Issuu on Google+

Veeralli tõi rahva vallikraavi äärde LAURI SALUVEER

R

infoleht

eede õhtupoolikul kogunesid sajad linlased ning Saaremaa külalised taas Kuressaare linnuse vallikraavi äärde, et kaasa elada järjekorras juba 13. Vallikraavi Veerallile. Ametikooli juurest läbi linna liikunud veeralli rongkäigule elati kaasa juba Kuressaare keskväljakul, kus animatöörieriala õpilaste juhendamisel tantsiti Cha Cha Slide. Tänavuse veeralli teemaks oli rahvaste sõprus, ning rongkäigus oli lisaks eestlastele ka aafriklasi, sakslasi, jamaikala- VLE-11 omavalmistatud alternatiivsõiduk kuulutati veeralsi, prantslasi jt. li atraktiivseimaks. Traditsiooniline kahuriLisaks sai vallikraavis näha pauk veidi enne kella viit saatis kaks, üks neist spetsiaalselt teele esimesed neli Kasse-paa- veeralliks valminud vana Za- OÜ 360 kraadi meresüsta ning tide võistkonda, kes lumelabi- porožetsi kerele valminud Mändjala Surfiklubi aerusurdate abil enda sõiduriista vett „laev,“ mille meisterdasid väi- fareid. Kohaletulnute hulgas tekelaevaehituse esimese kursumööda edasi lükkasid. kitasid elevust ka mitmed külKokku võistles 14 võistkon- se õpilased Upal. Kuursaali ees sisustasid mapõlglikud ujumishuvilised. da, kiireim oli politsei- ja piirivalveametnikest koosnev Meie väikeste veeralliliste aega Taavi Tuisk ametikooli lapsehoidja eriala Riik. Alternatiivsõidukeid oli õppijad.

Kasse paatide paremusjärjestus

1. Politsei ja Piirivalve Amet- Meie Riik 7.04,2 2. Võitlejad 7.05,0 3.Saaremaa Reformi Noored 7.17,1 4.AUT-32 7.43,4 5. Kuuressaare Ametikooli õpetajad 7.50,0 6. Ööklubi Privilege 8.08,1 7. Kuressaare Vanalinna 14.lend 8.49,0 8. EV1-11 8.56,0 9. Roosa 9.10,8 10. ÕE KAK 11.57,2 11. RK-11 13.28,53 12. Meruli Randeri meeskond 13.40,3 13. KP2-11 13.51,9 14. TTP-10 18.50.1

Tublide reis tulekul

5.

-6. juunil saab teoks sellekevadine tublide reis, kuhu kutsutakse õppeaasta tublimad õppijad ja isetegevuslased. Reisile pääsevad parimad õppijad, aasta jooksul silma paistnud isetegevuslased ja tundidest vähe puudunud, kokku 45 õpilast. Juba traditsiooniks saanud reisi sihtkoht on veel lahtine, see selgub lähinädalate jooksul.

Taavi Tuisk

Talgutamine talumuuseumis

K

Kolmapäev, 2. mai 2012

nr 8

innivarahoolduse eriala õpilased käisid 25. aprillil koos paari õpetajaga Vikil Mihkli talumuusemis heakorratalgutel. Möödunud sügisel, kui muuseumi külastasime, sai selline lubadus antud ja nüüd tegimegi ära. Meie põhilisteks töödeks olid vanade õunapuude ja ilupõõsaste lõikamine ja lehtede

riisumine. Lõuna ajal sõime talgusuppi, mille valmistasid õpilased ise, abiks õpetaja Silvi Truu. Ilm oli ilus ja tööd sai palju tehtud. Lisaks sellele, et saime abiks olla muuseumi õue korrastamisel, said kinnisvarahoolduse õpilased rakendada ja näidata ka oma erialaseid oskusi krundihoolduses.

Reena Smidt

Tänu ilusale ilmale sai palju tööd tehtud.


2 infoleht Meie ehituspuusepad võitsid üleriigilised kutsevõistlused

24.

JÜRI VAGA

-25. aprillil Pärnus korraldatud ehituspuuseppade üleriigilistel kutsevõistlustel saavutasid Kuressaare Ametikooli õpilased Siim Kaljurand ja Steven Šubin esikoha. „Pika puuga tegime ära, meie tappide kvaliteet oli nii hea,“ rääkisid õpilased pärast võistlust. „Samuti kiideti autasustamisel meie koostööd ja omavahelist tööjaotust.“

Ühegi naelata Võistlusülesandeks oli laste mängumaja sõrestik. Valminud mängumajad kingitakse hiljem Halinga valla lasteaedadele. „ Ülesanne oli väga keeruline, iselukustuvate tappidega,“ sõnas õpilasi juhendanud kutseõpetaja Jüri Vaga. „Ühtegi naela pole sõrestiku kokkupanemiseks vaja kasutada. Nael rikub ju puu ära.“ Sarnaselt mitu päeva kest-

Steven Šubini (vasakul) ja Siim Kaljuranna selja taga on võistlusel parimaks tunnistatud mängumaja sõrestik. vate rahvusvaheliste võistlustega, olid võistlusülesanne ja selle joonised osavõtjatele enne võistlust teada. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala õppivad õpilased harjutasid koos õpetajaga sõrestiku ehitamist neljal nädalavahetusel, Vaga sõnul olid

harjutuspäevad pikad.

Tehti tööriistu Enne võistlust valmistati mitu abirakist, millega kiiresti keerulisi tappe ja diagonaallõikeid teha. Samuti täiendati olemasolevaid tööriistu, näi-

Esikoht teenindajate kutsevõistlustelt

A

prilli keskel korraldatud üleriiglistel kokkade ja teenindajate kutsevõistlustel saavutas esikoha Kuressaare Ametikooli toitlustusteeninduse õpilane Evelin Ütt-Ütti. Teise koha saavutas Riho Sommerman Haapsalu Kutsehariduskeskusest ning kolmanda Diana Sammas Tartu Kutsehariduskeskusest.

Napilt neljas Õlle- ja veini valamise ning salvrättide voltimisel alavõidud saavutanud Evelin kuulutati koos kokkade võistlusel napilt neljandaks jäänud Lilith Vilipusega ka parimaks meeskonnaks. Ametikooli kokaõpilane

infoleht

Evelin Ütt-Ütti klienditeeninduse võistlusülesandel.

Laura Saks kuulutati parimaks abikokkade arvestuses. Võistlused korraldati Tallinna Teeninduskoolis. Kokku võistles 60 noort 16 erinevast koolist. Tänavuse võistluse teemaks oli „Eesti köök – üks osa Põhjamaade köögist“. Kokad pidid toorainena kasutama kodumaist sealiha ja pastinaaki ning desserdiks valmistama midagi kohupiimast. Teenindajate ülesanneteks oli salvrätikute voltimine, maitsevee valmistamine, valge veini avamine ja täpsusvalamine ning laua katmine kahele kliendile ja klientide teenindamine.

Taavi Tuisk

Kuressaare Ametikooli ajaleht. Toimetaja: Taavi Tuisk, tel 45 24 607, 51 622 34. Infoleht ootab kaastöid aadressil teabejuht@ametikool.ee

teks treiti pika varrega peitel, millega efektiivsemalt töötada. „Pisiasjad on jube tähtsad,“ märkis Vaga. Kokku oli võistlustöö tegemiseks aega 16 tundi. „Esimesel päeval saime suure töö tehtud ja teisel päeval saime väga rahulikus tempos diagonaale teha,“ rääkis Kaljurand. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses korraldatud võistlustel saavutas teise võõrustajate võistkond koosseisus Kristjan Pikner ja Jarmo Kask ning kolmanda koha Taavi Avik ja Märt Väli Põltsamaa Ametikoolist. Kokku osales 11 võistkonda kümnest koolist. Ametikooli õpilased on ehituspuuseppade üleriigilistel võistlustel poodiumikohale tulnud kolmel aastal järjest. 2010. a oldi esimesed ning mullu teised.

Taavi Tuisk

Kokavilistlastele Hõbelusikad

K

aks ametikooli vilistlaste juhitavat restorani tunnistati selleaastase gastronoomiaauhinna Hõbelusikas vääriliseks. “Parima restorani” kategoorias sai auhinna Dominic, mille peakokaks on 2000. a meie kooli lõpetanud Allar Oeselg. Allar sai ka parima koka tiitli. “Parima rahvusrestorani” kategoorias sai auhinna Neh. Tallinnas asuva restorani peakokaks on Allariga koos ametikooli lõpetanud Peeter Pihel. Auhinnaga tunnustatakse Eesti parimaid toitlustusasutusi, kus on kvaliteetne teenindus ning kes on aasta jooksul parendanud eesti toidukultuuri.

Taavi Tuisk


infoleht 3 Väikesed viikingid vihmas

V

ihma sajab. Ja päris korra- saamiseks oli meil võimalik likult sajab. Kulusel mäe- igal nädalal töötada erinevas nõlval hallis poris istub väike lasteaias. Võrreldes lasteaedapoiss, mätsib kleepuva muda de missioone ja visioone meil pihkude vahel kokku ja ulatab ja seal, peab möönma, et norkõrvalseisvale täiskasvanule: rakad toonitavad tunduvalt vähem “alushariduse andmist”, “Kookospalli tahad?” Kas see on pildike Aafri- “kooliks ettevalmistamist” või Nende ka hoolitsuseta ja näljas laste “õppe-kasvatustööd”. argipäevast? Ei, nii kasvavad põhihitid on “laps osaleb otvabad ja tervisest pakatavad sustamises” ja “me mängime noored viikingid heaoluriigis koos”. Koolieelikutel on küll kord Norras. Kaks Kuressaare Ameti- nädalas oma “klubitund”, aga kooli lapsehoidu tudeerivat õp- akadeemilistest oskustest eelpurit said märtsikuus EL kutse- datakse vaid, et kooliminev haridusprogrammi Leonardo laps oskab oma nime kirjutada, da Vinci rahastatud õpirände kuskilemaale loendada ja põpraktika raames viibida kolm hilisi geomeetrilisi vorme ära nädalat Norra Kuningriigis tunda. Lasteaedade igapäevase Førde linnakeses lasteaiapraktikal. Asula on väiksem kui elukorralduse erinevustest torKuressaare, pisut üle kümne kasid eelkõige silma söömis-, tuhande elanikuga, aga laste- magamis- ja õuetegevuste aedu on seal tervelt 16. Enamus kombed. Sooja sööki antakse kohaliku omavalitsuse hallata, Norra lasteaedades reeglina mõned ka eralasteaiad, mis kaks korda kuus. Muul ajal musarnaselt meie eralasteaedade- givad mudilased sepikut Norra ga saavad rahastust ka kohali- rahvusliku pruuni juustu või pasteedikattega, kõrvale rüükult omavalitsuselt. Kohamaks on kõigis enam- pavad vett või lahjat piima. vähem ühesuurune, suurusjärgus ca 300 eurot kuus. “See Seitsmest magama pole kuigi kallis,” kinnitasid kõik kohalikud, kellelt küsisiPäevast unetundi peetakse me. normaalseks ainult alla kolmeÕhutee Oslost Førdesse aastaste laste puhul. Vanemad viib üle mäestiku, pakkudes lapsed saavad heal juhul peale lauskmaalt tulijaile korraliku lõunat korraks esikupõrandale elamuse. Asula paikneb Nor- visatud madratsil muinasjuttu rale iseloomulikult fjordi tipus kuulates puhata. Muidugi öömägede jalamil. uni algab neil ka meie jaoks Ümbritsevad mäed mõjusid harjumatult vara – umbes kelesialgu nii ebatõeliselt, et isegi la seitsme paiku õhtul. Et oma ei šokeerinud – oli tunne, et võsukesi nii vara unele saada, tegu on dekoratsiooni, näiteks ei lubagi vanemad lapsi päeval pilt-tapeediga. Muuseas, taga- magada lasta. si Kuressaarde jõudnuna tuli Õues mängitakse ilmast mitu päeva juurelda, mis ko- hoolimata. Meie praktika dus vahepeal tehtud on, et tun- kolmeteistkümnest tööpäevast ne imelikult avatud on. Tekkis üheteistkümnel sadas põhikahtlus, et siin on kõvasti kõrg- mõtteliselt terve päeva vihma, haljastust maha võetud ja alles aga ühtegi toa-päeva me ei näipikapeale tuli arusaam, et see nud. on mägedest piiramata taevaLastel on kummiriided kuppel, mis ebaloomulikult seljas, käed ja kaelad paljad avar paistab. ja lõbu sopaloigus mängimiAsjast ülevaatlikuma pildi sest suur. Riidehoiu ukse ees

Õuerühma lapsed tahtsid üha uuesti ja uuesti teha Eesti muinasjutu dramatiseeringut. Lugu on rebasest, kes surnut teeseldes end talumehe ree peale nihverdas ja sealt kõik kalad ära varastas. Esiplaanil lebabki maas “surnud rebane”, mis oli kogu loos kõige ihaldatum roll. on veevoolik ja hari, millega lapsevanem soovi korral oma järeltulijalt suurema mudakihi enne kojuminekut maha võib uhtuda. Ühel praktikakohtadest on 150m majast eemal oma metsatukk lõkkekoha, onnikese, mõne katusealuse ja looduslähedase atraktsiooniga, kus umbes viieteistlapseline nn “õuerühm” veedab vähemalt poole päevast. Tung sellesse rühma olevat suur. Muu kohaliku kultuuriga tutvumise raames õnnestus Maretil osaleda 8.märtsi tähistamisel ja Tiinal vallutada lähim mägi. Naistepäev olevat veel mõni aasta tagasi aktiivselt kasutatud naisõigusliku meelsuse avaldamise võimalus olnud, nüüdseks aga üsna ära vajunud. Førdes leidus siiski üks laulukoor, mis koolimajas vastavasisulise kõnekoosoleku korraldas. Mis räägiti, sellest Maret küll keelebarjääri tõttu

suuremat aru ei saanud. Tiina otsustas kasutada ainsat päikeselist ennelõunat kämpingumajakese aknast paistva Hafstadsfjelleti tippu ronimiseks. Kõrgust 706m üle merepinna ja tähistatud rada täiesti olemas. Wikipedia andmetel kuluvat keskmisel tervisesportlasel ülesjõudmiseks üks tund. Kulus kaks, aga vallutuse üle tasub uhke olla ikkagi. Üks, mis kindel – ilma vihmaülikonna ja botikuteta ära Lääne-Norrasse trügi. Esiteks saad läbimärjaks ja teiseks näed imelik välja. Nii kui kummiriided seljas on, oled ilusti kohalikku elanikkonda integreerunud ja “oma”. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi füüsilist silmapiiri ahistasid mäed, mõjus välispraktika meie vaimsele panoraamile siiski avardavalt.

Maret Ignatovitš Tiina Sepp


4 infoleht Ametikooli sotsiaalhooldajad praktikal Hollandis

T

änu Leonardo da Vinci programmile õnnestus meil jaanuaris-veebruaris olla erivajadustega täiskasvanu hooldaja praktikal Hollandi Kuningriigis. Alla kahe tunni lennukis ja maandusimegi Amsterdamis. Meie elukohaks sai Sollasi Bungalopark Noordwijkerhoutis -seda kohanime õppisime küll oma mitu päeva hääldama. Kohalikud kutsuvad seda Pollasi, sest seal elab palju poola töölisi. Arvasime, et elame linnas, aga tuli välja, et see on kohalikus mõistes väike külake. See väike külake andis samas suuruselt Kuressaarele silmad ette ning liiklus oli kordades suurem. Nelja kilomeetri kaugusel meist asus Põhjameri. Koostöökooliks oli vanas ülikoolilinnas Leidenis asuv Mondriaan College. Esimesel praktikapäeval külastasimegi koos õpetaja Kai Rannastuga kooli ja osalesime tundides. Esimene praktikanädal toimus meil naaberkülas Noordwijkerduinis asuvas Willem van den Berghi hoolduskeskuses. Vana hea Hollandi kombe kohaselt sõitsime me sinna ratastega, kümme km praktikale ja sama palju koju tagasi. Hoolduskeskus asub suurel maa-alal, kus paiknevad klientide majad, tegevuskeskused, restoran, kauplus, juuksur, muuseum, kirik, teraapiapark, loomapark, hobusetallid, töötajate koerte päevahoid, sise- ja väliujula, kohalik TV-stuudio, snuzleteater jne.

Päev sisustatud Igal hommikul lahkuvad kõik kliendid majast: kes jõukohasele tööle, kes tegevuskeskusesse. Meie töötasime kahes tegevuskeskuses, kus meie klientideks olid sügava vaimupuudega kliendid. Paljudel oli ka füüsiline puue, nägemis- ja kuulmispuue, kõnehäired või kõne puudumine. Meie esialg-

ne hirm, et me ei oska hollandi keelt ja ei saa klientidega kontakti, osutus alusetuks. Kuna klientide arengutase oli paarikuusest lapsest kuni paari aastase lapseni, toimuski suhtlemine üksikute sõnade, pilkude, kehakeele ja viibete abil. Töötajad peavad enda tugevuseks väga head ja ühtset kollektiivi, kõigil on erialane haridus ja pidevalt täiendatakse ennast kursustel. Töö peaeesmärk on klientidega kontakti saavutamine ja selle hoidmine, nende psüühilise, mentaalse ja sotsiaal- emotsionaalse heaolu saavutamine, võimetekohane tegutsemine ja mängimine. Kaks korda päevas on klientidel kohvipaus, mida nad väga ootavad ja naudivad. Teisel nädalal olime praktikal Het/Raamwerki hooldekodus. Seal saime tutvuda klientide elamise koduse poolega. Kliendid on seal kõrgema IQ-ga. Igal kliendil on oma tuba ning olemine seal on tõeliselt hubane ja kodune. Hooldajad söövad koos klientidega hommikust, vesteldakse vabalt. Seda nimetatakse teraapiliseks söömiseks. Kliendid aitavad jõudumööda kodustes töödes ning tunnevad nii ennast vajalikena. Klientidel on oma nädala tegevuste plaan. Minnakse kas tööle, tegevuskeskusesse, kohvikusse, poodi, jalutama, loomaparki, füsioterapeudi juurde, tantsuringi jne. Nii et igavust nad küll ei tunne. Tavaliselt liiguvad nendega väljaspool kodu vabatahtlikud. Kõige sügavama mulje jättis see, et töötajad ja kliendid suhtlevad nagu võrdsed. Töötajad teadsid täpselt mida, miks ja kuidas teha– tõelised professionaalid. Saime ka endale sealt palju toredaid sõpru, kellega ka edaspidi suhelda. Mondriaani kooli õpetajad korraldasid meile nädalavahetustel reisid Amsterdami ja Rottrerdami. Amsterdamis käisime laevareisil mööda

kanaleid ning Rotterdamis Euromastis. Muljeid on muidugi tohutult ning kõik eranditult meeldivad ja positiivsed. Kõik hollandlased, kellega me kohtusime olid sõbralikud ja abivalmis. Täname kõiki, tänu kellele sai see hariv ja silmaringi laiendav reis teoks

Riina Jõgi TH11 Erge Õnnis Praktikaloo autorid Hollandis SH10

mis toimub? 4. mail koolis valminud e-õppematerjalide esitlus. 5. mail õpilasesinduse juhitavad talgud “Teeme ära” raames. 16. mail direktori tänupäeva vastuvõtt õppeaasta jooksul positiivselt silma paistnud ja kooli mainet tõstnud õpilastele. 18. mail Kuressaare Ametikooli nõukogu koosolek. 5.-6. juuni tublide reis. 22. juunil lõpuaktused.

nemad on ära Jane Mägi 2.- 3.05 õppekavanõustajate koolitusel Tallinnas. Maiju Zuping 2.- 5.05 koolitusel Stockholmis. Urve Pulk 2.- 5.05 koolitusel Tallinnas. Liis Elmi, Maila Juns-Veldre, Leelo Leesi ja Merit Karise 3.05 – 4.05 disaini õppekavarühma koolitusel Viinistus. Harald Tõru 4.05 Tartus siseveebi koosolekul. Õile Aavik 4.05 Tallinnas konverentsil. Jorma Ihalainen 4. – 5.05 konverentsil Pärnus. Sirje Pree 4. – 5.05 Tallinnas koolitusel. Sirje Pree 7.– 13.05 puhkusel. Kaisa Laas 7. – 9.05 Tallinnas kutsepedagoogika koolitusel. Siiri Velve ja Ülle Tamsalu 8.05 Eesti Kelnerite Liidu kevadseminaril Tallinnas. Õile Aavik, Harald Tõru, Margus Kivi ja Maila Juns-Veldre 8. – 9.05 Tartus õppekavanõustajate koolitusel Jane Mägi 9.-12.05 projekti ROUTES 4 koosolekul Bulgaarias. Eliis Vahter 15. – 17.05 Tallinnas kutsepedagoogika koolitusel Bret Paas 15. – 24.05 puhkusel Sirje Paakspuu 15. – 16.05 Tartus koolitusel Marge Leimann 18.05 – 04.06 Norras stažeerimas Lemmi Heero 24. – 25.05 Tallinnas koolitusel


Infoleht 2. mail 2012