KUNST
Reede, 4. märts 2011
3
Kahe korrusega punane buss viib laupäeviti reisile kunstiilma Esimesel reisil õpetab disainiauhinna võitja Veiko Liis kõiki huvilisi plastesemeid voltima. Oliver Õunmaa Kahekordsed punased bussid viivad huvilisi laupäeviti tuntud asjatundjate käe alla näiteks disaini, rahvakunsti ja multifilmi loomist katsetama. Järgmisel 29 laupäeval viib kunstiakadeemia kunstibuss huvilisi eri kunstivaldkondadega tutvuma ning laseb töötubades osalejatel ka ise «käe valgeks» saada. Projekti eestvedaja, moedisaini õppinud Maria Viidalepa sõnul on kunstibuss hea võimalus heita pilk Eesti kunstielu köögipoolele.
Esimene peatus – disainilaupäev «Panime kunstiakadeemias mitme inimesega pead kokku, et mõelda, mida teha kultuuripealinna raames,» rääkis Viidalepp. «Kunstibuss tundus olevat hea mõte, sest see toob kunsti praktilise poole rahvale lähemale, näitab, kuidas kunst sünnib, ja pakub ka isetegemise kogemusi. Muidu on kunst valmiskujul galeriides, kuhu satuvad vaid need, kes on harjunud seal käima. N-ö tavaline inimene läheb galeriisse siis, kui seal näidatakse midagi väga erilist. Kunstibuss seevastu laseb tutvuda mitmesuguste kunstialade
töömeetoditega, näitab, mis saab inimestest, kes kunstiakadeemia lõpetavad, ja tõestab, et kunstist võib ära elada.» Kunstibussi esimene sõit 5. märtsil on pühendatud tootedisainile. Buss väljub Kunstiakadeemia peamaja platsilt Tartu mnt 1 kell 12 ja disainiprofessor Heikki Zoova räägib reisi ajal tootedisainist üldisemalt. Reis viib Tabasalus asuvasse Frog Plastic OÜ-sse, kus tehakse plasttooteid ja tänavamööblit. «Nii näevad huvilised, kuidas valmivad kõigile tuttavad rattahoidjad ja pargipingid,» tutvustas Viidalepp. «Igapäevaselt me ju sellele ei mõtle. Nii aitabki see sõit tuua reisijateni disaini seose igapäevaeluga.» Pärast kolmveerandtunnist ringkäiku tehases viib mullu kilepiimahoidja eest disainiauhinna Bruno võitnud Veiko Liis külastajad töötuppa, kus saab oma käega katsuda, milliseid võimalusi pakub plastmass. «Lasen inimestel töötoale loominguliselt läheneda ja neil endil volditavaid plastesemeid välja mõelda,» kirjeldas Liis töötoas toimuma hakkavat. «Kui mõnel inimesel oma head mõtet ei tule, annan neile valmislõiked. Neid saab voltida ja vaadata, mis välja tuleb ‒ see on nagu väike üllatus.» Kunstibuss toob disaini uudis-
tama inimesed, kes seda iga päev tarbivad. «Loodan, et ehk nii mõnigi kunstibussi sõitja hakkab disaini vastu suuremat huvi tundma ja ka ise tulevikus tarvilikke esemeid looma,» lausus Liis. Kunstibussi projekt kannab nime «Hop On Art / Hop Off Art», sest huvilisi veavad turistibussidena tuntud punased kahekordsed City Toursi bussid, mis kannavad hüüdlauset «Hop on, Hop Off All Day!» Kunstibussideks maskeerunud turistibussid saavad oma märgised. «Kunstiakadeemia tegi meile huvitava pakkumise, millega olime nõus juba esimesel kohtumisel,» rääkis Hansabussi City Toursi tootejuht Reelika Vaasna. «Meil on hea meel, et saame kultuuripealinna tegemistes osaleda ja kunsti toetada. Tavaliselt viime turiste oma bussidega kiirele ringsõitudele meie kultuuriväärtusi vaatama, kuid kunstibussid võimaldavad minna sügavamale kunsti sisse.»
Asjatundjad on alati kaasas Buss hakkab sõitma igal laupäeval, vaid suvel tekib väike paus. Iga kord on kõne all uus teema, programmis osaleb 26 kunstiakadeemia eriala. Igal väljasõidul on kaasas oma
eriala asjatundjad, kes sellest räägivad või võimalusel ka töötuba juhendavad. 16 aprillil on näiteks muinsuskaitse ja restaureerimise päev, mil ringreisi juhendab tuntud muinsusspetsialist Oliver Orro. 23. aprillil räägib Tanel Veenre ehtekunstist ja reis viib vanalinna Hobusepea käsitöögildi. Sügisel tervitavad huvilisi stuudios Nukufilm animatsioonipäev ja Priit Pärn. Vabaõhumuuseumis saab tutvuda rahvakunsti ja Bastionis moega. «Bussi mahub 70 inimest ja sihtpaigad on plaanitud samuti nii, et sinna mahuks palju inimesi,» seletas Viidalepp. «Kui siiski tuleb ette koht, kuhu kogu grupp ei mahu, teeme kaks reisi.» Kunstibussi pilet maksab 1.50 ja see on tegelikult tasu töötoa eest. Iseseisvalt reisida tahtvad inimesed saavad pileti osta bussist. Grupid võivad registreeruda aadressil www.kunstibuss.artun.ee, kus on üleval ka kogu teave tulevaste kunstireiside kohta.
Projekti eestvedaja, moedisaini õppinud Maria Viidalepa sõnul on kunstibuss hea võimalus heita pilk Eesti kunstielu köögipoolele.
Foto: Stanislav Moshkov
Maestro Eri Klas: Valeri Gergijevi kontserdi toimumine Tallinnas oli ime! «See oli tugev positiivne laeng kõigile,» kinnitab 28. veebruari kontserdi muljeid jagav Eri Klas. Oliver Õunmaa «Mulle meeldis Gergijevi ja Maria teatri esitus väga, see oli tugev positiivne tablett või laeng kõigile,» nendib dirigent Eri Klas. «See, et taoline üritus üldse toimus, oli ime. Gergijevi graafik on väga tihe, eelmisel päeval esines ta New Yorgis. Ometi istus ta lennukisse, et tulla Tallinnasse ja juhatada siin sisukat tasuta kontserti. See on selge näide, kui palju head on võimeline üks inimene 24 tunni jooksul tegema, tegemist oli puhta heategevusega.» Eri Klas iseloomustab Gergijevit erakordselt mitmekülgse dirigendina. «Gergijevil on fantastiline mälu, ta on erakordselt erudeeritud kõigis muusikažanrites,» lausub Klas. «Tal on head organisaatorivõimed, muusikud austavad teda, ta suudab neid lummata. Ka Maria teatri muusikud olid kõrgel tasemel nagu alati. Imeväärne, et koosseis suudab nii väheste proovidega mängida hästi ükskõik millist repertuaari. Olen ka ise nendega koostööd teinud, tean, et nende peale võib kindel olla. See, et laval oli vaid keelpillikoosseis, ei häirinud. Kuidas võib
Gergijevi graafik on väga tihe, eelmisel päeval esines ta New Yorgis. Ometi istus ta lennukisse, et tulla Tallinnasse ja juhatada siin sisukat tasuta kontserti. «Esitlusele tulnud lugudes oli kõigis oma võlu,» leiab Klas. Foto: Albert Truuväärt
see häirida, kui laval on maailmatasemel esineja?» Klasi sõnul oli kontserdil palju rahvast ja inimestele meeldis kuuldud muusika. «Esitlusele tulnud lugudes oli kõigis oma võlu,» leiab Klas.
«Straussi «Metamorfooside» kavasse võtmine oli muidugi tõsine ettevõtmine, seda on raske nii juhatada kui mängida. Ka Tšaikovski serenaad oli ületamatu.» Hoolimata tihedast graafikust leidis Gergijev aega õhtusöögil
Ka linnapea Edgar Savisaar jäi Valeri Gergijevi kontserdiga väga rahule. «Muusika keel on rahvusvaheline ja rahvusteülene,» lausus Savisaar. «Muusika kõnetab inimese hinge kõige otsesemalt ja sügavamalt.»
juttu puhuda nii linnapea Edgar Savisaare kui Eri Klasiga. «Istusin Gergijeviga pärast kontserti koos, rääkisime pikalt, pärast istus ta autosse, et sõita kohe edasi Peterburi,» meenutab Klas, kelle sõnul on Gergijev on
Foto: Raepress
muu hulgas ka Maria teatri repertuaari laiendaja. «Nokia kontserdimaja suurt lava nähes ja märgates, et olemas on ka orkestriauk, arvas ta, et peagi võiks sellesse saali tuua balletietenduse.»
Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester esitas Nokia kontserdimajas Richard Straussi «Metamorfoose», Pjotr Tšaikovski «Serenaadi keelpillidele C-duur op 48» ja Edvard Griegi süiti «Holbergi aegadest».