Page 1

20 aastat uut Eestit 3. osa


20 aastat

Eestit uut

3

. osa

Pöörased 1997–1999 Vähi korteriskandaal Kallase luukere Kurkse katastroof Tsunami panganduses Kutse euroliitu Suusatamise triumf Laari teine tulek Metsamaa mõrv Koostanud Enno Tammer


Kujundus ja makett: Villu Koskaru Teostus: Raimo Reiman Kaanekujundus: Andres Tali Toimetaja: Aili Saks

Allikmaterjalid: uudisteagentuur BNS, Eesti ajakirjandus 1993–2013, kogumik „10 aastat uut Eestit”, vabariigi valimiskomisjon, riigikogu avalik teave, valitsuse avalik teave, statistikaamet, AS Andmevara, välisministeerium, kaitsejõudude peastaap, kaitsepolitseiamet, politsei- ja piirivalveamet. In memoriam koostas Vello Tõnso. Fotod ja illustratsioonid: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusraamatukogu, Urmas Nemvalts. Postimees/Scanpix Fotograafid: Peeter Langovits, Liis Treimann, Raigo Pajula, Toomas Huik, Sille Annuk, Margus Ansu, Mihkel Maripuu, Marko Mumm, Ove Maidla, Ain Protsin, Ander Ilp, Peeter Sirge, Küllike Rooväli, Egert Kamenik, Raivo Tiikmaa. Õhtuleht Fotograafid: Mati Hiis, Teet Malsroos, Albert Truuväärt, Kalev Lilleorg, Terje Lepp, Krista Väli, Urmo Udras, Elmar Rauam.

© Enno Tammer © Tammerraamat, 2013 www.tammerraamat.ee ISBN 978-9949-482-64-1 (kogu teos) ISBN 978-9949-526-02-4 (3.osa) Trükitud OÜ Greif trükikojas


Augustis 2011 ilmus kogumik „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992”. Oktoobris 2012 ilmus kogumik „20 aastat uut Eestit. 2. osa. Pöörased 1993–1996”, mis käsitles päev päeva haaval 1993., 1994., 1995. ja 1996. aasta sündmustikku. Lubasin siis, et taasiseseisvunud Eesti pööraste 1990ndate sündmustiku lahtikirjutamine jätkub. See lubadus on nüüd täidetud ning antud raamat ongi selge järg kahele eelmisele osale. Ühtlasi on see raamat ühe sarja lõpp. Enda jaoks olen nimetanud sukeldumist seni kokkuvõtlikult lahtikirjutamata olnud pöörastesse üheksakümnendatesse ka seikluslikuks rännakuks lähiajalukku. Nii et kel huvi, läbigu see rännak. Kordan varasemaltki öeldut, et miks nimetan neid aastaid pöörasteks. 1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu: uus, esimene, tähenduslik, märgiline vms.

Kätte saadud iseseisvus tuli täita sisuga. Ja kiiresti. „Aega on vähe,” manitses tihtilugu president Lennart Meri, pööraste 1990ndate üks pöörasemaid võtmekujusid. 1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses. Pöörased otsused, ettevõtmised, teod, algatused. Samas ka pöörased skandaalid, õnnetused, kuriteod. Elu pöörane pahupool. Mitte vähem pööraste, kuid riiklikult ikkagi aasta-aastalt üha vaoshoitumas sängis voolama hakanud nn nullindate sündmustik taasiseseisvunud Eestis on erineval moel üles tähendatud varem ilmunud minu koostatud kümnes aastaraamatus „Kes?Mis?Kus?” (aastad 2000–2010). Sestap ei pidanud otstarbekaks neid üheks eraldi kogumikuks kokku liita. Küll aga ei välista, et neist, nagu ka sarja „20 aastat uut Eestit” kolmest köitest, võiks eraldi teha e-raamatute sarja. Enno Tammer juuni 2013

20 AASTAT | 3 . OSA SI SSEJU H ATU S

Seiklusliku rännaku lõpetuseks

5


20 aastat uut Eestit 3. osa

Sisukord

Pöörane 1997: korteriskandaalist Kurkse katastroofi Korteriskandaal kukutas Tiit Vähi Siim Kallase luukere Mart Siimann peaministriks Ellujäämisõppusel hukkus 14 eliitsõdurit 1997. aasta sündmustik päevade kaupa 1997. aasta arvud ja preemiad 1997: in memoriam Pöörane 1998: tsunami panganduses lk 111 Pangandusmaastikku raputas tsunami Tallinna keskhaigla neeruskandaal Eestile ametlik kutse euroliitu Vene kriis räsis Eesti majandust 1998. aasta sündmustik päevade kaupa 1998. aasta arvud ja preemiad 1998: in memoriam Pöörane 1999: ühel aastal kahed valimised Eesti suusatamise triumf Valimised andsid võimu kolmikliidule Kriminaalpoliitilised keskturumängud Lahing Tallinna pärast 1999. aasta sündmustik päevade kaupa 1999. aasta arvud ja preemiad 1999: in memoriam Isikunimede register

6

lk 381

lk 223

lk 7


PÜÜrane 1997: korteriskandaalist Kurkse katastroofi


Korteriskandaalist Kurkse katastroofi Korteriskandaal kukutas Tiit Vähi

17.01

Selgib Tallinna kesklinna korterite ärastamise skeem, teatas Postimees, kirjeldades Tallinna volikogu revisjonikomisjoni järeldusi pikemat aega luubi all olnud keset vanalinna asuva Sauna tänav 3–5 kolmetoalise ahiküttega korteri näitel. Ei teadnud Postimees ega osanud karta samal päeval Singapuri töövisiidile sõitnud peaminister Tiit Vähi, et ühest kirjeldusest hargneb järgmistel päevadel kümnete ja kümnete samalaadsete skeemide jada. Lumepallina mäest veerema hakanud ühe korteri lugu paisus ulatuslikuks korteriskandaaliks, mis tõukas ametist peaminister Vähi. Sest üheks korterisaajaks paljude tuntud nimede hulgas oli ka peaminister Vähi 21-aastane tütar Evelin Vähi. 25. veebruaril esitas Tiit Vähi tagasiastumisavalduse.

Siim Kallase luukere

3.02

Parasjagu korteriskandaalis sipelnud ja enda umbusaldamise katseks valmistunud peaminister Tiit Vähi puistas Raadio 4-le antud venekeelses usutluses muuhulgas esmakordselt avalikkuse ette rohkem teavet Põhja-Eesti Pangast 1993. aastal Šveitsi paigutatud 10 miljoni dollari kohta. Tema hinnangu kohaselt võis ilmselt tegu olla vargusega. „Mulle paistab, et siin polnud mingit investeeringut. Lihtsalt keegi varastas 10 miljonit dollarit ja tuleb kindlaks teha, kes varastas,” ütles peaminister otse-eetris. Taasiseseisvunud Eesti ajaloo üks suurimaid rahaskandaale hakkas pärast seda hargnema justkui võluväel ja imekiiresti. Üsna pea selgus, et 10 miljoni dollari liigutamisega kahtlasevõitu kütuseärisse oli seotud Eesti Pank eesotsas oma toonase presidendi Siim Kallasega.

Mart Siimann peaministriks

27.02

Kaks päeva pärast peaminister Tiit Vähilt tagasiastumisavalduse saamist nimetas president Lennart Meri peaministrikandidaadiks Vähi lähedase poliitilise võitluskaaslase, Koonderakonna aseesimehe ja riigikogu fraktsioonijuhi Mart Siimanni. President Meri otsus lähtus toonasest poliitilisest loogikast. Kohe pärast Vähi esimest avalikku teadet tagasiastumisest leidis Koonderakond, et nende uus peaministrikandidaat on Siimann. Koonderakonna teine osapool Maarahva Ühendus valimisliidust Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ) nõustus Siimanni kandidatuuriga. Endiselt koos püsinud ja vastastikku truudust vandunud KMÜ tervikuna aga kontrollis parlamendis 41 häält ehk oli jätkuvalt riigikogu suurim poliitiline jõud. Poliitilises patiseisus ei jäänud Siimannil muud üle, kui jätkata vähemusvalitsusega ehk sisuliselt Vähi kabineti ja kursiga. 12. märtsil andis riigikogu 72 poolthäälega Siimannile volitused valitsuse moodustamiseks.

Ellujäämisõppusel hukkus 14 eliitsõdurit

11.09

8

Kell 11.55 andis nooremleitnant Jaanus Karm Balti pataljoni luurerühmale käsu ning 22 täisvarustuses noort eesti eliitsõdurit asusid jalgsi ületama Suur-Pakri saare ja mandri vahele jäävat Kurkse väina. 14 neist jättis Eesti kaitseväe sõjajärgse ajaloo suurimas õnnetuses elu jäisesse vette. Elukutseliste kaitseväelaste 14 hukkunuga lõppenud ellujäämisõppus külmas merevees tõstatas ridamisi valusaid küsimusi olukorrast Eesti riigikaitses tervikuna ning kaitseväe ja kaitseministeeriumi suunas lendas palju rängalt kibedaid etteheiteid. Kurkse katastroofi põhjuste hindamine ning sellest tuleneva vastutuse määramine tõi kaasa tõsise tüli riigikaitse kõrgema juhi president Lennart Meri ning Mart Siimanni valitsuse vahel.


1.01.97 Kommertspankade omakapital pidi olema vähemalt 60 miljonit krooni. 1.01.97 Jõustusid 50 protsendi võrra kõrgemad kütuseaktsiisimäärad. Kütusefirmad tõstsid bensiini hinda. Bensiin 95E hakkas maksma senise ca 5 krooni asemel umbes 5.80. Tõusis ka lennukipetrooli ja lennukikütuse ning vedel- ja surugaasi aktsiis, mis tähendas peatselt järgnevat lennupiletite hinna ja gaasi hinna tõusu. 1.01.97 Kehtima hakkasid mitmed autojuhte puudutavad muudatused. Eestis hakati registreerima ainult neid 1994. aastal või hiljem valmistatud autosid, mida toodeti Euroopa turu jaoks. Sõidukite uued tehnonõuded jagasid sõidukid kolme rühma: sõidukid, mis registreeritakse pärast 1. jaanuari 1997; sõidukid, mis olid autoregistris arvele võetud enne 1. jaanuari 1997; ning rohkem kui 25 aastat vanad sõidukid. Välisvedusid ei tohtinud teha üle 15 aasta vanuste sõidukitega. Kehtima hakkas ka ühepäevane liikluskindlustus ning lõppes liikluspolitsei antud aeg laste turvaistmete soetamiseks. 5.01.97 Eesti Ühispank liitis endaga PõhjaEesti Panga (PEP). Tänu liitmisele möödus Ühispank Hoiupangast, tekkis bilansimahult teine pank Hansapanga järel. Järgmisel päe-

Muukeelsed politseinikud said ajapikendust 6.01.97 Teatati, et Ida-Viru ja Narva politseiprefektuuris töötanud ligi 200 muukeelset mittekodanikust politseinikku võidakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele vabastada ametist 1. veebruaril 1997. „Ametist vabastatakse need politseinikud, kes pole korduvatest meeldetuletustest hoolimata saanud Eesti kodakondsust ega esitanud selleks ka taotlust,” selgitas Ida-Viru prefekt Helmut Paabo. Ida-Viru prefekti kinnitusel oli eelnevalt kõigil kodakondsuseta politseinikel võimalik kodakondsuseksam sooritada, kui nad seda tõesti soovisid. „Paljud töötajad võtsid tähtaja lähenemist aga liiga kergelt. Nüüd on neil vesi ahjus. Samas aja-

val, 6. jaanuaril 1997 tõusis Ühispanga aktsia mõne minutiga 34 kroonilt 57 kroonile. Ühispanga ja PEP-i liitumise eel ostsid suurtes kogustes Ühispanga aktsiaid mitu rahandusministeeriumi töötajat, nende hulgas ka riigikassa tollane juhataja Ahti Kallaste. Väärtpaberiinspektsiooni korraldatud juurdlus ei tuvastanud siseinfo kasutamist. Ühispanga aktsiate varasema kokkuostmise puhul langes siseinfo kasutamise kahtlus ka mitmele võimupoliitikule, kaasa arvatud peaminister Tiit Vähile, kuid ükski kahtlus ei leidnud tõendamist. 6.01.97 Rahvusliku ringhäälingu 70. sünnipäeva puhul andis Eesti Raadio välja CDplaadi, millel eesti üks legendaarsemaid pianiste Eugen Kelder esitab Sergei Rahmaninovi muusikat. CD-plaadil on Eugen Kelderi (1925–1979) viimane avalik esinemine 1977. aasta 21. aprillil, kui pianist esitas koos ERSOga Neeme Järvi juhatusel Rahmaninovi Kolmanda klaverikontserdi d-moll op. 30. Plaadil on ka Rahmaninovi prelüüde. Plaadi koostanud ja toimetanud Eugen Kelderi õpilase Vardo Rumesseni sõnul on Kelderi väga raske elukäik näide sellest, kuidas meil unustatakse inimesi, kes jäid ausaks ega nõustunud nõukogude võimuga koostööd tegema.

„Börsitehingute ning turuväliste tehingute registri kontrollimine näitas, et ministrid Tiit Vähi ja Mart Opmann, samuti Mart Siimann ei ole vaatlusalusel perioodil sooritanud tehinguid EÜP aktsiatega. Ühtlasi pole uurimine tuvastanud nimetatud isikute seotust selliseid tehinguid teostanud firmade või eraisikutega.”

1 997 | SÜ ND MU SED

1997. aasta sündmustik

Väärtpaberiinspektsiooni pressiteade 17. jaanuaril 1997, kui inspektsioon tegi vahekokkuvõtte Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemisega seotud siseinfo kasutamise kahtluste kohta.

sid paljud pärast ametliku hoiatuse tegemist oma kodakondusasjad korda,” rääkis Paabo. Eesootav massvallandamine põhjustas pingeid ja paanikat. Kohapealseid närvilisi meeleolusid sõitis kümme päeva hiljem rahustama politseiameti peadirektor Ain Seppik. Politseijuht tõi Ida-Viru muukeelsetele mittekodanikeste politseinikele ajapikendusega leevendust: ta andis 1. veebruariks 1997 Eesti kodakondsuse taotluse esitanud politseinikele aega eesti keel ära õppida hiljemalt 1. jaanuariks 1999. Enamik politseinikke lubasid eesti keele ära õppida kodakondsuse saamiseks. 1. veebruaril 1997 vallandati Ida-Viru prefektuurist vaid üheksa politseinikku, kes jätsid esitamata taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks.

9


SÜ ND MU SE D | 1 997

Kaitsepolitsei süüdistas advokaat Monika Mägi altkäemaksu andmises

Märts 2000. Vandeadvokaat Monika Mägi koos kolleeg Tõnu Tuulasega valmistumas järjekordseks kohtulahinguks.

7.01.97 Advokatuuri juhatus andis kaitsepolitseile nõusoleku tuntud ja kogenud vandeadvokaadi Monika Mägi kriminaalvastutusele võtmiseks. Ühtlasi rahuldas advokatuuri juhatus Mägi taotluse peatada tema kutsetegevus tema süüdistatavana vastutusele võtmisel. Kaitsepolitsei esitas järgmisel päeval vandeadvokaat Mägile süüdistuse altkäemaksu andmises. Süüdistuse kohaselt andis allilma väidetavate liidrite kaitsmisega kuulsust kogunud Mägi 27. novembril 1996 Tallinna linnakohtu kohtunikule Anne Kramerile 10  000 krooni, et kohtunik ei pikendaks salarelvaäris kahtlustatud Kalev Arusoo vahi all pidamist ning langetaks edaspidigi advokaadile kasulikke otsuseid.

Hilisemate täpsustuste ja kohtunik Krameri juttude järgi tuli vandeadvokaat Mägi kohtuniku kabinetti ning toppis ümbrikku pandud 10  000 krooni kohtunikule džempri vahele. Pärast seda lahkus Mägi kiiruga. Kohtunik Kramer teavitas džemprisse topitud ümbrikust kolleege ja tegi avalduse kaitsepolitseisse. Vandeadvokaat Mägi eitas kaitsepolitsei süüdistusi. Tema kinnitusel polnud tal mingit huvi kohtunik Anne Kramerile raha anda, sest tol ajahetkel ei sõltunud kohtunikust ühegi tema kaitsealuse saatus. 40 aastat juristina töötanud vandeadvokaat Mägi omas ajas esma- ja ainulaadne kriminaalasi pälvis erakordselt suurt ühiskondlikku kõlapinda ja meedia tähelepanu. Mägi kriminaalasi keerles aasta jooksul kohtute vahet kuuma õigusliku kartulina, andes mitu erinevat kohtuotsust ning põhjust pidevaks kõneaineks õiguse ja õigluse kaalukausside teemal. Keerlemine algas juba sellest, et Tallinna linnakohus ei tahtnud vandeadvokaat Mägi üle kohut pidada, kuigi prokuratuur saatis kriminaalasja menetlemiseks just neile. Et antud kriminaalasjas olid tunnistajateks kolm Tallinna linnakohtunikku, pöördus Tallinna linnakohus Tallinna ringkonnakohtu poole. Ringkonnakohus määras Mägi kriminaalasja arutama Harju maakohtu. 27. veebruaril 1997 Harju maakohtus alanud kõmuline kohtuistung tuntud vandeadvokaadi üle aga valmistas meediale pettumuse. Meedia tähelepanu jäi rahuldamata, sest kohus kuulutas Mägi kaitsja taotlusel protsessi kinniseks. Ajakirjanike, fotograafide ja kaamerameeste arvukad hordid kupatati kohtusaalist välja ning nad pidid piirduma kohtu ametlikult antud kajastuste ja selgitustega. Kohtus ei leidnud aga tõendamist, et raha üleandmine oli otseselt seotud Arusoo vahi alt vabastamisega, sest kohtunik vabastas Arusoo vahi alt arstitõendite alusel. Raha üleandmise fakt leidis samas tõendamist.

Mägi õige, süüdi, õige Harju maakohus tunnistas 7. märtsil 1997 vandeadvokaat Mägi süütõendite puudumisel õigeks ning kohtu otsusega tuli talle tagastada ka 10 000 krooni. Riiklik süüdistaja nõudis

10


kohtus Mägile üheaastast vanglakaristust tingimisi kaheaastase katseajaga. Riigiprokuratuur kaebas advokaadi õigeksmõistnud otsuse edasi. Riigikohtu esimees Rait Maruste nimetas advokaat Mägi õigeksmõistmist jahmatavaks. „Esimene jahmatus oli see, kui süüdistaja nõudis Mägile nii väikest karistust, ja teine oli siis, kui kuulsin kohtu otsust. Õnneks on meil kolmeastmeline kohtusüsteem, nii et loodetavasti saab Mägi juhtum õiglase lahenduse,” rääkis ta kolm päeva pärast advokaadi õigeksmõistmist uudisteagentuurile BNS. Justiitsministri ja advokatuuri hinnangul käitus Maruste riigikohtu esimehena Mägi kohtuotsust kommenteerides sobimatult ja ennekuulmatult. 4. aprillil 1997 mõistis Tallinna ringkonnakohus vandeadvokaat Mägi süüdi altkäemaksu andmises ning karistas teda üheaastase tingimisi vabadusekaotusega üheaastase katseajaga. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pidi Mägilt konfiskeeritama 10  000 krooni ning see summa kantama riigituludesse. Mägi ja tema kaitsja kaebasid Tallinna ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

17. juunil 1997 tühistas riigikohus advokaat Mägi süüdimõistmise otsuse, leides, et asja arutamisel oli rikutud kriminaalmenetluse seadust. Riigikohus saatis Mägi kriminaalasja arutamiseks tagasi Tallinna ringkonnakohtusse teisele kohtukoosseisule. Tallinna ringkonnakohus saatis kuu aega hiljem Mägi kriminaalasja riigikohtu esimehele kohtualluvuse muutmiseks põhjendusega, et Tallinna Ringkonnakohtus ei ole kohtunikke, kes saaksid Mägi asja arutada. Riigikohtunikud ei pidanud Tallinna ringkonnakohtu põhjendusi piisavaks ning Tallinna ringkonnakohus arutas teises koosseisus 18. septembril 1997 uuesti Mägi kriminaalasja. Nüüdne koosseis mõistis Mägi õigeks süüdistuse tõendamatuse tõttu ehk jättis sisuliselt muutmata Harju maakohtu varasema otsuse. Riigiprokuratuur protestis Tallinna ringkonnakohtu otsuse 18. septembrist 1997, pidades seda motiveerimatuks. Süüdistajate hinnangul oli Mägi altkäemaksu andmine tõendatud ning nad taotlesid Mägi kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks Harju maakohtule teises koosseisus.

1 997 | SÜ ND MU SED

Tallinna linnakohtu kohtunik Anne Kramer mais 2000.

„Kui Mägi tuli ja toppis mingit nutsakat ja kui ma sain aru, mis see paberinutsakas on, siis karjusin talle järele – Monika Mägi, Monika Mägi. Ta jõudis ukse vahelt käega rehmata ja lihtsalt põgenes kabinetist. Oleks ta tagasi tulnud, ei ole ma sugugi kindel, kuidas ma oleks käitunud. Ilmselt on võimalik, et oleks talle sellega vastu vahtimist andnud. Ja kogu probleem olekski lahenenud.” Kohtunik Anne Kramer intervjuus Eesti Päevalehele 26. jaanuaril 1998.

11


SÜ ND MU SE D | 1 997

Riigiprokuratuuri protesti alusel arutas vandeadvokaat Mägi kriminaalasja 3. detsembril 1997 riigikohtu kriminaalkolleegium, kuid põhimõttelist laadi lahkarvamuste tõttu otsustati see anda lahendada riigikohtu üldkogule. Enne riigikohtunike üldkogu taandasid ennast kohtu esimees Rait Maruste ja kohtunik Jüri Rätsep. 22. jaanuaril 1998 jättis 15 liikmest koosnenud riigikohtu üldkogu muutmata vandeadvokaat Mägi õigeksmõistnud otsuse. Viieteistkümnest riigikohtunikust jäid kuus eriarvamusele õigeksmõistmise osas.

10.01.96 Skandinaavia lennukompanii SAS reisilennuk, pardal ka Rootsi visiidilt Tallinnasse saabuma pidanud Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves, pöördus Stockholmi tagasi pärast 40-minutilist lendu Tallinna suunas. Tehnilise rikke tõttu langes rõhk kabiinis. Kavandatust kaks ja pool tundi hiljem Tallinnasse jõudnud välisminister Ilves ütles lennujaamas, et Tallinna–Stockholmi reisil kukkusid lennuki laest ootamatult alla hapnikumaskid. „Rõhu langus tekitas paljudele reisijatele probleeme, mul on õudne peavalu,” rääkis ta.

10.01.96 Peaminister Tiit Vähi võttis Toompeal oma kabinetis vastu õnnitlusi 50. sünnipäeva puhul. Valitsuse pressiesindaja teatel tähistas Vähi ümmargust sünnipäeva järgmisel päeval suurejoonelise vastuvõtuga reisilaeval Georg Ots. Neljaks tunniks üüritud laevale oodati umbes 200 kutsutud külalist. „Kutsutuid on alates Vähi kõigi valitsuste ministritest ja lõpetades sõpradega Valgamaalt. Koosviibimine on mõeldud kaasvõitlejatele, mõttekaaslastele ja sõpradele,” seletas pressiesindaja.

Noored märatsesid Tartu bussijaamas

Ringkonnakohtu selgitusi Tallinna ringkonnakohtu kohtukolleegium leidis 18. septembril 1997, et Harju maakohtu 7. märtsi 1997 õigeksmõistev otsus oli lõppjäreldustes õige, kuid kuulus muutmisele motiivide osas. Ringkonnakohus tegi nüüdse otsusega täpsustuse, et 10  000 krooni üleandmine kohtunik Kramerile ei ole leidnud kinnitust ning kaitsepolitsei asitõendite hoidlas asunud 10 000 krooni tuleb kanda riigituludesse. Tallinna ringkonnakohtu hinnangul oli tõendatud ainult asjaolu, et kohtunik Krameri käes oli ümbrik 10 000 krooniga. Ükski tunnistajatest ei viibinud aga raha üleandmise juures ning sellest faktist teadsid nad rääkida vaid Krameri jutu järgi. Süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel ja loogilistel järeldustel, märkis ringkonnakohus nüüd, asudes seisukohale, et jälitustegevuse käigus saadud videosalvestus Mägi ja Krameri jutuajamisest ei ole kohtukõlbulik, kuna seadus keelas kohtunike kaasamise salajasele koostööle. Raha üleandmise fakti tuvastamisel ja tõendamisel sai arvestada vaid Mägi ja Krameri ütlusi. Advokaat Mägi oli eeluurimise ja kohtuliku menetluse käigus eitanud raha andmist Kramerile ning kasutanud õigust rohkem tunnistusi mitte jagada. Krameri antud ütlusi iseloomustas ringkonnakohus kui vastuolulisi tunnistusi. „Süüdimõistva kohtuotsuse rajamine vastuoluliste tõendite puhul vaid ühe tunnistaja – Krameri – vastuolulistele ütlustele, ei ole põhjendatud ja on vastuolus kriminaalmenetluse normidega,” selgitas Tallinna ringkonnakohus advokaat Mägi õigeksmõistmist 18. septembril 1997.

12

15.01.97 Sõidusoodustuste uue korra kehtestamise vastu linnavalitsuse loal korraldatud noorte meeleavaldus Tartus kasvas üle stiihiliseks märatsemiseks. Raekoja platsilt pärastlõunal alguse saanud tuhatkonna osavõtjaga meeleavaldus jätkus bussijaamas, kus agressiivselt meelestatud noored kõigutasid ja loopisid lumepallidega busse, väänasid tahavaatepeegleid, lõhkusid bussitulesid ning ronisid bussikatustele. Politsei sekkus, viis koolipoissi toimetati arestimajja. Õhtuks tehti poistele avaliku korra rikkumise, pisihuligaansuse ja politseiametnike solvamise eest haldusõigusrikkumise protokollid ning nad lasti vabadusse. Maabussijaamast lahkudes ründasid protestijad Võidu silda ja kõigutasid seal linnaliinibussi. Politseil õnnestus suunata protestijad Võidu sillalt Riia mäe poole, kust kolonn taas Raekoja platsile saabus. Kella viie ajal hakkasid meeleavaldajad platsilt lahkuma. Tartu maaliinide bussijaama dispetšeri sõnul ei väljunud alates 15.00-st kuni 15.22-ni Tartu bussijaamast ükski buss. Linnaliinibusside liikluses oli häireid tunni jooksul. Meeleavalduse üks põhikorraldajates, end Eesti paremtsentristliku noortefoorumi juhatuse liikmeks tituleerinud Arne Otter veetis pärast meeleavalduse lõppu kaks tundi Tartu kaitsepolitseis. Järgmisel päeval väitis Otter, et meeleavaldus väljus kontrolli alt provokatsiooni tõttu. „Minuni on jõudnud andmed, et bussijaamas lisandus hulk purjus noorukeid – anarhiste või grungemehi, nendele ei loe kord midagi. Neile on oluline, et saaks bussi otsa ronida. Bussi otsas käis anarhist või musta lipu armastaja,” rääkis ta.


1 997 | SÜ ND MU SED

Valitsus täpsustas sõidusoodustusi 30.01.97 Põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilased, kelle kodu ja kool on erinevates asulates, saavad ka edaspidi tasuta kooli ja koolist koju sõita ning tudengid võivad edaspidigi poole hinnaga koolist koju ja vastupidi sõita piiramatu arv kordi, võttis valitsus vastu määruse, et täpsustada ja muuta varem palju

segadust ja pahandust põhjustanud sõidusoodustuste andmise korda. Valitsuse varasema, 31. detsembri 1996 määruse kohaselt hüvitati tudengite sõit ülikooli ja elukoha vahel 50 protsendi ulatuses kahel korral kuus. „Valitsus otsustas selle piirarvu maha võtta, kuid poole hinnaga saab sõita ikka vaid ülikooli ja üliõpilase poolt kinnitatud koha vahel,” ütles haridusminister Rein Loik.

Skandaalne aktiivne meeleavaldaja Arne Otter järjekordses aktsioonis augustis 2000.

13


KO RTER I SKANDAAL | 1 997

Jaanuar 1996. Peaminister Tiit Vähi tõestab Riigikaitse Akadeemias kaitseminister Andrus Öövelile, et jõudu ja jaksu jätkub.

14

Korteriskandaal kukutas peaminister Vähi SKANDAALNE 17.01.97 Selgib Tallinna kesklinna korterite ärastamise skeem, teatas Postimees, kirjeldades Tallinna volikogu revisjonikomisjoni järeldusi pikemat aega luubi all olnud keset vanalinna asuva Sauna tänav 3–5 kolmetoalise ahiküttega korteri näitel. Ei teadnud Postimees ega osanud karta samal päeval Singapuri töövisiidile sõitnud peaminister Tiit Vähi, et ühest kirjeldusest hargneb järgmistel päevadel kümnete ja kümnete samalaadsete skeemide jada. Lumepallina mäest veerema hakanud ühe korteri lugu paisus ulatuslikuks korteriskandaaliks, mis tõukas ametist peaminister Vähi. Sauna tänav 3–5 korteri puhul kirjeldatud ärastamise skeem sisaldas mitut astet ning revisjonikomisjoni hinnangul rikuti skeemi rakendamisel korduvalt seadust ning kehtivaid eeskirju. Korterilugu algas seal seni elanud üürniku surmast, mis tähendas antud pinna vabanemist. Linnaosavalitsus vaba korteri olemasolu ei avalikustanud ega korraldanud

erastamiseks avalikku konkurssi. Ometigi leidus neid, kes teadsid vabanenud magusast pinnast magusas asupaigas. Tallinna Lääne rajooni valitsuse korterikomisjoni laekus Sauna 3–5 kohta seitse taotlust, kusjuures üks neist oli surnud üürniku õe ehk pärija taotlus elamispinna erastamiseks. Korterikomisjon otsustas aga juulis 1993 rahuldada Soome kodaniku riiulifirma AS Pirkka taotluse. AS Pirkka taotles asustamisõigust tööandja eluruumina ning väidetavalt oli nõus tasuma asustamisõiguse eest 20 000 krooni ja tegema remondi oma vahenditega. Korterikomisjoni otsusele kirjutas alla korterikomisjoni esimees Jüri Ott, kes tollal juhtis Tallinna Lääne rajoonivalitsust (hiljem kesklinna valitsust). Pärast korteri eraldamist ASile Pirkka tööandja eluruumina registreeriti sellele pinnale üürnikuks firma töötaja Liivia Tooms, kellega Vanalinna EEV sõlmis tavalise üürilepingu, jättes lepingus fikseerimata, et lepingu esemeks oli tööandja eluruum.


Korterite saamise näiteid Kentmanni tänav 10 oli kaheksa korterit alates 34 ruutmeetrist kuni 115 ruutmeetrini saanud aktsiaselts Velux Kinnisvara. 27. veebruarist 1995 pärines korraldus nende pindade kinnitamiseks tööandja eluruumiks. 23. maist 1995 pärines korraldus pindade väljaarvamisest tööandja eluruumide hulgast. Järgnes korterite erastamine, mis kõige kiiremal juhul toimus juba 29. juunil 1995. Kiriku põik 4 üheksat korterit alates 83 ruutmeetrist kuni 207 ruutmeetrini kasutas aktsiaselts Levicom. 9. mail 1995 kinnitati need pinnad tööandja eluruumiks. 21. augustil 1995 arvati need korterid tööandja eluruumide hulgast välja. Kõik üheksa korterit olid 1995. aasta lõpuks erastatud. Eriti kiiresti, see on vähem kui kuuga, erastati 150-ruutmeetrine pind Pikk 35–3.

nimekiri levima kulutulena ning järgmiste päevade ajakirjandus pühendas korterite ärastamise näidete valgustamisele ohtralt leheruumi. Nimekiri sisaldas alljärgnevaid andmeid: korteri aadress, üldpinna ruutmeetrid, millal ja millisele firmale korter eraldati tööandja eluruumiks, millal korter arvati välja tööandja eluruumide hulgast ja millal sõlmiti korteri erastamiseks ostumüügileping. 181 näitest ligi poole moodustasid enam kui 100 ruutmeetri suurused väärtpinnad Tallinna vanalinnas ja kesklinnas ehk siis nelja-viietoalised korterid. Endale tööandja eluruumiks väärtpinna saanud kolmandikku firmadest andis liigitada riiulifirmade kilda, ent kohtas ka tuntud firmasid ja kesklinna valitsejatega seonduvaid firmasid. Avanes ühe ja sama skeemi alusel pöörelnud korteritehingute massiivne süsteemsus ning ka uskumatu kiirus. Kõik toimis õlitatult nagu Sauna 3–5 juhtumi puhulgi: Tallinna magusamates asupaikades, vanalinnas, südalinnas ja kesklinnas olnud vabad elamispinnad vormistati mingile firmale tööandja eluruumiks, firma määras kellegi kodaniku X sellele pinnale elama, kodanik X-iga sõlmiti üürileping, väärtpind arvati tööandja eluruumide hulgast välja ning kodanik X erastas selle väärtpinna EVP-de eest.

„Kasutatud skeem on ebaseaduslik esimesest tehtud käigust peale.” Tartu ülikooli tsiviil- ja haldusõiguse asjatundjate, avaliku õiguse instituudi professor Raul Naritsa ja sama instituudi professori kt Kalle Meruski antud juriidilisest hinnangust Tallinna kesklinnas massiliselt toimunud korterite erastamisele tööandja eluruumiks muutmise kaudu.

1 997 | KO RT E R I SKANDAAL

Nüüd esitas firma kiirelt taotluse kustutada Sauna 3–5 korter tööandja eluruumide hulgast. Mida linnaosavalitsus tegigi: kesklinna valitsuse korraldusega 23. maist 1994 kustutati pind tööandja eluruumide arvelt. Seejärel tekkis ametlikul üürilisel seaduslik võimalus korteri erastamiseks EVP-de eest. Selline võimalus kasutati välgukiirusel ära: 30. juunil 1994 sõlmiti ostu-müügileping. Korteri erastaja liigitus nüüdsest heausksete ostjate kilda. Põhjalikult Sauna 3–5 juhtumit tutvustanud Postimees teadis kirjutada, et selliseid magusas asupaigas olnud väärtpindade ärastamise lugusid sama skeemi kohaselt on ilmselt rohkem kui üks. „See on üks näide, kuid laekunud informatsiooni alusel võib arvata, et analoogset skeemi on kasutatud paljudel juhtudel,” tsitseeris ajaleht Tallinna volikogu revisjonikomisjoni endist esimeest Andres Korki. Lisaks märkis Postimees 17. jaanuaril 1997, et Tallinna linnapea Robert Lepikson nõudis kesklinna valitsejatelt nimekirja tööandja eluruumi skeemi abil saadud korteritest. Vastav nimekiri linnapeale ka laekunud ning ajalehe andmeil figureeris nimekirjas 181 näidet. Enne kui linnapea Lepikson jõudis midagi öelda tema nõudel koostatud 181 näitega nimekirja kohta, hakkas see skandaalne

Korraldus korteri kinnitamiseks AS-ile Inorek Marketing tööandja eluruumiks pärines 14. veebruarist 1995. 6. märtsist 1995 oli pind välja arvatud tööandja eluruumide hulgast. 7. detsembril 1995 korter erastati. Sama kiirelt käis Toomrüütli 4 / Kohtu 3a–5 60-ruutmeetrise pinna pööritamine. 6. märtsist 1995 pärines korraldus kinnitada see tööandja eluruumiks ASile Bergeenia. Alates 29. märtsist oli pind juba tööandja eluruumide hulgast välja arvatud ning 24. augustist 1995 erastatud. Ühe suurima tööandja eluruumi pinna, 248 ruutmeetrit, võttis Silves Enterprise Incorporatsion Toompuistee 18–3. 27. juunil 1995 kinnitati korter tööandja eluruumiks, 21. augustil 1995 arvati välja tööandja eluruumide hulgas ning 16. novembril 1995 erastati.

15


KO RTER I SKANDAAL | 1 997

„Kui ei saa tööd teha, tuleb koht üle anda. Olen aru saanud, et peaministrilt ei oodata mitte vähi kangekaelsust, vaid ehk hoopis angerja paindlikkust, mis minu iseloomuga kokku ei sobi. Astun tagasi, et Eesti saaks edasi minna.” Peaminister Tiit Vähi riigikogu ees 26.veebruaril 1997, teatades enda ja valitsuse tagasiastumisest.

Kõrvetab: kahetoaline korter Vähi tütrele Linnapea Lepiksoni nõudel koostatud 181 näitega nimekirjast puudusid aga n-ö rosinad ehk kes eraisikutena need korterid lõpuks EVP-de eest erastasid. Üht-teist võis oletada väärtpinna endale tööandja eluruumiks saanud firma nime ja omanike põhjal, paari võimaliku erastaja nimi imbus ajakirjandusse Tallinna volikogu kuluaaridest, ent need olid ajakirjanduslikud spekulatsioonid, ei enamat. Puudus usaldusväärne selgus võileivahinna eest enesele väärtpinnad hankinud inimestest. Kesklinna vastutavad ametnikud teadsid, kuid neil polnud kohustust sellist teavet avalikkusele jagada. Skandaal küll visises tõsiselt, kuid veel ei lõõmanud ega kõrvetanud õigupoolest kedagi. Kõrvetama hakkas 22. jaanuaril 1997, kui Postimees pakkus 181 näitega nimekirja rosinate rosina. Kasutades oktoobris 1996 toimunud kohalike valimiste puhul väljastatud valijakaarte ja valijate registrit esitles ajaleht isikuid, kes kasutasid tööandja eluruumi skeemi abil saadud/erastatud kortereid. (Mõnel juhul oli korter küll juba välja arvatud tööandja eluruumide hulgast, kuid puudus märge erastamise kohta.)

Tuntud korterisaajad Tööandja eluruumi varikatte kasutajaid: peaminister Tiit Vähi abi Peeter Jakovlev (113 ruutmeetrit Kadriorus Koidula 3 majas, tööandja eluruumi taotles riigikantselei, 18. septembril 1995 vormistati pind tööandja eluruumiks ning 13. mail 1996 arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja); riigikantselei direktor Tarmo Mänd (64 ruutmeetrit, Liivalaia 26, tööandja eluruumi taotles riigikantselei, 4. augustil 1993 vormistati pind tööandja eluruumiks ning 13. mail 1996 arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja); välisminister Toomas Hendrik Ilves (85 ruutmeetrit vanalinnas Kiriku põik 4 majas, tööandja eluruumi taotles AS Levicom, 9. mail 1995 vormistati pind töö-

16

Üheks korterisaajaks paljude tuntud nimede hulgas oli ka peaminister Tiit Vähi 21-aastane tütar Evelin Vähi, kes omandas 42-ruutmeetrilise kahetoalise korteri Liivalaia 26 majas. 14. veebruaril 1995 ehk ajal, kui Tiit Vähi oli Tallinna Linnavolikogu esimees, oli see korter kinnitatud tööandja eluruumiks aktsiaseltsile Valga Group, mille põhiomanikke oli Tiit Vähi. Kaks nädalat hiljem, 28. veebruaril 1995 registreeriti üürnikuna antud pinnale AS-is Valga Group mitte kunagi töötanud Evelin Vähi. 21. augustil 1995 arvati see korter Liivalaia 26 majas välja tööandja eluruumide hulgast ning 27. novembril 1995 sõlmis Evelin Vähi korteri erastamiseks EVP-de eest ostumüügilepingu. Tartu ülikooli majandustudeng Evelin Vähi tunnistas Postimehele, et korter kuulub talle, kuid väitis, et ei mäleta tehingu üksikasju. Ajakirjandus kahtlustas, et tudengineiu ei kasutanudki seda pinda, vaid üüris välja. „Ma ei soovi rohkem rääkida. See oli aasta või isegi kaks aastat tagasi, mul ei ole see protsess meeles,” vastas ta küsimusele, mille eest erastasite. Kummastava tehingu ilmsikstuleku järel müüdi Liivalaia 26–23 kahetoaline korter 1997. aasta jaanuari lõpus kiirelt edasi kinnisvarafirmale. Vaheltkasu võis olla rohkem kui kümnekordne. andja eluruumiks, 21. augustil 1995 arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja ning 23. novembril 1995 erastati); hoiupankur Olari Taal (271 ruutmeetrit vanalinnas Suur-Karja 5 majas, tööandja eluruumi taotles Hoiupank, 14. novembril 1994 vormistati pind tööandja eluruumiks, 1. veebruaril 1995 arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja ning 23. veebruaril 1995 erastati); endine justiitsminister Urmas Arumäe (150 ruutmeetrit vanalinnas Suur-Karja 21 majas, tööandja eluruumi taotles AS Concordia, 8. novembril 1994 vormistati pind tööandja eluruumiks, 30. novembril 1994 arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja ning 11. veebruaril 1995 erastati). Jne. Ülisoodsalt saadud korterite jagamise masinavärk ei unustanud ka omasid ametnikke või nende sugulasi.


Meedia pööras nüüd teravdatud tähelepanu sellelegi, et kõik tehingud sooritati ajal (valdavalt 1993–1995), kui Tallinnas valitses Koonderakond ja kesklinna omakorda valitses koonderakondlane Jüri Ott ning enamik tehinguid tehti ajal, kui Tallinna volikogu esimehena tegutses Tiit Vähi. Postimehe pakutud rosinate päeval, 22. jaaanuaril 1997 pidi peaminister Vähi tagasi jõudma töövisiidilt Singapuri ning andma kohe lennujaamas ka pressikonverentsi. Vähi oligi tagasi 22.  jaanuaril ning ajakirjanikud tormasid pressikonverentsile, kuid peaministri suureks üllatuseks ei huvitanud kedagi tema edukas Singapuri sõit. Peaministrit pinniti vaid tütrele tehtud korteri küsimustega. Lõhnas vägeva skandaali järele, kuid lennujaamas peaminister Vähi vaid ironiseeris algatuseks: „Eestis on sellel aastal olnud väga palju seebimulle. Ja nüüd viimase kolme-nelja päeva jooksul on neid tulnud arvatavasti kolm-neli tükki korraga.” Ärritunud Vähi käitus üleolevalt ja ülbitses ajakirjanike küsimustele vastates: „Kui teil on konkreetsed faktid olemas, ajakirjanduse ülesanne on need faktid avastada, siis avastage. Ja kui te leiate, et ma olen mingisugust süüd teinud, siis ütelge, missugust süüd ma olen teinud. Ma ei hakka teile rääkima oma elulugu. Aga muidu ma olen sündinud 10.  jaanuaril 1947. /- - -/ See korter ei ole minu nimel. Kui te tahate selle korteri osas mind milleski süüdistada, siis esitage süüdistused. Mul ei ole aega nende jamadega tegelda. Ma leian kellegi juristi, kes teiega need küsimused läbi arutab.” Peaminister Vähi pidas kõike tehtut seaduslikuks ja eetiliseks ning kuulutas kindlalt, et ei kavatse tagasi astuda. Kui ajakirjandus tuvastas järgmistel päevadel, et Vähi vassis oma seletustes. Nämmutades pikalt peaministriga seonduvat Tallinna korteriskandaali, soovitati mehel tagasi astuda. Ärkasid ka opositsioonipoliitikud, kes mõnuga Vähi ja tema erakonna kallal tänitasid, Koonderakonda hakati kutsuma Kinnisvaraerakonnaks. Vähi käitus edaspidigi närviliselt ja ärritatult, mõistmata korteriskandaali olemust. Küsimus ei olnud ainult valitsusjuhi enda võimalikus sahkerdamises või ametiseisundi kuritarvitamises tütrele kahetoalise

1 997 | KO RT E R I SKANDAAL

Vähi: kõik seaduslik ja eetiline

korteri tegemisel. Olemus peitus ikkagi teatud väljavalitutele eelisõigustega massiivse korruptiivset laadi süsteemi loomises, mida Vähi nii endise Tallinna Linnavolikogu esimehena kui ka riigi täitevvõimu juhina võimaldas oma selja taga paljudel karistamatult teha.

Vähi astus tagasi

Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal veebruaris 1997. Kaks aastat varem vormistas korteriskeemitamise lõpplahenduse ning erastas 271-ruutmeetrise korteri Tallinna vanalinnas Suur-Karja majas 5. Majanaabriks Tiit Vähi.

Opositsioon algatas peaminister Vähi umbusaldamise, mis kukkus 10. veebruaril 1997 läbi. Kuid üritus polnud ka päris lootusetu. Umbusaldajaid oli 45, puudu jäi kuus häält. Vähi jätkamist toetas 46 saadikut. Vähi jätkas, kuid mitte kaua. Päev pärast peaministri nappi usaldamist pildus uudisteagentuur BNS mõne tunni jook-

17


KO RTER I SKANDAAL | 1 997

sul erinevaid rasvaseid pealkirju: „Tiit Vähi ei kavatse tagasi astuda”, „Vähi võib peaministrikohalt tagasi astuda”, „Tiit Vähi ei kavatse lähiajal tagasi astuda”, „Varuli sõnul võib Vähi lähipäevil siiski tagasi astuda”. Päeva lõpetas uudis „Vähi alustab läbirääkimisi valitsusliidu laiendamiseks” ning see kõneles lisaks pealkirjas toodule sellestki, et Vähi ei välista ameti mahapanemist. Ent enne peaks laiendatama koalitsiooni ning leitama kodurahu toov peaministrikandidaat. Koonderakonna poliitajud tunnetasid, et kasulik oleks pigilinnustunud Vähi tule alt ära tõmmata ja asendada Mart Siimanniga. Krussi keeratud närvidega Vähile endalegi sobis tagasitõmbumine, tunda oli, et tema närvikava poleks pidanud vastu jätkuvale pidevale tümitamisele. 1997. aasta 12. veebruari õhtul koos olnud Koonderakonna juhatus otsustas, et uusi võimuläbirääkimisi hakkab nende peaministrikandidaadina pidama Mart Siimann. Vähi läks mõneks päevaks ametlikult puhkusele ning 25. veebruaril esitas president Lennart Merile tagasiastumisavalduse, mille president ka rahuldas. Peaministri tagasiastumine tähendas kogu valitsuse tagasiastumist. Põhiseaduse kohaselt jätkas Vähi valitsus kuni uue, Siimanni valitsuse ametisseastumiseni 17. märtsil 1997. Aastaid hiljem tänas Vähi ajakirjandust korteriskandaali kajastamise eest, nii tekkinud tal võimalus lahkuda poliitikast ärisse. August 1996. Süsteemse korterite pööritamise peakangelasi, kesklinna vanem Jüri Ott avas Tornide väljakul laste mänguväljaku.

18

Jüri Ott maandus botaanikaaeda Süsteemse korterite pööritamise peakangelasi, kesklinna vanem Jüri Ott oli teine ametist lahkuja seoses puhkenud korteriskandaaliga. 28. veebruaril 1997 vabastas Tallinna Linnavalitsus Oti isikliku sooviavalduse põhjal. Seoses töölt lahkumisega määrati mehele Tallinna põhimäärusega ette nähtud hüvituseks nelja kuu ametipalk, 57 500 krooni. Septembri algul 1997 kinnitas Tallinna Linnavalitsus Jüri Oti Tallinna botaanikaaia direktoriks. Augusti lõpus 1997 algatas keskkriminaalpolitsei majandusosakond korteriskandaali kohta esitatud Tallinna volikogu revisjoni materjalide põhjal kriminaalasja

Tallinnas toimunud väidetavalt ebaseaduslike korteritehingute fakti suhtes. Volikogu revisjonikomisjoni hinnangul tekitati linnale kahju 13,88 miljonit krooni. Erilise kriminaalvaatluse alla võeti 20 juhtumit: nende hulgas olid ekspeaminister Tiit Vähi tütre korteri, välisminister Toomas Hendrik Ilvese, Vähi kunagise nõuniku Peeter Jakovlevi ja endise kodakondsusameti peadirektori Märt Piiskopi korteri saamislugu. Samal ajal oli teada, et aastatel 1992–1996 arvati kesklinnas tööandja eluruumiks 240 korterit, mis seejärel ka erastati. Korteriskandaali kriminaalasi sumbus ja lõpetati. Järgmine Tallinna kesklinna väärtpindade jagamisega seotud skandaal puhkes kolme aasta pärast.


1 997 | SÜ ND MU SED

Prominendid ohvitseride kordusõppustel 23.01.97 Võrumaal Meegomäe lahingukoolis alustasid 31 meest erinevaist riigi- ja eraameteist vabatahtlikult enese koolitamist Eesti reservohvitserideks. Eesti esimese vabatahtliku reservohvitseride koolituse algatuse lükkasid käima Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv ja välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand. Vähemal või suuremal määral olid tuntud kõik teisedki reservohvitseri auastet Võrumaa metsadesse omandama sõitnud mehed. Prominentsed reservistid tahtsid tuua kasu isamaale ja innustada oma eeskujuga laiu rahvamasse. Kaitsevägi ei saanud neile õppustel osalemise eest maksta seadusega ettenähtud keskmist palka. Tasuti vaid kursuslaste rõivastuse, toidu, elamise ja väljaõppekulud. Prominentide kordusõppused peeti kahes osas: 10 päeva jaanuaris ja 10 päeva varasuvel. Võidupüha eel omistas president Lennart Meri kursused läbinud meestele auastmed. Avaliku elu tegelaste algatusel käivitunud kursused andsid Eesti kaitseväele juurde kümme reservleitnanti, kaheksa reservnooremleitnanti ja 24 reservlipnikku. Võidupüha hommi-

kul 1997 lahingukoolis korraldatud rivistusel andis kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert reservohvitseridele üle auastmega kaasnevad tunnistused ning ohvitseriõlakud.

Suvi 1997. Nursi. Prominendid end Eesti kaitseväe reservohvitseriks koolitamas.

Nõmme lastehaigla majas salabordell SKANDAALNE 25.01.97 Avalikustati, et Tallinna Linnavalitsuse ja politsei andmetel üüris linnale kuulunud Nõmme lastehaigla Kose teel ühte maja intiimteenuseid pakkunud AS-ile Viikeno. Linnavalitsus avastas salabordelli lasteaia jaoks kohta otsides. Lõbufirma tegevus lõpetati. „Hästi ilus maja. Hea saun, korralik baar, ilusad toad. Tüdrukud normaalsed, lesbisõu, tants. Saab tellida kõike, mida fantaasia välja mõtleb,” oli sama maja juba varem Eesti Ekspressis kirjeldanud anonüümseks jäänud ärimees. Tüdruku tunnihind olnud 800 krooni ning lõbumaja tegutses kinnise klubina, kuhu pääses kaardiga. „Seal oli kolm meest ja 26 naist. Mehed ütlesid, et ostsid sealt tüdrukuid. Naised ise väitsid, et olid külalised,” ütles ametlikult külalistemajana tegutsenud maja koos kriminaalpolitsenikega kontrollimas käinud Tallinna politseiprefekt Aivar Toompere.

„Vene vägi see küll ei ole. See on ikka hoopis midagi muud.” End Eesti Vabariigi reservohvitseriks koolitanud Nõukogude armee karastusega välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand prominentide kordusõppuste teisel päeval Postimehe reporterile.

19


SÜ ND MU SE D | 1 997

Veebruar 1998. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident Kristiina Ojuland.

Edu-uudiseid Strassbourgist 27.01.97 Eesti delegatsiooni juht Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) Kristiina Ojuland valiti Strassbourgis ENPA asepresidendiks. 31-aastane Ojuland oli toona eurostruktuurides kõrgeimale kohale valitud eestlane. Reformierakonda kuulunud Kristiina Ojulandi vastaskandidaatideks esitas Vene

Üürnikele soodne EVP-laen 29.01.97 Õigusjärgsetele omanikele tagastatavates või tagastatud majades elavatel üürnikel tekkis võimalus võtta soodsalt laenu uue eluaseme soetamiseks või senise väljaostmiseks ning maksta laen tagasi erastamisväärtpaberites (EVP) hetkekursiga. Eluasemelaenudeks väljastatud raha pärines valitsuse määruse kohaselt Eesti Eluasemefondile laekunud erastamisrahast. Eluasemefondile laekunud erastamisrahast 60 protsenti määrati tagastavate eluruumide üürnike ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks, 20 protsenti kohalikele omavalitsustele tagastavate majade üürnikele üüripindade ehitamiseks, reno-

20

delegatsioon mitu inimest. Kuid neist keegi ei suutnud leida üksmeelset toetust ning Ojulandi võit kujunes kergeks. Üks vastaskandidaat oli näiteks Venemaa liberaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski. Kolm päeva hiljem, 30. jaanuaril 1997 otsustas ENPA täiskogu suure häälteenamusega lõpetada järelevalve Eesti üle, märkides samas, et jälgib ka edaspidi inimõiguste olukorda Eestis. „Järelevalve lõpetamine on Eesti jaoks väga oluline samm teel Euroopa Liidu ja NATO suunas. Euroopa vanimas koostööorganisatsioonis ei peeta Eestit nüüd enam uueks liikmesriigiks, Eesti võrdsustatakse vanade liikmetega,” ütles pärast ENPA täiskogu otsust Eesti delegatsiooni juht Kristiina Ojuland. Eesti järelevalve lõpetamise küsimuse arutelul sõna võtnud ENPA liikmed tõstsid esile Eesti kiiret suutlikust euroopalike inimõiguste normide kehtestamisel. Mitu esinejat rõhutas eriti edu, mida Eesti saavutas inimõiguste vallas 1996. aastal. Pearaportöör Rudolf Bindig esitas ENPAle neli tingimust, mille Eesti peab aasta jooksul täitma. Vastasel juhul võidakse järelevalve taastada. Eestilt oodati surmanuhtluse kaotamist 1998. aasta 1. veebruariks, asüülitaotlejate ja põgenike vanglas hoidmise lõpetamist, kodakondsuse saamiseks tehtava keeleeksami liberaliseerimist ning vangide olukorra parandamist. veerimiseks või ostmiseks ning 20 protsenti õigusjärgsetele omanikele neile tagastatud elamute renoveerimiseks. Kuni 15 aastaks antud nn EVP-laenu intressi pidid üürnikud tasuma reaalsetes kroonides. Intressimäär ei tohtinud ületada 12 protsenti aastas. EVP-laene hakati jagama nelja kommertspanga kaudu. Esialgsetel hinnangutel kavandati laenuressursi suuruseks aastas 100 miljonit krooni. EVP-laenu sooviavaldused ummistasid paari nädalaga pangakontrorid. Nõudlus osutus pakutavast suuremaks: pankadele antud esialgsed stardisummad olid kiirelt lõhki. Üürnike liidu hinnangul elas omanikule tagastatud majades toona 85 000 peret.


1 997 | D OL L A RI SKA NDAAL

Siim Kallase luukere: 10 miljonit dollarit SKANDAALNE 3.02.97 Parasjagu korteriskandaalis sipelnud ja enda umbusaldamise katseks valmistunud peaminister Tiit Vähi puistas Raadio 4-le antud venekeelses usutluses muuhulgas esmakordselt avalikkuse ette rohkem teavet Põhja-Eesti Pangast 1993. aastal Šveitsi paigutatud 10 miljoni dollari kohta. Tema hinnangu kohaselt võis ilmselt tegu olla vargusega. „Mulle paistab, et siin polnud mingit investeeringut. Lihtsalt keegi varastas 10 miljonit dollarit ja tuleb kindlaks teha, kes varastas,” ütles peaminister otse-eetris. Taasiseseisvunud Eesti ajaloo üks suurimaid rahaskandaale hakkas pärast seda hargnema justkui võluväel ja imekiiresti. Päev pärast Vähi raadioesinemist ilmunud koonderakondlastega seostatud Sõnumileht paiskas avalikku ruumi suurt raha keerutamise tehingut avanud võtme: avaldati novembrist 1993 pärinenud lepingu tõlge, millest selgus, et 10 miljoni dollari (ca 120 miljonit eesti krooni) liigutamisega kahtlasevõitu kütuseärisse

oli seotud ka Eesti Pank. Eesti Panka juhtis novembris 1993 Siim Kallas, kelle toonane nõunik Urmas Kaju rahapaigutuse lepingu oli ka sõlminud. Tõsine kahtlusvari langes Eesti Panga presidenditoolilt Reformierakonna asutanud ja selle esimeheks tõusnud Kallasele. Jõuliselt lahvatas nn 10 miljoni dollari skandaal, mis vaieldamatult mõjutas poliitikas seni sileda rahva lemmikuna askeldanud Kallase mainet ja edasist poliitilist karjääri. Poliitikavaatlejad nägid 10 miljoni dollari skandaali kergitamise taga Vähi poliitilist vasturünnakut ja „karvast kätt”, et juhtida avalikkuse tähelepanu eemale tema endaga seonduvast korteriskandaalist. Vähi loomulikult tõrjus talle omase irooniaga selliseid kahtlustusi. „Kui tahame tõesti otsida mingisuguseid seoseid, siis võime hakata rahalisi seoseid otsima. Arvatavasti oleks 120 miljoni Eesti krooni eest saanud kõik 230 korterit 1993. aastal ära osta. Ja veel: Eestis on

Põhja-Eesti Panga hoone mais 1995, kui Siim Kallase luukerest teadsid vähesed.

21


20 aastat uut eestit - 3. osa  

Augustis 2011 ilmus kogumik „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992”. Okto...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you