Issuu on Google+

LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

Lilleküla Gümnaasiumi ajaleht

Zoom Juhuse tõttu telestaariks

Kaspar Sillamaa

BRIGAAD 3 Uue Eesti draamasarja keskmes on kiirabibrigaad, milles põnevale, kohati ohtlikule kuid samas elulise tähtsusega tööle on pühendunud sarja kolm peategelast. Brigaad 3 on eetris neljapäeviti kell 20:30 TV3-s

www.tv3.ee/brigaad3

foto: erakogu Kuidas Hiiumaa tüdruk Laura Kivistust sai juhuse tahtel teleseriaali „Brigaad 3” ropu suuga noor neiu Thea, uuris Kaspar Sillamaa. Keda mängid seriaalis „Brigaad 3“ ? Mängin ühe peaosalise Anti(Margus Prangel) noort teismelist tütart Thead, kes on oma isale suureks tüütuseks. Kuidas avanes sul võimalus seriaalis mängida, kas konkurents Thea kohale oli suur ? (Naerab) mingit konkurentsi tegelikult ei olnudki. Mina lihtsalt veetsin lõbusasti Hiiumaal oma sügisvaheaega, kui helistas näiteringi õpetaja Ande ja ütles, et temale tehti selline pakkumine ja ta arvas, et mina olen sellele kohale sobiv. Otseloomulikult ei olnud mul midagi selle vastu. Esialgu arvasin, et tegemist on TEEMAD LEHES Vahetusõpilastena välismaal: Kadri Kivimaa, Kadri Roots ja Annika Vokksepp räägivad oma tegemistest Eestist kaugemal ja elust eemal. loe edasi lk. 2-3

lihtsalt massitseeni või ühe otsa tööga. Järgmine päev helistati juba seriaalist, öeldes, et homme pead olema Tallinnas võtetel. Mina siis pakkisin oma asjad kokku ja hakkasin linna poole sõitma. Võttetele eelneval õhtul sain tekstid ja kostüümikunstnik nägi mind esimest korda. Arvan, et see oli puhas juhus, see oleks võinud juhtuda ükskõik kellega! Kui palju on sarnasusi sinu ja sinu mängitava tegelase Thea vahel ? Thea on selline ropp noor neiu, kes väga ei kontrolli, mida ta suust välja ajab. Ma ei ole temaga absoluutselt sarnane. Kõigepealt kui seriaali üldse tegema hakkasime, oli mul suhteliselt raske rolli sisse elada. Aga peale teist võttepäeva hakkasin oma tegelaskujule pihta saama ning asi muutus nii minu, kui ka ülejäänud võttegrupi jaoks hulga lihtsamaks.

Ekraani ees: Laura Kivistu leiab, et võimalused midagi korda saata on meil võrdselt kõigil. lk. 1 ja 5 Solistide konkurss: Anna Peterson tutvustab aprillis toimuva laulukonkursi telgitaguseid. lk. 6

Kes on su lemmik tegelane „Brigaad 3“ ? Minu lemmik tegelane seriaalis on päris kindlasti minu ekraaniisa Anti. Kuigi ekraanil me eriti hästi läbi ei saa, siis tegelikkuses on asi hoopis meeldivam. Olen uhke, et saan koostööd teha taoliste andekate näitlejatega nagu Maria Soomets, Jan Uuspõld jpt. Kuidas saad sa läbi teiste näitlejatega eesotsas Jan Uuspõlluga ? Minu klapp teiste näitlejatega on hea. Kogu see seltskond on suurepärane ja ääretult tore. Justkui teine perekond mul. Jan Uuspõlluga olen vaid kaks korda samale võtteplatsile sattunud, seega koostööd ei ole veel jõudnud ma temaga teha.

Õpilasesindus, millega tegeleb? Õpilasesinduse peaminister Raido Nurga tutvustab tegevusi omavalituse rindel. lk. 6 Prügi eri: Aasta alguses lahvatanud aktuaalne prügimajanduse

teema ei ole ikka veel jahtunud. Oma arvamuse saavad sekka öelda ka Lilleküla Gümnaasiumi Õpilased. lk. 7-8


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

YFU? YFU on rahvusvaheline õpilasvahetusorganisatsioon Youth For Understanding. Kuhu saab YFU kaudu õppima minna? YFU pakub järgmisi maid: Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Austria, Belgia, Brasiilia, Ecuador, Hiina, Holland, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tai, Ungari, Uruguai, Uus-Meremaa, Venetsueela. Kes saab minna YFU kaudu vahetusõpilaseks? YFU põhilised programmid on mõeldud 15-18 aastastele.. Mida pakub YFU perekondadele? YFU pakub võimalust võtta endale aastaks uus pereliige.

www.yfu.ee Pilt on tehtud keelelaagri viimasel päeval teiste Eesti vahetusõpilastega. Kadri on vasakult teine.

Vahetusõpilasena Saksamaal Meie kooli 10b klassi õpilane Kadri Kivimaa jagab koolilehe lugejaile oma kogemusi vahetusõpilase elust Saksamaal, kus ta viibis 2006. aasta juulist mullu juulini. Kuidas tekkis üldse mõte minna ja mis su vanemad sellest arvasid? Mõte tekkis sellest, et sõber oli just vahetusõpilane ja ta rääkis mulle, kui äge seal on ja andis YFU kodulehekülje (www.yfu.ee), kust hakkasin asja uurima. Alguses arvasin, et tänu rahale jääb asi ära, aga mõte jäi kummitama ja ei andnud rahu. Kui perele mõttest rääkisin, siis nad ei tahtnud kohe uskuda, et ma tõsiselt kavatsen minna. Lõpuks aga arvati, et see on hea võimalus silmaringi laiendada. Millistes paikades sa aasta jooksul viibisid? Lääne-Saksamaal, Ida-Saksamaal ja Lõuna-Saksamaal. Oma kodulinnaks pean aga šveitsi piiri äärde jäävat Ravensburgi. Mis oli Saksamaa koolides ja peredes erinevat võrreldes Eestiga? 2

Koolis on tavaliselt 13 klassi ja hindamissüsteem on vastupidine – kõige parem hinne on 1 ja kõige halvem 6. Kontrolltöid tehakse maksimum kord kuus, palju on analüüsivat ning grupitööd. Pereelus oli reegleid rohkem, kui Eestis, näiteks igas Saksamaa peres toimub üks kord päevas ühine söömine, mis võib kesta tunde, sest sellel ajal pere suhtleb omavahel.

Pered olid minu jaoks pisut harjumatud. Veidike kurvastas ka see, et kuude kaupa ei saanud kellegagi eesti keeles rääkida. Kas soovitad ka teistel minna? Miks? Jah, kindlasti 100% soovitan minna, sest see aasta oli lihtsalt fantastiline – üks parematest kogemustest minu elus.

Mis on kõige positiivsem mälestus elust Saksamaal? Kõige positiivsemalt on mul meeles sõbrad, keda ma meeletult igatsen. Väga tore oli ka see, et juba 16-aastaselt võis alkoholi osta ja klubides käia.

Mis muutus, kui Eestisse tagasi tulid? Kuna ma Saksamaal ei teinud vähese keeleoskuse tõttu koolis midagi kaasa, käisin ainult kohal, pidin ma tagasi tulles jätkama sealt, kus pooleli jäin. Esialgu oli väga raske, sest ma polnud üle aasta koolitöid teinud ja kui enamus õpetajaid ütlesid: ``Aga me ju kevadel alles õppisime…``, siis minul oli küll väga raske kõike meenutada. Koolivahetusega seoses olid enamus nägudest mulle võõrad ja ka minust nooremad, nii, et algul tundus kõik küllaltki nõme, aga nüüdseks olen sellega juba täiesti ära harjunud.

Mis sulle ei meeldinud?

Kadriga vestles Johanna Poolamets

Milliseid naljakaid juhtumisi tuli reisi jooksul ette? Kõige eredamalt on mul meeles, kuidas üks väike tüdruk, kuuldes et ma Eestist tulen küsis, kas meil elavad eskimod. Veel oli neid, kes arvasid, et me elame igludes ja sõidame ringi eeslitega.


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

Üheks aastaks välismaale Kuhu kavatsed õpilasvahetuse programmiga minna? Kadri: Valisin sihtmaaks Hollandi, sest seal on teistsugune ja vabameelsem elu. Samas pole ka kultuur täiesti erinev Eesti omast. Annika: Mina lähen Saksamaale, see pole väga kaugel ja kuna alustasin sel õppeaastal saksa keele õpinguid, siis saan seal väga hea keelepraktika. Arvan, et igas riigis saab asendamatu ja erineva kogemuse. Mida tuli teha, et saada võimalus üks aasta välismaal õppida? Kadri: Kõigepealt tuli täita avaldus ja veel mõningad paberid, seejärel need ära saata ning valimispäev läbida. Annika: Algul peab endas selgusele jõudma, kas ikka on õige mõte minna või mitte. Seejärel tuleb ära saata taotlusankeet koos lisadega ning paari päeva pärast tuleb valimispäeva kutse. Kui oled edukalt läbinud valimispäeva tuleb juba vestlus ja lepingu sõlmimine. Siis toimuvad koolitused ja infotunnid.

Täitsa vahetusõpilase nägu! foto: erakogu Miks otsustasid õpilas vahetusest osa võtta? Kadri: Sest see tundub olevat väga põneva ja huvitava kogemusena. Samuti mulle meeldib reisida ja saan selgeks õppida uue keele. Annika: Minu meelest on selle aasta jooksul hea võimalus selgeks õppida võõra riigi kultuur ja keel , leida uusi sõpru ja t u t t a v a i d . M ä l e s t u s e d õpilasvahetusest jäävad alatiseks meelde. Samuti saan selle aastaga teada nii oma nõrgad kui ka tugevad küljed. Mida kardad, mida ootad? Kadri: Kardan, et hakkan igatsema nii pere kui sõprade järgi, sest üks aasta on tegelikult ju suhteliselt pikk aeg. Õpilasvahetusest

loodan kaasa saada palju kogemusi ja seiklusi, mida ka teistega jagada. Annika: Ma ei oskagi midagi veel karta, eks see kõik ole ju alles ees. Muidugi ootan palju positiivseid kogemusi. Kas keegi on sulle ka eeskujuks olnud? Kadri: Mind on innustanud klassiõde Kadri Kivimaa, kes on juba aasta välismaal olemise katsumuse läbinud. Ta on rääkinud palju huvitavaid lugusid oma reisist, ma ei suuda suve ära oodata. Annika: Otsest eeskuju mul olnud pole, aga minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes on vahetusaastal kas käinud või alles lähevad. Ku s t s a i d i n f o r m a t s i o o n i õpilasvahetuse kohta? Kadri: Sellest võimalusest rääkisid mulle sõbrannad, samuti käisid meie koolis esitlust tegemas YFU liikmed. Annika: Seitsmendas klassis kuulsin sellest esimest korda. Sellest ajast alates on see mõte mind kummitanud. Lisainfot sain internetist ja ka sõprade käest. Lõpliku otsuse tegin selle õppeaasta alguses. Kartsin, et kui lasen selle võimaluse käest, siis kahetsen. Nüüd olen rahul kuna tean, et tegin õige otsuse. Kadri ja Annikaga vestles Meriliis Kotkas

Täitsa vahetusõpilase tegu! foto: erakogu 3


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

Juhuse tõttu teletäheks

algus esilehel

Räägi mõni koomiline lugu Esialgu kavatsen „Brigaad 3“ga ikka asjad võtteplatsil juhtunust ? ühele poole saada. Kuigi tõsi ta on, et Võtteplatsil juhtuvad koguaeg naljakad mulle on tehtud pakkumine ka juba teise sündmused. Mitmed ajakirjanikud on Eesti seriaali, mille võtted algavad suvel. palunud mul neist Kuid see on kauge rääkida, kuid olen tulevik ja midagi alati keeldunud. “Arvan, et see oli puhas ei ole veel sellega Arvan, e t juhus, see oleks võinud seoses paberile avalikkusel ei ole juhtuda ükskõik kellega! “ kirja pandud. Las vaja neid teada. aeg näitab. Jäägu see lihtsalt minu sõprade ja lähedaste kõrvade Kas sul on plaanis näitlemist vahele. kuhugi spetsiaalsesse kooli ka õppima minna ? Ja nüüd küsimus, mis huvitab Mul ei ole enda tuleviku suhtes kindlaid paljusid - kui palju saad sa selle plaane tehtud. sarja eest honorari(palka)? Need andmed ei kuulu avalikustamisele. Millisest halvast harjumusest(kui sul on ☺) tahaksid lahti saada ? Kas kavatsed osaleda ka uutes Eesti Ma ei muudaks midagi. Olen see, kes ma sarjades/filmides või oli see olen, ega püüa olla keegi teine. Vähemalt ühekordne etteaste ? jään igas olukorras iseendaks.

Kullipilk sööklasse

Mis on su lemmik värv ? Kollane. Selline rõõmus, positiivne.

suvine

ja

Kas troll või tramm? Tramm, viib kodule lähemale. Kas jalka või koss ? Ma jumaldan jalgpalli ja armastan korvpalli. Saa siis nüüd aru, kumba rohkem eelistan. Mida arvad Lilleküla koolist ? Kool on tore. Vabatahtlikult ma teda ei vahetaks. Sattusin väga toredasse klassi. Õpetajad on samuti mõistvad ja sõbralikud. Kiidan väga. Mida ütleksid lugejatele ? Olge aktiivsed, tehke rohkem sporti ja ärge kaotage optimisti. ☺

Rauno Meronen Foto: Tanel Püüe

Viies vahetund, mis on tõenäoliselt päris

siis need korralikult ära ei mahu ja ühe

Toit on kuidas kunagi. On paremaid ja

mitmele

õpilasele

kandiku äär jääb üle. Seda võib küll

halvemaid päevi. Enamasti on supid alati

söögivahetund, on kohe kindlasti päeva

meie

kooli

nimetada pisiasjade üle vingumiseks, kuid

õnnestunud ja mulle meeldivad nende

kõrghetk.

see võib tõesti häirida. Äkki tuleks osta

juures kõige rohkem just need väikesteks

Sinna

valgusküllasesse

ja

avarasse ruumi on alati rõõm minna.

“Enamasti on supid alati õnnestunud ja mulle meeldivad nende juures kõige rohkem just need väikesteks kuubikuteks lõigatud komponendid“

Söökla on ruumikam tänu suurtele akendele,

postidele

asetatud

peeglitele,

helesiniseks

värvitud

seintele ja valgele laele. Ikkagi on ka seal mõned puudused, näiteks tekkiv järjekord rivisseisjad

on

tohutu

saavad

ja

ausad

toidu

alles

vahetunni lõpus kätte ning jäävad selle

uued lauad või kandikud. Tihtipeale on ka

tagajärjel

on

tassid mustad ja taldrikud märjad, aga

õpetajad üldjuhul mõistvad. Lisaks sellele

söögiriistade kohta pole midagi halba

on paljud kindlasti märganud, et kui

öelda, kui mitte mainida mõningaid

asetseda kaks kandikut lauale vastastikku

kõveraid vigureid.

4

tundi

hiljaks.

Õnneks

kuubikuteks lõigatud komponendid. Hästi tehakse ka tatraputru ja sellele lisaks tehtavat kastet. Suurim viga, mida sööklas teha võib, on võtta magustoiduks

karamelli,

mis

on

pruun toit, kus on väike moosilaik peal. Tuleb olla ettevaatlik ja mõelda, kas oled ikka suuteline ära sööma kõike mida kandikule paned. Hea seegi, et me üldse süüa saame, kuid ikkagi on söökla ja sellega seonduv teenindus tublisti üle keskmise ja mina käin seal edaspidigi hea meelega söömas.


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

Solistide konkurss - kes meist on tegelikult kuldseima kõriga? Anna Peterson Aprillis toimub TLG- s solistide k o n k u r s s Kuldkõi, millest võivad osa võtta kõik meie kooli õpilased. Et võistlusest osa võtta, on tarvis end muusikaõpetaja Kristiina Gebruki juures võimalikult kiiresti registreerida, laul välja valida ja see muidugi selgeks õppida. Kõige mõttekam on laul valida selle järgi, mis hästi välja tuleb, aga mitte selle põhjel,

et laul on eriti lahe, mis sest, et kohutavalt keerulise ülesehitusega. Lugu võib esitada pilli saatel või ka a capellas (ehk ilma saateta).

kooliüritusega ja seega ka auhinnad sellest lähtuvalt igavad ja kehvapoolsed. Kuid kinnitan teile, et seekord see nii ei ole. Auhinnad on seekord päris “Auhinnad on seekord mehised ja sugugi päris mehised ja sugugi mitte söödavad.

Hindamine toimub kolmes mitte söödavad “ vanuserühmas: 1.Igaühel, kellel 4. klass, 5.- 9. vähegi julgust ja klass ja 10.- 12. klass. Kohtunikeks on pealehakkamist jagub, tasub igal juhul meie oma kooli õpetajad. Kellele proovima tulla, sest tegelikult ei olegi ju täpselt see au langeb, ei ole veel teada. sellistel üritustel esmatähtis võit, vaid osavõtt. Ürituselt ei puudu ka auhinnad. Võib ju tunduda, et tegemist on tavalise

Õpilasesindus - millega tegeleb? Sirli Talvis Oleme kinni püüdnud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Õpilasesinduse peaministri Raido Nurga, kes oli kohe nõus vastama küsimustele. Kõiki huvitab, millega koolis tegutsev õpilasomavalitsus tegeleb? Õpilasesindus ehk ÕE tegeleb eelkõige huvitegevusega, kooli siseste ürituste korraldamisega, kooli ja ÕE esindamisega koolivälistel üritustel. Esindame õpilaste huve direktsioonis, arutame probleeme, lahkame teisi kriitikat pälvinud juhtumeid ja veedame ka mõnusalt aega. Minu meelest on vale see arusaam, et õpilasesinduse töö ja tegemised on igavad, sest tegelikult on meil olnud võimalus osaleda huvitavatel ja lõbusatel väljasõitudel ning koolitustel, mis on kujunenud väga meeldejäävateks. Koos on ka korraldatud mitmeid lahedaid üritusi. Kes sinna kuuluvad? Õpilasesindusse kuuluvad 8.-12. klasside esindajad. Hetkel on meil 10 toredat, sõbralikku ja aktiivset liiget.

Mõnest klassist meil küll kahjuks esindajaid pole, aga see pole ka kohustuslik. Eelkõige ootame just teotahtelisi ja aktiivseid õpilasi, kes soovivad end proovile panna, kooli tegemistest või otsustes kaasa lüüa või midagi meelde jäävat kooli ajaloosse jäädvustada. Seega igaüks, kes soovib, saab liituda ja on väga oodatud teisipäeviti peale kolmandat tundi ÕOV ruumi :) Ku idas hin dad saavutusi?

seniseid

ÕE-l on olnud nii mõõnu kui tõuse. Eelkõige sõltub see liikmetest ja nende tegevusest. Praegune koosseis on oma ülessannetega tublisti hakkama saanud. Kuid mida rohkem liikmeid, seda uhkem ja seda paremini me enda eesmärke saavutada suudame. Sina oled ÕOV peaminister, mida see endast kujutab? Peaministri peamine ülesanne on tavaliselt esindada kooli Õpilasesindust üritustel ja kohtumistel nagu näiteks Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolekul. Samas esindada ka õpilaste huve koolitasandil. ÕE presidenti ja peaminstri ülesanded on

tihedalt seotud, seega ei saa mainimata jätta meie tublit ja usinat - Gerli Toomelat, kes on suure panuse meie omavalitsusse pannud. Mis üritusi sellel aastal veel oodata on? Sellel aastal on tulemas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 20. juubeli kevadball 24. aprillil. Balli eestvedajad on kaks meie toredat liiget Sandra Perens ja Kärt Praks, kes sellega tublisti juba vaeva näevad. Kindlasti julgen öelda, et selle aasta ball tuleb meeldejääv ja eriline. Oodatud on kõik 9. -12. klassi õpilased. Tulge kindlasti ! Millised projektid on hetkel käsil? Hetkel on soov avada oma Lilleküla Õpilasesinduse MTÜ. Loodetavasti suudame selle käima lükata selle õppeaasta lõpuks. Tulemas on veel ka TLG lipukavandi konkurss, kus otsime koolilipule sobivat logo, mis loodetavasti pannakse meie Eesti Vabariigi lipu kõrvale lehvima. Samuti võib meile tuua oma kavandid kooli lõpusõrmustest, pakkuda välja häid mõtteid ning muid häid mõtteid kooli huvitegevuse arendamiseks. 5


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

PRÜGI L EH T ARVAMUS Minu peres prügi otseselt ei sorteerita. Tavaliselt viskame prügi kõik ühte kohta, ainult pudelid eraldi prügikasti kõrvale, kuid see ei tähenda, et ma ei näe prügi sorteerimisel mõtet. Olen tähele pannud, et osad inimesed jätavad pudelid kotiga prügikasti kõrvale, et a-sotsiaalid need sealt ära viiks, mis ei ole tegelikult halb idee. Kristen Kuldmaa 10. klass

Rikkad riigid on puhtad Joanna Tkatš Igas riigis on prügi sorteerimisega igasuguseid probleeme: mõnes riigis vähem, mõnes ro h k e m , m õ n e s võibolla ei ole üdse. Elan Rae vallas, kus prügi sorteerimine on väga korralik, kuna vald on rikkas. Igal pool on koristajaid ja on hea ringi liikuda, kui kuskil ei vedele midagi. Kuid paar kilomeetrit eemal, oli suur probleem ühe tee ääres. Võsas oli palju prügi ja keegi ei tahnud sellega tegeleda, see oli seal aastaid ja tuli aina juurde. Umbes kaks aastat tagasi koristati kõik ära. Eestis ei olegi prügi sorteerimine väga halb. Olen olnud näiteks Itaalias, kus oli näha, et Põhja-Itaalia oli väga puhas ja Lõuna-Itaalias oli igal pool nii palju prügi ja vedelesid pudelid. See on

sellepärast, et Põhja-Itaalia on rikkam. Eriti palju prügi oli Napoli linnas. Lugesin Postimehest, et just praegu on Napolis suur katastroof: Napoli tänavad upuvad prügisse, kuna prügivedajad keelduvad oma töö tegemisest. Vaatasin ka filmilõigu ja nägin, kui kohutav see oli. Kui ma seal käisin, oli seal palju vähem prügi. Näiteks Ukrainas oli ka palju prügi. Aga sellest ma pikalt ei kirjuta, kuna on teada ,et Ukraina on väga vaene riik ja temalt ei saa midagi oodata. Norra on aga rikkam riik ja seal ei ole ühtegi paberitki maas. Ükskord ma lausa imestasin, kui nägin maantee ääres üht pisikest paberit. See on tõesti väga hea, et Eestis on alustatud prügi sorteerimist. Ma ei suudaks kunagi elada Ukrainas, kus on nii palju prügi! Parem on elada Eestis, kus on ikka mingi kord majas.

Prügimajandus Maria Remmelkoor Minu arvates on prügi sorteerimine ja ümber-töötlemine keskkonna seisukohalt hea mõte, sest vastasel korral mattuksid linnad tulevikus prügi alla. Probleemiks on, et kodus jääb ruumi väheseks mitme erineva prügikasti jaoks. Samuti on tüütu iga päev prügi alla viia, kuna elan ise üheksandal korrusel. Ebameeldivusi valmistab ka see, et biojäätmed kipuvad haisema. Meriliis Kotkas 10. b klass

6

Uuest aastast hakkas kehtima seadus, et prügilad ei võta enam vastu sorteerimata jäätmeid. See uudis kohutas paljud elanikud esialgu ära, luues kujutelma, et nüüd läheb elu oluliselt keerulisemaks. Tegelikult peaks prügi sorteerimine olema midagi nii igapäevast, mida ei saa üldse võtta kui lisakohustust- me ei protesteeri ju vee joomise, teel kõndimise ega puhta õhu hingamise vastu. Mina olen alati prügi pisut sorteerinud, st eraldanud tavalisest prügist olmejäätmed või kõik asjad, mis tunduvad liiga „jõhkrad“, et neid loodusesse ripakile loopida. Pole ju ka eriti keeruline eraldada veel papp ning paber. Me teeme ometi vahet, kas asi on kilest, papist, klaasist, metallist,

plastikust, terasest. Märgistatud prügikaste on iga nurgatagune täis, lugemist peaksime ka oskama. Tekib küsimus, mis siin nii keerulist on?! Kõikidel asjadel on oma õige koht. Alati ei peagi seda, mida ise enam ei kasuta, ära viskama, nt vanad leivadsaiad sobivad hästi tuvidele söötmiseks. Seoses ülejääkidega on võimalik teha kedagi teist nelikuks. Leia see aeg ja vii toit, mida sa ei söö nt koerte varjupaika. Va n a d r i i d e d o n s o b i l i k u d altsupoodidesse või kodututele kinkimiseks. Tühjade pudelite tagastamine on inimeste jaoks veelgi lihtsamaks tehtud, vastavaid automaate leidub kõikides suuremates poodides. Oluline on teada, et enamus asju saaks tegelikult taaskasutada. Palju parem tunne tekib, kui sa tead, et sa teed midagi selle kauni looduse ja tuleviku heaks. Ole leidlik ja aita loodusel särada!


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

PRÜGI L EH T Milleks pesta piimapakki? Tõnis Kippa Minu peres ei muutu uue seadusega eriliselt midagi, sest oleme enne juba teadlikult prügi sorteerinud. Küll mitte nii palju nagu nüüd vaja aga siiski. Ju me siis vaikselt asume ka prügi sorteerima nagu korda ja kohus.

kes viskavad need ikka saama moodi prügikasti. Ja pealegi mina küll ei tea mingit teist riiki, kus peaks piimapakke pesema. Lihtsalt tuleks suurendada prügisorteerijate palka ja võtta neid rohkem tööle.

Taara viisime me taarapunkti ja paberi, paberi kogumis konteinerisse või maale kütteks. Metalli kogusime maal ühte hunnikusse ja lasime siis selle ära vedada. Parareid ja akud viisime me ka vastavasse kogumispunkti, kui neid oli juba omajagu kogunenud.

Alles hiljuti räägiti lehtedes metsaaluste koristamisest. Ma arvan, et see uus seadus ei leevenda metsaaluste räpasust vaid vastupidi paljud inimesed viivad oma prahi kuskile puu alla, kui mingisse kogumiskohta, mis asub 500 kuni teab mitme meetri r a a d i u s e s . Ko g u m i s k o h t a d e arvu võiks suurendada. Tihti olen neid märganud kuskil nurga taga, kuhu vajadusel polegi meelde tulnud otsima minna. Lisaks on vähemalt need vorstikujulised konteinerid alati täis ja neisse on halb oma rämpsu ladustada.

Ku i d u u s seadus näib k u i d a g i kahtlane. Miks on vaja p e s t a piimapakke ja

“...uus seadus ei leevenda metsaaluste räpasust vaid vastupidi paljud inimesed viivad oma prahi kuskile puu alla...”

šampoonipudeleid? Sel juhul võiksin ma poodi minna oma vana pestud pakiga/pudeliga saada šampooni või piima kraanist. Tuleks ju odavam ka. Selline viis oleks ju lihtsam, kui iga päev pesta 1-2 piimapakki ja iga kuu šampoonipudelit ja isegi kui ma neid peseksin ei pese neid mu naabrid Volli, Mari ja Ženja ning ka nende tuttavad,

Ma arvan, et enne seaduse vastuvõttu võinuks tagada vajalikud ladustuskohad ja tutvustada inimestele uusi tulevaid kohustusi.

ARVAMUS Tuleks parem sellele mõelda, kas kohupiimapasta peab ikka kindlasti olema kahes kilepakendis, kas on vaja teha kilekotte. Miks ei võiks olla paberkotid ja riidekotid mida saab korduvkasutada. Näiteks Inglismaal on peaaegu igle kotile kirjutatud kasuta mind mitu korda. Eestis seda pole. Kõikidel muudel toiduainetel ei ole vaja niipalju pakendeid. Aune Puusepp 10. klass Meie pere mets Hiiumaal asub ühe külavahelise tee ääres, kust kõnnivad iga päev koolinoored koolist poodi või vastupidi. See on lausa uskumatu, kui palju tekib teepeenardele üle õla heidetud prügi. Inimesed on muutunud tarbimishulludeks ja meie koristame metsa vähemalt kolm korda aastas. Ei ole vaja nuriseda uue seaduse üle. Lihtsalt võtke end kokku ja tehke loodusele vastuteene. Laura Kivistu 10. b klass

foto: Tanel Püüe

7


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

Eksitav komöödia

MÄRTS 2008

Mai Kaaver

Tallinna Linnateatris e t e n d u n u d Shakespeare'i „Eksituste komöödia" pakub publikule nii nalja kui tõsidust. Etenduse olid lavastanud noored üliõpilased ning publikuks oli väike hulk nii noori kui vanu tavakodanikke. Kokku kestis kõik vaid veidi üle tunni. Linnateatri vana kulunud puitpõrand, soe ruum ning vaaterõdu moodustasid väga mõnusa ja hubase õhkkonna, et etendusse sisse elada. „Eksituste komöödia" rääkis vanematest, nende kahest identsest pojast ning poegade kahest identsest teenrist koosnevast perekonnast. Aastaid tagasi oli perekond laevaõnnetuse tõttu lahku läinud ning etenduse tegevus põhines selles, kuidas perekond üksteist uuesti üles leidis ning milliseid naljakaid juhtumeid see põhjustas.

Pildil lavakooli 23. lennu etendus “Pimeda toa kuningas”, foto: Priit Tammets

“Linnateatri vana kulunud igavaks. Sellegipoolest sain ma väga hea elamuse ning jäin rahule ja ma võin puitpõrand. soe ruum ning öelda, et ma pole ainuke, sest etenduse vaaterõdu moodustasid lõppedes kutsuti osatäitjad kolm korda väga mõnusa ja hubase suure aplausiga lavale tagasi. õhkkonna, et etendusse PIMADA TOA sisse elada.”

Etendus algas lõbusalt: tegelased olid riietatud klounideks ning sisenesid veidralt vetrudes. Terve see tund oli üsna põnev. Oli piisavalt nii nalja kui ka tõsidust. Etenduse sisu oli veidi tänapäevastatud ning seetõttu oli sellest üsna lihtne aru saada.

Reklaamianalüüs

Lavastusel oli nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kuna lavastajateks olid noored, kel puudus professionaalsus, võib väga mitmete asjade kallal virisega. Näiteks oli sõnadest päris tihti raske aru saada ning keset etendust vajus kogu tegevus kuidagi üldse ära ning muutus

Lavastaja Stephen Harper ja Elmo Nüganen. Esietendus 08.09.2007 Linnateatri Hoboveskis. Mängivad Lavakunstikooli 23. lennu üliõpilased. Etendus kestab 1 h 15 min Etendused kuni 23.04. 2008

Reelika Lõhmus

Keskmiselt kestab üks reklaamipaus ligikaudu 15 minutit ja kui neid tunniajalise filmi jooksul on kaks, siis filmi ennast näen ma ainult pool tundi. Ühe reklaami korduseid esineb vähe. A i n s a d korduvreklaamid on fi l m i e d a s t a m i s t toetavad reklaamid mida väldatakse peale Reklaamiküllus, foto: Kristjan Ühtid reklaamipausi ja enne aega mil mina reklaame järgisin näidati reklaamipausi. Reklaamitakse kõike enim tarbeesemete reklaame ja vähem alates ravimitest, pesupulbritest kuni todureklaame. Näidati ka toodet filmitutvustusteni. Ühe reklaami pakkuvate firmade reklaami(Honda, kestvus on tavaliselt 25 sekundit. Tund 8

KUNINGAS

Ülemiste keskus). Minu eelarvamuste ümberlükamiseks avastasin, et alkoholireklaame ei näidatagi nii palju. Reklaame näidati vastavalt saatele, näiteks kui oli meditsiiniga seonduv saade näitatakse enim ravimireklaame. Minu arvamusel on reklaamid hea vaheldus filmidele, mil saad teha paar kiiremat toimetust, aga nad ei tohiks kesta üle 10 minuti.


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

Jokela koolitulistamine Ma arvan, et selline asi juhtus sellepärast, et poisil sai lihtsalt mõõt täis. Võib-olla poiss proovis teistele selgeks teha muud moodi ka, et ta ei ole praeguse poliitikag a rahul. Lihtsalt keegi ei võtnud teda kuulda. Siis lõppesid tal valikuvariandid ära ja see oligi tema arust ainuke väljapääs. Eestis ei ole relvad nii häsi kättesaadavad, kui Soomes, kus võib juba 15 aastaselt relva kanda. Minu arust ei ole eestlased nii relvasõbralikud, kui meie põhjanaabrid. Muidugi osades peredes on relv olemas, aga ma arvan, et see ei ole nii levinud. Selle põhjus võis olla ka koolis, kus õpetajad peaksid natuke rohkem oma õpilastega tuttavaks saama. Näiteks minu õpetajad on teinud selliseid koduseid

MÄRTS 2008

foto: yotophoto.com

Tanel Püüe

ülesandeid, kus peaksid natuke oma perekonnast rääkima ja sellistel teemadel. Õpetajad saaksid, siis paremini õpilastest aru ja oskaksid nendega ka käituda õigesti. Meediat ja kodu ma ei süüdistaks eriti. Jokela kooli sündmusi saaks ennetada

“Selle põhjus võis olla ka koolis, kus õpetajad peaksid natuke rohkem oma õpilastega tuttavaks saama” sellega, kui relvade kättesaamine teha veel raskemaks. Kui klassijuhatajad õpiksid oma klassi õpilasi paremini tundma. Siis saaksid nad aitata, kui mingeid probleeme tekib ning võib-olla klassijuhataja oskab ka õpilasele kuidagi

teistmoodi läheneda, et probleemi mitte suuremks teha. Ennetamine mõnes valdkonnas on võimalik, nagu näiteks relvaloa ja relvade raskemini kättesaadavus. Samas see teine variant, et klassijuhataja õpilasi paremini tundma õpiks on juba natuke raskem ettevõtmina ja see võtab kaua aega. Lõpuks võib sellest küll midagi kasu saada, aga ma arvan, et õpetajad ei tahaks sellist koormust veel endale juurde võtta. Erilist tähtsust ei oma kus see tulistamine või üleüldse vägivallatsemine toimub. Probleem on enam vähem alati sama. tulistamise tegi suuremaks see, et Soome on päris rahulik ja vaikne maa ning et selline asi seal juhtuks ei oleks keegi osanud arvata. Samas näitas see, et ka kõige korralikemas kohtades võib nii juhtuda. Ning see ei välista ka Eestit.

7. november 2007 www.delfi.ee ❖ Helsingi lähistel Tuusulas Jokela gümnaasiumis toimunud tulistamine on nõudnud üheksa ohvrit. Üheksandaks hukkunuks on tulistaja ise, kes suri kolmapäeva õhtul haiglas.

❖ Politsei teatel oli ohvrite seas viis poissi, üks tüdruk, kooli direktor ja meditsiiniõde. Politsei hinnangul olid teised ohvrid peale direktori juhuslikud, vahendas YLE.

❖ Tulirelvaga vehkinud laskja, 18aastane Pekka-Eric Auvinen üritas ka ennast tappa ja viidi väga kriitilises seisundis haiglasse, kus ta õhtul pärast kella 22 suri.

9


LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI AJALEHT ZOOM

MÄRTS 2008

Viimane lehekülg ÕPSIDE KILLUD :D

Koomiks: Kaia Simson

Gümnaasiumi kümnenda klassi kirjanduse tund. Õpetaja palub tundmatuks jääda soovinud noormehe vastama. Poiss aga keeldub, öeldes lihtsalt, et temal ei ole soovi tulla. Õpetaja hakkab seepeale noormeest kommiga meelitama. Meelitas ta teist üpris kaua, kuid õpilane punnis jäärapäiselt vastu. Mõni teine oleks kindlasti murdunud. Reedene geograagia tund, koolipäev on lõpusirgel, nädal samuti. Õpilased väsinud ja tähelepanu hajunud. Noormees teeb kellaga klassis päikesejänkusi, klassikaaslased jälgivad. Järsku ütleb õpetaja: „Noormees, kurjuta paberile oma sünniaasta, arvuta välja, kui vana sa oled ja igakord kui mõni mõte tuleb, vaata seda arvutust paberilt.“ Füüsika tund, õpetaja küsib klassilt, kas nad teavad, mis on front. Klass üksmeelselt pead raputamas. Õpetaja:“Kas te siis ilmateadet ei vaata?“ Klass:“Vaatame.“ Õpetaja:“No kuidas te siis kuulnud ei ole. Miks te vaatate neid Kanal2 ilmateate tibisi, kes ise ka aru ei saa, mida nad räägivad.“

Füüsika õpetaja Viljar Laasit, autor: Ken Aruküla

Kirja pannud Laura Kivistu

KONTAKT Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kuldnoka 24 10619 Tallinn lillekyla@lillekyla.edu.ee www.lillekyla.edu.ee Ajalehe toimetus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 10. klass www.kyljendusfilmfoto.blogspot.com


TLG ajaleht Zoom