnud õppimises järjepidevust hoida ning end nii headel tulemustel näidata? Peamine on muidugi kohusetunne, mida mul omajagu on. Kindlasti on tähtis olla järjepidev. Ka aja planeerimine on väga vajalik oskus. Heade tulemuste osas olen pidanud loobuma natukesest uneajast ja vabast ajast.

Mis Sind häid tulemusi saavutama motiveerib? Mind motiveerib see, et tahan elus kaugele jõuda. Olen terve elu olnud perfektsionist. Kuigi see on mõnes mõttes halb, siis plusse on sellel kindlasti rohkem. Teine motivaator on igasugused väljakutsed ja õpingud, kus end arendan.

Millised on plaanid peale põhikooli? Tahan kindlasti minna edasi gümnaasiumisse. Mõtlesin küll astuda muusikakallakuga kooli, aga olen praegu teinud otsuse minna siiski üldhariduskooli. Arvan, et jätkan oma edasisi õpinguid Tartus, sest olen sellega tihedalt seotud ning see on mulle nagu teine kodu.

Otepäält pärit neiu lööb laineid lavalaudadel.

kommentaar EVE ELJAND Otepää gümnaasiumi muusikaõpetaja Minu silmis on Laura väga meeldiv noor inimene, kes teeb palju ja jõuab palju. Ma ei tea, kuidas ta kõigega toime tuleb, kuid tuleb. See ei tähenda, et Laura on üliinimene, kes ealeski ei ole väsinud. Väsinud küll, kuid mitte kunagi tülpinud. Olen kõrvalseisjana tema raskeid perioode märganud ja Laura pärast ka muretsenud. Laura on tahtejõuline ja tugev neiu, kes teab, kuidas oma asjadega toime tulla ja kuidas oma aega planeerida. Laural on eesmärk, mille poole ta püüdleb ning ma usun ja loodan, et sihikindlusega ta selle ka saavutab. gutega H. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Kuna see võtab väga suure osa mu ajast, ei ole mul eriti selle kõrvalt aega millegagi tegeleda. Kui aga vaba aega leian, teen sporti ja kirjutan laule. Mõtteid lauluks saan emotsioonidest ja kõigest ümbritsevast. Kirjutan siis kui tuju tuleb. Mul on tahtejõudu ja motivatsiooni sellega tegeleda, seetõttu jaksan!

Kust on tulnud huvi muusika ja sellega seonduva vastu? Kindlasti on suureks mõjuks olnud beebikool ning lasteaed, kus sai päris tihti lauldud ning teiste laule kuulatud. Huvi muusika vastu on tekitanud ka minu vanavanemad, eriti vanaema, kes ikka ja alati mulle laulis.

Millega vabal ajal tegeled ning kuidas kõike jõuad?

Mis on Sinu selle ala suurimad saavutused?

Vabal ajal tegelen muusikaõpin-

Üks suurimaid saavutusi on osa-

lemine Vanemuise teatri etendustes. Ka stipendiumite saamine on olnud mulle väga oluline. Selle aasta suurim saavutus oli kindlasti mu esimene soolokontsert 9. märtsil, mu 15. sünnipäeval. Olen üles astunud väga paljudel heategevuskontsertidel nii Valgamaal kui ka Tartus. Samuti olen osa võtnud laulukonkurssist Valgamaa laululaps, kus on edukalt läinud. Aastatel 2006, 2007, 2008 (eripreemia), 2009, 2010, 2011, 2012 I koht ja 2013 aastal III koht.

Kuidas leidsid tee teatrisse? Kui otsiti muusikali «Helisev muusika» lapsi, saadeti minu lauluõpetajale kiri. Nädala pärast läksin katsetele ja nii mind üle ootuste sinna valitigi. Etenduses «Kosmonaut Lotte» kohtusin Luisa Värgiga. Sain koheselt aru, et ta on meeletult tore inimene. Ühel päeval läksime kohvikusse ning peale seda saime järjest lähedasemateks sõpradeks. Kui hakkasin planeerima oma soolokontserti, oli plaanis kutsuda ka mõni külalisesineja ning selleks osutus Luisa. Lisaks olen esinenud kontsertidel, kus lavalaudadel olnud ka Ott Lepland, Kihnu Virve, Ivo Linna jpt.

Miks Tartu ning kust sellised valikud: viiul, klaver ja laulmine? Tartus õpin sellepärast, et lõpetasin eelmisel kevadel muusikakooli ja tahtsin ennast edasi täiendada. Jõuda oma arengus veel kaugemale ning saada rohkem väljakutseid. Viiulit tahtsin juba väikesest peale õppida – alustasin sellega lasteaias. Laulmisega olin varem kokku puutunud ning tänu sellele, et armastasin ka ise laulda,

otsustasin seda õppima minna. Ning klaver, see on kohustuslik kõigile, kes seda ei õpi. Siis, kui see poleks kohustuslik, õpiksin seda ikkagi, sest laulja jaoks on klaverimänguoskus väga oluline. Muusikastiililt eelistan viiulil ja klaveril mängida klassikalist muusikat, laulda aga meeldib džässmuusikat.

Millisena näeb välja Sinu päevakava? Ärkan nagu iga koolilaps, kell seitse, et saaksin kella kaheksaks kooli minna. Kaks korda nädalas käin lastekooris ja segakooris. Pärast kooli lähen tavaliselt muusikakooli, kus olen hiliste õhtutundideni ning kui on nii-öelda «Tartu päev», jõuan koju ajaks, mil on vaja üle vaadata õppetöö ning ennast magama sättida.

Kui tähtis roll on perel Sinu elus? Perel minu elus on väga tähtis roll. Toetuseta poleks ma nii kaugele, nagu ma praegu olen, kindlasti jõudnud.

Tegeled ka spordiga? Jaa, teen sporti. Tegelen erinevate aladega. Talvel meeldib mulle sõita murdmaasuuska ja ka mäesuuska. Kevadel, sügisel ja suvel harrastan rattasõitu ning jooksmist. Need nõuavad aega täpselt nii palju, kui suure ringi olen otsustanud läbida. Tavaliselt püüan teha nii, et ühe korraga treeniksin vähemalt tund.

Iseloomusta end Olen täiesti tavaline 15aastane tüdruk, kes ei suuda elada ilma muusikata. Kui midagi teen, siis 100% pühendumusega. Ja lõpetuseks: tahan elada nii, et saaksin midagi pakkuda nii endale kui ka teistele.

KALEV INTS

Noortebändi nimi tuleneb maadlusnukust CATLIN SAAR catlin@tankla.net

Valgamaa noored jä��vad tihti silma oma aktiivsuse ja tubliduse poolest. Nad on alati olnud oma tegemistes virgad ja kõikvõimsad. Seekord jäi meile silma Valgamaal tegutsev noortebänd One Leg Lenny, kes alustas tegevust täiesti iseseisvalt. One Leg Lenny on noortebänd, mis koosneb viiest liikmest: Hugo Kähri - basskitarr, Ott Saar - trummid, Polina Rubtsova - basskitarr, Anna-Marija Sljusartšuk - klaver ja Andrea Mark laulja. Bändi rajasid Hugo ja Ott neli aastat tagasi. Kõik liikmed saavad omavahel väga hästi läbi, kuigi väljaspool bändi nad tihti koos pole. Bändi solist Andrea käib küll Tartus koolis, kuid kuna soov bändi teha on

suur, nõustus ta bändis olema, isegi kui ei saa alati proovides kaasa lüüa. Bändi koosseis on ajaga palju muutunud. On olnud mitu lauljat ja lisaks veel mõned kitarristid. Kokku on neil inimesi selles bändis olnud umbes 10, koos vahetustega muidugi. Nad on pidanud muutma bändi koosseisu kolimiste ja ebasobivuste pärast, kuid praeguse koosseisu üle nad ei kurda. Bändi basskitarristidele Polinale ja Hugole meeldib üksteise kallal kogu aeg naljaga nii-öelda vinguda, kuid siiski saavad omavahel väga hästi läbi. Nad mainisid, et kui kellelgi on soov oma luuletusest laul valmistada, siis nad võivad seda teha, sest uued laulusõnad on neile alati teretulnud. Bänd sai nime maadlusnuku

järgi. Kuna Ott tegeleb ka maadlusega ja seal on sellised maadlusnukud, mida heidetakse, siis Hugo ja Ott mõtlesidki, et paneks bändi nime selle nuku järgi. Nad olid nuku nimeks pannud Lenny ja kuna Lenny ongi ühejalgne, tuli sellest ka bändi nimi One Leg Lenny. Noored viljelevad rokkmuusikat, vahepeal võib kuulda ka metalit. Kindlat iidolit neil pole, kuid enim tüürib eeskujuks Lenny Kravitz. Bändi moto noortel veel puudub, kuid nad soovivad teha seda, mis neile meeldib. Bändil on neli oma laulu, millest kõige tuntum on «Detsembriöö». Nende arvates bändi tegemine on huvitav ja mingil määral ka inimesi ühendav. Esinemas käivad tasuta, teevad nad seda peamiselt lõbu pärast. Nende enda üks lemmiku-

Bändiliikmed püüavad kokku saada vähemalt korra nädalas, et muusika seltsis aega veeta.

maid esinemisi oli suvel, kui nad soojendasid Rasmus Rändveed. Nad usuvad, et see oli tegelikkuses päris hea saavutus. Elu esime-

ne laval olek oli neil selle aasta 1. märtsil, mis toimus haridusmessil «Vali nutikalt». «See oli väga võimas ja vahva, siiski esimene esi-

TIMO ARBEITER

nemine ja juba esmakordsel etteastel küsiti autogrammi, mis tekitas veelgi parema tunde,» tõdesid noored muusikud.


Kohtusin Kethiga esimest korda umbes kümme aastat tagasi. Ta käis Käärikul mu sõbra väikest õde hoidmas. Juba tollal võis aimata, et Valgamaa ühel hetkel tema jaoks väikseks jääb, sest Kethil oli imepärane omadus kõik kohad iseendaga täita.

Kirev elu 7 Kethi Uibomägi: elu- ja teatrilavad

GERTU VÕSU

gertu@tankla.net

Praegu on 24aastane neiu end pealinnas korralikult sisse seadnud. Laulab, tantsib, annab reklaamidele oma hääle, käib pidudel õhtujuhiks ja see nimekiri võiks sedasi jätkuda veel lõputult. Kethi ise arvab, et kogu tema suur esinemisvajadus saigi alguse sellest, et tal oli lihtsalt nii suur tähelepanuvajadus. «Kui me väiksed olime, siis mu vanem õde oli päris palju haige ja kogu vanemate tähelepanu läks seega talle. Ema on tagantjärgi rääkinud, et ilmselt sellepärast hakkasingi end igale poole taidlusgruppidesse pressima, et tunnustus- ja tähelepanuvajadus oli nii suur,» naerab Kethi. Kethi meenutab oma esimesi samme laulja elukutse suunas ja peab tõdema, et tegelikult ei osanud ta alguses üldse laulda. «Mu õde laulis hästi, aga temal ei olnud seda esineja iseloomu. Mina ei olnud justkui midagi, ma ei laulnud üldse ilusasti, aga sellest hoolimata käisin ikka võistlustel ja laulsin,» meenutab Kethi.

üksi, sa ei tea, kellele sa helistama peaksid või mida üldse edasi tegema.» Teine keeruline asi esinejakarjääri juures on see, et kuidas elada ära nii, et iga kuu oleks arved makstud ja ei peaks pidevalt muretsema. «Ma ei taha kuskile palgatööle minna. Eks ma olen veel vahel vanematest sõltuv ja 24aastasena on seda piinlik tunnistada, aga ma ei taha oma esinejakarjäärist loobuda.» Kethi sõnul oleks loomulikult ka variant, et teekski oma esinemisasju kui hobi, aga siis ei saaks neid kindlasti teha sellisel tasemel. «Ma ei

«Maalt» suurde linna «Valgas olin ma ikka hingelt maakas, mul oli vanaema juures Setomaal oma lehm, hani ja sünnipäevaks ostsin endale ükskord kanad,» jutustab noor laulja. Sedasi väikeses linnas kasvades sai Kethile aga üha selgemaks, et selleks, et oma tõelised unistused täide viia, peab ta Tallinnasse kolima. «Mul ei olnud kunagi muud plaani, ma teadsin, et minust saab laulja,» lausub neiu kindlameelselt. Praegusel hetkel Kethi end aga ise veel päris lauljana ei tunne, sest oma lugu tal veel ei ole. «Ma väga tahaks oma lugu. Ma olen otsinud neid muusikuid, kellega tekiks hea koostöö. Ma ei taha lihtsalt niisama midagi teha või selle jaoks, et Elu24 saaks kirjutada, et Kethi andis singli välja.»

Oma koha leidmisest Olenemata sellest, et otsus pealinna tulla, tuli Kethil kergelt, oli alguses seal sellest hoolimata raske, sest kõik sõbrad olid läinud õppima Tartusse ja Tallinnas tal sõpru ei olnud. Elu muutus aga peale seda, kui ta WAF kooli õppima läks. «Ma olin alguses väga tagasihoidlik. Kui on mingi seltskond inimesi, keda ma väga respekteerin, siis muutun vaikseks vaatlejaks. Mind pandi sellisesse rühma, kus olid inimesed, kes tolleks ajaks olid omale juba mingi nime teinud ja siis mul oligi päris suur hirm,» räägib Kethi. WAF kooliga liitumist peab Kethi kõige õigemaks otsuseks oma elus. «Sealt hakkasid kõik asjad edasi minema, need kontaktid olid väga olulised. Ma leidsin omale inimesed, kelle juurde ma kuulusin.»

Esineja elu pahupool Kethi räägib palju sellest, kuidas näiliselt on staaride maailm üks suur lust ja lillepidu, aga tegelikult on selles ka päris palju segadust. «Peale superstaarisaadet on inimestel ikka väga suur segadus. Pärast saadet jääd sa lihtsalt

Kethi peab väga oluliseks seda, et ta inimesena pidevalt kasvaks.

CHRISTO NEEMRE

ole kapsalehe all kasvanud ja olen ka rasket tööd teinud. Suvel käisin Ameerikas raamatuid müümas ja see oli tõesti väga väljakutset pakkuv, ennastületav kogemus.» Kethi räägib, et pidevalt peab inimestele seletama, et see ei ole niisama, et lähed kuskile kohale ja laulad oma lood ära ja siis ongi kõik. «Ma olen terve selle aja üritanud ka oma vanemaid veenda, et minule sobivaim koht on lava. Neil ei ole minuga kerge, aga nad püüavad mind mõista.»

Elust laval Enamike töökohtadega on asjalood nii, et töötaja kannab vastutust oma ülemuse ees. Esineja elukutse puhul ollakse iseenda ülemus. «Kui mõni esinemine on tulemas, siis mõtlen tihtipeale, et see nii kaugel ja küll jõuab harjutada ja põnevaid lisaelemente välja mõelda. Ning siis lõpuks on esinemiskuupäev lähedal ja pole üldse nii palju proove teinud, kui tahaksin. Ma olen väga enesekriitiline ja on väga vähe neid etteasteid, millega ma päriselt rahule jään. Aeg-ajalt on ka ennast nii raske sundida üksnes tööle keskenduma. Kui pead ainult iseenda ees aru andma, siis oled võimeline end mitmeid kordi alt vedama. Keegi teine seda ei näe, aga endal on nii halb tunne,» mõtiskleb Kethi. Praegusel hetkel lööb Kethi kaasa kahes Vanemuise etenduses. «Grease» ja «Lotte jõulupidu» on etendused, kus teda näha

Kethi etenduses Grease.

saab. «Lottes olen ma doktor Ave, jänes, kes on hästi koomiliselt hüsteeriline. Olen laval umbes seitse minutit, aga see võtab mu füüsiliselt nii läbi, et stseeni lõpus vajan lava taga korralikku hingetõmbe pausi.» Tuleviku peale on Kethi juba jõudnud päris palju mõelda, ja te-

RANNO RÄTSEPP

ma suurimaks unistuseks on praegu see, et ta saaks Broadway muusikalis osaleda. «Eks selleks, et sinna jõuda, pean end füüsiliselt ja vokaalselt parimasse vormi ajama. Tänased projektid on ettevalmistus ja suur osa protsessist, kus lõppeesmärgiks on olla parim variant iseendast.»

Noored meedikud: vaeva tuleb näha päevast päeva KAIRI PIIR

kairi@tankla.net

Paljud Valgamaa noored suunduvad pärast keskkooli edasi ülikooli, kuid pole just kõige tavalisem leida end meditsiini erialalt. See tänuväärt kutse pole sugugi nii kerge ja lilleline nagu esialgu paista võib. Arstiks või õeks õppivad noored peavad päevast päeva nägema vaeva, et mitte maha jääda, sest kui süda kutsub, peab mõistus töötama. Karina Tiivel on Valga gümnaasiumi vilistlane, kes on alustanud oma teekonda Tartu tervishoiu kõrgkoolis õenduse erialal. Nentides, et selline otsus ei tulnud üleöö, oli õenduse eriala ainus, mis kõige südamelähedasem tundus ning suurt tahet ja motivatsiooni pakkus. «Minul keskmist päeva polegi. Iga päev on täielikult erinev ja omamoodi,» seletab tulevane õde Karina. «Mõni päev olen hommikul kella kaheksast õhtu kella seitsmeni koolis, teine päev on vaid üks loeng või hoopiski vaba päev. Tihti tekivad ka paaritunnised vahed loengute vahele.» Õenduse eriala pole lust ja lillepidu isegi mitte esimesel aastal, kui tunniplaan koosneb üldistest ainetest nagu eetika, usundiõpetus, õenduse alused, enesejuhtimine, anatoomia ja füsioloogia. Esimene suur katsumus oli kooli sisse saamine. Kui sellega hakkama oli saadud, tuli välja, et ees on palju suurem katsumus õppimine. «Õppida on palju ja keegi ei oota, kui sa ei jõua. Alati tuleb kõik õigel ajal ära teha, et järjel olla.» Neiu jõuab kooli kõrvalt ka Tartu ülikooli kliinikumis tööl käia. «Eredalt on meeles päev, kui iseseisvalt esimest korda patsiendil habet ajasin ja härra mind pärast oma lapselapsele naiseks tahtis,» meenutas Karina.

Oligi tunne, et käsil on tõeline elustamine Tartu tervisehoiu kõrgkoolis õenduse erialal õpib ka Tsirguliina keskkooli abiturient Liis Arbeiter, kellel on käsil neljas aasta ja loodab juba jaanuaris kooli lõpetada. Gümnaasiumi lõpuklassis käis tüdruk ämmaemandal töövarjuks ning tahtis ämmaemandaks saada, kuid kui jõudis kätte kandideerimisaeg, jäi lõplikuks valikuks õendus. «Eks see meditsiinipisik on juba ammusest ajast sees, kuna suguvõsas on küllalt arste ja õdesid,» seletab Liis. Kui Karinal seisab ees ees pikk teekond, on Liis läbinud suures koguses erinevaid õppeaineid. «Esimesel aastal õppisime tervet inimest ehk seda, kuidas kõik töötab. Õppeaineteks olid terve laps, terve naine, anatoomia, biokeemia, õenduse alused, õendusfilosoofia ja -eetika, erinevad keeled, rahvatervis. Teisel aastal käsitlesime haiguseid ehk haiget inimest, kus õppisime erinevate organsüsteemide haiguseid. Õppeaineteks olid sisehaige õendusabi, kirurgilise haige õendusabi ja farmakoloogia. Kolmandal õppeaastal tuli intensiivõendus, psühhiaatria, naistehaigused ja lastehaigused.» Tulevane õde on praktikal käinud lastekirurgias, sünnituseelses ja -järgses osakonnas, intensiivravis, psühhiaatriahaiglas ning erinevates sise- ja kirurgiaosakondades. Liisil on väga hästi meeles intensiivravi praktiline eksam,

kus pidi spetsiaalset elustamise õppimiseks mõeldud nukku elustama. «See olukord oli nii elulähedane ja oligi tunne, et käsil on tõeline elustamine,» meenutab Liis.

Askeldasime terve rühmaga ühe laiba kallal Maiko Kangro ja Sven Rebane on Otepää gümnaasiumi vilistlased, kes polnud kunagi meditsiinivallas töötamise peale mõelnud, kuid õpivad praegu juba neljandat aastat Tartu ülikoolis arstiteadust. Pärast eksamitulemuste teadasaamist leidsid mõlemad noormehed end erinevate erialade vahel kaalumas, kuid lõpuks kandideerisid siiski arstiteaduskonda. Õpe kestab 6 aastat, mille lõpuks kvalifikatseerub tudeng üldarstiks. Eriarsti õpe kestab edasi veel 3-5 aastat vastavalt erialale. Esimese 2,5 aasta jooksul ei puutu tudengid kokku haigetega ja õpe on teoreetiline. «Selle aja jooksul on suhteliselt palju õppida vaja, aga kõik on tehtav. Isegi viimasel hetkel, kuid sellega kaasnevad magamata ööd,» kirjeldab Maiko. «Päris palju oli kontrolltöid, mis aga kokkuvõttes olid kasulikud, sest eksamiks õppima hakates oli kõvem põhi all ja ühtteist materjalist oli meeles. Teadagi, et sundimata keegi enne sessi midagi ei õpi,» meenutab Sven esimest kursust. Pärast karmi patoanatoomia eksamit algab kliiniline õpe, mis kujutab endast praktikume haiglas. Osa õppetööst toimub loenguvormis. Patsientidega puutuvad tudengid kokku iga päev ja aeg-ajalt leitakse end ka opitubadest. Neljanda kursuse tunniplaanist võib leida vägagi huvitavaid õppeaineid nagu veresoontekirurgia, traumatoloogia ja ortopeedia, lastekirurgia, sõja- ja katastroofimeditsiin. Noormehed ei leia, et millestki suurel määral ilma oleks jäänud. Vabu õhtuid on küll vähem, kuid nad teavad, et tulevikus on kindel töökoht olemas. «Aga on ka eriti tragisid, kes õppimise hästi kontsentreeritult väiksesse aega suruvad ja ülejäänud ajal kõvasti pidu panevad,» räägib Sven tudengielust. Tööl käimiseks kahjuks noormeestel aega ei jää, sest arstiteaduskonna tunniplaan on väga kindlalt paigas. «Kindlasti ei lähe meelest esimese kursuse anatoomia praktikad laibakumis, kus iga kord ämbri või kastiga mingid uued elundid või jubinad külmikust välja toodi ja neid katsuma ning lõikuma pidi. Või kui terve rühmaga ühe laiba kallal askeldada sai,» räägib Sven paarist juhtumist. Maikol on meeles aroom, mis kolmandal aastal õhus oli, kui lahatava sooled lahti lõigati. Need neli paljulubavat Valgamaa noort, kes veedavad päevi ja öid, et tunda inimese keha ja õppida, kuidas seda ravida, on oma valikutega rahul ja pole tudengielus millestki ilma jäänud. Liis suudab oma aega planeerida nii, et jõuab kõikjale, kuhu vaja. Karina tunneb puudust pikkadest ja ilusatest küüntest, kuid leiab, et see on seda väärt. «See on nii väike asi võrreldes sellega, mida ma vastu saan,» on neiu oma valikus kindel. Maiko arvates on suurimaks katsumuseks olnud õppima õppimine ja eks see ole oskus, mida me kõik elus vajame.


8

Meelelahutus

Palupera noortevolikokku kandideeris 17 noort LAURA SÖÖT

laura@tankla.net

Novembrikuus toimus Palupera vallas noortevolikogu (edaspidi NVK) valimine. Palupera valla NVK loodi aastal 2011. Volikogu liikmeid on 9 ja neid valitakse kaheks aastaks. Noortevolikokku võisid kandideerida valla noored vanuses 13-26 eluaastat. Seekord oli osavõtt aktiivne ja kandideerijaid oli 17. Valimine toimus 8. novembril Palupera põhikoolis, 10. novembril Hellenurme noortekeskuses ja Nõuni kultuurimajas. Valijateks olid 7-26 aastased valla noored. «Valimised läksid hästi, alguses oli väike mure, et noored ei kandideeri, aga motiveerisime neid sellega, et see on lahe ja kui isegi ollakse arg, saadakse volikogus olles sellest kindlasti üle. Kandideeris nii vanast volikogust inimesi kui ka uusi,» sõnas Grete Liivamägi. Hääletamistulemuste alusel sai volikokku Hellenurme piirkonnas Hele-Riin Udeküll, Triin Tiimann ja Kai Laas. Nõuni piirkonnas Merily Viks, Grete Liivamägi ja Stever Liivamägi. Palupera piirkonnas Deivi Sarapson, Artur Lõhmus, Triinu Rannala. Eelmises volikogus olid ka Merily, Stever, Grete ja Artur. Volikogu esimeheks valiti Deivi Sarapson. «Otsustasin noortevolikokku kandideerida, kuna seal tehakse koos väga huvitavaid asju ning on

KOGUS: ESTER KAASIK

tore seltskond. Loomulikult on mul soov Palupera noorte heaks midagi korda saata,» rääkis Stever. Merily kandideeris noortevolikokku juba siis, kui seda looma hakati. «See, et ma kandideerisin, tundus nii loomulik ja endalegi üllatuseks valiti mind esimeheks. Palupera valla käekäik on saanud minu südameasjaks ning seetõttu kandideerisin uuesti – kui ise ei tee oma elukohta paremaks, kes siis veel. Mu lootus on, et Palupera noortele meeldiks oma vallas elada ja tulevikus tullakse siia ikka pärast õpinguid tagasi,» loodab Merily. Stever ja Merily rääkisid, et teistest volikogudest nad väga palju kahjuks ei tea. «1,5 aastat tagasi ehk enne Hollandis käiku teadsin tõesti päris palju, mis ümber toimus. Teadsin täpselt kus ja kes meie piirkonnas tegutsevad. Hetkel ei ole jõudnud ennast selles valdkonnas kurssi viia.» Noortevolikogu tööd toetab ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) läbi osaluskogude projektifondi. Tänu noorte poolt kirjutatud projektile «Palupera valla noorte teadlikkuse tõstmine noortevolikogu tööst» toimub kaks üritust, mis toetavad noortevolikogu töö jätkamist. Selle raames toimus Marek Meki poolt läbiviidud noortevolikogu simulatsioon, kus noored said läbi mängida lõigu volikogu tööst. Õhtu lõpetati bowlinguga ning edasi jätkub juba töisem tegevus.

@maku_ Keskmine Valga kergliiklustee sportlane.

Leia täherägastikust üles järgnevad 33 sõna: DETSEMBER TALVINE PÖÖRIPÄEV SOOME KELK ADVENDIKÜÜNAL NULG PÄKAPIKUD

JÕULUKAKTUS KUUSK JÕULUVAHEAEG LUMEMEMM SUUSAD SULA

MANDARIINID LUMESÕDA JÄIDE JÕULULAULUD TALVEUNI HÄRMATIS

PIPARKOOGID LUMI AISAKELLAD KASUKAS SUUSAKEPID JÄÄ

KELGUTAMINE TUUL LUMELAUDUR UISUTAMINE SÄRAKÜÜNAL LUMEHELVES

PÕHJANABA LABAKUD TÄHESÄRA KOOSTAS: KAARI KAASIK

V

E

Ä

P

I

R

Ö

Ö

P

E

N

I

V

L

A

T

P

J

Ä

Ä

D

N

S

D

K

U

U

S

K

J

D

O

Õ

D

O

L

I

R

A

A

N

U

R

L

Õ

S

V

D

H

U

K

U

N

E

K

L

U

I

O

U

L

D

E

U

J

K

L

M

I

B

U

L

L

S

L

M

U

I

N

L

A

I

E

E

I

M

S

E

G

U

O

E

M

P

D

U

N

P

K

M

R

E

A

K

V

T

A

L

E

E

I

A

@karlplaks

A

A

E

E

A

S

K

A

E

A

R

A

H

K

K

L

Mehed objektil

B

K

M

M

D

T

H

S

D

M

Ä

U

E

A

Ü

U

A

Ä

O

M

N

E

L

I

I

I

S

D

L

S

Ü

L

A

P

O

T

A

D

U

A

Ä

N

E

U

V

U

N

U

@getuolen Jälle ta reiditseb mu telos :D

D

S

S

E

M

O

U

Ö

J

E

H

R

E

U

A

Õ

Õ

U

G

Ö

S

I

T

A

M

R

Ä

H

S

S

L

J

S

U

L

K

E

K

E

L

G

U

T

A

M

I

N

E

E

S

U

L

A

D

I

G

O

O

K

R

A

P

I

P

M

A

M

S

S

U

T

K

A

K

U

L

U

Õ

J

K

U

D

I

U

S

Ä

R

A

K

Ü

Ü

N

A

L

S

T

L

A

B

A

K

U

D

A

I

N

U

E

V

L

A

T

Otsi 10 erinevust

Põhikoolis alustas tegevust kooliraadio

KOOSTAS: EMILY-HESTIA TAMMEORG

ESTER KAASIK ester@tankla.net

@mynameiskadri This is called art..

Valgas sai näha valgete tiibadega olendeid

Idee raadioringi tekitamiseks tuli algselt Valga põhikooli direktorilt, Tarmo Postilt, kes tegi pakkumise ringi eestvedajale Eleri Lõhmusele. «Et ma olen juba mõnda aega tahtnud just meediateemalise ringiga tegeleda ja noori selles vallas juhendada, siis tundus Tarmo ettepanek mulle väga põnev,» sõnas Eleri. Kuigi raadiohuvilisi noori on hetkel üsna vähe, siis need, kes kaasa löövad on vähemalt hingega asja juures. Praegu tegelevad nad peamiselt raadioreklaamide, mille eesmärk on noori ringi juurde meelitada, ja esimeste saadete valmistamisega. «Kindlasti läheme ühel hetkel ka otse-eetrisse, sest see kogemus on selline, mida polegi võimalik sõnadega kirjeldada, vaid seda peab proovima,» ütles Eleri, kuid kindlasti on selleni veel jupp maad minna. Kõik põhikoolis käivad uued huvilised võivad julgelt pöörduda Eleri Lõhmuse poole.

LEE JOHANNA SAUL lee@tankla.net

22. novembril toimus Valgas sündmus «Koolimood», kus noored on juba 17. aastat järjest saanud esitleda teemakohast omaloomingut, omandada uusi kogemusi moe valdkonnas ja harjutada laval esinemist. Sel aastal oli teemaks «With White Wings - kuidas sina näed neid valgete tiibadega nähtamatuid olendeid?». Osavõtvaid gruppe oli sel aastal üheksa, erilise au ees aga Valga vene gümnaasium, kus võetakse koolimoe sündmust eriti tõsiselt. Oldi palju tööd ja vaeva nähtud. Igas kollektsioonis oli midagi omapärast ja erilist. Näha oli metsahaldjaid, armsaid roosasid ingleid kui ka tumedamate tiibadega olevusi. Võistlejaid said inspiratsiooni oma kostüümide jaoks näiteks metsast, loodusest, sõbrannadelt või Google’is leiduvatest piltidest. Vanema vanusegrupi võitjad Otepäält kavaga Fortepiano olid võidu üle väga rõõmsad ning disainerid Gertrud Aasaroht (16) ja Karoliina Kruusmaa (15) jäid etteastega väga rahule. «Inspiratsiooni sain maailmast ja inimestest selles ning üritasin näidata seda läbi nähtamatute olendite, kes hõljuvad meie ümber. Kollektsioon valmis umbes pooleteise kuu vältel ning algsetest kavanditest jäid vaid mõned detailid. Lõplik kleitide kujundus valmis modellide seljas vastavalt modelli isikupärale. Disainisime kehasse istuvad kostüümid, mis tooksid esile modelli parimad küljed. Kohe, kui kuulsin üritusest, olin kindel, et tahan sellel osaleda. Meie eesmärk oli luua terviklik kava – et nii kostüümid, meigid liikumine ja emotsioon oleksid kooskõlas. Gertrudile rääkides oli ka tema

@dorchdaniel No comments... #lakers #shaq #marshmallows

Otepää kava Fortepiano.

TIMO ARBEITER

kohe nõus ning siis hakkasidki mõtted lendama. Üritus on väga lahe! Loomulikult peaks Koolimoodi korraldama ka edaspidi, sest võibolla saab siit alguse kellegi tähelend. Oleme väga tänulikud korraldajatele!» rääkis Karoliina. Fortepiano ainuke meesmodell Karl Aarne Vihm (13) ütles, et koos kuue naisega pole kerge koostööd teha, kuid päris vastu ta modellitööle ka ei olnud. Ka pealtvaatajaid jäid üritusega väga rahule – publik oli elav ja vali. Angelina (14) Valgast ütles, et sündmuse korraldamist tuleks kindlasti jätkata, sest see on hea võimalus noortele enda tuleviku arendamiseks ning moega tegelemiseks. Peakorraldaja Aili Sture sõnul läks hoolimata mõningatest arusaamatustest ja vahemaast ürituse korraldamine üldiselt hästi. «Korraldasin sündmust esimest korda. Selline töö vajab suurt tahet asjaga tegelemiseks, sest väga keeruline oli leida sponsoreid. Selleks, et kaasata veel rohkem noori sellesse sündmusesse on ideed juba olemas ning nüüd on koolimood ka Facebookis.» Vaata pilte: on.fb.me/1dWozrt

@ madlirogenbaum My love

Millest säutsuvad noored Twitteris? @_Teve_ Mu vanaisa teeb igaksjuhuks ahju tule, sest äkki läheb külmaks. Endal on toas 25 kraadi. @Joosepnoot Tegelt ma arvan, et kui te paar korda veel Paul Walkeri pilti jagate, siis ta ärkab ellu.

KOGUS: BIRGIT MARANIK @marjejoearu

@SunDyndrome Ema ostis munakarbi, kus oli üks muna puudu :O tibu koorus ja pani plehku äkki :O

Lähen koolist koju, vastu tuleb poiss ja paneb riimi vene aksendiga: «Tule välja, ma näitan sulle!! Musta peaga plika, kes meeldis mulle ikka».

@kidnamedgriss

@SRannakivi

Poleks uskunud, et väikse lapse tuju heaks tegemisel piisab küsimusest «kas võtan ipadi kaasa?»

@kssskss_m «Itaalias mõeldakse iga söögikorra ajal juba järgmisele korrale» Minu juured on vist sealt pärit.

Snapchatin nii paljudega, et ei tule meelde mis ma kellegile saatsin ja nad saadavad midagi vastu ja siis ma mõtlen mille kohta see oligi :D

@KadrianPossul Ema: Ma kingin sulle sünnipäevaks kassi, aga ta kasvab maal. Mina: Ma kingin sulle siis sünnipäevaks mustangi, mis seisab mõne rikkuri garaažis.

@JanneKalda Piparkookidest on savi, sest piparkoogitaigen on palju parem!!!

@krissubriksu Poes ema kysib lapse käest «kas sa marmelaadi sööd?» Laps vastab. «Kust mina tean» :D:D


Noorteleht Tankla nr13 (12-2013)