Page 1

CLUB ONE ’I ELUSTIILIAJAKIRI – SINU TEEJUHT MAAL JA MEREL

Teleajakirjanikud

KUNINGLIKUL KATSUMUSEL

1 | 2018

MAITSEV JA OMA

Eesti parimatelt

KERSTI VS. EESTI MERI

Hullutav

TOM OF FINLAND

Kuus juubelikokteili

+ RIIA

ja kevad

Arne ja Mart Mikk Alati edasi

1 | AVASTAJA


DISCOVER US ON BOARD!


KE VAD 2018 | SISUKORD

5 KEVADEKUULUTAJAD Palju põnevaid tegemisi Soomes, Eestis, Rootsis ja Lätis: festivalid, sport, kontserdid ja näitused.

65

18

12 ARNE JA MART MIKK Arne Mikk on põline estoonlane. Rohkem kui 60 aasta jooksul Estonias on ta näinud erinevaid aegu ja pidanud erinevaid ameteid. Ta töötab praegugi Estoniale. Mart Mikule oli lapsena Estonia nagu teine kodu, aga tema vaatab rahvusooperi tegemisi nüüd juba ammu väljastpoolt. Arne Mikk on rahvusooperi Estonia nõukogu esimees, Mart Mikk AS-i Infortar turundusdirektor ja Estonia Seltsi juhataja. Kohtume Estonias ja Tallink Tennisekeskuses.

12

18 HEIDI PINNAKU ELUSTIIL, HOBI, ARMASTUS Tallinna südalinnas Tallink City Hoteli majas on hubane restoran Sume. Restorani hing on tippkokk Heidi Pinnak. Ainus naine, kes on kokkade maailmameistrivõistlusteks peetaval Bocuse d’Oril Eestit esindanud.

24 ÕIGE MAIGUGA TOIDUD Eestlase maitsemeel on eriti tundlik siis, kui laual on leib ja kartul, liha ja piimatooted. Kui mõnel roal on kohe väga õige maik, võib saladus peituda selles, et tooraine pärineb koduselt mustalt mullalt.

22 58

Massaaž aitab kehal puhata ja aeg maha võtta ning mõjub kogu organismile lõdvestavalt.

28 TOIDUNAUTLEJATEL LUSTIMIST JAGUB

39 STIILNE KEVAD 40 KERGE JA VÄRSKE ILU TEMALE JA TEMAKESELE

Külmal ajal aitab hästi mõni tšillituline või apelsini ja koriandriga maitsestatud kuum taldrikutäis. Krõbedas talves on aga juba tunda hinges tärkavat kevadeootust.

30 KUUS LUGU KOKTEILIBAARIS Saja-aastase Eesti riigi auks kuulutas Tallink välja juubelikokteilide konkursi, et leida uusi omanäolisi jooke Eesti lipu all sõitvate laevade baaridesse.

34 TSIRKUS LAEVAS Selle kevade Tallinki laevade meelelahutus paotab ukse säärasele tsirkusele, mis näitab mastaapi ja pompoossust, üllatab teatraalsusega ning pakub ka vaimu- ja hingekosutust.

18

38 MÕNUS MASSAAŽ

42 RIIA KESKTURG

22 34

See on palju enamat kui lihtsalt turg – see on nagu kaks ühes: kultuur ja toit. Ainulaadne ehituskunst, megasuur toiduvalik, huvitavad inimesed.

46 ÄRA TEGIN! Kuidas nelikürituse En Svensk Klassiker katsumuseks valmistuda ja mida see annab, räägivad teleajakirjanikud Raivo Rimm, Eeva Esse ja Jüri Muttika.

50 ANTS NOOT – NAUDIB KOORILAULU JA PILLIMÄNGU 55 TOM OF FINLAND Postmarkidest voodilinadeni, salvrätikutest kohvi ja viinani – soomlasi on viimastel aastatel tabanud homoerootika buum.

58 JÕULINE JA SIIRAS Eesti rahvusvaheliselt väga hinnatud nüüdisaegsete ehete puhul rõhutatakse nende eripärana sisukust.

61 EESTI 100 Juubelikevad toob punase vaiba, matkad ja kihelkonnavärvides Eesti.

65 JAZZKAAR Jazzkaare festivali üks üllataja on kolm Grammy auhinda võitnud multiinstrumentalist Cory Henry ansambliga The Funk Apostles.

AVASTAJA | 3


JUHTKIRI | M ERILIN-IN GRID K A ALEP

Maagiline kevad

V

abariigi juubeliaasta esimesed kuud on möödunud justkui linnulennul, päevad on taas täis valgust ja päikest, mis annavad positiivse energialaengu ja panevad tahtmatult mõtte uitama juba soojadele suveõhtutele ja puhkusele, mis ees terendab. Kevadine Avastaja pakub hedonistidele väga palju inspiratsiooni elu nautlemiseks Riias, Helsingis, Stockholmis, aga ka juubelimeeleolus Eestis. Meie enda tilluke riik ei väsi üllatamast inimestega, kes suudavad end maailmakaardile paigutada tegemistega. Ajakirjast leiad loo Eesti ühest armastatuimast ehtedisainerist Tanel Veenrest, kes läbi kauni ehtekunsti ja põneva värvimaailma toob värvilisse kevadesse uued dimensioonid. Persooniloos portreteerime kahte tõelist Eesti meest, isa ja poega, Arne ja Mart Mikku, kelle tegemiste üle võib olla uhke kogu Eesti rahvas. Kuna suveni on hea mitu kuud veel tärkavat kevadet ja ärkavat loodust, siis väikese puhkuse saab lubada endale ka varem külastades meie armsaid naaberriike, kes ikka ja alati üllatavad uute restoranide, kohvikute, muuseumide ja vaatamisväärsustega. Ajakiri annab taaskord inspiratsiooni veeta linnapuhkus meie lõunanaabrite pealinna Riiat avastades. Minipuhkuse võiks ette võtta ka merel – nimelt on sel kevadel Tallinki kruiisireisijatel ainukordne võimalus näha laevadel Mongoolia ja Hiina tsirkust – uskumatult treenitud žonglöörid, akrobaadid, kondiväänajad ja jõumehed toovad publiku ette traditsioonilised tsirkusenumbrid. Mongoolia ja Hiina artistid loovad autentse õhkkonna, mis peegeldab Aasia kultuuride eripärasid, pakub palju ka närvikõdi ja põnevust. Positiivne energia ja ülevoolav tuju on garanteeritud!

Lase end kevadisel maagial võluda ja võta aega, et seda ilu ja energiat nautida koos lähedaste ja Tallinkiga!

Merilin-Ingrid Kaalep, Tallinki turundusjuht ja Avastaja vastutav toimetaja

AVASTAJA VASTUTAV TOIMETAJA Merilin-Ingrid Kaalep SISU OÜ Viiest Viis KUJUNDUS RKontor OÜ REKLAAM Nordicom, +372 5666 7770, reklaam@nordicom.ee VÄLJAANDJA AS Tallink Grupp Sadama 5/7, 10111 Tallinn TRÜKIKODA Printon AS CLUB ONE’I INFO +372 640 9808, clubone@tallink.ee, www.clubone.ee Club One’i püsikliendiajakiri on kõigile Gold- ja Silver-taseme klientidele saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub mais 2018.

4 | AVASTAJA


KEVAD 2018

Parim VALIK

KEVAD: KÕIK ÄRKAB, TÄRKAB

ELUSTIIL PUHKUS ŠOPING INIMESED SÖÖK & JOOK

Kevadel tärkab loodus, ärkavad karud ja ka inimesed raputavad ennast kui talveunest. Jookse, laula, naudi ja löö tants valla.

SHUT TERSTOCK, FLICKR.COM, SINFONIT Y.ES, TALLINNSTREETFOODFEST.EE, SEASONFILMFESTIVAL.FI, TOUGHVIKING.SPORTFOTO.COM, STOCKHOLMMARATHON.SE, LAKRITSFESTIVALEN.SE, JUSSI HELLSTEN

FOTOD

AVASTAJA | 5


PARIM VALIK | KE VAD 2018

Tallinn

Tallinn

Uudista Eesti uudisteoseid Eesti muusika päevadel 12.–19. aprillini saab kuulda Eesti heliloojate värskeimat loomingut. Tänavu on festivali teema „Püha” ja programmis ligi kolmandik teostest spetsiaalselt Eesti muusika päevadeks. www.eestimuusikapaevad.ee Tallinn

Avasta veealune maailm Kuidas laevavrakke ja veealuseid objekte leitakse ja uuritakse? Mida üks allveerobot näeb ja teha suudab? Selleks et teada saada, ei pea ise vee alla sukelduma. Allveearheoloogia elamusruumis ootab sind põnev veealune maailm, mida tutvustavad Lennusadamas kuni 2. septembrini suured interaktiivsed projektsioonid ja Eesti oma allveerobot U-Cat. meremuuseum.ee/lennusadam/ allveearheoloogia-elamusruum

6 | AVASTAJA

WALESI TORNAADO VÕI ELEKTRIKITARRIVIRTUOOSIDE ORKESTER? Selle küsimuse esitavad endale juunis kitarrimuusika austajad. Nimelt astuvad 12.–16. juunini korraldataval Tallinna kitarrifestivalil üles nii Walesi tornaado Gareth Pearson kui ka maailma esimene elektrikitarrivirtuooside orkester Sinfonity, mis uskumatu energia ning hulljulge ja ennekuulmatu viisiga sulandab klassikute meistriteoseid heavy metal’i mängumaneeri ja saundiga. Õnneks on kontserdid eri päevadel ja tõeline fänn läheb mõlemat kuulama. Kavas on veel suurepäraseid kontserte. www.kitarrifestival.ee


Tallinn

Teletornil on sünnipäev! Eesti kõrgeim ehitis, 314 meetrini kõrguv Tallinna teletorn tähistab 10.–12. juulini oma sünnipäeva. Tähistamise vaatemängulisim atraktsioon on langevarjuhüpped teletorni vaateplatvormilt. Samuti on teletorni õuel igal päeval sünnipäevategevusi ja tasuta meelelahutust nii väikestele kui ka suurtele külastajatele. www.teletorn.ee

Tallinn

TSIRKUST JA LEIBA Tallinna tänavatoidufestival ja tänavaartistide festival TaDaa! tulevad taas 9. ja 10. juunil. Tänavatoidufestival annab võimaluse tutvuda värskeimate toidutrendidega. Saab nautida toiduautode (foodtruck), pop up tänavakohvikute, tipprestoranide ja alternatiivkokkade värsket tänavatoitu. EV100 puhul on fookuses Eesti tänavatoit ja uued maitsed. TaDaa! ehk rahvusvaheline tänavaartistide festival toob kohale ligi 50 artisti Eestist ja välismaalt. Kahel päeval saab nautida 40 tunni jagu meelelahutust tänavateatritelt, muusikutelt, tsirkuse- ja tuleartistidelt ning teistelt meelelahutajatelt. tallinnstreetfoodfest.ee

Helsingi

Tallinn

Kogu maailm üheskoos

TALLINNA KAMMERORKESTRI VEERANDSADA

Kogu maailma kultuurid tulevad 26. ja 27. mail kokku Helsingisse Maailmaküla festivalile. Sel aastal pööratakse tähelepanu 2030. aasta jätkusuutliku arengu kokkuleppele. Koguperefestivalil on nii teatrit kui ka tsirkust, tantsu ning kunsti igas vormis. Festival pöörab tähelepanu maailma mitmekesisusele ja globaalsetele probleemidele, mis meie igapäevaelu mõjutavad. Igal aastal külastab festivali umbes 80 000 inimest. www.maailmakylassa.fi

Helsingi

HOMMIKUKOHV PÄEV LÄBI

Tallinna Kammerorkester tähistab oma 25. sünnipäeva galakontserdiga 7. aprillil kell 18 Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis. Esitatakse Erkki-Sven Tüüri, Pehr-Henrik Nordgreni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Johann Sebastian Bachi teoseid. Esinevad Kalle Randalu klaveril, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Dirigendid Tõnu Kaljuste, Juha Kangas, Jaakko Kuusisto ja Risto Joost. Tallinna Kammerorkestri 25. hooaja lõppkontsert toimub 3. mail kell 19 Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis. Kavas on ErkkiSven Tüüri Viiulikontsert nr 2 maailmaesiettekanne, Wolfgang Amadeus Mozarti Sümfoonia nr 41 „Jupiter” KV 550 ja Carl Philipp Emanuel Bachi Sümfoonia Es-duur, Wq. 179. Solist Hugo Ticciati viiulil, dirigent Risto Joost.

Kohvi, kohvi ja pisut veel kohvi vallutab Helsingi 20.–22. aprillini. DJ-de valitud heli rütmide saatel saab nautida kohvimaailma pärle, baristad tutvustavad hea kohvi saladusi ja mekkida saab kulinaariamaailma hõrgutisi. www.helsinkicoffeefestival.com

AVASTAJA | 7


PARIM VALIK | KE VAD 2018 Stockholm

Toidufestival Kungsträdgårdenis toimuv iga-aastane festival muudab kogu pargi peoalaks. Avatakse restoranid ning esinevad paljud tuntud artistid. Oma menüüdega tuleb välja üle 25 restorani. Festival toimub 5.–10. juunini. www.smakapastockholm.se.

Stockholm

AINULT VIIKINGITELE Rootsis omalaadne takistus- ja mudajooks on ootamatult populaarsust kogunud. Hiiglaslikes tõketes on tuld, vett, elektrit, muda, turnimispuid ja okastraati. Tule ja vaata, kuidas hullumeelne rada läbitakse 12. mail. Sobilik vaid viikingitele. toughviking.se

Stockholm

TASUTA KULTUUR STOCKHOLMIS 21. aprilli kultuuriöö pakub võimaluse tasuta nautida Stockholmi kultuurikeskusi. Muuseumid Gärdetis ja Djurgårdenis, moodne kunst vanalinnas, imepärane arhitektuur kontsertidega Östermalmis ja Vasastanis ning töötoad Södermalmis. Festivalimelu loob ideaalse võimaluse seltskondlikuks vestluseks kultuuriteemadel. Erinevad asutused on avatud kella kuuest õhtul kuni keskööni, järelpidu võib kesta kuni kolmeni hommikul. kulturnattstockholm.se

Stockholm

Jookse ja vaata Üks esimestest linnamaratonidest toimus just Stockholmis ning seetõttu on võistlustrass hoolega läbi mõeldud, et jooksjad ja pealtvaatajad ei jääks ilma linna pärlitest. Rada kulgeb läbi kõigi seitsme linnaosa, algab ja lõpeb Östermalmis. Teele jäävad šikk ja trendikas Vasastan ning elav, kuid intiimne Kungsholmen, loomulikult ka ajalooline Gamla stan ja linna kopsudeks nimetatud Djurgården. Läbitakse boheemlaslik Södermalm ja linnakeskus Norrmalm. Tule jooksma 2. juunil! www.stockholmmarathon.se

8 | AVASTAJA


Stockholm

KUJUTLE DRAAKONEID Indie-bänd Imagine Dragons teeb praegu ilma üle kogu maailma ning oma tuuriga „Evolve” jõuavad nad 26. aprillil ka Stockholmi. www.visitstockholm.com/events/music/imagine-dragons

Stockholm

NÄHTAMATU MAAILM Nähtamatu näitus on unikaalne ja interaktiivne seiklus maailmas, kus pilkases pimeduses saab teed leida vaid kompamise, kuulmise ja lõhnataju abil. Näitusel juhatavad teed pimedad giidid ning see teekond võib muuta su elu. „Pimedana” võib osaleda ka veinidegusteerimistel või õhtusöökidel. Oodatud on samuti lapsed alates kaheksandast eluaastast ja nähtamatu maailm on avatud 1. juunini. www.osynligutstallning.se

Stockholm

Suurim lagritsapidu maailmas Juba kümnendat aastat toimub lagritsasõprade meeleheaks 14. ja 15. aprillil lagritsafestival, mida eelmisel aastal külastas üle 11 000 inimese. Festivalil saab proovida uusi lagritsasorte, osaleda võistlustel ja kogeda lagritsast inspireeritud meelelahutust. Lagritsast valmistatud toite saab nautida kolmekäigulistel õhtusöökidel ning spaas pakutakse lagritsamassaaži. www.lakritsfestivalen.se

AVASTAJA | 9


PARIM VALIK | KE VAD 2018 Riia

LAULU JA TANTSUGA SÜNNIPÄEVA-AASTA Üldlaulu- ja tantsupidu on Läti kultuurielu kõige suurejoonelisem sündmus, mis haarab kord viie aasta jooksul üheks nädalaks endasse tuhandeid vaatajaid ja kuulajaid. Peo juhatavad sisse ulatuslikud eelüritused Läti pealinnas ja regioonides, millele järgneb nädalapikkune laulu-, pillimängu- ja tantsumaraton, kui Riia parkides, skvääridel ja teistes kontserdipaikades toimuvad kollektiivide kontserdid. Pidu algab rahva maagilist jõudu kokku põimiva avakontserdiga Viestursi aias ehk Laulupeopargis, kus 1873. aastal toimus Läti esimene üldlaulupidu. Daugava staadionil moodustavad tantsijad muljetavaldavaid mustreid, kogu Lätist pärit koorid saavad aga kokku nn koorilahingutes, et võistelda kõige kõlavama koori aunimetuse pärast. Laulupeo viimase päeva hommik algab peost osavõtjate rongkäiguga mööda pealinna tänavaid, ürituse kulminatsioon on aga suurejooneline lõppkontsert Mežaparksi vabaõhulaval, kus osaleb 13 000 lauljat ja umbes sama palju tantsijaid. Seekord toimub pidu 30. juunist 8. juulini. www.latvia.travel/en/article/song-and-dance-celebration

Laima šokolaadimuuseum Riias

Riia

Muuseumiöö Riias 19. mail toimub Muuseumiöö üle kogu Euroopa, nii ka Riias. Kõikidesse linna muuseumidesse pääseb tasuta ning toimuvad erinevad üritused, näitused, töötoad ja palju muud. Programmi leiab lehelt muzeju-nakts.lv/lv/programma/ museum-night-programme-in-english

Helsingi

MAIJA LUUTONEN MANIPULEERIB PABERIT Nüüdisaegse kunsti muuseumis Kiasmas saab nautida 29. juulini Maija Luutoneni näitust. Maija on loonud paberist mitmetahulised taiesed, mis mängivad ruumi, perspektiivi ja valgusega. Info kiasma.fi

Riia

ÕLLELE-ÕLLELE Iga-aastasele Läti õllefestivalile 23.–27. maini tulevad kokku nii Baltimaade kui ka kogu Euroopa väiketootjad. Müügistendid pannakse üles roheluse keskele ning pealaval pakuvad meelelahutust rokki, poppi ja läti šlageris’t viljelevad ansamblid. Maitsta saab vorstikesi, šašlõkki ja hapukapsast, kõige selle kõrval tegutseb lasteala ja toimuvad erinevad võistlused. www.latviabeerfest.lv

10 | AVASTAJA


PERSOON | ARN E JA MART M IKK

ISA, POEG JA

ooperi vaim 12 | AVASTAJA


Arne Mikk on põline estoonlane. Rohkem kui 60 aasta jooksul Estonias on ta näinud erinevaid aegu ja pidanud erinevaid ameteid. Ta töötab praegugi Estoniale. Mart Mikule oli lapsena Estonia nagu teine kodu, aga tema vaatab rahvusooperi tegemisi nüüd juba ammu väljastpoolt. Arne Mikk on rahvusooperi Estonia nõukogu esimees ja Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht. Mart Mikk on AS-i Infortar turundudirektor ja Estonia Seltsi juhataja. Kohtume Estonias ja Tallink Tennisekeskuses. Eesti Vabariigi juubelini on mõni päev.

lapsena vaatasin,” ütleb Mart Mikk, kes on õppinud konservatooriumis klassikalist laulu, lõpetanud Helsingis Sibeliuse akadeemia ja töötanud vabakutselise ooperilauljana. Ta on ühtekokku laulnud üle 30 rolli 16 teatris. Ja ometi läks ta lavalt ära. Koolitatud ooperilaulja pole aastaid piuksugi teinud ega kahetse grammigi, et lauljakarjääri turundaja töö vastu vahetas. „Elasin kuus aastat Soomes, tüdinesin reisimisest. Tahtsin rohkem perega olla,” sõnab Mart Mikk. Ja lisab keerutamata, et peab end laulumaailmas korralikuks käsitööliseks, kes sai oma rolliga alati väga hästi hakkama, kuid „maailmaläbimurret endas ei näinud”. Vana arm TEKST MERIKE PINN FOTOD RAUL MEE JA ERAKOGU „Oleme Arnega mõlemad ei roosteta. Helsingi Musiikkitalos toimunud maksimalistid, laulja eluooperigala „Eesti – Soome kutse on pealtnäha 200” kava pani kokku Mart võid kontserdilaval Lavalt ära palju glamuursem, kui Mikk, konfereerisid Riikka Holopainen ja Mart Mikk. laulda oma kava, aga Arne Mikk on estoonlane 1952. aassee igapäevaselt on. Mart Mikk juhtis teatris on su ümber antast: koorilaulja, kirjandusala juhaJa võib-olla oleme ka Läti juubeligalat. taja, lavastaja assistent, lavastaja, peasambel ja mida rohkem me mõlemad niisugused täiusliknäitejuht, kunstiline juht, peadirektori kuse otsijad, et ei olnudki lõpuni üksteist austame, seda parem nõunik. Ta on olnud garderoobikaasrahul sellega, mida lavalt tegime,” on tulemus.” lane Karl Otsaga ning alustanud oma arutleb Mart Mikk. „Kusjuures oleme Lavale Arne Mikk ei jäänud. Estoniast sai tema elu ja armastus hoopis lavastajateed koos selliste lauljatega isegi laulnud ühte ja sama rolli, küll teisel moel – mitte laval särades, vaid nagu Tiit Kuusik, Georg Ots, Hendrik kolmekümneaastase vahega.” 1963. Krumm ja paljud teised. Dirigentipühendudes Estoniale. aastal laulis „Boheemis” Colline’i Arne dena seisid tema kõrval Neeme Järvi ja Mart Mikule on Estonia olnud nagu Mikk ja kolm aastakümmet hiljem oli Eri Klas ning väga paljude lavastuste teine kodu. Ta tunneb seda maja keldsamas rollis Mart Mikk (Arne Miku larist pööninguni, õmblejatest dirigentivastatud „Boheem”). Kokku on Mart kunstnik oli Eldor Renter. deni. Tema Tallinna reaalkoolis õppiMikk laulnud Colline’i rolli kahes laTal on olnud õnn töötada koos mine oli seotud just sellega, et kool vastuses üle 70 korra. Georg Otsaga, ja seda nii, et Arne Mikk asus Estonia teatri kõrval ja nii läks on teinud kaasa Georg Otsa lavastuses ta vahetunniks või pärast tunde ikka Väikese riigi ooper ja ka sedapidi, et Georg Ots on laulnud „Neli aastat tagasi, kui lavastasin HinEstoniasse, ning fakt, et reaalkoolis Arne Miku lavastustes. õppis kunagi ka tema vanaisa, on demithi lühiooperi „Pikk jõulueine”, „Kui Georg Ots lavastas „Kõrbelaulu”, pakkus ta mulle Ali Ben Ali pigem teisejärguline. olin üllatunud, kui teada sain, et etenrolli, mida kunagi laulis Estonias ledust käis vaatamas Inglise ajakirja „Mart on lapsest peale Estonias gendaarne basslaulja Benno Hansen. olnud,” kinnitab Arne Mikk. „Ta käis Opera peatoimetaja Londonist, sest Aga siis, kui hakkasin tegema oma esiesimeses või teises klassis, kui vaatas kuskil mujal seda ei mängitud. Kirjumesi lavastusi, nii „Vikerlastes” (1969), tas neli lehekülge positiivset kriitikat näiteks „Roosikavaleri”, ooperit, mis „Gianni Schicchis” (1972) kui ka „Tratunnise ooperi kohta,” kirjeldab Arne käib üle jõu isegi täiskasvanutele.” viatas” (1974) laulis Georg Ots peaMikk. „See on väga oluline, et väike „Olen seda hiljem kaks korda näirolle,” on Arne Mikk tänini ääretult nud ja imestanud, kuidas ma seda ooper leiab nipid, millega tähelepanu tänulik ja õnnelik. Ta lisab, et Georg Ots ei suhtunud kunagi nii, et küll ma teen midagi..., vaid just see – ansamblivõi partneritunnetus –, mida ta omal ajal vanemalt põlvelt tugevalt tundis ja mida on tahtnud ka noortele rõhutada: teatris üksi ei tee midagi. „Sa

Arne ja Mart Mikk: Lava esimene reegel on see, et kunagi ei tohi mõelda, mis seljataga on, vaid alati peab edasi minema. AVASTAJA | 13


PERSOON | ARN E JA MART M IKK

Legendaarse laulja Georg Otsa büst Estonias. Oma jumaldajate hulga poolest on Ots jäänud Eesti artistide seas ületamatuks.

saada ja publikut kohale meelitada.” „Väikese riigi ooper või ballett ei saa hüpata kõrgemale kui suured ooperimajad Euroopas või Ameerikas. Aga ta saab rahvusvahelist tähelepanu lavastades etendusi ja pakkuda vaatajatele seda, mida mujal ei tehta,” arutleb Mart Mikk ja lisab, et sellel on oma võlud ja valud ning eelkõige kannatab vähenõudlik publik, kes tahaks laval näha midagi tavalisemat, lihtsakoelisemat. See hooaeg on rahvusooperile omapärane, sest mängitakse palju Eesti algupärandit. Aga rahvas on tulnud vaatama ja publik on tänulik. Eesti Vabariik 100 on äratanud tähelepanu. Estonia võib olla uhke, sest siin on alati olnud tegijaid, kelle kuulsus ulatub üle maailma. „Millise respektiga suhtutakse maailmas Toomas Edurisse. Vello Pähn on nimetatud üheks maailma parimaks balletidirigendiks,” toob Mart Mikk esile. „Väikesel teatriperel on üks omapära veel,” räägib Arne Mikk. „Me oleme siit kasvanud, keegi ei ole siia staarina imporditud. Me oleme valmis kõike tegema.” Tema sõnul ei saa nii, et

14 | AVASTAJA

see pole minu töö ja tegelen ainult ühe asjaga. Väikeses teatris ei ole ükski töö häbiasi, ükski abikäsi ei ole häbiasi. „Kui maja köeti veel kivisöega, tuli mulle ühel hommikul vastu direktor

Soome sõbrad Nii Arne kui ka Mart Miku elus on väga oluline koht soome sõpradel, kuigi teed nende inimesteni on olnud Mikkudel väga erinevad. „Esimese soome sõbra leidsin Eri Klasiga 1957. aastal Moskvas toimunud noorsoofestivalil. See oli trükitööline Pentti Kuusela, kes oli iseseisvalt ära õppinud eesti keele ja tulnud Moskvasse ainult selleks, et eestlastega tuttavaks saada. Kalmer Tennosaar ja Uno Naissoo jäidki tema eluaegseteks sõpradeks. Estonia esimene gastrollreis Helsingisse 1967. aastal jääb oma emotsioonide poolest vist ületamatuks,” meenutab Arne Mikk. „Mardi õpinguaastad Helsingis Sibeliuse akadeemias minu vana sõbra Jaakko Ryhäneni juures kuuluvad juba iseseisva Eesti aega ning on palju helgemad. Aga me oleme tohutult õnnelikud, et meil on nii palju ausaid ja südamlikke soome sõpru.”

Lembit Rajala, särk must. Kuna kütja oli öösel haigeks jäänud, tuli ta ise sütt ahju viskama,” meenutab Arne Mikk. Või teine kord, kui kostüümid polnud veel valmis ja kogu teatripere aitas nööpe ette õmmelda. „Estonias on veel ühtse pere tunne olemas, ja see on väga oluline.”

Nagu ikka asjad juhtuvad Mart Miku sõnul oli tema kutsemuutus tagantjärele väga lihtne ehk nagu ikka asjad lihtsalt juhtuvad. Ajal, mil ta oli otsustanud Soomest tagasi Eestisse kolida, sattus ta kokku ühe hea tuttavaga ja küsis, kas tollel oleks talle midagi pakkuda või soovitada. „Taipasime, et saame teineteisele kasulikud olla ja nii see läks,” kirjeldab Mart Mikk, kuidas ta sattus tööle Leo Burnett Gruppi. Tegutses pea viisteist aastat turunduskommunikatsiooni alal, tegi tele- ja raadiosaateid ja filme, aga kutsuti siis hoopis Estoniasse, kus töötas viis aastat ooperijuhina. Ja nagu ikka asjad juhtuvad, on Mart Mikk nüüd Tallinki ühe suurema omaniku AS-i Infortar turundusdi-


rektor,
ta tegeleb erinevate turundusprojektidega, mille üks osa on Tallink Tennisekeskus. Mart Mikk pole põlveotsas-nikerdaja-tüüp, ta mõtleb suurelt ja kui juba midagi ette võtab, siis innuga. „Tallink Tennisekeskuse ümber elab Tartu linna täis rahvast. Siin on arenguks suur potentsiaal, sellest alast võiks sõna otses mõttes saada Lasnamäe süda,” ütleb Mart Mikk.

Parim teater „Minu jaoks oli tõesti väga õnnelik periood, kui Estonias oli nii palju suurepäraseid lauljaid ning Neeme Järvi ja Eri Klas dirigeerisid. Nüüd on teine ajastu. Me ei suuda oma paremaid lauljaid koduteatris hoida. Ain Anger esineb meil kord-paar aastas külalisena, samuti Annely Peebo, Lauri Vasar, rääkimata pillimeestest. Või et kümmekond noort tantsijat on mööda maailma laiali ja tulevad balletigalale kokku. Aga me oleme õnnelikud, et nad on meiega kontaktis ja võib-olla tulevad nagu Toomas Edur oma kogemusi jagama. Praegu aga peame paljude rollide jaoks kutsuma külalissoliste. Estonias pole näiteks dramaatilist tenorit. Samal ajal on noorte lauljate muusikaline ettevalmistus palju tugevam kui varem. Mõni aeg tagasi poleks me suutnud Estonias teha Tüüri „Wallenbergi” või Hindemithi „Cardillaci”, mis on palju nõudlikumad kui Verdi ja Tšaikovski. Noored suudavad ja seetõttu on meil olemas paljude nüüdisaegsete tükkide tegemise ansambel,” sõnab Arne Mikk. „Eesti teatrilegend Voldemar Panso on öelnud, et ega uus teater pole parem kui vana, aga ta on teistsugune. Kuid kui teater on professionaalne, siis on teater ka elujõuline.”

Uus lähenemine „See on suur kummardus Eesti spordile, kui investeeritakse üle kümne miljoni euro selleks, et leevendada tipptunnil tenniseaegade puudust,” on Mart Mikk Tallinki üle väga uhke. See on uus filosoofia, uus lähenemine spordile ja spordi toetamisele. „Pole väga keeruline valida välja tippsportlane, kleepida talle firma logo rinna peale ja

öelda, et me toetame tennist,” arutleb Mart Mikk. „Tennise toetamine hakkab siit – tennisekool, sulgpall, fitness, rühmatreeningud, jõusaal. Selleks, et ala arendada, peab minema selle ala n-ö esimesele koolitustasemele. Seda on Tallink teinud ja see on väga tänuväärne. Minu jaoks on see väga hea õhkkonna ja personaliga maja, mul on siia alati hea tulla.” Veel on Tallink Tennisekeskuse eripära, et näiteks sealsed fitnessitreenerid on aktiivsed võistlussportlased ja keskuse juhataja Marten Tamla on Fed Cupil Eesti tennisenaiskonna kapten. Kui nõu annavad treenerid, kes treenivad ja on võistlustel edukad, annab see treenijale teise veendumuse. „See on nagu teatris, et tipud peavad olema asja juures, siis tuleb asjast asja,” märgib Mart Mikk teatri- ja spordimaailma sarnasusi.

Konflikt on kõige alus Mart Mikk peab end kahtlemata rohkem turundus-, kui ooperiinimeseks, kuid möönab, et teatud sarnaseid võtteid turundamisel ja lavastamisel on. Samamoodi laval ja reklaamimaailmas on näiteks, et nii lavastusse kui ka reklaamiideesse peab olema sisse kirjutatud konflikt või dramaturgiline vastuolu. „Igapäevaelust, kus kõik sujub, pole võimalik teha filmi ega teatrietendust, alati peab olema väike konflikt. Kuna reklaam on lühike, peab konflikt olema eriti võimendatud või üle võlli keeratud, et see saaks tähelepanu. Võitlus käib ju inimeste tähelepanu ja nende mõttemaailma tungimise nimel, neis tuleb tekitada tarvidus asjade järele, mille järele nad pole osanudki vajadust tunda,” räägib Mart Mikk. „Ja eks iga sündmus on ju omamoodi lavastus. Kõik tänapäevased efektsed lavalised lahendused, mida kasutatakse, nagu näiteks infrapunaandurid Metropolitan Opera „Fausti needmises”, on tulnud sõubisnisest ooperilavale, mitte vastupidi. Seda on olnud huvitav jälgida: kui teadsin, et uus tehniline lahendus on välja tulnud, siis läks umbes aasta ja juba oli see ooperis kasutusel,” tõdeb ta. „Need on väga ägedad lahendused.”

ESTONIA SELTSIS Arne Miku initsiatiivil taastati Estonia Seltsi tegevus 27. märtsil 1990. aastal ja kui seltsil täitus 150 aastat, ütles ta, et tahaks esimeheameti edasi anda. Nii valis seltsi juhatus eelmisel aastal uueks esimeheks Mart Miku. Arne Mikk on seltsi auliige nagu ka Neeme Järvi, Peep Lassmann, Asta Lepik, Roman Toi, Vive Tolli ja Jutta Zilliacus. Estonia Selts on kultuuri säilitamisele ja edendamisele keskenduv mittetulundusühing, kus on üle 300 liikme ja Mart Miku sõnul ei saa Estonia Seltsi kuidagi alahinnata. Seltsi ajalugu ja teod räägivad enda eest. Selts asutati 1865 ja kui alguses tunduski, et on laulmise ja õllejoomise koht, siis 1906 asutati kutseline Estonia teater ja 1913 sai valmis Estonia teatri- ja kontserdihoone. See teeb seltsi jalajäljed ikka väga suureks. Seltsi juhatuses on olnud sellised Eesti riigimehed nagu Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Arne Miku eestvedamisel koguti ligi miljon krooni Estonia teatri- ja kontserdimaja katusekivide hankimiseks, asutati Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, samuti Tiit Kuusiku, Helmi Puuri, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks ning paigaldati mälestuskivi Metsakalmistule nendele estoonlastele, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis. Neid ja paljusid teisi ettevõtmisi ei oleks ilmselt sündinud ilma Estonia Seltsita. Mart Miku sõnul seltsil tegemisi ja ambitsioone jätkub. Ja isklikus plaanis ootab ta väga järgmisel suvel toimuvat juubelilaulupidu. „Lähen Estonia Seltsi segakooriga laulupeole. Viimati olin laulupeol siis, kui laulsin veel poistekooris.” Estonia Seltsi meeskoor esines ka esimesel, 1869. aastal peetud laulupeol.

Arne Mikk: Kui näed maailmas nii palju häid lauljaid, siis see ei tee kadedaks, ma naudin. AVASTAJA | 15


PERSOON | ARN E JA MART M IKK Mart Mikk: Tänu Vene sõjaväele olen õppinud ära läti keele ning torupilli ja tennist mängima.

Arne Mikk: Keskkooli ajal olen tennist mänginud, paarismängus olen nelja linna turniiril Tartu– Pärnu–Viljandi–Tallinn ka ühe diplomi saanud. Olen selle ala fänn.

Ära heieta! Räägi lühidalt „Reklaamimaailmas nagu teatriski on kõige suurem kompliment, kui näed mingit tööd ja mõtled, et ma oleksin tahtnud ise selle peale tulla,” nendib Mart Mikk, kes enda sõnul pole kreisiideede-inimene, vaid eelistab hulludele ideedele pigem hästi toimivat lahendust. „Ma olen pigem selline, kellele meeldib, kui tagataskus on veel üks „konks”, mida publik või reklaami sihtrühm esimesel hetkel ei märka. Aga see detail on olemas ja jõuab kohale, kui inimene seda reklaami teist või kolmandat korda vaatab,” ütleb ta. „Üks reegel, mida mu kadunud abikaasa ja Mardi ema Reet Mikk ikka ütles, et räägi lühidalt ja ära heieta. Sõnum peab olema selge ja argumenteeritud,” lisab Arne Mikk. Kust aga tulevad ideed? Mart Mikk ütleb, et ideed ripuvad õhus. „See on selge, et neid tuleb sealt õhust ise noppida. Mõni idee tuleb situatsioonidest.” „Ja on lavastusi, mille jaoks pead mulda kobestama, materjali otsima,” näeb Arne Mikk taas teatri- ja reklaami-

16 | AVASTAJA

maailma sarnasusi. „On paratamatu, et vahel võibki ideed ootama jääda. Siis on targem konstrueerida ja asi valmis teha, sest taavetlikku välgatust võib tulla kord aastas,” jätkab Mart Mikk ning Arne Mikk naerab: „Ja need geeniused, kellel on välgatanud, on enne meid elanud.”

Detailides eri meelt Arne Mikk alustab lauset ja Mart Mikk lõpetab ning vastupidi. Või täiendavad nad teineteist täpsustavaid fraase teineteise juttu vahele pikkides. Nende omavaheline vestlus on kui loomeprotsess, mis justkui iseenesest tekitab vastastikuse, sõnulseletamatu keemia. Nad on koos käinud ringreisidel, juhtinud saatesarja („Ooperitund”, ETV, 1998) ja teinud koos galakontserte, Mart Mikk on teinud kaasa mitmes Arne Miku lavastuses. Nad on Estonia katuse all viis aastat koos töötanud. „Detailides on meie nägemused olnud üsna erinevad, aga suur pilt on alati väga sarnane ja seetõttu suuremat

erimeelsust pole. Oleme mõlemad suhteliselt tolerantsed ja kui näeme, et teisel on konkreetne mõte, siis ei hakka seda maha materdama, vaid laseme lõpuni viia,” sõnab Mart Mikk. Üks lugu siiski Mart Mikul on, kus Arne ei jätnud mingit valikut. „See oli kord, kui Verdi „Nabucco” etenduse eel jäi keegi haigeks ning vaja oli leida, kes laulab preestri osa. Arne helistas ja ütles: tuled ja laulad või jääb etendus ära.”

Klassika või moodsas võtmes „Ooperilavastaja Joachim Herz on öelnud, et kui tänapäeva Saksamaal ei ole esietendusega seoses skandaali, siis on lavastus läbi kukkunud. Sellel maal, kus üheksakümmend protsenti vaatajatest tunneb Wagneri „Lohengrini” lapsepõlvest peale, võib kogu ooperi tegevuse tuua näiteks klassituppa ja publiku asi on sellega nõustuda või mitte, aga lugu suudab ta jälgida igal juhul. Moskva Suure Teatri lavastaja Boriss


Mart Mikk 1996 Colline’i rollis. Arne Mikk 1966 Colline’i rollis.

Pokrovski ütles, et lavastaja peaks olema publikust ees, aga mitte väga palju. Vaatasin Budapestis „Lohengrini”, eesriie läheb lahti ja laval on Lenini büst. Kogu saal naerab. Lavastaja vilistati välja, toimus skandaal. On oopereid, milles ajastu ei ole väga oluline, „Traviata”, „Carmen”, „Boheem”, seal on inimlikud teemad. Ent näiteks „Boriss Godunov”, mida olen kaks korda lavastanud ja millega käisime Pariisis, Stockholmis, Moskvas, oli algversioon. Nüüd teevad ka teised seda. Aga olen näinud etendust, kus Boriss Godunov on laval ülikonnas – see on sama, kui nägime aastaid tagasi Putinit Kremli kirikus, küünal käes ja mängib usklikku. „Boriss Godunovis” või „Hovanštšinas” on muusikas ajastupeegeldus, munkadekoorid, mida ülikonnas lihtsalt ei vea välja. Ma olen sama meelt, et mind ei häiri „Boheemis” või „Carmenis” kaasaegne värk, aga on asju, mille ürgsuses on üdini tunnetatud olemus ja las need olla,” räägib Arne Mikk. „Minul on teooria, et kui oleks

Allar Levandi algatus

garanteeritud, et publik on näinud kord elus õiget „Macbethi” papist põõsaste ja mõõkadega või õiget „Aidat” või „Traviatat”, siis pärast seda võib teha mida tahes. Sest miks minnakse vaatama viiendat korda näiteks „Boheemi” lavastust, sa tead seda muusikat väga hästi, sa oled kõiki neid aariaid kuulnud, aga sa tahad näha, milline on see teistsugune lähenemine. Aga selleks, et seda näha, pead üks kord nägema originaali. Sellest ei pääse kuskile, sest ooper on olnud alati, üle 400 aasta ikkagi ju moodne meelelahutusžanr, pole mõtet mängida lolli ja teha kogu aeg vana. Sellega pikalt edasi ei lähe. Ooperis on olnud periood, kus kõigepealt olid kuulsad lauljad ja heliloojad kirjutasid neile spetsiaalselt rolle, siis tuli heliloojate tippaeg, umbes sajand tagasi tulid dirigendid, praegu on lavastajate aeg, lavastajast edasi tehnilise lahenduse suunas ja võib-olla on lõpuks veel publikuajastu ka,” arutleb Mart Mikk. „Oluline on, et dramaturgia ei tohi ära kaduda. On tulnud ju väga vaimukaid

Olümpiasangar Allar Levandi eestvedamisel teeb hulk tunnustatud Eesti ettevõtjaid ja ühiskonnategelasi ühise kummarduse Soome rahva ees ning püstitab oma kapitali ja mõttekaaslaste annetuste toel Tallinna südalinna monumendi tavalisele soomlasele. Eesti ja Soome riigi 100. aastapäeva puhul valmiv monument avatakse hiljemalt aasta pärast. Praeguseks on Allar Levandi ja tema toetajate üleskutsele vastanud paljud hinnatud Eesti kujurid. „Mulle väga meeldib Allar Levandi algatus teha Tallinna ausammas lihtsale soomlasele. Meil on kõigil soome sõbrad ja me toetame seda ideed hea meelega,” kiidab Mart Mikk. Inimeste mälu on lühike ja tänapäeval ei osata enam mõista, kui oluline oli omal ajal kohvipakk või muu Soome abi. „Kui meie pere kuus aastat Soomes elas, aitasid meid Arne sõbrad. Oleme neile palju tänu võlgu,” ütleb Mart Mikk ja usub, et ettevõtmisele panevad õla alla nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Soome rahvas on seda monumenti väärt.

asju välja, „Carmenis” härjavõitleja Escamillo on profipoksija, nagu tegi Lätis Andrejs Žagars. Miks mitte!”

Eesti üle uhke „Kas oleks keegi aastaid tagasi ette kujutanud, et ühe kuu jooksul käib Paavo Järvi orkestriga Euroopa suurlinnades, ERSO on Neeme Järvi ja Arvo Volmeriga Ameerikas, kammerkoor Euroopas, meeskoor läheb Hiinasse, Ain Anger on Tallinnas ja mõni leiab, et meil on ikka kõik halvasti,” ütleb Arne Mikk.

AVASTAJA | 17


HOTELL | RE S TO R AN SU M E Restorani juhib uuele tasemele eelkõige peakokk, keda võib Sumedas nimetada tippude tipuks. Saage tuttavaks: Heidi Pinnak.

Tippkokk Heidi Pinnak: amet, mida pean, on elustiil, hobi, armastus

Tallinna südalinnas Tallink City Hoteli hõbedaselt helkivate laevaviledega majas on hubane restoran Sume. Restorani hing on tippkokk Heidi Pinnak. Ainus naine, kes on kokkade maailmameistrivõistlusteks peetaval Bocuse d’Oril Eestit esindanud. Tema eestvõtmisel on Sume saanud uue hingamise. TEKST

MARGE MÄNNISTU

18 | AVASTAJA

FOTOD

RAUL MEE, RESTORAN SUME


H

eidi huvi toidutegemise vastu ulatub aastakümnete taha, kuid kokanduse juurde sattumist peab ta mõneti juhuslikuks. Esimese erialase töökoha leidis ta 1992. aastal ajalehekuulutuse kaudu. Restoran Gloria otsis kokka ning Heidi asus tööle paigas, millest oli seni vaid legende kuulnud. See oli saatuslik valik, sest Gloria eestvedaja oli siis ja on praegugi Eesti restoranikultuuri grand old man Dimitri Demjanov, kellel on Heidi tööelus olnud tähtis roll. Glorias sai Heidi arendada

oma oskusi gastronoomia vallas, ent ametinõksudest väärtuslikum oli ehk sealt saadud õppetund: tuleb mõelda suurelt ja olla iseseisev. Heidi on vahepeal teisigi ameteid proovinud, nimelt on tal avaliku halduse diplom Tallinna tehnikaülikoolist, kuid Demjanovi otsa „komistades” on ta taas kulbi varrukast välja tõmmanud. „Amet, mida pean, on pigem elustiil, hobi, armastus, sest restoranid loovad trende, pakuvad elamusi, häid emotsioone, kutsuvad inimesi koos kvaliteetselt aega veetma,” kirjeldab Heidi. Silmad paneb särama, et tege-

leda saab uute põnevate retseptide, tehnikate ja maitsekombinatsioonidega, töötada võib nii meeskonnas kui ka üksi. Vähem tähtis pole seegi, et tööga seoses saab mööda maailma rännata ning kohtuda huvitavate inimestega, suhelda, jagada kogemusi, õpetada nooremaid ametikaaslasi ja õppida ise.

Sume kui sume augustiõhtu Restoraniga Sume – siis kandis see veel nime City – kohtus Heidi rohkem kui neli aastat tagasi sumedal augustikuul. Soov oli anda restoranile oma

AVASTAJA | 19


HOTELL | RE S TO R AN SU M E

SAJA-AASTASE EESTI RIIGI AUKS ON SUMES JUUBELIMENÜÜ. Hoolikalt valitud Eesti toorainest valmivad suus sulavad hõrgutised: Suitsuangerjas Musta küüslaugu, kadakamarjaleiva ja rõikaga Küpsetatud pardifilee tikritega Mesise porgandi, pastinaagi ja punaveinikastmega Rabarberi-toorjuustukook Maasikate ja mandlibeseega Chef Heidi Pinnak Sooja südamega külmalt maalt…

nägu ja isikupära ning liikuda kaasa nordic ehk põhjamaise suunaga. Pakkuda põhjamaist kööki, kus au sees on kohalik tooraine. Restoranile nime leidmiseks korraldati konkurss, välja valiti Sume – et restoraniskäik oleks nagu üks Eestimaa sume suveõhtu. Selline, mille järele eestlased ja kõik põhjala rahvad ikka ja jälle igatsedes õhkavad. Mõnusa atmosfääri ja mugava sisustusega Sume on igati nime vääriline. Heidi kinnitab, et Sume pakub kliendile võimalust nautida põhjamaist kööki parima teeninduse ja huvitavate maitseelamuste kaudu. Menüüd koostades mõtleme erinevatele klientidele, nii leiab meie juures midagi meelepärast iga külaline. „Liigume tõusvas trendis,” kinnitab peakokk, kelle mõtteviisi ja suhtumist toidusse on vorminud muu hulgas uue Põhjala köögi manifest.

Tööpäevad „Minu ametinimetus on Tallink City Hoteli peakokk, seega algab päev Sume

20 | AVASTAJA

restoranis rikkaliku hommikusöögi ettevalmistamisega, millele järgneb keskpäeval kiire ja mitmekülgne ärilõunalaud. Peale selle on meil avatud à la carte menüü keskpäevast kuni kella 22.30-ni. Ja veel on hotellis näiteks lobby-baar Piano uue menüüga,” räägib Heidi. Tegeleda tuleb buffet- ja rühmamenüüdega nii päevaks kui ka õhtuks. Enne tõeliselt tihedaid päevi koguneb hotelli juhtkond kiirkoosolekule, koos juuakse kohvi ja süüakse värskelt küpsetatud croissant’e ning hingatakse korraks sügavalt sisse ja välja.

Inimesed „Minu töö on minu suurim hobi. Olen sellega seotud ka väljaspool restorani, osalen võistlustel žüriides või kohtunikuna. Aeg-ajalt armastan omaette olla. Naudin merd ja merekohinat ning lõpmatut, silmapiiri taha kaduvat vaadet,” kirjeldab Heidi. Kõige aluseks peab Heidi häid inimsuhteid. Sume tugevus ongi inimesed, oma ala professionaalid, kes armastavad oma tööd ning tunnevad rõõmu klientidest, kes nende tööst osa saavad. „Mul on väga hea meel, et mind on sellisesse meeskonda võetud. Meeskonna õlul on suur vastutus kõik lennukad ideed teoks teha. Oluline on ühtmoodi asjadest aru saada ja kuldaväärt oskus on ebavajalik kõrvale jätta. Koos saame püüelda uute maitsvate elamuste poole, mis pakuks parimaid emotsioone meie külastajatele. Selle nimel töötab minu meeskond iga päev,” räägib Sume peakokk. Ja tuleb tunnistada, et Sume à la carte menüü ongi põnev ning täpi i-le panevad väikesed üllatavad detailid ja lisandid.

Lapsed inspireerivad Rahu ja rõõmu Heidi südamesse toob tema kolmeaastane tütar, kes astub


10€

10€ kingituseks registreerumisel BOONUSKOOD: TLNK2018

4 tasuta panust kingituseks ESIMESE SPORDIPANUSEGA

PAKKUMINE KEHTIB KUNI 30.03.2019 Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

AVASTAJA | 21


HOTELL | RE S TO R AN SU M E

HEIDI PINNAK 1992 – Tallinna kaubandustehnikum, toiduvalmistamise tehnoloogia 2011 – Tallinna tehnikaülikool, avalik haldus Täienduskoolitused Soome ja Prantsusmaa tärnirestoranides. 1992–1998 restorani Gloria kokk 1998–2007 restorani Egoist kokk ja sous chef 2010–2013 restorani Egoist peakokk 2013. aastast restorani Sume peakokk 2009. aastast Eesti Peakokkade Ühenduse (EPÜ) liige 2011 liitus Eesti Kulinaaria Instituudiga 2016. aastast EPÜ juhatuse liige 2002 Aasta kokk 2012 Bocuse d’Or Europe finalist 2013 Bocuse d’Or Lyon 14. koht 2014 Bocuse d’Or Battle Moscow silver Aasta tegija 2014 2016 võistluse Baltic Heritage Cup treener (2. koht) 2017 Best Manager Tallink City Hotelis

tasapisi ema jälgedes. Talle meeldib väga süüa teha. Peale selle armastab ta kaunistada torte ja kooke, mis on praegu küll veel liivast küpsetatud. Lapsed inspireerivad Heidit ja panevad pingutama. „Nad on nii siirad ja oma soovides kindlad. Kui püüad neile pakkuda kõige tervislikumat ja eakohast toitu, aga saad vastuseks, et porgand ei olnud maitsev, ent jäätis on super, siis see paneb otsima ja proovima...,” mõtiskleb Heidi. Ta püüab leida nippe, kuidas võita just sellise väikse armsa külalise usaldust, kelle kasvamiseks on tervislik toit väga vajalik. Kuidas muuta tervislik toit maitsvaks nagu moos ning hoida restorani

22 | AVASTAJA

lippu kõrgel ka kõige väiksemate külaliste silmis? See panebki Sume meeskonna looma, disainima, mõtlema, taas ja taas proovima…

Lemmikud Heidi hindab ehedat eestimaist ja just seetõttu on Sume koostööpartnerid kohalikud talupidajad, kellelt ostetud toorainest Sume imelised road valmivad. Menüü uueneb kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Aastaid on Sume menüüs olnud klientide lemmik – rabarberi-toorjuustu kook. Kord prooviti see toidukaardilt välja jätta, kuid nõudlus oli nii suur, et unelmate kook pandi kiiresti menüüsse tagasi. Mi-

Eesti noorkokkade meistrivõistluse kohtunik Võistluste Superchef ja Kuldne Kulp kohtunik Konkursside „Parim talutoit”, „Eesti parim toiduaine” ja „Uus Eesti rahvustoit” žürii liige Eesti baarmenite meistrivõistluste žürii liige

dagi selles mõnusas rabarberi ja toorjuustu koosluses on, mis paljudes külalistes lausa sõltuvust tekitab. Tasub proovida!

Tuleviku-Sume Heidi jääb enese töö hindamisel tagasihoidlikuks ning kiidab hoopis meeskonda ja kliente. Ta ütleb ehteestlasliku tagasihoidlikkusega: „Minu soov on jõuda eelkõige kohaliku rahva südamesse, et serveerida neile mõnusat ja nauditavat põhjamaist kööki. Meil on ees suur töö, et pakkuda parimaid maitseelamusi ja väga head teenindust,” ütleb ta ja lisab, et Sumesse on oodatud kõik. „Väliskliendid moodustavad olulise osa meie külastajatest ning me püüame hoida menüü võimalikult mitmekesise ja huvitavana, et igaüks leiaks oma lemmikud.”


OLED MEIE KLUBIS? Telli laevakaupluste lemmikud koju kätte

KIIRE TRANSPORT

VINGED PAKKUMISED

ORIGINAALBRÄNDID

MAKSA CLUB ONE´I PUNKTIDEGA

SHOPPING.TALLINK.EE TALLINKSHOPPINGEESTI


TOIT | EE S TI

Õige maiguga

toidud

Igale rahvale on mingid maitse-eelistused emapiimaga kaasa antud. Eestlase maitsemeel on ilmselt eriti tundlik siis, kui laual on leib ja kartul, liha ja piimatooted. Kui mõnel roal on kohe väga õige maik, võib saladus peituda selles, et tooraine pärineb koduselt mustalt mullalt. TEKST

24 | AVASTAJA

ANU JÕESAAR

FOTOD

SVEN NUUM, RAUL MEE, LOIRI PAGAR OÜ


Peremees Aarne

O

otamatu äratundmisrõõm võib Eestist pärit reisijat tabada ka Tallinki laeval einestades, sest oma kööki toorainet tellides on Tallink leidnud koostöövõimalusi kodumaiste tootjatega, ka väikeettevõtetega. Teeme mõnega neist tutvust.

Saare runnaka tunneb alati ära Kui Saaremaa Rautsi talu noorperemees Taavi Põri Tallinki laeval einestab, siis tunneb ta eksimatult ära, kas praelisandiks on tema talu kartul. Rautsi talust tellib Tallinki peakokk nimelt selliseid tillukesi kartuleid, mille kohta saarlased ütlevad runnakas.

Praegu tegutsevad vanem ja noorem põlvkond talus kõrvuti. Laevaköögis kasutatakse neid tervena küpsetatud miniahjukartuliteks. Rautsi talu kartulid on täpselt õige magusa maitsega ja natuke jahused. Osalt tuleneb see talu kartulisortide omadustest, aga küllap on oma osa ka Rautsi talu põldude mullal ja headel kasvutingimustel.

AVASTAJA | 25


TOIT | EE S TI

Rautsi talu valik

Taavi Põri mainib, et talu näeb Tallinki tellimuse täitmiseks omajagu vaeva, sest kuni neljasentimeetrise läbimõõduga kartul on põllumehele tegelikult seemnekartul. „Kui tavaliselt sorteerime kartuleid eesmärgiga kätte saada suured kartulid, siis Tallinkile nopime välja pisikesi,” seletab noorperemees. 19. sajandil rajatud Rautsi talus sai praegune pereettevõte alguse 1993. aastal. Taavi isa Aarne Põri on välja teeninud Saaremaa aasta põllumehe tiitli. Praegu tegutsevad vanem ja noorem põlvkond talus kõrvuti. Kartuli kõrval kasvatatakse aina rohkem kõikvõimalikke värvilisi köögivilju, mitut värvi porgandi- ja peedisorte. Viimase aja hittide seas on ka lehtkapsas ja teised kapsalised. Perel on põhimõte, et

26 | AVASTAJA

müügiks mõeldud vili peab olema kasvatatud täpselt samamoodi kui see, mis läheb oma pere lauale. Muide, oma tarbeks kasvatavad nad isegi viinamarju, meloneid ja arbuuse!

Küpsetised, mida maismaalt naljalt ei leia Igaüks teab, et õige hommikulauakukkel peab olema paraja suurusega, krõbeda kooriku ja suus sulava sisuga. Vähesed aga mäletavad, et Tallinnas hakkas selliseid kukleid esimesena tootma 1993. aastal asutatud väikefirma Loiri Pagar. Ettevõte sai alguse praeguse juhataja Agu Aruse juhuslikust kohtumisest ühe Saksa turistiga, kes ei olnud sugugi rahul Viru hotelli nõukamaigulise hommikusöögiga. Et Arus oli paberitega kokk, sakslane aga


Prantsuse baguette

Kasakaleib

Vastlakukkel vahukoorega

vahendas pagariäride sisustust, löödi kohtumise lõpuks käed ja peatselt tekkiski Tallinna uus ettevõte, mis hakkas varustama hotellikööke euroopalike kuklitega. Nüüdseks Tallinnas juba kaks poodi avanud Loiri Pagar on Tallinki laevadele ja hotellidesse pagaritooteid ja kooke küpsetanud aastaid. Näiteks praegu saab buffet-lauas maitsta nende tehtud Bremeni teraleiba ja maisileiba. Ka jõulude ajal menüüs olnud põhjanaabrite traditsioonilised jõululeivad SELLIST MUJALT tulid hoopis Eestist Loiri pagarite ahEI SAA just. Kõige põnevama tellimusena Tallinkilt meenutab Agu Arus aga paari Alan Kiil, Victoria I peakokk: „Eesti aasta eest küpsetatud gluteenivaba tooraine puhul teeb südame sooporgandikooki, mille põhikomponent jaks juba see, et saame kasutada laeoli tapiokijahu. „Selle retseptiga oli vaköögis kohalikku ja eestimaist. meil alguses koos Tallinki peakokaga Mitte kusagilt mujalt ei saa ju näiteks täpselt Eesti maitsega musta pusimist, aga kook tuli tõesti hea. Olen leiba. Kartul on muidu ikka kartul, aga kuulnud, et reisijadki on seda hiljem need väikesed runnakad, mis Saahea sõnaga meenutanud,“ ütleb remaalt tulevad, on väga kvalita. Koostööpartneri kiituseks teetsed ja head toiduvalmistamiseks.” lisab Loiri Pagari juhataja, Karni tooted on et Tallink tellib alati namüügil ka Tallinki laevakauplustes. tuke teistmoodi küpsetisi, mida maa peal iga nurga pealt juba osta ei saa.

On ju Põlvamaa Eestis see piirkond, kus vesi on sinisem, päike kuldsem ja õhk puhtam.

Šokolaadiplunder

paneb rõhku kvaliteetsele kohalikule toorainele. Ettevõtte tellib oma tooraine kindlalt ringilt kontrollitud loomakasvatajatelt. On ju Põlvamaa Eestis see piirkond, kus vesi on sinisem, päike kuldsem ja õhk puhtam. Arke Lihatööstuse müügijuht Ain Pedak lisab, et peale singi ja suitsuvorsti valmistab nende ettevõte Tallinkile olenevalt hankest ka mitmesuguseid pooltooteid. Retsepti töötavad tavaliselt välja tehase oma tootearendajad ja vahel on neid koostöös Tallinki peakokaga ka edasi arendatud. Tuleb ju laeval pakkuda nii põhjanaabritele kui ka hommikumaadest pärit arvukatele turistidele meelepäraseid maitseid. Pedak kinnitab, et Eesti toidutootjatele on suur au teha Tallinkiga koostööd. Tallink on suurim visiitkaart, mille kaudu võõramaalane Eestiga tutvust teeb ning eine Tallinki laeval on väga paljudele välismaalastele esimene kohtumine Eesti toidukultuuriga.

Liha Lõuna-Eesti puhtast loodusest Kui teie eine laeva buffet-lauas ei möödu ilma singi- või täissuitsuvorstiviiludeta, siis olete üsna tõenäoliselt nautinud ka Karni kaubamärki kandvaid lihatooteid, mis jõuavad Tallinki kööki Lõuna-Eestist Põlvamaalt, Põlgastes asuvast Arke Lihatööstusest. Seegi ettevõte on 25 aastaga kasvanud väikefirmast usaldusväärseks, Eesti omanikega toiduainetootjaks, kes

AVASTAJA | 27


TOIT | GO U RM E T N O RD I C

Toidunautlejatel lustimist jagub

Külmal ajal aitab hästi mõni tšillituline või apelsini ja koriandriga maitsestatud kuum taldrikutäis. Krõbedas talves on aga juba tunda hinges tärkavat kevadeootust. TEKST JA FOTOD

AVASTA JA

T

allinna–Stockholmi kruiisil saab gurmeerestoranides maitsta uut Victoria I peakokkade koostatud menüüd, kust leiavad endale meelepärast nii liha- kui ka kalaroogade nautlejad. Lihavabas valikus on maitsev läätsepuder ahjus küpsetatud punapeedi ja gratineeritud kitsejuustuga. Kokakunstis on praegusel ajal populaarsed põletamine, kõrvetamine, leegitamine ja gratineerimine, mis on sel-

28 | AVASTAJA

legi menüü märksõnad. Toiduvalikus domineerivad ennekõike talvisele hooajale omased soojad maitsed – apelsin, tšilli ja koriander. Samuti on kasutatud marineerimist ja hoidistamist. Vicotria I peakokk Alan Kiil soovitab proovida kõiki roogi, sest igas neist on hoolikalt valitud maitsevarjundid. Põhiroavalikust väärib esiletoomist apelsini ja koriandriga maitsestatud veisepõsk, mille kõrvale on sobitatud maguskartul ja brokoli ning kastmeks veise demi-glace. Baltic Queeni ja Victoria I gurmeerestoranides pakume uut viiekäigulist Nordic erimenüüd, mille autor on Soome tippkokk Matti Jämsén. Menüüd on võimalik osta nii paketina, kuhu kuuluvad eri käikude juurde sommeljee valitud veinid, kui ka eraldi roogadena à la carte menüüst. Matti roavalikut iseloomustavad lihtsus ning head maitsekooslused talvistest ja varakevadistest nüanssidest. Kasutatud on põhjamaiseid hooajalisi tooraineid, millel on Matti jaoks toidus äärmiselt oluline osa.


NOK NOK-i baaridaam Jana Mitunevitš ja kokteil Foxtail.

AASIA VITAMIINIPOMM VARAKEVADESSE Aasia vürtsikad ja värvikad road muutuvad üha populaarsemaks. Toidud valmivad kiiresti ja neid on lihtne valmistada. Road sobivad hästi ka põhjamaisele maitsele, sest kasutatakse rohkelt meile tuttavaid juur- ja köögivilju, põnevust lisavad erinevad vürtsid.

miseks. Nagu roogadeski, võib ka kokteilides ühendada põhja- ja idamaise. Varakevadel pakuvad vitamiinirohked köögiviljajoogid kosutust ja turgutust, vürtsid aga soojendavad, kui jahe kevadtuul kipub liiga tegema. NOK NOK-i baaridaam Jana Mitunevitš on loonud põneva kokteili Foxtail, mille inspireeris Reinuvaderit meie kodumetsa erksa ja meenutab nii joogi mõnus pehmus kui ka kohevakarvalise kasukaga kaunis kuldpunane TEKST JA FOTOD AVASTA JA , MAREK METSLAID kavalpea – rebane. Reinutoon. vaderit meenutab nii joogi mõnus pehmus kui ka kaunis allinnas Vana-Posti Suurim kunst on nende omavahekuldpunane toon. Kokteilis on ereline tasakaalustamine – seda on võrdavärvilised köögiviljad: porgandid, 7 asuv restoran NOK reldud malemänguga. NOK NOK-is mis korjatud Prantsusmaa mägedest NOK on spetsialiseerunud Tai köögile. Peapakutavad road on sarnased tavalise varahommikuse kastega, ja kõrvitsad, aegu igas Tai köögi Tai pere kodutoidule või tänavatoidule. mis veeretatud kõrvalaiast. Idamaist roas kohtub neli maitAasia maitsed on andnud inspisärtsakust annab ingver. Tõeline set: magus, hapu, vürtsikas ja soolane. ratsiooni samuti jookide valmistavitamiinipomm varakevadesse!

T

AVASTAJA | 29


JOOK | KO K TEILID

Baltic Queeni baaridaam Liisi Kütt ja Victoria I baaridaam Raili Maripuu segavad juubeliaasta kokteile.

Eesti riigi juubeliks:

Eesti Vabariigi 100 aasta juubelist inspireeritud kokteile saab laevadel maitsta aasta lõpuni.

kuus lugu kokteilibaaris Saja-aastase Eesti riigi auks kuulutas Tallink välja juubelikokteilide konkursi, et leida uusi omanäolisi jooke Eesti lipu all sõitvate laevade baaridesse. Kokteilid tuli segada kodumaisest toorainest. Konkursile esitati 23 võistlustööd. TEKST

MARILIIS PINN

30 | AVASTAJA

FOTOD

MAREK METSLAID

K

onkursse, kus saab oma fantaasia täiega vabalt valla lüüa, palju ei ole, nendib Tallinki ja Silja Line’i laevade restoranide ja baaride joogikategooria müügijuht Nele Nedaškovskaja. „See on juhtprojekt ka Tallinkile, sest varem pole me sellises formaadis eripakkumisi kokku pannud,” lisab ta. Kõik kokteilid teevad eriliseks lood, kuidas need sündisid ning mis innustas just selliseid komponente kokku panema. „Paljud meie baarmenid on noored ja on huvitav vaadata, kuidas näevad nemad Eesti kultuuri, joogikultuuri ja maitseid,” tõdeb Nele. Ja on, mille üle rõõmu tunda – konkursitööde loojate kultuurihorisont on lai, inspiratsiooni on ammutatud nii merelt kui ka maalt. „On kombineeritud vana uuega. Tõsi, paljud kokteilid on segatud Eesti kultuslikööri Vana

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.


Tallinn baasil, kuid seda on pikendatud õlle või siidriga, mis näitab komponendi mitmekülgsust.” Näiteks kokteil nimega Kersti. „Loodan, et president ei pahanda. Ta on väärikas ja enesekindel daam. See suhkruäärega kaunistatud jook on samuti esinduslik ja iseloomuga,” võrdleb müügijuht Kerstit Kerstiga. Kuigi paljud kliendid eelistavad laevareisidel lihtsamaid kokteile, on üha rohkem neid, kes soovivad proovida midagi uut. „Soovime baaris klientidele elamusi pakkuda,” julgustab Nele maitsemeeli avama – ja Tallinki laevade pardal osatakse imelisi maitseid segada, olgu need siis džinnist või viinast. Rahvusvaheliselt kõige tuntumat Eesti kaubamärki – likööri Vana Tallinn – ostavad reisijad sageli kingituseks, kuid konkurss tõestas, et juba nõukogude ajal oma euroopaliku hingusega võlunud jook passib hästi ka kokteilidesse.

1 3 2

1

KOKTEIL OLD HANSO

Autorid Triinu Allermann ja Geidi Tõlgu (Baltic Queen) • • • • •

Mahlane mustikas klaasi Kokteilide loomine on nagu muusikateose kirjutamine, kus on sissejuhatus, arendus, kõrvalteemad ja lõpuks kooda. Baltic Queeni baaridaam Liisi Kütt otsis võistlusjoogile seda õiget maitset kaua. „Vaatasin baaris ringi: mida on ja mida võiks kasutada,” kirjeldab ta. Kui Liisile jäi silma käsitööõlu nimega Meri, oli selge, et õlut soovib ta uue joogi komponeerimisel kasutada. Ja kindlasti Vana Tallinna. Kahe joogi kokku panemine ei käinud aga sugugi nii, et nips! ja valmis. Oli lugematu arv katseid, enne kui vaarikad, greip ja laim aitasid õige tasakaalu luua. „Vana Tallinn on üsna magus ja vajab hapukaid kaaslasi, et kokteil kergemaks muuta. Tavaliselt juuakse Vana Tallinna puhtana, aga mina tahtsin näidata, kui hea võib liköör kokteilis olla,” selgitab Liisi. Victoria I baaridaam Raili Maripuu ei otsinud ega nuputanud kaua, vaid teadis kohe, et tema kokteili täht on mustikas. Mustikas on mari, mis Railile meenutab Eestit. Selle värskust, soojust, looduslähedust ja mitmekülgsust. Ideaalne kaaslane mustikale on džinn. „Et oleks mahlakust,

6

4 cl likööri Vana Tallinn 2 cl värsket laimimahla 1 cl vaarikasiirupit 8 cl Jaanihanso Dry Hopped õunasiidrit Kaunistuseks apelsinikoort ja kaneelipulk.

Kui likööri Vana Tallinn segada vaarikate ja õunasiidriga, saab sellest suurepärase suvekokteili. Kaneel ja apelsin aitavad Vana Tallinna autentsetel maitsetel veel paremini esile tulla.

BLUESTBERRY DREAM (EESTIMAINE MUSTIKAUNISTUS) 2

Autor Raili Maripuu (Victoria I) • • • • •

5+4 kultuurmustikat 1 cl suhkrusiirupit 1,5 cl värsket sidrunimahla 3 cl mustikalikööri Lapponia 2 cl Crafter´s London Dry Gin’i

Mustikate mahlakas värskus ning lihtne ja elegantne Eesti džinn mõjuvad koos kui lembe ja roosakas unistus. 3

KERSTI

Autor Eveli Kunder (Megastar) • • • •

4 cl likööri Vana Tallinn 8 cl jõhvikamahla 1 cl värsket laimimahla 2 tl värskelt purustatud jõhvikaid

See kokteil on värske, karge ja mahlane nagu tõeline Eesti leedi. Joogi loomisel saadi inspiratsiooni Eesti presidendist Kersti Kaljulaidist, kellele pole probleem ühel hetkel lihtsalt metsa seenele minna. Samas jääb ta alati väärikaks, vitaalseks ja elevust tekitavaks. 4

VALGE TALLINN (WHITE TALLINN)

Autorid Mihkel Laan ja Sigrit Sillaste (Baltic Queen)

4

• • • • •

5

3 cl likööri Vana Tallinn 1 cl likööri Amaretto (Disaronno) 2 cl värsket sidrunimahla munavalge apelsinikoort

Lumesajus Tallinna vanalinna meenutav kokteil on inspireeritud taas liköörist Vana Tallinn. Joogi ikoonilised maitsed on taustal tunda, kuid hapu sidrunimahl ja munavalge teevad sellest kergelt nauditava joogi. See on kui sõõm karget värskendavat talveõhku. 5

CRAFTED BASIL

Autorid Gerda Raja ja Risto Tamm (Star) • • • •

4 cl Crafter´s London Dry Gin’i 2 cl rabarberisiirupit 3 basiilikulehte 2–3 laimisektorit

Koos on vanad traditsioonilised maitsed, millele annavad teistlaadi varjundi uued maitsed. Igas Eestimaa aias kasvab rabarberipõõsas, sinna kõrvale on tekkinud basiilikupuhmad. Neid kombineerides saame värske, samas maheda joogi. 6

EESTI MERI (ESTONIAN SEA)

Autor Liisi Kütt (Baltic Queen) • • • • • • •

4 cl likööri Vana Tallinn 4 cl õlut Põhjala Meri (koriandri ja Himaalaja soolaga pruulitud õlu) 6 vaarikat 2 cl greibimahla 1,5 cl laimimahla 1 cl siirupit Kaunistuseks Himaalaja soola ja kuivatatud laimi.

Merel said kokku kuulus klassikaline Eesti liköör Vana Tallinn ja käsitööõlu nimega Meri. Õlle kerge soolasus võimendab mere soolast olemust veelgi. Vaarikad, laim ja greip annavad magusale liköörile hapuka tasakaalu ning nii sündis kokteil, mida lihtsalt peab proovima. Merel rüüpa Merd.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

AVASTAJA | 31


JOOK | KO K TEILID

Žürii: ANNA-KAI TÕRS – Liviko ekspordi

turundusjuht TAAVI TENSO – Liviko koolitaja ja Eesti üks parim baarmen

Eesti on hea käsitööõlle maa. Inspiratsiooni annab kohalik pruulimispärand.

sisu ja värvi,” iseloomustab ta valminud kokteili, mis annab edasi juubeli väärilist pidulikku meeleolu. Pisut sidrunit lisab joogile selle õige tasakaalu. „Eesti 100 kokteili luues valisin komponendid, mis oleksid tervisliku sisu ja rikkaliku värviga ning annaksid sümbioosis tuttava ja samas uudse kooskõla. Mahlased mustikad, milles on suvine värskus, ja omanäoline Crafter’s Gin teevad ühise komplimendi headele Eesti maitsetele,” räägib ta. Kuigi konkursil väljavalitud joogid on mõneti sarnased oma põhikomponendi poolest, on kokteilide maitsed erinevad ja iga klient leiab endale sobiva, tõdeb Liisi. „Saab kergemaid, aga on ka täidlasemaid segusid. Huvitavaid maitseelamusi kindlasti.” „Kõikide kokteilide ühine joon on Eesti tooted ja nende parimate maitsete esiletoomine,” lisab Raili. „See näitab, et Eesti toodetest on võimalik teha väga häid ja erisuguseid kokteile.”

„Palun midagi head!” Kokaks õppinud Liisi sõnul on üha rohkem neid kliente, kes paluvad baar-

32 | AVASTAJA

menil või baaridaamil segada kokku just nende maitse järgi jook. „Seda palvet kuuleb tõesti viimasel ajal iga päev, isegi mitu korda,” kinnitab Raili. Koos klientidega kokteile luues on see suurepärane võimalus neid paremini tundma õppida ja uute põnevate maitsete jälile jõuda. „Oluline on, et külastaja saab, mida soovib,” ütleb Raili.

Maailma parimate hulgas Nele sõnul on Eesti joogikultuur sajandiga tohutult arenenud. Eriti viimastel aastatel. „Viimase viie aastaga loodud käsitööõlle ja siidri valik on muljetavaldav. Maailma suurima õlleentusiastide keskkonna RateBeer kasutajad hääletasid maailmas tegutseva 24 000 pruulikoja seast 100 parima hulka Eesti pruulikoja Põhjala,” lisab ta. „Meil pole midagi häbeneda.” Peale veini ja õlle sobitatakse ikka rohkem toidu kõrvale kokteile. „Pigem võetakse vähem, aga seda kvaliteetsemat alkoholi,” kinnitab Nele, et tarbimine on üha kultuursem. Sellesse on tubli panuse andnud ka professionaal-

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

KAREL VESKI – sommeljee ja Liviko HoReCa müügiesindaja HANNA KAUR – Liviko joogiarhitekt KENNO KOKK – Liviko HoReCa müügiesindaja URVO UGANDI – sommeljee ja Liviko

joogiekspert NELE NEDAŠKOVSKAJA – Tallinki ja Silja Line’i laevade joogikategooria müügijuht

Žürii hindas kokteilide aroomi, välimust, maitset, originaalsust ja fantaasiat.

Žürii tunnistas parimaks juubelikokteiliks kuus jooki, mis on alates veebruarist koos kokteilide autorite nimedega kõikide Eesti lipu all seilavate laevade baaride kokteilimenüüdes:

1. 2. 3. 4. 5. 6.

Eesti Meri (autor Liisi Kütt, töötab Baltic Queenil) Valge Tallinn (Sigrit Sillaste ja Mihkel Laan, Baltic Queen) Kersti (Megastari baari meeskond) Old Hanso (Geidi Tõlgu ja Triinu Allermann, Baltic Queen) BluESTBerry Dream (Raili Maripuu, Victoria I) Crafted Basil (Gerda Raja ja Risto Tamm, Star)


sed baaritöötajad, kes aina loomingulisemalt oskavad sobitada eri komponente, segada põnevaid kokteile ja leida igale kliendile sobiv jook. Uued kokteilid jõudsid Tallinki laevade baaridesse Eesti riigi 100 aasta juubeliks ja neid saab nautida aasta lõpuni.

Sellel kevadel soovitavad Tallinki baarmenid neid kokteile

Mu Isamaa ja Põhjanael Peale kokteilide on Tallinki laevade baarides ka kaks ainulaadset EV100 auks loodud eriõlut – Pühaste pruulikoja Põhjanael ja Tankeri pruulikoja Mu Isamaa. Mis maitseks eestlastele paremini ja iseloomustaks neid täpsemalt kui üks õige Eesti rukkileib. Pühaste pruulikoja pruulmeister Eero Mander pani rukkileiva maitse pudelisse. Põhjanael on siidine, leivaste nootidega võimsa röstibuketiga balti rukkiporter. Tankeri pruulikoja eriõlu Mu Isamaa sündis koostöös Fat Lizard Brewing Co. pruulikojaga. Mu Isamaa on Eesti 100 ja Soome 100 tähistamiseks pruulitud mõnus IPA (Independence Pale Ale), mille pudeli silti ehivad mõlema riigi rahvuslinnud. Peagi lisandub baaride joogivalikusse ka õunavahuvein Elagu Eesti.

JAMESON GINGER&LIME

BEEFEATER DŽINN&TOONIK

4 cl Jameson’i Iiri viskit 15 cl Ginger Ale’i 2 cl laimimahla kaunistuseks laimisektor

4 cl Beefeater džinni 10 cl toonikut kaunistuseks sidruni- ja apelsinilõik Hind Club One’i kliendile 6 eurot

Hind Club One’i kliendile 6 eurot

ABSOLUT CITRON&TOONIK 4 cl Absolut Citron viina 16 cl toonikut kaunistuseks sidrunilõik Hind Club One’i kliendile 6 eurot

WEST INDIAN COOLER (alkoholivaba) 4 cl apelsinimahla 4 cl ananassimahla 10 cl mullivett kaunistuseks ananassilõik ja kokteilikirss valgustikk Hind Club One’i kliendile 4 eurot

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

AVASTAJA | 33


MEELELAHUTUS | KE VAD 2018

RÕÕMUSTAGE!

TSIRKUS ON LAEVAS Selle kevade Tallinki laevade meelelahutus paotab ukse säärasele tsirkusele, mis näitab mastaapi ja pompoossust, üllatab teatraalsusega ning pakub ka vaimu- ja hingekosutust. Mis teil muud üle jääb, kui seda imet oma silmaga kaeda. 34 | AVASTAJA

Uskumatult treenitud žonglöörid, akrobaadid, kondiväänajad ja jõumehed toovad publiku ette traditsioonilised tsirkusenumbrid.

VICTORIA I JA ROMANTIKA

Sel kevadel avaneb Tallinki kruiisireisijatel ainukordne võimalus näha laevadel Mongoolia tsirkust – uskumatult treenitud žonglöörid, akrobaadid, kondiväänajad ja jõumehed toovad publiku ette traditsioonilised tsirkusenumbrid. Vapustavad trikid, painduvusakrobaatika meistriteosed, ülinõtked kehad, uhked kostüümid – etendus on rahvuslikus kujunduses, kuid reipas tänapäevases võtmes, mis vahetul kohtumisel võib vaatajal heas mõttes hinge kinni lüüa. Artistid, kes vallutanud südameid üle maailma, on nüüd Tallinki laevadel. Tulge ja saage osa Aasia-hõngulisest maagiast!


BALTIC QUEENIL JA ISABELLEL TULEB SÕU NIMEGA TAO

Tao tähendab hiina keeles teed, rada, valikut, võtit, aga ka õpetust, normi, alust, põhimõtet. Traditsioonilise Hiina filosoofia ja religiooni kontekstis on tao tee, millel me oma elus edasi liigume. Tao juures on oluline tema enda liikumine. Tao’d tuleks mõista kui asjade käiku, voolu, edenemist, sest tao’d ei saa seletada lähtudes ruumilisest aspektist – ta on ühtaegu nii ülisuur kui ka imeväike, ta on kõikjal, kuid ometi ei saa teda kätte võtta. Tao’d tuleb mõista ajalisena, üldise protsessi või toimumisena. Tihti on tao’d võrreldud voolamisega. Tao – see tähendab kulgemist. TAO sõud toovad reisijate ette erinevate Aasia maade traditsioonilise tsirkuse avangardi võtmes. Nende mastaapsetes spektaaklites on värvikirevust, valju muusikat, tantsu. Teatraal-

sed ja folkloorsed detailid vahelduvad traditsiooniliste tsirkusenumbritega. See on lavastus suurejoonelise kulminatsiooniga. Mongoolia ja Hiina artistid loovad autentse õhkkonna, mis peegeldab Aasia kultuuride eripärasid, ning see on ohhoo-efektist midagi hoopis enamat – puudutab ka hinge ja vaimu. Peale sõude kutsuvad Aasia artistid nooremaid reisijaid töötubadesse, kus jagub põnevat tegevust kõigile!

Tsirkus 1940. aastal asutatud Mongoolia rahvuslik tsirkus on Mongoolia kultuurimaailma üks lipulaev. See on üle maailma kuulus oma hüppavate akrobaatide, klounide ja maagiliste trikkide poolest. Tsirkus on esinenud USA-s, Austrias, Šveitsis, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaal, Norras, Suurbritannias, Koreas, Venemaal ja Hiinas. Rahvusvahelistel võistlustel on võidetud kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid.

AVASTAJA | 35


MEELELAHUTUS | KE VAD 2018

LET’S PARTY 2018 SELLE KEVADE ARTISTID BALTIC QUEEN Tallinn–Stockholm–Tallinn 13.–14.4 DJ Andres Aljaste 27.–28.4 festivali „Made in Estonia” erikruiis 11.–12.5 DJ Andres Puusepp

VICTORIA I Tallinn–Stockholm–Tallinn 6.–7.4 I Loved the 00’s/Beats with Benefits & DJ Kurm 20.–21.4 DJ Ahto Kruusmann 4.–5.5 DJ Kert Klaus 18.–19.5 Silent Disco (DJ Brumo & DJ Sven Arusoo & DJ Andi Raig)

LET’S PARTY KEVAD 2018 Kevad toob reedestele reisidele värskust ja põnevaid artiste. Aprillis saab üritustesarjas „I Loved the 00’s” kuulda sajandialguse parimaid hitte ning Eesti juubeli puhul astuvad festivali „Made in Estonia” erikruiisil üles mainekamad Eesti DJ-d ja produtsendid. Samuti saab Victoria I pardal näha-kuulda legendaarset ansamblit Singer Vinger. Kevadistele eriväljumistele paneb vaikse punkti Silent Disco, mis annab võimaluse lausa kolme DJ muusika saatel nädalavahetust nautida.

36 | AVASTAJA

Festivali „Made in Estonia” erikruiis 27. ja 28. aprillil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eelõhtul kogunesid 15 Eesti parimat elektroonilise muusika produtsenti ja DJ-d Kultuurikatlasse, pealinna populaarseimasse peopaika, kus esimest korda toimus sisefestival „Made in Estonia”. 27. ja 28. aprillil võtab festival kaasa valitud artistid ja seilab Läänemerel. Peokruiisi esinejad tulevad lavale kahes eri muusikastiiliga saalis ning emotsiooni lisavad eriefektid ja moodsad tehnilised lahendused. Festivali „Made in Estonia” erikruiisi peaesineja on praegu elektroonilise muusika maailmas tuntuim eestlane Madison Mars, kes on viimase pooleteise aasta jooksul teinud peadpööritava tähelennu. Peale Madison Marsi astuvad üles veel Kristjan Hirmo, Whougaux, Kert Klaus, Widenski, Dave Storm & Janika Tenn.


LASTELE Kevadisel koolivaheajal on Läänemere laevad täis lõbusaid artiste ja põnevaid tegevusi.

Võlukunsti näitavad Läti mustkunstnikud agentuurist Chocolate. Imesid ja maagiat leidub igal kruiisil. Lisaks rõõmustab lapsi Lotte, keda võib kohata laevas liikudes ja lastealal.

STAR & MEGASTAR

20. aprillist kuni 1. maini jätkub küllaga mõnusat meelelahutust. Staril lõbustavad reisijaid Eesti mängujuhid Dance Factory agentuurist ning Megastari lastetuppa toovad rõõmu ja lusti Bulgaaria mängujuhid agentuurist RAM. Kõik lapsed on oodatud mängutubadesse! Tehakse näomaalinguid ja kiirelt valmivad toredad õhupallikujundid.

BALTIC QUEEN & VICTORIA I

Koolivaheaeg Tallinna–Stockholmi, Tallinna–Helsingi ja Riia–Stockholmi liinidel

20. aprillist kuni 1. maini üllatavad mitmekülgse programmiga Dance Factory mängujuhid Eestist. Laste tegevused toimuvad Baltic Queenil Lottemaal ja Victoria I pardal diskoalal. Baltic Queeni kevadele annavad särtsu juurde eksootilised artistid Hiinast ja Mongooliast. Esinejad korraldavad ka töötubasid. Lapsed saavad koos nendega proovida hularõnga keerutamist, rõngaste loopimist ja diabolo taltsutamist. Veel on võimalik panna end proovile autentsete minirataste võidusõidus. Töötoad toimuvad ka Victoria I ja Romantika pardal. Lisaks rõõmustab lapsi Lotte, keda võib kohata laevas liikudes ja lastealal.

ROMANTIKA & ISABELLE

9. märtsist kuni 2. aprillini pakutakse Riia liinidel tujuküllast ajaviidet erinevas vanuses lastele. Kaasahaaravad mängud, värvilised näomaalingud ja õhupallid ning põnevad meisterdamise töötoad – kõik see ja veel palju muudki ootab osalejaid Isabellel Sea Side Cafe’s ja Romantikal Lotte Village’i alal.

AVASTAJA | 37


ILU | H ER A

Apelsiniaroomiga massaaž • •

55 minutit 49 eurot

Kingi endale Sothyse silma- ja kaelahooldus Eye Contour – Perfect Shape ning juba pärast esimest hooldust tunned, et oled teinud õige valiku.

Massaaž

tõstab tuju ja peletab stressi

Hea enesetunde, kauni välimuse ja tugeva immuunsüsteemi eeldus on hea tervis, mille kingivad sulle tervislikud eluviisid. Tihti jäetakse aga tähelepanuta väike asi – stress.

EYE CONTOUR Täiuslik silmaümbruse hooldus säravate silmade heaks. Hooldus vähendab tumedaid silmaaluseid, turseid ja kortsukesi. Sobib tundlike silmadega klientidele ja kontaktläätsede kandjatele. Spetsiaalselt silmaümbruse piirkonnale mõeldud hooldus, mis aitab kohe vähendada väsimust ja vananemise ilminguid. PERFECT SHAPE Professionaalne hooldus näoovaalile ja kaelale. Spetsiaalne hooldus näoovaali ja dekoltee nooruslikkuse säilitamiseks. Hooldus taastab ning aitab naha lõtvumise, rasva näo alaossa vajumise ja lõuajoone kontuuri vajumise vastu. Hooldusel on topeltmõju – pinguldav ja toniseeriv. EYE CONTOUR – PERFECT SHAPE • 75 minutit • 80 eurot (95 eurot) Hera salongide pakkumine reisilaeval Silja Europa.

TEKST

KRISTA ILVES, OÜ HERA SALONGID

V

äga tõhus vahend stressi vastu on massaaž. See aitab kehal puhata ja aeg maha võtta ning mõjub kogu organismile lõdvestavalt. Nii püsime

38 | AVASTAJA

FOTOD

SHUT TERSTOCK

rahulikud ja oleme positiivsed. Halba tuju ja stressi leevendab apelsiniaroomiga massaaž. Apelsinis sisalduvad eeterlikud õlid tõstavad tuju ja vähendavad ärevustunnet. Merereisil Tallinki

laevadega Romantika, Isabelle, Victoria I, Baltic Queen ja Silja Europa tule ja naudi Hera salongides lõõgastavat aroommassaaži. Stressivaba olemist!


Kevadele vastu stiilses pĂľsepunaroosas kollektsioonis

SHOPPING.TALLINK.EE


4

ILU | TO OTED

5

1

2

6

3

Sära palgeile, volüümi ripsmetele Trendikad ja tervislikud abilised, et saada pikad ja kaunid ripsmed ning anda sära, energiat ja noorust nahale.

S

tarskin pakub alati midagi uut ja erilist. Starskin JuiceLab® PowerC+ uued lehtmaskid on inspireeritud trendikast külmpressitud mahlast. Maskid sisaldavad külmkuivatatud 75%-lisi vitamiinikristalle ja antioksüdantiderikkaid koostisosi nagu marjad – vaarikad, murakad,

mustikad – või puu- ja köögiviljad. Maskid sobivad väsinud naha taastamiseks ja noorendamiseks, suurendades selle vedelikusisaldust ja elastsust. Tugevad ja pikad ripsmed teevad iga naise silmad ilusamaks. Seerumiga toidetud ripsmed on elastsemad, pikemad ega lange välja. Seerumit on ideaalne

kasutada ka naistel, kes on aastaid oma kulme kitkunud ja need liiga kitsaks modelleerinud. Nüüd on moes loomulikud tugevad kulmud ja seerum aitab taastada kulmude loomulikku kuju. See nõuab küll kannatust ja seerumi kasutamist iga päev, aga kaunid kulmud on vaeva väärt.

1 MaxeyLash ripsmeseerum 3 ml, 49,90 eurot 2 MaxeyBrow kulmuseerum 5 ml, 89,90 eurot 3 UUS! Biotherm Aquasource geelkreem normaalsele ja kombineeritud näonahale 50 ml, 29,90 4 Starskin JuiceLab® PowerC+ Boost sära ja energiat andev Holy Kale mask, 12,90 eurot 5 Starskin JuiceLab® PowerC+ Boost rahustav ja tasakaalustav Twist & Sprout mask, 12,90 eurot 6 Starskin JuiceLab® PowerC + Boost niisutav ja värskendav Razzle Dazzle mask, 12,90 eurot

40 | AVASTAJA

Tooted on saadaval Tallinna–Stockholmi ja Tallinna–Helsingi liinidel. Tootevalik võib laevuti erineda.


2

3

1

4 5

Igapäevaglamuur Mõnusalt värske nahk ja trendikas soeng kogu päevaks paneb teisi küsima: vabandage, mis tooteid te kasutate?

S

iin on mõned spetsiaalselt meestele loodud juuksehooldusja ilutooted, mille kasutamine on lihtne ja vähe aega nõudev. Selleks, et aega kokku hoida, on mõistlik valida just kaks-ühes toode. Näiteks

3

American Crew 3-in-1 šampoon, palsam ja dušigeel niisutab juukseid, harutab lahti pusad ja lisab juustele sära, taastab nende elujõu ja värskuse. Värskendab nahka ja muudab selle pehmeks. Või näiteks paljude meeste lemmik, fiiberja

koostisega juuksepasta võimaldab seada juukseid ükskõik millisesse soengusse ja selle kasutamine võtab tõepoolest vähe aega: kanna väike kogus toodet peopesale, hõõru laiali ning kanna niisketele või kuivadele juustele.

1 Rituals Samurai raseerimisgeel 200 ml, 8,90 eurot 2 American Crew Classic 3-in-1 šampoon+palsam+dušigeel, 17,90 eurot Biotherm Homme Aquapower Fresh silmaümbruse geel 15 ml, 18,90 eurot 4 American Crew Classic Fiber juuksepasta, 18,90 eurot 5 American Crew habemeseerum, 15,90 eurot

Tooted on saadaval Tallinna–Stockholmi ja Tallinna–Helsingi liinidel. Tootevalik võib laevuti erineda.

AVASTAJA | 41


RIIA | T U RG

Riia,

see õige turulinn Kui te pole veel käinud, siis minge Riiga turule! Riia keskturg on palju enamat kui lihtsalt turg – see on nagu kaks ühes: kultuur ja toit. Ainulaadne ehituskunst, megasuur toiduvalik, huvitavad inimesed. Peale selle natuke nostalgiat ja odavad hinnad, mis ajavad rahva ostma küll. TEKST

42 | AVASTAJA

KERSTI KADAKAS

FOTOD

MAREK METSLAID, ISTOCKPHOTO


Riia keskturg Riia keskturg on üks väheseid turge maailmas, mis on kantud UNESCO pärandi nimekirja (1998). Turg koosneb paviljonidest, mida esiotsa kasutati Saksa vägede tsepeliiniangaaridena, ja vabaõhualast. Paviljone on viis: kala-, köögivilja-, gastronoomia- ja piimatoodetepaviljon ning lihakarn. 72 300-ruutmeetrisel alal on rohkem kui 3000 kaubandusstendi. Kui Riia keskturg 1930. aastal avati, oli see Euroopa suurim ja edumeelsem turg.

E

hkki Riia keskturg paistab juba väljast suur, on see seestpoolt veelgi suurem. Mastaapi annavad lõpututena näivad müügiletid ja arhitektuur ning inimesed – nii leti ees kui ka leti taga. Seal võib kohata tippkokki, koduperenaisi, seljakotirändureid, hipstereid, kallites karusnahkades Riia külalisi, ülikondades härrasid ja muidugi maitsete jahil gurmaane kõikjalt maailmast. Kuigi Riia keskturule voorivad värske kraami müüjad kohale üle Läti ja palju kaugemaltki ning turgu külastab iga päev 80 000–100 000 inimest, pole trügimist ega õhupuudust – ruumi jagub kõigile. Turg on värvikas ning müüdav kaup kvaliteetne ja tervislik. Kohalike talumeeste kõrvitsate, tikrite, hapukapsa ja kurkide kõrval leidub paras annus eksootikat.

Esteetilised kalaletid Kalaletid Riia keskturul võivad olla sadu meetreid pikad, need on huvitavad ja näevad väga kenad välja. Kala pakutakse mitmel moel: värsket, suitsutatud, soolatud, kuivatatud, marineeritud. Värsket kala müüakse vaat et otse paadist või õigemini kohe lettide taga olevatest basseinidest. Kala on lihtsast räimest kuni kalade kuninga – lõheni, kõik kaunilt jää peale rivvi laotud. Ainuüksi värsket räime on saadaval mitut moodi ja kalafilee valik on nii rikkalik, et neist võiks eri roogi kokata mitu kuud jutti. Selle kõrval eksootilisemad mereannid – sinimerikarbid, austrid, kaheksajalg… Läti suitsukala on üle ilma kuulus ning nende tumekollased suitsuräimed ilmselt maailma parimad. Aga pole ka imestada: Riia keskturul suitsutatakse kala kohapeal (suitsutsehhid asuvad turuhoone all keldris) ja see jõuab

Daugava jõe kallastel alustati kauplemist juba 1571. aastal ja 1863. aastal ehitati esimene turg. 1922. aastal otsustas Riia linnavolikogu viia ebasanitaarsetes tingimustes tegutsenud Daugavmala turu uude hoonesse. Hoone leidmiseks kuulutati välja rahvusvaheline konkurss. Konkursi võitis Riia arhitekti Pāvils Dreijmanise ja insener S. Žitkovsi koostööprojekt Saksa tsepeliiniangaaride Walhalla ja Walter metallist raamistike taaskasutamiseks. Esialgne suur konstruktsiooniline disain oli ebapraktiline nende suuruse ja ilmastikutingimuste tõttu ning uutes hoonetes kasutati ainult angaari ülemisi osi. Hooned ise ehitati kivist ja raudbetoonist. Turu ehitamine algas 1924 ja valmis sai see 1930. aasta sügisel.

müügilettidele otse suitsuahjust. Sprotid on lätlaste suurim ekspordiartikkel. Isegi rasvased soolaheeringad on isuäratavad, sest on kaunilt ja kunstiliselt rulli keeratud.

AVASTAJA | 43


RIIA | T U RG

kohalikest aedadest, Kesk-Aasiast või Kaukaasiast. Süsteem on selline, et igal kauplejal on oma partnerid, kellelt nad kauba ostavad. Nii et hulgiladudel pole Riia keskturule asja. Näiteks osa puuvilju saabub Riiga otse Gruusiast ja ühes nendega kauplejad.

Kõikvõimalikud hoidised

Maitseained, mesi, puuviljad Maitseainete letid pole küll nii rikkalikud kui lõunamaistel vürtsiturgudel, kuid võluvad oma valikuga siiski. Väga rohke on rosinate ja seemnete sortiment. Osta saab lahtiseid maitseaineid. Palju on meemüüjaid ja peale mee pakutakse õietolmu ja taruvaiku ning

44 | AVASTAJA

väga erineva kujuga vahast kuldkollaseid lõhnavaid küünlaid. Müüakse mitut moodi mett – nii naturaalset kui ka segatud erinevate pähklite ja kuivatatud puuviljadega. Ja nagu turul ikka, saab mett enne ostmist maitsta. Külluslik on puuviljavalik, kõik värske ja värviline, justkui äsja nopitud. Turul müüdavad puuviljad on pärit kas

Riia turg on eriline selle poolest, et silma hakkab väga palju isetehtud hoidiseid ja hapendatud köögivilju. Näib, et kõik, mis kõlbab hapendada või marineerida, on pandud purki või tünni. Köögiviljahallis hõljub mõnus aroom sissetehtud küüslaugust, hapukapsast, kurkidest. Hapukapsast pakutakse mädarõika, tilli ja porgandiga ning kapsakuhjad on suured kui heinasaod. Ja müüja, kes kurke sisse teinud, on teinud neid vähemalt seitset moodi, ju pole väiksema sortimendiga mõtet turule tullagi. Hoidised on väiksemat ja suuremat mõõtu purkides, aga ehedat hapukapsast ja soolakurki saab osta ikka otse tünnist. Kusjuures kapsa- ja kurgitünnid on kuni poolteist meetrit kõrged.


KOGUja SÄÄSTA

Muuseas leiab turult head sakuskakraami, näiteks marineeritud õunu ja arbuuse ning õige krehvtiseid marineeritud Aasia köögivilju.

võiks lausa raamatu kirjutada. Väljapanekuga on vaeva nähtud ja hea valgustus toob kauba meeldivalt esile.

Käsitööleib

Loomulikult on Riia turul erinevaid söögikohti, tavalisemate kõrval igas hinnaklassis Pakistani, India ja Türgi toidukohti. Teiste hulgas on end sisse seadnud ka paar Usbeki pagariputkat ja uskuge või mitte, aga seal pakutavad samsad on päris samsad. Nii et toit on autentne ja hinnad madalamad kui Riia kesklinna sama tüüpi toidukohtades.

Kui Eestis müüakse ökopagarite ja käsitööleiba ka suurtes kaubanduskeskustes, siis Riias see nõnda ei ole ning parima leiva pärast tuleb minna turule. Klassikaline Läti leib on puhas, küpsetatud üsna peenest jahust ja ennemini magusamaitseline. Eestlaste seas populaarsed seemneleivad Lätis väga levinud ei ole ning kui meil on moodsad leivapätsid pigem kandilised vormileivad, siis lätlased eelistavad põrandaleiba.

Väljapanekud Riia keskturg ei löö pahviks mitte ainult kulinaarses mõttes, vaid rabab külastajaid ka ekspositsiooniga. Väljapanekud on sama uhked kui Helsingi turul: porgandi- ja hernekuhjad, kapsa- ja tomatipüramiidid. Värske sibul, till ja petersell kutsuvad ostma. Sellest, kuidas müüa kõrvitsat,

Kogudes ostudelt kleebiseid, säästad kuni 57% valitud toodete müügihinnast.

Kesk-Aasia eksootika

Suhtle ja naudi Riia turg on tõeline suhtlemis- ja kauplemiskoht. Turumüüjatele meeldib nende töö, nad selgitavad kõike lahkelt ja mõnuga. Uurivad, kust sa tuled, viskavad nalja või ümisevad mõnd viisijuppi. Muidugi müüvad Riia turulgi memmed sokke ja käpikuid, aga seal on ka vahvad nõukaaegsete pottide-pannide putkad, punutud korvid, keraamika, tohutus valikus juustu, kohalikke maiustusi ja mida kõike veel.

KAMPAANIA REEGLID: • Kogudes Tallinki või Silja Line’i laevade kauplustest ajavahemikul 1.1. -30.6.2018 sooritatud ostudelt kleebiseid, saab soetada valitud tooteid letihinnast kuni 57% soodsamalt. • Iga kümneeurose ostu eest saab klient kaupluse kassast ühe kleebise. • Kampaanial on kolm taset – kogudes vastavalt 10, 20 või 30 kleebist, saab soetada erinevaid tooteid. • Kui nõutud arv kleebiseid on kogutud, saab kõigil kolmel tasemel valida kahe erineva toote vahel. • Toodete väljastamise ja tasumise infot küsi laeva infoletist või kauplustest. • Toodete lunastamisel loovutab klient vastava arvu kleebiseid, mis on eelnevalt kleebitud tarbijamängu voldikusse, laeva info- või kaupluse töötajale. • Tallink jätab endale õiguse kogumiskampaania tooteid vajadusel kampaania kestel asendada samaväärsete toodetega. • Kampaania kestab kuni 30.6.2018 või kuni kaupa jätkub.

AVASTAJA | 45


SPORT | EN S VEN SK KL A S SIKER

Tartu maratonil. Vasakult: Mart Kajari, Ott Pärna, Rein Raikna, Raivo Rimm, Jüri Marcinkevicz, Kunnar Zirk ja Tauno Antsmäe.

Jess,

ma tegingi selle ära! „Loodan saada kindluse, et kõik raskused on ületatavad. Kui suudan need katsumused edukalt läbida, ei saa enam miski võimatu olla,” ütleb teleajakirjanik Eeva Esse. Ta on üks kolmest naisest, kes sel aastal osaleb Rootsis populaarsel neliküritusel En Svensk Klassiker. TEKST

MARGE MÄNNISTU

46 | AVASTAJA

FOTOD

ERAKOGUD, MARTIN AHVEN / ÕHTULEHT

S

ari algas 4. märtsil Vasaloppetiga, millele järgneb 300-kilomeetrine rattasõit, kolmekilomeetrine ujumise etapp, millest viimane kilomeeter on vastuvoolu, ja lõpuks ootab septembris ees 30 kilomeetrit maastikujooksu, mille finiš on ülesmäge. Kuidas selliseks katsumuseks valmistuda ja mida see annab, räägivad teleajakirjanikud Raivo Rimm, Eeva Esse ja Jüri Muttika.


RAIVO RIMM, TELE- JA RAADIOAJAKIRJANIK NING SAATEJUHT

Oleme kokku leppinud, et keegi ei lähe aega tegema. Oluline on osavõtt Kuidas tekkis mõte En Svensk Klassikeril osaleda? Kui aus olla, siis polnud ma varem sellisest üritusest kuulnudki! Ühel päeval helistas mulle SportTraveli juht Jüri Marcinkevicz ja pakkus võimalust seal osaleda. Motivatsioon oli kohe olemas ja võimas. Samas olin just perele lubanud pärast viimast Otepää Ironmani, et see jääb suurematest spordilaadsetest ettevõtmistest viimaseks. No ei jäänud, nagu näha. Mida see sari sulle annab? Osalemine Klassikeril annab taas kohustuse olla kogu aasta sportlikus mõttes tegus. Valmistuma peab igaks alaks ja kuna tegemist on väga pikkade distantsidega, siis treeningutes allahindlust teha ei saa. Kui palju oled jõudnud trenni teha? Kogu ettevalmistushooaeg on jalavigastuse tõttu alla igasugust arvestust. Veebruari lõpus sai tehtud kindluse mõttes koormustest ning arstide arvates olin 200 suusakilomeetriga viinud end vormi, et Vasaloppetile minna. Hea võrdlus on 2010. aasta Vasaloppeti eel läbitud treeningkilomeetrite hulk – 1200. Seega olen tuhande kilomeetriga ettevalmistusdefitsiidis! Mis on selleks võistluseks oluline? Klassikeri omapära on, et kokku on pandud eri aladest koosnev võistlus. Viimased kolm aastat olen tegelenud aktiivselt triatloniga. Kuna Klassikeri puhul on tegemist samade aladega ja suusakogemust paarikümne aasta jagu, siis peaks projekt olema teostatav. Eks esimene ala, 90 kilomeetri pikkune Vasaloppeti suusamaraton on ikka kõige raskem. Pigem psühholoogiliselt. Vähem oluline ei ole ka hästi ettevalmistatud reisiplaan. Meie jaoks on parim lahendus Tallinkiga Rootsi sõita ja sealt edasi rendibussiga võistluspaikadesse minna. Milline on teie ettevõtmise moto? Arutasime omavahel, mis võiks olla eesmärk. Kuna sel aastal tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva,

En Svensk Klassiker ehk Rootsi klassika: Vasaloppeti suusamaraton, 300-kilomeetrine rattasõit (Vätternrundan), kolmekilomeetrine ujumise etapp (Vansbrosimningen) ja 30 kilomeetrit maastikujooksu (Lidingöloppet). En Svensk Klassiker sarja korraldatakse alates 1971. aastast. Igal aastal teeb kogu sarja läbi umbes 10 000 osalejat. Kõigil osavõistlustel aasta jooksul on kuni 150 000 osalejat.

siis saigi juubeliaasta valitud ürituse motoks. Eraldi üritame tähelepanu suunata Eesti meeste tervise hoidmisele ja mõistlikule sportimisele. Ehk oleme kokku leppinud, et keegi ei lähe nii-öelda aega tegema. Oluline on osavõtt ja kõikide distantside lõpetamine. Kuidas sinust spordifänn sai? Tõsisemalt hakkasin spordiga tegelema 2001. aastal, kui eeskujud olid meie toonased suusatipud Jaak Mae, Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu.

Seega saigi algus tehtud suusaradadel. Päris nii-öelda meeletute projektidega sai tegelema hakatud tänu Ain-Alar Juhansonile, kes hakkas Eestis propageerima triatlonit ja kutsus mind osalema Otepää triatlonil. Seal tuli üks kilomeeter ujuda, sada kilomeetrit ratast sõita ning kümme kilomeetrit joosta, mis tollal tundus hullumeelse ettevõtmisena. Sai tehtud, pisik siiani sees! Milliseid pööraseid mõtteid/ideid/väljakutseid veel ees on? Olen nüüd taas perele lubanud, et Klassiker jääb viimaseks suuremaks ettevõtmiseks spordi vallas. Seekord loodan lubadust pidada! Tartu maratoni läbimine kord aastas võiks olla väiksem eesmärk. Rahvaspordiga jään kindlasti edasi tegelema, enam ei oskagi ilma. JÜRI MUTTIKA, FILMIREŽISSÖÖR, STSENARIST, FILMIPRODUTSENT JA AJAKIRJANIK

Klassiker kõlab kui mitmest alast koosnev kestusvõistlus, see pole isegi ultrasport Kuidas sattusid En Svensk Klassikeri meeskonda? Olen pärast 2014. aasta Vasaloppetil osalemist käinud iga talv koos Roald Johannsoni ja Rasmus Kaggega ühel

Teleajakirjanik Jüri Muttika.

AVASTAJA | 47


SPORT | EN S VEN SK KL A S SIKER Worldloppeti sarja kuuluval suusamaratonil vormi testimas. Mõte kümne aastaga Worldloppeti pass ära täita tekkis Rasmusel pärast tollast Vasaloppetit, emotsioonid olid 90 kilomeetri läbimisest laes. Võtsime kõik sellest ideest kinni. Tänavu sattus isegi nõnda, et sõitsin jaanuaris nädalaga kolm välismaratoni läbi. Klassikeri tiimikutse tuli omamoodi loogilise jätkuna. Meie maratonimatkade organiseerija Jüri Marcinkevicz küsis minult suvel, kuidas oleks, kui lisaks talvisele alale mõned soojailmavõistlused. Otsus osaleda tuli lihtsalt. Ma peale murdmaasuusatamise muud trenni ei tee, aga mõtlesin, et mis see jooksmine, rattasõit ja ujumine siis ära ei ole. Tänaseks tean, et ujuda suudan põhja vajumata vaid selili ja 300 kilomeetrit rattasõitu järjest võib jalad ikka väga „pakuks” teha. Kui tihti pead kellelegi seletama, miks sa seda kõike teed? Inimestele, kes ei ela tervislikku eluviisi, mille hulka kuulub ka regulaarne liigutamine, tundub, et igasugune treenimine on sõgedate pärusmaa. Samuti olen kuulnud ütlusi, et südamelööke on eluks eraldatud kindel arv ning ei ole mõistlik neid pulssi üles ajades raisata. Nendele, kes mingitki ala regulaarselt enda võimete piiril teevad, kõlab Klassiker pigem lihtsalt mitmest alast koosneva kestusvõistlusena. Seda ei saa isegi ultraspordiks pidada, distantsid on ju pigem harrastussportlasele kontimööda.

Mida seal osalemine sulle annab ja mis motiveerib? Mulle murdmaasuusatamine meeldib. Tegu on väga kompleksse alaga, mis arendab keha ja vaimu väga mitmekülgselt. Liites siia rattasõidu, saan arendada hoopis uusi oskusi. Ja ujuda tahaks tõesti palju paremini, kui mu praegune oskus on. Motiveeribki uute

Inimestele, kes ei ela tervislikku eluviisi, tundub, et igasugune treenimine on sõgedate pärusmaa. alade omandamine, mis ei treeni ainult keha, vaid ka vaimu. Milline on ettevalmistus? Jüri Marcinkevicz on meile igasugu tipptreenerid kokku ajanud – Raul Olle, kes pani Eeva Esse kõigest paari kuuga suuskadele, Indrek Sei, kellelt loodan ujumise osas sedapalju nõu saada, et kolmekümne meetri asemel kolm kilomeetrit rinnuli ujuda suudan. Kuidas jõudsid spordi juurde? Mulle pole sport eriti kunagi huvi pakkunud, kui ehk Ayrton Senna aegne vormel 1 kõrvale jätta. Pigem on tegu keha ja vaimu koos arendamisega. Lapsena olin üsna põdur või vähemalt

vanemate arvates viirustele nõnda vastuvõtlik, et mõistlikum oli mind sallidesse-tekkidesse pakkida ja sooja piima sisse joota. Puhtalt sisetunde pealt alustasin 12-aastaselt uut kooliaastat hommikuse jooksuga. Kohe sai sellest igapäevane tava. Sellist tegevust üldiselt ei peeta treenimiseks, aga regulaarse harjumusena ladus see niisuguse krundi, et võin praegugi minna suusamaratoni starti, avades eelmistest võistlustest esikunurgas aastaga tolmunud suusakoti alles paar minutit enne stardipauku. Julgen väita, et treenitus hakkab kaduma umbes nädalaga, kui treenimine päevapealt lõpetada. Mis aga ei kao, on tehnika ja julge pealehakkamine. Ja see viimane ongi ju pool võitu! Mida enim sellelt sarjalt ootad? Mis on sinu tugevus? Ootan head elamust. Tugevuseks pean suurt pealehakkamishimu, nõrkuseks valuläve vähest tundmist. Ma nimelt harjun koormusega väga ruttu ja valulävi tõuseb korrelatsioonis soorituse kestusega. Inimene harjub ju kõigega. Ma olen selle ütluse kujukas näide ja nõnda ei ole mul harvad hoopis trennijärgsed vigastused, kus lihaseid pärast paari tunni pikkust hoogsat treenimist liiga julgelt venitan ja need mõnest kohast järele annavad. Milliseid väljakutseid veel plaanis on? Suvel tahaks taas külgvankriga ringrajamootorrataste meistrivõistlustel vähemalt paar etappi korvipoisina läbi sõita.

Pühendusega Eesti meeste tervisele ja EV100-le En Svensk Klassikeril plaanib sel aastal osaleda 17 eestlast, neist kolm naist. „Eelmise aasta augustis arutasime sõber Roald Johannsoniga mõtet, et paneks kokku rühma harrastajaid ja osaleks 2018. aastal En Svensk Klassikeril ning pühendaks selle Eesti meeste tervisele ja EV100-le. Seda mõtet edasi arutades jõudsimegi harrastussportlasteni, kes liitusid meie grupiga,” kirjeldab maratonimatkade organiseerija Jüri Marcinkevicz. Ta lisab, et paljud neist on läbinud maratone ja osalenud triatlonidel, kuid näiteks Rootsi nelikvõistluse eesmärgiks võtnud Eeva Esse pole varem tegelenud ühegi alaga peale jooksu. En Svensk Klassiker Eesti grupi koostööpartnerid on Tallink, Sparta, Confido, „Reporter” ja SportTravel, Fischer (suusad), Raul Olle (treener), rattapood Pro Shop. Grupil on hea kontakt ja tugi En Svensk Klassikeri korraldajatega.

48 | AVASTAJA

Roald Johannson, Jüri Marcinkevicz ja Jüri Muttika Austrias Dolomitenlaufi maratonil.


EEVA ESSE, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT

Klassikeriks valmistumine on osa mu elustiilist ja ma naudin seda Kuidas sattusid En Svensk Klassikeril osalema? Kui ma Raivo (Rimm – toim) käest oktoobris kuulsin, et ta on võtnud plaani Rootsi nelikürituse, suusk-ratas-ujuminejooks, läbi teha, läksin ta jutust õhinasse ja ütlesin, et tahaksin samuti sellise katsumuse läbi teha. Vähem kui nädala pärast sain Raivolt kõne, et kas mõtlesin oma sõnu tõsiselt, ja sellest omakorda nädal hiljem pani Raul Olle mulle juba rullsuusad alla. Kui tihti on sinult uuritud, kas läksid „hulluks”? Eks alguses oli imestamist palju, et kas on ikka mõistlik selline väljakutse vastu võtta. Aga praeguseks on varasemad imestajad selle mõttega juba harjunud ja elavad ettevõtmisele südamest kaasa. Mida loodad osalemisest saada? Loodan saada kindluse, et kõik raskused on ületatavad. Kui suudan need katsumused edukalt läbida, ei saa enam miski võimatu olla. Millised on sinu ettevalmistused selleks tuleprooviks? Usun, et olen saanud alates sügisest tublisti põhja laduda. Olen ka varasemalt sporti teinud, aga Klassikeriks ettevalmistumine on treenimise muutnud juba osaks mu elustiilist ja ma väga naudin seda. Praegu olen peamiselt keskendunud suusatamisele ja üldise kehalise vormi tugevdamisele. Mida sa enim ootad/kardad? Mis on sinu tugevused/nõrkused? Kõige rohkem ootan finišijoone ületamise õnnetunnet ja emotsiooni „Jess, ma tegingi selle ära!”. Kõige rohkem kardan pika distantsi läbimisel psühholoogilist võitlust iseendaga. Kindlasti on mu tugevus suur eneseteostustahe. Nõrkuseks võib saada varasem kogemuste puudumine nendel aladel – ma ei ole ju suusatamise, rattasõidu ega ujumisega varem tõsiselt tegelenud. Proovin võtta seda mõnusa kulgemisena koos ägeda seltskonnaga. Loodan ka, et suudan teisi motiveerida spordiga tegelema.

Teleajakirjanik Eeva Esse peab oma tugevuseks suurt eneseteostustahet, nõrkuseks aga seda, et pole varem suusatamise, ujumise ega rattasõiduga tõsiselt tegelenud.

AVASTAJA | 49


TEGIJA | TIPPJ U HT

Sportlik Eesti Gaasi tegevjuht

Ants Noot

naudib koorilaulu ja pillimängu Kaks aastat tagasi tegi pikaaegne maaeluministeeriumi kantsler Ants Noot kannapöörde ja asus juhtima AS-i Eesti Gaas. Põnevas, kuid keerulises energeetikasektoris tuleb tal iga päev mõelda maagaasi müüginumbritele, uutele turgudele, aktsiisitõusule, genereerida ideid ja vastutada. Ometi jõuab tippjuht veel paljut – spordib, laulab kooris, tantsib rahvatantsu, reisib ning leiab aega sõprade ja pere jaoks. TEKST

T

KRISTI KIRSBERG

eadliku elu pealinnas elanud Ants Noot (49) on sünnijärgselt pärnakas. Suvepealinna kodanik oli ta kaks esimest eluaastat, kuid lemmiklinnade edetabelis troonib Pärnu kõrgel kohal. „Minu emapoolsed vanavanemad elasid Pärnu maakonnas. Kui lapsena Pärnu kaudu bussiga nende juurde sõitsin, pidin alati kaks-kolm tundi järgmist bussi ootama. Seda aega kasutasin kas sõõrikubaarist läbi põikamiseks, Koidula pargis jalutamiseks või turul uitamiseks, nii et armsaid kohti on seal palju,” meenutab Noot, kelle isakodu on Saaremaal, kus ta teise poole oma suvedest veetis. „Mõlemas talus olid loomad ja hariti põldu, mistõttu suvi oli ikkagi töötegemise aeg – niitsin vikatiga heina, rohisin, talitasin loomi. Sealt sain huvi ja austuse maatööde vastu, mis viisid

50 | AVASTAJA

FOTOD

ERAKOGU

Laulupidu on üritus, mis kuulub kindlasti Ants ja Liis Nooda suveplaanidesse.

AS Eesti Gaas tegeleb maagaasi ja elektri müügiga. Ettevõte annab tööd paarisajale inimesele.


Olin kindel, et ülikooli tuleb minna Tartusse, sest see on õige koht, kus tudengipõlve nautida.

Ants Noot

Eesti Gaasi tegevjuht Ants Noot

Eesti Gaasi tegevjuht

mind õppima maaülikooli ja tööle maaeluministeeriumisse,” mõtiskleb Noot. Ülikooli valik oli teadlik otsus, kuigi poisina oli Noot unistanud isa eeskujul kaptenitööst. „Isa laitis selle mõtte tungivalt maha – ta teadis väga hästi, kui raske oli pool aastat kodust merel olla – temale seal, meil kodus. Võtsin teda kuulda ja läksin hoopis teise eeskuju, oma onu Jüri teed, kes oli kolhoosis ökonomist. Tema töö tundus põnev: juhtimine, numbrite mäng, analüütilisus ja süsteemsus on mind alati köitnud,” sõnab ta. Ta oli kindel, et ülikooli tuleb minna Tartusse, sest see on õige koht, kus tudengipõlve nautida.

SÜNDINUD: 15. veebruaril 1969. aastal HARIDUS: Eesti põllumajandusülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala (1993) TÖÖ: Noot on töötanud juhtivatel ametikohtadel panganduses 1993–1994, rahandusministeeriumis 1994–1997, AS-is Hansatee 1997–1999 ja põllumajandusministeeriumi (maaeluministeeriumi) kantslerina (1999–2016). 2016. aasta kevadest juhib Eesti Gaasi. Noot on kuulunud Eestimaa Spordiliidu Jõud juhatusse (2007–2011) ja EOK esindajate kogusse (2008–2012).

Kantslerina töötas Noot 17 aastat – selle ajaga muutus ministeeriumi nimi, asutuse tööd juhtis seitse ministrit. Kuid ametnikutöö ei läinud kordagi rutiinseks. „Lõpuni oli põnev. 1990-ndatel, kui ma tööle läksin, oli Eesti veel noor riik, mida tuli üles ehitada. Pärast seda seisis ees Euroopa Liiduga liitumine. Valitsused vahetusid, plaanid muutusid. Ja riik arenes läbipaistvamaks ja efektiivsemaks,” kirjeldab Noot riigitöö aega. Ometi tegi ta 2016. aasta kevadel kannapöörde ja asus juhtima AS-i Eesti Gaas. „Üks suuremaid üllatusi oli see, et kui minu jaoks on Eesti Gaas olnud

AVASTAJA | 51


TEGIJA | TIPPJ U HT

Ants Noot spordib, laulab kooris, tantsib rahvatantsurühmas, reisib ning leiab aega sõprade ja pere jaoks.

Sõprade Tarmo ja Juhoga kala püüdmas.

alati suur ettevõte, nagu näiteks Eesti Energia, siis siia tulles sain aru, et meie töötajaskond on oma 30 korda väiksem. Äri on samas tõepoolest suur, mis näitab, kui efektiivselt meie inimesed töötavad,” meenutab Noot. „Väga positiivne oli mõista, et töötajad on oma valdkonna väga head eksperdid ning lojaalsed nii gaasi valdkonnale kui ka kliendile, kellega suhtlemine toimub alati sõbralikus, ent asjalikus meeleolus. Samuti rõõmustab, et enamik kliente on samaga vastanud – teatakse, et oleme stabiiline, kindel ja korrektne ettevõte, kus töötavad oma ala asjatundjad, keda saab usaldada,” lausub Noot, kes kohusetundlikkust ja korrektsust väga hindab. Ka iseendas.

Pean oluliseks kohusetunnet ettevõetu lõpuni viia, näiteks õppisin koolis kõik ära, et kodus oleks aega lugeda. „Kohusetunnet ettevõetu korrektselt lõpuni viia olen alati oluliseks pidanud, näiteks lapsena õppisin koolis kõik ära, et kodus oleks aega lugeda. Kiidan oma 43. keskkooli, tänase Tallinna tehnikagümnaasiumi õpetajaid, kes olid suurepärased ja suunavad pedagoogid,” räägib lõputunnistusele vaid kolm nelja lubanud Noot. Ometi tegi vanem poeg Joosep isale selles vallas

52 | AVASTAJA

„Saku tugevad ja kohevad” marsivad tantsu- ja laulupeo rongkäigus.

Abikaasa Liisi ning poegade Joosepi ja Villemiga Koli rahvuspargis Soomes.

silmad ette, lõpetades Saku gümnaasiumi kuldmedaliga. Noorem poeg Villem üritab isast parem olla aga korvpallis – Saku klubi kasvandik on 15-aastasena 193 cm pikk ja juba käinud ka omavanuste koondise kandidaatide laagris.

Pehka ja Rumma meeskonnakaaslane Lootustandev korvpallur oli ka Noot. „Mängisin Jaanus Levkoi juures Lenini rajooni laste ja noorte spordikoolis koos Rauno Pehka ja Indrek Rummaga, meil oli hea sats. Füüsilisi eeldusi mul oli, samuti tahtmist ja võidujanu, aga põlved vedasid alt. Juba noorteklassis oli selge, et pideva põlvevaluga ma kaugele ei jõua,“ selgitab Noot, miks temast ei kasvanud meeskonnakaaslaste Pehka ja Rumma kõrval kuldse Kalevi liiget. Hobina on ta mänginud nii korvpalli kui ka jalgpalli. Kuid kui kümmekonna aasta eest tuli pärast jalgpallimatši minna neljandat korda põlveoperatsioonile, oli selge, et kontaktspordialad tuleb välistada. Ometi on sport – või nagu Noot ütleb, kehakultuur – tema elu nii lahutamatu osa, et ta ei kujuta ettegi, et on võimalik ka teisiti. „Käin kolm-neli korda nädalas kindlasti jooksmas, vahel lisaks jõusaalis ja ujumas. Suvel sõidan palju rattaga ja rulluisutan. Kui talv vähegi lu-

bab, vahetan jooksmise suusatamise vastu,” kirjeldab ta oma liikumisnädalat. Mõnevõrra tagaplaanile on jäänud golf, mida ta aastaid tagasi samuti innustunult harrastas. „Loodan, et kunagi tekib taas nii palju aega, et saan rahulikult golfiringe mängida,” muigab ta. Nooda sõnul vajab ta organism füüsilist koormust, et vaimsest pingest taastuda. Samuti tuleb liikumisega seista põlvevalu vastu. „Liikumine on minu elu lahutamatu osa, tuntud ütlus, et terves kehas terve vaim, vastab 100% tõele. Eriti tähtis on piisav füüsiline koormus neile, kellel on palju vaimset pinget, vastutust, juhtimistööd,” ergutab ta kõiki oma tervise eest hoolitsema.


Maaelu on südames: pildil sõprade Juho, Tarmo ja Raimondiga.

Spordi kõrval on Nooda teine suur armastus muusika. Koos noorema pojaga, kes õpib Saku muusikakoolis saksofoni, kõndis kolm aastat kooliteed ka Noot. „Õppisin akordioni, kuid kõige tähtsam oli noodilugemine selgeks saada. Aga koormus läks liiga suureks, lisaks tunnis käimisele pidin ju ka kodus harjutama, et lõpetasin ära,” tunnistab Noot, kes pojal samu mõtteid mõlgutada ei luba. „Mina sain ju solfedžo selgeks,” naerab ta, lisades, et oleks väga rahul olnud, kui oleks juba noorena muusikat õppima suunatud.

Mängib akordionit ja tinistab kitarri „Noorena oleksin seda ilmselt tüütu kohustusena võtnud. Kui poeg järgmisel aastal lõpetab, usun, et temagi hindab hiljem muusikaharidust kõrgelt,” sõnab ta.

Peale akordioni tinistab Noot kitarri, mis on väärt oskus juba malevaaegadest. Noorusest on üle kandunud ka armastus koorimuusika vastu. Noot on laulnud koorides, esinenud laulupidudel ja veedab praegugi ühe õhtu nädalas Kalevi kammerkoori proovis. Teisel õhtul aga tantsib rahvatantsurühmas „Saku tugevad ja kohevad”. „Rahvatantsus, mis annab võimaluse midagi toredat koos abikaasaga teha, olen käinud viis ja pool aastat. Meil on tekkinud sõpruskond, kellega on mõnus koos olla, kuid samas oleme piisavalt tasemel, et ka tantsupeol esineda,” lisab ta. Samuti saab Saku rühm rohkesti esinemiskutseid, muuhulgas tantsisid nad Vabaduse väljakul Eesti Vabariik 100 juubeli ootuses ning pidupäeva hommikul Lossi platsil ühistantsimisel. Nooda hobisid kokku lugedes tundub, et õhtuid nädalas jääb väheseks.

EESTI GAASI AASTA SUURIM LOGISTIKAPROJEKT Töises plaanis pakkus möödunud aasta Ants Noodale põnevaid väljakutseid, sest AS Eesti Gaas alustas uusi tegevusi. Laiaulatuslikum neist oli Tallinki laeva Megastar varustamine veeldatud maagaasi ehk LNG-ga. Teine kiirelt arenev valdkond Eesti Gaasis on CNG ehk surumaagaas. Nimelt on maagaas ka soodne, puhas ja mugav autokütus, mida autoomanikud järjest enam märkavad. Möödunud aastal avas Eesti Gaas kaks uut tanklat, ühe Pärnus ja teise Tallinnas. Aasta alguses lisandus Tallinna kesklinna tankla Tehnika tänaval. „Tänavu laieneme Jõhvi, Rakverre ja Viljandisse. Meie ülesanne on ehitada kliendile mugav tanklakett, mis tooks tänavatele järjest enam keskkonnasõbralikke gaasiautosid,” sõnab Noot.

AVASTAJA | 53


TEGIJA | TIPPJ U HT Aastaid riigisektoris töötanud Ants Noot jättis kaks aastat tagasi ministeeriumielu ja suundus juhtima Eesti Gaasi.

„Kui kõik tegevused on südamelähedased, jõuab kõike teha,” on ta veendunud, tunnistades ometi, et ema Aimele ja õdede peredele võiks rohkem aega jääda. „Pere traditsioonilised tähtpäevad nagu jõulud, jaanipäev ja sünnipäevapeod on küll aeg, mil muu jääb tagaplaanile. Samuti käime reisimas, mis on ka meie ühine aeg,” tõdeb ta. Kevadel ootab avastamist LõunaPrantsusmaa. „Tutvume alati kohaliku elu, toidu, kultuuriga. Kohalik köök on minu jaoks väga huvitav – kohapeal kasvatatud, värske, puhas, traditsioonilisel viisil valmistatud toit on see, mida eeskätt neilt reisidelt otsin,” märgib ta.

Traditsioonid „Toidukultuur on igas riigis tähtis. Maaeluministeeriumis töötades panime ka sellele valdkonnale rõhku – Eesti toidu tutvustamine ja reklaamimine on väga

54 | AVASTAJA

Käime koos lähemate sõprade peredega juba üle kümne aasta kala püüdmas ja talvistes suusalaagrites. tähtis,” sõnab Noot, kes ise armastab väga lihtsaid ja traditsioonilisi Eesti toite. Nooda peres on kaks toitu, mis pühade paiku on pereisa valmistada – pasteet ja täidetud magu. Kui pasteet ilmselt kedagi kulmu kergitama ei pane, siis täidetud magu ei ole just tavapärane pidulaua roog. „Ajalooliselt on vägagi tavapärane, sest kui eestlased looma tapsid, tuli ju

kõik ära kasutada,” selgitab Noot, kelle vana, perekonna retsepti kohaselt tuleb magu puhastada ja toppida sinna neerutükke, küljeliha, südant, porgandit ja sibulat ning maitseaineid, kinni õmmelda, keeta ja vajutuse alla panna. „Tegemist on väga hõrgu külma roaga, proovige,” julgustab jõulude ajal viimati magu keetnud Noot. Nooda elus on oluline roll ka sõpradel, kellega koos on juurutatud hulk traditsioone. „Käime koos lähemate sõprade peredega juba üle kümne aasta kala püüdmas ja talvistes suusalaagrites,” räägib Noot, kes hindab inimeste juures heasoovlikkust, töökust ja positiivset ellusuhtumist. „Minu jaoks on inimesed võrdsed, ei ole oluline, kas oled sündinud kuningapoja või kojanarrina. Heal sõnal ja soovil on kindlasti suurem mõju kui jõupositsioonilt pressimisel,” on ta veendunud.


Tom of Finland – seda soomlased ostaksid

Postmarkidest voodilinadeni, salvrätikutest kohvi ja viinani – häbelikke soomlasi on viimastel aastatel tabanud tõeline homoerootika buum. Lõpuks ometi tunnustavad nad avalikult oma ilmselt kõige kuulsamat kunstnikku, Tom of Finlandi. TEKST

V

LIIS KÄNGSEPP

eel üsna hiljuti ei teadnud paljud soomlased vaat et midagi oma kuulsaimast ja mõjukaimast kunstnikust välismaal. Või kui teadsid, ei räägitud temast avalikult ega kõva häälega, sest tema kunsti

FOTOD

TOM OF FINLAND, TOOTJAD, SHUT TERSTOCK, VIKIPEEDIA

ei peetud salongikõlbulikuks ning Tom of Finlandi (kodanikunimega Touko Laaksonen) annet tunnustasid vaid teatud ringkonnad. Nüüd näeb Tom of Finlandi musklis mehi Soomes kõikjal. Kõik algas mõni aasta tagasi, kui Soome Post tuli välja Tom of Finlandi postmarkidega. Marke saatis uskumatu

edu: veel enne müüki jõudmist oli neid ette tellitud 178 maailma riigist. Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas siis, et juba enne üksikmüüki tulekut olid neist saanud Soome Posti ajaloo populaarseimad postmargid. „Tahtsime näidata Touko Laaksoneni kunsti markidel. Teadsime, et ta

AVASTAJA | 55


REIS | S O O M E

on maailmas väga tuntud,” tunnistas Itella Posti OY toonane arendusjuht Markku Penttinen ajalehele. „Muidugi on ka teema päevakajaline ja sellest räägitakse palju.” Idee taga ei olnud siiski Penttinen. Oma osa mängis Susanna Luoto, Tom of Finlandi sihtasutuse esindaja Soomes ja Tom of Finlandi ekspert (tema sulest ilmus eelmisel aastal raamat kunstniku elust). Just tänu Luotole tuli järgmisena Tom of Finlandi sarjaga välja Soome legendaarne tekstiilitootja Finlayson. 2014. aasta suvel vahetas Finlayson omanikke, ettevõtte ostsid Jukka Kurttila, Petri Pesonen ja Risto Voutilainen. Neil polnud varem tekstiilitööstusega pistmist olnud – Kurttila ja Pesonen olid pikalt töötanud reklaamiäris, Voutilainen finants- ja konsultatsioonisektoris –, aga usk Finlaysoni brändi oli suur ja kõik kolm on head müügimehed.

Otsus kahe sekundiga Õige pea pärast Finlaysoni ostu said omanikud kummalise telefonikõne, kus küsiti, kas nad kaaluksid ehk võimalust teha koostööd Tom of Finlandi sihtasutusega. Helistaja oli Luoto, kes oli jalgrattaga Finlaysoni kauplusest mööda sõitnud veel enne, kui ettevõte omanikku vahetas. Ta vaatas poeakent ja tundis ahastust: milline raiskamine, et Finlayson pole julgenud kasutada Tom of Finlandi kunsti! Peagi kuulis ta, et ettevõttel on uued omanikud. „Ja sel hetkel mul sähvatas: uued omanikud tundusid täpselt sellised tüübid, kes mõistavad, et peale Muu-

56 | AVASTAJA

Kes oli Tom of Finland? Tom of Finland ehk Touko Laaksonen sündis 1920. aasta mais õpetajate peres ja sai nime selle järgi, et soome keeles on mai toukokuu. Joonistamist alustas Laaksonen varases nooruses ja tema esimesed kritseldused olid inspireeritud maskuliinsetest töömeestest, keda ta lapsena oli näinud. Kunstnik hävitas need esimesed katsetused enne, kui keegi neid kunagi nägi. Hiljem keskendus ta oma loomingus peamiselt sellistele homomaskuliinsetele arhetüüpidele nagu puuraidurid, politseinikud, madrused või mootorratturid. Laaksonen hoidis oma kunsti peamiselt sahtlis, kuni USA kulturismiajakirjad hakkasid tema töid avaldama. Kuna homoseksuaalsus oli toona tabu, presenteeriti sääraseid ajakirju kui füüsilisele vormile ja tervisele keskendunuid. Ta tahtis oma identiteeti varjata ja palus pildid avaldada varjunime Tom all. USA ajakirja Physique Pictorial toimetaja lisas sellele „of Finland”. 1973 loobus Laaksonen oma päevatööst reklaamibüroos ja keskendus kuni surmani 1991. aastal joonistamisele. 1980. aastatel kolis ta Soomest USA-sse.

mitrolli peaksid soomlased uhkust tundma ka Tom of Finlandi üle,” ütles Luoto intervjuus Avastajale. „Võtsin telefoni ja lihtsalt helistasin inimestele, kellega ma polnud kunagi varem kohtunud ja kes olid just Finlaysoni ostnud.” Finlaysoni uutel omanikel kulus otsuse tegemiseks vaid kaks sekundit. Polnud kahtlustki – muidugi teha

koostööd. Kärmelt otsutati tulla turule uue Tom of Finlandi tootesarjaga ja alustati disainimist. Oli august. Novembris olid esimesed tooted poodides. Müügiedu oli uskumatult suur: Finlaysoni veebipoes kasvas käive tänu Tom of Finlandi sarjale kordades ning esimene partii homoerootilisi tekikotte, käterätikuid ja padjapüüre müüdi läbi välgukiirusel ehk vähem kui kahe ööpäevaga. „Jõulude ajal oli näha, et poodi tulid paljud vanemad prouad, kes ostsid näiteks viis komplekti Tom of Finlandi tooteid korraga. Kohe oli aru saada, et vanaemad olid tulnud oma lastelastele kingitusi ostma,” rääkis Voutilainen mulle 2015. aasta algul antud intervjuus, paar kuud pärast kollektsiooni lansseerimist. „Kui Tom of Finland oleks olnud hoopis Tom of Sweden, siis oleks tema töid sarnasel viisil kasutama hakatud juba kümme aastat tagasi või veelgi varem,” lisas ta. Tom of Finlandi avastasid ka teised ettevõtted ja ootamatult oligi tema kunst kõikjal. Tabulisest nišikunstist oli ootamatult saanud osa peavoolust.


Film Möödunud sügisel linastus Eesti kinodes kunstniku elust pajatav mängufilm „Tom of Finland”. Film on üks Soome 100 suursündmustest. Filmi režissöör on Dome Karukoski, nimiosas Pekka Strang. Soomlased esitasid filmi parima võõrfilmi Oscari kandidaadiks. Viimasesse valikusse film siiski ei jõudnud.

„Inimeste suhtumine muutub,” sõnas Luoto, kellel ei õnnestunud kunstnikuga tema eluajal kohtuda, kuid kes on lugenud paljusid Laaksoneni kirju. „Ta oli tõesti suurepärane inimene, temas oli uskumatult palju headust. See, kuidas ta pidi kogu oma elu elama end peites… Ma ei haletse teda, aga on kohutav kuritegu mitte lasta inimestel vabalt armastada oma armsamaid, mitte lasta neil elada täisväärtuslikku elu.” „Ma tean, et minu väikesed „räpased joonistused” ei saa kunagi rippuma Louvre’i peasaalide seintel, kuid oleks kena, kui kord – ja ma tahaksin siinkohal öelda „siis kui”, aga parem öelda „kui kord” – maailm õpiks tunnustama kõiki erinevaid armastuse vorme. Võib-olla siis saaksid minu tööd koha mõne väiksema saali seinal,” on Laaksonen öelnud. Louvre’is pole tema töid veel eksponeeritud, küll aga on tema joonistused olnud paljudes teistes näitusesaalides üle maailma. Ja konservatiivsed soomlased on lõpuks ometi uhked kunstniku üle, kes on märkimisväärselt mõjutanud 20. sajandi popkultuuri.

AVASTAJA | 57


EHE | TAN EL VEEN RE Uhiuue kollektsioonina tulevad Hobumarjad, kõrvarõngastega on täienenud Paradiisiviljade seeria ja efektsetes värvides on tagasi populaarsed Kõrvamarjad.

Jõuline ja siiras

Eesti ehe TEKST

58 | AVASTAJA

MARILIIS PINN

FOTOD

TANEL VEENRE ERAKOGU


Eesti rahvusvaheliselt väga hinnatud nüüdisaegsete ehete puhul rõhutatakse nende eripärana sisukust – kunstnikud ei loo pelgalt ilu pärast, juur on isiklikus, tõdeb tuntud ehtekunstnik Tanel Veenre. Tema ehteseeriad on valminud käsitööna ja täiuslikkuseni viimistletud. Kuidas on sinu töid ja tegemisi mõjutanud Eesti riigi juubel? Ega sellised formaalsed teetähised sisu mõjuta, olen oma arengus just seal, kus parasjagu olen. Kuid samas on meil EV100 raames kaks näitust Rootsis, see on olnud hea põhjus tehtut kokku võtta ja sõnastada olulist. Üks näitus toimus Stockholmi moenädala raames, näitasime koos seitsme moe- ja aksessuaaridisaineriga tumedamat ja müstilisemat palet ühisnimetajaga OBSCURE DREAMS – loori-

tatud unelmad. 7. veebruaril avasime mainekas Platina galeriis 13 Eesti ehtekunstniku näituse UDUJUTT. Selle väljapaneku teeb eritabaseks kataloog, kuhu iga kunstnik on valinud ühe olulise eestikeelse sõna, mida avab. Seega tegeleme oma ruumi mõtestamisega keele ja rahvuse kaudu. Huvitav, kuidas füüsilise (käsitöö) ja visuaalse ehte puhul on see seotud intellekti, st keelelisega. Kuidas koht, aeg ja keel mõjutavad seda, kuidas ja mida me kunstnikuna loome. Tanel Veenre Jewellery kaubamärk kasvab kena hooga. Peale uute kollektsioonide püüame end teha nähtavaks ka välisturgudel. Ees on messid Pariisis, Düsseldorfis, Tokyos, Berliinis ... Veebipoe www.tvj.ee arendusest on saamas igapäevatöö, selles vallas muutub kõik pöörase tempoga. Kuidas tunda ära inimeste ihasid? Samal ajal olen mitu aastat ette valmistanud uut näitust kunstnikuna, seda näitan sellel aastal galeriides Tallinnas, Amster-

AVASTAJA | 59


EHE | TAN EL VEEN RE

damis ja New Yorgis. Fookus on erootilisel vormil ja androgüünsusel, mängin jõuliste värvide ja sensuaalsete tekstuuridega – minu jaoks on oluline aisting, mille saame ehet katsudes. Milline on olnud Eesti ehtekunsti areng saja aasta jooksul ja milline viimase aja trend? Välismaal Eesti ehet tutvustavates loengutes olen rõhutanud eripäradena värvitust, sissepoolepööratust, puhastatust, tehnilist täiuslikkust, mõtlikkust, tumedust ... Muidugi on need üldistused, kuid klišeedel on alati algpõhjus. Kuuldes maailmas tagasisidet Eesti rahvusvaheliselt väga hinnatud nüüdisaegsele ehtele rõhutatakse selle eripärana sisukust – kunstnikud ei loo pelgalt ilu pärast, juur on isiklikus –, mis annab ehtele siiruse ja jõu. Ajalukku vaadates oleme olnud hõbeda-usku. Oleme loonud seosed Eestis valitseva hämaruse ja jahedusega,

60 | AVASTAJA

oleme pigem kuu- kui päikesekummardajad. Lõunamerede kullakarva kontraste pigem pelgame, peame maitsetukski. Eks elu elektrivalguses on seda harjumuspärast pilti segi löönud, põhi ja lõuna ei ole enam üksteisest nii kaugel.

Armastatud ehtekunstniku Tanel Veenre ehteid leiab ka Tallinki laevade pardalt.

Millised võiksid olla ehted, mida kantakse Eesti Vabariigi 200 aasta juubelil? Inimese arengut vaadates usun, et saja aasta pärast oleme juba tehisintellektiga segunenud ning nõnda peaks ehegi olema midagi tehnoloogilist ja pigem inimloomusesse integreeritut. Kuid usun, et jääb mingi saareke, mingi resistentsus pöörasele tehnoloogiaga segunemisele ja seal on hinnas pigem ürgne. Käsitööl on arhailise aususe aura, mis aitab meelde tuletada, kust me tuleme. Kuid usun, et see on rahvusülene, poliitikaväline – minnakse tagasi aega, kui riigipiire polnud ja tarkusel oli nõiduse tähendus.


Pidurüüs Stenbocki maja Toompeal.

Juubelikevad toob punase vaiba, matkad ja kihelkonnavärvides Eesti Eesti Vabariigi juubelipidustuste kevadprogramm üllatab näituste, filmi esilinastuse ja EV100 juubelimatkadega. Kokku võib sünnipäevamelu nautida aasta jooksul rohkem kui tuhandel sündmusel. SIIM LÕVI, ERR, VAHUR LÕHMUS, KAUPO KALDA / EV100, EESTI A JALOOMUUSEUM, ERLEND ŠTAUB, PRIIT GREPP / AMRION OÜ

FOTOD

E

esti Vabariigi juubeliaasta on alanud võimsalt ja võimalusi peost osa saada jagub terve aasta peale,” ütles EV100 programmijuht MaarjaLiisa Soe. Kokku on aasta jooksul oodata üle tuhande sündmuse Eestis ja välismaal.

Kolm märgilist näitust Juubelikevadest tõi Maarja-Liisa Soe välja kolm märgilist näitust, mida tasub kindlasti külastada. Veebruaris Tallinnas taasavatud Maarjamäe

AVASTAJA | 61


EESTI | 100 lossis on väljas Eesti ajaloomuuseumi näitus „Minu vaba riik”. See kõneleb Eesti rahva saja-aastasest teekonnast oma riigini – kuidas riik loodi, kaotati ja jälle leiti. Näitus viib vaataja läbi üheksa ajastu Eesti Vabariigi loomisest tuhandeaastasesse Eestisse. Näituse „käed külge” tegevuste kaudu on külastajal võimalik igasse aega sisse minna. Nii võib lugeda Eesti iseseisvusmanifesti, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis. „Näitus lõpeb ruumis, kus kunstnikud esitavad oma nägemuse tuhandeaastasest Eesti

Meie laevade lugu on Eesti lugu. Ekspositsioon tutvustab 100 Eesti ajaloos olulist rolli mänginud laeva.

Suurnäitus „Minu vaba riik” viib inimesed retkele läbi Eesti saja aasta.

62 | AVASTAJA


Sada aastat kiilu all. Iga aastat perioodil 1918–2018 tähistab näitusel üks laev, millega seoses on just sel aastal toimunud märgiline sündmus.

Vabariigist,” rääkis EV100 programmijuht. 2018. aastal kutsub kunstnikeduo Varvara&Mar vaataja installatsiooniga paralleelreaalsusse, kus saab vaadata ümbritsevat läbi tehisintellekti silmade. Vabariigi aastapäeva eel avati Tallinna Lennusadamas näitus „Sada aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918– 2018”, mis jutustab sada erakordset lugu Eesti laevadest. Nostalgiast tulevikku saab astuda EV100 kunstiprogrammi kuuluval am-

bitsioonikal suurnäitusel „Riik ei ole kunstiteos”. „Katerina Gregose kureeritud näitus uurib Eesti juubelist ajendatuna riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust,” selgitas Soe. „Riik ei ole kunstiteos” kutsub arutlema ja ergutab rahvuslusele kaasavamaid tähendusi otsima.

Lahti rullub punane vaip Avatud on EV100 filmiprogramm. „Punane vaip rulliti esimest korda lahti 23. märtsil, kui esilinastus mängufilm

Miša ja Vigri meenutavad 1980. aastal toimunud olümpiamängude purjeregatti.

„Seltsimees laps”,” rääkis Soe. „Eesti riigi juubelipidustuste raames valmivate mängufilmide, animafilmi ja telesarjade loomisel löövad kaasa meie filmitööstuse tipptegijad.” Kokku linastub tänavu ja järgmisel aastal viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari „Pank”. EV100 filmiprogrammi avateos „Seltsimees laps” on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel

„Seltsimees laps”. Peaosades Liina Vahtrik, Maria Klenskaja, Lembit Peterson, Tambet Tuisk ja Helena Maria Reisner.

AVASTAJA | 63


Juubeliaasta programmis on kokku enam kui tuhat sündmust üle maailma. Kogu programm: www.EV100.ee

EESTI | 100 Langebrauni portselan näitusel ”Minu vaba riik”. Nikolai Langebraun oli esimene, kes hakkas Eestis portselanimaaliga tööstuslikult tegelema.

„Seltsimees laps” ja „Samet ja saepuru”. Filmis löövad kaasa Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson ja paljud teised tuntud näitlejad.

Matkad mööda Eestit Aprillikuust alustab suur EV100 juubelimatkade sari, mis viib huvilised Eesti eri paikadesse. „Eesti loodus pakub elamusi, mida tihtipeale minnakse piiri taha otsima. Juubeliaasta puhul kutsumegi kõiki üheskoos Eestis matkama ja end proovile panema,” kõneles Soe. Kavas on matkad vooluveekogudel, looduskaitse- ja seiklusmatkad, avaveeja pärimusmatkad, ratta- ja tõukerattamatkad, loodusvaatlus- ja korilusmatkad, rabamatkad, auto- ja motomatkad ning tõukekelgu- ja uisumatkad. Samuti ootab augustis oma matkaradadele riigimetsa majandamise keskus. EV100 matkasari kuulutati avatuks 7. aprillil Tallinnas peetaval matkamessil.

64 | AVASTAJA

Ajaloolised värvid Juubelikevadele annab lõppakordi 5. mail toimuv Teeme Ära talgupäev, kus sel korral on võimalik kinkida oma kodukohale kihelkonnavärvid. „Meile on läbi aegade olnud kodukoha tunnetus oluline, seepärast kutsume üles koos Teeme Ära talgupäevaga tänavu

Üle-eestiline talgupäev on soojendus 15. septembril toimuvale Maailmakoristusele, mis on Eesti suurim kingitus maailmale oma sünnipäeva puhul.

tooma oma kodukohta tagasi piirkonna ajaloolised värvid. Näiteks värvima talgute käigus oma maja uks kihelkonnavärvidesse,” rääkis EV100 suurprojektide juht Margus Kasterpalu. Üle-eestiline talgupäev on soojendus 15. septembril toimuvale Maailmakoristusele, mis on Eesti suurim kingitus maailmale oma sünnipäeva puhul. „Eesti eeskujul ja juhtimisel koristavad tänavu septembris miljonid inimesed oma kodukohta, et kinkida tervele maailmale puhtam keskkond,” sõnas Kasterpalu.

Suur suvenädal kalendrisse! 19.–24. augustini toimub juubeliaasta raames EV100 suur suvenädal, mis toob Eesti rahva üleilmse üheslaulmise „Laulu võim” Tallinna lauluväljakul. Suvise peonädala lõpetab 25. augustil muinastulede öö, kui üle Eesti süüdatakse randades lõkked ning Kakumäe sadamas tuleb esitamisele Tõnu Kaljuste dirigeeritud ERSO kontsert.


20.–29. aprillini toimuva Jazzkaar 2018 põhiprogrammis on 60 kontserti Tallinnas.

Briti artist Myles Sanko

Jazzkaar, nauding heast muusikast

Jazzkaar tuleb taas! Kümne päeva jooksul jagub hingepuudutavaid emotsioone ja põnevaid muusikaelamusi nii Tallinnas kui ka üle Eesti. Jazzkaare festivali üks üllataja on kolm Grammy auhinda võitnud multiinstrumentalist Cory Henry ansambliga The Funk Apostles. FOTOD

JAZZKAAR

J

azzkaar 2018 peaesinejad on Suurbritannia lauljatar Laura Mvula ja USA džässitipud: kolme Grammyga auhinnatud sütitav hammondivirtuoos-laulja Cory Henry ansambliga The Funk Apostles, saksofonilegend Bill Evans kvartetiga Petite Blonde II, mainekas džässtrio The Bad Plus ja Hispaania lauljatar Silvia Pérez Cruz.

Jazzkaar Jazzkaare melu saab kümnel päeval nautida Telliskivi Loomelinnakus, kus festivali kodu on Vaba Lava ja Punane Maja. Festivali tasuta kontsertide päeval, 22. aprillil leiab kontserte ootamatutest kohtadest üle Telliskivi ja PõhjaTallinna.

Laval on 100 eestlast Jazzkaar avatakse 20. aprillil Noblessneri sadamalinnakus Eesti 100 aasta juubelile pühendatud erakordse audiovisuaalse kontsertetendusega „Saja lugu”. See on dokumentaalne portree Eestist tema inimeste kaudu. Neid on sada ja nad on pärit sajast Eesti paigast. Nad on tavalised inimesed, kes on hoolega välja valitud soovinute seast. Nad on erinevad ja ometi sarnased. Fotograaf Kaupo Kikkas on jäädvustanud saja eestlase näod ja paigad ning loonud sellest koos dramaturg Laur Kaunissaarega ainulaadse fotoraamatu. Helilooja Erki Pärnoja on kirjutanud mitmeosalise piire püüdva teose, mille lavastab Jaak Prints. Laval on „Saja loo” peategelased – sada eestlast. Kontsertetenduse „Saja lugu” aitab publikuni tuua Viru Keskus.

Fenomenaalne Cory Henry 21. aprillil, Telliskivi Loomelinnaku sünnipäeval, esineb Vabal Laval

AVASTAJA | 65


EESTI | JA Z ZK A AR Mvula teine album „The Dreaming Room”. Ajaleht The Guardian märkis albumi kohta: „Mvula haarab kuulajad oma lugudega märkamatult kaasa: nende kaunite meloodiate lõppedes jääb kandvaks helge noot ja ka muusikalistes meeleolupööretes jääb ta alati stiilseks ja efektseks.”

Souli imelaps

Laulja ja gospelmuusik Cory Henry

populaarse bändi Snarky Puppy koosseisust Ameerika tunnustatud organist, pianist, laulja ja gospelmuusik Cory Henry koos ansambliga The Funk Apostles. 30. aastate künnisel muusik on tuuritanud tippartistidega nagu Bruce Springsteen, Aretha Franklin, Robert Glasper, Boyz II Men, The Roots ja paljude gospelmuusikutega. Tema muusika on ootamatu ja põnev kooslus futuristliku ja retro, eksperimentaalse ja klassikalise muusika kombineerimisest, mis teeb temast praeguse muusikamaailma ühe põnevama bändiliidri ja looja.

Tormis jääb 24. aprillil esineb Vabal Laval nelik Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel koos Grammydega auhinnatud Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, kellega ühiselt tehakse kummardus Eesti ühele armastatuimale heliloojale Veljo Tormisele kontserdiga „Tormis jääb”. Kontserdi keskmes on klassikaks kujunenud „Ingerimaa õhtud” kooritsüklist „Unustatud rahvad”. Ettekandele tule-

66 | AVASTAJA

27. aprillil on Vabal Laval souli imelapseks nimetatud Briti artist Myles Sanko. Kuulajaile, kes oskavad hinnata Otis Reddingi, Al Greeni ja James Browni aegumatut energiat, on Sanko sütitav looming tänuJazzkaar väärne leid. Laulja eesmärk Kvartett Voorandkõlab üle Eesti, on ühendada haarav Koikson-Sooäär-Daniel hea muusika jõuab muusika inimesi puurohkem kui kümnesse dutava sõnumiga. Ajalinna. vad „Jaanilaulud”, „Laukiri Rolling Stone nimetab liku lapsepõli”, „Kolm eesti Sankot suurimaks staariks Euroopa soulartistide seas, BBC mängulaulu”, „Pulmalaulud” saatejuht Craig Charles kiidab noore jt. Kammerkoori autentse esituse kõrval pakub kvartett Voorandtalendi varjundirikast häält. Koikson-Sooäär-Daniel uudseid maagilisi lahendusi, mis näitab taaskord Tormise rikkaliku loomingu aegumatut mõju.

Stiilne ja efektne 26. aprillil vallutab Nordea kontserdimaja fenomenaalne Briti lauljatarlaulukirjutaja Laura Mvula. Kuigi Laura Mvula on andnud kontserte naabrite juures – Lätis ja Soomes –, on see tema esimene kord esineda Eestis. Unikaalse ja võimsa häälega lauljatar ühendab oma muusikas souli orkestraalsete seadete ja müstiliste helidega, eristudes selgelt teistest džäss- ja popartistidest. Tema erakordset talenti on võrreldud Amy Winehouse’iga. 2016. aastal ilmus Laura

Laura Mvula

Jazzkaare kava www.jazzkaar.ee


k i l s täiu KOOSLUS

DOMINO KÜPSISE JA Š O K O L A A D I VA S T U PA N D A M AT U K O M B I N AT S I O O N


Tallink Avastaja 01/2018  
Tallink Avastaja 01/2018  
Advertisement