Page 1

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 25. märts 2011 | nr 12 (026)

www.tallinn2011.ee PÄRIMUSKULTUUR

Aino Pervik: «Raamat mäletab oma kirjapanemise aega.»

100 päeva enne XI noorte laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» algust kuulutati laulukaare all välja lugude ja luulevõistlus ning saadeti nelja tuule poole teele ilmasaadikud, kes naasevad alles 1.–3. juulil toimuva noortepeo avamiseks. Loe lk 3 LASTEKIRJANDUS 2. aprillil on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu lasteraamatupäev. Enne seda korraldatakse suur maskikonkurss, mille võitnud lapsed saavad võimaluse osaleda lasteraamatupäeva karnevalirongkäigus. Loe lk 4 NOORTE MOETEATER Eile algas V rahvusvaheline laste ja noorte moeteatrite festival «Max Moda 2011». Täna toimuvad Salme kultuurikeskuses konkursside eelfinaalid ja finaalid, mida saab vaadata tasuta. Homme algab pidulik moeshow. Loe lk 5 ÖÖKONTSERT

«Noor muusik» tutvustab kümnete riikide interpreete

31. märtsist 4. aprillini toimub Tallinnas noorte pianistide, viiuldajate ja tšellistide rahvusvaheline konkurss «Noor muusik», mis tänavu kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse.

Foto: Priit Rea

1997 käivitunud ja iga kahe aasta järel toimuvale konkursile lisab väärtust see, et võistlus toimub kolmel erialal eraldi arvestuses ja teises voorus ning lõppkontserdil saadab interpreete professionaalne kammerorkester. Osalejaid on olnud 20 maalt, noorte taset hindab rahvusvaheline žürii kahes vanuseastmes: 7‒10-aastased ja 11‒13-aastased. Varasematest osalejatest väärivad märkimist Marian Heinmaa, Jaan Kapp, Indrek Leivategija, Kaia Lukas, Ivi Ots, Mihkel Poll, Mari Poll, Triin Ruubel, Maksim Štšura jt. Konkursiks vajalike Eesti autorite uudispalade saamiseks on korraldatud nii konkursse kui sõlmitud heliloojatega otselepinguid. Toredaid instrumentaalpalu on kirjutanud Ester Mägi, Lepo Sumera,Timo Steiner, Risto Laur, Piret Rump ja Riho Maimets. Sel korral on Lepo Sumera oma hiljutise juubeli tõttu konkursi olulisim helilooja. Konkurssi korraldab MTÜ Noor Muusik ja see tipneb 2. aprillil kell 18 Mustpeade Majas ja Kadrioru lossis ning 4. aprillil kell 18 Estonia kontserdisaalis Eelmisel konkursil võitnud toimuvate kontser- Soome pianist Kuisma Siptidega. Vt www.hot. pola esineb ka tänavu. ee/youngmusician Foto: Ülar Linnuste / Fotoplakat


2

ARVAMUS / INTERVJUU KULTUUR KUTSUB

Reede, 25. märts 2011

Ka vaid paar korda pilli näppinud noores peitub improvisaator Noored ei taha kultuuri tarbida, vaid seda ise luua ning esineda. Kultuuripealinna raames õpetavad kuulsused kaugelt ja lähedalt noortele oma oskusi tasuta. Oliver Õunmaa

Andreas Sepp, reporter

Maa ja ilm täituvad lastega Nõustun kirjanik Leelo Tunglaga, kes XI noorte laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» algust kuulutaval sündmusel laste ees kõneldes oli veendunud, et vaatamata arvutiajastule leiab ka sirguv põlvkond mahti teinekord vana hää kombe kohaselt lugusid koguda ja neid üles kirjutada. Oli siiralt südantsoojendav kogu selle laulukaare sisse kogunenud lastearmee vahel vaikselt ringi jalutada ja tõdeda, et isetegemislust, väljendugu see siis laulmises, tantsimises, meisterdamises, joonistamises, võidujooksmises või endale ise ajaviite väljamõtlemises ei tundu olevat kuhugile kadunud. Nagu kaunites kunstides üldjuhul kombeks, ei ole ka laulu- ja tantsupidu mingisugune võistlus, kus parimaid autasustakse diplomi ja medalitega. Jah, pääsemaks lauluväljakule tantsima-laulma peab küll läbima teatud kadalipu, sest vaatamata meie rahva väiksusele kahjuks kõik soovijad sinna korraga etlema ei mahu. Laulu- ja tantsupeost osavõtmine on ja jääb eestluse tuumaks. Ise olen seda kogenud oma arvukatel Eestist eemal olemise perioodidel, mil ikka ja jälle tekib soov teistele tutvustada meie riiki just laulu- (ja ka punklaulu-) pidude videoid näidates. Loodetavasti saavad laulu- ja tantsupeolt sama emotsiooni kaasa kõik seal esinevad ja osalevad noored. Ent koolivaheaeg ei koosne ainult laululaval jätsisöömisest. Kuskil harjutavad samal ajal palehigis näiteks 14-aastase traditsiooniga konkursist «Noor muusik» osa võtvad tšello-, klaveri- ja viiuliõppurid. Konkursi üks korraldajatest, tuntud lastelaulude «Sulle, emake» ja «Kommilaulu» autor Märt Hunt tõdeb, et noorte instrumentalistide väärtustamine on näiteks laululastega väärtustamisega võrreldes tahaplaanile jäämas. Kui nii edasi läheb, siis ei jää üle midagi muud kui nõustuda eelmises Sirbis pika intervjuu andnud helilooja Märt-Matis Lillega, et klassikaline muusika, juhul kui seda mingil moel uude ja sädelevasse pakendisse ei panda, kipub tahes tahtmata välja surema. Mida selle vastu ette võtta? On’s see laulupeo korraldajate süü, et nimetatud sündmus oma populaarsuselt kõigile teistele pika puuga ära paneb? Loomulikult mitte, laulupidude traditsioon peaks jätkuma igavesti, sest koos sellega sureks tõenäoliselt välja ka eesti rahvas. Ent rohkem peaks tähelepanu pöörama teiste kaunite kunstide järeleaitamisele, kasutades selleks muu hulgas sihikindlat populariseerimist. Et lapsed ei näeks omavanuseid trummimängijaid ainult kommertslikes talendisaadetes, vaid ka riikliku rahastusega telejaama ekraanil. Lootust loodetavasti on. Ja isegi kui noored pillimängijad ei teeni lähiajal piisavalt eetriaega, ei ole ka tegelikult midagi hullu lahti, sest nüüd, kui piirid lahti, võib telepoisi asemel naabripoisi käest õppida, kuidas eestlasliku jonnakusega maailma vallutada. Kuidas maailma vallutada, nagu teeb seda konkursi «Noor muusik» kunagine võitja Mihkel Poll, üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti soost klassikalisi muusikuid, konkursi korraldaja Märt Hundi lapselaps.

«Laulu- ja tantsupeost osavõtmine on ja jääb eestluse tuumaks»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Tallinnas on noortele rohkem võimalusi kui kusagil mujal Eestis. Niisiis räägib Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala noorte vabast ajast ja nende kaasamisest kultuuripealinna tegemistesse. Milliseid üritusi spordi- ja noorsooamet kultuuripealinna raames pakub? On palju asju, mida me Tallinn 2011 sihtasutusega koos teeme või mida oleme ühiselt toetanud. Kevadel ja suvel kulmineerub laulmiste ja tantsimistega kudumisgrafiti üritus. «Kingi oma aega» on meie väike tasuta lisand kultuuripealinna Trumm-It programmile. Püüame meelitada kultuuripealinna raames esinema tulevaid inimesi näiteks noortele tasuta töötubasid läbi viima, et noor saaks paari tunni jooksul koos kuulsusega midagi õppida. Esimene linnuke selles vallas oli Napoleon Maddox, kes korraldas beatbox’i töötoa. Järgmisena tegeleb noortega Stian Westerhus, kes on improvisaator. Kui kunagi on noor mõnda pilli lihtsalt proovinud, aga enda arvates mängida ei oska, siis võib tulla ja vabalt proovida. Ka on nõusoleku andnud Hirvo Surva ning mõningad näitlejad. Aasta peale on plaan enam-vähem tehtud. «Kingi oma aega» ettevõtmist saab kindlasti jätkata ka pärast kultuuripealinna lõppu. Mis on viimase aja jooksul Tallinna noorsootöös muutunud? Noorsootöö on teiste valdkondade varjust esile kerkinud. Kuus aastat tagasi töötas meie ametis vaid üks noorsootööga tegelev inimene. Nüüd korraldab noorsootööd terve osakond. Oleme suutnud käivitada ülelinnalisi programme noortele ‒ 2007 oli noorteaasta, kolm aastat korraldame juba ülelinnalisi noortenädalaid. Oleme kaitsnud 2005. aastal UNICEF-ilt saadud tiitlit „Laste- ja noortesõbralik linn“ ning tiitlit pikendati teiseks perioodiks. Võib-olla ei ole Tallinna noortevolikogu nii edukalt käima läinud kui mõnes väiksemas kohas, kuid noored on linna arendamisse kaasatud. Noored tahavad osa-

leda ja kaasa rääkida ning nende demokraatia on arenemas. Me ei tee oma otsuseid pähe kargavate mõtete alusel, kõik arengud ja sihid põhinevad uurimustel ja nii noorte kui nende vanemate arvamustel. Kui aktiivsed on Tallinna noored? Viimane, 2010. aasta lõpus valminud uuring, kus küsitleti koolinoori ja nende vanemaid, näitas, et ainult 10% Tallinna noortest ei tegele regulaarselt millegagi. See on meile pigem kompliment, leidub ju inimesi, kes ei tahagi mingil hetkel millegagi tegeleda. Päris palju on neid, kes tegelevad mitme asjaga ning on suisa üle koormatud. Kaheksa tundi laps magab, kaheksa-üheksa tundi kulub päevas õppimisele, midagi peaks jääma perele ning järele jääb kolm tundi. Selle aja sees võib minna noortekeskustesse, huvikoolidesse. Väga palju tegeldakse spordiga, mis on number üks eelistus Tallinna noorte seas. Võib projekte kirjutada, laagrisse minna, rahvusvahelises noortevahetuses osaleda. Kui suur takistus on meeldivale vaba aja veetmisele raha puudumine? Meie ametilt saavad toetust ka

paljud MTÜ-d, kes korraldavad lastele tasuta töötubasid. Noortekeskused pakuvad tasuta tegevusi, seal tuleb vormistada vaid üks kord kaart, mis maksab 3,23 eurot. Kaart kehtib kuni noore 26-aastaseks saamiseni ning sellega võib külastada vabalt kõiki noortekeskusi. Kui ka seda raha ei ole, on võimalik jõuda oma linnaosaga kokkuleppele toetuse saamiseks. Näiteks Lasnamäe maksis möödunud suvel vähekindlustatud perede lastele noortekeskuste kaardi kinni. Noortekeskused korraldavad ka laagreid, mille eest tasumiseks on samuti võimalik toetust saada. Samas tulevad noortekeskustesse ka jõukamate perede lapsed, noortekeskus on koht, kus erinevad lapsed saavad kokku, üksteist tundma õppida ning ühiselt asju ajada. Noortekeskuses ei küsi keegi, millisest perest sa pärit oled. Milliseid muutusi on märgata noorte kultuuritarbimises? Tänapäeva noored pigem ei tarbi, vaid on ise väga aktiivsed korraldajad ning loojad, eriti alates 17. eluaastast. Noored teevad oma huvialal ääretult häid projekte ja üritusi, mis ei ole alati teistele mõistetavad. Samamoodi ei saa kõik ehk aru kudumisgrafitist ‒ miks on vaja linna kudumitega kaunistada. Aga peaasi, et noor tegeleb millegagi, mis talle meeldib, et noor loob midagi.

Palju on tänavakultuuri harrastajaid, samuti näitlemist. Palju saabub meile toetuse saamiseks kooliteatrite projekte, noored tahavad minna esinema ja neil on vaja väljundit. Baltic Session ja Noorteöö on näiteks üritused, kus noored oma oskusi näidata saavad. Mille poolest on Tallinn noorsootöös eesrindlik? Noortel on võimalus saada oma ideede ellu viimiseks iga kuu projektiraha. Noorel tuleb «lambist» idee ja ta saab kohe projekti kirjutada, noor ei jaksa oodata, millal tuleb järgmine projektide taotlusvoor. Tallinnas on väga heal järjel õpilasmalev ning laagrite korraldajad saavad igal aastal korralikku toetust. Tavaliselt tuleb siis ka alati vihaseid telefonikõnesid naabervaldadest, et miks te meie lapsi ei toeta. Valik, millega tegeleda, on Tallinnas suur ning ka noortekeskustes ei pea tegelema vägisi vaid sellega, mida ühel keskusel pakkuda on. Oleme saanud välja arendada tõhusa noortekeskuste süsteemi, kus igal keskusel on oma kallak. Järvel saab tegeleda meediaga, Pääsküla noortekeskus pakub tegevust ekstreemspordi huvilistele ja noortele diskoritele. Männiku noortekeskus on orienteeritud kunstile ning Kristiine noortekeskus osalusvõimaluste pakkumisele.

Ilona-Evelyn Rannala näitab Tallinna noorsootöö sümboleid. Keraamilise teo saavad igal aastal parimad noorte heaolu nimel tegutsejad. Padi pärineb lähiminevikust, mil terve aasta oli noorte päralt. Foto: Albert Truuväärt

AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Jutuvestmissarja projektijuht Filipp Kruusvall, kuidas möödus sarja esimene kohtumine? Väga hästi! Kuulajaid tuli pühapäeval Hobuveskisse nii palju, et

istuti isegi treppidel ja põrandal. Meeleolu oli väga soe ja ühtne. Piret Päär õhtu eestvedajana ja Dovie Thomason peakülalisena lõid väga koduse õhkkonna. Põlisameerika loomislood läksid väga loomulikult kokku meie endi eesti lugude ja lauludega. Kui Dovie oli rääkinud neljast tuulest, kes tähenaist kosisid, saabus ruumi selline vaikus, et Mari Kalkuni akordioniheli võttis kananaha ihule. Tuule Kann ja õhtu teises pooles Mikk Sarv võtsid üles regilaulu, mida tundus täitsa loomulik kaasagi laulda, Piret aga rääkis lõppu loo mustast ja valgest hobusest. Kuidas see lugu täpsemalt oli ja

mis lugusid veel laias maailmas on, seda kuuleb siis, kui järgmistele jutuvestmissarja õhtutele ise kaema tulla! 9 Millal ja kellega on järgmine kohtumine? Järgmine jutuõhtu toimub 10. aprillil kell 18.00 ja toimumiskohaks on juba tuntud Hobuveski ‒ Tallinnas Lai tn 47. Jutuvestjaks on seekord Jamaika päritolu briti jutuvestja Jan Blake. Ta räägib peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning on kindlasti üks Euroopa säravamaid jutuvestjaid ja jutufestivalide oodatumaid

esinejaid. Jan teeb regulaarselt koostööd Briti Nõukoguga, viib läbi meistriklasse ja töötubasid lastele, õpetajatele ja teistele jutuvestjatele. Ta on esinenud ja teinud koostööd näiteks Inglise kuningliku teatri ja Londoni filharmoonikutega. Aastail 2009‒2010 oli üks tema tippesinemisi Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake›i koos muusikute Kouame&Raymond Serebraga jutustatud lugu Sundiata Keita, mis on Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.


PÄRIMUSKULTUUR

Reede, 25. märts 2011

3

Kultuuripealinna segakoor võitis 16.‒20. märtsini toimunud Interkulturi korraldatud rahvusvahelisel koorifestivalil Hoi Anis Vietnamis pälvis Euroopa Kultuuripealinna Segakoor (Tallinn) kulddiplomi. Vaimuliku muusika kategoorias esitati G. L. da Palestrina, Urmas Sisaski ja Kadri Hundi loomingut. Segakoor oli palutud esinema ka suurejoonelisel avatseremoonial, mille kaudu jõudis sõnum Tallinnast kümnete miljonite televaatajateni Aasias. Euroopa Kultuuripealinna Segakoor on järgmise viie aasta jooksul oodatud Interkulturi peamistele rahvusvahelistele koorifestivalidele (sh Maailma Koorimängudele World Choir Games) nn tšempionide kategoorias.

Vaatamata tuulisele ilmale kogunesid sajad vaprad lapsed kevade esimesel päeval laulukaare alla, avamaks üheskoos XI noorte laulu- ja tantsupidu.

Foto: Sten Jõemets / Nikon

Lapsed lükkasid laulupeo lugudega käima

Sajad lapsed laulsid, tantsisid ja meisterdasid lauluväljakul, tähistades 100 päeva jäämist Euroopa kultuuripealinna aasta suve suursündmuse, XI noorte laulu- ja tantsupeoni. «Juba poolteistsada aastat tuleme kokku ja laulame ikka, hallidel aegadel, musta lae all, helesiniste unistuste poole. Orjana laulsime end priiks, vabana laulgem end veel vabamaks.» Nii tuletas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas laulukaare alla kogunenud lastele meelde, et Euroopa kultuuripealinna aasta suve suursündmuse, XI noorte laulu- ja tantsupeoni «Maa ja ilm» on jäänud veel vaid 100 päeva. Andreas Sepp

andreas.sepp@tallinn2011.ee

Laulukaare alune täitus üle terve Eesti kohale sõitnud lastega, et üheskoos saata nelja ilmakaare poole teele ilmasaadikud, kes viivad laiali sõnumi meie maast ning meie suvisest noorte lauluja tantsupeost. «Teie ülesanne on täna siin laulupidu oma lugudega käima lükata. Mõne aja pärast kannab see, mida me täna siin koos teiega alustame, nime aja lugu,» rääkis laulupeo traditsiooni tähtsusest lastele peo programmijuht Raul Talmar. Edelaraudtee toel Tallinnasse tasuta kohale pääsenud lastel avanes seejärel võimalus rääkida õige mitmesuguseid lugusid. Samal ajal, kui osad lapsed meisterdasid-joonistasid täidet ilmasaadikute kingikorvidesse, said teised politsei ning tohtrite esindajatelt nõu, millele laulupeole tulles eelnevalt tähelepanu pöörata. Laulupeomuuseumi juhtimisel said lapsed osa vahvatest teatevõistlustest, mis täitsid kilgetega terve laulukaare aluse.

Meeleolu oli lõbus, sest naljalt ei kohanud last, kel poleks olnud käes Kalevi maiustusi või Premia jäätist. Suure nosimise käigus jäid ehk vanemate onude-tädide lavapealsed tegemised veidi tähelepanuta, kuid lõppude lõpuks oli ju tegemist koolivaheaja algusega, nii et liiga tõsiselt ei olekski vast pidanud kõike võtma!

Lugude võistlus ootab lähedaste mälestusi «Et laulu- ja tantsupeost saaksid osa võtta ka need, kes tantsurühmades ja laulukaare all ei käi, siis nende jaoks avame siin ja praegu lugude ja luulevõistluse «Ainult siin sünnivad meie lood»,» kuulutas Leelo Tungal lavalt välja päeva järgmisel tipphetkel. Tungal soovitas põnevate lugude saamiseks pöörduda näiteks oma vanemate ja vanavanemate poole, et nood meenutaksid oma laulupeoga seotud mälestusi. «Kui laulja Ivo Linna 1962. aastal esimest korda laulupeol käis, siis Tallinna linn tundus talle kui suur maailma metropol ja ta

sõitis koos sõbraga kõik trammiliinid läbi,» tõi Tungal näite, kui olulist rolli võib näiteks laulupidu meie mälestustes mängida.

«Üks on meil maa, aga ilm on meil ühine» 1962. aasta on lisaks Ifi esimesele Tallinnas käigule oluline veel seetõttu, et see oli ka esimene noorte laulupidu. «Kaks aastat enne seda oli laulukaar valmis saanud ja esimese noortepeo tegid Heino Kaljuste ja Alfred Raadik, kellel oli ka oma lugu rääkida, selle aja lugu,» tutvustas Talmar lastele rahvapeo ajalugu. «Te olete eesti rahva jaoks kõige tähtsamas paigas ja kokkusaamise kohas, nagu üks laps kunagi kirjandis kirjutas. Täna olete te siin selle kõige tähtsama koha südames.» Siis mindi välja, laulukaare alla ilmasaadikuid teele saatma, teelesaatmine algas tantsupeo kunstilise juhi Märt Agu lühietteastega. Agu kavatseb suvisel tantsupeol jutustada iseenda lugu sellest, kuidas ta suurde ilma kippudes avastas seal hoopis omaenda väikese maa ning kuidas ta seejärel siia tagasi pöördus, tuues endaga ilmast kaasa tarkust ja teadmisi ning jättes ilma maha igatsust ja illusioone. Ilmasaadikud ehk maa ja ilma peoks valmistuvad lauljad, tantsijad ja pillimehed läkitas teele Tõnis Lukas koos Siiri Sisaski, Ulti-

ma Thule, Jaak Johansoni ja teiste muusikutega. Põhja ehk Norrasse lähevad Tallinnast, Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnast mujale Euroopasse meist lugusid rääkima Pärnu rahvamuusikud, lõunasse ehk Lätti Riia Eesti kooli rahvatantsijad, itta ehk Venemaale Timo Steineri orkester ning läände ehk Saksamaale tütarlastekoor Arne Saluveeri juhendamisel. Tagasi peaksid saadikud olema laulupeo ajaks 1. juuli õhtul. «Lennaku laul laia ilma kui lind ja rääkigu ta lugusid sellest, kes me oleme. Üks on meil maa, aga ilm on meil ühine,» lõpetas Lukas ilmasaadikute läkituse, mis sarnaselt kultuuripealinnale ja tänavuse noortepeo põhiolemusele keskendus eelkõige lugude rääkimise olulisusele. Päeva kulminatsioonina lauldi Johansoni ja sadade laste esituses ilmasaadikud teele 1980. aastatest pärit Kärt, Jaak, Mart ja Ants Johansoni laulukesega «Lahtilükkamise laul», kus on muu hulgas järgmised read: «Hei, poisid, kas olete valmis? / Siis lükkame korraga. Peipsi koha pealt lükkame lahti selle väikese Maarjamaa. // Eks toetage pilgud siis vastu ja lükkame korraga. Tasapisi, et kokku ei põrkaks Soome, Rootsi ja Norraga.» Kuigi XI noorte laulu- ja tantsupidu algab ametlikult alles 1. juulil, on see sisuliselt, kahasse kevadega, juba alanud.

Laulu- ja tantsupeo lugude võistlus 21. märtsil kuulutas kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tungal laulukaare all avatuks lugude ja luulevõistluse «Ainult siin sünnivad me lood». Kuna suvine noortepidu jutustab selle maa lugusid, võiks Tungla sõnul igaüks meist üles tähendada enda ja oma esivanemate loo. Pole tähtis, kas autor väljendab ennast proosa või luulevormis – oluline on, et me rohkem märkaksime seda, kes meie ümber on, ning kuulaksime mida nad meile jutustavad. Osaleda saavad õpilased vanuses 7‒27 aastat, kirjatööde maht on üks A4 lehekülg. Iga loo juurde palutakse lisada oma nimi, klass, kool, telefon, kodune ja e-postiaadress. Töid hinnatakse neljas vanuserühmas: algkool, keskaste, gümnaasium ning üliõpilased. Kirjatööd palutakse saata hiljemalt 10. maiks 2011 aadressil: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 või e-posti aadressile sellemaalood@kul.ee Parimad lood avaldatakse, nende autoreid ootavad laulupeomeened ning -pääsmed.

Algavad mõrvamüsteeriumid 25.‒30. märtsini toimub kinos Artis kinokommuuni korraldatav külmavärinaid tekitav filminädal «Mõrvamüsteeriumid». Filminädala avafilm on saksa ekspressionismi stiilipuhas esinumber «M ‒ linn otsib mõrvarit» («M», 1931), mis on suurmeister Fritz Langi esimene helifilm. Tõsieluline põnevik põhineb väidetavalt 1920. aastatel Saksamaal tegutsenud pedofiilmõrvari Peter Kürteni kuritegudel, keda kutsuti «Düsseldorfi vampiiriks». Avaüritusele lisab särtsu Jaak Johanson. Filminädala jooksul saab kinos Artis näha kuut valitud retro-õudusfilmi, alates peenest prantsuse kuldajastu film noir’ist jaapani ebatavalise silent film’ini. Kogu üritus on organiseeritud kino juures tegutsevate vabatahtlike koolinoorte poolt ‒ filminädala teema paika panemisest kuni filmide kinoekraanile ja vaatajani jõudmiseni. Ürituse plakati leidmiseks toimus fotokonkurss teemal «Suri kord...», mille võidufoto kaunistab nüüd kino valguskaste. Nädala jooksul saab näha ka näitust parimatest töödest. Artise kinokommuun ühendab teotahtelisi keskkoolinoori, kes armastavad kinokunsti ja soovivad end proovile panna.

Kultuuripealinna meened

pood.tallinn2011.ee


4

LASTEKIRJANDUS

Reede, 25. märts 2011

Lasteraamatupäev kutsub lapsi karnevalile ja nukuteatrisse Lastekirjanik Aino Pervik ja kunstnik Jüri Mildeberg saadavad Eesti sõnumi teiste riikide lastele. Lapsed üle Eesti saavad võistelda oma lemmikraamatu tegelase maski valmistamisel, et võita koht karnevalil ja tasuta nukuteatri etendust nautida. Oliver Õunmaa Eestil on esimest korda võimalik täies mahus kaasa lüüa 2. aprillil toimuval Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu lasteraamatupäeval. Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Täheke ja Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond korraldavad enne tähtpäeva suure konkursi, mille käigus lapsed saavad võimaluse valmistada oma lemmikraamatutegelaste maske.

Rongkäigule pääseb 600 last «Lapsed võivad valmistada maske kodus, koolis või kus iganes neile sobib,» seletas lastekirjanduse keskuse direktor Anne Rande. «Valik ei ole piiratud vaid Eesti lasteraamatute tegelastega, kes tahab, võib teha Lotte, kes tahab, aga Harry Potteri maski. Ettevõtmist koordineerivad kohalikud raamatukogud üle Eesti, mis igast maakonnast ka 30 parimat maski välja valivad. Tahaks, et rahvusvaheline lasteraamatu päev jõuaks võimalikult paljude Eestimaa lasteni.» Kalamaja raamatukogus meisterdas maski 10-aastane Mirjam. «Mulle meeldivad paljud raamatud,» tähendas ta. «Näiteks Lotte on naljakas. Praegu teen aga Saabastega Kassi maski. Saabastega Kass oli hea ja aitas oma peremeest.» Sellest, miks raamatukogus seekord just maske valmistatakse, oli Mirjam täiesti teadlik. «Vahel ma ikka käin siin meisterdamas, kui mul kodus igav hakkab,» ütles tüdruk. «Seekord aga lähevad tööd maskikonkursile.» Parimad maskitegijad pääsevad lasteraamatupäeval toimuvale maskides rongkäigule vanalinnas. Rande kinnitusel saab rongkäigule 600 last kõikidest maakondadest. «Rongkäigus hoiavad meeleolu üleval viis nukuteatri näitlejat kahemeetristes kostüümides, mis pärinevad Naksitrallide etendusest,» ütles Rande. «Osalevad ka laste puhkpilli- ja trummiorkest-

rid. Kaasa laulab Kapten Trumm alias Alar Haak rahvusooperist Estonia. Rongkäigu mõte on propageerida lastele raamatuid ja lugemist.» Rongkäigus osalejad kogunevad lastekirjanduse keskuse juures (Pikk 73) 2. aprillil hiljemalt kell 11.00. Rongkäik ise algab kell 12.00 ja kulgeb läbi Suure Rannavärava, Pika tänava ja Raekoja platsi nukuteatrini. Kaasas olevad Tallinn 2011 vabatahtlikud teevad kõik selleks, et rongkäik kulgeks viperusteta. «Iga paikkonna lapsed kannavad kaht vahva lausega plakatit, mis ise lasteraamatutest välja valitakse,» rääkis SA Tallinn 2011 kommunikatsioonispetsialist Andri Maimets. «Lisaks tuleb kanda enda valmistatud nimesilti, kus laste päritolu peal. Kuna laste arv on ära jagatud maakondade vahel, ei saa omaalgatuslikud maskikandjad kahjuks rongkäigus osaleda, küll aga rongkäigule tänavate ääres kaasa elada.» Osalejate Tallinnasse sõidu kulud makstakse kinni.

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu korraldab lasteraamatupäeva 1967. aastast saati ja alati 2. aprillil ehk suure muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäeval. Sel päeval tutvustavad riigid oma parimat lastekirjandust, et see maailmas leviks. Nõukogu Eesti osakonna president Anu Kehmani sõnul on olemas üks eriline viis, kuidas päeva tähistatakse. «Igal aastal valitakse noortenõukogu liikmesriikidest üks, kes saadab teistele liikmetele üle maailma laiali ühe üleskutse,» ütles Kehman. «Riigi osakond valib oma maa olulisima lastekirjaniku, kes siis üleskutse kirjutab, ja illustraatori, kes teeb sinna juurde plakati. Üleskutse tekst on kaudselt oma maa loomingu tutvustamine, kuid sellesse püütakse haarata ka maailma lastekirjandust.»

Eesti üleskutse on kirjutanud lastekirjanik Aino Pervik ja sellega kaasas käiva plakati autor on kunstnik Jüri Mildeberg. Läkituse võib kirjutada ükskõik millisel teemal, Perviku üleskutse on «Raamat mäletab».

Raamatud viivad ajarännule «Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud,» kirjutab Pervik oma üleskutses. «Seda lauset teavad minu kodumaal Eestis peaaegu kõik inimesed peast. Nii algab üks raamat. Raamatu pealkiri on «Kevade», see ilmus 1912. aastal ja selle on kirjutanud Eesti kirjanik Oskar Luts (1887‒1953). «Kevade» räägib ühe väikese kihelkonnakooli laste elust 19. sajandi lõpu Eestis. Oskar

Luts kirjutas oma koolipõlvest. Arno ongi õieti Oskar Luts ise lapsena.» Pervik tõdeb, et ka praegu võib kirjutada raamatuid vanadest aegadest ja need on tihti vägagi põnevad, kuid päriselt tänapäeva kirjanik kaugete aegade lõhnu ja maitseid, hirme ja rõõme ikkagi ei tunne. «Ta teab juba, kuidas kõik edasi läks ja kuidas vana aja inimeste tulevik kujunes,» seletab Pervik. «Raamat mäletab oma kirjapanemise aega. Charles Dickensi raamatutest saame teada, kuidas päriselt tundus ühele poisile elu Londoni tänavatel 19. sajandi keskel, kui Oliver Twist seal ringi liikus. Raamatust saame teada, mis tunne oli Tom Sawyeril, Huckleberry Finnil ja nende sõbral Jimil 19. sajandi lõpul mööda Missis-

sippi jõge sõites päriselt. Nende seiklustest kirjutas Mark Twain, kes põhjalikult tundis kõike seda, mismoodi inimesed tol ajal üksteisest arvasid, sest ta elaski ju nende inimeste keskel.» Eelmistel aastatel oma läkitused teele saatnud Hispaania, Egiptuse, Tai, Uus-Meremaa, Slovaki, India, Kreeka ja Brasiilia lastekirjanikud. Tähekese toimetaja Ilona Martsoni kinnitusel on läkitusõiguse saamine ühe maa jaoks suur au. «Läkituse saatva maa valib välja noorsookirjanduse nõukogu peasekretäriaat Baselis Šveitsis. Selleks võib saata taotluse, kuid nii asjad ei käi, et pärast seda tuleb jääda vaid vastust ootama. Riigi kirjanikud ja kunstnikud peavad suhtlema, käima kohtumistel ja tegema end nähtavaks. Tegemist on suure lobitööga.»

Igal aastal saadetakse maailma uus läkitus Pärast rongkäiku ootab osalejaid nukuteatris tasuta etendus «Nukumängu ABC». Teatri müügijuhi Annika LandReisseri sõnul tutvustab etendus nukuteatri tegemise saladusi. «Professionaalsed nukunäitlejad näitavad, kuidas läbi rütmide ja liikumiste saab peaaegu eimillestki luua erinevaid karaktereid ja nukke,» rääkis Land-Reisser. «Nukke saab teha ka õuel vedelevast puuoksast, kilekotist või poroloonitükist. Lisaks tulevad esitusele kõikvõimalikud nukukäsitsemise tehnikad ning näha saab lõbusaid muusikalisi sketše ja meisterlikke etüüde.» Peale etendust ootab lapsi teatrimuuseumi külastus ning kringel ja morss. Päev lõpeb kella 15 paiku, kuid võimalus on veel külastada lastekirjanduse keskuses kell 16.00 avatavat rahvusvahelist näitust «Meremuinasjutt». Sinna minekuks peab grupi kindlasti registreerima.

«Saabastega Kass oli hea, sest ta aitas oma peremeest,» teab Kalamaja raamatukogus kassimaski valmistav Mirjam.

Foto: Albert Truuväärt

Youth Winds Fest teatab: trompetihelid toovad juba õige pea iidsess Youth Winds Fest algas 13. veebruaril suurejoonelise Eesti parimaid noorte puhkpilliorkestreid esitleva galakontserdiga. Festival jätkub alates 31. märtsist. Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline noorte trompetisolistide konkurss «Trompetitalendid Tallinn 2011» Youth Winds Festi raames juba 17. korda. Žürii esimees on Sibeliuse Akadeemia õppejõud Simo Rantanen. 31. märtsil on EMTA kammersaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XXII rahvusvaheliste trompetipäevade ava-

kontsert. Esinevad Aavo Otsa trompetiklassi õpilased Rauno Rüütelmaa, Ingmar Nõmmann, Andreas Kalvet, Laur Keller, Marek Solomontšuk, Jaan Mesi, Märt Metsla, Norman Verte, Chris Sommer, Taavi Viljat, Simmu Vasar, Allan Jallai ja Jose Ramirez.

Külalisena astub lavale Neeme Ots Külalisena esineb Sibeliuse Akadeemia üliõpilane Neeme Ots, kes õppis trompetit Tallinna Muusikakeskkoolis Aavo Otsa juures. 2007. a. sügisest õpib ta

Sibeliuse Akadeemias, tema õpetajad olid Petri Kulku ja Touko Lundell ning käesolevast õppeaastast Simo Rantanen. Neeme Ots on osalenud M. André, J. Bolšijanovi, J. Ganschi, G. Cassone, B. Nilssoni, N. Birki jt meistrikursustel. 2009. aastal esines ta Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeistrina Abu Dhabi Klassikafestivalil (Araabia Ühendemiraadid) Jukka-Pekka Saraste dirigeerimisel ning Killarney´s Iirimaal – WASBE konverentsil Rahvusvahelise Noorte Puhkpilliorkestri trompetirühma kontsertmeistrina (2007).

Neeme Ots on osalenud dirigeerimise meistrikursustel Šveitsis (Spörri, 2007), Soomes (K. Kulmala, 2005) ning Iirimaal (G. Markson, 2007).

Ivi Ots ja Barbora Rihova esinevad duona Kontserdil on kaastegev noorte kontsertorkester Wind Ensemble. Selles mängivad Eesti Noorte Puhkpilliorkestri ja Puhkpillisümfoonikute parimad mängijad ja vilistlased. Orkester alustas tegevust 2010. aastal. Youth Winds Fest kontserdiprogrammis toimuvad ka kü-

lalissolistide ja Eesti muusikute kammerkontserdid ja sooloesinemised. 5. aprillil kell 18.00 esinevad EMTA kammersaalis Ivi Ots (viiul), Barbora Rihova (klaver), Aarne Ots (trompet) ja Jaan Kapp (klaver). Duo Ivi Ots/Barbora Rihova on koos mänginud alates septembrist 2009 ja õppinud professor Ilmo Ranta ja Paavo Pohjola kammermuusikaklassides. Alates jaanuarist 2010 on duo osalenud mitmetel Sibeliuse Akadeemias korraldatud meistrikursustel. Barbora Rihova sündis 31. jaanuaril 1986 Tšehhis. Ta alustas klaveriõpinguid nelja-aastaselt

Nada Urbanova käe all. 2007 lõpetas ta Plzeňi konservatooriumi, kus ta õppis professor Miroslav Brejcha juures. Alates 2007. aastast õpib ta Praha Muusikaakadeemias professor Ivan Klansky juures. 2009/2010 täiendas ta ennast Sibeliuse Akadeemias Ilmo Ranta juures. Ivi Ots alustas viiuliõpinguid dotsent Ivi Tiviku juhendamisel Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on lõpetanud EMTA bakalaureuseõppe 2007. aastal cum laude ja 2010 magistriõppe professor Mari Tampere-Bezrodny juhendamisel. Praegu õpib ta Sibeliuse Akadeemia magistriõp-


NOORTE MOETEATER

Reede, 25. märts 2011

Vilniuse moeteatri lapsed esitlemas Andrius Subokevitsuse kollektsiooni «Linnake»

Moeteater õpetab stiili tabama

Foto: Max Moda

Moeteater sündis 1970-ndatel seepärast, et maailmakuulus moekunstnik Vjatšeslav Zaitsev soovis moeetendusi elavamaks muuta. Eile algas Tallinnas Salme kultuurikeskuses kultuuripealinna programmi kuuluv V rahvusvaheline laste ja noorte moeteatrite festival «Max Moda 2011». Anneli Sihvart

anneli.sihvart@tallinn2011.ee

Festivalile saabus ligi 400 osalejat Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Kasahstanist, Valgevenest ja Venemaalt. Eestist osaleb kümmekond kollektiivi. Ka täna alates kella 17 toimuvad Salme kultuurikeskuses konkursside eelfinaalid ja finaalid, mida saab vaadata tasuta. Homme, 26. märtsil kell 15.30, algab pidulik moe-show «Parimad kollektsioonid», mille pileteid saab osta Piletilevi müügipunktidest.

Moeteater ei ole modelliagentuur Max Moda moeteater on kuueaastane ja nende korraldatav festival viieaastane. Rõhutamist väärib, et moeteater pole ei modelliagentuur ega ka tavapärane teater, vaid nähtus omaette. «Modelliagentuur müüb kõiki

oma kollektsioone, see on nende põhieesmärk,» rõhutab Max Moda produtsent Tatjana Hlebnikova. «Meie näitame eeskätt etendust, väljendades seeläbi kollektsiooni sisemist olemust. Laps või noor pole esmajärjekorras mitte modell, vaid näitleja. Alles pärast etendust läheb ta poodiumile kõndima kui modell, et demonstreerida ka selle kostüümi disaini, mida ta kannab. Me erineme ka tavalisest teatrist, sest seal kirjutatakse kõigepealt stsenaarium, alles seejärel valmistatakse dekoratsioonid ja kostüümid. Meil on vastupidi ‒ kõigepealt tekib kostüümikunstnikul idee, ta loob kostüümikollektsiooni. Seejärel kirjutatakse kollektsiooni järgi stsenaarium ja sünnib koreograafia. Kollektsiooni tutvustav kava kestab 5‒7 minutit.» Modelliagentuurist erineb Max Moda veel sellegi poolest, et agentuur valib välja üksnes pikad, saledad, hea figuuriga noored,

kuid Max Modasse tulevad igasugused lapsed. Selle teatri töötajate jaoks on kõige tähtsam, et lapsel oleks rikas sisemaailm. «Me soovime neis juba maastmadalast kasvatada stiilitunnetust,» selgitab Hlebnikova. «Päris alguses ei mõista lapsed veel, mida see tähendab. Nad tahavad ilusasti riietuda, kuid ei oska. Me õpetame neile, et inimese sisemine maailm on sageli väga sarnane välisega ja vastupidi. Püüame aidata lapsi mõista, milline on nende stiil.» Max Moda moeteatris jagunevad lapsed ja noored nelja vanuserühma: kolme- kuni kuueaastased, seitsme- kuni kümneaastased, üheteist- kuni kolmeteistaastased ja neljateistkuni kahekümne kuue aastased ehk noorterühm. Noorterühmas on õppetöö tasuta. Õppetöö toimub kolm korda nädalas, vanematel poolteist tundi korraga, noorematel tund. Õpitavate ainete nimetused kõlavad põnevalt. Liikumiskunstile ja pantomiimile lisanduvad kõikvõimalike tantsude tunnid (breigist ja hip-hopist valsi ja klassikalise tantsu alusteni), näitlejameisterlikkus, lavakõne, lavaline liikumine…

«Meilt on mõnikord küsitud, et milleks teie lastele lavakõne,» tähendab Hlebnikova. «On tõsi, et meie etendustes ei kõnelda, tundeid antakse edasi läbi liikumise ja miimika. Õigesti kõnelda on tarvis osata aga juba kas või sellekski, et osata intervjuud anda, kui sinu poole pöördutakse! Niisuguseid oskusi võib elus vaja minna!» Tatjana Hlebnikova rõhutab veel, et nende teatri lapsed oskavad kõndida nii tossudes kui ballikingades, ja küsib, kas ma tean, millise pikkusega on õige daami samm. Ma ei tea ja ta selgitab, et selle sammu pikkus on täpselt naise jalalaba pikkune.

Noormehi on rohkem kui tütarlapsi Lapsed ja noored valmistavad Max Modas arvestusteks ka disainerkostüüme, suuremad on teinud tantsulisi kavasid. Ometi pole eesmärk neist tingimata moekunstnikke kasvatada. «Me soovime, et neist kasvaksid hea stiilitunnetusega inimesed, kes mõistavad nii oma kultuuri kui teiste rahvuste kultuure,» sõnastab Hlebnikova.

se Tallinnasse kevade pes. Ta on ennast täiendanud Z. Broni, M. Rizzi, S. Marcovici, K. Wegrzyni, S. Kravchenko, A. Reznikovski, R. Koelmani, I. Malinovsky jt meistriklassides.

Mängitakse muusikat barokist jazzini 9. aprillil kell 19.00 esinevad EMTA kammersaalis Romain Leleu (trompet, Prantsusmaa) ja Jaan Ots (klaver). 10. aprillil kell 17.00 esinevad sealsamas Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Jaan Ots (klaver) ja Ivi Ots (viiul). Adan Delgado Illada töötab

Hispaania Rahvusliku Sümfooniaorkestri soolotrompetistina. Ta on töötanud Baleaari Saarte Sümfooniaorkestris ning Valencia Palau de Les Arts ooperiorkestris (peadirigendid Lorin Maazel ja Zubin Mehta). Adan on korduvalt olnud ka Hispaania Noorteorkestri (JONDE) ning Euroopa Liidu Noorteorkestri liige. Augustis 2010 salvestas ta eesti pianisti Jaan Otsaga plaadi, lindistatud kava tuleb esitusele ka 10. aprillil. Lisaks tuleb 10. aprillil esiettekandele Maksim Štšura teos viiulile, trompetile ja klaverile «Winds of Reval».

11. aprillil kell 17.00 esinevad Estonia kontserdisaalis galakontserdil Romain Leleu (Prantsusmaa), Neeme Ots, Aarne Ots, Jaan Ots ning rahvusvahelise konkursi «Trompetitalendid Tallinn 2011» võitjad. Nõmme Jazzi rahvusvaheliselt noortekonkursilt «Jazzartist 2011» valiti galale esinema OttoKarl Vendt (III koht trompeti kategoorias) ning Tanel Kuusk. Noorimate jazzmuusikutena esineb galal pereansambel koosseisus Iris (vokaal), Ingmar (trompet), Robert (kontrabass) ja Christopher (löökriistad) Nõmmann.

Galal on kaastegevad ka Eesti Noorte Puhkpilliorkester (dirigendid Jaan Ots ja Valdo Rüütelmaa), Tallinna Ülikooli Puhkpilliorkester (dirigent Mart Kivi) ja Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkester (dirigent Reet Brauer). Kõlab ka Balti üliõpilasorkestrite ühendorkestrile kirjutatud Tõnis Kõrvitsa teos «Love for Apelsin», mis on meie ansambli Apelsin poolt kuulsaks lauldud laulude popurrii. Meri, trompet ja Adan Delgado Illada.

Foto: Erakogu

«Me kasvatame Tuhkatriinudest printsesse ‒ naisi, kes oskavad igas olukorras printsessiks jääda, isegi siis, kui on raske. Kui inimene armastab iseennast, õpib ta armastama ka kõiki, kes ta ümber on. Kui tal on kompleks, ta ei armasta ennast, siis kandub tema niisugune suhtumine ka ümbritsevatele inimestele edasi.» Ja nüüd olge valmis üllatuseks ‒ Max Modas on noormehi rohkem kui neide, vähemalt vanemates rühmades. Selline suundumus valitseb juba teist aastat. «Noormehi tuleb rohkem,» kinnitab Hlebnikova. «Muidugi on tore, et poisid tahavad olla džentelmenid ja ilusasti riietuda. Aga tüdrukud peaksid ju sedasama tahtma?» Max Modas käib õppetöö paralleelselt kahes ‒ eesti ja vene ‒ keeles. Vene lapsevanemad paluvad tihti, et nende lastega kõneldaks eesti keeles, et laps ikka kõnekeele selgeks saaks, eesti lapsevanemad soovivad samal põhjusel mõnigi kord, et nende lapsi õpetataks vene keeles. «Püüame Max Modas luua niisuguse õhkkonna, et lapsed tunneksid siin ennast kodus, mitte õpilaseõpetaja suhetes olevat,» rõhutab Hlebnikova. «Meie seisukoht on, et kõigepealt peab laps aru saama, et temasse suhtutakse kui isiksusse, teda vajatakse. Alles seejärel saab temalt nõudma hakata.» Sama meelt on ka moeteatri kunstiline juht ja direktor ning festivali peakorraldaja Maksim Hlebnikov, koreograaf Natalia Zbukar ja kõikjal algusest saati nõu ja jõuga kaasa lööv Margit Leerimaa.

5

Anu Tali dirigeerib New Yorgis

Dirigent Anu Tali andis 18. märtsil debüütkontserdi New Yorgi Lincoln Centeris. Koos orkestritega London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightement esitati esmakordselt New Yorgis Heiner Goebbelsi «Songs of Wars I have Seen» ja «Sampler Suite from Surrogate Cities». Eelmised Tali kontserdid Goebbelsi teostega USA-s, Barcelonas ja Londonis Southbank Centeris on pälvinud kriitikute suurepärase vastuvõtu. Eesti publiku ette astub Tali Põhjamaade Sümfooniaorkestriga 2. ja 3.mail Estonia kontserdisaalis kontserdil «Kohtumispaik Tallinn – WoW!»

Lapsed ja noored on loomingulised Moeteater on arenev suund. Selle algataja oli maailmakuulus moekunstnik Vjatšeslav Zaitsev, kes Moskvas oma populaarse moeagentuuri baasil esimese moeteatri lõi, sest tahtis moeetendusi ilmekamaks muuta. See oli 1970. aastate alguses. Vähehaaval liikus moeteatri mõte edasi Euroopasse, kõigepealt Prantsusmaale. Kui esialgu olid niisugused teatrid täiskasvanute päralt, siis hiljem hakkasid tekkima eeskätt laste ja noorte moeteatrid. Põhjus oli lihtne ‒ lapsed on väga loomingulised, nende julged mõtted innustavad ka moekunstnikke. Moeteater Max Moda loodi 2006. aastal. Tatjana Hlebnikova selgitust mööda hakkasid nad kohe alguses ka festivale korraldama selleks, et näha nende moeteatrite esinemisi, kes on juba 10‒15 aastat tegutsenud. Õppida üksteiselt ja seeläbi areneda. Pärast rahvusvahelise žüriiga festivali võidakse siinseid noori moeloojaid aga kutsuda oma kollektsioone esitlema mujalegi.

Kunstibuss on ülimenukas 26. märtsi Kunstibussis on kohad täidetud. Sõidetakse Tallinna Kunstkeraamika Tehasesse Koplis. 2. aprillil sõidab Kunstibuss tutvuma nahakunstiga. Minnakse külla ettevõttele Lindante OÜ, kus tegutsevad kodumaised kasuka- ja kindameistrid. Külalisena sõidab kaasa Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna juhataja Lennart Mänd. Väljasõit algab laupäeval, 2. aprillil kell 12.00 Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 platsilt. Broneeri: kunstibuss@artun.ee Pilet 1. 50 eurot. Vt ka kunstibuss.artun.ee

«Matteuse passioon» kõlab kirikuis Kontserdisarjas «Kirikupühad Maarjamaal» tutvustab Corelli Music Tallinnas kantorina tegutsenud barokiaja helilooja Johann Valentin Mederi (1649‒1719) 1701. aastal Riias loodud suurteost „Matteuse passioon». Kontserdid toimuvad paastuajal 30. märtsil Tartu Jaani kirikus ja 31. märtsil Tallinna Jaani kirikus. Esinevad Tõnis Kaumann (evangelist, bariton), Uku Joller (Jeesus, bass-bariton), Kädy Plaas (sopran), Studio Vocale ja Tallinna Barokkorkester, dirigeerib Toomas Siitan. Sama koosseis kandis teose ette ka 2010. aasta suvel Haapsalus. On teada, et enim loodi passioon-oratooriume Läänemere kaubalinnades. Kontserdisarja patroon on EELK peapiiskop Andres Põder, kes juhatab avasõnaga sisse Tallinnas toimuvad kontserdid.


6

TEATER

Eksperimenta! jõudis Tartusse Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel saab tutvuda koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitusega «Kuidas ma siia sain?». Näitus jääb Tartus avatuks märtsi lõpuni. Esitletakse Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemusi ehk valikut kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidest näituseteemal «Ruum».

Tule Eksperimenta! vabatahtlikuks Soovid osa saada rahvusvahelise kunstisündmuse korraldamisest? Tule Eksperimenta! vabatahtlikuks! Kui veab, võid võita preemiareisi Veneetsia biennaalile, mis loositakse välja kõigi vabatahtlike vahel. Reisi koguväärtus on €1200 ning Eksperimenta! katab lennupiletite, majutuse ja biennaali pääsme kulud ning annab kaasa ka taskuraha. Kui tahad kaasa lüüa, anna sellest teada hiljemalt 30. märtsiks vabatahtlikud@eksperimenta. net. Küsi lisainfot vabatahtlike koordinaatorilt Triinu Soikmetsalt tel 5346 0556

Kes teeb parima plakati?

Eksperimenta! ja Tiigrihüppe SA kuulutavad välja plakatikonkursi põhikooli kolmanda astme ja gümnaasiumi noortele. Konkursil osalevad kõik plakatid, millele on lisatud Eksperimenta! plakati kohustuslikud elemendid: sinu isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub triennaali üldteemast «Ruum»; näituse lahtiolekuaegade ja asukoha info (näitus on avatud 3. mai – 14. juuni 2011 Lauluväljaku näitusealal T–P 11:00–19:00, Maarjamäe lossi näitused K–P 10:00–17:00); Eksperimenta! logo, mille saad alla laadida Eksperimenta! kodulehelt, ja Eksperimenta! kodulehe aadress www.eksperimenta.net Formaat on vaba, 2D või 3D. Loovlahendi teostamisel peab olema nutikalt kasutatud infotehnoloogia / multimeedia vahendeid. Kuidas osaleda? Tee plakat valmis ja eksponeeri seda oma kooli / noortekeskuse / vaba aja veetmise asutuse infostendil. Seejärel tee plakatist eksponeerimise asukohal foto ja lae see Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni seinale Facebookis. Selleks mine http://www.facebook.com/ eksperimenta.eestiekspositsioon, kliki ülamenüüs: jaga – «pilt». Kliki «laadi üles foto». Vali pildifail enda arvutist. Kirjuta fotovaliku all olevasse aknasse «Plakatikonkurss», enda nimi, vanus ja koht, kus plakatit eksponeerid. Vajuta «jaga». Tähtaeg on 20. aprill 2011. Kolm kõige pilkupüüdvamat lahendust saavad auhinnaks mp3-mängijad. Eksperimenta! annab ühele autorile välja eriauhinna – kutse tasuta osalemiseks kolmepäevases IDEElaboratooriumis aprilli lõpus Tallinna Lauluväljakul. Võitjad kuulutame välja Eksperimenta! Facebook lehel. Autasustamine toimub E! avapeol 27. aprilli õhtul Maarjamäe lossis.

Mis loom on advokaat?

Ain Mäeotsa lavastuse «Jaan Poska saaga» peategelane veenab iga vastast just tollele sobival viisil. VAATAMISMULJE «Kuidas sa seisad linnavolikogu saadiku ees?» käratab Poska etenduses talle järele tulnud vene soldatitele. «Smiirno! Kuidas sa püssi hoiad, täi? Käsi peab sirge olema, kui linnavolikogu esimeest eskordid!» Oliver Õunmaa Andres Lepiku mängitud pisike ja energiline Poska on tõepoolest jõuline isiksus. Ka grimm ja kunstnikutöö on täiuslik. Etendusesaali sisenedes tundub, nagu oleks seal varem seisnud vahakuju ellu ärganud. «Mina olen advokaat, Mis loom on advokaat?» arutleb Jaan Poska etenduse alguses peegli ees. «See on kõndiv raamatukapp, kellel igas lahtris ja riiulis on kõik seadusepügalad meeles pisiasjadeni. See on ahvatleja, kes peab suutma kohtuniku enda poole meelitada. Samas on ta hullutaja, kes peab prokurörile selgeks tegema, et süüdistuskokkuvõte on puhas luul, veel parem – laim, mille eest saab kohtus vastutusele võtta. Ja enne seda peab ta nagu pihiisa süüaluselt kõik tarvilikud teated välja meelitama. Ja kui too puikleb, siis on advokaat veel timukas, kes kõik talle tarviliku kaebealuse suust tuliste tangidega välja kisub. Ja siis on suur oraator ja veel suurem näitleja, kes suudab naeratada nii, et kõik naeratavad vastu.» Poska on osav läbirääkija, kes veenab iga vastast just tollele sobival viisil. «Kulla proua, kuidas mõtlete teie oma suurt unistust tõeks teha, kui teie ainult insener Lenderi abikaasaks jääte?» «lihvib» Poska Lenderi naist Elfriidet, et too lubaks oma mehel saada esimeseks eestlasest linnapeaks. «Kas annab kuberner teile eraalgkooli loa, kui teda ainult keegi proua Lender palub? Kas on vahe vahel, kui palub Reveli linnapea abikaasa? Proua Lender, vaadake mulle silma! Kas teil tõesti ei ole huvi selle linna naiste juhtimine enda kätte võtta? Kujutlege ainult, kuidas teie hakkate olema kohaliku seltskonna hing, khm, veel rohkem kui siiani…»

das sa püssi hoiad, täi? Käsi peab sirge olema, kui linnavolikogu esimeest eskordid!» Märk korralikkusest on ka see, kui Poska pahandab sõber Lenderi peale, kui too õigesti kallist konjakit juua ei oska. «Kuule, kuidas sa jood!,» ütleb Poska. «Kes see konjakit külmalt paneb, aroom ja maitse ei tule välja! Konjak on nagu inimene. Ma lihtsalt ei või vaadata, et minu head konjakit joob keegi nagu viina.»

Kirsa muljub Saarineni plaanid puruks Etenduses leiduvad ajaloolised faktid põimuvad usutavalt Poska pere ning tuttavate igapäevaeluga. Lavastuse kunstnik pole unustanud ka moe uperpalle. Kajastatud perioodi jooksul 1904. aastast 1920. aastani muutusid naiste rõivad vabamaks ja tänapäevasemaks. «Mina nägin Peterburi moodiraamatut, kus kõik uued kleidid olid lausa pahkluu väljas!» hõiskab etenduses Constance Poska. Veidi veidra mulje jätab Lender, kes vist oma moodne olla püüdva abikaasa tõttu on pidevalt näljane

ning keda Poska seetõttu toiduga esimeseks eestlasest linnapeaks meelitab. Eks see ole mõeldud huumorina. Samas on just Lender see, kes Poska südametunnistusele koputab, et Poska vaatamata nirumale palgale linnajuhtimise enda kätesse võtaks. «Mõtle siis, kas sina oled õige eesti mees. Mõtle, kas sa suudad lihapotile selga keerata,» lausub Lender Poskale. Baskini teatrile omaselt on etenduses hoogsad stseenid. Nendega kaasnevad paugutamised ja kära mõjuksid suurel laval kahtlemata hästi ja teeksid toimuva kuuldavaks, kuid väikeses ruumis tunduvad need liiga valjud. Huvitavalt on lavastaja lahendanud üldistamist nõudnud kohad. Näiteks Esimene maailmasõja algus ning see, kuidas sõda Soome arhitekt Saarineni SuurTallinna projektile kriipsu peale tõmbab, on kujutatud nii, et kaks sõdurit marsivad üle maas lebava Suur-Tallinna plaani. Kui nad plaanil kannapööret teevad, siis rebeneb see tükkideks. Rahvahulka, kes iseseisvusmanifesti loeb, kujutavad muidu Poska lähedasi mängivaid näitlejad mitmehäälse valju lugemispominana. Mine tea, kas Tartu rahuläbirääkimistel tantsiti, kuid poolte erinevat maailmavaadet ja kultuuritausta kujutab Mäeots läbi Vene delegatsiooni madrusetantsu ja Poska esitatud valsi, millega Nõukogude delegatsioon kuidagi hakkama ei saa.

Kuidas Jaan Poska taaselustus Küllo Arjakas ajaloolane

ARVUSTUS

«Jaan Poska Saaga» Lavastaja Ain Mäeots Osades Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter ja Janek Sarapson. Järgmised etendused 29., 30. ja 31. märtsil ning 4. ja 6. aprillil. Etendused on välja müüdud.

V

iimast aastat Tallinnas võib üsna julgesti nimetada Jaan Poska aastaks. Meenutagem, et 2010. aasta alguses jagati Poskale pühendatud seinakalendrit, märtsis aga avati Rahvusraamatukogus kaks suurmehe elust ning tegevusest jutustavat näitust. Augustis jõudis lugejate lauale põhjalik, 527-leheküljeline koguteos «Jaan Poska oma ja meie ajas», septembris õnnistati Siselinna kalmistul taas Poskade perekonna renoveeritud rahula. Oktoobris jõudis lõpule näidendivõistlus. Avaetendus toimus Jaan Poska majas veebruaris 2011. Piltlikult öeldes kultuuripealinna kõige uuemas teatrisaalis. Kõiki neid ettevõtmisi on Tallinna linnavalitsus rahaliselt toetanud. Žürii liikmena oleksin ehk eeldanud näidendivõistlusele rohkem kui vaid kolme tööd. Üksmeelselt tunnistasime aga võitjaks Tallinna Ülikooli kultuuriloo õppejõu Loone Otsa «Jaan Poska saaga».

Loone Ots ei ole Poskat «kartnud» Loone Ots on varemgi silma jäänud omapäraste näidendite kirjutajana. Aga teisedki autorid, kes temaga konkureerisid, olid oma vallas tunnustatud autoriteedid. Ilmsesti on Poska puhul tegemist sama sündroomiga kui meie teiste riigimeeste elulugude puhul. Nimelt on viimase kümne aasta jooksul Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Johan Laidoneri eluloo ning Jüri Vilmsi surma kohta avaldanud raamatu soomlastest autorid, kuid Eesti ajaloolaste jaoks on tegemist sedavõrd suurte «nähtustega», et ei julgeta tööd ette võtta. Etenduse tekstiosa on Loone Otsale omaselt faktitihe, ent emotsionaalne ning kaasahaarav. See eeldab vaatajalt Jaan Poska elu ning XX sajandi alguse Eesti ajaloo osas vähemasti A ning B tundmist, muidu võib dialoogidest palju kaotsi minna. Väiksemat ajaloohuvilist aitab ehk natuke «järje peale» tavapärasest mahukam kavaleht. Loone Ots ei ole Jaan Poskat «kartnud». Iga rahvuslik suurmees on lihast-luust inimene ja nii teda etenduses käsitletaksegi. Ajamääratlus on selge. Esimene vaatus algab eesti-vene valimisbloki võiduga 1904. aasta linnaduuma (volikogu) valimistel. Vihjed 1905. aasta Vene revolutsioonile, Voldemar Lenderi projekteeritud majad ning Elfriede Lenderi asutatud tütarlastekool viivad etendust kronoloogiliselt edasi.

Poska maja toetab lavastust Teine vaatus algab Suur-Tallinna generaalplaani valmimise ja «Estonia» avamise (1913) ning mõne kultuuriloolise vahepalaga, kuid üha enam tõuseb esile ka poliitika. Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruaril 1920 oli kahtlemata Jaan Poska elu kulminatsioon ‒ vaid viis nädalat enne surma. Eliel Saarineni võidutöö jalge alla tallamine oli etenduses väga mõjuv kujund. Mida kõike oleks võinud linnapea Poska ehitada, kui vahele poleks tulnud Esimene maailmasõda (1914–1918). Suure sõja ühe «järelsõja» tulemusena tekkis maailma poliitilisele kaardile aga Eesti Vabariik, millest 1913. aastal veel ei unistatudki. Diplomaat Poskast sai rahulepingu kui riigi sünnitunnistuse peamisi väljavõitlejaid. Kindlasti annab etenduse õnnestumisele ning miljööle ülimalt palju kaasa Jaan Poska maja. Just seesama salong ning söögisaal, kus 20. sajandi alguses viibis Poskade perekond.

Poska õpetab Lenderit jooma Venelaste kaasamiseks volikokku koalitsiooniks sakslaste vastu kasutab Poska nende pidudelembust. «Aga nüüd tuleb meil venelased tagasi võita,» räägib ta. «Ilma venelasteta ei suuda me ikkagi Tallinna hoida. Mamma! Meie sinuga oleme õigeusklikud. Kahe nädala pärast algab paastuaeg. Ja enne iga paastu tahab venelane üht pikka pidu, et oleks, mida paastuajal mäletada. Ja iga paastu järel tuleb uuesti pikk-pikk pidu. Vähemalt venelastel.» Samuti on Poska perfektsionist, kes nõuab peeneid kombeid ka teda arreteerima tulnud või vangis hoidvatelt vene soldatitelt. «Kuidas sa seisad linnavolikogu saadiku ees?» käratab Poska etenduses neile. «Smiir-no! Kui-

Reede, 25. märts 2011

Kontrolletendusel viibis ka politsei

Vana Baskini teatris mängitavas Ain Mäeotsa lavaloos naeratab advokaat Poska nii, et kõik naeratavad vastu. Foto: Albert Truuväärt

Nüüd mängis Jaan Poskat suurepäraselt Andres Lepik ning Constance´i Liina Tennosaar. Kuulda on plaanist etendada Poska saagat ka Tartus ning Pärnus. Ammende villa Pärnus on kahtlemata väga väärikas hoone, ent selle etenduse ainulaadsus pääseb paratamatult tõeliselt esile vaid Poska majas. Lavastaja Ain Mäeots on igati oskuslikult mänguväljaku eri ruumide vahel jaganud. Näitlejad liiguvad edasi-tagasi viie ukse kaudu ning korraks isegi aknast õue. Nii tekib tempo ning dünaamika, mida tavapärase eluloonäidendi lavastuses ehk väheks kipub jääma. Selle hinnaks on vaid 30 istekohta vaatajatele, rohkemat ei õnnestu kuidagi paigutada. Etenduse viimases pildis liigub kogu publik Tartu rahukõneluste jälgimiseks kõrvaltuppa. Tegemist on teise lavastusega Jaan Poskast. Jaanuaris 1990 esietendus Vanemuises Juhan Saare ning Kaarel Kilveti temaatiline tõsielunäidend «Tartu rahu». See keskendus diplomaatide dialoogile. 2011. aasta «Jaan Poska saaga» on sisu ning vormi poolest laiahaardeline. Siia mahuvad nii Konstantin Päts (Raivo E. Tamm) kui 1917. aasta vene madrused (Egon Nuter, Janek Sarapson). Käsitlus on sedavõrd elulähedane, et kontrolletenduse ajal tuli politsei koguni kaks korda kohale. Nimelt teatasid murelikud linnakodanikud, et Poska majast kuuldub laskusid ning karjeid. Nii tuli teha politseile kiri etenduse kuupäevadega, et patrull järgmisel korral kohale kihutama ei peaks.


Reede, 25. märts 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis «Objekt nr 2011» lõpetas oma kolmenädalase missiooni

FOTO

7

Esmaspäeva varahommikul algas kevad 21. märtsil kell 01.21 puhuti Musumäel pasunaid, sest jätkus Kodulinna Maja traditsioon «Kevad kõnnib mööda linna» kevade saabumise tähistamiseks, millest võtsid teiste seas osa nii linnapea Edgar Savisaar kui ka Kodulinna Maja pikaaegne juhataja ja hing Tiina Mägi. Foto: Albert Truuväärt

Jutuvestmissari algas indiaani juttudega 20. märtsil alanud Muinasjutukooli aastaringse jutuvestmissarja avakülaline oli indiaani jutuvestja ja kirjanik Dovie Thomason (paremal), keda tutvustas Hobuveskisse kogunenud kuulajaskonnale sarja eestvedaja, 20 aastat Muinasjutukooli juhtinud Piret Päär (vasakul). Päev hiljem viis Thomason Tallinna Keskraamatukogus läbi eraldi töötoa.

Dirigent Eri Klas (üleval) oli viimane 336 kodukamara kultuuritegelasest, kes veetsid tunnikese Vabaduse väljakule püstitatud klaaskuplis «Objekt nr 2011». Installatsiooni mahavõtmisele asjaosalistele mõeldud pidulik koosviibimine Tallinna Kunstihoones, millest võtsid teiste hulgas osa kirjanikud Jürgen Rooste ja Jaan Pehk (alumisel parempoolsel fotol paremalt esimene ja teine) ja lauljatarid Liisi Koikson ning Hanna-Liina Võsa (alumisel vasakpoolsel fotol paremalt esimene ja teine). «Koostöös Tallinna kunstihoonega kavatseme kogu ettevõtmise ja selle olulisimad vastukajad jäädvustada eraldi raamatuna, mis võiks valmida käesoleva aasta sügiseks,» lubas idee üks autoritest Mart Koldits (kõrvalasuval pildil).

Tallinnas toimus linna esimene raadiokunsti festival 17.–18. märtsil toimus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis raadiokunsti festival «Radiaator», mille tipphetkedeks olid Saksamaa DJ Felix Kubini etteasted, mille käigus ta kommenteeris ja mängis otse-eetris ette üle kogu maailma saabunud demolugusid. Kultuuripealinna küsimusele, miks ei mänginud ta stereotüüpset saksa muusikat ehk šlaagreid ega teknot, vastas meeldivalt ekstsentrilise iseloomuga Kubin: «See ei ole mu paralleelide paralleel.»

Fotoajakirjanikud tutvustavad Viru Keskuses oma parimaid töid

Fotod: Sten Jõemets

Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avasid 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse, mis jääb seal vaadata kuni 3. aprillini ja jätkub seejärel Tartus.

Kust saab Kultuuripealinna lehte?

Infokeskused

Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.

Kultuuriasutused Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9), Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn

12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Estonia (Estonia pst 4), Eesti Kontsert (Estonia pst 4), Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8), Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34/Valge 1), Kadrioru kunstimuuseum

(Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Niguliste muuseum (Niguliste 3).

Tervisekeskused Kalev SPA Veekeskus (Aia 18), Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11), Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61).

Hotellid, kohvikud Kohvik Boheem (Kopli 18), Nordic Hotel Forum (Viru väljak 3), Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4),

Restoran Vapiano (Hobujaama 10 ja Solarise keskuses Estonia pst 9).

Linnaasutused Tallinna linnavalitsuse teenindussaal, Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18).

Kaubakeskused Stockmanni kaubamaja (Liivalaia 53), Viru keskuse autobussiterminal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c),

Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

Lehekastid Vabaduse väljakul, Pärnu mnt-l Tõnismäel, Narva mnt 1 Peapost-

kontori juures, Estonia pst-l teatri vastas. Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1). Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16). Maardus Grossi Toidukaupades (Nurga 3). Viimsis Grossi Toidukaupades (Kaluri tee 3). Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25). Türil Grossi Toidukaupades (Viljandi 13). Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).


8

KULTUURIKALENDER

Reede, 25. märts 2011

Tallinna Kunstihoone soovitab ‒ Andres Tali näitus «Exit» (mittelineaarne narratiiv) 19. märtsist – 30. aprillini 2011 Tallinna Kunstihoones 9 Andres Tali näituse avab «The End» nimeline eksponaat, märkimaks elulist paradoksi – lõpust algab uus algus. Andres Tali on tegutsenud ligi kolmkümmend aastat nii raamatukujunduses kui ka vabakunstnikuna. Lõpetanud kunstiinstituudi 1980. aastal graafikuna, valdab Andres Tali must-valget kunsti nii graafika (ta on kasutanud peamiselt siiditrükki), joonistuse, foto kui video näol. Tema tööd – nii visuaalse kui ka tekstilise kujundi vormis – on esteetiliselt kaunid ja hästi viimistletud. Puhtad tööd. Kusjuures esteetiline viimistletus ei ole kunagi olnud Andres Tali eesmärk omaette. «Käesolev näitus on kunstniku suurim väljapanek, kuid see ei ole kindlasti kokkuvõtlik retrospektiiv. Kuigi teatud vahekokkuvõtet – seisatust või peatust ‒ see näitus siiski tähistab,» ütleb Tallinna Kunstihoone kuraator Reet Varblane.

TALLINN 2011

21.–26. märts Tallinna kontserdisaalides « Eesti Muusika Päevad». Eesti Muusika Päevad on üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. EMP tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanrija stiiliülest.

24.‒26. märts Tallinna kontserdisaalid ja klubid «Tallinn Music Week». Eesti popmuusikailm on väike, kuid pulbitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna, kutsudes siia kokku muusikaprodutsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmised Eesti muusikaelust ei jääks vaid meile endile. 23.‒27. märts Salme Kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn) Max Moda moeteatrite festival «Mere sümfoonia». Kuni 8. mai Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1,

Täiesti uute tööde kõrval teeb kunstnik väikese tagasivaate: ta toob vaatajate ette taas 2004. aastal esmakordselt Tallinna Linnagaleriis eksponeeritud «Iha ja igatsuse instrumentide» seeria, 2009. aastal Hobusepeas eksponeeritud «Das Kapitali» ning 2010. aastal samas väljas olnud «Nähtamatu mehe» seeriad, kui nimetada olulisemaid, et siis tänavu valminud fotolavastuste ning tekstide kontekstis heita n-ö tagasipilk Kuid Andres Tali ei loo niisugust tervikut pelgalt selleks, et tal on nüüd võimalus oma viimase aja töid üle vaadata, tema jaoks on oluline, kuidas publik töid vastu võtab. Asi ei ole publikule meeldimises, vaid pigem vastupidi – Andres Talile meeldib oma publikuga manipuleerida, suunata tema vastuvõtmisviisi, sest tekstilisel kujundil ülesehitatud töid tuleb vastu võtta teistsuguse loogika alusel kui pildilise kujundiga töid.

Andres Tali on ikka armastanud oma sõnumit esitada seeria kaudu, mis kõneleb narratiivsest, sageli isegi süstematiseeritud mõtlemisviisist, kuid tema seeriad ei allu alati lineaarsele järgnevusele. Nad on pigem fragmentaarsusele üles ehitatud. Sellele osutab ka väljapaneku alapealkiri «Mittelineaarne narratiiv». «Andres Tali lavastuste kangelane on tema ise – keskealine mees ‒, kuid mitte mingil juhul ei tohi seda tööst töösse (ja aastast aastasse) korduvat kujundit vaadata kui kunstnikku avavat autoportreed ning temaga juhtuvat kui kunstniku autobiograafiat,» iseloomustab Reet Varblane näitust. Andres Varblase töödes kajastuvad selged liinid mehe ja naise vahel. Elu enda ja mehe vahel. «Kuid samas, kui kunstnik kasutab järjekindlalt kangelasena ennast, siis ei saa ka täielikult välistada tema kunsti autobio-

graafilisust, kuigi n.ö keskealisevalge-heteroseksuaalse-mehekomplekside-ning-kriisi tasand on liialt banaalne, pealiskaudne ning stereotüüpne, et see aitaks mõista Andres Tali loomingut,» lisab Varblane kunstniku tööde kohta. «Miks Exit? Miks mittelineaarne? Miks narratiiv? Kas see kõik pole mitte liiga keeruline, liiga punnitatud? Sest see kõik on lihtsalt üks alguse ja lõputa lugu. Kogumik fragmente. Liikumine, mille algust, lõppu ning põhjuseid me ei tea. Ka mina ei tea. Tajume ainult hetke ja selle muutumist, mitte põhjuseid. Näeme kaost – mitte korrastatust, mitte põhjuse ja tagajärje seost,» iseloomustab väljapanekut kunstnik ise. «Üks asi on see, mida sa tahad ‒ teine asi, mida sa lõpuks saad,» ütles Andres Tali tabavalt oma näituse avamisel, iseloomustamaks põhjuselisi seoseid inimese ümber ja tema sees.

na esindajad tuuri sihtpunktideks olevaid valukodasid, käsitöögilde, töökodasid, stuudioid ja tehaseid, kus sünnib kunst. Start on igal laupäeval kell 12.00 Kunstiakadeemia platsilt (Tartu mnt 1).

Kuni detsembrini üle Eesti kõikides maakondades MTÜ Kinobuss «Filmitalgud». Eesti rahvas meisterdab koos professionaalidest juhendajatega uut Eesti filmi. Aprillis ja mais valitakse televõistlussaates amatööride seast osatäitjad. Juunis ja juulis meisterdatakse dekoratsioonid, augustis toimuvad 15 päeva jooksul filmivõtted. Septembris ja oktoobris monteeritakse kõik kokku ja oktoobri lõpul algab mitmekuine linastusperiood. 1. jaanuaril 2012 avab film ETV ekraanil Eesti filmi 100. sünnipäeva aasta.

Tallinn) Tallinna XV graafikatriennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graafikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning vaadelda selles kontekstis kunsti loomise, esitlemise ja vastuvõtuga seonduvaid probleeme.

Kuni augustini toimub Tallinna linnaruumis «Helimärgid. Tuned City Tallinn». Hooneid ja arhitektuuri kirjeldatakse tavaliselt visuaalsete mõistete abil. Kuid sageli aitab just kuulmismeel kogeda linnaruumi ja selles teed leida. Kuni novembrini mitmetes toimumiskohtades Tallinnas «Sõpradele lihtsalt Johann Sebastian. Igale Tallinna linnaosale oma helilooja». Muusikalugu tunneb heliloojaid, kelle puhul piisab eesnimede mainimisest, kui juba hakkavadki kuulsad teosed kõrvus helisema. Kuni 30. novembrini Tallinna linnaruumis «Lugude jutustamine päästab maailma». Märtsist novembrini tulevad Tallinna parimad jutuvestjad kõikjalt maailmast, et rääkida lugusid merest ja mõjust, mida erinevad kultuurid on meile mere kaudu avaldanud. Kuni 17. detsembrini Tallinna linnaruumis Kunstibuss «Hop On Art / Hop Off Art». Aasta jooksul tutvustavad arhitektuuri, disaini ja kunsti valdkon-

Kuni detsembrini ETV-s igal pühapäeval «Üks lugu». 2011. aasta kultuuripealinna lugude jutustamise avaras keskkonnas keskendub saate autor neile lugudele, mis on seotud Tallinnaga. Ta palub erinevatel inimestel kõnelda ühe loo, mis on seotud Tallinnaga ja olnud nende jaoks olulise tähendusega. Kuni detsembrini Teaduskeskuses Ahhaa (Vabaduse väljak, Tallinn) nähtamatu näitus «Dialoog pimeduses». Sakslase Andreas Heinecke ideest sündinud näituse külastaja sukeldatakse täielikku pimedusse, pakkudes avastamiseks nii nähtamatut keskkonda kui ka omaenese peidetud võimeid. Kuni detsembrini koolides üle Eesti konkurss «Maa värvid». Noorkunstnike loomekonkurss, kus osalevad lapsed ja noored mitmetest riikidest üle maailma. Aastal 2011 on teemadeks «Minu kaunis kodulinn» ja «Merelinn Tallinn». Suve- ja sügiskuudel eksponeeritakse noorkunstnike töid koolides, asutustes, kaubanduskeskustes, ühistranspordis, kultuuri- ja noortekeskustes.

Kuni detsembrini Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab üle Eesti «Käsitööaasta 2011». Ehtetraditsiooni tutvustamiseks toimuvad aasta ringi ehtekojad, mis kevadtalvel on koolinoorte päralt. Koos käsitööõpetajate ja -meistritega aidatakse laulupeolistel endale ehteid valmistada. Kuni detsembrini Tallinna lauluväljakul (Narva mnt 95, Tallinn) näitus «Chromatic»: sisene oktaavi, avasta heli- ja vastukaja maailm. Meeleline ja didaktiline skulptuur hõlmab retke läbi oktaavi kaheteistkümne noodi fa-st mi-ni füüsilises ruumis. Sisenedes kunstiteosesse lauldes, avastab publik ruumi selle sageduste kaudu.

TEATER 26. märts 18.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) etendus «Tartuffe». Kui tihti laseme end esimesel vastutulijal petta vaid seepärast, et mingil imeväel oskab ta rääkida seda, mida meile meeldib kuulda.

26. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ooper «Tuhkatriinu». Kes meist ei teaks muinasjuttu Tuhkatriinust, kes päevade viisi küürutas tuhas, kuid lõpuks leidis oma unelmate mehe ja õnneliku elu? Miks jutustada seda muinasjuttu jälle? Põneva ja ootamatu lahenduse Tuhkatriinu-loost koos efektse lavakujunduse ning muinasjutulis-modernsete kostüümidega pakuvad välja hollandi lavastaja Michiel Dijkema ja saksa kunstnik Claudia Damm. 26. märts 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) Insightout Company «Kaks naist köögis, banaanist rääkimata». Põhjamaade kunstnike lavastus, mis käsitleb köögi funktsiooni ja rolli muutumist ajas. Lavastuse huviorbiidis on ka rollikujundamise mõju ning liikumisjoonised köögis, toidu eetika ja muidugi toitumine. 30. märts 19.00 Salme kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn)

etendub Janika Sillamaa lavastatud muusikal «Verelegend». Mängib Kaari Sillamaa Noorte Muusikateater.

MUUSIKA 25. märts 19.00 Rakvere Pangamajas (Turu plats 2, Rakvere) Eesti Kontsert «Raimond Valgre legend». Henn Rebane (akordion), Tõnu Raadik (viiul, laul). 27. märts 19.00 Estonia Talveaias (Estonia pst 4, Tallinn) «Ooperjazz». Kõlavad tuntud ooperiaariad ja duetid värskes omanäolises versioonis. Esinevad Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Priit Volmer (bass), Toivo Unt Jazzkvartett koosseisus Tõnu Naissoo (klaver), Siim Aimla (saksofonid), Toivo Unt (bass) ja Aivar Vassiljev (löökpillid). 29. märts 18.00 Eesti Muusikaja Teatriakadeemias (Rävala pst 16, Tallinn) Helin Kapteni saateklassi üliõpilaste kontsert. 31. märts 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) «Nikolai Petrov ja Eri Klas». Esinevad pianist Nikolai Petrov ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigeerib Eri Klas. Kavas Fagerlundi «Isola», Beethoveni Klaverikontsert nr 3 c-moll, op 37 ja Tšaikovski Sümfoonia nr 4 f-moll, op 36.

KINO 30. märts 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) KUMU dokumentaal: «Megalinnad: Bogota». Andreas Dalsgaardi haarav dokumentaalfilm näitab, kuidas toimub ühe metsikus kaoses sipleva suurlinna reaalne muutmine.

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps

TALLInn

“In Your Pocket: A cheeky, wellwritten series of guidebooks.” The New York Times

December 2010 - January 2011

Most complete guide to the city

Eur opean Capital of Culture

Kultuuripealinn%20026 25 %20m%c3%a4rts%202011  

http://www.kultuurikatel.ee/get/1202/Kultuuripealinn%20026-25.%20m%C3%A4rts%202011.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you