Page 1

xx Anekdoodid eestlastest

ďťż


Anekdoodid eestlastest ehk

GorjatĹĄije estonskije parni

Koostanud Allan Espenberg

ďťż


Kujundanud Andres Tali Toimetanud Tiina Tammer

Allikas: Internet

© Allan Espenberg © Tammerraamat, 2015 ISBN 978-9949-565-17-7 Trükikoda Greif www.tammerraamat.ee


Sisukord

Sisukord

Sissejuhatuseks: eestlased kui pidurid 7 Anekdoodid anekdootidest 13 Eestlaste ajaloolisest arengust 16 Eestlane ja pidurivedelik 27 Militaarne Eesti 30 Eestlased sõjakeerises 37 Eestlased ja poliitika 41 Eesti ja Venemaa 44 Eesti ja teised riigid 52 Üks eestlane 62 Kaks eestlast 70 Kolm eestlast 83 Palju eestlasi üheskoos 87 Eestlane ja venelane 91 Eestlased, lätlased, leedukad 107 Lennukis, autos, rongis 112 Eestlane ja teised rahvused 121 Eestlane välismaal 157 Eestlane ja meditsiin 162 Eestlane sünnitusmajas 166 Eestlane voodis 170 Eestlane ja kultuur 176 Kuidas eestlane lõbutseb 181 5


ANEKDOODID EESTLASTEST

Eestlane ja tehnika 185 Eestlane ja sport 189 Eestlane, loomad ja kalad 201 Eesti keel 208 Eestlane ja koolitarkus 211 Eesti kurjategijad, politseinikud, p채채stjad 215 Eesti liiklus 218 Eesti toit 225 Eesti tarkuseterad 228 Eestlasest p천hjalikumalt 234 L천petuseks midagi veel eestlase kohta 245 Allikad 247

6


Sissejuhatuseks: eestlased kui pidurid

Selles raamatus olevad anekdoodid eestlaste ja Eesti kohta on kogutud peamiselt (enam kui kahe kolmandiku osas) Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstani, Läti, Saksamaa, Armeenia ja teiste riikide venekeelsetest internetiallikatest, ajakirjandusest ja raamatutest. Vähem kui üks kolmandik materjalist on leitud Eesti ja eestikeelsetest allikatest. Kuna enamik anekdoote on tõlgitud vene keelest, siis lühidalt eestlaste ja Eesti kuvandist venekeelsetes anekdootides. Venekeelsetes anekdootides kujutatakse eestlast kui põhjamaist inimest erakordselt aeglase, pikatoimelise, flegmaatilise, ülirahuliku tüübina, nn pidurina. Nendes anekdootides on eestlastele iseloomulik aeglane ja venitatud kõnemaneer ning naljakas puine aktsent. Veel iseloomustab vene anekdootides eestlast tagasihoidlikkus, arglikkus, enesessesulgumine, initsiatiivi puudumine, reserveeritus, sõnaahtrus, unisus, kohmakus, külalislahkusetus, ihnsus, seaduskuulekus, kaalutletus, kiretus, ükskõiksus, tuimus, tundetus, rumalus, nürimeelsus jne. Sageli tehakse eestlastest ka suisa idioodid ja debiilikud ning püütakse neid mõnitada ja paika panna. Aga mõnikord seostatakse eestlasega ka põhjalikkust, hoolivust, säästlikkust, täpsust, ülipüüdlikkust, aktiivsust jne. Huvitav on seegi, et venekeelses ruumis pole praktiliselt anekdoote leedulaste kohta ning lätlaste ja soomlaste kohta on neid samuti vähe. Seetõttu on oletatud, et venelased on pidanud eestlasi 7


ANEKDOODID EESTLASTEST

Baltimaade (aga ka Nõukogude Liidu ja Venemaa) rahvaste hulgas üheks kõige aktiivsemaks, atraktiivsemaks ja omapärasemaks, kelle kohta tasub anekdoote vorpida. Kuigi eestlaste-anekdoote eksisteeris juba Nõukogude Liidu ajal, hakkas neid eriti rohkesti tekkima pärast Eesti taasiseseisvumist ja tekib praeguseni. Veel on väga palju etnilisi anekdoote Venemaal venelaste endi, aga loomulikult tšuktšide, ukrainlaste ja juutide kohta. Seega võib öelda, et Venemaa etnilistes anekdootides peaksid eestlased olema viie nn lemmikrahvuse hulgas. Venekeelsetes eestlaste kohta käivates anekdootides käib kogu jutt loomulikult hästi aeglaselt ning tähti ja sõnu venitades, näiteks umbes nii: «В эстонском трамвае: О-о-осто-о-оро-о-ожно-о-о две-е-ери-и-и за-а-акрыва-а-аются-я-я, сле-е-едующая-я-я остано-о-овка-а-а… А! Да-а-а во-о-от же-е-е она-а-а!» Käesolevas raamatus on sellisest veni-

tamiskombest loobutud, sest see muudaks lugemise äärmiselt vaevaliseks ja piinarikkaks. Pole teada, miks on venelaste silmis just eestlaste osaks langenud olla «pidurid» või kust see stereotüüp pärineb. Mõned oletavad, et põhjuseks võib olla see, kuidas mõned eestlased vene keelt räägivad, s.t naljakalt ja omapäraselt. Teised arvavad, et võti peitub selles, et eesti keeles on palju täishäälikuühendeid ja pikad vokaalid muudavad rääkimise aeglaseks. Kolmandate meelest võib see olla tingitud hoopis asjaolust, et mõned venelased ei suuda päris õigesti hääldada topeltvokaale. Neljandad arvavad, et põhjuseks võib olla eestlaste introvertsus. 8


S i ss e j u h a t u s e k s :

eestlased kui pidurid

Pole võimatu, et venelasi ärritas või hoopis lõbustas Eesti taasiseseisvumine 1991. aasta 20. augustil veidi rohkem kui teiste endiste liiduvabariikide eraldumine Nõukogude Liidust ning seda solvumist või koomilisust hakati väljendama ja välja elama anekdootide kaudu, eestlastele «pidurirolli» andes. Paljudest selles raamatus esitatud anekdootidest on olemas mitmeid erinevaid versioone. Mõnest anekdoodist on internetis liikvel koguni 5-6 või isegi enam versiooni nagu näiteks raamatule pealkirja andnud anekdoodid «kuumadest eesti poistest» (venelastele «gorjatšije estonskije parni»), «surnud vares», «riigilipu värvid», «kas Tallinn on kaugel?» jne. Seetõttu on mõningatest taolistest anekdootidest jäetud raamatussegi rohkem kui üks versioon. Loomulikult on tehtud ka nii, nagu anekdootide puhul ikka – mõnes vanas anekdoodis asendatakse rahvus (näiteks soomlane eestlastega) või nimi (näiteks Pekka Urmasega) ning uus anekdoot ongi sündinud. Paljud selles raamatus toodud anekdootidest käivadki mõnikord soomlaste või ka mõne teise rahvuse, teinekord jälle eestlaste kohta, s.t et rahvuse nimetus on anekdootides lihtsalt ära vahetatud. Paljud selle raamatu anekdoodid on mugandatud ja ümber tehtud ning käivad ühtaegu nii soomlaste kui eestlaste kohta. Üldse võib paljusid neist anekdootidest rääkida suvaliste inimrühmade kohta ja mõnikord pole rahvusel hoopiski tähtsust. Need anekdoodid kõlavad hästi ka siis, kui «eestlased» sealt kõrvaldada. 9


ANEKDOODID EESTLASTEST

Kuid vene allikates on rõhuasetus tehtud just eestlaste mainimisele, seetõttu pole ka antud raamatus sellest loobutud. On ka anekdoote, mis peaaegu sajaprotsendiliselt tõsielulised lood või on neid veidi kohendatud. Kui rääkida eestikeelsetest netinaljadest, siis on suures ülekaalus n-ö kolme rahvuse anekdoodid (eestlane, venelane ja sakslane; inglane, venelane ja eestlane; prantslane, inglane ja eestlane jms), millele lisanduvad anekdoodid kahest või neljast rahvusest.

10


Anekdoodid eestlastest ehk

Gorjatšije estonskije parni


Anekdoodid

Anekdoodid anekdootidest

anekdootidest

xx Epigraafi asemel.

«Pole midagi hullemat kui eestlane, kes räägib teisele eestlasele anekdooti eestlasest.»

xx Eestlane naerab anekdoodi

üle kolm korda: siis, kui seda talle jutustatakse, siis, kui seda seletatakse ja siis, kui ta sellest aru saab.

xx Eestlaselt küsitakse, kas ta teab anekdoote.

«Jah, tean küll, kuid Eesti anekdoote peab kaua meelde tuletama ja veel kauem jutustama …»

xx «Kuidas saada eestlane esmaspäeva hommikul naerma?»

«Tuleb talle rääkida anekdoot reede õhtul.»

13


ANEKDOODID EESTLASTEST

xx Hommikul kuuldud Eesti

xx Kaks venelast omavahel.

anekdoodid võimaldavad lõbusalt õhtut veeta.

«Huvitav, kas Eestis räägitakse anekdoote venelaste kohta?»

xx Venelane jutustas kahele

«Mis sa nüüd! Kes neid seal kuulaks?»

eestlasele anekdoodi eestlaste pikatoimelisusest.

xx Miks ei tohi rääkida anek-

Eestlased andsid talle peksa. Järgmisel päeval.

doote …

… eestlasele? Ta saab aeglaselt aru või ei saa üldse.

xx Eesti presidendi vastus eest-

laste kohta käivate anekdootide autoritele ja fännidele:

… hiinlasele? Ta näeb kõiges varjatud mõtet.

«Mitte meie ei pidurda, vaid teie kiirustate.»

… venelasele? Ta on seda juba kuulnud või teeb anekdoodile ise sobivama lõpu.

xx Baari siseneb venelane ja

xx Kord küsis üks tudeng õppe-

teatab valjult kõigile üle saali: «Kohe räägin teile anekdoodi eestlastest!»

jõult ja polüglotilt: «Kas eestlased on aeglased ja pikatoimelised ainult anekdootides või ka päriselus?»

«Ma hoiatan teid,» ütleb talle baarimees, «minagi olen eestlane.»

«Päriselus ka,» vastas õppejõud.

«Olgu, ma räägin siis hästi aeglaselt.»

«Miks?»

14


Anekdoodid

«Noh, näiteks meenuta mõnda meeldivat hetke oma elust.» «Meenutasin,» sulges tudeng hetkeks õndsusest silmad. «Aga eestlastel kestab see terve öö.»

xx «Vaadake, mehed, kogu aeg

te irvitate eestlaste üle, räägite nende kohta igasuguseid anekdoote. Aga see tuleb kõik kadedusest! Sest kõik teavad, et eestlastel on kõige pikem …» «Kõige pikem on neil ainult pidurdusjälg …»

15

anekdootidest


Eestlaste ajaloolisest arengust

xx Venelannast ema ostis aja-

looõpiku, mis – nagu hiljem selgus – oli trükitud Eestis. Väike Serjoža hakkas kiiresti raamatut lugema, kuid ajapikku muutus ta arusaamine aina aeglasemaks ja aegla­ semaks …

xx Kiviaeg. Väljas on pime.

Inglane tuleb koopast välja, vaatab taevasse ja ütleb: «Night.» Venelane tuleb koopast välja, mõtleb hetke, ütleb: «Hочь.» Eestlane tuleb koopast välja, vaatab suu ammuli taevasse: «Öööööö …»

xx 5000 aastat tagasi leidis

aset soome-ugri rahvaste ümberasumine Siberist Euroopasse. Lõpuks jõuti ristteeni, kus kaks teeviita.

16


Eestlaste

ajaloolisest arengust

xx Viis tuhat aastat tagasi taan-

Üks näitas edelasse: «Soojus, päike, viinamarjad. Ungari.»

dus Läänemeri rannikult ja maismaale jäid lebama punnis silmadega eestlased.

Teine juhatas loodesse: «Külm, vihmad, kilu. Eesti.» Need, kes lugeda oskasid, läksid edelasse.

xx End Liivi ordu õigusjärgla-

seks pidav Eesti riik süüdistas Venemaad genotsiidis rahumeelsete Liivimaa rüütlite vastu, kes sõitsid 1242. aastal Peipsi järvele talvisele kalapüügile.

xx Hiina arheoloogid teostasid iidses asulas väljakaevamisi ja leidsid telefonitraadi, mille vanuseks leiti olevat 5000 aastat.

Veel süüdistatakse Venemaad keelatud relvaliikide kasutamises, milleks olid termiline (jäine vesi) ja akustiline relv (kolmekordne ropendamine).

Muidugi olid nad selle üle uhked – näete, Hiinas oli juba siis telefoniside olemas. Eestlastele ei andnud asi rahu, hakkasid ka 5000 aasta tagust külaaset läbi kaevama ja ei leidnud mitte traadijuppigi.

xx Eesti pole osalenud üheski

Järeldasid, et ju siis oli Eestis juba tollal kasutusel raadioside.

xx Eesti pole osalenud üheski

sõjas. Lihtsalt ei jõudnud.

kaasaegses sõjas, kuna ei jõudnud seisukohta võtta.

17


ANEKDOODID EESTLASTEST

xx Ikkagi on väga imelik,

Siia võib lisada, et Saaremaal teatakse rääkida, et tsaariajal elas Arensburgis väga agressiivne ja kange mees – Hull Jaan.

et Saja-aastane sõda ei toimunud Eestis.

xx Eestlased põevad paranda-

Kui algas eestlaste ümberasustamine Venemaa äärealadele, siis rääkisid naabrid Jaanile augu pähe ja ta sõitiski elama Volgamaale.

matult eilsete orjade sündroomi. Saksa parunid piitsutasid ja rautasid nende pärisorjadest esivanemaid ikka päris korralikult.

Seal ei suutnud kohalikud inimesed nime «Hull Jaan» korralikult välja hääldada, mistõttu see mugandati lihtsalt Uljanoviks.

xx «Eesti kohus alustas …

vabandage, alustab kohtuasja menetlemist Napoleoni vastu, keda süüdistatakse põliselanike õiguste rikkumises prantslaste reeturliku kallaletungi ajastul.»

xx

Nii pandi Simbirskis alus uuele suguvõsale, mis etendas olulist rolli Vene impeeriumi kokkuvarisemises.

xx Eesti ühines sanktsioonidega

Eksivad kõik, kes peavad Ilja Murometsa vene bõliinade kangelaseks ja vägilaseks. Perekonnanime järgi otsustades on tegemist soomeugri rahva tüüpilise esindajaga.

Venemaa vastu.

Esialgu küll 1905. aasta Vene-Jaapani sõja eest. Kuid edasist nimekirja täpsustatakse ja täiendatakse.

18


Eestlaste

ajaloolisest arengust

xx 16. aprill 2012.

xx Ajakirjandusse lekkisid 2011.

xx 2005. aasta. Eesti otsustab

xx Teine maailmasõda.

aastal andmed, et Eesti valitsus hakkab valmistuma Teiseks maailmasõjaks.

Eile tõmmati Eestis joon alla 1905. aasta rahvaloendusele.

astuda Esimesse maailmasõtta.

Esimene päev – sakslased vallutasid Eesti.

xx Eesti terroristid kavandavad

Teine päev – venelased vallutasid Eesti tagasi.

atentaati Leninile.

Kolmas päev – sakslased vallutasid uuesti Eesti.

xx Ajakirjanduses teatati,

Neljas päev – venelased vallutasid Eesti tagasi.

et Eesti salateenistusel õnnestus eile pärast suurejoonelist ja mahukat erioperatsiooni lõpuks paljastada Trotski-Zinovjevi-Kamenevi vaenulik võrgustik.

Viies päev – sakslased vallutasid Eesti. Kuues päev – Eesti piirivalvekordonis anti häire.

xx Eesti Vabariigi valitsuse vii-

xx Kogu küla tuli kaema, kuidas

masel istungil arutati Lenini elektrifitseerimisplaani GOELRO, kuid otsustati see iganemise tõttu siiski tagasi lükata.

Eesti partisanid roomavad vaenlase tagalasse.

xx Eakas eestlane istub laua

taga ja jutustab lapselastele lugusid oma noorpõlvest.

19


ANEKDOODID EESTLASTEST

xx Venelane kuulis raadiost,

«Aga hiljem saabus Punaarmee ja kõik, kes olid teeninud SS-is või Saksa politseis, võeti kinni ja rivistati üles. Need, kes keeldusid politrukile minetti tegemast, lasti maha.»

et Eesti veteranide nõukogu teatel lõppes Teine maailmasõda Eesti jaoks 1994. aastal. Kuulas … ja kukkus tugitoolist maha.

«Vanaisa, kuidas siis sina ellu jäid?»

xx Eesti pöördus Venemaa

poole sooviga üle vaadata Teise maailmasõja tulemused.

«Mis seal ikka ellu jääda! Kõigest üks minett …»

Venemaa vastas: «Loomulikult. Me saadame teile videokasseti. Võite kohe mitu korda vaadata.»

xx Eesti parlamendisaadikud

võtsid arutlusele uue seaduse, mille esialgne pealkiri on «Seadus Saksamaa võidust Teises maailmasõjas progressiivsete eestlaste mõtetes».

xx «Uudistes teatati, et Eesti

registreeris oma riigis Vene luure aktiivsuse suurenemise.»

xx Te pärinete Nõukogude

«Kas 1943. aasta esimese kvartali jooksul?»

Liidust, kui teate, et Teist maailmasõda ei võitnud reamees Ryan koos Eesti SS-lastega, vaid venelased.

xx «Jaa, te elate tõepoolest

väga kiiresti! Ma vaatan, et teil on kalendris 2011. aasta,

20


Eestlaste

ajaloolisest arengust

siis Nõukogude Liidu liider 1964–1982.)

aga meil, eestlastel, on veel 1942. aasta. Ainult üks asi on imelik – miks Reichi pealinn on Berliinist üle viidud Washingtoni?»

xx «Mis juhtub, kui Brežnev ära sureb?»

xx Soomlane on Nõukogude

«Ei tea!» «Brežnev maetakse väikesele maale, kommunistidel tuleb taassünd ja eestlased kupatatakse uudismaale.»

Eestis külaskäigul ja vaatab, et siin on väga ilus teravili, Jumal tänatud. Eestlane ütleb, et siin öeldakse hoopis, et Brežnev olgu tänatud.

(Koostajalt: 1978. aastal ilmusid ajakirjas Novõi Mir 15-miljonilises tiraažis Brež­ nevi mälestusteraamatud ehk nn Brežnevi triloogia, mille eest talle 1979. aastal määrati NSV Liidu kõrgeim kirjandus­ auhind Lenini preemia. Ennast kiitvate raamatute pealkirjad olid «Väike maa», «Taassünd» ja «Uudismaa».)

Soomlane vaatab edasi, et siin on ka väga ilus loomakari, Jumal tänatud. Eestlane ütleb, et siin öeldakse hoopis, et Brežnev olgu tänatud. «Tohoh! Aga mida te siis ütlete, kui Brežnev ära sureb?»

xx «Miks Brežnev matustel

«Vaat siis me ütleme, et Jumal tänatud.»

hauda visati?» «???»

(Koostajalt: Leonid Brežnev oli Nõukogude Liidu Kommu­ nistliku Partei peasekretär ehk

«Tead ju küll tema hääldust. Ta tahtis öelda «proštšaite!», 21


ANEKDOODID EESTLASTEST

«Issake,» ohib Maali, «mis asi see veel on?»

aga matjateks olid eestlased, kes ei teinud susisevatel häälikutel vahet ja kuulsid sõna «brossaite!»»

«Ega mina kah seda linnameeste värki tea, aga pane igaks juhuks puhas pesu selga,» arvab esimees.

(Koostajalt: «proštšaite!» ja «brossaite!» – eesti keeles vastavalt «hüvasti!» ja «visake!». Brežnevil oli viimastel elu­ aastatel rääkimisega suuri raskusi.)

xx Eesti NSV juhid on Moskvas aru andmas, kuidas edeneb Tallinna elanike paigutamine erinevatesse piirkondadesse.

xx «Kas tead, kuidas Eesti NSV

«Üldjoontes on asi lahendatud,» seletavad juhid, «venelased lähevad Mustamäele, Õismäele ja Lasnamäele, eestlased Rahumäele ja Pärnamäele.»

valitsus hoolitseb eestlaste eest?» «Noh?»

«Selleks, et venelased üle Peipsi Venemaale tagasi meelitada, saadetakse kogu liha Venemaale.»

xx «Kes on maailma kõige ahnem rahvas?»

xx Ühel päeval kimab kolhoosi-

«Ei tea!»

esimees Willisega lauda juurde ja teatab lüpsja Maalile, et linnast olevat helistatud ja teatatud, et Maalilt tullakse intervjuud võtma.

«Loomulikult eestlased. Krahmasid endale kogu Nõukogude Liidu ja siis ei jõudnud enam ära toita.»

22


Eestlaste

xx NSV Liidu lagunemine

ajaloolisest arengust

xx Eesti palus vabadust üheks

kuuks. Võimud pidasid nõu ja keeldusid.

algas sellest, kui Eestis seiskus Gorbatšovi algatatud kiirendus.

Siis palusid eestlased vabadust üheks päevaks. Kõrgemad võimud keeldusid taas.

(Koostajalt: Mihhail Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane liider 1985–1991, kes kompartei peasekretäriks saades püüdis Nõukogude Liitu pöörata nn uutmise teele.)

Seejärel otsustati paluda vabadust kümneks minutiks. Võimud pidasid nõu ja arutasid: «Mida nad kümne minuti jooksul ikka teha suudavad? Anname vabaduse.»

xx Eesti häkkeritel õnnestus

lõppude lõpuks lahti muukida Jossif Stalini isiklik sait, kust saadi teada Eesti okupeerimise plaanidest.

Kümme minutit hiljem uuritakse, kuidas olukord Eestis on. Võimudele vastatakse: «Esimese viie minuti jooksul kuulutas Eesti sõja Soomele ja järgneva viie minuti jooksul andis alla!»

xx Nõukogude Liidu ajal palus Eesti iseseisvust. Ei antud.

Palus kas või viieks minutiks.

xx Nõukogude Liit otsustas

Olgu, viieks minutiks anti.

eksperimendi korras anda Eestile 12 tunniks iseseisvuse.

Algas esimene minut, kui Eesti raadios juba teatati: «Eesti kuulutab sõja Rootsile ja alistub võitjale tingimusteta.»

Algus hommikul kell 6, lõpp õhtul kell 6, misjärel kehtestatakse komandanditund. 23


ANEKDOODID EESTLASTEST

eestlased aru, et NSV Liitu enam pole, Eesti on iseseisev riik ja tuleb tööle asuda. Inimesed on paanikas!

Kell 7 kuulutas Eesti sõja Soomele. Kell 8 sisenes Soome armee Tallinnasse. Kell 9 kirjutas Eesti alla täieliku ja tingimusteta kapituleerumise aktile.

xx «Huvitav, et viimasel ajal on

üha rohkem eestlasi hakanud rääkima Nõukogude Liidu okupatsioonist.»

Kell 9.01 tormasid eestlased Soome tööle ja ostureidile.

«Arvatavasti on nad alles nüüd taibanud, et Nõukogude Liitu enam pole.»

Kell 10 Soome kuulutas sõja Venemaale. Kell 11 Soome kirjutas alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile nõusolekuga loobuda Eesti territooriumist ja maksta Venemaale kontributsiooni.

xx Läti ja Eesti fašistid hoiavad

Nõukogude Liidu passe ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmepileteid hoolikalt pakituna ja maa sisse kaevatuna alles.

xx «Millest jäi Venemaa ilma

Kunagi ei tea, millal vaja võib minna …

Nõukogude Liidu lagunemisel?» «Eestlaste külalislahkusest, tadžikkide filmikunstist, moldovlaste teadusest.»

xx «Millest räägitakse

Eestis 2086. aastal?»

xx Kõik juhtivad uudisteagen-

«Sellest, mida teha 2008. aasta ülemaailmse majanduskriisi ajal.»

tuurid teatasid, et eile said

24

Anekdoodid eestlastest  

ANEKDOODID EESTLASTEST Ehk Gorjatšije estonskije parni 256 lk 143X215 mm poolpehme köide ISBN 978-9949-565-17-7 Koostanud Allan Espenberg Se...

Advertisement