Page 17

nädalat, ja see vähene vabadusperiood tuli kasulikult sisustada. Maha tuli loomulikult arvata administratiiv-bürokraatlik ja logistiline ajakadu, mis kaasnesid ametikoha vabastamise, varustuse üleandmise ning Koosalt lahkumisega.

AATeekonna alguses Peagi selgus, et enamik meessoost kursusekaaslasi läheb samuti kevadel teenistusse. Ülejäänud aeg läks sõprade teelesaatmisele – sõitsime ühelt lahkumispeolt teisele. Kõiki semusid ära saata ei jõudnudki, sest üritused kippusid kattuma. Ühel järjekordsel rongisõidul sattusin täbarasse olukorda. Ebakaines seisundis olles viskasin läbi klaaside välja vaguniseinalt maha kistud piraka tulekustuti. Ilmselgelt vajas vastavat vahendit mõni raudtee ääres elav kodanik, kes võis sellega otse raudtee eraldusribas kevadist kulu kustutada. Hilisema juurdluse käigus tuvastas raudteemiilits pealtnägijate abiga minu isehakanud, kuid vabatahtlikust pritsimehest isiku, ja olevat mind kodunt otsima tulnud. Õnneks polnud nad eriti operatiivsed, sest nende tulles olin juba läinud. Niisiis oli kätte jõudnud aeg ka enda lahkumispidu pidada ja teele asuda. Seekord olid ustavad sõbrad minul külas. Kodus andsin viimase lahkumissaluudi vanast logust Saksa vintpüssist Mauser 98K, mille vend Jaan oli hankinud ja mina ise tehnikumi ühiselamust koju vedanud. Selle ümberlaadimine oli padrunikesta tõmmitsa rikke tõttu raskendatud. Peksin tühjad kestad padrunipesast pika ja jämeda terastraadist tehtud varda abil välja. Lasin viimased padrunid vastu taevast ja andsin püssi isa Tõnisele üle. Arvasin, et armees saan moodsama ja kiirema relva ning hulga värskemaid padruneid. Igal juhul paremaid, kui olin seni kasutanud Mausri jaoks, mille taganev Saksa armee 1944. aastal maha unustanud oli. Emale ja õele ütlesin, et pole tarvis muretseda, ma saan hakkama. Sõitsime Ungari päritolu ja “kapsaussina” tuntud diiselrongiga Tartusse, vanast vaksalist jalutasin koos pereliikmetega kutsel näidatud aadressile. Komissariaadi ees sumises juba rahvamass, jätsin saatjatega hüvasti, rüüpasin kiiruga mõned õllelonksud ning sisenesin. Kandsin korrapidajale ette: “Kutsealune Tõnis Tõnissovitš ilmus kohustusliku ajateenistuse läbimiseks.” Sisenenud kutsututest kedagi enam välja ei lastud, kohe kontrolliti dokumendid uuesti üle ja aeti ka juuksed kiiresti nulliga maha. Sellal kandsid noormehed vabaduses pikki õlgadeni ulatuvaid soenguid, mis minu puhul väljendus kergelt lainelistes kuldsetes kiharates, 17

Vene kroonus ehk äratus kuubis  

Vene kroonus ehk äratus kuubis

Vene kroonus ehk äratus kuubis  

Vene kroonus ehk äratus kuubis

Advertisement