Issuu on Google+

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Reede, 16. september 2011 | nr 37 (051)

Tasuta kultuuriväljaanne

www.tallinn2011.ee

Disain peab sobima kõigile.

MUUSIKA Septembri lõpp tõotab tulla jazzirohke, kuna lisaks siinsete talentide paraadile näeb kontserdipublik ka selliseid staare, nagu Django Bates ja Dhafer Youssef. Loe lk 3 DISAINIÖÖ 16.–25. septembrini kestev Disainiöö festival ja Euroopa Innovatsioonifestival IF... esitlevad disaini seni varju jäänud poolt Loe lk 4–5 NOORTEÖÖ Täna, 16. septembril, kutsub Noorteöö kõiki 7–26-aastaseid taas mitmesugustes tasuta ettevõtmistes osalema. Loe lk 6 KLUBIÜRITUS

Club2011 – «Bashment»

17. septembril toimub Von Krahli baaris Club 2011 pidudesarja järjekordne üritus. Seekord tähistab oma 13. toimumisaastat veteranpidu «Bashment». Reggae, ragga ja dancehall-kultuuri arendav sündmus «Bashment» on Eesti pikima traditsiooniga reggae-pidu, mis toimunud juba 1998. aastast alates. «Bashment» sai alguse 13 aastat tagasi, kui Viiralti kohviku ees kohtusid Ringo Ringvee ja Hannes Kalamäe, kes olid tollal Tallinna reggae-bändi Rasta Orchestra manager ning kellel tärkas mõte, et Tallinnas võiks olla regulaarne reggae-pidu. Mõte sai teoks ja veidi hiljem liitus seltskonnaga Tarrvi Laamann. «Bashmendilt» on läbi käinud sellised suured esinejad, nagu dub muusika pioneer ja legend Mad Professor, reggae ja dancehall-muusika suurnimi David Rodigan ja muidugi General Levy, Top Cat, Tippa Irie ja mitmed teised stiilipiire purustavad staarid, aga see pole korraldaja sõnul kõige olulisem. «Staarid staarideks – tõenäoliselt on peokorraldajana isegi olulisem ja südantsoojendavam kuulda kui mõni noor dj, kes on oma muusikavalikuga kutsutud n-ö kõhutunde peale, on hiljem tunnistanud, et tema jaoks on esimest korda «Bashmendil» puldis olek olnud edasise muusikavaldkonnas tegemiste jaoks olulise tähendusega,» rääkis peakorraldaja Ringo Ringvee  Sel korral toob «Bashment» oma sünnipäevakülalistele särava lõigu Ühendkuningriigi ragga-mõjulisest muusikakultuurist, kui lavale astub riimima Lady Chann. Kui tavalistel «Bashmentidel» kõlab ühel korral üks, teisel korral teine stiil, siis sünnipäevane «Bashment» on justkui ühe öö läbilõige kõigest, mis Tallinna ööelus muusikasõprade meelt on lahutanud.

Foto: Disainiöö fotopank

«Bashment» Viljandi lennukitehases.

Foto: Elar Kossen


2

ARVAMUS

Reede, 16. september 2011 KULTUUR KUTSUB

Kas unenägu unenäos või üleminek ühest vormist teise? Tunnike Mari Arusoo kureeritud näitusel Kunstihoones võrdub semestriga kunstikooli kaasaegse kunsti kursusel. detud mitmekordselt, sest lisaks Eliassonile on näitusel esindatud Martin Creedi Turner Prize võidutöö «Work No.227 ‒ Lights going on and off», Bernhard Leitner, Spencer Finch ja Briti kunstnike duo John Wood&Paul Harrison.

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Vastutustundega looja Selle aasta Disainiöö püüab esmakordselt avada ka sotsiaalse disaini teemat, mis Eestis kui sotsiaalselt lõhestunud ja mahajäänud ühiskonnas on kahtlemata tänuväärne algatus. Sotsiaalse disaini ühe «isa» Victor Papaneki meelest on kõigil loojatel ja tootjatel maailma ees vastutus ja tema meelest saab n-ö hea disaini abil maailmas suuri muutusi korda saata. Valides hoolikalt näiteks toote materjali, saab toota ökoloogilisemaid tooteid või luua niisuguseid praktilisi lahendusi, mis suurendavad oluliselt inimeste heaolu. Sotsiaalne disain tähendab ka seda, et toodet ei disainita kusagil stuudio nelja seina vahel, vaid testitakse inimeste peal, selle kohta küsitakse kasutaja arvamust. Tegelikult on toote kasutaja toote üheks loojaks. Mõnikord luuakse sotsiaalse disainiprotsessi käigus ka nn sotsiaalseid töökohti – kaasatakse töötuid, vange või puuetega inimesi, et pakkuda niiviisi tööhõivet. Samas rõhutab Papanek, et asju peab disainima mitte inimeste soovide, vaid vajaduste järgi. Inimeste soovid võivad teatavasti olla täiesti irratsionaalsed, inimesed ei oskagi teinekord soovida neid asju, mida nad tegelikult esmajoones vajavad. Turumajanduses saab osava müügitööga aga teatavasti tekitada selliseidki «vajadusi», mis on tegelikult lausa naeruväärsed ning ühiskonna ja looduse seisukohalt raiskavad. Ja kui kristalselt aus olla, siis ega enamik konservatiivseid või koonerdavaid ärimehi ehk tootjaid rakendagi paljusid väljamõeldud toredaid uuendusi alati puiklemata ja vabast tahtest. Tihti peab sotsiaalse hõnguga uute toodete või normatiivide ellukutsumise taga paistma teatavat riiklikku sundi. Näiteks Norra on vastu võtnud seadused ja täiendanud ehituseeskirju nii, et kõigis eramajadeski peavad inimesed saama uksest sisse sõita ratastooliga. Samuti peavad aknad olema sellisel kõrgusel, et inimene näeks välja ka istudes. Ehitusfirmad ise ei oleks iialgi selliste nõuetega omal algatusel kaasa läinud, kui Norra riik ei oleks neid selleks kohustanud. Samas ei loodud neidki lahendusi ainult puuetega inimeste huve silmas pidades, lahendused pidid sobima kõigile, valitsevaks on «Disain kõigile» mõtteviis. Tänu sellele levivadki paljud uuenduslikud lahendused ka tavakasutusse. Näiteks on praegu ka Eestis paljudes kaubanduskeskustes kaldteed, eskalaatorid ja automaatselt avanevad uksed, mis olid ju esialgu disainitud puuetega inimestele mõeldes. Kõige laiemas tähenduses kasutatakse väljendit ‹sotsiaalne disain›, rääkides meid ümbritsevast sotsiaalsest reaalsusest, mis on kõigi meid ümbritsevate indiviidide tegude summa. Igaüks meist on omamoodi «sotsiaalne disainer», kelle sotsiaalsest vastutustundest sõltub, millist maailma ja reaalsust me oma tegude ja suhtumisega nii meie endi kui kõigi meid ümbritsevate inimeste jaoks iga päev loome.

«Disainima peab asju mitte inimeste soovide, vaid vajaduste järgi.»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Liina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Indrek Kasela kultuurisõber

C

ontinuum on sõna, mis kannab mitmeid tähendusi, muuhulgas tähendab see unenägu unenäos või järkjärgulist üleminekut ühest vormist teise. Mõlemad definitsioonid pädevad Mari Arusoo kureeritud näitusel «Kontinuum_Kunst kui taju. Ruum kui protsess». Siiani on raske uskuda, et selline kunstimaailma tippude tähesadu on tabanud Tallinna. Ja eks Kunstihoonegi ole ammu igatsenud niisugust progressiivset protsessi. Allakirjutanu nuias Kunstihoone vägevailt mitu aastat tagasi, et Olafur Eliassioni töid ka Eestis näidataks ning oli nõus selle nimel kas või Vabaduse väljakul telgis ööbima. Õnneks nii ekstreemseteks väljaastumisteks polnud vajadust. Vastupidi, salasoovid said täi-

Otsekui Kunstihoonele pühendatud See ei ole algaja huvilise jaoks eklektiline kaasaegse kunsti rootsi laud, kus pakutav lööb silme eest kirjuks ‒ kuraator on asetanud kõik väga intelligentsesse ja elegantsesse vormi. See võib kõlada ülekohtuselt, aga tunnike Kunstihoones sellel näitusel võrdub tõenäoliselt ühe semestriga kohaliku kunstikooli kaasaegse kunsti kursusel. Või isegi rohkem. (See on selline näitus, mida ma oleksin tahtnud näha väikese lapsena, võib-olla oleksid siis mõned edasised vahevalikud jäänud elus tegemata.) Samas on näitus väga hästi tajutav, just tajutav ja kättesaadav ka vaatajale, kelle teadmised kaasaegsest kunstist on tänaseni piirdunud kas hirmuga millegi tundmatu või pealetükkivalt ebameeldiva ees. See on puhas üks-ühele taju kogemus, kus puudub sotsiaalne, vägivaldne, feministlik, maskuliinne või muu selline sõnum, milles kohalikus kontekstis tihti kaasaegse kunsti sõnumit ainsana soovitakse näha. Puhas kunst. Puhas taju.

Näitus oleks nagu pühendatud Kunstihoonele, sest tihti ei nähta Tallinna ilusaimat galeriid piltide tagant (mitte et seal halbu või keskpäraseid näitusi korraldataks), harva on näitus tegelikult ka ruumi eripära arvestades koostatud. Töödest lähemalt rääkides tuleb muidugi ära mainida Olafur Eliassioni teos «Your Uncertain Shadow». Töö, mis teeb igast vaatajast erivärvilised valgusvarjud, tekitab lapselikku vaimustust poekotiga möödakäijas ja haarab kaasa ka kõike näinud ning natuke küünilise kunstikriitiku.

Tallinnas toimub midagi erakordset Tööde enda kirjeldused on väga hästi ära toodud ja külastajale abiks ruumi sisenemisel, mistõttu oleks liigne neid siin refereerida. Näitus kulmineerub erevalges ruumis, kuhu koonduvad kõik näitusesaalis tekkinud helid. Tunne on, nagu astuks inglite ette, silmipimestav eredus ning möödaniku helid sulandunud harmooniliseks müraks. Selle teose autoriks on näituse kuraator Mari Arusoo ise koos šveitslasest kunstniku Daniel Kemeny’ga. Täiuslik finaal. Omaette fenomen oli loomulikult näituse avamine, mis tekitas kärarikka sumina nii Kunstihoone ees kui sees. Tundus, et kogu Tallinna ärksam kiht oli kokku kogunenud ning osalejad sai lugeda sadades.

Oma osa oli lisaks tähtede nimedele ka avamise puhuks kokku pandud viietunnisel sound-arti performance’il. Nii ambitsioonikat line-up’i pole siinmail ammu nähtud ‒ Kiwanoid, Benjamin Altermatt, Francesco Cavaliere ja Leila Hassan oma uue projektiga «Sea Urchin» ning Cris Longi ja Raul Saaremetsa debüüt projekti 2 kunstiga. Tegelikult kestis performance kauem, sest n-ö jätk näituse avamisele toimus laupäeval Naissaarel, kus Franz Pomassl koos Kiwaga jättis ainukordse helijälje muinastulede öhe. Midagi tõeliselt erakordset siin Tallinnas toimub, sest näituse avamiseks sõitsid kohale tuntud galeristid Viinist ja Berliinist, üritust tuli spetsiaalselt kajastama uue muusika ajakirjanduse lipulaev The Wire, lisaks Kaleidoscope, Venemaa suurimaid telekanaleid TV-Tsentr, maailma juhtivamad kunstiajakirjad ArtReview, ArtForum, Frieze. Võibolla ainult Arvo Pärdiga seotud üritused on saanud niisugust tähelepanu juhtivalt erialaajakirjanduselt. Ja neile, kes avamisele hiljaks jäid, annan teada, et kuuldavasti on Martin Creed isiklikult näituse lõpetamisele punkti panemiseks kohale tulemas. Maria Arusool on aga kevadel tulemas uus näitus juba järgmiste superstaaridega. Tallinn on uus Berliin. Kunstihoone näitus jääb avatuks kuni 2. oktoobrini.

Kolm aastat muusikute tutvustamist tasub ära Me ei tohi unustada eesti muusika tutvustajaid, vaid peame toetama nende tööd, toetama muusikuid toetavaid organisatsioone. Nelja päeva jooksul vaatab 80 riigist pärit artistid üle umbes 8000 muusikatööstuse esindajat. Messil toimuvat ja seal kõlavat muusikat kajastab tohutu hulk ajakirjanikke, kontserte käib festivalialal kuulamas umbes 15 000‒25 000 inimest.

Elena Natale

Tallinn 2011 kultuuriturismi edendaja

B

erliinis toimus 7.‒9. septembrini Popkomm, muusikatööstusele suunatud mess, kus paljudest maadest pärit kontserdikorraldajad, agendid ja muusikud kokku saavad. Messil tutvustatakse mitmesugustest riikidest pärit bände, luuakse kontakte ja räägitakse võimalustest, mida üks või teine riik pakkuda saab. Muusikatööstuse vedajad, kellest paljud on juba 20‒30 aastat otsustajate rollis, käivad seal kuulamas, millised on eri maade uued muusikatrendid. Üritusel esinevad bändid, kes on oma maal juba kuulsaks saanud, neid promotakse messil, et nende karjäär võiks rahvusvahelisel areenil veelgi edasi areneda.

Kokku tulevad Põhjaja Kesk-Euroopa Ma ei oska täpselt öelda, kui mitu aastat Popkommi korraldatud on, ehk kümme aastat, kuid see on kindlasti üks vanimaid omataolisi üritusi. Eesti bändid on tekitanud Berliinis rahvusvahelist huvi viimase kahe aasta jooksul. Kuulsus ja läbilöök Popkommil ei tule üleöö. Loeb ka see, kus on artist enne tublisti esinenud, Eesti puhul näiteks Tallinn Music Weekil. Tänu eelnevatele messidele ja mullusele Popkomile sai Iiris plaadilepingu Soomes, kus ta praegu oma albumit salvestamas on. Eesti bänd Ewert & The Two Dragons leidis endale kontserdikorraldajad. Eesti puhul ei vaadata ainult seda, et siit tulevad talendid, vaid ka seda, et siin on professionaalsed organisatsioonid, näiteks Tallinn Music Week, mis talente arendab. Kui Tallinn Music Weekile kogunevad Baltimaade artistid,

siis Popkomm on festival, kuhu tulevad kokku Põhja- ja KeskEuroopa, aga ka kaugemad paigad. Sündmusel on muusikutel võimalus sõlmida lepinguid suurte rahvusvaheliste firmadega, et liikuda Põhjamaade ja sealt edasi Saksamaa, Inglismaa ja USA turule. Seega on oluline, et meie oma muusikuid toetavate organisatsioonide toetamine edasi kestaks, et me ei unustaks neid. Tänu sellistele organisatsioonidele on Eestist ja Tallinnast kujunenud kuvand kui paigast, mis toodab huvitavat muusikat, mis on piisavalt professionaalne, et seda edasi müüa.

Kõik mängivad indiemuusikat Tänavu läks Eestil hästi. Popkommil on tähtis, et iga riik organiseeriks oma peo ja kontserdi ning meil oli täismaja. Esinejaid oli kokku üle neljasaja. Eestit esindasid Aides, Ewert and The Two Dragons ja Kreatiivmootor ning neid tulid kuulama eriti olulised võimalikud partnerid Põhjamaadest ja Saksamaalt. Samuti kohalik meedia. Kõik eesti bändid said entusiastliku vastuvõtu osaliseks. Paljudel teistel nii hästi ei läinud. See näitab, et huvi on suur ja Eestil

on tekkinud juba maine kui paigal, mis suudab pakkuda rahvusvahelisel tasemel häid artiste. Viimase kolme aasta suur töö Eesti muusika tutvustamiseks on mõju avaldanud ja annab nüüd tulemusi. Messil ringi vaadates tundus, et praegu üritab iga riik esile tuua oma indie-muusikat. Selles on Eesti väga tugev. Popkommil osales Soome muusikaekspordi manager Paulina Ahokas, kes oli Eesti suhtes väga hästi meelestatud. Tema südamlik soov on Baltimaade ja eriti Eestiga koostööd teha. Soome jaoks on Tallinn innovatiivne paik, kus sünnib positiivseid uuendusi, mis aitavad kogu piirkonda esile tõsta. Popkommil polegi esmatähtis professionaalne korraldus, pigem on see juba traditsioonilise muusikatööstuse kohtumispaik. Võib ju mida iganes hästi korraldada, kuid sellest pole kasu, kui õiged inimesed kohale ei tule. Berliin on kultuurielus tõmbekeskus, kus pidevalt midagi toimub. Mainida võiks veel, et tänavu ja eelmiselgi aastal toimus sündmus ajaloolises Tempelhofi lennujaamas, mis on arhitektuuriliselt väga huvitav paik ning annab üritusele emotsioone juurde. Festivaliosa oli väga suurel maandumisalal ja muusikaäri tipptegijad seisid tänavu just Eesti esinejate lava juures.


MUUSIKA

Reede, 16. september 2011

3

Septembri lõpp kihab jazzitalentidest Tallinnas pakuvad jazzipublikule kontserdielamusi nii kohalikud anded kui välismaised tipud. Eesti jazzil on saabumas hea aeg, kuna 22.‒26. septembrini võib lisaks kohalikele talentidele esinemas näha ka selliseid maailmakuulsusi nagu Django Bates ja Dhafer Youssef. Liina Luhats

liina.luhats@tallinn2011.ee

Jazzilembeste lemmikaeg saab alguse Tallinn Jazz Weekendiga, mis pakub lisaks kontserdielamustele ka rohkelt karjäärivõimalusi ja uusi tutvusi Eesti artistidele. Kontserdid on showcase tüüpi, mis tähendab, et sinna on kohale tulnud muusikatööstuse delegaate, produtsente ja ajakirjanikke üle Euroopa, kes otsivad siinsete esinejate seast uusi talente, et pakkuda neile suuremaid võimalusi laiemat kuulsust saavutada.

Publik mõjub õhkkonnale soodsalt «Kõige olulisem osa vähemalt Eesti muusika jaoks on ilmselt väga esinduslike välisdelegaatide kohalolek, selles osas peaks ettevõtmise mastaap olema Eesti muusikatööstuse seniste olude kohta enneolematu,» rääkis muusik ja ürituse korraldaja Jaak Sooäär. Kontserdid on loomulikult suunatud ka tavapublikule ning Eesti parimad artistid saavadki potentsiaalsetele tööpakkujatele jätta soodsa mulje ainult siis, kui saalis tekib mõnus meeleolu, mille tekitamiseks on innustunud publiku kaasaelamine hädavajalik. 23. ja 24. septembril astub Von Krahli teatris kahel laval toimuvatel showcase���idel üles neliteist kollektiivi: UMA, Tanel Ruben Quintet, Kadri Voorand Group, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Villu Veski «Innovative Life», Andres Mustonen Crossover Quartet, Peedu Kass 005, Hedvig Hanson Group, Heavy Beauty, Weekend Guitar Trio, VindPower, Ingrid Lukas, Tom-Tomm Kvintett ja State of Zoe. Delegaate on kontsertidel kohal pea kogu Euroopa Liidust,

dusvahendid, mida Dhafer kasutab meisterlikult. Dhafer valdab meisterlikult araabia rahvapilli udi ja mängib seda suure pühendumusega juba pikki aastaid. Alates 1990. aastate keskpaigast on ta tihti esinenud koos Euroopa muusikutega nagu Paolo Fresu, Nils Petter Molvaer, Eivind Aarset, Marilyn Mazur, Bill Laswell, Wolfgang Muthspiel jpt. Dhafer Youssefi praegusesse kvartetikoosseisu kuulub ka meie pianist Kristjan Randalu.

suurem osa neist tuleb LääneEuroopa riikidest. Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb külalisi Norrast ja Türgist. Kokku oodatakse umbes 120 delegaati. «Infot Eesti muusika kohta liigub rahvusvaheliselt üsna vähe, seetõttu on nende huvi meie poolt pakutava vastu väga suur,» rääkis Sooäär.

Tuneesia laulikut köidab Pärdi muusika

Esinema tulevad Bates ja Youssef 22. septembril toimuval festivali avakontsertil astub üles klahvpillivirtuoos Django Bates. «Django Bates on erakordselt andekas muusik, kelle loomingut ei saa suruda konkreetse žanri piiridesse. Kuigi tema muusika ja ka käesolev kava «Spring Is Here (Shall We Dance?)» baseerub paljuski improvisatsioonil, on jazzi kõrval tunda tugevaid proge, zappaliku rocki, aga ka nüüdismuusika mõjutusi, kokku kõlab see tihti aga põneva ja ilusa peaaegu et popmuusikana,» rääkis korraldaja. Koos Batesiga esinevad ka kohalikud muusikud, noorematest näiteks Kaspar Kalluste, Peedu Kass, Paul Daniel, Aleksander Paal, Kristjan Mazurtchak, aga ka juba kogenumad muusikud Meelis Vind, Eduard Akulin ja Mihkel Metsala. Lisaks Batesile teeb Eesti muusikutega koostööd ka Tuneesia imevokalist Dhafer Youssef, keda näeb ja kuuleb 26. septembril Jaani kirikus koos gregoriaane laulva ansambliga Vox Clamantis, kes tähistab juba oma viieteistkümnendat tegevusaastat. «Kes on kordki kuulnud Dhafer Youssefi, tahab tema lummavat muusikat nautida ikka ja jälle,» kiitis Eesti jazzmuusika asjatundja Anne Erm. «Ta on geenius, sest tema hääl on niivõrd eriline, esitus vaimustav ning uskumatu on seegi, kuivõrd loomulikult sulan-

Vox Clamantise ja Dhafer Youssefi viis kokku Arvo Pärdi muusika. Nimelt esines Dhafer Youssef 2005. aastal Jazzkaarel koos itaalia trompetisti Paolo Fresuga. Ühel vabal õhtul vanalinnas jalutades põikas ta sisse Niguliste kirikusse, kus parajasti andis kontserti Vox Clamantis. Seal kõlas Arvo Pärdi muusika, mis oli Tuneesia muusikut võlunud ammugi. Alguse said sõprussuhted ja tekkis koostöösoov, mis sai teoks 2007. aastal projektiga «Sacred Voices», sellega esineti mitmel pool Euroopas. Jaani kirikus kõlava kontserdi kava on edasiarendus eelmisest programmist. Mitmele vanale loole on tehtud uus seade. Kavas on ühendatud gregooriuse laul, varajane polüfoonia ning Dhafer Youssefi originaallooming, muidugi kõlab kontserdil ka Arvo Pärdi muusika, sedapuhku teos «And One of the Pharisees».

Kp

Bates «70’s look». dub ta araabipärane väljenduslaad euroopalike improvisatsioonide, sajandeid vana gregoriaani laulu või Arvo Pärdi muusikaga.»

Foto: Martin Munch

Ermi sõnul on Youssefi hääl on ääretult varjundirikas, see võib kasvada õhkõrnast üminast võimsaks üle kõrbe ja mägede

kostvaks ürgseks heliks ning samas suubuda taevalikku kirgastusse. Häälele lisavad veelgi värve ja jõudu elektroonilised väljen-

SOOVITAB

22.09 Django Bates Vene Kultuurikeskuses kell 19.00 23.09 Tallinn Jazz Weekend Von Krahlis kell 21.00 24.09 Tallinn Jazz Weekend Von Krahlis kell 21.00 26.09 Sacred Voices II – Dhafer Youssef & Vox Clamantis Tallinna Jaani kirikus kell 19.00

Tallinnas, Keilas, Jõhvis ja Pärnus kõlab õigeusu vaimulik muusika Tsaariajal käisid Venamaa õigeusukirikuis lauluga kaasa teenimas tuntud ooperilauljad. Anneli Sihvart

anneli.sihvart@tallinn2011.ee

21. septembrist 1. oktoobrini saab Tallinnas kuulata Rahvusvahelise Õigeusu Vaimuliku Muusika Festivali Credo kontserte. Festival toimub juba 18. korda, mis tähendab, et ta sündis siia ilma peaaegu kohe pärast seda, kui vaimuliku muusika avalik esitamine taas lubatuks muutus. «Võib ju olla, et mitmete õigeusu vaimulike teoste muusikat kuulati ja esitati isegi ooperilaval ka Nõukogude aastatel, kuid siis lauldi neid teiste sõnadega,» märgib MTÜ CREDO Festivalid juhatuse liige Juliana Juganson. Tsaariajal seevastu käisid ooperilauljad juba üsna keeruliseks muutunud vaimulikku muusikat kirikuis laulmas, sest koguduse oma lauljad võinuks kimbatusse jääda. «Näiteks Moskvas või Peterburis teadsid kõik, millises kiri-

kus milline laulja ühel või teisel teenistusel kaasa teeb, millisesse kirikusse keda kuulama võib minna,» kõneleb Juganson.

Tallinna tuleb esinema kolmas Kedroff Credol on põhimõtteks olnud kutsuda esinema vaid professionaalse tasemega koore. Tänavustest külalistest on üks märkimisväärsemaid Pariisi Neeva Vaga Suurvürsti Aleksandri peakiriku koor, mida juhatab ülemdiakon Aleksander Kedroff, kes on kuulsa Aleksander Kedroffi poeg ja veel kuulsama Nikolai Kedroffi pojapoeg. Pariisi Neeva Vaga Suurvürsti Aleksandri peakirikul täitub tänavu 150 aastat. Selles kirikus teeninud vaimuliku helilooja Nikolai Kedroffi ja tema poja Aleksander Kedroffi teoseid lauldakse peaaegu kõigis maailma õigeusklikes kogudustes. Kolmanda põlvkonna vaimuliku muusiku Aleksander Kedroffi juhatatud koor esitab kõikvõima-

likke vene kirikulaulu stiiliga teoseid alates Bortnjanskist kuni 20. sajandi heliloojateni. Koor laulab ka kirikuteenistustel, lauljad on koguduse liikmed. Pariisi Neeva Vaga Suurvürsti Aleksandri peakiriku koori saab kuulata Tallinna Jaani kirikus 23. septembril kell 19. Kaugetest külalistest võib mainida veel Vene Föderatsiooni Kostroma oblasti Riiklikku Filharmoonia kammerkoori. Neid saab kuulata 23. septembril kell 18.00 Tallinnas Kadrioru lossis ja 24. septembril kell 13.00 Pärnu Issandamuutmise kirikus.

Laulavad ainult dirigendid Peterburist tuli esinema N.A. Rimski-Korsakovi nimeline Peterburi Riikliku Konservatooriumi koor, mis on asutatud 1925. aastal koorijuhtide osakonna õppekoorina. Kooris laulavad üksnes tulevased dirigendid. Koor esineb 22. septembril kell 17.00 Jõhvi Mihkli kirikus ja 24. sep-

tembril kell 17.00 Keila Miikaeli kirikus. 21. septembril kantakse Tallinna Kaarli kirikus ette müsteerium «Jumalaema palve», esitajaks festival Credo meesansambel. Ansambli stiili on iseloomustatud noorusliku ja vahetuna. 25. septembril on Estonia kontserdisaalis festivali galakontsert, kus lisaks eelnimetatutele (välja arvatud Pariisi koor) esineb ka Tallinna huvikeskuse Kullo lastekooristuudio Raduga kontsertkoor. Raduga jaoks on saanud traditsiooniks nii Eesti Vabariigi kodakondsustseremooniatest, laulupidudest kui õigeusukiriku jumalateenistustest osavõtmine. Koori kõrget taset kinnitavad rahvusvaheliste konkursside tulemused. 1. oktoobril kell 19.00 on aga võimalik osa saada tasuta kontserdist Tallinna Kaarli kirikus. Esinejate hulgas on mitmeid üllatajaid, kelle tase on kõrge, kuid kellest laiem publik vahest ehk seni väga palju kuulnud pole.

2009. aastal festivalil Credo esinenud P. Tšubinski nimeline Rahva Koorikapell Ukrainast. Foto: Rünno Lahesoo


4

DISAINIÖÖ

Reede, 16. september 2011

Linnakeskkond peab olema sõ

Cities For All ‒ Tallinn For All on Eesti Disainerite Liidu algatatud projekt Tallinna kohaliku elanikkonna ja turisti Kes meist poleks võõras linnas kirunud, kui ratastel kohvriga hotelli otsides kõnniteevagudesse toppama jääme ja sõidutee äärest üle ei pääse; kui me pakkidega lifti ei mahu; kui kogemata bussiga vales suunas sõidame ja seetõttu lennukist maha jääme või veel hullem, kogemata ennast võõra linna lennujaamast leiame. Eesti Disainerite Liit koostöös SA Tallinn 2011, Tallinna linna, Eesti ja Prantsuse kõrgkoolide ja erivajadustega inimeste organisatsioonidega käivitas eelmisel aastal elukeskkonna kvaliteedi parandamisele suunatud projekti Tallinn For All, mille eesmärk on muuta Tallinn lihtsasti ligipääsetavaks ja mugavalt kasutatavaks olenemata inimese vanusest, rahvusest, puudeastmest. «Selle sajandi megatrend on vananemine,» selgitab projektiga alustamise tagamaid Ilona Gurjanova Eesti Disainerite Liidust. «Prognoosi järgi on Euroopa Liidus aastaks 2025 ca 113,5 miljonit üle 65-aastast elanikku. Inimeste eluea pikenemine mõjutab hüppeliselt pensionäridest reisijate arvu kasvu.» «Oleme koostöös Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga kaardistanud aastatel 2007–2010 ligipääsetavuse Tallinna peamistel turismimarsruutidel (Toompea, all-linn, Kadriorg, Pirita), teavitanud tulemustest transpordiametit, kommunaalametit, linnaosavalitsusi, vaatamisväärsuste ja turismiobjektide haldajaid ja omanikke,’’ kõneleb Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna arenduse juhtivspetsialist Leelo Ilbis.

Uuendatakse infograafikat «Tallinna kommunaalameti prioriteet on tagada puuetega inimestele ehituslike takistusteta liikumine Tallinna linna teedel ja tänavatel,» selgitab Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Risto Aasmaa. «Amet on ligipääsetavuse tagamisel lähtunud majandusja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määrusega nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes» kehtestatud nõuetest.

Täiendavalt on amet kehtestanud tee-ehituslikud nõuded, mille kohaselt ülekäigukohtades, ohutussaartel, kõnniteedel jne võib allalastud äärekivide kõrgus olla vahemikus 1‒3 cm, et vaegliikujatel ning ratastooli kasutajatel oleks võimalik sujuvamalt liigelda. Kasutatavad ehitusmaterjalid on ilmastikukindlad ning visuaalselt paremini eristatavad. Amet teeb koostööd Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühinguga, linna teedeehituse ja kapitaalremondi objektide projektid tuleb ühinguga kooskõlastada, et oleks tagatud nende vastavus kehtestatud nõuetele ning saaks paremini ellu viia ligipääsetavust puudutavaid lahendusi.»

Tulemusi esitletakse Rotermanni kvartalis Ka Tallinna transpordiamet tegeleb ligipääsetavuse teemaga, kinnitab arenguosakonna projektijuht Anu Leisner. «Ühistranspordi infograafika uuendamine käib, kuid sügisel seda veel tänavapildis ei paista,» lisab ta. «Arvan, et esimesi tulemusi näeb aasta lõpus või järgmise aasta alguses.» Esmakordselt kogunesid eri maade tudengid, disainerid, välismaised ja kohalikud eksperdid, linna ning erivajadustega inimeste esindajad Rotermanni kvartalisse eelmise aasta septembris Disainiöö festivali raames. Alustati Tallinna kaardistamisega, hinnati kõnniteede ja sissepääsude vastavust lapsevankrite ja ratastoolidega liikumiseks, analüüsiti transpordisüsteemi, auditeeriti infosüsteeme (sildid, viidad), jälgiti avaliku teenuse kvaliteeti (näiteks infopunktid), kontrolliti, kui lihtne on turistil sadamast või lennujaamast eksimata oma hotelli jõuda jne. Eesmärgiks oli aasta jooksul luua kümmekond uut toodet/

Jüri Järv ja Villu Urban testivad Tallinna linnatänavate sobilikkust ratastooliga liikujate jaoks. teenust, ligipääsetavuse lahendust, uut ärimudelit. Tudengid tegid mentorite juhendamisel algust lahenduste välja töötamisega ning töögrupid kohtusid taas selle aasta mais.

Seminaril tutvustati juba tööjärgus olevaid tooteid/teenuseid ning lahendusi. «Hetkel tegeleme ligipääsetavuse teemarubriigi arendamisega Tallinna linna turismiveebis,» üt-

leb Leelo Ilbis. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Euroopa Innovatsioonifestivali IF... ja Disainiöö raames demonstreeritakse projekti lõpptulemusi selle aasta septemb-

ris Rotermanni kvartalis. Töid esitletakse teisipäeval, 20. septembril algusega kell 12. Auhinnad tudengitele on välja pannud NOKIA. Töödega saab tutvuda 16.‒25. septembril näitusel, mis

Disainer Tarmo Luisk: «Ideed on mind ise leidnud ja valinud» Tarmo Luisk pani oma valgustinäitusele kindluse mõttes nimeks «Mängud tulega». Disainifestivali Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestival IF... raames avab tunnustatud Eesti disainer Tarmo Luisk valgustinäituse «Mängud tulega». Kust saite ideid näituse koostamiseks ning millest on inspireeritud näituse nimi? Personaalnäituse ettevalmistamine, ideede viimistlemine ja vormistamine, kujunduskontseptsiooni väljatöötamine on minu jaoks väga põnev ja liikumapanev põhjus eneseületamiseks. See on võimalus teostada ideid, mis mulle eriti suurt rõõmu ja rahuldust pakuvad. Kuna on võimalik, et paljud esemed, ideed ja mõtted, mida eksponeerin, võivad olla veidi ärritavad, siis paningi näitusele niisuguse pealkirja. Millega «Mängud tulega» üllatab? Uute ideedega. Kindlasti ka

naerutab oma lihtsuse, aususe, avameelsuse ja eneseirooniaga.   Disainerid seisavad tihti dilemma ees, kas luua kunstiteoseid või n-ö kommertstoodangut, millel oleks kõrge tarbimisväärtus. Kuidas olete selle enda jaoks lahti mõtestanud? Ega ma selle peale liiga palju aega kuluta. Ma naudin niisuguste esemete disainimist, mis kõnetavad ja täidavad hästi funktsiooni, milleks on loodud. Kuigi, jah, näitusel tulevad esitlemisele esemed, mis on pigem (tarbitav) kunst. Näitust tehes olen vist pigem kunstnik!

Olete oma töödega osalenud paljudel rahvusvahelistel näitustel ning teid on pärjatud mitmete tunnustuste ja auhindadega. Kust leiate üha uusi ideid, mida loodavates esemetes realiseerida? Ideid otseselt kusagilt otsinud ega ammutanud ei ole, et ideed ise on mind leidnud ja valinud. Mida vähem segavaid mõtteid, seda rohkem ideid. Milline on järgmine projekt? «Jalgratta leiutamine» ja siis järgmise jalgratta leiutamine! Ühesõnaga, maailma paremaks, ilusamaks ja huvitavamaks muutmine pluss kindlasti mõned lambid. Võimalik, et ka jätkunäitus, kuna protsessi käigus on tekkinud suur hulk ideid, mis tuleks lõpuni viia.

Kp

TUTVUSTAB

Tarmo Luisu valgustinäitus «Mängud tulega» on kunstniku personaalnäitus, mida saab näha Arhitektuurimuuseumi keldrikorruse sammassaalis. Esitlemisele tulevad unikaaldisain ja installatsioonid, kogu ekspositsioon koosneb täiesti uutest esemetest ja lavastustest. Näituse avamine toimub Arhitektuurimuuseumis 15. septembril. Näitus jääb avatuks 23. oktoobrini.

Tarmo Luisk peab võimalikuks, et praegusele näitusele võib tulla järg, sest paljud ideed jäid veel ellu viimata.


DISAINIÖÖ

Reede, 16. september 2011

õbralik

ide eluolu parandamiseks. nitab, et nad on valmis tegema koostööd Design for all ‒ Tallinn for All projekti meeskonnaga ning kaaluma võimalusi lahenduste kasutuselevõtmiseks linnaruumis.

Ka riideid tuleb luua kõigile

on avatud Rotermanni kaubamaja II korrusel. Võib loota, et töögruppide väljatöötatu ei jää vaid paberile. Tallinna kommunaalameti spetsialist Risto Aasmaa kin-

Koostöös Tallinn Fashion Weekiga avatakse 16. septembril Rotermanni kvartalis ka näitus Fashion Empowerment. «Ilusad ja funktsionaalsed riided annavad hea tuju ja enesekindluse, kuid paljud ei saa endale selliseid riideid lubada, sest nad lihtsalt ei kuulu moebrändide sihtgruppi oma eripärade tõttu,» põhjendab projekti vajadust Lilli Jahilo. «Pool aastat väldanud projekti eesmärk on tuua moedisaini valdkonda innovaatilisi ja inimeste vajadustega enam arvestavaid lahendusi. See on hea näide sellest, et «disain kõigile» mõiste üha avardub ning jõuab erinevatesse eluvaldkondadesse.» Näituse sünnile on moedisainer Lilli Jahilo ning Soome sotsiaalse disaini teadlase ja õpetlase Kati Reijoneni eestvedamisel kaasa aidanud andekad disaini- ja moetudengid Eesti Kunstiakadeemiast ja Turu NOVIA University of Applied Sciences ülikoolist. Näiteks loodi projekti raames rõivalahendused, mis sobivad küll kõigile, kuid on loodud vaegnägijate vajadusi arvestades. Riided on valmistatud materjalidest, mis on katsudes meeldivad (näiteks samet) ja kuhu on eri tehnoloogiaid kasutades lisatud kombatavaid pindu, mille abil on võimalik aru saada, mida pluusil parasjagu kujutatud on. Nii Cities For All –Tallinn For All inimese eripära arvestav moeprojekt kui Tallinna linna ponnistused annavad põhjuse loota, et kõikidele kasutajagruppidele võrdseid võimalusi pakkuvaid lahendusi jõuab nii linnaruumi kui poelettidele tulevikus üha rohkem.

IF… ja Disainiöö on alanud Saab näha Eesti disaineri loodud spioonikaamerat. 16.‒25. septembril on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt ‒ kestavad Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF... ja Disainiöö. Innovatsioonifestivali elluviimisel osaleb kahe aasta jooksul kokku kuus linna – Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissabon, Vilnius ja Tallinn. Fookuses on innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mobiilsus, säästlikkus ning tehnoloogia mõju igapäevaelule. Keskpunktis on inimene ja tema vajadused. Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid üle linna, linnagaleriid ja disainipoed.

Konverentsid lisanduvad näitustele Koostöös Innovatsioonikeskus InnoEurope’iga toimub konverents «Innovatsioon ja intelligentsus», mis keskendub innovatsioonile hariduses. Koostöös Tallinna Ülikooli ja Lahti Ülikooliga toimub 23. septembril teenusedisaini konverents «Services of Tomorrow ‒ What’s Next?». Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 16. septembril näitus «Uutmoodi», kus külas-

Kp

SOOVITAB

Disainiöö külalistel on võimalik parkida Ühisteenused AS parklates Rotermanni kvartali väliparklas, Rannamäe tee ja Suurtüki parklas 24h. Soodushind 3 tundi 2 eurot. Soodushinna jaoks saada sõnum: auto number, tühik, disain (näide: 123ABC disain) numbrile 1902. 3 tunni täitumisel jätkub teenus tavatariifi alusel. Parkimise lõpetamiseks helista numbrile 1903.

taja saab esmakordselt tutvuda innovatsiooninäidetega Eesti disainist XX ja XXI sajandil. «Eesti disain on innovaatilisuse ja uute ideede poolest mitmekesine,» selgitab näituse kuraator Ene Läkk. «Põnevaid lahendusi võib leida nii argiesemetes kui tavatarbimise seisukohalt tihti nähtamatutes aspektides. Näituse eesmärk on rõhutada uuenduslikkust Eesti disainis ja tuua välja ka disaini n-ö peidus pool, eksponeerides muuhulgas seadmeid ja masinaid, kus disaineri tööl on tooteloomisprotsessis määrav tähtsus.» Näitusel eksponeeritakse näiteks 1936. aastal Eestis leiutatud ja loodud miniatuurfotokaamerat MINOX, autoriks Walter Zapp. Ehkki Zapp oli pidanud

Eesti disain on innovaatilisuse poolest mitmekesine.

oma leiutise põhikasutajaks tavalist mugavat reisihimulist inimest, tormasid aparaati esimesena haarama diplomaatilised teenistused, kel olid oma erihuvid. Ootamatult spioonikaameraks saanud fotoaparaati võib näha isegi James Bondi filmides.

Õpime Prantsusmaa kogemustest Arhitektuurimuuseumis on ulatuslik Prantsuse disaininäitus «Saint-Etienne design ‒ creative city for all by Cité du Design», mis keskendub urbanistlikele projektidele. Saint-Etienne on suurepärane näide linnast, mis on disaini abil end teistest eristanud ning oma isikupära välja toonud. Festivalile paneb väärika punkti Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala. Disainimaailma «Oskareid» antakse Euroopa ettevõtetele, kes rakendavad edukalt disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on ka kaks Eesti firmat. Traditsiooniliselt on Disainiöö kavas suurejoonelised moeetendused, seekord koostöös Tallinn Fashion Weekiga. Avapäeval toimub Rahvusvaheline moeja kunstietendus «MOMENT» ning festivali lõpetab «Trash to Trend» paljulubav etendus.

Vabaduse väljakul on Gulliveri kaart Festivalikeskuses Rotermannis asub IF… Corner, kus saab tutvuda teiste IF… festivalide ning kuue linna vahel toimunud parima innovatsiooni ideekonkursi IF...Lab tulemustega. Vabaduse väljakule püstitatakse Gulliver Map, kus linnakodanikud saavad hiigelsuurele Tallinna kaardile märkida oma meeliskohti ja takistusi. Reedel, 23. septembril toimub satelliitide öö, mil paljud kohad on kauem avatud. Festivali passe, mis tagavad sissepääsu kõikidele festivali raames toimuvatele sündmustele, saab osta Piletilevi müügipunktidest ning www.piletilevi. ee veebilehelt. Lisainfot festivalide kohta ja programm: www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee

MOMENT algab juba täna õhtul! See on kogukond, mis ühendab ärksaid loojaid. MOMENT ‒ Mood. Muusika. Kunst ‒ on rahvusvaheline moe- ja kunstietendus, mis lähtub ideoloogiast «mood ja kunst kõigile».

MOMENT ühendab moodi, muusikat ja kunsti ning tärkavaid talente, kes on ühel või teisel viisil seotud moega.

5

Viimaste aastate jooksul on MOMENT kasvanud ja arenenud kunstieksperimendiks, mis kutsub moodi ning selle mitmesuguseid väljendusviise avastama. Sel korral kuuluvad programmi moeetendused, kunstiinstallatsioonid, muusikaetendused, projekt «moeKunstid» ja töötoad koostöös British Counciliga. «Kõige lühemalt öeldes on MOMENT moodi, muusikat ja kunsti ühendav multiüritus. Juba viis aastat Riias toimunud üritustesari on saanud kuulsaks oma julge ja innovatiivse lähenemise poolest kõigile kolmele valdkonnale,» selgitab ettevõtmise tausta Piret

Puppart, MOMENT meeskonna liige. 16. septembril kell 20.30 muutub Rotermanni tööstuspind etenduspaigaks, kus tuntud Läti, Eesti, Norra ning Ameerika Ühendriikide kunstnike kõrval esitlevad oma innovaatilisi ideid ka lootustandvad tulevikutalendid. Suurejooneliste moekollektsioonidega astuvad üles Xenia Joost, Kätlin Kaljuvee, Marit Ilison Eestist, Elīna Dobele Lätist, Harald Lunde Hagelsen ja Siri Sveen Haaland Norrast. «MOMENT on ideoloogia ja kogukond, mis ühendab tärkavaid talente ja kunstnikke, kes on ühel või teisel viisil seotud

moega, pakub neile võimaluse oma ideid teostada ja töid eksponeerida. Iga uue ettevõtmisega püüame oma kogukonda inspireerida, propageerida loomingulisust ning luua sobivat pinnast uute kunstivormide tekkimiseks moe valdkonnas,» selgitab Guntra Lipska, korraldaja Lätist. Piletid Piletilevist 10 eurot, sooduspilet 8 eurot, pilet kohapeal 13 eurot, sooduspilet 10,4 eurot. Piletite müük Piletilevis lõpeb 1 tund enne ürituse algust. Lk 4–5 tekstid: Piret Potisepp Lk 4–5 fotod: Disainiöö fotopank

«Man&God» Tallinnas Elevaatoris saab näha Taani-Malaisia ühistööna valminud interaktiivset graafika ja elamusdisaini näitust «Man&God», mis esitab julgeid küsimusi jumala kohta, tuues kujundeid jumaluse staatusesse tõusnud popstaaridest või brändidest. «Man&God» (“Inimene & jumal”) on Art4Souli projekt, mis uurib inimese ja jumala vahelisi suhteid läbi mitmesuguste usulise ja kultuurilise taustaga loominguliste mõtlejate silmade. Art4Soul on disainerite, kirjanike ja teiste loominguliste isikute kogukond, mille eesmärk on pakkuda silmapaistvat ja vaimuvärskendavat disaini. Art4Souli meeskond soovib üldsusega jagada mitmete disainerite ja kunstnike mõtteid inimese ja jumala teemal ning loodab, et see projekt paneb kaastöötajad ning publiku korraks peatuma ja arutlema selliste elementaarsete küsimuste üle nagu „Kas elul on mõtet?“ või „Kas jumal on olemas?“. Interaktiivse seminari viivad näituse koostajad loengu, kogemuste jagamise ning küsimuste ja vastuste blokina. Näitusele lisab eksootikat buto tantsija Swee Keong Malaisiast.

Kp

LISAB

Näitus «Man&God» on avatud Elevaatoris Rotermanni kvartalis 17. septembrist 25. septembrini. 17. septembril kell 18.00‒20.00 näituse avamine ja Swee Keongi performance 18. septembril kell 16.00‒17.30 seminar; 18.00‒18.30 Swee Keongi performance Pilet (näitus + seminar): Piletilevis 3 €, Piletilevis sooduspilet 2,4 €, kohapeal 5 €, kohapeal sooduspilet 4 €.

Tallinn 2011 eribuss Disainiööl Laupäeval, 24. septembril sõidab Tallinn 2011 eribuss. Hommikul kell 10.00 väljub eribuss Rotermanni kvartalist Elevaatori kõrvalt parkimisplatsilt ning saabub 10.15 Telliskivi Loomelinnakusse. Koostöös Kirbuturu meeskonnaga on sel laupäeval huvilistel võimalik Telliskivi Kirbuturult otsa ka Eesti disainerite loodud esemeid. Buss väljub Telliskivi Loomelinnakust kell 11.30 ning järgmine peatuspaik on Eesti Disaini Maja galerii. Samas majas asuv kohvik Klaus pakub disainihuvilistele erilõunat. Eesti Disaini Maja juurest võtab eribuss kell 13.00 suuna Kumusse, kus huvilistel on võimalus tutvuda selleaastase Euroopa Disainijuhtimise Auhinna (DME Auhind) finalistide näitusega. Eribuss stardib Kumu juurest tagasi kell 14.15 ning viib osalejad uuesti Rotermanni keskusesse.


6

NOORTEÖÖ

Reede, 16. september 2011

Noorteöö kutsub vetesügavusest kostvaid helisid kuulama Kogenud rulluisuspets õpetab uusi trikke ja autokino jätkab tuntud headuses. Oliver Õunmaa

Eesmaa, Järvsoo ja Veenre Kolmlõikes Liisi Eesmaa, Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre ühendavad jõud, et tulla välja vaatemänguga, mis liidab kostüümid, ehted ja ruumi üheks uskumatuna tunduvaks tervikuks. 17. septembri õhtul Lutheri kvartali parkimismajas (VanaLõuna 39) kell 20.00 toimuv etendus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Tallinna Moenädala finaalakord. Kolme andekat kunstnikku ühendab Eesti kontekstis tavatult kontseptuaalne lähenemine ja julge joon, mis ometigi ei maksa lõivu täiusliku ilu otsingule. Liisi Eesmaa jätkab oma uue kollektsiooniga rännakuid veealuses maailmas, kuid hoolimata kõigest ei pääse ta ka juba kaubamärgiks muutunud ulmelisusest. Tema üle võlli teatraalsed vormimängud on ammu murdnud välja moe mõõtkavadest ning astunud pigem filmi- ja teatrikostüümi valdkonda. Aldo Järvsoo jätkab jõuliselt geomeetriliste ornamentide ning optiliste illusioonidega. Oma uue kollektsiooniga kaardistab ta inimkeha nagu arhitekt, ehitades sellele sildu, torne ja amfiteatreid. Tanel Veenre lisab kahe Eesti tunnustatuma noore põlvkonna moelooja vormimängudele omalaadsed maskid ja peaehted – ulmelised, jõulised ja kummastavad. Need on sürreaalsed kaadrid unenäost, kus kaduva ilu melanhoolia kohtub igatsusega täiusliku hetke järele. Need kolm kokku on säravalt kuldne trio, kelle looming on jõudnud Luxembourgist Lissabonini ja Vikerkaarest Vogue`ini. Piletid on saadaval Piletilevi müügiesindustes hinnaga 10 eurot. Etendust toetavad SA Tallinn 2011, Kultuurkapital, Maybelline ja Dunker. Vt www.estonianfashion.eu

Kunstibuss tutvub nukufilmiga Laupäeval, 17. septembril viib kunstibuss oma seltskonna külla Eesti Nukufilmi. Plaanis on tutvuda nukufilmi mitmesuguste tööprotsessidega ning saada aimu animatsiooni erialast üldisemalt. Kunstibussi seltskonna võtab vastu režissöör ja kunstnik Mait Laas. EKA animatsioonieriala lõpetanud Stella Salumaa juhendamisel saab osaleda animatsiooni töötoas. NB! Kohad välja müüdud! Animatsiooni kordustuur on 17. detsembril. Kohtade broneerimine: kunstibuss@artun.ee, pilet 1.50€. Vt kunstibuss.artun.ee ja www.facebook.com/kunstibuss

Inglismaalt pärit etendus toob kuulajad basseinivee alt kostvaid põnevaid helisid kuulama. Täna ootab 7‒26-aastasi noori tasuta sündmusi tulvil Noorteöö. Selgi festivalil saab alates kella 18 eelregistreerimisega tasuta Nõmme ja Õismäe ujulatesse ujuma minna. Põnevaim veega seotud ettevõtmine on aga Inglismaalt Kalev Spa’sse tulev Wet Sounds. «Kaks inimest tekitavad basseinis vee all mitmesuguseid põnevaid helisid,» rääkis Noorteöö korraldaja Cathriin Torop. «Sealt kostvaid helisid saab kuulata kolmel tasapinnal: vee all, vee ja õhu piiril ning vee peal. Elamus on kirjeldamatu, sest vee all levib heli üle nelja korra kiiremini. Isegi kuulmishäiretega inimesed kuulevad neid helisid.» Toropi kinnitusel on see Wet Soundsi esimene ülesastumine Baltimaades üldse. «Kahtlemata on huvi kontserdi vastu suur,» sõnas Torop. «Pidime isegi osavõtjate arvule piiri panema, sest rohkemale kui 400 muusikahuvilisele jääb kontserdi tarbeks kasutatav ujumisbassein lihtsalt väikseks. Kui aga kõik huvilised basseini ei mahu, pole sellest midagi, sest samal ajal algab Vabaduse väljakul Friday Night Skate.»

Millised on tossutrikid Paalme moodi? Noored saavad lihvida oma oskusi heelyste ehk ratastega tossude sõidus. «Tuntud rulluisuõpetaja Tõnis Paalme õpetab, kuidas osavamalt sõita, pidurdada ja trikitada,» rääkis Torop. «Saab kasutada mitmesuguseid tehnikaid, tõugata ühe või mõlema jalaga. Saab näiteks koha peal keerutada ja hüpata.» Ilusa ilma korral toimub õpe Tammsaare pargis, vihmaga Solarise keskuses. Kesklinna valitsus korraldab Tammsaare pargis ka Flash mobi. «See on ettevõtmine, kus keegi teeb mõnda lahedat tegevust ja teised peavad seda kõik koos järgi tegema,» seletas Torop. «Eelmisel aastal mängiti näiteks padjasõda.»

Joel Cahen tegeleb vee ääres veemuusika imedega. «Tänavust tegevust pole me veel lõplikult ära otsustanud, kuid mõttes on olnud limbo või suur tantsuetendus,» lisas kesklinna valitsuse peaspetsialist Kaisa Kask.

Näha saab kolme filmikategooriat Kinomajas (Uus tn 3) saab osa Noorte Omaloomingu Kinost. 13–26-aastased filmihuvilised saatsid žüriile hindamiseks oma 30 sekundi kuni 15 minuti pikkused filmid ja nüüd saab neist vaadata parimaid palasid. «Esimest korda saab vaadata filme eri kategooriates,» tähendas Torop. «Võistlesid 13‒21-aastased amatöörid ja17‒26-aastased kogenud filmitegijad teoseid. Eraldi kategoorias võistlesid tummfilmid.» Jeti Jäähallis (Suur-Sõjamäe

Foto: Rebecca Jayne Horrox

14B) toimub traditsiooniks saanud jäädisko. «Diskor ja efektne valgustus muudavad jäähalli üheks õhtuks tõeliseks diskosaaliks,» rääkis Torop. «Eelmisel aastal külastas sündmust üle 200 inimese, mõtlesime suisa, et varsti peame rentima diskoks kaks uisuväljakut. Uisutamise hinnad on kallid ja inimesed kasutavad võimalust tasuta sõita.» Et tantsijad ka puhata saaks, esineb jäähallis vahepalaks iluuisutaja spordiklubist Põhjatäht. Kavas on ka lõbusad auhindadega mängud. Uisulaenutus on kogu õhtu soodushinnaga 1,50 € paar. Gruuvi keskuses (Pärnu mnt 139E) ootab noori Gruuviöö. «Katuse all olevas rambikeskuses saab noorteöö ajal oma rula, rulluisud või ratta kaasa võtta ja tasuta trikitada,» tutvustas Torop.

Nagu varasematel noorteöödel, ootab seegi kord Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas autokino. «See on mõeldud natukene vanematele noortele, kel juba juhiload on,» rääkis Torop.

Tuleb rohkem külastajaid kui varem Kell 22.00 algav film on «Coco Chanel & Igor Stravinski», südaööl algab «Lohetätoveeringuga tüdruk». Esimene on veidi kergema süžeega, teine süngem film, seetõttu ka alla 14-aastastele keelatud. Viru keskuse katusekinos linastub kell 23.00 «Vicky Christina Barcelona». «See film jookseb katusekinos noorteööst sõltumata, kuid me maksame piletid välja,» reklaamis Torop. «Kahjuks on tasuta pääsmeid

Kp

LISAB

Noorteöö kava 15:00 Tervisepäev Tammsaare pargis. Näidistreeningud spordiklubidelt ning show-tantsu rühmade etteasted. 16.30 Heelyste tasuta koolitus koos tasuta laenutusega. 18.00 Flash mob Tammsaare pargis. 18.00–19.30 või 19.00– 20.30 registreerimisega tasuta Õismäe ujula ja Nõmme ujula 18.30 Rulluisukoolitus Vabaduse väljakul Tõnis Paalme käe all. 19:00 Break Battle Kopli noortekeskuses. 19:00 Noorte Omaloomingu Kino. 19.00 Megazone’i lasermängude algus Tartu mnt 80D. Kuus erinevat mängutsüklit iga poole tunni järel. Registreerimisega. 19:00 Jäädisko Jeti jäähallis. 19:00 Beatboxi Eesti meistrivõistlused Tammsaare pargis. 19.30 Kogunemine Vabaduse väljakult startivaks rulluisuretkeks Friday Night Skate. Start kell 20.00. 20.00 Wet Sounds Kalev Spas.20.00 Stardib Friday Night Skate. 21.00, 22.30 Lustimine batuudikeskuses Skypark (Pärnu mnt 139E). Kohtade arv on piiratud, registreerimisega. 21.00‒22.30 ja 22.30‒24.00 gruuviöö Gruuvi keskuses (Pärnu mnt 139E). 21.00– Gorõ Lana ja Noizmakaz kontsert Tammsaare pargis. 22.00 Autokino Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas «Coco Chanel & Igor Stravinski». Kell 24 «Lohetätoveeringuga Tüdruk». 23.00 film «Vicky Christina Barcelona» Viru keskuse katusekinos.

aga piiratud arv. Huvilised võiksid end noorteöö koduleheküljel registreerida.» Esimene Tallinna Noorteöö oli 2005. aasta septembris, siis võttis sellest osa 1500 inimest. Toropi sõnul oodatakse tänavu huvilisi rohkem: «Viimased kolm aastat on Noorteööst osavõtjate arv olnud umbkaudu 5500, nüüd loodame seda arvu ületada.» Kogu noorteööga seotud info on ka aadressil www.noorteoo.ee, mõnedele ettevõtmistele on vaja sealsamas registreeruda.

Kumu kunstimuuseum pakub vaatamiseks Poola avangardkunsti

8. septembril avati Kumu kunstimuuseumis rahvusvaheliselt tuntud Poola avangardkunstniku ja teatrilooja Tadeusz Kantori loomingut tutvustav näitus.

Publikule on vaatamiseks toodud Kantori teatrit ning kujutavat kunsti ühendav looming, alustades legendaarsetest lavarekvisiitidest, etenduste ja häppeningide dokumentatsioonidest kuni maalide ning visanditeni. «Kantor oli ise oma lavastuste stsenograaf ja seetõttu oli tema loodud lavaobjektidel etenduses oluline iseseisev väärtus, need olid näitlejatega võrdväärTadeusz Kantor (1915–1990). Panoraamne merehäppening. 1967. Foto: Wacław Janicki

sed lavakeele osad,» ütles näituse koordinaator Ellu Maar. Näitus «Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatriuuendaja» keskendub aastatele 1960–1975. Sel ajal lavastas Tadeusz Kantor (1915–1990) koos eksperimentaalteater Cricot 2-ga dramaturgi ja kunstniku Stanislaw Ignacy Witkiewiczi avangardsetel näidenditel põhinevad teatritükid. Näituse väljapanekus on Witkiewiczi, Witold Gobrowiczi ja Bruno Schultzi tekstidel põhinenud legendaarse lavastuse «Surnud klass» (1975) koolipingid nukkude-mannekeenidega, objektid «Kaksikud prügikärus» lavastusest «Väikeses häärberis» (1961), «Riidehoid» lavastusest «Kaunitarid ja värdjad» (1973) ning «Hävitusmasin» lavastusest «Hullumeelne ja nunn» (1963). Lisaks esitatakse lavaobjektide aluseks

olnud visandeid, dokumentaalfotosid ning filmikaadreid etendustest ja häppeningidest. Näitus on koostatud Krakówis asuva Tadeusz Kantori loomingu dokumenteerimise keskuse Cricoteka, Krakówi Starmach galerii, Wrocławi rahvusmuuseumi, Częstochowa muuseumi ja Poola erakogude põhjal. Näituse kuraator on Józef Chrobak Cricotekast. Väljapanek on sündinud koostöös Poola Vabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas. Näituse patroonid on kultuuriminister Rein Lang ja Poola Vabariigi kultuuri- ja rahvusliku pärandi minister Bogdan Zdrojewski. Näituse peatoetaja on Adam Mickiewiczi Instituut. Näitus «Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatriuuendaja» jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 18. detsembrini 2011.


FOTO

Reede, 16. september 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis VAT teater tõi Eesti teatrikülastajateni kuulsa muusikalise etenduse «The Black Rider» Septembris ja oktoobris etendub Kultuurikatlas Christian Römeri lavastatud «The Black Rider». Lavalugu põhineb Saksa rahvajutul «Nõidkütt» ja Andrew Lloyd-Webberi romantilisel ooperil «The Black Rider». Pärast paljukiidetud esiettekannet 1990. aastal Hamburgis mängiti muusikali arvukates teatrites, kuni autorid lavastusõigused tagasi võtsid. Eksklusiivse Eesti esmaettekande jaoks Tallinn 2011 Kultuuripealinna programmis, andis Tom Waitsi Ameerika kirjastus VAT Teatrile eriloa. Muusikat teeb spetsiaalselt selle projekti jaoks taasühinev legendaarne vabaimprovisatsioonilist muusikat viljelenud ansambel «Tunnetusüksus» Ülemisel fotol tegutsevad Ago Soots ja Sandra Uusberg. Alumisel vasakul fotol näeb vasakult Margo Tederit, Tanel Saart, Meelis Põdersoosi, Lauri Saatpalu, Katariina Unti, Raivo E. Tamme, Sandra Uusbergi. Alumisel parempoolsel fotol ilutseb Raivo E. Tamm.

7

Kultuuriplank sai sinise ilme

7. septembril võttis SA Tallinn2011 meeskond pintslid kätte ja asus endise Eesti Kunstiakadeemia hoone territooriumi piiritlevat kultuuriplanku värvima. Foto: Kadri Suurkivi

Kiel-Tallinn noorte meeskoor

Fotod: Siim Vahur

10. septembril esines Tallinnas Jaani kirikus Kiel-Tallinn noorte meeskoor, mida juhtisid dirigent Christian Henkel (pildil dirigeerimas) ja tuntud Eesti koorijuht Hirvo Surva. Juba tuntud ja armastatud teoste kõrvalt tulid esmaesitusele ka näiteks Tõnu Kõrvitsa, Piret Ripsi ja Dr Manfred Weissi teosed. Foto: Alber Truuväärt

Rahvaspordi suursündmus pani tuhanded inimesed kesklinnas jooksma

«Ökomäss» Telliskivi loomelinnakus

11. septembril vallutas Tallinna kesklinna Baltimaade suurim rahvaspordi sündmus SEB Tallinna maraton, mis tõi kokku tuhandeid osavõtjaid kümnetest riikidest. Kavas oli ka poolmaraton, 10 kilomeetri jooks ja käimine.

Fotod: Alber Truuväärt

Pretsedent: esmakordselt kõlasid ühel kontserdil kõik neli Arvo Pärdi sümfooniat

8.–11. septembril toimunud Ökomäss püüdis pakkuda nõuandeid keskkonnateadliku käitumise viljelemiseks.

Fotod: Sten Jõemets / Nikon

Plektrum pakub kuulatavat ja vaadatavat

Noblessneri valukoda, mis oma heliliste iseärasuste poolest on lausa loodud kontserte mahutama, pakkus seekord pelgupaika «Pärdi päevadele». 9. septembril toimunud kontserdil kanti esmakordselt ette kõik Arvo Pärdi neli sümfoniat ja seda kronoloogilises järjekorras. Kontserti dirigeeris Tõnu Kaljuste.

Fotod: Albert Truuväärt

8.-18. septembrini vallutab Tallinna moodsamad öölokaalid audiovisuaalsele kunstile ja muusikale keskenduv festival. Foto: Albert Truuväärt


8

KULTUURIKALENDER

Reede, 16. september 2011

9 18. septembril toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti leiva päev, mille tunnuslause on «Leiba ei asenda». Üritusel võivad leivahuvilised lisaks heale puhtale toidule nautida ka muusikat ja mitmesuguseid kohalikke leivaga seonduvaid atraktsioone. Sündmuse koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on leivapäeva peamine eesmärk väärtustada rukkileiba ning tuua esile selle olulisust nii toidu kui ka eestlaseks olemise osana. „Meie esivanemad tundsid suure töö ja vaevaga saadud leiva vastu loomulikku sügavat austust. Tänapäeval räägitakse, et inimene ei ela üksnes leivast, kuid ka meie ei saa ilma selleta läbi, sest juba ammu ei tähista leib vaid lõhnavat pätsi laual, see on ka oluline osa meie enesemääratlusest,“ rääkis Kanemägi. Vabaõhumuuseumi taludes

MUUSIKA

17. september rahvusvahelise Viljandi kitarrifestivali raames 15.00‒21.00 Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) kitarrimeistrite päev; 17.00 Viljandi Nukuteatris (Lossi 31, Viljandi) Nevil Blumberg (Eesti); 18.30 Viljandi Jaani kirikus (Pikk 6, Viljandi) Paolo Angeli (Itaalia); 19.00 Geneva keskuses (Võidu 2, Narva) John Stowell & Lembit Saarsalu Trio (USA, Rootsi, Eesti); 21.00 Pärimusmuusika Aida suures saalis Eesti Kitarrilegendid & Tallinna Kammerorkester. 17. september 16.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammermuusika Festival: Artimus Ensemble’i klaveritrio: AnnaLiisa Bezrodny (viiul), HenryDavid Varema (tšello), Irina Zahharenkova (klaver). Kava: L. van Beethoven, M. Ravel.

Anna-Liisa Bezrodny alustas viiulimängu õppimist dots. Ivi Tiviku klassis ja jätkas põhiliselt oma vanemate, prof Igor Bezrodny ja prof Mari Tampere õpilasena. Magistrikraadi on saanud 2006 Londoni Guildhall koolis ja 2008 Sibeliuse Akadeemias. Tänaseks on Anna-Liisa esinenud pea kõigis Euroopa maades, Lõuna-Ameerikas, USA-s, Araabia maades ja Kaug-Idas.

Foto: Toomas Volmer

Evelin Ilves soovitab: Eesti leiva päev

Evelin Ilves. näeb leivaga seotud töid ja tegemisi ning näitust «Leib keelel“. Tutvustatakse «Tallinn 2011» erimenüüsid ning uksed avab ainulaadne Leivalabor, mis kujutab endast telki, kus humoorikate etteastete ja kasulike näpunäi-

Irina Zahharenkova õppis 1991–1995 Tallinna Georg Otsa nim Muusikakoolis (prof Mare Ots), 1995–2000 EMTAs (klaver: prof Lilian Semper; klavessiin: prof MarisValk-Falk). 2003 lõpetas magistriõpingud EMTA-s (klaver: prof L. Semper) ning jätkab doktorantuuris. Paralleelselt on ta alates 2002. aastast Helsingi Sibeliuse Akadeemia (prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna) õpilane. Zahharenkova on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistel konkurssidel.

18.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus VII Tallinna Kammermuusika Festival: Aksel Kolstad (klaver, Norra), Kristina Kriit (viiul), Hugo Ticciati (viiul, UK/ Rootsi), Levi-Danel Mägila (tšello). Kavas: C. Debussy, E. Grieg. Aksel Kolstad alustas klaveriõpinguid emaga (näitleja ja laulja Kirsti Kolstad) nii pea, kui oli piisavalt suur klaveri kõrval toolil istumiseks ‒ kaheaastaselt. Viieaastaselt algasid regulaarsed klaveritunnid ning peagi tekkis lisaks klassikalise muusikahuvile sama suur huvi ka ise muusika loomise vastu.

2002. aastal astus ta Norra Muusikaakadeemiasse Oslos, olles üheks kahest vastuvõetud pianistist. Kolstad on esinenud

dete läbi leiba propageeritakse. Kiigeplatsil asuvas Leivalaboris püstitatakse ka rukkirekord, mille käigus püütakse ühte kohta kokku saada suurim võimalik kogus eri sorti rukkileibu. «See ei ole nn tõsimeelne rekord,» ütleb Kanemägi. «Pigem vaadatakse, kui palju erinevaid rukkileibu üldse on ja kui palju neid ühte kohta kokku õnnestub saada.» Leivahuvilised saavad oma leivateadmisi suurendada igal täistunnil, kui algab järjekordne keemiateatri seanss, kus tutvustatakse leivas toimuvaid keemilisi protsesse läbi humoorika ja külastajatele mõistetava vaatenurga. Lisaks eelnimetatud leivakesksetele üritustele toimub Eesti leiva päeval Eesti Vabaõhumuuseumis ka muid sellega seonduvaid ettevõtmisi. Sügislaadal müüakse rahvuslikku käsitööd, tarbeesemeid, kodumaiseid aia- ja põl-

lusaadusi, kala- ja lihatooteid, mett ja muidugi leiba. Samuti võib kiikuda swing-kiigel, alistada puudele paigaldatud ronimiseks mõeldud kõrgrada ja palju muud. Sutlepa kabelis toimub kell 13.00 leivaga seotud tänupalvus, teenib õpetaja Toomas Paul. Kell 15.00 algab sealsamas Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontsert. Kolu kõrtsi ees kuuleb rahvapilli- ja orkestrimuusikat, kell 14.00 kuulutatakse välja konkursside «Parim mahetootja 2011» ja «Parim mahetoode 2011» võitjad ning leivapäeva külastajate lemmikmahetoode. Pulga talus näevad lapsed leivalõhnalist lavalugu «Suhkrukohvik» lasteteatrilt «Trumm», samuti toimuvad roopilli meisterdamise õpitoad. Kõik tegevused kestavad ajavahemikus kella 10.00 – 17.00. Nätsi tuuliku mäe suures telgis tutvustatakse huvilisi Tallinn

pianisti, helilooja ja dirigendina nii raadios, televisioonis kui mitmetes kontserdisaalides Norras ja mujal maailmas.

la) viiulil, Laur Eensalu vioolal, Andreas Lend tšellol ja Malcolm Messiter (UK) oboel.

18. september rahvusvahelise Viljandi kitarrifestivali raames 17.00 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) Eesti Kitarrilegendid & Tallinna Kammerorkester. 18. september 18.00 Jaani kirikus (Vabaduse väljak 1) VII Tallinna Kammermuusika Festivali galakontsert, esinevad sopran Pille Lill, Anna-Liisa Bezrodny viiulil, Hugo Ticciati (Rootsi) viiulil, Malcolm Messiter (UK) oboel, festivali kammerorkester ning Tallinna Poistekoor. Dirigent Jonathan Brett.

20. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammermuusika Festival: W. A. Mozarti, J. Haydni, J. Halvaroseni ja Z. Kodaly loomingu kava, esinevad Magdalena Filipczak (Poo-

2011 erimenüüdega ning nälga ei jää loomulikult ükski muuseumikülastaja, kuna kohal on kokad nii siit kui sealt. «Tallinna mainekamate kohvikute ja restoranide tipp-kokad säristavad publiku silme all panne ning padades ja kateldes keeb

parim osa Eesti maitsest,» kiitis Kanemägi. Ürituse toimumist toetavad SA Tallinn 2011 ja Eesti Põllumajandusministeerium, korraldada aitavad Leivaliit, Eesti Kulinaaria Instituut, Eesti Mahepõllumajanduse SA, Eesti Kultuurkapital.

G. Rossini, C. Monteverdi, F. Cavalli ja L. Arditi loomingut.

ti 2007), režissöör Veiko Õunpuu; 23.00 «Le Havre» (Soome, Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Aki Kaurismäki.

24. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammermuusika Festival: Michael Süssmann viiulil ja Gunilla Süssmann klaveril (mõlemad Norra) esitavad E. Griegi, R. Schumanni ja J. Brahmsi loomingut. 24. september 20.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9) «PLMF Talentide Gurmee». Oksana Sinkova flöödil, Andreas Lend tšellol, Virgo Veldi saksofonil ja Lea Leiten klaveril esitavad T. Kõrvitsa, A. Ghidoni, R. Planeli ja L. Kempteri loomingut.

Andreas Lend on sündinud 1983. aastal Tallinnas. 1989. aasta sügisel alustas õpinguid TMKK Laine Leichteri tšelloklassis. 2003. aastast jätkusid õpingud EMTA-s prof. Peeter Paemurru juhendamisel ning 2005/2006 Soomes, Sibeliuse Akadeemias prof. Hannu Kiiski käe all. Aastal 2010 omandas EMTA-s magistrikraadi. 20. september 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4) «Eliitkontserdid I». Tantsud ettevalmistatud klaveritel, esineb klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa.

Alates oma debüüdist, 12-aastasena Edinburghi festivalil ja Queen Elizabeth Hallis, on Hugo Ticciati esinenud koos orkestritega Inglismaal, Rootsis, Rumeenias, Eestis, KaugIdas ja USA-s. Hugo on huvitatud kaasaegsest muusikast, ta on erakordne omadustega viiuldaja, ühendades endas muusikalise eksperimenteerimise kire, laiahaardelised intellektuaalsed tegevused ja huvi muusika vaimse mõõtme vastu.

Vabaõhumuuseumi peavarahoidja Elvi Nassar näitab, kuidas sarja kasutada. Foto: Piret Järvan

21. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammermuusika Festival: Artimus Ensemble’i keelpillitrio esitab L. van Beethoveni ja J. Brahmsi loomingut. 21. september 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst. 4) «Maailm samme täis: Eesti 1960‒1970ndate eredamad laulud», esinevad Els Himma, Vello Orumets, Heidy Tamme, Koit Toome, Hedvig Hanson ja Boris Lehtlaan. Orkester Siim Aimla juhatusel, õhtut juhib Artur Raidmets. 22. september 18.00 Tallinna Raekojas VII Tallinna Kammermuusika Festival: Concerto di Belcanto esitab W. A. Mozarti,

24. september 20.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9) esinevad Ensemble Martinu (Tšehhi), saksofonikvartett SAXEST ja A. Juurikas klaveril, kavas L. Van Beethoven, F. Chopin ja F. Lizst.

KINO

NÄITUS Kuni 26. september Tallinna Põhjatuletornis (Valge 3) ehtekunstirühmituse õ h u L o s s näitus. Kuni 26. september Eesti rahvusraamatukogu (Tõnismäe 2) 6. korruse galeriis «Loetud päevad». Postimehe fotograafi Peeter Langovitsi fotonäitus kajastab SA Tallinn 2011 sarjas «52 üllatust ja ideed» 2010. aastal toimunud sündmusi. Igal nädalal toimunud eriilmeliste ja omapäraste ettevõtmistega loeti päevi Euroopa kultuuripealinna aasta alguseni. Kuni 2. oktoober Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35) «Tumedus, tume».

MUUSIKAL

16. september kinos Sõprus (Vana-Posti 8) «Melanhoolia» (Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Lars von Trier. 16. september 20.30 Katusekinos (Viru väljak 4) «Kuninga kõne» (Suurbritannia 2010), režissör Tom Hooper; 23.00 «Vicky Christina Barcelona» (USA, Hispaania 2008), režissöör Woody Allen. 17. september kinos Sõprus (Vana-Posti 8) «Le Havre» (Soome Prantsusmaa, Saksamaa 2011), režissöör Aki Kaurismäki. 17. september Katusekinos (Viru väljak 4) «Psühho» (USA 1960), režissöör Alfred Hitchcock; 23.00 «Polaarjoone sangarid» (Soome, Rootsi, Iirimaa 2010), režissöör Dome Karukoski. 18. september Katusekinos (Viru väljak 4) «Sügisball» ( Ees-

19.‒20., 23.‒24., 26.‒30. september ja 1. oktoober 19.00 Katlas (Põhja pst 27a) «The Black Rider». Lavastaja Christian Römer (Saksamaa), osades Katariina Unt, Sandra Uusberg, Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Margo Teder, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Ago Soots.

MUU 17.‒18. ja 24.‒25. september 20.00 Rotermanni kvartali Stalkeri käigus ««Stalkeri» monument». Kummardusena Andrei Tarkovski Tallinnas filmitud suurteosele «Stalker» esitletakse üht konkreetset kaadrit sellest filmist selle autentses võttepaigas. 11.‒18. september «H2T – audiovisuaalkunstide festival». Eesti ja Soome noorte tasuta ühisfestivalil näeb noorte omaloomingut: lühimängufilme, muusikavideoid, animafilme ja fotolugusid.

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

TALLINN

Eur opean Capital of Culture


/Kultuuripealinn%20051-16.%20september%202011