Page 1

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 6. mai 2011 | nr 18 (032)

www.tallinn2011.ee VIDEOKUNST Tallinna kunstihoone galeriis on tänasest avatud prantsuse mustlasjuurtega videokunstnik Jean-Charles Hue näitus «Tattoo Fight», mis tutvustab meie jaoks eksootilist elu ning võitleb maailma üheülbastumisega. Näituse nimiteoses võrdlevad vanamehed teismeliste kombel, kel on uhkemad tätoveeringud. Loe lk 3 DISAIN Põhjamaade disainikuud Nordic Look korraldav kultuurivahendaja Eha Vain ja Hopneri majas sel puhul oma rõivaid müüv Rootsi moelooja Camilla Wellton (pildil) toovad juba niigi ilusale Eesti kevadele juurde uuenduslikke ehteid ja moodi. Loe lk 4–5

Põhjamaine hooliv disain vallutab Tallinna.

LINNARUUM

Foto: Stanislav Moshkov

Kõrged kultuurid telk-kontserdisaalis 11.‒15. maini kestab Tallinna loomaaias telk-kontserdisaalis alpinaariumi piirkonnas ida muusika festival «Orient 2011».

Meie jälgime Sind.

Tule jälgi meid vastu. www.geriljakino.ee

See ainus autentsele Aasia muusikale pühendatud festival PõhjaEuroopas toimub juba alates 1992. aastast. 2011. aasta festival, alapealkirjaga «Kõrged kultuurid», on saanud tõuke festivalikorraldajate rändudest mägialadele. Festivalil astuvad üles muusikud ja tantsijad Pakistani põh-

jaosa endistest vürstiriikidest (Chitral), India-Bhutani-TiibetiBirma piirialal asuvast Arunachal Pradeshist, Himaalaja India osast (Ladakh), Bhutani kuningriigist, Tadžikistanist, Süüriast, Aserbaidžaanist. Eelnimetatud valik on sisult äärmiselt kirev, sest on seotud väga erinevate kultuuridega nii etniliselt, keeleliselt kui ka religioosselt (budism, animism, šamanism, islam, hinduism, Donyi-Polo ehk päikese-kuu usund). Vt kava festivali kodulehelt http://festivalorient.com

Kultuuripealinna installatsioonide projekt Lift 11 kutsub inimesi tänavatele hiigelpalli veeretama, teeb korda lagunenud kaid, muudab kalaranna supelkohaks ning paneb Linnahalli kellukesi helistama. Loe lk 6 KONTSERT


2

ARVAMUS

Reede, 6. mai 2011 KULTUUR KUTSUB

Pop-up jõuab Eestisse

Ajutised poed, restoranid, galeriid ja ööklubid võtavad linnaruumi üle. laohooned ja garaažid või siis kolivad ajutised omanikud hoopis «magusatesse» kesklinna hoonetesse, mille alaline valdamine läheks kalliks maksma. Näiteks avas Prada marmori ja pronksiga üleküllastatud müügikoha viieks kuuks Pariisis Place Beauveau’l.

Merilyn Kesküla Andreas Sepp, reporter

kultuurimänedžer

Mai on Põhjamaade ja kunsti kuu Maikuu teisel päeval avati iidses Hopneri majas pidulikult Põhjamaade disainikuu Nordic Look. Tervitussõnad tulid Islandilt pärit Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímssonilt ja SA Tallinn 2011 juhatuse liikmelt Jaanus Mutlilt. Varem muu hulgas ka peaministri ametit pidanud Ásgrímsson rääkis pikalt ja laialt sellest, kui kiire on olnud Eesti areng alates hetkest, mil muu maailm eesotsas Islandiga meie taasiseseisvumist hakkas toetama. Põnev oleks mõelda, kuhu oleks me jõudnud ilma selle toetuseta. Pakuksin, et sotsiaalmajanduslikus mõttes kusagile Valgevene ja Kesk-Aasia vahele. Nordic Looki suurtoetaja Põhjamaade Ministrite Nõukoguga on mul numeroloogiliselt üks imelik ja südantsoojendav suhe, sest kolisime perega neilt saadud õppestipendiumi tõttu saatuslikul 20. augustil 1991 vanematega aastaks Stockholmi elama. Keegi ei julgenud tol hetkel tagasitulekule mõeldagi, sest ajad olid niivõrd keerulised. Nüüd, pea 20 aastat hiljem, on Eestist justkui märkamatult saanud Põhjamaade silmis abisaajast koostööpartner. Sõnad «Põhjamaad» ja «koostöö» on sisuliselt sünonüümid – nii kuulutas Mutli Nordic Looki avatuks. ««Põhjamaade koostöö» on ajaloolise tähendusega sõnapaar Põhjamaades. Nüüd me siis juurutame seda ka Eestis,» võttis disainikuu olemuse kokku Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain. Mida muud kui põhjamaist koostööd kujutab endast ka tänavuse Euroopa kultuuripealinna tiitli jagunemine Turu ja Tallinna vahel. Kultuuripealinnade programmides on mitmeid sündmusi, mis jõuavad vaatajate ette mõlemal pool Soome lahte ja see on ainult positiivne, sest Soomelt on meil õppida nii mõndagi ja neil loodetavasti midagi meilt ka. Kahju vaid, et osad kodumaised ajakirjanikud tegelevad samal ajal pastakast lugude väljaimemisega täissoditud majaseinadest Tallinnas ja sellest, millest ikkagi sõltub hotellikohtade täituvus 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnades. Kindlasti leiab järgneva kuu jooksul aga põnevaid näiteid Põhjamaade koostöö kohta Hopneri majast. Kuigi ma ei ole just teab mis suur disainispetsialist, seal näha olevad lihtsate lõigete ja liigse tseremoniaalsuseta ehted-rõivad paitasid ka minu silma. Ja mis kõige põnevam – Põhjamaade põnevaimate disainerite toodete kõrvale on müügiks pandud ka meie oma disainerite paremikku müüva Nu Nordiku pudi-padi. Selles kohe meie ajalehe toimetuse all paiknevas armsas poekeses aga tagasihoidlikkusele õnneks liigset rõhku ei panda, sest pea igal müügis oleval esemel on juures mõni vahva kiiks! Ent jäägu see igaühe enda otsustada, kas lähtuda oma eluolu disainimisel lihtsatest joontest või minna üle võlli. Viimase juhul tasub inspiratsiooni hankimiseks kindlasti külastada järgneva kuu-pooleteise jooksul Tallinna Lauluväljakut ja Maarjamäe lossi, kus toimub rahvusvaheline noorte kunstitriennaal Eksperimenta! Kel aga pole aega või huvi nii suurt kunstitükki ette võtta, siis neile on pea sama kauaks üles seatud põnev näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus eksponeeritakse viie vihase kodumaise kaasaegse kunstniku loomesähvatusi.

«Eestist on saanud Põhjamaade silmis abisaajast koostööpartner.»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

P

op-up kultuuri avalöögiks võib lugeda aastat 2004, kui Berliinis avas nn guerilla-poe jaapani moefirma Comme des Garcons. Arvestades, et brändi looja ja disainer Rei Kawakubo on alati tulevikutrendidest ees olnud, pole üllatav, et just tema pop-up kontseptsiooni pioneeriks oli. Pop-up’ist kui fenomenist kirjutas The Times juba 2008. aastal: iseloomustades kaasajal prevalveerivat kiirust ning lääne ühiskonna pidevat himu millegi uue järele, on pop-up’ide esile kerkimine üks nõudluse-pakkumise huvitavamaid väljundeid. Seda kasutavad edukalt nii avant garde disainerid kui ka megabrändid Nike, Diesel või Louis Vuitton. Isegi Electrolux ‒ viimase restoran The Cube tuuritab sel aastal Euroopa linnade kuulsate ehitiste ja monumentide otsas. Majanduskriis on pop-up’idele ideaalne kasvulava ‒ massiivsete investeeringute asemel vajavad nad pigem loomingulist mõtlemist ning tühja ruumi, mida on paljude uksed sulgenud äride tõttu lihtsam leida kui kunagi varem. Ajutised poed, restoranid, galeriid ja ööklubid võtavad üle kõrvaltänavatel asuvad vanad

Värskus põimub kindlate ajapiiridega Pop-up poele on iseloomulik värskus, üllatusmoment ja kindlad ajapiirid ‒ üksikutest tundidest aastani ‒, mis on traditsiooniliselt omane kunstinäitustele, kuid on ka juhtumeid, kus pop-up on nii edukas, et alaliseks muutub. Pop-up pakub piire ületavaid koostöövõimalusi ja on otsekui elav installatsioon ‒ kunsti, moe, arhitektuuri, muusika ja mõnikord ka kulinaaria kokkupõrge. Üks viimase aja kuulsamaid pop-up’e ristas Pariisi moenädalate ajal Prantsuse kaubamärgid Chaneli ja Colette vanas garaažis Rue Saint Honorel, kus tuntud kunstnikud, illustraatorid ja graffiti-meistrid soovijate Chaneli kotte personaliseerisid. Veelgi olulisem on pop-up kontseptsioon aga väiksematele arenevatele brändidele, pakkudes võimalust ilma suurema riski ning vahemeeste-edasimüüjate otsimiseta otse uute turgude ja klientideni jõuda ning olulist tagasisidet saada. Ajutisus annab platvormi julgemaks eksperimenteerimiseks, ideede katsetamiseks ning seega võib pop-up’i vaadelda kui performance’it. Toimumiskohal ja selles loodud keskkonnal on suur roll toodete ümber loo tekitamisel ning kliendiga isikliku dialoogi loomisel, olles eriti oluline neile, kes muidu ainsa müügikanalina internetti kasutavad. Nordic Look on Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esin-

duse algatusel ning kõigi viie Põhjamaa Tallinna saatkonna, Soome ja Taani kultuuriinstituudi koostöös loodud pop-up, mis avab maikuuks uksed enam kui 700 aastat vanas Hopneri majas Tallinnas Raekoja platsi ääres. Nordic Look toob kohale 14 nime Soomest, Islandilt, Taanist, Rootsist ja Norrast. Loominguliste alade vaheline ja piire ületav koostöö on Eesti ja Põhjamaade konkurentsivõime suurendamiseks ning üleilmsele turule murdmiseks äärmiselt oluline. Loomulikult on Skandinaavia disainil maailmas siiani kõrge reputatsioon, mis saavutati n-ö kuldajal, 1950.‒1960. aastatel, kuid loorberitele ei tasu puhkama jääda, sest pakkuda saame veel paljugi enamat.

Õppigem Põhjamaadelt välisturgude hõivamist Olen lähedalt uute loominguliste visionääridega kokku puutudes hakanud eristama eri riikide disaineritele ja nende loomingule omaseid jooni. Samuti leidub erinevusi riikide disaini- ja kultuuripoliitikas, kuid ühisosana valitseb kogu Läänemere piirkonnas lisaks uuendusmeelsusele ja keskkonnasõbralikkusele ka traditsioonide ning käsitöö väärtustamine. Noortel disaineritel on sarnased kasvuraskused ja väljakutsed nii Eestis kui ka Põhjamaades, kuigi tundub, et Skandinaaviast pärit disainerid on välisturgude vallutamisel proaktiivsemad kui siinsed. Usun, et sellepärast ongi Nordic Looki toimumine Tallinnas olulise tähtsusega, pakkudes Eesti noortele talentidele (ja miks mitte ka juba tuntust kogunutele) võimaluse luua ja arendada kontaktvõrgustikku oma Põhjamaade kolleegidega.

Iga osaleja toob kaasa omapoolse know-how, maailmapildi, kogemused ja kontaktid, mille jagamine loob pinnase konkurentsivõime parandamiseks, parema töökeskkonna loomiseks, uudsete materjalide ja kohalike tootjate leidmiseks ning tulevasteks koostööprojektideks. Lisaks osalejatele toob Nordic Look kasu ja inspiratsiooni ka laiemale publikule, tutvustades uusi ideid ja tegijaid, loob ta vahetuma pildi valikutest, mis võimaldab tarbimiskäitumise teadlikumaks muutumist. Taoliste projektide eesmärk on näidata disaini tähtsust kaasajal ning selle majanduslikku ja sotsiaalset mõju ühiskonnale. Nordic Look ei jää kindlasti viimaseks sellelaadseks ‒ novembris on plaanis koostöös Briti Nõukoguga tuua Tallinnasse ka «ÖÖ: Was it a Dream?», mis on juba edukalt pop-up’inud Londonis ja Stockholmis ning toob samuti noored disainitalendid nii Eestist kui Põhjamaadest ühe katuse alla.

Kp

TUTVUSTAB

Merilyn Kesküla on London College of Fashioni ja Tartu Ülikooli ajakirjandus- ja suhtekorraldusharidusega kultuurimänedžer, kes on töötanud mainekas Suurbritannia moeajakirjas Elle ning täiendanud end San Francisco Art Institute juures. 2009 lõi ta omanimelise võrgustiku KESKULA MTÜ, mida juhib siiani. Alates eelmisest aastast lööb ta aktiivselt kaasa pop-up’i «ÖÖ: Was it a Dream?» korraldamisel, mida on läbi viidud või mis on läbi viimisel Londonis, Stockholmis, Kopenhaagenis ja Tallinnas.

AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm, kui edukalt läksid festivali Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavas olnud kontserdid ja üritused?

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 projektidest olid kõige menukamad legendaarse vokalisti ja visionääri Bobby McFerrini kontsert Nokia kontserdimajas ja õpitoad. SA Tallinn 2011, Jazzliidu, Jazzkaare ja Norra muusikute-produtsentide koostöös toimunud kahe maa erilisel live-remiks festivalil Punkt Tallinn said eesti muusikud põneva kogemuse, kuidas nende esitatud teostest kogenud norra remiksijate käe all uus ja põnev live-kompositsioon sünnib. Ameerika saksofoniguru Dave Liebman näitas meisterlikkuse ekstraklassi nii pedagoogi kui ansamblijuhina. Tema kolmepäevasel meistrikursusel osalesid Eesti-Läti-Leedu muusikud. Koos Kristjan Randalu, Jaak Sooääre,

Mihkel Mälgandi ja Tanel Rubeniga andis maestro kaks vaimustavat kontserti. Nii sellel kui järgmisel päeval toimunud European Jazz Orchestra kontserdi salvestas Eesti Televisioon ja need kontserdid jõuavad klassikaraadio ja ETV vahendusel eetrisse kogu Euroopas. EJO-s osales Eesti talendikas bassist Peedu Kass ja orkestrile kirjutas vaimustavalt häid lugusid helilooja Raul Sööt. Veel oli Jazzkaare ja SA Tallinn 2011 Kultuuripealinna programmis Linnaruumi projekt. 11 päeva väldanud festivali jooksul võis muusikuid näha musitseerimas tänavatel, väljakutel, parkides, trammides, lennujaamas, sadamas, laulukaare all ‒ kokku anti 40 kontserti ja etendust.

9 Mis teie jaoks veel tänavusel festivalil eriliseks elamuseks oli?

mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8). Tallinna linnavalitsuse teenindussaal, Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18). Stockmanni kaubamaja (Liivalaia 53), Viru keskuse autobussiterminal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27),

Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket). Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupades (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupades (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupades (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

Lisaks neile erilistele koostööprojektidele said Jazzkaarel suure menu osaliseks maailmamuusikud – Talvin Singh ja Niladri Kumar, Richard Bona, Mayra Andrade jt. Toredaid positiivseid elamusi pakkusid Moskva jazzitäht Anna Buturlina, kes esines Eestis nelja kontserdiga, Michael Schiefel Saksamaalt, Poogie Bell Band ja Dana Leong Milk & Jade USA-st, Hedvig Hanson, Rebecca Kontus jt. Eriliselt päikseline ja südamlik oli Jazzkaare päev seitsmes Kadrioru muuseumis. Muusikud andsid kokku kümme toredat kontsert, kus kuulamist jagus nii lastele kui vanematele.

Kust saab Kultuuripealinna lehte? Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses. Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9), Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34/Valge 1), Kadrioru kunstimuuseum (Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Niguliste muuseum (Niguliste 3), Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6).

Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Estonia (Estonia pst 4), Eesti Kontsert (Estonia pst 4). Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2), Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva


Reede, 6. mai 2011

Nuga jutustab Tijuanast

VIDEOKUNST

3

Heledapäised ja sinisilmsed mustlased raputavad meie arusaamu rändvarastest. Mustlasjuurtega videokunstniku Jean-Charles Hue (s 1968) töödes jutustab koeraluust peaga nuga Mehhiko piirilinna kriminaalsest elust, tätoveeringud aga panevad 60-aastased vanamehed teismelistena eputama. Oliver Õunmaa Tänasest on kunstihoone galeriis avatud tasuta näitus Pariisi mustlasperest pärit videokunstnik Jean-Charles Hue töödest. Tallinna kunstihoone juhataja ja näituse kuraator Harry Liivrand valis näitusele Hue viimase viie aasta loomingu. Näitusel on esitlusel kolm suuremat teemat. Ühe teema kolm filmi räägivad Pariisi põhjaosa mustlasperedest. «Seal saab näha ka mu enda peret, kellega olen elanud koos viimased 15 aastat,» lubas Hue. «Mustlaskultuurist ei teata meil väga palju,» kommenteeris Liivrand neid filme. «Eriti vähe teatakse Prantsusmaa mustlaskultuurist. See, millega Hue tegeleb, on tegelikult kultuurantropoloogiline projekt, üks osa vaatlusviisist, kuidas uurida ja samaaegselt suhestuda ekootilisena mõjuvate ja võrdlemisi marginaalsete etniliste gruppidega. Hue dokumenteerib ühe väikese rahvusgrupi traditsioone ja rituaale.»

Surnud koer ärkas noana ellu Teise teemana näeb tunni jooksul viit lühilugu Tijuana linnast Mehhikos. «See räägib loo noast, mis rändab kuue kuu jooksul käest kätte,» tutvustas Hue näidatavat. «Linnapea käest rändab nuga politseiülema kätte, sealt edasi punaste laternate tänava karmide meeste ja elu näinud naiste kätte. Selle rännaku jooksul kujuneb Tijuana linnast portree. Noal on koeraluust käepide. See on sümbol, sest koer ise on surnud, kuid noana on ta justkui endale uue elu saanud ja rändab nüüd tänavatel ringi. Tijuanas tunneb, et inimesed elavad seal pidevalt elu ja surma

piirimail. Olukord on korraga väga õnnelik ja väga trööstitu, väga ohtlik ja väga muretu.» Liivranna sõnul on Mehhiko teema mustlasteemaga veidi sarnane. «Meile on täiesti tundmatu Mehhiko piiriäärsete alade agressiivne ja kriminaalne, kummaline ja samas kuidagi paeluv tänavakultuur,» kommenteeris Liivrand. «Koht iseenesest pole midagi meeldivat, kuid see inspireerib, sest seal toimub pidevalt midagi. Seal peab olema kogu aeg peab valvel ja enese eest seisma,» lisab Hue.

60-aastased noored kuked Viimane teema on koos ühes filmis, mis on üles võetud Hollandis ja mille nimi on «Tattoo Fight» (Tätoveeringute lahing). «See räägib kahest 50‒60-aastasest mehest, kel on kehad juba üleni tätoveeringutega kaetud ja kes võistlevad, kel on uhkemad tätoveeringud,» tutvustas Hue. «See on omamoodi võistlus kõrgema positsiooni või staatuse pärast.» «Tattoo Fight» näitab, kuidas kaks vanameest võrdlevad nagu poisikesed, nagu noored edevad kuked oma tätoveeringuid,» ütles Liivrand. «Teos toob välja meeste pehmema poole.» Hue tahab oma filmidega inimestele mõista anda, et tal on kahju tänapäeva maailmast, mis kõikjal ühetaoliseks muutub. «Olen palju reisinud ning pole vahet, kas viibin Pariisis või Pekingis ‒ inimesed elavad sarnast elu ja ka tänavapilt on sarnane,» seletas Hue. «Inimesed on kaotanud sideme oma juurte, looduse ja usuga.

Viin inimesed oma filmidega Põhja-Pariisi mustlaste juurde ja Tijuanasse, et öelda ‒ hoidke oma eripärast elu, see on väärtus. Iga inimene saab oma eluga paremini läbi ja elab täisväärtuslikult, kui ta elab oma loomulikku elu. Selline elu on ju mõttetu, kui tunned üksnes, et tahad endale samapalju raha, samasugust autot, maja ja tüdrukut, kui naabrimehel on. Ehk tulevik ongi selle päralt, et inimesed leiavad taas oma mina ja juured.» Hue õppis omal ajal tegelikult moekunstnikuks. «Siis hakkasin tegema videoid moekollektsioonidest,» seletas Hue. «See polnud küll mu esimene töö, kuid üks tuttav lubas, et ma võin moeloojaid aidata ja nende kollektsioone filmida. Hakkasin siis kollektsioone filmides eksperimenteerima väikeste skulptuuride ja dekoratsioonidega. Peagi sain selgeks, et sellise loomingu võimalused on lõputud ja minus tekkis tohutu põnevus videote tegemisega seoses.» Hue kinnitusel jõudis ta videokunstini ka tänu oma perekonnale. «Peres, kus ma pärit olen, ümbritsesid mind väiksest peale maagilised esemed, talismanid, millele omistati imettegevat või kurja eemal hoidvat jõudu,» rääkis Hue. «Nende esemetega käisid alati kaasas ka lood. Näiteks mu vanaisa leidis ühe asja sõdurina Teises maailmasõjas osaledes, samal ajal kui kõik ümberringi oli leekides. Mina jälle tundsin, et mulle meeldiks need esemed koos lugudega kaamera ette tuua.»

Moekunstiga Hue enam ei tegelegi. «Kui olin 18‒19 ja õppisin Pariisis moekunstnikuks, vaimustusin pigem Pariisi piirkonnast, kus elasid juudid, immigrandid, pätid, prostituudid ja ühiskonna heidikud,» rääkis Hue. «See oli nagu pilt möödunud aegadest. Praegu ei tundu moemaailm mulle põnev. See, mis mulle moe juures meeldib, ei ole see, mis meeldib publikule. Jah, mulle meeldivad riided, eriti vanad riided. Riiete juures meeldivad mulle värvid. Näiteks Marokost tulevad juudid, kel on väga säravad ja värvikirevad riided. Mulle pakub moe juures pinget idamaisus.» Hue’le meeldib mineviku asju tänapäeva tuua. «Film on minu meelest parim vahend möödaniku püüdmiseks. Minu jaoks on film parem kunstiliik kui maal või skulptuur, sest ma võin jalutada koos oma pere, vanaisaga ja vanade esemetega minevikus, elades tegelikult tänapäevas,» kinnitas Hue. «Kino on minu jaoks nagu tondijutud, see annab kõige paremini edasi mineviku vaimu. Võib vaadata Gary Granti või Marylin Monroe’d ka 40 aasta pärast noore ja ilusana.»

Teised mustlased videokunsti ei tee Hue sõnul ta teisi mustlastest videokunstnikke ei tea. «Filme küll mõned teevad, kuid mitte videokunsti, see on ala, mis vaid mulle meeldib,» rääkis Hue. «Paraku pole eriti teada ka maailmakuulsaid mustlastest teiste alade kunstnikke, kuigi samas ju muusikuid leidub. Mustlastega on nii, et nad ei reisi ümber maailma, nad püsivad kogu aeg samas kohas, või kui nad ka liiguvad, siis ainult kindlaid paiku pidi. Mustlased ei ole eriliselt laia tegevusalaga tavaliselt, nad teevad harilikult vaid ühte asja, kuid seda väga

Kp

KÜSIB

Mis on videokunst? EKA uusmeedia osakonna juhataja Raivo Kelomees: «Videokunst on audiovisuaalse kunsti eriharu. Pealiiniks võib pidada filmi-, isegi maalikunsti. Erinevalt filmikunstist pole videokunsti ülesanne lugu jutustada, vaid esteetilist elamust pakkuda. Videokunsti algusajaks peetakse 1960ndaid. Samas pole videokunsti ja filmikunsti piir alati selge. Näiteks amatöörfilmimehe Tõnu Aru 1970ndate töid, mis räägivad Jüri Arraku performance’itest, võib pidada heaks videokunstiks, kuigi need on filmil, mitte videol. Ka võivad tuntud videokunstnikud olla tegevad filmikunstis või sinna üle minna, hea näide on Jaan Toomik. EKA-s saab võtta videokunsti kursusi, kuid mitte seda erialana õppida.

deo mõnest perekonna kokkutulekust.»

Väljas oma kogukonna eest Hue ei tunne end kultuurisaadikuna, kes püüab oma kunsti abil inimeste suhtumist mustlastesse muuta. «Asi selles, et mustlaskogukonnad on liialt erinevad, et neid kõiki esindada,» leidis Hue. «Minu perekond kuulub jenish’i mustlaste hulka, kel on heledad juuksed ja sinised silmad ja kes elavad Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Saksamaal. Ungaris, Rumeenias, Venemaal või Lätis elavad tõmmud mustlased, kes end romadeks nimetavad ja kel on teised tavad. Samas võin ma seletada, mida tähendab jenish, sest seda teavad vähesed. Mul on hea meel, et saan oma rahva elu näidata. Näitan, kuidas jenish’i mustlased Pariisi põhjaosas tõeliselt elavad ning et me ilmtingimata ei tarvita uimasteid ega varasta autosid.»

Videole lisaks tulemas päris film

Videokunstnik Jean-Charles Hue oma teosega «Tattoo Fight», mille nimetus on ka näituse pealkirjaks.

Foto: Albert Truuväärt

hästi. Mustlased ei õpi uusi asju, kuid teavad suurepäraselt kõike, mida neil eluliselt vaja teada on. Niisiis võib naljatamisi öelda, et olen perekonna must lammas. Näitasin mustlastevideot ka oma perele ja nende jaoks ei olnud see miski suur kultuur, vaid nagu palju nalja tegev koduvi-

«Tänu Hue’le näeme, kuidas ühes väikeses, väga meeste poolt domineeritavas ühiskonnas pannakse paika alluvus ja sõltuvus pereringis,» lisas Liivrand. «Samuti näeme, kuidas käituvad meie mõistes looduslapsed linnastunud ja ülitsiviliseeritud paigas.» Liivrand on näitusega rahul. «Mul on hea meel, et Hue nõustus Eestisse sõitma, vaatamata oma pingelisele graafikule,» märkis Liivrand. «Tegemist on tänapäeva Prantsusmaa videokunsti ühe hinnatuma nimega, suurem rahvusvaheline tuntus on tal kindlasti alles ees. Tallinnast lendab ta kohe edasi Lissaboni oma esimese mängufilmi esilinastusele.» Näitus Tattoo Fight on avatud 12. juunini.

«Sõnastamata lood» Kunstihoones 7. maist 26. juunini toimub Tallinna Kunstihoones Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja projekti «Erinevus rikastab» programmi kuuluv kaasaegse kunsti näitus «Sõnastamata lood». Näituse keskmes on lesbide, geide, biseksuaalide, transsooliste, queer’ide ja interseksuaalide (LGBTQI) igapäevast elu puudutavad küsimused, käsitletuna argielulisest, poliitilisest ja ajaloolisest vaatenurgast. Näitusega kaasneb mitmekesine tasuta sündmuste programm, mis hõlmab vestlusringe, filmilinastusi ning ettekandeid. Et näituse põhjalik läbivaatamine võtab kaua aega, saab piletit kasutada kaks korda. Fotol: Mare Tralla «Out» (2011). Vt www.kunstihoone.ee

Rahvusvaheline mobiilsus Radissonis 27. mail toimub Tallinnas II rahvusvaheline konverents Cities For All – Tallinn For All. Mobility. Lektorid on Inglismaalt, Soomest, Austriast, Prantsusmaalt. Eesmärk on leida lahendusi, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks ja kasutajasõbralikumaks linnaks. Konverents toimub 27. mail algusega kl 9.30 hotellis Radisson Blu (Rävala 3) Registreerimine kuni 25. mai: edl@edl. ee. Osavõtumaks 35 EUR, EDL liikmetele ja tudengitele 16 EUR (sisaldab ka väikest einet) tasuda a/a Eesti Disainerite Liit 1120185723, Swedbank. Vt http://www.innovationfestival.ee/

Anu Tali dirigeeris Tallinnas Üle pika aja astus Põhjamaade Sümfooniaorkester koos oma dirigendi Anu Taliga 2. ja 3. mail taas Eesti publiku ette. Estonia Kontserdisaalis toimunud kontsert «Kohtumipaik Talllin ‒ WoW» sai oma nime maailma ühe mainekama muusiku Esa-Pekka Saloneni teose «Wing on Wing» (tõlkes Täispurjedes) Eesti esiettekande järgi. Teos on algselt kirjutatud Los Angelesi uue Walt Disney Kontserdisaali avamiseks ja tema üliharv esitamiste arv on põhjendatud meeletu arvu omapäraste löökpillidega, keeruka tehnilise teostuse ja solistipartiidega. 10 riigi tippmuusikutest koosnev Põhjamaade Sümfooniaorkester peab kodulinnaks Tallinna. New York Timesi sõnade kohaselt on tegu ainulaadse sümfooniaorkestriga, kel on «rock-grupi hing».


4

DISAIN

Reede, 6. mai 2011

Uuenduslik Põhjamaa disain tuleb k

Pop-up pood Nordic Look tutvustab ja müüb Hopneri majas kuu aja vältel 14 Põhjamaade loodussäästlikkusele «Tahame saavutada, et Põhjamaade disainerid ja moeloojad teaksid, kui hästi toimub Eestis nende loomingu tootmine ‒ üsna mitmed Skandinaaviamaade brändid on oma tootmise juba siia toonud,» ütleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain 2.‒29. maini Hopneri majas toimuva Põhjamaade rõiva- ja ehtedisaini näitusmüügi Nordic Look eesmärke tutvustades. Andreas Sepp

andreas.sepp@tallinn2011.ee

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain, PMN Eesti esindus oli seotud ka märtsi lõpus Tallinnas toimunud loomemajanduse-teemalise seminari «Creative Hotspots» korraldamisega. Kui oluline on praegu loomemajandus Põhjamaade koostöö arendamisel? Loomemajandus puudutab servapidi mitmeid valdkondi, nii majandust kui ka kultuuri, näiteks PMN-i kultuurialases koostöös on loomemajandusel tänavu väga suur roll. Lähtusime koostöös Põhjamaade saatkondade ja kultuuriinstituutidega samast võtmest. Kui hakkasime otsima valdkondi, kus loomemajandust võiks välja tuua, leidsime, et disain oleks tänavu väga sobilik, pidades silmas ka seda, et järgmisel aastal on Helsingi maailma disainipealinn. Antud üritus tundubki Helsingit silmas pidades ilusa avanguna.

Millist rolli mängib Põhjamaade disain piirkonna tutvustamisel ülejäänud maailmale? Põhjamaade disainil on kindlasti väga kõrge staatus, aga see on ka Põhjamaade filmikunstil, kirjandusel ja paljudes teistes žanrites. Aga disain on kahtlemata väga tugeva märgilise tähendusega.

Island ja Gröönimaa tõmbavad eestlasi Milline on eestlaste huvi seoses PMK pakutavate võimalustega Põhjamaadega koostöö arendamisel toetust saada? Kui räägime koostööst, siis mõtleme eelkõige rahvusvahelist koostööd, ja need partnerlussuhted, mis on aastate jooksul Põhjamaadega kujunenud, on väga argised, väga loogilised ja lausa iseenesestmõistetavad. Eks siin mängib ka meie kultuuri- ja geograafiline ruum oma rolli, hõlbustades koostööd, läbikäimist ja üksteise mõistmist. Nii et praegust majandusseisu arvestades on toetused selles vallas olulised, sest kultuurivaldkonnas tegutsevatel inimestel on praegustes oludes keeruline oma

projekte ellu viia isegi koos partneritega. Aga selleks on juba kaks aastat väga edukalt tegutsenud Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm, kuhu kõikidele Põhjamaadele lisaks on rahaliselt panustanud ka Balti riigid. See kuni aastani 2013 kestev programm on kogu aeg äärmiselt aktiivselt kasutuses. Aasta peale on mitmeid kandideerimistähtaegu. Ei saa küll öelda, et Eestil oleks vahendite saamisega läinud ülihästi, aga kui võtta aluseks raha, mida Eesti riik on sellesse programmi panustanud, on summa, mis Eestisse tagasi tuleb, siiski kahekordne. Millised on populaarsemad partnerriigid lisaks traditsioonilistele Soomele ja Rootsile, kus eestlased PMK toetustega koostööd otsivad? Üha rohkem on kaardile hakanud tõusma Island, liikuvus kahe riigi vahel on tõusnud täistuuridele, eriti just viimasel aastalkahel. Norra on jätkuvalt väga populaarne tantsu- ja muusikarahva seas. Üha enam kiputakse ka Gröönimaale ja Fääri saartele. Nii et kaugused ei ole enam need, mis eestlasi omal ajal võib-olla natuke tagasi hoidsid. Milliseid põnevaid Põhjamaade koostööd puudutavaid kultuurisündmusi on eeloleval aastal veel oodata lisaks mai lõpus toimuvale kirjandusfes-

tivalile HeadRead, mille käimalükkamises ka ise osalesite, kui see kandis veel Põhjamaade Luulefestivali nime? Peaaegu üheaegselt kirjandusfestivaliga HeadRead toimub Tartus Põhjala Festival, mis omakorda on osa ametlikust programmist, mida viib läbi Tartu linnavalitsus oma Põhjamaades olevate sõpruslinnadega. Pakume filmiprogrammi, kontserte ja fotonäitust Põhjamaa saartest

Tulla tasub ka silmailu saamiseks Nordic Looki üks põhiteema on säästlikkus ja keskkonnasõbralikkus. Kuidas jõudsite

Kp

just nende valdkondade esiletõstmiseni? Eestiski on ju tegelikult roheline mõtteviis, loodushoidlik eluviis ja loodust säästev looming üha enam aktuaalsust saavutamas. Enne iga suuremat kõlapinda saavat üritust teeme alati koostööd kohalike partneritega, et testida, kus on suuremad vajadused või impulss, mida antud sündmus võiks anda. Niiviisi jõudsimegi loodussäästlikkuseni, muu hulgas ka transpordi osas. Ka disainerite loominguni. Need olid kriteeriumid, mille alusel Põhjamaade saatkonnad leidsid disainerid, keda Tallinnasse saata.

TUTVUSTAB

Rootslanna tuli erikollektsiooniga

Noor Rootsi moelooja Camilla Wellton on üks tosinkonnast Põhjamaade disainerist, kes Nordic Lookil oma loomingut müüb. «Üritan kombineerida elegantsi ja mugavust. Ma ei järgi trendi ega püüagi seda teha ja rõhun oma rõivastel kunstile just parasjagu nii palju, et neid saaks siiski ka igapäevaelus kanda,» tutvustab alates aastast 2009 omanimelist luksusbrändi tootev Wellton. Welltoni jaoks tähendab sõ-

naühend «Põhjamaade disain» eelkõige lihtsaid ja puhtaid lõikeid. Ent päris kindlasti peab seal, nagu ta enda loominguski,

Miks peaks järgmise kuu aja jooksul Hopneri maja külastama? Erksa mõtte ja vaimuga inimesel tasuks tulla juba põhjamaise disainiga seonduva mõttemalliga tutvumise pärast. Kõigil seminaridel, mida nelja nädala jooksul korraldame, on ka disainiteadlikkuse kasvatamise roll. Kolmandaks on Nordic Look kohtumispaik Tallinnas. Kus te veel saaksite korraga tuttavaks 14 disaineri või brändi loominguga. Eesti disainerid võivad ju käia moe- ja disaininädalatel teistes Põhjamaade suurlinnades, aga need on kõik ikkagi üksikud üritused. Nüüd on kõik kandikul koju kätte toodud. olema esindatud elegantsus. Rootslanna sõnul on tal suur au olla kutsutud Tallinnasse oma loomingut müüma. «Loodan kohtuda kohalike tootjatega, et hakata ehk Eestis oma rõivaid tootmagi. Samuti tahaksin tutvuda filmitegijate, muusikute ja teiste loomevaldkonnas töötavate inimestega, õppimaks paremini tundma siinset õhustikku. Kui mul õnnestub kohtuda lahedate inimestega, siis küllap kujuneb sellest ka hea koostöö!,» tutvustab Wellton oma plaane. Camilla Wellton on pea kõik Nordic Lookil müügil olevad rõivaesemed valmistanud vaid seda üritust silmas pidades.

Põhjamaade disainerid: Arts and Crafts, Camilla Wellton, Christina Ledang, De Sade by Mads, Helicopter, IVANAhelsinki, KAKSITVÅ, Katvig, Lotta Djossou, NOIR, Revery, Sonja Bent, Tiia Vanhatapio, titiMadam

Aeg: 2.-29. mai 2011 Koht: Hopneri maja, Raekoja plats 18, Tallinn, Eesti Näitusmüük avatud: E-P kell 10-19 KORRALDAJAD

PARTNERID

Nordic Look - uudne, hooliv, mänguline rõiva- ja ehtedisain. Näitusmüük, seminarid, kontserdid, kohvikunurk ja palju muud www.nordiclook.ee SPONSORID


DISAIN

Reede, 6. mai 2011

kandikul koju kätte

Kuu aega disaini, moodi ja kultuuri

e rõhuva moe- ja ehtedisaineri loomingut. Kindlasti tasub tulla ka silmailu saamise pärast, sest see ei ole kohtumispaik vaid erialainimestele. Nordic Look pakub ka kultuuriprogrammi, kuhu kuuluvad kontserdid ja tantsuetendused. See on ilus näide, mille üle ka ise väga uhked oleme, mida naudime ja rõõmsalt ellu viime. «Põhjamaade koostöö» on ajaloolise tähendusega sõnapaar

Põhjamaades. Nüüd me siis juurutame seda ka Eestis. See on koostöö kõikide Põhjamaade saatkondade ja kultuuriinstituutidega, rahvuslike disainikeskuste ja moeinstituutidega. Sealhulgas ka Sihtasutusega Tallinn 2011, keda täname väga asjatundliku ja tõhusa abi eest. Tahame saavutada, et Põhjamaade disainerid ja moeloojad

teaksid, kui hästi toimib Eestis nende loomingu tootmine ‒ üsna mitmed Skandinaaviamaade brändid on oma tootmise siia toonud. Miks? Üpris väikese tootmisprotsessi ehk siis tootmisaja tõttu ja teiseks plussiks on lähedus, alati on võimalik tootmisprotsessi sekkuda. Skandinaaviamaades on asjad

5

natuke teistsugused, väiketootmist sellisel moel neil ei ole. Isegi sealsetel disainitudengitel ei ole tihtipeale kuhugi praktikale minna. Kõik välismaised disainerid, kes siia tulevad, võiksid selle kõrva taha panna ja kindlasti tuleb sellest ka mitmel seminaril juttu. Loodetavasti sünnib sellest koostöö!

Seminarid Kohtumine Põhjamaade disaineritega Nordic Looki näitusmüügil osalevad ja ürituse avamisele tulevad Põhjamaade disainerid ja/või nende esindajad tutvustavad 7 minuti jooksul oma loomingut. Aeg: 3. mai kell 13 Kuidas sünnib edukas kaubamärk? Brändid sünnivad harva iseenesest või eimillestki, tavaliselt on õnnestunud kaubamärgi taga palju rasket tööd. Kõnelejad: Pirjo Suhonen (IVANAhelsinki, Soome) ja Lilli Jahilo (Eesti). Aeg: 5. mai kell 16.30‒18.30 Põhjamaised väärtused: puhas ja eetiline disain Põhjamaade moedisainiühingute koostöö eesmärk on aidata disaineritel ja kogu moetööstusel järgida põhjamaiseid väärtusi: olla vastutustundlik ja loodushoidlik, käituda kenasti. Kõnelejad: Tone Skårdal Tobiasson (Norra), Annika Axelsson (Dem Collective, Rootsi), Reet Aus (Eesti). Aeg: 10. mai kell 13‒15 Tallinn‒Turu 2011: moedisaini projekt «Fashion Empowerment» Võistluse «Fashion Empowerment» eesmärk on tuua moetööstusesse uusi, säästvamaid ja enam inimeste erinevustega arvestavaid lahendusi, mis lähtuksid põlistest tavadest ja kohalikest uuendustest ning kaasaksid tarbija disainiprotsessi. Aeg: 13. mai kell 16.30 Säästev kangatootmine ja Katvig Katvig toodab rõivad orgaanilisest puuvillast, kasutatud plastpudelitest ümbertöödeldud polüestrist ja kasutatud orgaanilisest puuvillast. Kõneleja: Vigga Svensson (Katvig, Taani). Aeg: 17. mai kell 16.30–18 Disain poliitika kujundamisel Milliseid meetmeid on disainiteadlikkuse tõstmiseks kasutatud rahvuslikul tasandil ning millised on olnud kõige tõhusamad programmid ettevõtjate ja disainerite koostöö hoogustamiseks. Kõnelejad: Jan R. Stavik (Norra), Wickie Meier (Taani). Üritus on kutsetega. Aeg: 24. mai kell 13‒15 Koht: Eesti Disaini Maja Inventas – pilk Norra disaininõustamisse Ettevõte soov on pakkuda tõhusaid lahendusi probleemidele heas töökeskkonnas. Aeg: 24. mai kell 12‒13 SUOMI DESIGN – kuulsate Soome kaubamärkide lood Miks on Soome disainil maailmaareenil nii hästi läinud? Kõnelejad: Anu Hännikäinen (Iittala AS, Eesti/Soome), Kari Leino (Martela Oy), Kirsti Doukas (Kalevala Koru), Tiia Vanhatapio. Aeg: 25. mai kell 12‒15

Näitused ja esitlused

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses kultuuriprojekte kureeriv Eha Vain ootab kõiki Hopneri majja hääd disaini kaema.

Foto: Stanislav Moshkov

Fotonäitus «Põhjala saared» Fred Jüssi – Island; Toomas Lapp – Gröönimaa; Grete Kodi – Fääri saared; Göte Ask ‒ Gotland. Aeg: 2.-22. mai

Fotonäitus «Islandi kaasaegne disain: mööbel, tootedisain ja arhitektuur» Fotodelt nähtub eksperimenteerimine kontekstiga, inimtegevuse ja disaini põimumine, disaini seotus sellega, kuidas me aega planeerime või janu kustutame ning kuidas me end loodusõnnetuste eest kaitseme. Aeg: 2.‒29. mai Call it a day «Call it a day» ehk eesti keeles «Selleks päevaks lõpetame» on Eesti esimene rahvusvahelist koomiksiprojekti kajastav album ‒ väga laia süžeelise ampluaa ja erinäoliste stiilide plejaad. Aeg: 27. mai kell 16 Norra kvaliteetrõivabränd Haust Collection esitlus Hausti rõivad on mõeldud asjalikule naisele, kes hindab kvaliteeti, disaini ja omapära. Aeg: 28. mai kell 15

Kontserdid ja teised üritused Gro Marie Svidali kontsert Hardangeri viiulil Gro Marie Svidal on Norra üks säravamaid ja hinnatumaid noori Hardangeri viiuldajaid. Aeg: 4. mai kell 19 Nordic Look tähistab Euroopa päeva Euroopa Liidus olevate Põhjamaade saatkonnad Tallinnas tutvustavad oma maad ja võimalusi keskkonnasõbraliku eluviisi järgimiseks. Kõigil huvilistel on võimalus osaleda loosis ja võita Põhjamaade disainiese. Aeg: 7. mai kell 11‒17 D3 Eesti Disainikeskus tähistab 20. mail kolmandat sünnipäeva koos sõprade ja koostööpartneritega. Üritus on kutsetega. Aeg: 20. mai kell 15‒18 Põhjamaade kirjutusvõistluse parimate autasustamine Aprilli jooksul toimunud kirjutusvõistluse viis parimat saavad kätte 1000-eurose reisivautšeri vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Aeg: 20. mai kell 18 Tantsuetendus «H-Machine» Etenduse «H-Machine» koreograaf on inspiratsiooni ammutanud Saksa näitekirjanik Heiner Mülleri näidendist «The Hamletmachine». Aeg: 20. mai kell 19‒19.30 NordicSounds feat Anders Hagberg Just Läänemere ja Põhjamere saared lummava looduse ja autentse muusikalise materjaliga on andnud NordicSoundsile üha uut loomeenergiat Aeg: 26. mai kell 19‒20 DJ Marry Me DJ Marry Me a.k.a Saara Kivimäki elus on palju teoksil. Ta suudab kõike ‒ olla DJ ja juhtida oma raadiosaadet ning disainida võrratuid kingi. Aeg: 29. mai kell 17‒19 Kõik üritused toimuvad Tallinnas Hopneri majas (Raekoja plats 18), juhul kui kavas ei ole märgitud teisiti. Seminaridel osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna aadressil www.nordiclook.ee


6

LINNARUUM

Kumus avati linnamaalinäitus Kumu kunstimuuseumis on avatud näitus «Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm». Väljapanekus asetuvad omavahel dialoogi kaks eesti 20. sajandi teise poole omanäolisemat linnamaalijat, kelle 1970.‒1980. aastate looming kõneleb urbanistliku keskkonna erinevatest tajumisviisidest. Ludmilla Siimu linn on helge modernistlik city: tulevikumudel esimeste klaasist kõrghoonete ja uusrajoonides elavate noorte linlastega. Jüri Palmi linn on kujuteldav öine metropol, mille elanikud meenutavad kangelasi toonastest Lääne filmidest. Näitus «Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm» jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 28. augustini. Pildil: Ludmilla Siim, «Kollane tuba» 1970.

«Püha rist» regivärssides Festival Maailmaküla saab alguse 12 mail Tallinna Jaani kirikus. Villem Grünthal-Ridala regivärsilise evangeeliumi «Püha Rist» laulavad ette Mikk Sarv, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann. Mikk Sarv on öelnud: «Püha Rist on regilauludes Jumalapoja võrdkujuks. Kohta, kus Püha Rist on ringutanud, jääb maha kuld ehk pühapaiste. Kaheksasilbilise regilaulu laulmine on kui tähtede või Päikese keeles laulmine. Ka Jeesus on nii regilaulus kui pärimuses Päikese võrdkuju.»

Reede, 6. mai 2011

Lift 11 paneb arhitektid ja kunstnikud linna arendama Kesklinn saab endale supelranna ja lagunenud kaile tuleb peesitamispaik Kultuuripealinna projekt Lift 11 paneb inimesed tänavatel hiigelpalli veeretama ja Linnahalli kellukesi helistama. Oliver Õunmaa Kultuuripealinna programmi raames korraldab MTÜ Kaos linnainstallatsioonide festivali LIFT 11, mis toimub maist septembrini Tallinna avalikus ruumis. Sündmuse ühe eestvedaja, arhitekt Margit Aule sõnul on ettevõtmise eesmärk murda eelarvamusi kaasaegse avaliku ruumi kunsti suhtes ja näidata ajutiste objektide abil linnaruumi võimaluste mitmekesisust. «Algne impulss oli rikastada Tallinna linnaruumi kohaspetsiifiliste ajutiste kunstiteostega,» seletas Aule. «Sellele lisanduvad muud eesmärgid, nagu diskussiooni tõstatamine ja soov avardada arusaama sellest, mis on kunst. Kunst võib olla vaimukas remark, ruumilist elamust pakkuv struktuur või ka ettekääne, kogemaks linnaruumi teistmoodi.»

Rohkem mängulisust ja kergust Aule kinnitusel on uuenduslikkus ja loov mõtlemine just see, mida Eesti väga vajab. «Mina isiklikult igatsen väga, et Tallinna avalikus ruumis oleks rohkem mängulisust ja kergust, mida installatsioon võimaldab,» lausus Aule. «Selliste teoste tegemiseks peab mõtlema innovaatiliselt, et saavutada minimaalsete rahaliste vahenditega maksimaalne efekt.» Sügisel 2010 toimunud avaliku ideekonkursi tulemusena valiti 129 teosest ellu viimiseks 17 installatsiooni, mis jäävad linnaruu-

mi kaunistama maist septembrini. Et valituks osutusid just need 17 tööd, on Aule sõnul puhtalt kaheksaliikmelise žürii otsus. «Otsuse tugevuseks pean ma isiklikult just valitud tööde mitmekesisust,» märkis Aule. «Žürii liikmed olid Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere, kunstnik Marko Mäetamm, kunstiteadlane Andres Kurg ja LIFT11 kuraatorid, kellest igaüks tõi kaasa oma isikliku nägemuse.»

Postkaardivaadetest erinevad kohad Kesklinna ja selle ümbruse asumitesse loodavad kohaspetsiifilised teosed ja ruumid võimaldavad tuua esile Tallinna «postkaardikuvandist» erinevaid kohti. «Mitmed tööd asuvad sellistes paikades, kuhu tavaliselt ei satu, aga mis on väärt vaatamist, nagu näiteks Soodevahe isetekkeline asum,» rääkis Aule. «Kuna jätsime autoritele koha osas täieliku vabaduse, võib LIFT11 töid kohata ka kesklinnas. Tulemus võib olla nii vaataja hetkeline väljarebimine argisest ja uute impulsside andmine kui ka võimalik piirkonna identiteedi kehastamine.» Installatsioonid tingivad ka nendega seotud üritusi. Aule sõnul on hea sellekohane näide töö «Kalarand», mis muudab kalaranna, mida elanikud niigi suvel

suplemiseks kasutavad, justkui avalikuks supelrannaks. Tegemist on eramaaga Linnahalli ja Patarei vahel, kusjuures ühtki teist nii kesklinna lähedast ujumiskohta Tallinnas ei ole. «2010. aasta suvel tegime omaalgatusliku katse, püstitades Kalaranda ajutise riietumiskabiini, eesmärgiga tõsta selle koha väärtust supluskohana,» kirjutavad autorid Toomas Paaver, Teele Pehk ja Triin Talk projekti kirjelduses. «Ujujad võtsid selle kergesti omaks. 2011. aasta suvel plaanime korrata sama projekti põhjalikumalt, ehitades püsivama kabiini ning lisades sellele veel supelrannale omaseid elemente nagu lamamistoolid, päikesevari jms.» Autorite hinnangul võiks paiga mõtestamine supelrannana tuua kaasa värskeid tuuli, sest ala seniste arendusplaanide järgi tuleks sinna hoopis mahukas elamu- ja sadamaarendus. «Ala planeering on tänaseni kehtestamata,» kirjutavad auto-

«Betoon veel kohale ei jõua, aga sündmused ja inimesed küll. Mis võiks olla parem?» rid. «Mereääre kasutamine supelranna ja avaliku ruumina ei välista elamute ja sadama arendust, vaid mitmekesistab tegelikke arendusplaane. Kokkuvõttes aitaks supelrand ka omanikul piirkonna mainet, tulevase keskkonna kvaliteeti ja kasutatavust tõsta.» Installatsiooni avamise puhul, umbes rannahooaja avamise ajal,

korraldatakse Kalaranna rannapäev, kus pakutakse rannasviibijatele külmi jooke ja jäätist.

Segaja, mis vajab liigutamist Aule sõnul on peale installatsioonide tulemas ka ühekordseid aktsioone. «Installatsioon «PALL» on võtnud aktsiooni vormi,» rääkis Aule. «Autorid saabuvad väikesemõõdulise kohvriga, millest tuleb täispuhutud kujul välja viiemeetrise läbimõõduga pall. Suur pall hakkab veerema linnas aia või tõkkega piiratud aladel, viidates sellega avaliku ruumi kitsendustele ja läbipääsmatusele.» Idee autorite Aet Aderi, Andra Aaloe, Kaarel Künnapi, Grete Soosalu ja Flo Kasearu sõnul toimib pall kui tõke kitsastel tänavatel ning kui tüütu skulptuur suurematel väljakutel või mänguasi parkides. «Palli mänguväljak on Tallinna linnaruum ning mängijateks selles viibijad, kes võivad sellega teha, mida iganes tahavad,» seletasid autorid. «Inimesed saavad palli oma suva järgi teisaldada ja liigutada. Pall saab potentsiaalseks suhtlusvormiks kõikide linnasviibijate vahel, kes tahtes või mitte on selles mängus osalised.»

Lagunenud ankrupaigast puhkekoht Positsioneerimisseadme abil hoiavad autorid pallil silma peal ning kaardistavad selle liikumist. «Autoritena võtame endale õiguse palli liikumisse igal hetkel sekkuda, selle ümberasetamisega provotseerida ümbritsevaid ja püüda välja tuua erinevaid linnasituatsioone,» rääkisid installatsiooniloojad.

Siiri Vallneri ja Indrek Peili installatsioon «KAI» muudab jupi kultuurikilomeetril asuvat lagunenud kaid mõnusaks puhkamiskohaks. Lagunenud kaldus betoonpinnad konserveeritakse ja kaetakse terrassilaudadega. «LIFT11 mereäärsed tööd «Kai», «Kalarand» ja «Helin» annavad ripakile jäänud aladele ja hoonetele ajutiselt uue tähenduse ja kasutuse,» ütles Aule. «Investeeringud ei ole mereäärsesse piirkonda veel kohale jõudnud ja seniks saavad seal olema ajutised sekkumised. Betoon veel kohale ei jõua, aga sündmused ja inimesed küll. Mis võiks olla parem?» Juhan Rohtla, Joel Kopli ja Koit Ojaliiva «Helin» kujutab endast Linnahalli kangialusesse riputatud 10 000 kellukest, mis tuule käes helisevad ja valguse käes helgivad. Kellukeste heli annab kangialusele helge ja positiivse kõla, meenutades Linnahallis kunagi kõlanud muusikat. Kellukesed riputatakse kalameeste noodalinale, mis pingutatakse kangialuse lae alla, kellukeste eest makstud raha läheb aga heategevuse korras abivajajatele. Maarja Kasel ja Ralf Lõokesel oli ka põnev idee lakoonilise nimetusega «L». See muutnuks SEB panga peahoone kolmnurkse katuseraami ronimisvõrguga kaetud hiigelbatuudiks, kuhu pääsemiseks oleks tulnud ronida üles mööda olemasolevaid turvapiirdega redeleid. Kahjuks aga sellest projektist ilmselt asja ei saa. Kõigi põnevate installatsioonidega saab tutvuda lift 11 koduleheküljel www.lift11.ee. LIFT11 kuraatorid on peale Margit Aule veel Margit Argus, Maarin Mürk ja Ingrid Ruudi. Vt ka www.lift11.ee.

Kunstibuss ja moedisain Maikuu Kunstibussi programmi on kaasatud ka Eesti Kunstiakadeemia noore kunsti ja disaini festival. Sellega seoses külastab 7. mai Kunstibussi moedisaini tuur EKA moedisaini hariduse 70. aastapäevale pühendatud näitust Rotermanni kvartalis. Eelnevalt võtavad Kunstibussi seltskonda Loomeinkubaatori stuudiotes vastu moedisainerid Lilli Jahilo, Liina Stein, Xenia Joost ja Kalle Aasamäe. 14. mail toimub joonistustuur! Kunstibussi väljumised laupäeviti kell 12.00 Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 platsilt. Kohtade broneerimine: kunstibuss@artun.ee, pilet 1.50€ Vt kunstibuss.artun.ee

Arhitekt Tomomi Hayashi installatsioon «Merele!» kujutab tellingutest kokku pandud treppe, mis Linnahalli juba olemasolevaid treppe pikendavad ja ühendavad. Õhtuti saavad inimesed jalgrattageneraatorite abil installatsiooni valgustada. Mida rohkem inimesi pedaale tallab, seda kõrgemale ronib valgus. Foto: LIFT11


Reede, 6. mai 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis Tallinna Lauluväljakul avati rahvusvaheline triennaal Eksperimenta!

FOTO

7

McFerrin ja Liebman esinesid Jazzkaarel Tänavuse Jazzkaare tuntuim esineja oli kindlasti 10 Grammy’ga pärjatud Ameerika multitalent Bobby McFerrin (üleval). Sarnaselt McFerriniga andsid nii mõnedki festivalil osalejad siinsetele muusikutele ka töötubasid, erandiks ei olnud samuti USA-st pärit tippsaksofonist Dave Liebman (keskel). Linnaruumiprojekti raames oli muusikute lemmikesinemispaigaks Kadriorg, kus esines näiteks šotlaste Brass Jaw (all).

14. juunini kestva Eksperimenta! avamisel osales ka kultuuripealinna noorteorkester Trumm-It. Triennaalil saab näha 13 riigi noorte töid.

Köler Prize’i nominentide näitus kutsub vaatama

Fotod: Kaupo Kikkas ja Merli Antsmaa

Volbriööl avati Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kunstiauhinna Köler Prize nominentide näitus. Näha saab viie kodumaise kunstniku töid, kellest parimad valitakse välja 28. mail. Peale seda jääb näitus avatuks veel nädalaks.

Piret Rips-Laul tähistas kontserdiga Kristiine linnaosa ametlikuks heliloojaks saamist 28. aprillil täitus Kaarli kirik Eesti Rahvusmeeskoori, ETV kooride, keelpillikvartetiga Prezioso ja solistidega, sest helilooja Piret Rips-Laul (keskel, salliga) tähistas autorikontserdiga oma Kristiine linnaosa heliloojaks olemist. Eesti Heliloojate Liidu ja SA Tallinn 2011 juhitava projekti raames saavad kultuuripealinna aasta lõpuks endale ametliku helilooja kõik kaheksa Tallinna linnaosa. Loomulikult tähendab see ohtraid kontserte ja kohtumisi heliloojatega, millest paljud on tasuta! Fotod: Sten Jõemets / Nikon

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab «Tallinn on tõenäoliselt kõige paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Ent Eesti pealinn ei ole kindlasti mingi teemapark, sest linn on alates taasiseseisvumisest 1991. aastal teinud läbi põhjaliku uuestisünni. Parim aeg linna külastamiseks on juunist augustini, kuid külastamisväärset jagub terveks aastaks. Parim keskaegne tänav on Pikk ja kauneim katedraal 13. sajandi alguses valminud Toomkirik. Parim klooster on 1246. aastal asutatud Dominiiklaste klooster ja ilusaim kirik Pühavaimu kirik. Parima

kunstielamuse saavutamiseks külastage Adamson-Ericu muuseumi, kunsti kaasa ostmiseks sobib kõige paremini pottseppade, raamatuköitjate ja klaasipuhujatega asustatud Katariina käik. Parimat kohalikku toitu saab restoranist Vanaema Juures, kus antakse mekkida traditsioonilist sea- ja metssealiha ning lõhet, ent sööma tasub minna näiteks ka teletorni, mis on hea näide 1970. aastate Nõukogude võimu kohta. Kindlasti tasub külastada ka Lühikest jalga ja Neitsitorni, viimane oli keskajal kasutusel prostituutide vanglana. Parim ööklubi on Club Hollywood, mis tõmbab võrdselt ligi nii kohalikke kui ka välismaalasi. Vabaõhumuuseumide hulgast

on soovitatav külastada Rocca Al Maret, mis annab hea võimaluse tutvuda maaeluga. Suvel tasub rannamõnusid nautida metsaga ümbritsetud Pirita rannas, lähedalasuvas samanimelises jões või ka veidi vaiksemas Pelgurannas. Nõukogudeaegsetest monumentidest on vähim tähelepanu saanud 1980. aasta Moskva olümpiamängude puhul valminud Linnahall. Praeguseks hüljatud hiidkompleks, mille arhitekt oli Raine Karp, on kasutusel olnud nii spordiareeni, kontserdisaali, poliitiliste koosolekute toimumiskoha kui isegi striptiisisaalina. Vaatamata kuulsusrikkale ajaloole ehitist linna tutvustavatest trükistest naljalt ei leia.» (The Australian, Austraalia)

«Tallinn on ennast Hansa juurde kuuluvaks pidanud sajandeid, liitudes linnadevõrgustikuga juba 1284. aastal. Linn on Läänemere üks olulisemaid sadamaid, omades head ühendust Rostocki, Helsingi, Stockholmi ja Peterburiga. Seetõttu tähistabki Tallinna valimine Euroopa kultuuripealinnaks pilgu tagasipööramist Läänemere poole. Kultuuripealinna programmis on iga sündmuse juurde lisatud, kui mitme meetri või kilomeetri kaugusel merest see aset leiab. Linn, millel seni ei ole ühtegi veeäärset kohvikut, saab endale

lõpuks korralikult väljaehitatud rannapromenaadi. Mere ääres paikneb ka rohkem kui 150 aasta vanune Rotermanni kvartal, mis Nõukogude ajal oli hüljatud. Tekkinud õhustiku tõttu kasutati seda 1970. aastate lõpus Nõukogude ulmefilmi «Stalker» filmimiseks. Filmimist meenutatakse septembris toimuva Stalkeri festivaliga. Viimased kümme aastat on kaupmees Christian Abraham Rotermanni järgi nime saanud kvartali arengusse investeerinud üks eestlasest ärimees, ehitades sinna kortermaju, büroopindu ja kaubanduskeskusi. «Kuni 20. sajandi alguseni oli kvartal linnaelu keskpunktiks, kuid Nõukogude ajal sai sellest

suletud tööstuspiirkond,» räägib kvartali arenduses osalenud Andrus Kõresaar arhitektuuribüroost Koko. «Sellel ajal ei tohtinud mereäärsete majade läänetiibades olla aknaid, sest kardeti, et muidu saavad Lääne spioonid akende kaudu pealt kuulata.» Kindlasti ei ole see juhus, et kultuuripealinna infokeskus paikneb just Rotermanni kvartalis. Parim vaade linnale avaneb aga peaaegu 124 meetri kõrgusest Oleviste kiriku tornist, mida peeti aastatel 1549‒1625 maailma kõrgeimaks ehitiseks. Kiriku 159-meetrise torni järgi said meremehed orienteeruda ja kui see 1625. aastal süttis, oli leeke näha ka Soomes.» (Uptown, Saksamaa)


8

KULTUURIKALENDER

Reede, 6. mai 2011

«Err0rfest!» kutsub inimesed internetist Patareisse pidutsema 9 13. mai õhtul toimub Patarei merekindluses muusikafestival «Err0rfest!», mille märksõnadeks on diferents, erinevad loojapositsioonid ning nende ühendamine suurvormiks, mille läbi saavutatakse suurem mõjuvõimsus, kui nad üksikutena suudaksid.

See on lugu meie kultuurisituatsiooni kõige sümptomaatilisemast seisundist, kus veaesteetikast lähtumine ja selle arendamine on saanud valdavaks

TEATER

7. mai 19.00 Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn) POT Festivali raames: Von Krahli Teater, Mart Koldits & EKA «Ihade osakond». Tegemist on teatri ja live-filmiprojektiga, mille eesmärgiks on uurida ning nähtavale tuua vahendeid, mille abil televisioonis ja kinos vaatajates ihasid tekitatakse. Lavastaja: Mart Koldits. Heli, valgus ja video: Emer Värk. Esitajad Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid Kristel Maamägi, Hendri Griin, Kristi Soe, Ele Krusell, Sander Põldsaar, Caroline Stauch, Eve Ormisson. Kuraator professor Lilja Blumenfeld.

7., 8. ja 9. mai 18.00 Kultuurikilomeetri viimane punkt (Tal-

loominguliseks võtteks. Festival on väljundiks 21. sajandi post-postmodernismi tähtedele, pakkudes sellega ühist koostööplatvormi mitmesugustele kunstnikele ja muusikutele. «Err0rfest!» annab võimaluse sünteesida esteetiliseks tervikuks novaatorliku kultuuri üksteisest muidu kaugel asuvad ja näiliselt kokkukuulumatud äärmused, andes neile uue ja ootamatu konteksti. Festival koondab praeguse aja kõige eesrindlikumaid Err0r-

linn) «MIM goes sustainable». Lavastuse eesmärk on osutada energeetika- ja energiaküsimustele, millele puuduvad ühesed ja selged vastused. Ka osutamine ise toimub üsna ootamatust vaatepunktist. Etendus on mõeldud kõigile neile, kes kas või korra on oma elus teinud ökopattu – jätnud prügi sorteerimata või laelambi ööseks põlema või arvuti välja lülitamata või lennanud aastas mitu korda üle ookeani. MIMproject püüab ökopatustele pakkuda lahendusi – publikul on võimalus saada oma ökopatud andeks.

7. ja 9. mai 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Vaata, ma kukun». EMTA lavakunstikooli üliõpilase Diana Leesalu käe all jõuab Tallinna Linnateatris lavale üks rahvusvahelise näidendivõistluse «New Baltic Drama 2011» neljast võidutööst. Lugu räägib kaasaegses meediaühiskonnas üles kasvanud noortest inimestest, kes igatsevad revolutsiooni ja püüavad luua teistsugust maailma, taipamata, et maailma muutmiseks tuleks alustada iseendast. Tegemist on 25. lennu bakalaureuselavastusega. 7., 9. ja 10. mai 19.00 Skoone bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Hirvekütt», mis esietendus

muusikuid, kutsudes koos nendega ellu suurejoonelise, aga nihestatud popkontserti, mis suudaks nn Youtube-põlvkonna publiku ja artistid sotsiaalsetest võrgustikest taas füüsilisse ruumi kokku tuua. Plaate keerutavad Haigla gäng, Pingbang DJ-s, Masso ja Vatu, Kallervo ja Paul, Hiiesalu ja Poel ning Olja ja Denis. Pilet 10 EUR, vt täpsemalt http://errorfest.com/

Esinejad: Eboman (http://www.youtube. com/watch?v=7ZJjNfcNPqo). Eboman on videopildi «lõhkumise» ja manipuleerimisega tegelenud alates 1980. aastatest. Kasutab videote manipuleerimiseks enda poolt välja töötatud mitmetest anduritest koosnevat seadet nimega «SensorSuit». Love-Fine (http://www.myspace. com/lovefinedisco). Ian Curtis on teinud läbi taassünni, kuid valinud sünnikohaks Manchesteri

TANTS 6. mai 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) balett «Manon». Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskonnakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni.

21. oktoobril 2006 ja on üks nende eriti armsaks saanud lavastustest. Suhteliselt noored näitlejad, kes pea viis aastat tagasi esietendusid, on vanemaks saanud, nüüd kohtuvad nad «noorepõlve» rollidega ja erutuvad neist taas. Kuidas nad nüüd mängivad? Kes oleks arvanud, et elu nii läheb? «Hirvekütt» on draama selle sõna parimas tähenduses.

8. kuni 18.mai Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) festival «IV KorFest». Korfesti korraldab Tallinna Ülikooli koreograafia osakond, kus läbi aastate on kevadeti avalikult esitamisele tulnud ridamisi bakalaureuse- ja magistriõppe tudengite lõpuetendusi. Selle aasta kevadel esitlevad oma lõpuetendusi seitse bakalaureuseõppe tudengit ja kolm magistranti. Lisaks lõpetajate töödele etenduvad professionaalsete koreograafide käe all valmivad lavastused.

MUUSIKA 12. mai 19.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) etendus «Kajakas», mis on Anton Tšehhovi üks isikupärasemaid teoseid ja räägib kunstniku raskest eluteest, kunstilise ande olemusest ja sellest, mis on inimlik õnn.

6. mai 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Kalev Kuljus ja Mikk Murdvee. Üles astub oboemängija Kalev Kuljus. Dirigeerib Mikk Murdvee. Konkursi «Praha kevad» (2001) võitja Kalev Kuljuse koduorkestriks on juba aastaid NDR-Sinfonieorchester Ham-

asemel Kaasani linna Siberis ning tema bändi nimi ei ole enam Joy Division vaid Love-Fine. Jaakko-Eino Kalevi (http://www. myspace.com/jaakkoeinokalevi). Soome elektroonilise popi hetkel kuumimaid nimesid. MAGAS (http://www.myspace. com/magaschicago) Laulan Sinule (http://www. myspace.com/laulansinule) V/VM Test Records (www. brainwashed.com/vvm)

burgis, kus ta on oboerühma kontsertmeister. Dirigendipuldis on möödunud hooajal ERSO-ga eduka debüütkontserdi andnud Mikk Murdvee.

11. kuni 15. mai Tallinna loomaaias (Paldiski mnt. 145, Tallinn) festival «Orient». Ainsa autentsele Aasia muusikale pühendatud festivali puhuks püstitatakse Tallinna loomaaia alpinaariumi alale muutuva kujundusega oikumeeniline telkkontserdisaal.

12. mai 19.00 restoranis C`est La Vie (Suur-Karja 5, Tallinn) «Mon pays et Paris». Esinevad Getter Raidam (vokaal), Kirill Lissijenko (klaver). Sissepääs tasuta!

KINO 10. mai 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) mängufilm «Akvaa-

rium» (Suurbritannia-Holland 2009), on film, mis muudab iga noore inimese elu ning liigutab kõiki täiskasvanuid, kes on kasvanud suureks valu ja vaevaga.

NÄITUS Kuni 5. juuni Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näitus «Köler Prize 2011». Näitus Köler Prize’i kunstiauhinna nominentide töödest. Nominendid on Dénes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko. Auhinnale on nomineeritud viis eesti kaasaegse kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmanägemusega kunstnikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tugevate tööde ja huvitavate projektidega. Kuni 12. juuni Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak, Tallinn) Jean-Charles Hue näitus. Tänapäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kunstihoonesse kuraator Harry Liivrand.

Tooge sõbrad Estonian Airiga kultuuripealinna ja osalege loosimises. Lisainfo ja registreerimine: www.estonian-air.ee/tallinn-2011

www.estonian-air.ee KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

TALLINN

Eur opean Capital of Culture

/Kultuuripealinn%20032-6.%20mai%202011  

http://www.tallinn2011.ee/get/1474/Kultuuripealinn%20032-6.%20mai%202011.pdf