Page 1

club one 2/2013

Club one püsikliendi ajakiri

www.tallink.ee

Saledusabi salongist ja kreemidest

Tollikoer

Silja valmistub tööks

Uued toidud

buffetrestoranis

Suvised

elamused kogu perele

■ Stockholmi vanad ja uued tõmbenumbrid ■ Särkänniemi lõbustuspargi vihased

linnud ja lõbusad karussellid ■ palju häid pakkumisi laevapoodides

Lastega laeval: mängud, kokteilid, Lotte


sisukord 7 Suvised briisid

8

9 Silja. Narkokoer Silja 11 Narkokoera koolitus ja argipäev 12 Väiksed laevad, suured laevad

46

21 16

16 Parimad päevad Stockholmis 21 Lõbusad karussellid ja vihased linnud 24 Elamusi kogu perele 26 Reisile ratastoolis 28 Kankaanist rokenrollini 29 uudised 32 Virgutav ilu- ja tervisepäev 35 Kingitus kehale, meelerahu hingele 38 Elamused taldrikul 41 Joogid kroonitud peadele 44 Tallink on vastutustundlik ettevõte

32 38 sisukord

3

club one

46 Laste maailm laevas 49 Lastega aardejahile 50 Naeratusega Fellinis


Unustamatud elamused lähedastega

S

Club One ajakiri nr 2/2013 Vastutav toimetaja: Kaidi Krimm Toimetaja: Sirje Maasikamäe Kujundaja: Külli Kuusik Reklaam: Siim Kala siim@menuk.ee Teostaja: Menu Kirjastus Väljaandja: AS Tallink Grupp Sadama 5/7, 10111 Tallinn Trükikoda: AS Vaba Maa Club One info +372 640 9808 clubone@tallink.ee www.clubone.ee Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub augustis 2013.

uvi on hea aeg reisida koos pere ja sõpradega meie naaberriikidesse Soome ja Rootsi. Tulge kruiisile ja tundke rõõmu lähedaste inimeste seltskonnast! Koguge unustamatuid elamusi, mida meenutada veel kaua! Club One tähistas maikuus kuuendat sünnipäeva. Kaunil kevadpäeval tulid Baltic Queeni pardale sünnipäevapeost osa saama Club One kliendid koos peredega. Tegevust jätkus isadele-emadele, aga ka lastele – nii teismelistele kui ka kõige pisematele. Täiskasvanud nautisid show’sid ja kontserte, lapsed hullasid pallimeres ja said sõbraks Lottega. Võis soetada soodushinnaga kruiisipileteid, mängida bingot ja teha palju muud huvitavat. Palju tööd oli ka fotograafil, kelle juures sai jäädvustada kaunist hetke koos pere ja sõprade või hoopis Lottega. Suur tänu kõigile, kes meiega seda ilusat päeva tähistasid. On, mida meenutada! Club One klient tasub olla, sest neile on alati häid uudiseid. Paljud meie partnerid kutsuvad nautima kontserte, kuhu Club One klient pääseb soodsama pääsmega. Soodsamalt saab ka mitmetesse Soome ja Rootsi põnevatesse kohtadesse. Loe soodustustest sellest ajakirjanumbrist. Nii nagu Tallink on lubanud, arendame järjekindlalt oma teenuseid. Hiljuti avati Tallinna–Helsingi liini laevadel Star ja Superstar uus reisijaklass Star Comfort Class, mis on mõeldud reisijatele, kes soovivad rohkem mugavust ja privaatsust. Star Comfort Classis saab istuda laua taga mugavas toolis, teha tööd või einestada ning veeta merel mõnusalt aega.  Ka Riia–Stockholmi liinil reisijatele on uudiseid: seni Riia–Stockholmi liinil kurseerinud Silja Festivali asendab mootorlaev Isabelle, mis mahutab rohkem reisijaid ja autosid. Kõrvuti suurte laevadega sõidavad merel ka väikelaevad. Kiirlaeva Star kapten Vahur Sõstra räägib merendusest, Läänemere tihedast liiklusest ja kuidas eri suurusega alused sõbralikult üksteisega arvestavad. Loost leiab ka häid soovitusi, mida peaksid silmas pidama väikelaevade juhid.  Mõtlemapanev on intervjuu Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuhi Auli Lõokesega, kes jagab kogemusi ratastooliga reisimisest. Meil kõigil tasub teada, kuidas käituda, kui näeme liikumispuudega kaasreisijat.  Reisijad on terminalides kindlasti kohanud lõbusaid ja uudishimulikke koeri, kes toimetavad vilkalt laevalt saabujate vahel. Nendel koertel on täita tähtsad tööülesanded kuritegude avastamisel ja reisijate turvalisuse tagamisel. Sellest numbrist leiad põhjaliku loo narkokoerte koolitusest ja saad ka teada, kuidas edeneb labradoritüdruk Silja ettevalmistus peatseks teenistuseks Soome tollis.  Iga reisi teevad elamuslikuks head toidud. Stockholmi reisijatel soovitame nautida õhtusööki buffet-restoranis. Peakokk Maarjo Rang räägib uuendustest ja sellest, kuidas tuua buffetrestoranis elamused taldrikule.  Öeldakse, et väline ilu algab heast puhkusest. Võta kaasa sõbranna või ema ning korralda lõõgastav ilu- ja tervisepäev Pirita TOP SPA Hotelli tervisekeskuses. Tee heade hoolitsustega kingitus kehale, nii saad ka meelerahu hingele.  Viimasel ajal räägitakse sageli vastutustundlikust ettevõtlusest. Selles ajakirjas selgitame, mida see tähendab ning kuidas Tallink täidab oma kohustusi ühiskonna ees.   Kohtumiseni Tallinki laevadel! Kaidi Krimm Club One manager

avaveerg

4

club one


12 10

15

13

11

9

Suvised

briisid

Fotod Tallink, bulls

Mis oleks veel parem kui romantiline merereis lähedastega: puhumas värskendav meretuul ja saatmas parfüümide lõhnabriis! 6 8

1 2

3

šoping laeval

4 6

club one

5

1. Salvador Dalí komplekt Sea & Sun In Cadaques (50 ml EdT ja 100 ml kehaemulsioon) 22.72 € 2. Puma Green 60 ml EdT 21.20 € 3. Puma Yellow 60 ml EdT 20.11 € 4. Salvador Dalí komplekt Sun & Roses (50 ml EdT ja päikeseprillid) 23.80 € 5. Komplekt Nivea Q10 sarjast (naiste päeva-, öö- ja silma­ kreem) 35.76 € 6. Komplekt Nivea Sun Lotion (päikesekaitsekreem SPF 20 ja päevitusjärgne emulsioon) 15.76 € 7. James Bond 007 75 ml EdT 28.80 € 8. Paco Rabanne One Million 100 ml EdT 48.80 € 9. Liköör Passoã 17% 100 cl 15.11 € 10. Liköör Cointreau 40% 50 cl 15.11 € 11. Vein Nederburg 56Hundred Chenin Blanc 12,5% 75 cl 6.41 € 12. Vein Nederburg 56Hundred Cabernet Sauvignon 13,5% 75 cl 6.41 € 13. Maiustused Anthon Berg Petite Orange 225 g 4.24 € 14. Kommikarp Fazer Geisha 775 g 9.24 € 15. Kummikommide assortii Bassett’s Travel Mix Box 760 g 5.- € Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

7

šoping laeval

14

7

club one


Peagi asub Eesti-Soome piiril teenistusse narkokoer Silja. Kurjategijatel on põhjust karta, sest koera nina vastu ei saa ükski masin!

Silja.

Tekst Sirje Maasikamäe I Fotod Tallink, corbis/scanpix

K

as Tallink Silja meeskonda on lisandunud uus liige, koer Silja? Siiski mitte, selgitab Tallink Silja personalija suhtekorraldusspetsialist Sari Sillman: “Tallink Silja rahastab tema koolitust, aga koer kuulub Soome tollile, mitte Tallink Siljale.” Kui koer Silja on kõik koolitused läbinud ja valmis tööle minema, ootab teda Soome tollis juba 45 neljajalgset kolleegi, kellest kolm on koolitatud avastama suuri salasigaretikoguseid. Nii nagu kahejalgsed tolliinspektorid, töötavad ka koerad selle nimel, et üle piiri ei liiguks ebaseaduslikud ja ohtlikud ained ning salakaup. Kõlab ehk harjumatult, kuid ka koerte ametiülesannete hulka kuulub majanduskuritegevuse tõkestamine. “Oi, kui nunnu!” õhkavad mõned, kui piiril nuusib kotte narkokoer. Teised tõmbavad selja trimmi, nagu ikka tolliametniku ees. Kurjategijatel on põhjust karta. “Meie koonud on kõikjal!” hoiatavad tollikoerad Soome tolli kodulehel.

Labradoritüdruk Silja valmistub tööks narkokoerana: ta on käinud tutvumas kaubandus­ keskuste, tellisetehase ning muidugi laeva ja sadamaga.

Kuidas sai koer Silja oma nime? Silja sündis 12. augustil 2012 kuuest kutsikast koosnevas pesakonnas. Tallink Silja töötajad tohtisid armsale tüdrukule nime soovitada möödunud aasta oktoobri lõpus ja novembri

persoon

8

club one

Narkokoer Silja

alguses. Kokku laekus 31 nimeettepanekut. Ülekaalukalt populaarseim nimi oli Silja, millele järgnes Meri. Need kaks ja meresõiduga tihedalt seotud nimi Tuuli pandi Tallink Silja Facebookilehel hääletusele. Facebookis hääletati väga innukalt ja ka seal tuli esikohale Silja, nii et see pandigi koerale nimeks. Kuidas valitakse kutsikas, kes sobiks narkokoeraks? Nii narkokoera kui ka tema juhi valimisel järgitakse täpseid kriteeriume. Narkokoerteks püütakse valida sotsiaalseid, energilisi, julgeid, koostöötahtelisi ja terveid isendeid, kes on pärit hoolikalt valitud pesakondadest. Koerad ostetakse enamasti eraisikutelt, nagu ka Silja. Silja hakkab pärast koolituse läbimist tööle koos isikliku tollitöötajast koerajuhiga. Koerajuhid valitakse tolliinspektorite hulgast samuti tiheda sõela abil. Koerajuhi kodu on pärast kutsika üleandmist tollile ka kutsika kodu. Kui koer jääb pärast teenistust (enamasti 6–8 aasta pärast) pensionile, veedab ta üldjuhul ka pensionipõlve koerajuhi juures.

Siljaga on harjutatud elementaarset kuulekust, nina aktiveerimist ja väljendusoskust.

persoon

9

club one


Kuidas koolitatakse narkokoera? Koera koolitamist alustatakse kohe pärast kutsika üleandmist tollile: teda sotsialiseeritakse, harjutatakse keskkonnaga koerajuhi kodus ja tutvustatakse ka töökeskkonda. Tegelik koolitus algab siis, kui koer on umbes aastane, Siljal seega sel sügisel. Enne seda praagitakse koolitatavate hulgast juba välja need kutsikad, kellel paistab olevat takistusi narkokoerana töötamiseks. Meie koonud on igal pool Ma tahan uhkusega öelda, et viimastel aastatel on ligi kolmandik kõikidest narkootiliste ainete salakaubaveo juhtumitest Soome tollis avastatud meie abiga. Kuigi tänapäeval on välja töötatud mitmesugused tehnilised abivahendid ainete otsimiseks, ei ole seni veel ükski masin meie ninast jagu saanud. Meie, koerad, elame lõhnade maailmas ja meie haistmismeel on mitu korda tundlikum kui inimesel! Kui sa näed kedagi meist koos koerajuhiga töötamas, ära palun mingil juhul meid sega. Siis ei tohi tulla meid patsutama, kuigi ma saan aru, et sellest on raske hoiduda, sest me oleme nii vastupandamatud. Võõra inimese lähenemine võib tekitada meile, koertele, stressi, nagu ka teile, inimestele. Kes sobib tollikoeraks? Põhimõtteliselt sobib tollitööks mis tahes koeratõu esindaja, oluline on isendi õppimisvõime. Praegu on enamik tollikoertest Labradori retriiverid, sest meie tõul on kõige pikaajalisem ja kindlam kogemus selles töös. Tervelt, koolituskõlblikuks tunnistatud koeralt nõutakse energilisust, julgust, koostöötahet ja tegutsemisvõimet. Me peame positiivselt suhtuma eri töökeskkondadesse ega tohi karta isegi tugevaid hääli. Tõuvalikut mõjutab ka see, et oleme lepliku välimusega sellid. Kuna me töötame tihti näiteks reisiterminalides rahva seas, ei tohi me inimesi hirmutada ja meilt nõutakse sõbralikku suhtumist nendesse.

Narkokoera koolitus põhineb enamjaolt mängul ja see peab olema koerale lõbus. Kolmekuulise baaskoolituse läbinud koer koos koerajuhiga on narkokontrollis kasutamiskõlblik meeskond, aga alles ligi aastase mitmekesise töökogemuse järel on paaril tekkinud vajalik rutiin narkokontrolliks vaheldusrikkal tööpostil. Peale narkokoerte baaskoolituse korraldatakse koertele, kes käivad juba tööl, igal aastal täienduskoolitusi ja tervisekontrolle. Kuidas edeneb Silja koolitus? Siljaga on aasta algusest harjutatud elementaarset kuulekust, nina aktiveerimist ja väljendusoskust. Kui Silja haistab mingit lõhna, peab ta õppima seda koerajuhile kuidagi näitama ehk ennast väljendama. Tõsi küll, seni on talle antud nuusutada ainult maiustusi ja mänguasju. Silja, nagu ka teiste narkokoerte koolitus põhineb mängul. Üks oluline trenniteema on sotsialiseerimine ehk harjutamine erinevate inimeste ja olukordadega. Siljat sotsialiseeritakse nii, et tal lastakse kohtuda inimestega, kes erinevad üksteisest vanuse, välimuse ja kasvu poolest. Peale selle lastakse tal kokku puutuda mitmesuguste helide, lõhnade ja pindadega. “Silja on uljas tüdruk, kes ei pelga muutusi, võõraid kohti ega inimesi,” ütleb tema juht. See ongi olnud hea omadus, kui Silja on käinud tutvumas näiteks kaubanduskeskuste, tellisetehase ning muidugi laeva ja sadamaga.

Narkokoera koolitus ja argipäev

S

oome toll on narkokoeri koolitanud ja kasutanud alates 1969. aastast. Tolli koertekool töötab 20. sajandi alguses ehitatud hoonekompleksis, kuhu kuulub peale peahoone koerte treeninguhoone ja valvuri elamu. Osa tolli koertekooli lõpetanud narkokoertest töötab praegu piirivalves ja vanglates. Koer on karjaloom, kes tahab karjajuhile meeldida. Narkokoera karjajuht on tema koerajuht. Koera ei saa sundida, vaid ta peab tegema kõike vabatahtlikult. Seetõttu põhineb narkokoera koolitus peamiselt mängul ja see peab olema koera meelest lõbus. Kutsikate ja koerajuhi valik Koerajuht valitakse tollitöötajate hulgast. Pärast koerajuhi valimist hakkab koertekool otsima eraisikutest koerakasvatajatelt sobivat kutsikat. Enamasti reserveeritakse tulevased narkokoerad hoolikalt valitud pesakondadest juba enne nende sündi. Narkokoerteks püütakse valida sotsiaalseid, energilisi, julgeid, vastupidavaid, koostöötahtelisi, tegutsemisvõimelisi ja terveid isendeid. Koerajuhi kodu on pärast kutsika üleandmist tollile ka kutsika kodu. Kui koer jääb pärast teenistust pensionile, veedab ta enamasti ka pensionipõlve koerajuhi juures. Kooli minnakse aastaselt Koera koolitamist alustatakse umbes seitsme nädala vanuses tema sotsialiseerimisest, keskkonnaga harjutamisest koerajuhi kodus ja töökeskkonna tutvustamisest. Kutsikat katsetatakse pooleaastaselt nädalasel katseperioodil. Selle perioodi jooksul uuritakse koera iseloomu ja koolitatavust. Katsetamise eesmärk on välja praakida sobimatud isendid ja treenida koerajuhti tegutsema nii, et aastaselt oleks kutsikas valmis tegelikuks koolituseks. Siis tulevad koerad koos koerajuhtidega koertekooli baaskursusele, mis toimub vaheldumisi tööga ja kestab kokku kolm kuud.

Narkokoer peab suutma töötada keset rahvahulka, müra ja tugevaid lõhnu, samuti kitsastes kohtades.

Narkokoera koolitus põhineb enamjaolt mängul ja see peab

olema koerale lõbus.

Tallink Silja töötajad käisid külas Soome tolli koerte treeningukeskuses Kirkonnummis. Treeningukeskuse juht Ari Nieminen (ees keskel) ütleb, et koer on ‟nina neljal jalal“.

persoon

10

club one

aga alles ligi aastase mitmekesise töökogemuse järel on paaril tekkinud vajalik rutiin narkokontrolliks vaheldusrikkal tööpostil. Tööl käivatele koertele korraldatakse igal aastal nädalane täienduskoolitus, kus õpitakse uusi ja korratakse juba omandatud oskusi. Koer reageerib talle õpetatud lõhnadele igal pool ja igal ajal, isegi ilma eraldi käsuta. Koer leiab narkootikumi olenevalt oludest üles üsna kiiresti. Tal ei ole mingeid eelarvamusi, kus või kellel võib või ei või olla narkootilist ainet. Koerte töö Koer töötab 8–12 tundi päevas, millest intensiivset tööd on kaks-kolm tundi. Tööaeg jagatakse 10–20 minuti pikkusteks lõikudeks, et tundlikkus säiliks. Koeral on töökohas sobiv puhkenurk, kus on võimalikult vähe segavaid tegureid. Tolli narkokoeri töötab peaaegu kõikides Soome tollipunktides välis-, sise- ja Schengeni piiridel. Tihedama liiklusega piiripunktides, sadamates ja Helsingi-Vantaa lennujaamas on ametis rohkem koeri. Tolli narkokoerad on peamiselt Labradori retriiverid, kellega on saadud narkootikumidevastases võitluses kõige pikaajalisemaid kogemusi. Praegu on kasutusel ka mõni borderkolli ja Inglise springer­ spanjel.

Mitmesuguste olude tundmaõppimine Kursuste planeerimisel ja koostamisel võetakse arvesse tööpaari oskused ja kutsemeisterlikkus ning keskkonnad, kus hakatakse koeraga töötama. Koera ametijuhendisse võivad kuuluda näiteks sadamad, lennujaamad, veo- ja sõiduautod, väikelaevad, laod, reisijate ooteruumid, maastikud, samuti kõikvõimalikud vahendid, millega narkootilisi aineid veetakse, ja kohad, kus neid hoitakse. Ta peab suutma töötada keset rahvahulka, müra ja tugevaid lõhnu, samuti kitsastes kohtades. Kolmekuulise baaskoolituse läbinud koer on koos koerajuhiga narkokontrollis kasutamiskõlblik üksus,

Artiklis on kasutatud Soome tolli materjale.

persoon

11

club one


Tekst Tõnu Tramm I Fotod Tallink, bulls

Väiksed laevad, suured

laevad

Kuigi kiirlaeva Star kapten Vahur Sõstra on läbi ja lõhki sisemaa mees, on ta kindlasti üks Tallinna ja Soome lahe laevaliiklust paremini tundvaid inimesi.

läänemeri

12

club one

L

iiklus Soome lahel on viimastel aastakümnetel kasvanud umbes sama palju kui liiklus Tallinna–Tartu maanteel. Läänemerel viibib pidevalt umbes 2000 registreeritud alust ja väga paljud neist kulgevad läbi Taani väinade, ületades seejärel avamere Gotlandist idas, et jõuda Soome lahe sadamatesse – Primorskisse, Peterburi, Porvoosse või Muugale ja Sillamäele. Kõikide nende teekonnad ristuvad Tallinna ja Helsingi vahet kurseerivate reisilaevade omaga. “Teinekord on isegi kiire laevaga Helsingi vahet sõites raske leida sellist auku, kust ohutult läbi pääseda,” nendib kapten Sõstra. “Tuleb sõita mitu miili kõrvale, vähendada kiirust jm.” Laevateedel kehtivad oma reeglid, täpselt nagu maanteedel on jõus liikluseeskiri. Ja nii nagu autodel on navigatsiooniseadmes maanteede atlas, on laevadel mereteede kaart. Merel kehtib isegi parema käe reegel ehk paremalt poolt tulijale tuleb anda teed olenemata sellest, kas sa sõidad piki või risti Soome lahte. Kuid nii, nagu inimesed harjuvad ära Tallinna tiheda liiklusega, on ka laevajuhid selle kõigega juba harjunud. “Vaatamata Ust-Luga sadamale ja Venemaa kaubaliikluse mitmekordistumisele pole juhtunud ühtegi tõsisemat õnnetust – see on äärmiselt positiivne,” lausub Sõstra. Ohutuse taga on kindlasti ka alates 2003. aastast toimiv maailma moodsaim Venemaa, Soome ja Eesti ühine süsteem GOFREP ehk maakeeli Soome lahe laevaettekande süsteem (Gulf of Finland Reporting). Lasnamäe servalt jälgivad laevaliiklusjuhid kõike toimuvat, laevadele antakse juba aegsasti teada potentsiaalsetest ohuallikatest ja iga väiksemgi intsi-

dent registreeritakse. Enamik ametlikel veeteedel sõitvatest laevadest on varustatud automaatse identifitseerimise süsteemiga AIS, mille kaudu kuvatakse konkreetse aluse asukoht laevaliiklusjuhtide ees olevatele ekraanidele, ning süsteem arvutab juba varakult välja võimalikud ohud, et neile jõutaks aegsasti reageerida. Hobilaevanduse reeglid on leebemad Nii toimub liiklus ametlikel laevateedel. Väljaspool neid kehtivad aga pisut teised reeglid, näiteks peab mootorlaev vabas vees andma teed purjelaevale. Seda teavad kõik hobilaevnikud väga hästi ja ka purjetajad, kes Tallinna lahel tiheda laevaliikluse keskel sõidavad. “Paraku unustavad nad pahatihti ära, et ka Tallinna lahte läbib ametlik laevatee, kus see reegel enam ei kehti. Seal peavad purjekad juba ise suurtest laevadest eemale hoidma,” selgitab Vahur Sõstra, kellele jääb näiteks arusaamatuks, miks korraldatakse kolmapäevaseid purjeregatte üle ühe intensiivseima laevatee? “Ma saan aru, et on huvitav purjetada ümber Katariina kai poi ja tagasi, aga meile on kõik need purjekad täiendavad ohu- ja stressiallikad.” Mõni jahiomanik tikub uudishimust suure laeva külje alla. “Muidugi on purjekalt äge vaadata, kuidas suur laev lähedalt mööda sõidab, aga suure laeva juht ei pruugi teada, mis mõtted väikelaeva juhil peas

läänemeri

“Veepolitsei töötab meil päris tõhusalt,

nad kontrollivad pabereid, kainust jm. Nagu maanteedelgi.”

13

club one


Allveeklubi liikmest kapteniks Vahur Sõstrat ei ole õnnistatud rannarahva merekarugeenidega nagu paljusid tema kolleege. Ta on läbi ja lõhki sisemaa mees, sündinud KilingiNõmmel, nooruse veetnud Viljandis. Ent seilamispisik ei tunne riigi- ega maakonnapiire, selle võib vabalt külge saada ka keset Eestit Viljandis. Ei, mitte Viljandi järvel paadiga sõudes, vaid hoopis allveeklubis Triiton, mis tegutseb seal siiani. Ka Stari kapten Vahur Sõstra oli kunagi selle klubi liige ja käis Eesti vetes sukeldumas. Eesti Noorte Mereklubi õppelaevadest, millega toona sukeldumas käidi, on mehel hästi meeles Suurlaid, mille jäänuk seisab nüüd Lahesuu sadamas Koplis, ja Juku, mis sõidab siiani Aegna saare vahet. Viimane on endiselt ka mereklubi õppelaev, meelitades ikka veel noori merele nagu siis, kui Vahur Sõstra sellega sukeldumas käis. Tallinna merekooli Sõstra aga ei läinudki. Lõpetas Viljandis keskkooli ja astus kohe Leningradi kõrgemasse merekooli, mis tema lõpetamise ajaks 1994. aastal oli ümber nimetatud Peterburi riiklikuks mereakadeemiaks. Seejärel, nagu ikka, otse merele. Töötas neli aastat kaubalaeva tüürimehena ja 1998. aastast vanemtüürimehena Regina Baltical. Seda laeva meie vetest enam ei leia. Praegu asub see hoopis Saksamaal Borkumi saare lähedal, kus laeva kasutatakse ujuvhotellina tuulepargi ehitusel. Enne seda viibis alus samal otstarbel Inglismaal Sheringhamis. Viimane regulaarliin, mida Regina Baltica sõitis, oli 2011. aasta suvel Almeria (Hispaania) ja Nadori (Maroko) vahel, ning siis seilati juba Läti lipu all. 2004. aastal, kümme aastat pärast mereakadeemia lõpetamist, pakuti Vahur Sõstrale Tallinkis kaptenikohta. Esialgu Kapellale, mis sõitis toona Tallinna ja Helsingi vahet, ning paar aastat hiljem juba moodsale Super Fast VIII-le, mis sõitis Rostocki liinil. Kuus aastat tagasi, aprillis 2007, valmis aga Tallinkil täiesti uus laev Star, mis esimestest päevadest kuni praeguseni on toimetanud kapten Sõstra käe all. Star on muide esimene kiirlaev, mis hakkas Tallinna ja Helsingi vahet kurseerima aasta ringi. Staril on 2080 reisijakohta ja 131 kajutit, üks reis kestab kaks tundi, kokku sõidab laev Eesti ja Soome vahet kolm korda päevas. Seega on Vahur Sõstra sõitnud Helsingi vahet juba peaaegu üheksa aastat, neist viiel viimasel aastal suisa kolm korda päevas. Kas tüütuks ei muutu? Kogu aeg edasi ja tagasi? “Graafik on nii tihe, et pole aega tüdimusele mõelda. Päevad lähevad kiiresti, ei saa arugi, kui nädal jälle möödas. Siis on nädal aega puhkust, mis möödub paraku sama kiiresti,” räägib kapten Sõstra muiates ja lisab, et pigem tuleks tüdimus peale siis, kui peaks loksuma mõnel aeglasemal laeval.

liiguvad. Suure laevaga manööverdada ja seda seisma jätta on selgelt keerulisem kui väikesega,” nendib kapten, kes soovitab hoida suurtest laevadest nii kaugele kui vähegi võimalik. “Arvestama peab ka järellainetusega, mis võib väikelaevas tekitada paraja segaduse. Ja hoidku selle eest, et keegi viga saaks! Muidu kirjutavad lehed jälle, kuidas “mõrtsuklaine” vigastas inimest, kes jahitrepilt lainetuse tõttu alla kukkus. Aga süüdi on pigem ikka tollesama jahi kapten, kes sõitis suure laeva lähedal, mitte laine, mis tekib paratamatult.” Loomulikult oleks kõikidel lihtsam, kui ka kõik väikelaevad oleksid varustatud identifitseerimis­ seadmetega ja oleksid pidevas kontaktis laevaliikluskeskusega: siis saaks juba eos selliseid juhtumeid ära hoida. Kuid need seadmed on kallid ja nende soetamise kohustus suretaks Sõstra hinnangul hobi­ laevanduse sootuks välja. Hoolimata mõningatest naginatest suurte ja väikeste vahel on Vahur Sõstra väikelaevnikega vägagi leplik. “Eks me ikka vahel kirume, aga tegelikult pole meil nende vastu mitte midagi. Katsume alati sõbralikult läbi saada ja rahulikult koos eksisteerida. Tuleb vaid üht meeles pidada: ehkki nii ühel kui teisel poolel on õigused, on mõlemal poolel ka kohustused. Kui nendest kinni pidada, siis ongi kõik korras,” möönab Sõstra, kelle sõnul on eelnimetatud puhkudel tegemist pigem üksikjuhtumite kui reegliga. Kapteni sõnul on päris palju abi olnud ka veepolitseist, kellel on korralikud kaatrid ja kes tõsisemad rikkujad operatiivselt korrale kutsuvad. Nagu näiteks ühed Soome härrad, kes purjetasid Vanasadama väravasse ja jäid risti keset veeteed hulpima. Suured laevad ei pääsenud enam sadamast välja ja pidid ootama, millal meestel mõistus pähe tagasi tuleb. Õnneks lahendas politsei olukorra üsna kiiresti. “Veepolitsei töötab meil päris tõhusalt, nad kontrollivad pabereid, kainust jm. Nagu maanteedelgi. Ainult kiirust otseselt ei mõõda, sest konkreetset piirkiirust meil millegipärast sadamasse sisenemisel ja sealt väljumisel ei olegi. On vaid safe-speed-reegel ehk ohutu kiiruse kohustus. Aga mõni arvab, et tema jaoks on iga kiirus ohutu. Ja siis tuiskabki täiskiirusel sadamasse nii, et kai ääres taovad laevadel mastid kokku. Mujal maailmas on ikka konkreetsed kiiruspiirangud. Meil oleks samuti seda vaja,” leiab kapten.

Star oli esimene aasta ringi

Tallinna ja Helsingi vahet kurseeriv kiirlaev.

läänemeri

14

Hobilaevnikud ja merevärav Hoopis rohkem elavneb kapten Sõstra aga siis, kui jutt läheb Tallinnale ja hobilaevandusele. Kapten resümeerib: “Õnneks ei ole Tallinna linn vaatamata tõsistele jõupingutustele veel suutnud hobilaevandust päris välja suretada.” Kõnealune teema hõlmab kõike, mida linn on teinud või tegemata jätnud, et hobilaevnikke eemal hoida, nimetades end sealjuures mereväravaks. “Vahepeal kehtestatud paadimaks on omaette teema, aga õnneks vähemalt seda enam ei ole. Kuid

club one

mulle on arusaamatu, et sisuliselt ainus jahisadam kesklinna lähedal asub Admiraliteedi basseinis. Koos suurte reisilaevadega, mille vahel liiklemine on paras peavalu ja kus peab teinekord passima oma pool tundi, enne kui liikuma pääseb. Samal ajal laguneb aga mõnesaja meetri kaugusel vanalinna müüridest Vana Kalasadama kai, mis oleks jahtidele sildumiseks ideaalne koht,” räägib Sõstra. “See on peaaegu sama suur kai kui Admiraliteedi basseinis, kuid ei segaks kedagi. See oleks ka paremini tuulte eest varjatud kui näiteks Lennusadama kai, lisaks on seal plats, kuhu saaks talveks jahte välja tõsta, meremuuseum – kõik võimalused on olemas. Selliseid pealinnu, kus on võimalik jahiga silduda peaaegu Raekoja platsis, ma peale Stockholmi eriti ei teagi.” Kapten mõistab, et Vana Kalasadama kai on erakätes, kuid avalikkuse huvides saaks linn kindlasti

midagi ette võtta. Vahur Sõstra on märganud igal suvel Merepäevade või mõne muu ürituse ajal, kuidas jahid sihitult mööda lahte ringi seilavad ja sildumiskohti otsivad. Neid aga ei leia, sest neid lihtsalt ei ole. “Ma ei räägi üldse sellest, et terve Tallinna linna peale on slippe, mille abil lasta paati merre kraanat kasutamata, vaid kolm tükki, kõik vanadest aegadest jäänud. Lisaks ei ole meil ka korralikku statsionaarset kraanakohta, et saaks paadi korraks veest välja tõsta, kui põhja all midagi juhtuma peaks. Selleks tuleb iga kord eraldi kraana kohale tellida.” Ehkki Vahur Sõstral endal puudub hobilaeva omaniku kogemus, on ta naabrimehe ja tema purjekaga üsna tihti merel kaasas käinud ning teab, millest räägib. “Tööl olles oleks tühja lainetavat merd väga nukker vaadata. Sootuks rõõmsam pilt on, kui sadamad ja lahed on kauneid väikelaevu täis.”

läänemeri

15

club one


Parimad

päevad Stockholmis

E

Suvel tasub end kostitada toredate emotsioonidega Eestile nii lähedal asuva Rootsi kuningriigi pealinnas Stockholmis. Hinnalisi nõuandeid ja kuldaväärt soovitusi, kuhu minna, jagab kogenud giid ja turismikonsultant Kylliki Hellström.

estlanna Kylliki Hellström, kes on Stockholmis elanud üle 20 aasta ja sai giiditunnistuse 1993, tunneb Stockholmi ja muu Rootsi vaatamisväärsusi kui oma taskut. Paljud eestlased teavad energilist ja rõõmsameelset Kyllikit Junibackeni lastemuuseumist, kus ta seitse aastat töötas. Nüüd aga tegutseb Kylliki turismikonsultandina ja on ametis mitmete muuseumide ja muude huviväärsuste juures, näiteks praegu on ta abiks uues ABBA muuseumis. “Kui on veidi vaba aega, sõidame kogu perega oma karavanautoga mööda Euroopat või mängime golfi,” lausub kolme lapse ja rootslasest abikaasaga Stockholmi äärelinna ridaelamus elav Kylliki. “Minu töö on ka minu harrastus ja mu lemmiktegevus on muuseumide ja muude turismiatraktsioonidega tutvumine eri maades.” Kylliki nendib, et kuigi ta elab Stockholmis ja tegeleb turismiga, ei jõua ta kõike põnevat, mis linnas toimub, kuidagi läbi käia – huvitavat tegevust on nii palju! “Minu unistus on aga, et ükski Eesti turist ei tuleks Stockholmi ainult šoppama, vaid prooviks alati leida kas või ühe toreda muuseumi või muu paiga, mida külastada. Pärast seda jääb ju sisseostude tegemiseks veel hulgaliselt aega. Tere tulemast! Ootame teid Rootsi puhkusele!”

Tekst Sirje Maasikamäe I Fotod visitsweden.com

Kui te peaksite koostama oma top 10 või top 5 soovitused, miks tasub Stockholmi tulla, siis mis need võiksid olla? Loomulikult on soovitused erinevad olenevalt sellest, kas reisijad on noored või vanemad inimesed, kas kaasas on lapsed ja kui suured nad on. Stockholm on haruldaselt huvitav ja ilus linn, kus midagi põnevat leidub igale turistile.

Kui aga vihma sajab, võiks kuningalossi ja relvakambrisse vaatama minna kuninglikke riideid, raudrüüsid ja ehteid.

Mis on teie arvates kohad, kuhu Stockholmis tasub ikka ja jälle lastega minna? Koolieelikute lemmikkoht on loomulikult Astrid Lindgreni muinasjutumaailm Junibacken, aga vähemalt sama tore on ka Skansenis loomi vaadata või mini-Skansenis ringi käia, Aquaria veemuuseumis piraajade hambaid lugeda või transpordimuuseumis minirongiga sõita. Õpilastele on huvitav päris sadama lähedal asuv tehnikamuuseum, kus on vahva eksperimentide saal ja praegu ka põnev näitus “100 leiutist”. Pärast jaanipäeva avatakse ajaloomuuseumi õuel viikingite suveõu, kus saab viikingite leiba küpsetada, noolt lennutada ja muuseumi aaretekambris maailma suurimat viikingite kulla-aaret imetleda. Samal päeval jõuaks veel perega käia SkyView’ atraktsiooni nautimas, kus gondlid viivad Globeni, 130 meetri kõrguse

Stockholm on haruldaselt huvitav ja ilus linn, kus midagi põnevat leidub igale turistile.

sihtkoht

16

club one

sihtkoht

17

club one


Unelmate päevad Rootsis Kui Rootsis on aega olla terve nädalavahetus ja saab ringi sõita autoga, võib teoks teha unistuste reisi nii lastele kui täiskasvanutele. Soovitab Kylliki Hellström. Lastele 1. päev. Laevalt tulles alustage autosõitu E4-l lõuna suunas. Esimene peatus on 36 km Stockholmist asuvas Tom Tits Experimentis ja õhtuks jõuate Kolmårdeni loomaaia Vildmarkshotelli. 2. päev. Päeva võiks veeta Kolmårdenis ja õhtuks sõita Linköpingu linna, kus on nii restorane kui ka huvitavaid muuseume, minu lemmik on kogu perele sobiv Linköpingu lennumuuseum. 3. päev. Pärastlõunal võib väiksemate lastega edasi sõita Astrid Lindgreni maailma Vimmerbysse või juba edasi Göteborgi, kus Lisebergi lõbustuspark on väärt kogu pikka reisi. Ka Skara suvemaa soojendatud basseinide ja muude lõbustustega on ujumist ja vett armastavatele lapsemeelsetele suisa paradiis! Täiskasvanutele Stockholmi ümbruses on samuti huvitav seigelda. Skoklosteri ja Gripsholmi loss asuvad umbes 70 km Stockholmist ja on Rootsi ilusaimad. Umbes tunni- või poolteisetunnise autoreisi kaugusel Stockholmist asuvad armsad väikelinnad Mariefred, Sigtuna ja Vaxholm. Sinna on lihtne autoga väljasõite teha, ööbida võib soovi korral ka Stockholmis. Stockholm on väga roheline linn: igas linnaosas on parke, haljas­ alasid, metsatukki ja veekogusid.

Väikeste laste lemmikkoht on Astrid Lindgreni muinasjutumaailm Junibacken.

ümmarguse ehitise tippu, et Stockholmi kõrgelt vaadelda. Noorukitega peredele on vist parim koht Stockholmi äärelinnas Södertäljes asuv Tom Tits Experiment, kus mitmesuguseid eksperimente proovides päev liigagi kiirelt möödub. Gröna Lundi lõbustuspark sobib hulljulgetele Ameerika mägedega sõita ihkajatele. Ja üllatuslikult huvitav on ka armeemuuseum, mis eriliselt põneva ja omapärasena silma paistab. Mida soovitaksite neile, kes on palju Stockholmis käinud? Kas hiljuti on ka midagi uut avatud või on tulemas mõni põnev sündmus? Gröna Lund avab sel hooajal maailma kõrgeima kettkarusselli Eclipse (kõrgus 120 m ja kiirus 70 km/h), millega on soovitatav sõita ainult väga julgetel. Suurim uudis sellel aastal on ABBA The Museum, mis avas oma uksed 7. mail ja pakub kõigile ABBA muusika armastajatele suurt elamust. Muuseumis võib isegi diskot tantsida ja ise viienda liikmena ansamblis kaasa laulda. Mida ütleksite inimesele, kes mõtleb: Stockholm on suur linn, mis ma sinna suvel ikka lähen – palju rahvast, trügimine, palav. Miks tasub just suvel Stockholmi sõita ja mille poolest erineb see teistest suurtest linnadest? Stockholm on väga roheline linn, kus ainult üks kolmandik pindalast on ehitiste all. Igas linnaosas on parke, haljasalasid, metsatukki ja veekogusid, nii et

sihtkoht

18

kunagi ei tundu, et linn kitsaks jääb. Suur osa Stockholmi elanikest kolib suvel saarestikku ja sõidab puhkusele – tõenäoliselt on see linn üks ideaalsemaid puhkusepaiku neile, kes trügimist ja rahvamurdu ei armasta. Kui soovite vaikust nautida, sõitke saarestikku ja õngitsege kalu või võtke piknikutekk kaasa, laotage see parki laiali ja mõnulege lihtsalt päikese käes. Vesi on kesklinna Mälareni järves nii puhas, et teoreetiliselt võiks seda otse juuagi. Kas Stockholm (ja üldse Rootsi) on teie arvates lapsesõbralik paik? Minu arvates on Rootsi üks lapsesõbralikumaid kohti maailmas: igal pool on lapsed teretulnud ja nendele on pea igas muuseumis oma tegevuskohad, lapsed tunnevad ennast vabalt ja nendega liikuda on turvaline. Lastega on alati päevakorral praktilised asjad: kas igale poole pääseb käruga, kas lapsed on oodatud, kus süüa saab. Millistes kohtades Stockholmis võiks nendega näiteks piknikku pidada? Stockholmis ja kogu Rootsis on laste ja kärudega ning ka liikumispuudega lastega liikuda eriti lihtne. Rootsi seaduste järgi on kõik ühiskondlikud ehitised, turismiatraktsioonid ja ühistransport kohustatud sobitama oma tegevused ka ratastooliga liikujatele. Lapsevankriga kõikidesse muuseumidesse ja kohvikutesse siiski sisse ei saa (tihti ohutusnõuete tõttu), aga siis on võimalik vanker ukse taha jätta. Lastele on suures osas restoranides oma menüü või saab täiskasvanute portsjonist tellida poole. Parkides on lubatud murul istuda ja piknikku

club one

pidada. Eriti ilus ja populaarne on Djurgårdeni saar, kus ka Stockholmi elanikud meelsasti piknikku pidamas käivad. Minu lemmik-piknikukoht on Norrtulli lähedal asetsev Haga park, kus asub ka liblikate muuseum Fjärilshuset ja meie kroonprintsessi Victoria koduloss. Teda võib pargis tihti jalutamas näha. Raamatupoodides leidub reisiraamatuid pealkirjaga “Kohad, kuhu turist kunagi ei satu”. Kas oskate soovitada Stockholmis paiku, mis pole väga kuulsad, aga kuhu võiks minna? Loomulikult on igal linnal oma salajased toredad kohad. Saarestikus on imetoredaid paiku, minule meeldib näiteks idülliline Vaxholm koos fantastilise kindlusega, kus on nii vanglamuuseum kui ka kohvik. Põnevale retkele saab Stockholmist suunduda nii laeva kui ka bussiga, rääkimata oma autoga minekust. Teine koht, mis tegelikult kõigile hästi silma paistab, aga kuhu paljud ei satu, on meie teletorn Kaknästornet. Seal on väga tore kohvik ja maitsvate toitudega restoran, kus lõunasöögi saab odavalt, umbes 100 Rootsi krooni eest, ja lastele on oma menüü. Vaade on aga imeline üle terve linna! Kas Stockholmis on võimalik saada ka eestikeelset infot ja tellida eestikeelseid ekskursioone? Kahjuks on Eesti turiste teiste maadega võrreldes väga vähe ja kõigis keeltes ei ole paraku võimalik materjale hankida. Ma olen väga uhke eestlaste eriliselt hea keeleoskuse üle ja usun, et reis on hea võimalus näiteks veidi inglise keele praktikat saada.

Eesti keele oskajaid on aga tihti võimalik leida kõige kummalisematest kohtadest – kunagi ei tea, keda reisil kohatakse. Eestikeelseid ekskursioone saab aga tellida Tallinki kaudu. Stockholmis käiakse sageli kruiisiga ja linnas on aega mõni tund. Mida jõuab perega vaadata kruiisi jooksul? Tegelikult on ju kruiisireisijatel päris mitu tundi vaba aega ja teha jõuab palju toredaid asju. Suvel ilusa ilmaga jõuab minna Gröna Lundi lõbustusparki, Skanseni vabaõhumuuseumisse või viikingite suveküla õuele ajaloomuuseumis – need on kruiisireisijatele parimad kohad. Igav seal juba ei hakka ja sadamasse pole ka pikk maa. Kui aga vihma sajab, võiks kuningalossi ja relvakambrisse vaatama minna kuninglikke riideid, raudrüüsid ja ehteid või uurida muumiaid Vahemere maade muuseumis (Medelshavmuseet). Toredad mängutoad on nii Slussenis asuvas Stockholmi muuseumis kui ka Nordiska muuseumis. Suuremad lapsed võivad põnevaid avastusi teha ja 4D-kino vaadata tehnikamuuseumis. Lasteta reisivatele täiskasvanutele ja noortele trendikatele reisijatele avaldan hea meelega oma salajased lemmikud: Millesgårdeni park Lidingö saarel ja ülipopulaarne Fotografiska muuseum Slusseni lähedal Södermalmi saarel.

sihtkoht

Minu arvates on Rootsi üks lapsesõbralikumaid kohti maailmas: igal

pool on lapsed teretulnud.

19

club one


Kus saaksid teismelised pommitada Angry Birdsi mängu sigu ja tuhiseda pöörastel karussellidel, saata oma nooremad õed-vennad lasteloomaaeda ning ema-isa planetaariumisse tähtede maailmaga tutvuma? Loomulikult Soomes Särkänniemi lõbustuspargis! Tekst Helena Saar I Fotod Särkänniemi lõbustuspark

Lõbusad karussellid ja vihased linnud

S

ärkänniemi asub Helsingile lähemal kui Tartu Tallinnale – Soome pealinna lahutab Tampere külje all asuvast Särkänniemi lõbustuspargist 173 kilomeetrit. Tegevust jagub siin tervele perele ja seda kindlasti terveks päevaks. Kuigi Särkänniemi lõbustuspark teeb oma atraktsioonide ja muude huviväärsuste hulgaga silmad ette mitmele teisele lõbustuspargile, ei tähenda see, et Särkänniemi oleks valmis. Igal aastal luuakse Särkänniemis juurde uusi lõbustusvõimalusi, nii et igav ei hakka ka neil, kes seal juba käinud. Angry Birds lendas lõbustusparki Soomlaste välja mõeldud populaarse arvuti- ja mobiilimängu tegelased leiab Särkänniemis mullu rajatud Angry Birds Landist. Vihased linnud pakuvad temaatilisi atraktsioone kogu perele. Angry Birds Ride on sobivaim väiksematele lõbutsejatele, kes saavad vihase punase linnu seljas karussellisõitu teha. Teemapargi südameks on seiklusrada, kus saab seigelda tunneleis, salajastel radadel, treppidel ja liumägedel ning otsida roheliste sigade peidetud mune. Ja loomulikult saab sõpradega võidu lingust lasta Angry Birdsi rohelisi sigu! Lõbus Koeramägi Tänavu aprilli lõpus avati Särkänniemis taas uus temaatiline ala: Soome lastekirjaniku Mauri Kunnase raamatutegelaste aineline Koiramäki ehk Koeramägi. Kõik ehitised on seal peaaegu elusuuruses, nii et Koeramäele tulija saab seni vaid Kunnase raamatutest nähtud lõbusat ja kodust maailma lõpuks päriselt kogeda. Koeramäele kolivad ka lasteloomaaia asukad – ponid, kitsekesed, minisead,

sihtkoht

20

club one

sihtkoht

21

club one


teada Kasulik

eem a piletisüst suvehooaj i ille m m ie n e, n Särkä võtmetel itatud nn sest. eh u k s le ik ü p n o staja neb küla sioonihind ole igile atrakt kõ b se ää p a maale, eg si d m ir õt B V ry äele, Ang m ra oe , K se planedele, vaariumis misse, ak u ri a Hildéni aa n ar lfi S de atetorni ja va , se is a lõbusm taariu i. Kui minn imuuseum pääseb l, va äe tarbekunst rgmisel p jä ka a. ki eg tuspar ama võtm oole odav sisse üle p

ikkused Hinnad 120 cm p svõti: üle u m la E ) n 35 elmüügist ustele: 37 eurot (e 0 cm pikk 2 1 – 0 0 1 ti õ eurot v e 1 st 3 a L n saanutele s k se a st – 3aa ist 29), (eelmüüg rot ased 21 eu st aa 3 kustele: – alla 00 cm pik 1 a ll a ti õ v e st a L n 5 eurot kolmesaab osta rnatiivina ti, mis ile ap Võtme alte al matele nn ne va ja ääseb le aastaste millega p eurot ja 0 Sara 1 ja b i sa n mak e, vaatetor al al gi ar . se lõbustusp uuseumis Info rbekunstim niemi.fi. Hildéni ta n ka ar .s ww w : fo . in es Lisa vene keel inglise ja on soome,

koerad, kilpkonnad – kes jõuaks kõiki neid armsaid olevusi üles lugeda! Vanad head tuttavad Uute ja huvitavate meelelahutuspaikade kõrval leiab Särkänniemist loomulikult ka vanad head tuttavad karussellid ja muud atraktsioonid. Lõbustus­ pargis on 34 karusselli ja muud atraktsiooni, millest osa on päris rajud! Eks nimi Tornaado kõneleb juba enda eest ise.

Lõbustus­pargis on 34 karusselli ja muud atraktsiooni, millest osa

treenitakse, ja räägitakse täpsemalt nende elust ja koolitamisest. Külastuse lõpetab delfiinide meeleolukas etendus. VIP-külastus tuleb vähemalt kaks nädalat varem ära broneerida. Kui hing ihkab rahu ja ilusaid vaateid, saad tõusta Põhjamaade kõrgeima vaatetorni tippu, kust hea ilmaga näeb paarikümne kilomeetri kaugusele. Tampere tuntuimal sümbolil, vaatetornil Näsin­ neula, on kõrgust 168 meetrit ning välja näeb see umbes nagu Tallinna teletorn. Tõsi, meie teletornil on kõrgust siiski palju enam.

Terve päev trallimist

on päris rajud!

Juba 1985. aastast tegutseb Särkänniemis ka delfinaarium, kus viis delfiini panevad oma osavuse ja sarmiga etendustele kaasa elama nii suured kui ka väikesed vaatajad. Muide, Särkänniemi delfinaarium on maailma põhjapoolseim! Need, kelle on armsad vee-elukad lootusetult ära võlunud, saavad Särkänniemis delfiinidega põhjalikumat tutvust teha. Umbes tund aega kestval VIP-külastusel näidatakse, kuidas delfiine

Gerli (33) käis abikaasa ja pisiperega Särkänniemis paar aastat tagasi. Ta on kindel, et Särkänniemist leiab elamuse igaüks, olgu ta ühe- või saja-aastane. “Lõbustusparki soovitas meil külastada üks soome rahvusest sõber, kes peab seda Soome parimaks lõbustuspargiks. Et saaksime terve päeva lõbustuspargis trallida, ei sõitnud me samal päeval Eestisse tagasi, vaid ööbisime lähedal asuvas Tampere linnas. Atraktsioone on Särkänniemis tõepoolest igale maitsele ja vanuserühmale ning valikut on rohkem kui küll. Iga pereliige leiab sealt endale kindlasti midagi sobivat! Saab külastada delfinaariumi, käia Põhjamaade kõrgeimas vaatetornis ja otsida närvikõdi pöörastelt atraktsioonidelt. Väikestele lastele on rahulikumaid atraktsioone ka: leidsime oma 3- ja 5aastasele sobivaid tegevusi terveks päevaks. Väljas söömine on muidugi üsna kallis ja ka lõbustuspargi pileti hind päris krõbe. Samas oli Särkänniemi oma hinda väärt ja kahetsust ei pidanud tundma. Kodus rääkisid lapsed pärast kõige rohkem lennukitest ja hirmude majast. Ilusad mälestused jäid ka rahulikust suvisest Tampere linnast.”

sihtkoht

22

club one

Unustamatu delfiinishow Kersti (50): "Käisin Särkänniemis esimest korda päris ammu – 1990. aastate keskel. Ma ei mäleta sellest käigust enam kuigi palju, kuid väga selgelt on meeles delfiinide show delfinaariumis. Nägin esimest korda delfiinide etendust ja ehkki olin täiskasvanu, oli see nii emotsionaalne, et liigutas mind pisarateni. Nad olid nii nunnud ja justkui naeratasid publikule ning neile tõesti meeldis trikke teha! Olen hiljem näinud uhkeid delfiini- ja vaalashow’sid Itaalias ja Prantsusmaal, olen ujunud Tais koos delfiinidega, kuid kõige rohkem on meelde jäänud ikka too Särkänniemi delfiinietendus. Lõbustuspark keset põhjamaa loodust – ja siis äkki armsad delfiinid, soojade vete saadikud. See oli hoopis teist laadi elamus kui 35kraadises lõunamaa palavuses."

sihtkoht

23

club one


Elamusi kogu perele

STOCKHOLM

SOOME, SÄRKÄNNIEMI Tallinki eelmüügist Helsingisse laevareisi ostes saad soetada ka pääsmed Särkänniemi lõbustusparki. Särkänniemi piletihinnad Tallinki eelmüügist ostes: n külastajale pikkusega üle 120 cm 35 €, n vähemalt 4aastasele lapsele pikkusega alla 120 cm 29 €, n sissepääsupilet alates 4. eluaastast 10 € (tagab sissepääsu lõbustusparki, Sara Hildeni kunstimuuseumisse ja Näsinneula vaatetorni). Näidispakett perele koos majutusega Tamperes Hind kahele täiskasvanule ja kahele alla 12aastasele lapsele alates 490 €. Näidispakett sisaldab: n reisijapiletid ja sõiduauto (kõrgus kuni 1,9 m ja pikkus kuni 5 m) vedu liinil Tallinn–Helsingi–Tallinn, n ühte ööd hotelli Scandic Rosendahl kahes kaheinimesetoas, n hommikusööki hotellis, n Särkänniemi lõbustuspargi ühe päeva käepaelu tervele perele.   Pakkumine kehtib kuni 7. septembrini 2013.

pakkumised

24

Paljudesse Stockholmi muuseumidesse on pääsmed Club One kaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel soodsamad. Ajaloomuuseum. Piletid Club One püsikliendikaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel täiskasvanule 20 SEKi soodsam. Alla 18aastastele tasuta. Aasta lõpuni on reedeti kõigile sissepääs tasuta. Skanseni vabaõhumuuseum ja lasteloomaaed. Club One püsikliendikaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel sissepääsupilet 10 SEKi soodsam. Lisaks –10% ostudelt Skanseni muuseumipoes ja ja Lill-Skanseni poes ning Bollnästorgetil. Vasa muuseum. Club One püsikliendikaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel sissepääsupilet 35 SEKi soodsam. Alla 18aastastele sissepääs tasuta. Junibackeni lastemuuseum. Club One püsikliendikaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel sissepääsupilet 10 SEKi soodsam. Soodustus kehtib kuni viiele piletile. Tehnikamuuseum. Club One püsikliendikaardi või Tallinki laevade pardakaardi esitamisel sissepääsupilet 20% soodsam. Tom Tits Experiment. Club One püsikliendikaardi või Tallinki pardakaardi esitamisel i sissepääsupilet 15% Loe Särkänniem ja gi soodsam. ar sp tu us lõb amisVaata lisaks www.tallink.ee Stockholmi vaat a lk 16. ht ko ste su är vä

club one


Ratastoolis inimeste liikumisvabadus on küll mõnevõrra piiratud, ent olud paranevad iga aastaga, kinnitab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. Tekst Tiia Kõnnussaar I Fotod erakogu, shutterstock

Reisile ratastoolis

K

ujutage ette ilusat suvepäeva Helsingisse siirduval laeval. Laeva tekile on kogunenud hulk rõõmsaid inimesi. Kõik nelikümmend reisijat on ratastoolis. Just selline ettevõtmine leidis aset aastal 2011, mil Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu delegatsioon, 160 inimest, sõitis külla Soome sõsarühingule, et pidada Turu kultuuripäevi. “Seesugust ratastoolide kontsentratsiooni ühel ruutmeetril oli laevameeskond vaevalt varem kohanud,“ muheleb Auli Lõoke. “Kui pardal on ratastoolireisijaid 1–2, on see tavapärane, aga meil oli nelikümmend inimest ratastoolis. Me pidasime muidugi sõidu asjus Tallinkiga eelläbirääkimisi, meile tehti soodustusi ja aidati igati. Saime laeval väga hästi hakkama.“ Nii ratastoolikasutajad kui ka liikumispuudega inimesed üldse mõtlevad oma käigud alati hoolega läbi. “Nad ei lähe reisile hoolika planeerimiseta. Kõige parem reklaam on saatusekaaslaste soovitus. Paljud olid väga tänulikud, et selline reisivõimalus oli, sest nad poleks esimest korda riskinud üksi sellist reisi ette võtta. Paljud polnud isegi Soomes käinud.“ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit hindas Tallinki abi ja toetust Aasta Tegu 2011 auhinnaga.

hakkama: jätavad auto parklasse või sõidavad laeva autoga. Kuidas on ligipääsetavusega avalikesse kohtadesse Eestis üldiselt? Üks meie liidu tegevussuundi on üldkasutatavate hoonete ja rajatiste ligipääsetavuse auditeerimine. Auditit teevad liikumispuudega inimesed ise – meil on selle valdkonna asjatundjaid, kes on ise ratastoolis. Hiljuti tellis ligipääsetavuse auditi Tallinna sadam D-terminalile. Auditis on välja toodud kõik märkused ja soovitused, mis aitaksid liikumisvabadust veelgi suurendada. Üldiselt on ligipääsetavus sadamas ja terminalis hea, aga alati annab midagi parandada. Näiteks on mõnes kohas kõnniteel 4 cm kõrgused äärekivid. Ratastooliga on siis raske kõnniteele saada ja elektrilises ratastoolis on see üldse võimatu. Mujal maailmas arvestatakse, et teenindusletid oleksid ligipääsetavad ka ratastoolis istujale. Meil on need tihti nii kõrgel, et ratastoolis inimene teenindajaga silmast silma rääkida ei saa. Ka Eestis on hakatud tegema nii, et kas või üks teeninduslett on madalam.

Millega peaks ratastoolis reisija arvestama? Liikumispuudega inimene, kes kasutab ratastooli või muud abivahendit, peab kõik detailideni läbi mõtlema. Kas sadamas on invaparkimisplats, kuidas pääseb terminali ja laeva, millised olud on laevalt maha tulles. Mõnikord reisib ratastoolis olija koos abistajaga, kuid on ka neid, kes saavad iseseisvalt

Invatualetis peab ringi vaatama istuva inimese silmadega: siis on lihtne taibata, et peegel peab olema madalamal, lülitid-tarvikud käeulatuses, kraanikauss sellisel kõrgusel, et ratastoolis olles põlved selle alla mahuvad jne. Terminalides peaks olema paar ratastooli varuks: reisijate hulgas on inimesi, kes liiguvad karkudega või kel on raske pikka maad jalgsi käia. Julgustan ratastoolis inimesi laevaga sõitma. Kui on lühike reis, siis ei ole kajutit vaja, näiteks Tallinnast Helsingisse sõites. Kuidas suhtuvad liikumispuudega inimestesse kaasreisijad? Suhtumine on läinud aasta-aastalt paremaks – ei takistata liikumist, aidatakse, kui vaja. 20–30 aastat tagasi oli ratastoolis liikuja tänavapildis haruldus ja jäädi vaatama, aga nüüd on suhtumine pigem toetav ja sümpaatne. Minu kõige positiivsemad kogemused on Londonist. Ratastooliga sai viperusteta ka jõelaevadele. Bussijuht sai nupule vajutades alla lasta platvormi, mis võimaldas ratastooliga bussi tulla. Rongijaamades – loodan, et Eestisse tulevad samasugused rongid – oli abipersonal, kes tuli ratastoolis inimest nähes vaikselt juurde ja ütles, millise vaguni ette pannakse maha platvormilt vagunisse sisenemiseks vajalik alus. Mujal Euroopas on juba pikka aega tavaks arvestada nendega, kellel on raskem liikuda. See pole vajalik ainult ratastooliinimestele: elanikkond vananeb, liigutakse lapsevankrite ja jalgratastega. Ka raske pagasiga on mugavam kõnniteele saada, kui ei ole kõrgeid äärekive. Kohandatud liikumisteed on elukeskkonna loomulik osa ja üha tähtsam on hooneid ja linnaruumi rajades arvestada kõikide inimeste liikumisvõimalustega.

2011. aastal tegi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu delegatsioon unustamatu reisi Soome.

Te koolitate inimesi suhtlema puuetega inimestega. Milleks selliseid koolitusi vaja on? Mäletan juhtumit 10 aastat tagasi hea mainega hotellis, kus kõik oli väga kena, aga välistrepp oli 2-3 astmega. Turistid ei saanud ratastooliga hotelli sisse ja pöörasid otsa ringi. Administraator ütles, et meil on kaks tugevat turvameest, kes teid tõstavad. Kuid see, et pead kellegi abist sõltuma, on turisti jaoks märk, ja ta ei tule sellisesse hotelli. Miks mind peab teisaldama, kui ma tuleksin ise toime? Ratastoolid on väga kallid. On päris palju juhtumeid, mil kahelt poolt tõstes on raam paigast nihkunud. See on inimesele suur õnnetus, sest ratastool on ju tema peamine liikumisvahend. Inimesed ei ole väga teadlikud, kuidas suhelda ja abiks olla, kui kaaskodanikul on liikumis- või mõni muu puue, on palju eelarvamusi. Mäletan meie liidu 20. sünnipäeva ühes hotellis: teenindajad olid algul väga pinges ja kohmetud, aga kui pidu läbi sai, tulid rääkima, et nii vahvad inimesed – kujutad ette, ise ratastoolis ja viskab nalja! Mõeldakse, et kui sinuga midagi juhtus, siis oled kogu elu masenduses ja sinuga tuleb kaastundlikult rääkida, aga see on solvav. Muidugi, alati on elu enne õnnetust ja elu pärast õnnetust. Aga inimesed kohanevad ja elavad oma rõõmude-muredega nagu kõik teisedki. Koolitame näiteks bussijuhte ja teeme ka praktikumi, kus saab proovida, kuidas abistada ratastoolis liikujat. Tasapisi küll, aga aastatega on ka meie ühiskond õppinud arvestama teistsuguseid inimesi avalikus ruumis.

Tallink Silja laevad on ehitatud vastavalt nõuetele,

Mida soovitate inimestele, kes märkavad ratastoolis reisikaaslast? Kui ratastoolis inimene on hädas, siis esimene samm on küsida, kas saab teda aidata. Ratastoolist ei tohi ootamatult kinni haarata, seda lükata või sikutada. Kui abi on vaja, siis tuleb tegutseda vastavalt ratastoolis olija juhendamisele. Tema oskab kõige paremini juhendada: natuke kallutada, natuke lükata. Ratastoole on hästi palju erinevaid tüüpe ja inimeste võimekus selles hakkama saada on erinev. Mingil juhul ei tohi selja tagant lükkama hakata, et mis ta siin kohmitseb – on juhtunud, et inimene on ootamatu lükke tõttu toolist välja lennanud.

arvestatud on ka liikumispuudega inimeste vajadusi.

Inimesed kohanevad eluga ratastoolis ja

elavad oma rõõmudemuredega nagu kõik teisedki.

Vahel suheldakse ratastoolis inimesega nagu väikese lapsega või haletsevalt. Selline suhtumine on inimesele väga piinlik. Mul on üks tore kolleeg, kellel on käed ja jalad nõrgad. Ta saab kõigega hakkama, aga see võtab aega. Kord ta kurtis mulle naljaga pooleks, et vahel tüütab päris ära, kui pidevalt abi pakutakse. Ta tänab alati

sihkoht

viisakalt, sest muidu võib-olla ei lähe inimene enam kunagi ratastoolis olijale abi pakkuma. Enamasti on nii, et kes päris üksi ratastoolis liiguvad ja sõidavad ka autoga, tulevad ise toime. Neil, kes üksi hakkama ei saa, on harilikult saatja kaasas. Ma vaatan vahel ka ise, et seal ta nüüd vaikselt pusib üle tänavaserva minna, ja mõtlen, kas pakkuda abi. Kui ma siis küsin, et kas aitan natuke, siis üldiselt vastatakse, et aitäh, tore. Osad ei julge abi küsida ja on väga tänulikud abi eest.

26

club one

sihtkoht

27

club one


S

uvised showprogrammid vahetuvad laevadel Baltic Queen, Victoria, Romantika ja Isabelle juuli keskel, seega on igal laeval suveperioodil lausa kaks showprogrammi, mis pakuvad omakorda nelja eri kava kruiisi vältel. Nii et võid suve jooksul mitu korda kruiisile tulla, et nautida unustamatuid etendusi ja efektseid artiste. Suveperioodil esinevad Eesti agentuuride Dance Factory ja Showstoppers ning Itaalia agentuuri Selection International artistid. n Showstoppersi show’de teema on suvi, meri ja pidu. Pilku püüavad uued kostüümid, mille on kavandanud hinnatud kostüümikunstnik ja stilist Gerly Tinn. Tantsitakse kuumade rütmide järgi, näidatakse, mis­sugused on olnud suplemiskombed läbi ajaloo, esitatakse hoogsat suvist kankaani ja lõpetatakse marulise peoga! n Dance Factory artistid elavad suvel boogie-woogie ja rokenrolli meeleolus. Üks nende etendus on tõeline rokenrolli-maraton, teine on laulude ja tantsude energiapomm. Ka publik haaratakse tantsumöllu – koos tantsijatega saab proovida boogie-woogie samme, millega hiljem diskopõrandal hiilata. Laulusolistidena esinevad nendes programmides USA artistid John Grant, VanSwan White ja Dwanna Orange. Dance Factory kostüümid on valminud moekunstnik Ketlin Bachmann-Põldroosi juhtimisel. n Selection International toob lavale maagia-, huumori- ja illusioonimaailma, milles löövad kaasa maailmas tunnustatud artistid Eric Boo, Richard Burr, Ezker Emparanza, Alex Traisci ja duo Rob & Connie.

John Grant.

uudised

Lummavad vaated päikesetekil Suvel on Tallinna–Stockholmi kruiisilaevade tõmbenumbreid mõnusad päikesetekid. Päikesetekil saad imetleda Stockholmi saarestiku lummavaid vaateid ja Tallinna kuulsat siluetti, jälgida päikeseloojangut või lihtsalt hingata värskendavat mereõhku. Jahedama merebriisi puhul annavad sooja pehmed pleedid. Päikesetekil on suvel avatud baar, kus kergeid rütme valib DJ. Baari valikus on ka isuäratavaid alkoholivabu kokteile.

Ka publik haaratakse tantsumöllu – koos

Dwanna Orange.

Eric Boo.

Kankaanist rokenrollini Sel suvel vallutab Tallinki laevad hoogne Summervision ehk suvenägemus. Rõõmsat, säravat ja hoogsat meelelahutust jagub igale maitsele.

tantsijatega saab proovida boogie-woogie samme, millega hiljem diskopõrandal hiilata. Neist tuntuim on kindlasti hispaanlasest koomik Eric Boo, kes on esinenud muu hulgas 11 aastat Moulin Rouge’is Pariisis. Eric Bood on nimetatud uue generatsiooni koomikuks. Ta on toonud värskust show’desse, ühendades tsirkuse-, kabaree- ja muusikalielemente. Samas on tema etteasted saanud mõjutusi sellistelt klassikutelt nagu Charlie Chaplin, Buster Keaton ja Harold Lloyd. Peale efektsete show’de on laeval muudki meele­ lahutust. Rokkmuusika sõbrad võiksid kiigata laeva pubisse, kus esineb trubaduur. Baltic Queeni õdusas Manhattan Piano baaris mängib meeleolumuusikat pianist. Oma lauluoskuse saad proovile panna karaokes. Kui armastad tantsida, oled oodatud suurde showbaari, kus esineb tantsubänd. Pidu ja tants jätkub diskoteegis. Ära unusta osaleda väärika auhinnafondiga loteriil! Tallink jätab endale õiguse teha meelelahutusprogrammis muudatusi.

meelelahutus

28

club one

meelelahutus

Mugav Star Comfort Class Tallinna–Helsingi liini kiirlaevadel Star ja Superstar on uus reisiklass Star Comfort Class. See on mõeldud reisijale, kes soovib rohkem mugavust ja privaatsust, kui seda võimaldab Stari reisijaklass. Siin saab istuda laua taga mugavas toolis, surfata internetis ja einestada. Pileti hinna sees on valik suupisteid ja alkoholivabu jooke, juurde saab osta salateid ja muid suupisteid ning jooke. Hinnad: n alates 39 €, sõltudes väljumise nõudlusest, n alla 6aastased tasuta koos enda eest maksva täiskasvanuga, n 6–17aastased 10 €, n koha Star Comfort Classi saab osta ka laeval, tasudes 20 € reisija kohta ühel suunal.

29

club one


uudised

Parim baarmen Mika Myllärinen

7. mail toimus Tallink Silja baarmenide võistlus, kus osales baarmene kõikidelt laevadelt. Võistluse võitis Mika Myllärinen (47), kes töötab Baltic Princessil Piano baaris. Tema võidutöö kandis nime Ocomba. Mika naudib oma ametit ja proovib iga päev täiendada oskusi, et veelgi paremini kliente teenindada. “Minu missioon on saada nii heaks, et mitte keegi ei suudaks mind ületada teadmiste, oskuste ega viisakuse poolest.” Pikemalt kirjutame Mikast järgmises aja­ kirjanumbris. Wolf Vostell (1932–1998). Huulepulga-pommitaja. 1968.

Erakordne näitus Kumus

28. juunil avatakse Kumus suurejooneline rahvusvaheline näitus “Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945”. Esimest korda on võimalik Eestis näidata nii paljude Euroopa avangardkunsti suurnimede loomingut – Damien Hirst, Christian Boltanski, Anselm Kiefer, Jean Tinguely, Alberto Giacometti, Niki de Saint Phalle, Henry Moore, Wolf Vostell, Christo jpt. Näitusel on esindatud 28 riigi 113 kunstnikku, kes alates 1945. aastast on oma loomingus tegelenud vabaduse teemadega. Berliini ajaloomuuseumi kureeritud erakordne näitus koondab Euroopa avangardkunsti koorekihi, hõlmates ka Ida-Euroopa kunstnike loomingut. Eelmisel sügisel Berliinis avatud näitus jõuab viimase kohana pärast Milanot Tallinna. Näitus on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 28. juunist kuni 3. novembrini. Pileti hind on 5.50. Club One kaardiga kehtib pakkumine kaks piletit ühe hinnaga.

Suurtele ja väikestele rattasõpradele

5. mail anti Viljandis avastart Eesti suurimale maastikurattamaratonide sarivõistlusele Samsung Estonian Cup, mille üks toetajaid on ka Tallink. Ees on ootamas veel kuus etappi, kuhu oodatakse nii suuri kui väikseid rattasõpru. Sarja otsustav, viimane etapp sõidetakse Pärnus Jõulumäel septembri esimesel laupäeval. Sarivõistlus Estonian Cup sai alguse 2001. aastal, 2012. aastast on sarja nimisponsor Samsung. Möödunud aastal osales vähemalt ühel Samsung Estonian Cupi rattavõistlusel üle 3400 ratturi, kellest 1800 läbis vähemalt ühe maratoni ja 1050 vähemalt ühe poolmaratoni. Lähem info www.estoniancup.ee

Rahvusvaheline velotuur Baltic Chain Tour 18.–25. augustini toimub Soomes, Lätis, Leedus ja Eestis rattavõistlus Baltic Chain Tour. Velotuur algab Lahtis ja lõpeb Vilniuses. Tegemist on professionaalsete sportlaste rattavõistlusega, mis toimus esimest korda 1955. aastal. 1991 traditsioon katkes, kuid 2010. aastal otsustasid Balti riikide rattaliidud velotuuri jätkata. 2011. aastal toimuski pärast pikka pausi esimene nüüdisaegne Balti velotuur. Balti keti aastapäeva auks anti võistlusele nimeks Baltic Chain Tour. Mõned on seda võistlust nimetanud ka Baltimaade Tour de France’iks. Miks ka mitte, sest tegemist on Põhjamaade pikima velotuuriga ja võidu sõidab rahvusvaheline seltskond. Tänavu toimub Baltic Chain Tour esimest korda ka Soomes. Senise viie päeva asemel kestab velotuur

uudised

30

kaheksa päeva ja hõlmab nelja riiki. Ambitsioonikate korraldajate siht on värvata viiendaks riigiks Rootsi: eeldatavalt osalevad selle riigi sportlased juba järgmisel aastal. Lääne-Euroopas toimub palju velotuure, kuid selliseid riigist-riiki-tüüpi velotuure ei korraldata. On selliseid, mis algavad naaberriigist, aga enamjaolt sõidetakse ikkagi ühe riigi territooriumil, enamik võistlustest toimub ühe riigi piirides. Tulevikus soovitakse viie riigi rattavõistlusega tõusta kõrgema kategooria velotuuriks. Osalema oodatakse kuni 20 meeskonda kokku 120 rattu­riga. Kindlasti on stardis kõigi nelja riigi koondised, palju tugevaid tiime tuleb väljaspoolt korraldajariike. Rohkem infot: www.balticchaintour.com Facebook: https://www.facebook.com/balticchaintour

club one


Helista oma sõbrannale või emale ja veeda temaga üks erakordselt mõnus spaapäev ühes ilumaailma hellade puudutuste ja restorani hõrgutavate paladega.

1980.

Lõunapaus 13.00 Pärast sissejuhatust spaamõnudesse on aeg ühiselt keha kinnitada, milleks pakub restoran Regatta valiku salateid, koorest kalasuppi, tahedamatest paladest kalkuni- ja veiseliha, magusroogadest jäätist ja värskeid maasikaid.

aastal valminud Pirita TOP SPA Hotellist hoovab omalaadset nostalgiahõngu, kui sisenen koos sõbranna Katriniga reedehommikul hoone rahvarohkesse vestibüüli. “Hotell on puupüsti täis – nooremad ja vanemad purjetajad, saalihokimängijad…” tutvustab olukorda mänedžer Astrid Sõmera ja juhatab meid hotellituppa, mille aknast avanev merevaade kutsub otsemaid rõdule lebotama. Kuid mitte veel! Alustuseks tuleb tööd, see tähendab lihastööd teha: läheme vesiaeroobikasse.

Virgutav ilu- ja tervisepäev Tekst Liia Merino I Fotod Maris Tomba

ilu

32

club one

Kaaluta olek 11.00 Basseini ühes otsas ootab meid sümpaatne treener, kes alustab virgutusvesivõimlemist 1980ndate superhittide taktis. See meelitab teisigi huvilisi ligi – kes kiikab kaugemalt, kes peab vajalikuks nina alt läbi ujuda, kuid meil jätkub silmi üksnes treenerile. Vees rahmeldamine nõuab jõudu ja keskendumist ning sugugi mitte iga kuival maal ette näidatud number ei tule vees sama kergesti välja. Või kui füüsikatunde meenutada, siis annavad vees liigutades oma panuse inerts ja takistus, üleslükkejõud ja liikumisel tekkivad pöörised. “Võtab võhmale!” kihistab trennikauge Katrin kahe kereviibutuse vahel. Pärast aktiivset 45minutilist möllamist soojendame end saunas, teades, et oleme oma vastupidavust, koordinatsiooni ja tasakaalu märkimisväärselt edendanud. Rääkimata tunduvalt nõtkematest liigestest ja korralikust emotsionaalsest laengust. Ent aeg on edasi liikuda. Veetlevad vahakujud 12.00 Pärast basseinivett on soe parafiinvann kuivadele ja karedatele kätele väga teretulnud. Heli Klamas võtab minu käed pihku, koorib, masseerib ja kastab need seejärel desserdilõhnalisse virsikuvanni. Laseb esimesel kihil õhu käes tahkuda ja kastab veel korra, siis lükatakse sõrmede otsa kilekindad ning neile omakorda soojad helesinised labakud peale. Maniküürija ütleb, et eeterlikud õlid virsikuparafiinis toidavad ja niisutavad nahka ning soodustavad vereringet. Veerand tundi saavad käed tunda puuviljamagusat soojust, siis tõmmatakse käest tavakindad ja ka vahast moodustunud kolmandad “kindad”, veel kerge masseerimine ning nahk on kui uus – pehme ja sile. Seejärel, kell 12.30, on Katrinil vahaprotseduur. Õigupoolest on selle nimetus süvasoojus-osokeriitparafiinravi. Parafiini kujutame ette, aga mis on osokeriit? Tarkade klubi ütleb, et tegu on maavahaga, bituumenite rühma kuuluva mineraaliga, mis annab parafiinile suurema soojusmahtuvuse. See omakorda tagab organismile pikema aja vältel soojust. Katrin

saab umbes 40kraadise temperatuuriga vahasegu puhul valida, kuhu see täpselt asetada. Istuva tööviisiga kodaniku selg nõuab lõivu ja soe parafiin on talle täpselt õige asi, kuna toimib valu- ja põletikuvastaselt ning ka pinges ja jäigastunud liigestele. Soojusega paranevad vere- ja lümfiringe ning laienevad nahakapillaarid. Ravi sobib ka krooniliste ja traumajärgsete liigese- ja lihasehaiguste korral.

Wellnessi võlurid 14.00 Kõhud meeldivalt täis, suundume wellnessikeskuse suunas, kus ootavad meid juba massöörid Evi Pääbo ja Leonard Bakulo. Katrinile saab osaks tervistav ravimudamähis massaažiga. Esmalt kaetakse keha pooleks tunniks mudaga, mis aitab leevendada lihasepingeid ja reumaatilisi vaevusi. Muda parandab ka naha ainevahetust, väljutab jääkaineid ja toksiine, silub ja vähendab tselluliiti. Muda öeldakse alandavat ka stressitaset ning vähendavat üleminekuea vaevusi. Mudast vajalikud ained pooridesse imetud, tuleb see maha pesta ja end massööri käte vahele usaldada. Katrin jagab lahkelt kiidusõnu. “Ei olnud niisama silitamine,” on ta tänulik massöör Evi Pääbo tugevatele kätele ja põhjalikule mudimisele. Samal ajal viiakse kõrvalkambris läbi Pirita laavakivi tseremooniat. “Mul võttis juba massaaži nägemine põlvist nõrgaks,” kommenteeris fotograaf

Katrin arvab, et spaas tuleks käima hakata pidevalt. Kuninglik või kuningannalik kohtlemine tekitab sõltuvust, mis

nõuab järgmist korda.

hiljem Leonard Bakulo tegevust. See hooldus kuulub arvatavasti selle spaa pärlite hulka. Kõigepealt koorib massöör keha magusalt lõhnava mee- ja suhkrukoorijaga, mis tuleb muidugi varsti duši all maha pesta. Siis heidan kõhuli massaažilauale. Soojas vannis on kivid juba ootevalmis ja neid hakkab Leonard Bakulo ükshaaval keha seitsmele energiakeskusele asetama. Esimesed kaks kivi, mis ta õlgade alla paneb, tunduvad esimestel sekunditel ehmatavalt kuumad, kuid see on vaid alguses nii. Mis kivid need üldse on? Tegu on spetsiaalsete lihvitud laavakividega, mis kiirgavad soojust, annavad positiivset energiat ning aitavad meie kehal ja vaimul sügavalt lõdvestuda. Kividest vabanev soojus parandab vereringet ja leevendab lihasepingeid, võnked tasakaalustavad energiat ja

ilu

33

club one


vananemisvastane otsik väljastab seevastu punast valgust, kasutusel on ka roheline. Väikse võrinaga vabastab kosmeetik poorid ummistustest ja surnud rakkudest, iseäranis hoolikalt töötleb ta nina ja üht vistrikualget. Pärast puhastust paneb ta nahale külma merelise maski, mis annab ühtaegu jahutava, aga ka õhetava tunde. Saadud klaar ja kumav jume ei jää hiljem teistelegi märkamata. Tõeliselt eriliseks muudab hoolduse aga see, et ultraheliotsikuga töötleb kosmeetik ka silmaümbruspiirkonda, leevendab turseid ja silub peenikesi kortsukesi. See värske tunne on aplausi väärt! Kosmeetik Anu ütleb, et kui võetakse ainult näohooldus, aga silmade piirkond jäetakse välja, siis jääb toiming nagu poolikuks. Lõppeks, kust väsimus ja vanus ikka esimesena silma paistavad kui mitte silmade ümber? Hingepeegel, nagu me teame! Aparaaditööga ühel pool, tulevad mängu maagilised käed. Anu kaela- ja õlamassaaž on nii üdini lõõgastav – ja ilmselt on siin oma osa ka eelmisel, Leonard Bakulo massaažil, et keel läheb mitu korda lootusetult sõlme. Hõljun mööda pikki koridore ja naudin olemist meie toa rõdul päikesekiirtes, kuniks Katrin kergel jalal ja ülimalt heatujulisena saabub. “Väga mõnus oli ja väga rahule jäin,” ütleb ta väsinud jalgade hoolduse kohta. Nende sõnadega iseloomustab ta ka kogu spaapäeva. Mida temaga siis tehti? Kosmeetik Liina Tüli valmistas Katrinit ette õhtuseks kutseks tantsule. Selleks pandi Katrini jalad piparmündilõhnalisse vetikasegusse mõnulema ja seejärel tehti taevalik massaaž – mis muud! Hooldus toimib hästi jalgade verevarustusele tervikuna, vähendab liigse vedeliku kogunemist jalgadesse, kuid eriti asendamatu abi on see öösiti krampi tõmbuvatele jalgadele. Kui terve kuur teha, mõjub hooldus ka salendavalt. Katrin arvab, et spaas tuleks käima hakata pidevalt. Kuninglik või kuningannalik kohtlemine tekitab sõltuvust, mis nõuab järgmist korda – seda enam, et huvitavaid hooldusi ja protseduure, mida tahaks kogeda, on Pirita TOP SPA Hotellis määratul hulgal. Meie suurepärasele päevale asetab krooni restoran Regatta, mille menüüs on omavahel oskuslikult sobitatud nauding ja tervislikkus. Olgu pearoogadest mainitud sidrunikastmes paltus, mida täiendab õhuline suhkruhernekreem, ning dessertidest kirsimustasõstrasalatiga pirnimousse.

aitavad vabaneda stressist. Idamaadest pärit õpetuse järgi on kivimassaažis ühendatud kivide energeetika, soojus ja inimese energeetiline süsteem. Nende kivide abil aitab massöör vabastada meie energiakeskustes blokeeringuid ja tasakaalustada kehaenergeetikat. Eesmärk on teatud kehaosi ergutades vallandada energia, et kõrvaldada elujõu muutustest tingitud füüsilised hädad. Kividest vabanev soojus laiendab veresooni ja parandab tänu sellele vereringet, leevendab lihasevalu ja lõdvestab pingeid, parandab naha elastsust, aktiveerib lümfisüsteemi, mõjutab soodsalt hormoon-, seede- ja ainevahetussüsteemi ning aitab vabaneda stressist. Niipalju teooriast. Tegelikult tuleb tunnistada, et ei mäleta, nagu oleksin kunagi varem nii voogav-jõulist massaaži kogenud kui see. Magus elu 15.30 Eelmisest toimingust pea tuikuvana lähen järgmiste käte vahele. Näole asub lihvi andma kosmeetik Anu Aarma, kes eemaldab alustuseks näolt meigi ja alustab siis süvapuhastava ultraheli-näohooldusega. Kosmeetik ütleb, et ultraheliotsiku valib ta vastavalt nahatüübile ja vajadustele, näiteks teismeliste akneprobleeme leevendab sinise valgusega otsik,

ilu

34

club one

Pooleteisetunnine salendav hooldus Hera salongis Tallink Spa & Conference Hotelis on kui kingitus kehale: see on rünnak tselluliidile ja lõõgastus meeltele.

Kingitus kehale, meelerahu hingele

S

Tekst Siiri Roostik I Fotod Virge Viertek

aabun hooldusesse jooksusammul ja piinlik küll, aga jään natuke hiljaks. Muidugi tean, et see on viga: kohal tuleks olla hoopis varem, et tempo maha võtta, unustada argimõtted, häälestuda ilu- ja terviselainele, olla 100 protsenti kohal eksklusiivseks kehahooldusprogrammiks. Seetõttu tiirlevadki segavad töömõtted peas veel ka siis, kui leban juba massaažilaual, ehk isegi pisut hingeldan. Massöör selgitab, mis mind ees ootab, tutvustab tõhusaid Sothyse kreeme ja geele ning lubab erilist tähelepanu pöörata problemaatilistele kohtadele. Ei tea, kas sõnapaar “problemaatilised kohad” manas mu näole ehmatuse, igatahes selgitab massöör rahustavalt, et eks need kipuvad kõigil naistel ikka samades kohtades olema. Ikka see tuttav tselluliit reitel ja tuharatel, ka käsivartel. Kui massöör kannab sujuvate liigutustega üle

ilu

35

club one

Kõiki salend avaid dusi o hooln s kuurin oovitatav võ tta a, 2 –3 k nädala orda s ülepä eviti, k 10–12 okku korda . Hoo päeva lduse l joo r ohkem see a vett, itab jääka kehas inetel t kiire mini v äljuda Pa r e m . a tulem nimel use tee r egulaa trenni, rselt söö te rvislik hoolits ult ja e, et s u keha vajalik saaks ke vita miine.


Hera salon gid o nii m ot aal k ui me avad Club rel! One klien on hin tidele nad 1 5 pro sood sama tsent d. i

Särtsu suveks

kogu keha koorija, koorivad karedad terakesed kiiresti minema ka murelikud mõtted. Kõik ärevavõitu tunded, plaanid ja kohustused lahustuvad meeldivas tsitruselõhnas. Hingan rahulikult. Olen kohal, et nautida hooldust iga keharakuga.

Mida on vaja suveks? Uut energiat ja säravat välimust. Laevapoodidest leiad palju tooteid, mis on suviseks särtsakuseks asendamatud abilised.

Kaunima keha ja meelerahu nimel Hooldus algab salendava-kooriva mähisega, mille aktiivkomponendid on meresool, piimhape, mõru­ apelsiniekstrakt ja tseoliit. Selle lõpuks mähitakse mind kilesse, et ained saaksid oma tööd teha. Tuju tõuseb nii osavate käte puudutusest kui kujutlusest endast kilepakendis. Eks seegi ole väike naeruteraapia! Samal ajal teeb massöör mõnusalt lõõgastavat näomassaaži. Järgneb dušš, et uhta maha oma panuse andnud ained ja teha teed uutele tõhusatele “võitlejatele”, mis minu kaunima keha nimel töötavad. Minu keha probleemsetesse piirkondadesse kantakse nüüd ainulaadset Sothyse kontsentreeritud seerumit, mis sisaldab rasvu põletavat ja vett väljutavat liposoomide kompleksi. Väga hea! Õhtune maiustamine ja vähene järjekindlus trenni tegemisel on hoolitsenud selle eest, et oleks, mida põletada. Kui toimeained on naha ette valmistanud hoolduse järgmiseks etapiks, algab spetsiaalne salendav massaaž emulsioonja geeliga, mis ka pinguldab ja pehmendab nahka. Massaaživõtted pole nii tasased ja silitavad nagu näiteks aroommassaažis, vaid jõulisemad. Pigem tunnen, et oskuslikud käed justkui voolivad ja vormivad minu keha.

5

3 2 4

1

6

8 9 10

7

Algab spetsiaalne salendav massaaž emulsioonja geeliga,

13

mis ka pinguldab ja pehmendab nahka.

12 11

Poolteist tundi kulub kiiresti. Ei tahakski reaalsusesse tagasi tulla. Aga värskelt pressitud apelsinimahl hotelli lobbybaaris mõjub virgutavalt ja tõusen toolilt kui uuestisündinu. Ma ei peta ennast illusiooniga, et astun pärast ühte protseduuri kabinetist välja numbri võrra kahanenuna. Aga üks on kindel – isegi kui kogeda vaid korra sellist salendavat-lõõgastavat hooldust, tekib nii palju häid mõtteid, energiat ja jõudu, et stamplause “võtan ennast käsile” ei jää pelgalt mõtteks, vaid saab ka teoks. Hoolitsen oma keha eest ilusalongis, käin trennis, söön tervislikult. See suvi algab tõesti saledamana. Pärast hooldust teen pika jalutuskäigu. Ja ma ei mõista enam, mis asi oli nii tähtis, et jõudsin hooldusesse tormates, hingeldades, selle asemel et tulla 10 minutit varem. Aga hoolitsus pole veel lõppenud! Selle eest kannab hoolt minu kehale kantud Sothys Essential Slimming Care24 kreem, mis, nagu nimi ütleb, teeb veel mitmeid tunde tööd.

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Vitamiinijook Vitamin Well Everyday 50 cl 2.50 € Vitamiinijook Vitamin Well Antioxidant 50 cl 2.50 € Clarinsi kehakoorija Smoothing Body Scrub 200 ml 32.07 € Clarinsi kehakreem Body Lift Cellulite Control 200 ml 40.76 € Biothermi kehageel Celluli Eraser 200 ml 30.33 € Pastillid Tic Tac Lilliput Mixed 236 g 9.89 € Tume apelsinimaitseline šokolaad Frey Suprême 100 g 2.17 € Tume mõrušokolaad Frey Suprême Extra 85% 100 g 2.17 € Clarinsi isepäevitav kreem Instant Smooth Golden Glow Self Tanning 30 ml 24.89 € 10. Clarinsi isepäevitav vaht Delectable Self Tanning Mousse SPF 15 125 ml 32.50 € 11. Shiseido kehageel Advanced Body Creator Super Slimming Reducer 200 ml 50.54 € 12. Gojimarjad Green All Natural 160 g 6.41 € 13. The Body Shopi kehakoorija Body Scrub Moringa 200 ml 13.59 € 14 14. Šokolaad Lindt Swiss Thins Dark 200 g 6.41 € Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

ilu

36

club one


fotod on illustratiivsed

Baltic Queeni peakokk Maarjo Rang soovitab tulla buffet-restorani: ‟Kui saalis ringi käia ja igalt saarekeselt midagi proovida, saaks endale ise komplekteerida 5–7käigulise õhtusöögi.“

Elamused

Tekst Sirje Maasikamäe I Fotod Egert Kamenik, bulls

taldrikul K

Buffet-restoran pakub kaugelt enamat kui kiiret ja rohket kõhutäidet. Baltic Queeni peakokk Maarjo Rang kinnitab, et ka seal saab õhtusöögist kujundada tõelise elamuse. toit

38

ohtume Maarjo Rangiga pisut eba-­ tavalisel päeval. Baltic Queen on rahvast täis, showbaaris käib vägev Mother Africa etendus, aga laev ei manööverdagi sadamast välja, vaid seisab Tallinnas kai ääres – on keskpäev ja peetakse Club One’i sünnipäevapidu. Külalisi on palju, väga palju! Suures kiiskavate metallpindadega moodsas köögis askeldavad kiires tempos kokad, ettekandjad hüüavad uusi tellimusi, valmis road pannakse letile,

club one

et need siis kliendile viia. Kas teinekord kannatamatult oma toite ootavad kliendid oskavad üldse aimata, mis tempos käivad kokkade käed ja liiguvad ettekandjad? Nende tegevust jälgib rahulikult peakokk Maarjo Rang. On näha, et kõik toimib. Ehkki mulle tundub, et tööl on palju inimesi ja käib suur sagimine, on Maarjo arvates asi üsna rahulik: avatud on ainult Grill House’i restoran ja töö käib üksnes suurköögi ühes osas, kus ametis vaid mõned kokad. Aga õhtul, juba 17.30, võtavad laevarestoranides istet “päris” reisijad, et startida Stockholmi poole. Suurim Baltic Queeni arvukatest söögikohtadest on buffet-restoran. On iganenud arusaam, et see on vaid koht, kus on võimalik piiramatus koguses toitu taldrikule laduda ja kõhu täis vitsutada – ka buffet’s saab söömaajast kujundada tõelise elamuse. Kui uurida Maarjo Rangilt, mida tema kui peakokk suure valikuga buffet-restoranis kindlasti süüa soovitaks, siis konkreetseid roogi ta esile ei tõsta. Aga näpunäiteid maitseelamuse saamiseks on tal küll. “Soovitaksin külastajatele vahest seda,

et nad ei kuhjaks oma taldrikuid kohe esimese kahe salatikausi juures täis, vaid prooviks igalt poolt midagi: nii jääb kõhtu ruumi kõike maitsta.” Road kokkusobivuse järjekorras Kes laevakruiisil käinud, mäletab ehk Last e seda, kuidas buffet’s tuli seista pikas toiduKids menüü H a À la sabas, taldrik käes, et jõuda soovituni. rest cart ppy o e r Eelmisel aastal tehti seal aga põhjalikud anis n Ma avärin uuendused: nüüd on toidud välja kastm a nacho d eri pandud saarekestena, portsjonitena ja etega n Me rineit s valikusse on lisandunud uusi toite, i Caes kana ari-s ga alat n Sa näiteks sushi. are s t e ik n Mere friika Uuenenud buffet’ kontseptsioon on mehe rtulit ega burg friika Maarjo hinnangul tööle rakendunud er ja rtulid n Ka p ten K väga hästi. “Kliendid võtsid selle onks maits käe lõ estat kiiresti omaks ja neile meeldib. he n Pir ud rii aadi siga kana Uudse lahendusena tekitati saali n-ö kastm pasta ega juust n Aa saarestikud. Uus toitude väljapanek urdekir stu jä on teinud klientide elu lihtsamaks ätis ja suures saalis orienteerumise

toit

39

club one


Joogid

fotod on illustratiivsed

mugavamaks ning hajutanud ka järjekordi. Selline väljapanek võimaldab ka toiduvalikut suurendada ja pakkuda inimestele suuremat maitseelamust. Soovime ka buffet-restorani külastajatele pakkuda midagi enamat kui toidujärjekorras seismine ning kiirelt-kõht-täis-ja-ülesöönuna-kajutisse-pikutama.” Klientide lemmikutena nimetab Maarjo näiteks Caesari salatit ja põdraliha-suitsuvorsti, magustoitudest smuutisid. “Kuid vaieldamatult populaarseim on meie kalalaud oma kreveti- ja kalavalikuga,” märgib Maarjo. Muidugi saab buffet’s oma söömaaja kujundada sellises järjekorras, nagu endale meeldib. Taldrikule võib panna kõiksugu lisandeid ja valada road üle mis tahes kastmega, mõtlemata, kas kokku saab just sobivaim kooslus. Kuid parema elamuse tagab siiski oskuslik valik – kuid ka see on kliendile lihtsaks tehtud. “Just klientide käitumine oli üks põhjuseid, miks me aasta tagasi muudatused buffet’sse sisse

1. maist algas uus hooaeg Tallinki laevade veinimaailmas: kolmandik sortimendist uuenes. Kõige krooniks on eksklusiivselt valitud laevašampanja. See on pärit Canard-Duchêne šampanjamajast, mis on varustanud ka Vene tsaari.

Et söögist saadav elamus kliendi taldrikule tuua, on road lettidele paigutatud kokkusobivuse järjekorras.

tõime,” selgitab Maarjo Rang. “Et söögist saadav elamus kliendi taldrikule tuua, on road lettidele paigutatud kokkusobivuse järjekorras. Kui saalis ringi käia ja igalt saarekeselt midagi proovida, saaks endale ise komplekteerida 5–7käigulise õhtusöögi. Ja kui kelner veel sinna juurde head veini soovitab, on tulemuseks suurepärane õhtusöök.” Uus trend: tänavatoit Buffet-restoranis on uudiseid ka sel hooajal: suvele iseloomulikult on rikkalikum värskete salatite valik ega puudu ka grillvorstikesed. Kuid taas lisandub midagi päris uut ja moodsat – juunis avatakse buffetrestoranis street food corner. “Kogu Euroopas muutub elutempo järjest kiiremaks ja paljudel inimestel ei ole aega ega vahest ka tahtmist vaeva näha, et maha istuda ja süüa. Street food ehk ready to eat food on sellistel puhkudel enamiku inimeste esmavalik,” ütleb Maarjo ja selgitab, et see on mujal maailmas juba väga pikka aega levinud stiil, mis on üha enam populaarsust kogunud. “Kuna meie peame end Tallink Silja laevadel trendide “maaletoojateks”, otsustasime oma reisijatele Euroopat pisut lähemale tuua, seepärast on see ka üks buffet-restorani osa. Valikus on miniburger, pulled pork (rebitud sealiha), tortiljad, külmad kastmed jm.” Kuid alati on reisijate hulgas ka neid, kel erisoovid, näiteks allergikud, taimetoitlased ja dieedipidajad. Kas buffet’sse tasub sisse astuda ka neil? “Kohe kindlasti on buffet’s toite kõigile, nii allergikutele, taimetoitlastele, diabeetikutele kui ka dieedipidajatele,” kinnitab Maarjo. “Oleme sisse viinud sildistamise

süsteemi: kõikide roogade kohal on kirjas, millega tegu ja kas see sisaldab enim levinud allergiaid põhjustavaid aineid, nagu laktoos, gluteen ja pähkel. Ka leti taga toimetavad kokad ja saalis töötavad kelnerid on koolitatud ning oskavad abivajajaid aidata.” Uus lastemenüü à la carte restoranis À la carte restoranis on uus lastemenüü, mille pani kokku maailmakodanikust kokk Richard McCormic, kes tegutseb praegu Soomes. “Tallink Silja laevadel panustatakse pere ühistesse toiduelamustesse,” selgitab Maarjo Rang. “Uuest lastemenüüst leiab nii burgeri, steigi kui kanapasta. Uuendusena on ka lastel võimalik tellida eelroogi oma menüüst – nachosid või kanasalatit. Magusroaks on fantaasiarikas jäätisevalik.” Aga laste soovid on ju sageli väga lihtsad: lihapallid, friikad, kartulipuder... Kas selliseid tavalisi toite on menüüs ikka ka? “Lihapallid ja kartulipudru ning viinerid friikatega leiab endiselt buffet-restorani lastelauast,” kinnitab Maarjo.

toit

40

club one

kroonitud peadele Tekst Helena Saar I Fotod Tallink, Sven Tupits, bulls

C

anard-Duchêne šampanjamaja oli Vene tsaari Nikolai II ametlik joogipoolisevarustaja. Laevašampanjaks valitud pudeli sildil püüab siiani pilku Venemaa keisririigi vapilt tuntud kahe peaga kotkas. Tallinki ostujuht Argo Aosaar kirjeldab, et tegu on eksklusiivse, nn laevaveinide valikusse kuuluva Canard-Duchêne Cuvée Léonie šampanjaga, mida pole võimalik Eesti, Soome ja Rootsi kauplustest ega vinoteekidest osta, seda pole saada ka teiste Läänemerel seilavate laevafirmade laevadel. Sama põhimõte – unikaalsus ja suurepärane kvaliteet – kehtib ka teiste Tallinki ja Silja Line’i laevaveini logo kandvate kaht marki punase ja valge veini ning vahuveinide puhul. “Laevavein on alati saadaval meie laevade kõigis restoranides, baarides ja poodides ning on märgistatud Tallink Silja Line Ship’s Wine’i logoga. See on nagu Tallinki majavein,” võrdleb Argo Aosaar. Trendid veinimaailmas Argo Aosaar on üks kahest Tallinki võtmeisikust, kelle õlul on veinide ja šampanjade valimine laevadele. Kui laevaveinid jäävad valikusse kaheks aastaks, siis ülejäänud sortiment vahetub 30–40% ulatuses igal aastal, nii et 1. maist saavad reisijad sortimendiuuendusi uudistada. Valikul lähtutakse nii sellest, mida müüginumbrid klientide seniste eelistuste kohta on

‟Laevavein on alati saadaval meie laevade kõigis restoranides, baarides ja poodides ning on märgistatud Tallink Silja Line Ship’s Wine’i logoga,“ ütleb Tallinki ostujuht Argo Aosaar, kes on üks kahest Tallinki võtmeisikust, kes valib laevadele veine ja šampanjasid. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

jook

41

club one


Uued laevaveinid Šampanja Cuvée Léonie Canard-Duchêne Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas asuvas Canard-Duchêne šampanjamajas on šampanjat valmistatud 19. sajandi teisest poolest. Canard-Duchênest oli pärit ka Vene keisri Nikolai II õukonna ametlik šampanja. Cuvée Léonie Canard-Duchêne on valmistatud 50% Pinot Noiri, 25% Pinot Meunier’ ja 25% Chardonnay viinamarjadest. Sobib nii aperitiiviks kui ka toidu kõrvale. Vahuvein Prosecco DOC Tenuta Ca’Bolani Special Cuvée Itaaliast Friuli maakonnast pärit prosecco on valmistatud Glera viinamarjast traditsioonilisel Charmat’ meetodil. Maitses on tunda mandlit, õuna, puuviljasust, sobib nii aperitiiviks kui ka toidu kõrvale. Punane vein Delio Appassimento Itaaliast Veneto piirkonnast pärit vein, mille valmistamisel on kasutatud Corvina, Corvinone, Rondinella ja Merlot’ viinamarjasorti, osaliselt (30%) ka kuivatatud viinamarjadest pressitud mahla. Maitses on tunda ploome ja kirsse, aroomis aimub ka terakest šokolaadi. Sobib nii liharoogade kui ka tugevamaitseliste juustudega, näiteks Parmesaniga. Laevavein Val de Vid Verdejo Hispaaniast Rueda piirkonnast pärit Verdejo viinamarjadest valmistatud vein, mille intensiivses aroomis on tunda pirni, õuna ja troopiliste puuviljade hõngu. Maitse on värske ja pehme, pika järelmaitsega. Sobib hästi riisiroogadega, suitsukala ja salati ning pastadega.

näidanud, kui ka joogimaailma trendidest, näiteks millised viinamarjasordid on rohkem moes. “Praegune selgeim trend on vahuveinid: need on inimestele südamelähedased, eriti Itaaliast pärit vahuveinid ehk proseccod,” kirjeldab Aosaar. Valiku kujundamisel püütakse pakkuda ka midagi sellist, mida maapealsetes poodides ei leidugi. Arusaadavalt on riiulipind piiratud ja seetõttu tuleb valiku uuendamisel millestki ka loobuda. Samas on veine ja veinimaju, mis on klientidele nii omaseks saanud, et neid müügilt eemaldada pole võimalik. “Eestlastele ja soomlastele on väga tuntud näiteks Torrese kaubamärk: kui inimene ei tea täpselt, mida võtta, siis Torres on see, millele ta pilk pidama jääb. Samuti on populaarsed Viña Maipo ja J.P. Chenet,” kirjeldab Aosaar marke, millele kliendid on truuks jäänud. Järjest enam otsivad inimesed kvaliteetseid veine ja hind pole enam kõige suurema tähtsusega. Sadu pudeleid degusteerimiseks Selleks, et mais algaval uuel hooajal ootaksid poeriiulitel ja restoranimenüüdes peale vanade heade tuttavate ka põnevad uued avastused, algavad ettevalmistused juba üle poole aastat varem. Oktoobris saadab Tallink oma soovid teele veinimajadele ja tarnijatele, kellega on seljataga juba pikaajaline koostöö. Paari kuu pärast on pakkumised koos degusteerimiseks mõeldud sadade jookidega käes ning algab töö raskem osa. “Kuidas kellelegi tundub, äkki hoopis

Aastas müüakse Tallinki laevadel umbes pool miljonit pudelit punast ja valget laevaveini ning -šampanjat. Teist

sama palju müüakse minipudeleid.

Infotehnoloogia aitab veini valida

Laevaveinide valikul lähtutakse nii klientide eelistustest kui ka joogimaailma trendidest, näiteks millised viinamarjasordid on rohkem moes.

Tallinki laevade kauplustesse pannakse sel aastal üles infokioskid, mis aitavad klientidel müügil olevate veinide kohta infot saada ning valikut lihtsustada. Näiteks võib otsida sobivat veini selle järgi, mida on kavas süüa: infokiosk soovitab menüü juurde sobiva veini. Masinale võib anda ülesande soovitada veini väljasõiduks loodusesse või küünlavalgusõhtuks kallimaga. Kui aga leiate poeriiulilt huvipakkuva pudeli, saate selle silti infokioskis skannida ning seejärel lugeda veini täpsemat tutvustust. Infokioskis võib üle vaadata kas või kogu sortimendi – see, tõsi küll, nõuab aega, sest laevapoes on umbes 350 eri veini. Vaata lähemalt http://viinikassi.tallinksilja.com

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

jook

42

club one

lõbusam osa,” muigab Aosaar degusteerimiste maratoni kohta. Kuigi erinevalt üldise sortimendi valimisest on laevaveinidele seatud valikut kitsendavad piirid – iga koostööpartner saadab laevaveinikonkursile kaks valget, kaks punast, kaks vahuveini ja kaks šampanjat –, tuleb ikkagi kahe päevaga degusteerida umbes 130 jooki. “Tarnijad saadavad meile näidised, kaks eksemplari igast kategooriast. Siis kutsume kokku oma veinikolleegiumi, kuhu kuulub igalt laevalt paar veiniasjatundjat, ning sulgeme end kaheks päevaks degusteerimiseks nelja seina vahele,” tutvustab Argo Aosaar laevaveinide valimist. Võitjad ehk veinid, mis laevadel müügile pääsevad, selgitatakse välja pimedegusteerimisel: pudelid on kinni kaetud ja nummerdatud ning iga kolleegiumi liige saab skaalal 1–10 jookidele punkte anda. Valgete ja punaste veinide ning vahuveinide ja šampanjade seast valitakse igast kategooriast kaheksa poolfinalisti, mis uuesti degusteerimisele lähevad. Seejärel selguvad võitjad – kaks parimat igast kategooriast. Uue hooaja punastest veinidest toob Aosaar esile näiteks Itaaliast Veneto piirkonnast pärit Apassimento, mille valmistamine on peaaegu identne Amarone omaga. Kui Amarone valmistatakse kuivatatud viinamarjadest pressitud mahlast, siis Apassimentos on sel viisil saadud mahla osakaal 30% – see teeb Appassimento Amaronest ka mõnevõrra soodsamaks, kuid mahlakas ja vürtsikas veininauding on tagatud.

jook

43

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

club one


Tallink on vastutustundlik ettevõte AS Tallink Grupp on mitmel aastal pälvinud vastutustundliku ettevõtluse kvaliteedimärgise.

Tekst Anari Koppel

V

astutustundlik ettevõtlus pälvib Euroopas ja mujal maailmas üha suuremat tähelepanu. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller leiab, et paljudele tähendab see endiselt projektipõhist tegevust, näiteks heategevusprojekte, aga üldine trend on kindlasti positiivne. Ettevõtete ühiskondlik vastutus võib olla majanduslik, sotsiaalne või keskkonnaalane. Ettevõte saab olla vastutustundlik hoolimata suurusest, asukohast või tegevusalast. Vastutustundliku ettevõtlusega on võimalik aidata lahendada paljusid ühiskonna muresid, säilitada puhast elukeskkonda, edendada kohalikku elu vm. 2008. aastal avaldasid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF), EBSi Eetikakeskus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ajaleht Äripäev Eesti esimese vastutustundliku ettevõtluse indeksi.

Tallink on kaasanud oma töötajaid projektidesse, mis parandavad

teadlikkust keskkonnakaitse vallas.

Indeks on ettevõtete vastutustundliku tegevuse alusel kokku pandud pingerida. Indeksis osalemine on vabatahtlik. 2012. aasta suvel kinnitas Eesti valitsus vastutustundliku ettevõtluse edendamise tegevuskava, mis sai riikliku ettevõtluspoliitika osaks. 2010. aastast antakse indeksis vähemalt 70% maksimumtulemusest saavutanud ettevõtetele vastutustundliku ettevõtte kvaliteedimärgised, mis on firmale hea võimalus teavitada oma kliente, partnereid ja teisi huvirühmi oma vastutustundlikkusest. AS Tallink Grupp on mitmel aastal pääsenud parimate ettevõtete hulka, kellel on õigus kanda

läänemeri

44

vastutustundliku ettevõtluse kvaliteedimärgist. AS Tallink Grupp ei vaatle vastutustundlikku ettevõtlust eraldiseisva valdkonnana, vaid rakendab sellealaseid põhimõtteid igapäevatöös. Tallink looduse kaitsel Tallink on kaasanud oma töötajaid projektidesse, mis parandavad teadlikkust keskkonnakaitse vallas. Üks sellistest on Tallink Volunteer Club, mis on ettevõtte töötajatest koosnev vabatahtlike grupp, kes on saanud väljaõppe, et osaleda merel aset leidnud õlireostuse tagajärgede likvideerimisel rannikualadel. Tallink Grupi vabatahtlikud, keda Tallink varustab vajaliku tehnikaga, on võimelised merereostuse korral ka päästeametile abi pakkuma. AS Tallink Grupp osaleb ka projektis MarMoni ehk “Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres”. Mitmel laeval on seireseadmed, mis aitavad koguda vajalikku infot. Kaheksal Tallinki laeval on infotahvlid ja -materjalid, mis avardavad reisijate silmaringi Läänemerest kui väärtuslikust elu- ja looduskeskkonnast. MarMoni siht on luua uuenduslik seire- ja hindamiskontseptsioon ning testida seire- ja hindamismeetodeid. Projekti tegevus toimub Eesti, Läti, Soome ja Rootsi territoriaalmeres ja majandusvööndis. AS Tallink Grupp teeb tihedat koostööd ka sadamate ja jäätmekäitlusettevõtetega, et laevadel tekkivate jäätmete sorteerimine ja ladustamine võimaldaks suurendada taaskasutusse suunatavate jäätmete osa. Üheks parimaks vastutustundliku tegevuse arendamise võimaluseks peab Tallink sünergiat koostööpartnerite ja teiste sidusrühmade vahel. Tallinki tulevikuplaanides on oluline kaasata töötajad ja kliendid ettevõtte ühiskondlikke väärtusi toetavatesse tegevustesse ja otsida veelgi võimalusi koostööks partneritega.

club one


Laste Tekst Siiri Roostik I Fotod Egert Kamenik, Tallink

Ehkki lapsed oskavad tunda suurt naudingut ainuüksi meresõidust, on laeval palju muudki, mis teeb reisi unustamatuks.

maailm laevas

K

ui nelja-aastane Sigrid Baltic Queeni suurde Lotte mängutuppa juba sisse astub, siis ega teda sealt naljalt enam kätte ei saa. See on tema maailm: pallimeri ja joonistusvahendid, mängu-kööginurk, pehmed mänguloomad, multifilmid... Uued sõbrad tekivad minutitega. Ja kui õnnestub kohtuda ka Lottega, on õhin nii suur, et kõik muu ununeb! “Tallinki laevad on peresõbralikud,” kutsub Tallinki parda üritus- ja turundusjuht Martina Mamontov peresid laevareisile. “Väikestele reisijatele oleme mõelnud nii oma meelelahutusprogrammis, söögikohtades, kauplustes kui ka majutuses. Osadel laevadel on ka eri suurusega perekajutid. Näiteks Baltic Queenil on olemas kuni kaheksa inimese kajutid.” Kolm-neli korda aastas korraldatakse väikelastele ja nende vanematele erikruiise, kus neid ootab eraldi meelelahutus- ja hariv programm. Pealegi on Tallinki sihtkohad Soome ja Rootsi väga lastesõbralikud: seal leidub aasta ringi huvitavat tegevust nii suurematele kui ka väiksematele lastele. Mis teeb laevareisi lastele huvitavaks? Laev on omaette maailm, justkui väike linnake merel. Sealt leiab kõike, et mõnusalt olla – lustimist

pakkuva mängutoa, Kidz Clubi ja Lotte, koolikidz vaheaegadel on kavas eraldi lasteprogramm. cl s uvek ubi Laevadel on mitmesugused söögiesku s Juun kohad, mille menüüs on ka lastele meelei kes k el av konv pärased toidud. Rääkimata ahvatlevatest ataks eren e lae tsiru Kidz v umid Clubi maiustustest ja leludest meie laevakaupes s a s u ­kesku veke uur skus. s on lustes. Suve mõnu trallit ­ s spo uba, Muidugi on laevareisil tore imetleda rdi- j kus korra a män ldab g võ u Suve kauneid merevaateid ning ilusa ilmaga ­kesku istlusi ja m juht sest le änge palju saab lausa suvetekil mõnusalt aega . ia m v sioon itmesugu ad lapsed veeta. seid e ja a lelus trakt Lotte id. T disko oimu ja las Mekk vad te ka ida s aab la raoke . steko kteile .

Reisida on tore, kui lastel on köitvat tegevust – siis on ka vanematel võimalik pisut hinge tõmmata. Mida saavad lapsed suvel laevadel teha? Suvel on kolmele eri vanuserühmale eraldi programm – kõige väiksemad on oodatud mängutuppa, natuke suuremad Kidz Clubi suvekeskusesse ja noored eraldi alale. n Kõige väiksemaid reisijaid ootab lelude ja pallimerega Kidz Clubi mängutuba, kus põnnidega tegeleb mängutädi. Lapsi külastab ka koeratüdruk Lotte. Lapsed saavad osa võtta Lotte programmist, vaadata multifilme ja joonistada. Samuti tehakse näo- ja käemaalinguid.

Pulgakommi ja jõujooki! Millest on tehtud küll laste kokteilid? Mahlast ja siirupist, piimast ja banaanist ning muudest headest asjadest.

Giovanni leiutas arbuusi

Pallimeres saab hullata ja uusi sõpru leida.

lapsed

46

club one

3 cl Monin Watermeloni siirupit 2 cl Monin Strawberry siirupit 2 cl Lemon Sour Mixi siirupit 12 cl õunamahla jääd Kaunistuseks sidruniviil, kokteilikirss ja valgustikk.

Helmuti unelm

4 cl Monin Mango püreed 4 cl piima 12 cl ananassimahla jääd Kaunistuseks apelsinilõik, kirss, kokteilivari ja neoontikk.

Kärbes Jaagu neste

Lotte kosmoses

4 cl Monin Peach Tea siirupit 2 cl Lemon Sour Mixi siirupit mullivett jääd Kaunistuseks apelsinilõik ja valgustikk.

2 cl Monin Curaçau Bleu siirupit 2 cl Lemon Sour Mixi siirupit Sprite’i jääd Kaunistuseks ananassilõik, kokteilikirss ja valgustikk.

Mati jõujook

3 cl Monin Yellow Banana siirupit 8 cl piima 8 cl ananassimahla jääd Kaunistuseks banaaniviil ja valgustikk.

Lotte pulgakomm

3 cl Monin Fraise Bonboni siirupit 4 cl piima 12 cl jõhvikamahla jääd Kaunistuseks apelsiniviil, kokteilikirss, valgustikk ja kokteilivari.

Susumu tervitus­ kokteil

3 cl Monin Green Apple’i siirupit 1 cl Monin Gingerbreadi siirupit 16 cl õunamahla jääd Kaunistuseks laimiviil, kokteilikirss ja valgustikk.

Kõikide kokteilide hind on 3.90 €.

lapsed

47

club one


Lotte külastab lapsi laevas igal õhtul.

n Väikestele lastele mõeldud Kidz Clubi lasteprogramm on kavas koolivaheaegadel. Suvel muutuvad laevade konverentsikeskused laste suvekeskusteks, kus põnnid saavad mängida, hüpata ja niisama mürada. Päevajuht viib läbi sportlikke võistlusi. Lapsi käib lõbustamas kõigile tuttav koeratüdruk Lotte, kellega koos saab tantsida ja hullata ning laulda lastekaraoket. Kidz Clubi suvekeskuses pakutakse ka lastekokteile ja müügil on valik laste lemmikkaupu. n Suuremaid lapsi ootab laevas oma koht, kus toimub noorteprogramm. Programmi viib läbi noortejuht, kes korraldab mänge. Noored saavad mängida ka lauajalgpalli ja kuulata noortemuusikat. Mõõtu võetakse Wii mängudega! Noortele on kindlasti oluline, et pääseks internetti: laeva avalikes ruumides levib traadita internet. Laevas on saadaval laste ja noorte kruiisikavad, kus on kirjas kõik neile mõeldud üritused ja meelelahutus.

1

Retk poodi paneb ka noore reisija silmad vallatult särama. Haara šokolaadipang ühte ja veepüstol teise kätte, tõmba vahva ujumisrõngas üle pea ning suvi võib tulla!

5

2

Lastega aardejahile

Kas lapsed võib ka täiskasvanute show’dele kaasa võtta? Show’d algavad üsna hilistel tundidel ja lapsed võiksid pigem ööund nautida. Küll aga oleme suvisel ajal arvestanud peredega ja siis on kõik lapsed oodatud show’d vaatama koos vanematega.

8

Täname kõiki lapsi ja peresid, kes saatsid eelmises ajakirjas ilmunud ristsõnale vastused. Rootsi kruiisi kinkekaardi neljale võitis perekond Berendson Tallinnast. Võitjaga võetakse ühendust. Saada vastus meiliaadressil clubone@tallink.ee või aadressil Club One, Sadama 5/7, 10111 Tallinn.

9

13

10

14

Ootame ristsõna vastuseid 1. augustini.

12

club one

6

11

Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja Rootsi kruiisi kinkekaart neljale.

48

4

1. Angry Birdsi rannapall 51 cm 2.90 € 2. Nukk Bruno 19.- € 3. Nukk Albert 19.- € 4. Interaktiivne mänguasi Furby 89.- € 5. Angry Birdsi ujumisrõngas 56 cm 2.90 € 6. Beebide mänguasi: mobiiltelefon 7.90 € 7. Kinder Surprise 4-pakk 80 g 4.24 € 8. Šokolaadiämber Lion Pop 400 g 6.85 € 9. Vahvliga piimašokolaad Mesikäpp 300 g 3.15 € 10. Batmani vahujook 75 cl 3.15 € 11. Printsessi vahujook 75 cl 3.15 € 12. Jonnipunn beebidele Fisher Price Peek a Boo 17.90 € 13. Rula, maikuus ekstrahind 11.25 € (tavahind 12.90 €) 14. M&M Rockstar 45 g 6.96 € Hinnad kehtivad Tallinna-Stockholmi liinil.

7

Laste suur lemmik on Lotte – millal saab temaga kohtuda? Lotte külastab lapsi laevas igal õhtul. Ja poes müüakse Lotte kaupu ning baaris on lastekokteilid.

3

šoping

49

club one


tööle saada. Kõndisin kord ühele töövestlusele, kui mu teele jäi Tallinki kontor. Otsustasin hetkeimpulsi ajel sisse astuda ja tööle kandideerida. Nüüd töötan Tallinkis juba kuuendat aastat. Alustasin Rootsi laua teenindajana, praegu olen ettekandja Superstaril à la carte restoranis Fellini. Me püüame inimestele restoranikogemuse meeldejäävaks muuta. Ettekandjal on oluline ka hästi veine tunda. Esimesi päevi restoranis töötades veerisin püüdlikult menüüst sõna riesling ja mäletan, kuidas käsi esimest veinipudelit avades värises. Nüüd tean veinidest juba palju rohkem, ometi nõuab omajagu enesekindlust soovitada kliendile mõnd muud veini, kui ta näiteks rohelise salati kõrvale punast veini soovib. Tallink toetab mu õpinguid Eesti Sommeljeede Erakoolis. Need on koos baaskursusega kestnud juba kaks aastat ning selle ajaga olen läbi teinud mäekõrguse arengu.

Tallink Superstari restorani Fellini ettekandja Triin Pärn (28) naeratab tihti ja loomulikult. “Hea teenindaja on paindlik ja soovib siiralt inimesi aidata,” leiab oma tööd nautiv Triin.

Tekst Anari Koppel I Foto Sven Tupits

riin on pärit Lääne-Eestist Matsalust, ühest Eesti rahulikumast paigast, vahest seetõttu oskab ta selget pead säilitada ka kõige keerulisemates olukordades.

Kuidas jõudsite tööle Tallinkisse? Lõpetasin Tartu Kutsehariduskeskuse 2007. aastal. Õppisin veel aasta Tartu Ülikoolis kirjandust ja kultuuriteadust, kuni sain aru, et sel alal on raske

meeskond

50

(But after more than 160 years you get the hang of it)

Osalesite ühe Tallinki esindajana Hea Teenindaja konkursil. Kuidas seal läks? Olen tänulik teenindusnõustaja Liina Meeritsale, kes soovitas mul konkursist osa võtta. Jõudsin pool­ finaali, kus võistlejad pidid esinema kaamerate ja publiku ees. Kehastusin pulmakorraldajaks peol, kus pruut nuttis ja peigmees oli kadunud, sest keeldus abiellumast. “Pulmad” siiski toimusid! Võistlusel osalesid väga kõrgel tasemel teenindajad ja tugevad isiksused, konkurss andis mulle enesekindlust tublisti juurde. Usun, et hea teenindaja on see, kes peale professionaalsete oskuste valdamise püüab olla ka paindlik ja kompromissialdis ning kel on siiras soov inimesi aidata. Ettekandjatööd ei ole võimalik hästi teha, kui inimesed ei meeldi. Teenindajal on lihtne öelda, et ma ei oska või ei tea, hea teenindaja püüab aga igal juhul saavutada enamat.

Naeratusega Fellinis

T

Perfection is never easy

Kas restoranis vestlete vahel klientidega ka muudel teemadel kui veini ja toidu valimine? See on tunnetuse küsimus. Olen õppinud eristama inimesi, kes soovivad veidi juttu ajada, nendest, kes tõesti ei taha, et neid segatakse. Mõned inimesed soovivad prae ja veini kõrval tegeleda rahulikult oma asjadega, lugeda raamatut või olla internetis. Vähemalt pooled klientidest armastavad aga veidi juttu ajada. Merel on ilus olla. Arvan, et mul on kõige ilusama vaatega töökoht maailmas. Tore on vaadata, kuidas restoranikülastajad aknaäärsetes laudades päikese­ loojangut imetlevad. Kuidas te puhkate? Kahele töönädalale järgneb alati kaks nädalat puhkust. Kahel esimesel päeval püüan välja lülituda. Tööl suhtlen inimestega ja naudin seda väga, kuid ma ei võta kunagi töömõtteid koju ega sõprade juurde kaasa. Hea teenindaja peabki oskama end välja lülitada. Armastan loodusfotograafiat ja reisimist. Paljud inimesed, sealhulgas ka mina, kalduvad muretsema, kuidas nad fotol välja näevad. Loodus on õnneks koostööaldis ega muretse kunagi, kuidas ta pildil paistab. Praegusel eluperioodil tunnen, et tahan reisida ning näha maailma ja inimesi.

club one

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.


Club One 2/2013  

Club One 2/2013 magazine

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you