Issuu on Google+

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse osakond

Juta Tõevere

Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil – probleemid ja võimalikud lahendused

Magistritöö maaehituse erialal

Juhendaja lekt Kalle Pilt

Tartu 2012


Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Juta Tõevere Õppekava: maaehitus Pealkiri: Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasilprobleemid ja võimalikud lahendused Lk.: 55 Jooniseid: 35 Tabeleid: 0 Lisasid: 20 Osakond: maaehitus Uurimisvaldkond: Juhendaja(d): lektor Kalle Pilt Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2012 Käesoleva magistritöö temaatika valik tulenes eelkõige Supilinnas asuva miljööväärtusega hoonestusala

olulisusest ning hetkesituatsioonist, kus hoonete

maksimaalne säilitamine Supilinna linnaosas on seatud

selles

piirkonnas

prioriteediks. Uurimustöö eesmärgiks on uurida vaadeldavate hoonete tehnilist seisukorda ning tuua välja probleemid. Uurimistöö koostamisel uuriti valimis oleva 17 Supilinna hoone tehnilist seisukorda. Hoonetele teostati inventeerimine, fikseeriti välise vaatluse teel hoone tehniline seisukord ning hinnati erinevaid hooneosi ning nende probleeme, kasutades Tõnu Keskküla poolt väljatöötatud hindamismetoodikat. Hoonete välisel ülevaatusel pildistati hooneid peale digikaamera ka termograafiga, eesmärgiga fikseerida hooneosad, kus soojuskadu kõige suurem on. Tulemuste analüüsimiseks koostati graafikud nii hoonete kui ka konstruktsioonide kaupa. Koostatud uurimustöö võiks leida kasutust eelkõige vaadeldud hoonete elanike ja omanike poolt, juhtides nende tähelepanu hoonete probleemidele. Käesolev töö võiks leida kasutust ka teiste sarnaste hoonete omanike poolt, kellel on huvi oma hoone tehnilise seisukorra vastu, sest enamus probleeme on hoonetel siiski sarnased. Märksõnad: Supilinn, termokaamera, tehniline seisukord


Estonian University of Life Sciences Abstract of Master's Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Juta Tõevere Speciality: Rural Construction Title: Buildings technical condition assessment in Supilinn based on visual inspection- problems and possible solutions 55 pages 35 figures 0 tables 20 appendixes Department: Rural Construction Field of research: Supervisor(s): lector Kalle Pilt Place and date: Tartu, 2012 Above all, the subject selection of this Master’s degree arose from the importance and current condition of the milieu-value building-area which is located in Supilinn, where maximum preservation of the buildings is set as the main priority. The purpose of this research is to investigate the technical condition of the observable buildings and to bring out the problems.

While compiling this research the technical condition of 17 buildings of Supilinn from the selection list were investigated. The buildings were taken an inventory, technical condition was fixated by external observation and different parts of the buildings and their problems were estimated by using Tõnu Keskküla’s ratingmethodics.

Besides a digital camera, a termograph was used in the external observation to take pictures of the buildings with the purpose to find out the parts of the buildings where the heat loss is the highest. The analytical charts based on the results were composed for the buildings as well as for the constructions.

Foremost, the given research could be used by the people and owners who live in these buildings to draw their attention to the flaws. In addition, it could be beneficial for the owners of those buildings which are in the similar condition, because most problems are the same for most buildings.

Keywords: Supilinn, technical condition


Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 6 1

2

3

Kirjanduse ülevaade .................................................................................................. 8 1.1

Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus ........................................................ 8

1.2

Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine ............................................... 11

1.2.1

Mõju vundamentidele................................................................................ 15

1.2.2

Hoonete kahjustused ................................................................................. 18

1.2.3

Niiskuse mõju hoonetele ........................................................................... 19

1.3

Hooldusraamat ja selle koostamine .................................................................. 21

1.4

Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte ....................................................... 22

Metoodika ............................................................................................................... 24 2.1

Hoonete inventeerimine ................................................................................... 24

2.2

Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine ................................................ 24

2.2.1

Hoonete ülevaatus ..................................................................................... 24

2.2.2

Termograafiga pildistamine ...................................................................... 26

Tulemused ja analüüs .............................................................................................. 28 3.1

Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused.......................................... 28

3.2

Termopiltide analüüs ........................................................................................ 47

3.3

Hoonete seisukorra terviklik hindamine........................................................... 49

3.4

Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks ................................................ 49

Kokkuvõte ....................................................................................................................... 52 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 54 Lisad ................................................................................................................................ 56 Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett ......................................................................... 56 Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend ........................................................................... 57 Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi .............................................. 59 Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 60 Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 63 Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 65


Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 67 Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .................. 70 Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 72 Lisa 10 Lepiku 3 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 75 Lisa 11 Lepiku 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 77 Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............ 80 Lisa 13 Marja 10 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 82 Lisa 14 Marja 19 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused .......... 84 Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............... 86 Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ............. 88 Lisa 17 T채htvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ....... 90 Lisa 18 T채htvere 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 93 Lisa 19 T채htvere 17 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 95 Lisa 20 T채htvere 31 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused ..... 98


Sissejuhatus Supilinn on Tartu linna üks 17 linnaosast, kus elab ligikaudu 1700 elanikku ning mille pindala on 48ha, olles viimase näitaja poolest kõige väiksem linnaosa Tartus. Supilinn on omanäoline linnaosa, kus enamus hooned on puithooned. Eriliseks teeb selle linnaosa tema ajalooline kujunemine, mis on huvitav ja omapärane. Tänasel päeval on suurem

osa

Supilinnast

määratud

miljööväärtusega

hoonestusalaks

ning

kesklinnalähedased kvartalid on arvatud Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu. Enamus hooneid Supilinnas on ehitatud 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Oluline on pöörata tähelepanu hoonete tehnilisele seisukorrale, kuna osad vanematest hoonetest, mida pole korralikult hooldatud ja remonditud, võivad muutuda ohtlikuks. Selle jaoks on vajalik eelkõige tõsta inimeste teadlikkust ning renoveerimisel küsida nõu oma ala ekspertidelt. Kahjuks tundub ekspertiisi tellimine elanikele üleliigse kulutusena, mille tõttu võib hoone sisekliima rikutud saada, kuna seal võib tekkida seente ja putukate elutegevuseks soodne keskkond. Puithoonete renoveerimisel on oluline, et arvestatakse puidu kui ehitusmaterjali erinevaid omadusi ning võimalikku käitumist koos muude tänapäevaste materjalidega. Väga oluline on vaadata hoonet kui tervikut. See eeldab enne

renoveerimise

alustamist

hoone

põhjalikku

ülevaatamist,

probleemide

teadvustamist ja vajaduste kaardistamist. Eelistatud on võimalusel hoone terviklik renoveerimine. Eeltoodud kirjeldus Supilinnast ning võimalike ehitustehniliste probleemide tekkimine on põhjus käesoleva magistritöö valmimiseks. Töös vaadeldakse 17 elamut Supilinnas aadressidega Herne 11, Herne 38, Kroonuaia 11, Kroonuaia 64, Lai 8, Lepiku 2, Lepiku 3, Lepiku 8, Marja 5, Marja 10, Marja 19, Piiri 2, Piiri 18, Tähtvere 5, Tähtvere 11, Tähtvere 17 ja Tähtvere 31. Valim koosneb hoonetest, mille omanikud ja/või elanikud on

varasemalt üles näidanud huvi oma hoonete probleemide analüüsimiseks. Töö

6


käigus hooned inventeeritakse ning teostatakse visuaalse vaatluse teel hoone välise tehnilise seisukorra hindamine. Töö eesmärgiks on ühelt poolt koostada ülevaade Supilinna hoonete tehnilisest seisukorrast ning teiselt pool pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis olukordade parendamiseks või probleemide tekkimise vältimiseks. Eeldatavasti on ehitustehnilised probleemid Supilinnas üsna sarnased, kuna osa probleemidest on tõenäoliselt tingitud asukohast (Emajõe lähedus) ning hoonete sarnasest

ehitusviisist (materjaliks puit,

madal sokliosa jne). Eeldatavasti esineb vaadeldavates hoonetes iga-kevadine vee sissetungimine keldritesse ja sellega seoses liigniiskusest põhjustatud probleemid (mädanemine, seente vohamine jne). Kõigi eelduste kohaselt on hoonetel ka probleeme vundamendi vajumisega, pakettakende puhul ka hea sisekliima tagamisega. Käesolevas magistritöös hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda siiski ainult väliselt, seega jäävad hoonete sisemised kahjustused kajastamata. Käesolev magistritöö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses koostatakse ülevaade

Supilinna

ajaloolisest

kujunemisest,

arhitektuurist

ning

hoonete

konstruktiivsetest lahendustest. Vaadeldakse ka kruntide jaotust ja hoonete paiknemist tänavapildis. Samas tuuakse välja ka hoonete tehnilise seisukorra hindamise põhimõtted ning hooldusraamatu koostamise ja selle kasutamise põhitõed ja soovitused.

Teises

peatükis

kirjeldatakse

lõputöö

metoodikat.

Iseloomustatakse

hoonete

inventeerimise protsessi ja sisu ning hoonete välise tehnilise seisukorra hindamist ja selle käigus tehtavaid tegevusi. Ühtlasi iseloomustatakse teostatud mõõtmisi ning tuuakse välja saadud tulemused. Töö kolmandas peatükis keskendutakse eelpool saadud hoonete inventeerimise, ülevaatuse ja mõõtmiste kokkuvõtte koostamisele. Analüüsitakse saadud tulemusi ning koostatakse ülevaade hoonete probleemidest. Samas pakutakse välja ka lahendusi nende probleemide lahendamiseks ning ennetamiseks tulevikus.

7


1 Kirjanduse ülevaade 1.1 Supilinna ajalugu ja hoonete iseloomustus Supilinn on üks Tartu 17 linnaosast (vt joonis 1.1), mis asub linna põhjaosas. Raekoja platsist asub Supilinn viie minuti jalutustee kaugusel. Edelast piirab Supilinna Tähtvere funktsionalistlik aedlinn, loodesse jääb Eesti Maaülikooli dendropark ja Tartu lauluväljak ning kagusse Tartu botaanikaaed (Supilinna teemaplaneeringu … 2004).

Joonis 1.1. Linnaosade paiknemine Tartus (Tartu linna transpordi...) Supilinna linnaosa asub miljööväärtuslikus hoonestusalas. Planeerimisseadusest tulenevalt on miljööväärtuslik hoonestusala planeeringuga määratletud ala, kus määratakse selle kaitse- ja kasutamistingimused ning kus on välja kujunenud ühtne hoonestusviis, sarnane arhitektuur ning tänavatevõrk.

8


Keskajal paiknes Supilinna asemel Jakobi väravatagune Emajõe luht mis oli kasutusel linna karjamaadena. Sõdade ajal tabas Supilinna tavaline eeslinna saatus – korduvalt põletati eeslinn maha ning ehitati taas üles. Enne püsivama asustuse tekkimist oli lisaks karjatamisele Supilinnas hinnatud köögiviljamaad (Supilinna teemaplaneeringu … 2004). Linna laienemisest väljapoole linnamüüre pärinevad esimesed teated 18.sajandi keskpaigast. Otto Gustav Dreyeri poolt on koostatud Tartu linna plaan, kus tänase Supilinna kohale on joonistatud üksikud krundid hajusalt vallikraavi taha. Vaadeldav maa-ala kuulus tol ajal Tähtvere mõisale, kuni aastani 1756, mil linn sai nimetatud maatüki enda omandisse. Linna laienemine algas pärast 1775.aasta suurt tulekahju. Kuna pinnas oli soine, siis oli Tähtvere mõisa suunal linna laienemine vaevaline. Nimetatud maa-alal asus tol ajal ca 65 asustatud krunti. Kuigi linnaosa laienes jõudsalt, siis konkreetset nimedega tänavatevõrku tol ajal veel ei esinenud. Linnamüürist väljaspool elasid peamiselt töölised – päevatöölised, voorimehed, teenrid ja saunapidajad. Seda müüridevahelist ala hakati nimetama esimeseks linnaosaks (Ibid.). Võrreldes Supilinna ajaloolist arengut kuni 19.sajandini, võib 19.sajandit pidada Supilinna arengus kõige intensiivsemaks arenguperioodiks. Supilinna linnaosa liideti Tartu linnaga 1917.aastal. Selleks ajaks oli Supilinna tänavatevõrk välja kujunenud olemasolevate tänavate ulatuses. Supilinna piirid ja tänavatevõrk on läbi ajaloo suhteliselt vähe muutunud, seda eelkõige tänu looduslikule asukohale. Üheks servaks on alati jäänud Emajõgi, teisel pool on Supilinna piiriks Emajõe ürgoru järsk nõlv (Ibid.). Nõukogude perioodil ehitati Supilinnas uusi hooneid eelkõige Tallinna suunal, kus endistele aiamaadele ehitati väikeelamuid. Nõukogude periood muutis krundistruktuuri ning tänavad said aja jooksul uued katted - endisaegne munakivisillutis asendati kas asfaldi (Tähtvere, Herne, Emajõe tänav) või kruusakattega (kõik põiktänavad, Oa tänav).

Suures

osas

rajati

uued

tänavakatted

vana

munakivisillutise

peale.

Tänavanurkadesse ilmusid ühiskaevud, mis seni olid asunud elamute hoovides (Kartuli ja Herne ning Meloni ja Herne nurgal) (Ibid.).

9


Supilinna hoonestusele on suurt mõju avaldanud eelkõige Tartu 1885.aasta ehitusmäärus, sest suur osa hoonetest on ehitatud selle kehtimise ajal. Oluline nõue selles ehitusmääruses oli hoonete ehitusjoone kohta. Kõik ehitatavad hooned pidid asuma kohustuslikul ehitusjoonel tänava ääres või vähemalt 2 sülda (4,2 m) sellest tagapool. Krundid, millele ei olnud otsepääsu tänavale, ei olnud samuti reeglina lubatud (Artes Terrae OÜ 2010). Hoonete konstruktsioonimaterjaliks on Supilinnas valdavas osas puit, seda nii rõhtpalk-, püstpalk- kui ka sõrestikseinana. Kivihoonete massilisem ehitamine sai alguse alles umbes 1930.aastast. Välisviimistluses on valitsevaks laudise, eriti rõhtlaudise kasutamine. Mõnedel juhtudel täiendab seda ka püstlaudis. Ainult püstlaudisega hooneid on aga äärmiselt vähe. Lisaks on laudist mõnedel juhtudel kombineeritud krohvi, maakivi ja tellisega. Teiseks suureks hoonete grupiks on krohvitud majad, kuid need pärinevad juba hilisemast ehitusperioodist. Katused on Supilinnas valdavalt 30-45kraadise nurga all (Ibid.). Aknad on Supilinna ajaloolisel hoonestusel eelkõige püstised ning kõrguse-laiuse ligikaudse suhtega 1,5. Klaasi kõrge hinna pärast (mida suurem klaasipind, seda kallim klaas) jaotati aken väiksemateks ruutudeks, tavaliselt kuueks ruuduks akna kohta. Hiljem suurenes klaasipind ning jaotuste arv vähenes. Tsaariaja lõpuks kujunes tavapäraseks kolmene jaotus, kus alumises osas oli kaks püstist jaotust ning nende kohal üks rõhtne jaotus. Eelpool nimetatud aknatüübid ning nende vahevariandid on Supilinna ajaloolistel hoonetel enim levinud. Teised variandid, kaasa arvatud mõlemapoolselt avatav püstine aken ning täisklaaspinnad, on hilisemad (Ibid.). Supilinna hooned on enamuses ehitatud parvalustele. Parvaluste ülesanded on oma magistritöös välja toonud Uku Nurm. 1)

surve ühtlane jaotamine ning seega ebaühtlaste vajumiste takistamine;

2)

müürtööde teostamise võimaldamine nõrga loodusliku aluse tingimustes, luues kindla aluse ehitatavale vundamendile ning takistades selle ebaühtlast vajumist enne müürimördi kivistumist, mis oli eriti tähtis enne tsemendi kasutusele võtmist;

10


3)

vundamendi üksikosade sidumine ja ankurdamine;

4)

mõningal määral ehitise raskusest looduslikule alusele mõjuva koormuse intensiivsuse vähendamine (Nurm 2008)

Supilinna puitelamud on sama mitmekesised, kui seda on inimesed, kes nendes elavad. Läbi ajaloo on Supilinna elanikkond olnud pigem vaene, ning vaese aguli hõngu on seal tänapäevalgi. Supilinn on oma kujunemise ajaloo ning hoonete arhitektuuri tõttu omapärane linnaosa Tartus ja eelpooltoodud kirjeldus selle linnaosa kohta näitab, et Supilinn ja selles paiknevad hooned on tervikuna olulise väärtusega ning neid peab maksimaalselt hästi hooldama ning säilitama (Eesti eluasemefondi…2011).

1.2 Hoonete ehitise tehnilise seisukorra hindamine Hoonete tehnilise seisukorra hindamine võib olla hoone püsimajäämise seisukohalt väga oluline tegevus. On tähtis, et nii hoone omanik kui ka teised asjasse puutuvad isikud teadvustaksid hoone ehitise tehnilise seisukorra hindamise vajadust ja eesmärke enne kui selleks on liiga hilja. Alain Cointe on oma artiklis juhtinud tähelepanu asjaolule, et tänapäeva ühiskonnas peetakse

arhitektuuripärandi

säilitamist

oluliseks

tegevuseks.

Lisaks

hoonete

ajaloolisele väärtusele aitab kogu kultuuripärandi säilitamine kaasa ka majandusele ja turismile, mis on tänapäeval peamisteks tööstusharudeks. Ajalooliste hoonete ja konstruktsioonide säilitamine on oluline mitte ainult kultuuri ning arhitektuuri tõttu, vaid ka majanduslikult. Ajalooliste hoonete seisukorra uuringud peavad toimuma kaasaegse tehnoloogia ja teadmistega ning vastama tänapäeva nõuetele, kuid samas ei tohiks vanale hoonele tänapäevaseid tehnoloogiaid vähemalt remondi osas peale suruda. Remontima peaks võimalikult minimaalselt, säilitades nii originaalsuse kui ka konstruktiivse stabiilsuse. Tuginedes eelnevatele põhjustele on selge, et hoonete tehnilise seisukorra hindamine on oluline tegevus. Enamasti hinnatakse hoonete tehnilist seisukorda eesmärgiga hoonet renoveerida. Olemasoleva hoone renoveerimisel peab sellesse väga tähelepanelikult suhtuma. Sulev Käärid on juhtinud oma töös tähelepanu sellele, et vanad hooned on tihtipeale kümneid 11


ja sadu aastaid tagasi ehitatud, ning võrreldes uue hoone ehitamisega nõuab vana hoone renoveerimine teostajatelt väga spetsiifilisi teadmisi. Seega peab remondiprojekti koostaja arvestama teistsuguse suhtumise ja tegevusmudeliga. Remondiprojekti koostajad ja soovitatavalt ka teised asjasse puutuvad isikud peaksid teadma vana hoone ehitustehnikat, sealhulgas: -

traditsiooniliste ehitusmaterjalide omadusi ja kasutamist,

-

kandetarindite ehitust ja töötamise põhimõtteid,

-

oma aja töövõtteid ja ehitustavasid,

-

kaasaegset hoonete remonditööde ideoloogiat ja aluspõhimõtteid.

Enamasti koostavad vastavaid uurimustöid ehitus- või projekteerimisfirmad ning aluseks on kooskõlastatud uurimistööde plaan, milles antakse hoonele selle tarindite tehnilise seisukorra hinnang, mis on edaspidi remondiprojekti aluseks. Sulev Käärid on oma töös välja toonud hoone remondiprojekti koostamiseks vajalike tegevuste nimekirja, mis jaguneb lähteandmete hankimiseks ning uurimismeetodite ja – võtete kasutamiseks. Lähteandmete hankimine Remondihoone tehnilise seisundi ja remondi ulatuse hindamiseks kogutakse võimalikke lähteandmeid ja uuritakse: -

arhiivimaterjale (kui on säilinud), inventariseerimise aruandeid, hoone tehnilise passi andmeid;

-

hoone ehituseaegset projektdokumentatsiooni (võimalusel) ning normatiive nagu tööjoonised ja eelarved,

-

ehitustööde päevikuid,

-

tollal kehtinud projekteerinus- ja ehitusnorme ning eeskirju,

-

vanu kindlustuspoliise jms;

-

hoone ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ja sobivust tänavamiljööga;

-

hoonealuse pinnase kandevõimet, geoloogilist lõiget, pinna- ja põhjavee taset jne;

-

vundamentide, seinte, vahelagede, katuse toolvärgi seisundit ja kandevõimet;

-

piirdetarindite soojustehnilisi omadusi ja niiskusrežiimi;

12


-

tehnovõrkude seisukorda ja piisavust;

-

ruumide sisekliima tervislikkust;

-

hoone plaanilis- mahuliste võimaluste vastavust tema remondijärgsele funktsioonile;

-

proovikehade laboratoorseid katseandmeid;

-

tarinditest tehtud fotosid ja videosid (Käärid 2002).

Uurimismeetodid ja võtted Visuaalselt uuritakse: - tarindite nähtavaid kahjustusi (praod, lõhed, mädanikud, kõrvalekalded jne) ja nende tekkepõhjuseid; - tarindite varjatud kahjustusi kahtlaste kohtade avamisega (nt puhtalade otsad kiviseintes jms), mis on üks usaldusväärsemaid võtteid tarindite uurimisel; - pragude iseloomu ja avanemist ajas (täpsusega 0,1 mm) kips-, klaas-, tsementvõi metallmajakateabil; - seinte ja lagede kõrvalekaldeid projekt-tasandist; - sondeerimisega meisli või puuriga; - betooni tugevust metallvasara löögi tagasipõrke suunise ja heli kõrguse järgi, või spetsiaalse katsevasara teraskuuli löögijälje suuruse järgi betooni pinnal. Laboratoorselt uuritakse tarinditest võetud proovikehasid, mis valmistatakse ette järgmiselt: - paekivivundamendi survetugevuse määramiseks lõigatakse müüritisest välja 5 proovikeha, mõõtmetega 5x10x20 cm; - mördi tugevuse hindamiseks liimitakse proovikehad kokku üksikutest mördi tükkidest, mis seejärel lõigatakse mõõtu 7x7x7 cm; - betoontarindist puuritakse välja proovikehad Ø10 cm, kõrgusega 12 cm; - puiduproovid, mädanik-kahjustuste selgitamiseks, tehakse puurimisega; - teraseproovid selle tõmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja löögisitkuse määramiseks (Ibid.).

13


Hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta on Kärt Hindriksoo koostanud magistritöö. Järgnevalt on tema tööst välja toodud loetelu, kus on esitatud olulisemad eesmärgid hoonete ehitustehnilise seisukorra hindamisel: 1) Hoone elamis- ja kasutuskõlbulikkuse kontroll 2) Ehitise avarii põhjuse väljaselgitamine, seda juhul kui hoonega on juba midagi juhtunud 3) Esinevate vigade tekkepõhjuste väljaselgitamine 4) Ehitise kahjustuse ulatuse määramine 5) Ehitise uurimine renoveerimise, ümberehituse või funktsiooni muutmise kavandamiseks 6) Ehitise vastavuse hindamine kehtivatele või muutuvatele normidele (nt tehnosüsteemid) 7) Ehitise ostu-müügi lepingule vastavuse hindamine – seda nii uue kui ka olemasoleva ehitise puhul 8) Vajalike ehitustööde teostamise võimalikkusele hinnangu andmine (muinsuskaitsealused objektid, miljööväärtuslikud objektid jne) 9) Ehitise töökindluse hindamine (nt tehnosüsteemid) 10) Hoone turuväärtuse määramine 11) Hoone energiatõhususe määramine 12) Ehitise kvaliteedi hindamine pea- ja alltöövõtjate omavaheliste vaidluste lahendamiseks 13) Ekspluateerija, müüja ja ehitaja vaheliste vaidluste puhul kohtulahendile õiglase lahenduse leidmine 14) Päästeameti poolne kontroll ehitise tuleohutusnõuete täitmise kohta visuaalsete vaatluste teel ja katsetega 15) Ehitise konstruktsioonide biokahjustuste ulatuse määramine ning tõrje ja taastamise maksumuse leidmine (Hindriksoo 2010). Hoone tehnilise seisukorra hindamine on vastutusrikas ülesanne, mida peab tegema võimalusel oma ala spetsialist, kuna asjatundmatud inimesed ei oska olukorda sageli objektiivselt hinnata. Järgnevalt on Kärt Hindriksoo magistritööst välja toodud

14


ekspertide poolt koostatud ülesannete nimekiri, millele peab tehnilise seisukorra hindamisel tähelepanu pöörama ning millele tuginema. 1) Olemasoleva olukorra kirjeldamine; 2) Ehitise konstruktsioonide, tehnosüsteemide ehitustehniline hindamine; 3) Ehitise funktsionaalsuse hindamine; 4) Ehitise energiatõhususe määramine; 5) Ehitise tasuvusekspertiis; 6) Hoone utiliseerimise (lammutamine) ekspertiis – taaskasutus, sh utiliseerimise metoodika hinnang ehitise kavandamise staadiumis; 7) Objekti mõju ruumile, keskkonnale avaldatava mõju hindamine; 8) Eritööde (elekter, piksekaitse, ventilatsioon, liftid, gaas jne) projektile ja standarditele vastavuse kontroll; 9) Konstruktsioonide tugevuse kontroll muinsuskaitse all olevate objektide rekonstrueerimise

käigus

tehtavate

ettepanekute

täitmise

võimalikkuse

hindamiseks. Eelpool nimetatud ülesanded on ekspertide poolt välja toodud, kuid hoone tehnilise seisukorra hindamisel tuleks siiski lähtuda konkreetsest olukorrast ning lähteülesandest (Hindriksoo 2010).

1.2.1 Mõju vundamentidele Hoone tehnilise seisukorra uurimisel on oluline pöörata tähelepanu vundamentidele, kuna valesti ehitatud või hooldamata jäetud vundament võib hoone tehnilist seisukorda olulisel määral mõjutada. Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud põhilised vundamentide mõjutajad.

Pinnase liikumine vertikaalselt Supilinna pinnases asuvad turba- ja savikihid, mis on olulisel määral mõjutatud veerežiimist ja selle muutusest. Supilinna ajaloolised hooned on ehitatud parvedele, kuid nii parvi kui ka puitvaiu ohustavad mädanikkahjustused, mille põhjuseks on madal põhjavee tase.

Parvede ja vaiade ebaühtlane kahjustumine põhjustab hoonetel ja

muudel rajatistel ebaühtlase vajumise. Tavaliselt tekivad maapinna vajumise tagajärjel

15


kahjustused siiski teedel ja tänavatel. Hoonete puhul tekivad probleemid eelkõige ebaühtlase vajumise korral, mille tagajärjel võivad hoonesse tekkida praod, mis võib viia ka hoone lagunemiseni. Ühtlane pikaajaline vajumine hoonete puhul tavaliselt probleeme ei tekita (Laur 2010). Pinnas, mis on jõudnud tasakaaluseisundisse, võib siiski uuesti liikuma hakata. Põhjus võib peituda näiteks toruleketes, mis annavad pinnasesse piisavalt palju vett, et pinnase liikumine taasaktiviseerida. Toruleke omakorda võib olla põhjustatud pidevalt vibratsioonist, mis on väsitava teguri tulemus. (Ibid.).

Pinnase liikumine horisontaalselt Pinnase liikumise korral võib tekkida varing või maalihe, selle põhjustajaks võib olla nõrk pinnas, järsk nõlv või suur koormus. „Uuritaval miljööväärtuslikul alal on nõlva horisontaalse liikumise võimalus suurim Tähtvere ja Jakobi tänavate vahelisel alal, kus esineb nii järsk nõlv kui ka saviseguseid pinnaseid, nagu selgub Jakobi tänav 41 juurdeehituse geoloogiliselt lõikelt. Oa ja Tuglase tänavate pikenduse rekonstrueerimise koosseisus tehtud geoloogilistele uuringutele tuginedes asub Tuglase tänava tõusul aluspõhja liival ja liivakivil aluspõhja savi ja liivsavi. Selle kihi peal asub savikas liiv. Sellistel pinnasekihtidel on olemas lihkeoht“ (Laur 2010).

Niiskus Savipinnase märgumine võib kaasa tuua pundumise. Seda protsessi soodustab loodusliku struktuuri rikkumine, kus muutub soolade kontsentratsiooni erinevus juba olevas ja juurdetulevas vees. Väga oluline probleem on kapillaarvee liikumine nii pinnases kui ka materjalides. See on vee omadus liikuda pinnases igas suunas. Kapillaarsust mõjutavad pinnase koostis ja tekstuur, pooride suurus ja iseloom, mineraalne koostis, osakeste ümardusaste, pinnase mikrostruktuur, tekstuur jms. Juhul kui kapillaarne niiskus tõuseb mööda korralikult hüdroisoleerimata vundamenti üles, võib see olulisel määral kahjustada ehitusmaterjale (Ibid.).

16


Vibratsioon Hooned on kohtkindlad konstruktsioonid, mis peavad olema rajatud stabiilsele ja tugevale alusele. Seega võib teise keha võnkumine konstruktsioonides kahjustusi põhjustada. Vibratsioon halvendab elukeskkonda, väsitab hoone sõlmi ja põhjustab vundamentides pragude teket ning ebaühtlaselt mõjudes ka hoone osade ebaühtlast vajumist ja ka tihenemist ning kahjustusi (Ibid.). Erkki Laur on oma magistritöös välja toonud, et Supilinnas on põhiliseks vibratsiooni tekitajaks liiklus, mis on suure mõjuga seetõttu, et aluspinnased on nõrgad, sõiduteed on korralikult tihendatud ning kaetud kõvakattega ja peatrassidel ka asfaldiga. Alfaldi-kihis paiknevad kaevude kaaned, mis annavad liiklusest tekitatud vibratsiooni edasi hoonetele. „Kõnekas näide on Supilinnas olev Herne tänav, mis kulgeb mööda pehme aluspinnasega ala, kus on täitepinnasele rajatud asfaltkate ja mida mööda sõidab regulaarne liinibuss, mis oma massiga moodustab justkui hea tambi ekstsentrilise mootoriosa. Suured ebaühtlased vajumised võivad põhjustada talade pesadest väljavajumisi või lagede ja põrandate vajumisi“ (Laur 2010). Haljastus mõjutegurina Uue hoone ehitamisel rajatakse reeglina hoone ümber ka uus haljastus, mida parema juurdumise nimel ka rohkelt kastetakse. Äkiline vee sissevool võib põhjustada vundamendi perimeetri üleskerkimist. Kui niiskuse juurdevool lakkab siis toimub ühelt poolt rohemassist aurumine ning teiselt poolt imavad kõrghaljastuse juured vee maast tagasi. Hoone alt on aga vee aurumine takistatud, kuna niiskus jääb hoone perimeetrist sissepoole lõksu (Ibid.). Nii uute kui ka vanade hoonete puhul tuleb kõrghaljastus rajada vundamendist eemale juurte otsese purustava mõju tõttu. Taimede juurte läbimõõt suureneb, ning võib vundamenti tõsta ning seda kahjustada. Vundamendi pragude kaudu tungib sinna nii vesi kui ka muud agressiivsed komponendid, põhjustades betooni omaduste halvenemist (Ibid.).

17


1.2.2 Hoonete kahjustused Sama tüüpi hoonetel on tihti ka sarnased tehnilised probleemid ning kahjustused. Kahjustusprotsessid

grupeeritakse:

füüsikalised,

keemilised,

mehaanilised

ning

bioloogilised. Järgnevalt on Kalle Pilt ja Kurmo Konsa kirjutanud oma raamatus nendest kahjustustest lähemalt. Füüsikalised kahjustused Füüsikalised kahjustused tekivad tavaliselt materjalide niiskusesisalduse muutumisel kaasnevate mahumuutustega. Puit ja ka teised hügroskoopsed orgaanilised materjalid muudavad oma niiskusesisaldust vastavalt suhtelise õhuniiskuse muutustele ümbritsevas õhus. Niiskusesisalduse muutus materjalis on põhjustatud õhuniiskuse muutustest ning võib põhjustada materjalide deformatsioone ja purunemist. Puitu võivad kahjustada ka soolad. Puidu pikaajalisel kokkupuutumisel sooladega laguneb ligniin ning alles jäävad vaid pikad peened tselluloosikiud. Puidu korrosioon on tekitatud päikesekiirguse, tuule ja vihma mõjul ning sõltub eelkõige keskkonnategurite toimest ja puidu vastupidavusest. Puidu pinnakorrosioon on väga aeglane protsess (kuni 1

cm

sajandis).

Korrosiooni

vältimiseks

ja

puidu

kaitsmiseks

kasutatakse

puiduviimistlusvahendeid, mis tõkestavad UV-kiirguse mõju ja on vetthülgava toimega.

Keemilised kahjustused Õhus leidub erinevates olekutes aineid - gaasilisi, vedelaid ja tahkeid. „Hoonetele on kõige ohtlikumad väikesed, kleepuvad, mustad happelise reaktsiooniga tahmaosakesed, mis moodustuvad õlide, ennekõike diislikütuse ebatäielikul põlemisel. Hoonetele sadenedes moodustavad need musta õlise kihi“ (Pilt ja Konsa 2012).

Mehaanilised kahjustused Mehaanilised kahjustusprotsessid on põhjustatud mehaaniliste jõudude toimest (deformatsioon, purunemine, rebenemine, kulumine, abrasioon) ja tavaliselt ka pinna määrdumisest.

Mehaanilised

kahjustused

võivad

olla

väga

ulatuslikud

ning

mitmepalgelised, ning samas on need hoonete ja rajatiste puhul väga tihti esinevad kahjustused, mis võivad nende olukorda olulisel määral mõjutada. Näiteks võivad

18


ülepingetest tekkida stabiilsuse kaod, deformatsioonid ja purunemised, seda tihti olukorras, kus hoonete ümberehitamise käigus koormatakse tarindeid oluliselt suuremate koormustega kui algselt ette oli nähtud.

Bioloogilised kahjustused Bioloogiliste

kahjustuste

tekitajateks

on

mitmesugused

organismid

(bakterid,

antinomütseedid, mikroseened, putukad, närilised jne), kes oma elutegevusega põhjustavad keemilisi ja/või mehaanilisi kahjustusi. Eelnevalt kirjeldatud kahjustuste tüübid peaks hoonete tehnilise seisukorra hindamisel kindlaks tegema, kuna nendega tegelemine nõuab vastavalt kahjustuse tüübile erinevaid meetmeid. 1.2.3 Niiskuse mõju hoonetele Puithoonete tehnilist seisukorda ja ka sisekliimat mõjutab üsna palju niiskus. Lea Täheväli Stroh on oma töös võtnud kokku niiskuse mõjumise hoonele. Järgnevalt on tema tööst välja toodud erinevad niiskuse sattumise võimalused hoonesse. Niiskus võib hoonesse sattuda erinevatel viisidel, millest kõige rohkem tekitavad probleeme vihm ja lumi, mis võivad hoonesse sattuda läbi aukliku katuse. Sel juhul võib kahjustuse ulatus olla väga suur. Vihma- ja lumesulamisvesi võib kahjustada ka vundamenti ning seda maapinna vale kalde tõttu. Vundamendis olev niiskus aga koormab seda. Oluline on juba ehitamise ajal jälgida, et konstruktsioonidesse poleks niiskus suletud (näiteks torude leketest tulenevalt), äärmuslikel juhtudel peab sel juhulkonstruktsioonid välja vahetama. Oluline on ka inimeste enda igapäevane niiskuse tootmine – pesemine, toiduvalmistamine ja ka hingamine. Järgnevalt on välja toodud niiskusallikate jagunemine.

Niiskusallikad Väline õhuniiskus ja sademed: -

Vihm;

-

Lumesulamisvesi;

19


Maapinna niiskus: -

Põhjavesi;

-

Pinnasevesi;

-

Maapinda imbunud sadevesi;

Ehitusniiskus: -

Ehitusmaterjalide koostises olev vesi;

-

Sademed ehitamise ajal;

Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: -

Pesemine;

-

Toiduvalmistamine;

-

Füüsiline tegevus;

-

Lilled, loomad, akvaariumid;

Lekked: -

Veetorudest, õhendustest, ventiilidest;

-

Sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide;

Kondensvesi, mis on põhjustatud: -

Konstruktsioonide ja materjalide vigadest;

-

Ruumide ala- ala ja ülerõhust (Täheväli Stroh 2005).

Niiskuskahjustused jagunevad omakorda erinevateks kahjustusteks. Allpool on välja toodud niiskuskahjustuste erinevad variandid. Bioloogiline lagunemine – Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused – Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. Soolakahjustused – Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristalliselgi purustav jõud. Keemiline lagunemine – Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele.

20


Füüsiline lagunemine – Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele – paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. Määrdumine – Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada. Suurenenud energiakulu – Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid. Terviseriskid – Hoonetega seotud terviseprobleemid avalduvad mitmel moel: halb enesetunne, astma, allergia, sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega (hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained) (Ibid.). Niiskusprobleemid on hoonetes väga tõsised ning kahjuks ka aktuaalsed. Nende probleemide eest hoidumisel peaks hoone elanikud ning omanikud teadma põhitõdesid niiskuse omaduste ja võimalike tagajärgede kohta, et mitte hoonet ja selle püsimajäämist ohustada.

1.3 Hooldusraamat ja selle koostamine Tänapäeval on hooldusraamatu koostamine ja selle pidamine aktuaalne pigem ärihoonete ning suurte korterelamute haldamises ja hooldamises. Reaalselt hinnates on hooldusraamatu pidamine kasulik ka muudes hoonetes nii omanikule, valdajale kui ka haldajale. Eelkõige on hooldusraamatu pidamine kasulik hoone omanikule, kes läbi hooldusraamatu pidamise teab hoone korrasoleku seisukorda, tehtud tööde ajalugu ning vajalike tööde tegemist ja investeeringuid. Hooldusraamatu mõiste on oma töös lahti seletanud Roode Liias. „Hooldusraamat on hooldatava ehitise-hoone, selles asuvate tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste kirjeldus. Hooldusraamatus

ettenähtud

tegevuste

järgimisega

tagatakse

hoone

põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrashoid koos nende funktsionaalsete omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhendmaterjalides või ka

21


kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega“ (Liias 2001). Roode Liias on oma töös pakkunud välja ka hooldusraamatu ülesehituse põhimõtte, mis on sisuliselt ja loogiliselt jaotatav kümneks osaks: 1. Hooldusobjekti põhiandmed 2. Kontaktandmed 3. Hoolduspäevik 4. Arvestite näidud 5. Põhikonstruktsioonide hooldus 6. Tehnosüsteemide hooldus 7. Ruumide kasutamis- ja hooldusjuhendid 8. Avariiolukordade tegevusjuhendid ja evakuatsioonikorraldus 9. Korrashoiuga seotud kulude kava 10. Hooldusraamatu arhiiv (Liias 2001) Seega on hooldusraamatu pidamine hoone säilimise eesmärgil oluline tegevus, ning seda ei tohi alahinnata. Hooldusraamat aitab hoonet võimalikult efektiivselt hooldada ka omanike vahetumisel.

1.4 Termograafi iseloomustus ja tööpõhimõte Hoone termografeerimine on muutumas järjest olulisemaks, kuna energiasääst hoonetes muutub aasta-aastalt tähtsamaks. Inimesed teadvustavad energiasäästu olulisust aina enam ning sellega seoses on termokaamera kasutamine tihti vältimatu, kuna see annab asjakohast infot hoone soojakadude kohta. Energia auditite koostamise käsiraamatus (Handbook of Energy Audits) on välja toodud erinevad andmed, mida energia auditi koostamisel kogutakse, need on järgnevalt: erinevad andmed ehitise konstruktsioonide kohta, uste ja akende omadused ning soojustuse seisund. Hoone termograafilise uurimise alla kuuluvad:

22


a) Hoone pinnatemperatuuri määramine erinevates hoone osades kasutades infrapunasensorsüsteemi b) Selgitamine, kas saadud tulemus on normaalne või mitte, näiteks võib olla tingitud ebapiisavast isolatsioonist, suurest niiskussisaldusest või õhu lekkest. c) Defekti tüübi ja ulatuse hindamine Määramaks, kas hoone piiretes leitud temperatuurierinevused on liiga suured, kasutatakse termogramme, mis võrdlevad eeldatavat temperatuuri üle kogu pinna, mille ulatus on määratud hoone konstruktsiooniosade ülevaatusel. Eeldatavate temperatuuride jaotused saab määrata „viide termogrammidele“ abil, arvutustega või teiste uuringutega. Nende määramine põhineb joonistel ja muudel ehitusega seotud dokumentidel mis on seotud hoone välispiirdega ja ehitise rajatiste uurimisel (Thermal insulation…1983).

23


2 Metoodika 2.1 Hoonete inventeerimine Hoonete inventeerimisel teostati käesoleva töö raames hoonete ülevaatus ning täideti iga hoone kohta eraldi vastav blankett (Lisad 1; 4-20). Inventeerimise kohta on Lisas 2 välja toodud juhend, mis on koostatud Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse osakonnas töötanud Reesi Soodla poolt (autor: tänaseks on tema töösuhe linnavalitsusega lõppenud).

Inventeerimisel koguti osa vajalikust materjalist internetis olevatest andmebaasidest ehitisregistrist ja Maa-Ameti koduleheküljelt. Nendest allikatest on saadud kruntide suurused, ehitistealused pindalad. Saadud andmete põhjal arvutati välja krundi täisehituse protsent, kuid probleem tekkis ehitisregistris puuduvate andmetega abihoonete kohta. Seega on mõnede kruntide puhul täisehituse protsent saadud tulemusest tegelikkuses mõnevõrra erinev kuna lähteandmed võeti ehitisregistrist. Info hoonete vanuse, muinsuskaitse alla kuulumise kohta saadi Muinsuskaitseameti koduleheküljelt. Muu info saadi hoonete välisel vaatlusel, kusjuures katuseaknaid kirja ei pandud.

2.2 Hoonete välise tehnilise seisukorra hindamine 2.2.1 Hoonete ülevaatus Hoonete ülevaatamiseks ning tehnilise seisukorra hindamiseks teostati hoonetele visuaalne väline ülevaatus. Selle käigus kasutati probleemsete kohtade pildistamiseks fotoaparaati (vt joonis 2.1). Fotoaparaadi kasutamise eesmärk on eelkõige olemasoleva olukorra fikseerimine ning samuti ka töö lihtsustamine.

24


Joonis 2.1. Fotokaamera Panasonic Lumix DMC-FS10 Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel kasutati Eesti Maaülikoolis Tõnu Keskküla poolt väljatöötatud hindamise skaalat, kus hinnati konstruktsioone 6 palli süsteemis vastavalt hinnetega – 0, 1, 2-, 2, 3-, 3, kus hinde 0 sai avariiline ning hinde 3 korras süsteem. Võimaliku teise variandina kaaluti Kärt Hindriksoo magistritöö raames väljatöötatud hindamist, kuid käesoleva töö autor leidis, et hoonete kompleksi tehnilise seisundi hindamisel annab parema ülevaate numbriline hindamine, kus tulemusi on võimalik omavahel ülevaatlikumalt võrrelda. Hoonete ülevaatusel täideti iga hoone kohta tabel (Lisa 3), kus kirjeldati erinevate hooneosade tehnilist korrasolekut. Antud tabel koostati informatsiooni kogumiseks käesoleva magistritöö autori poolt. Analüüsi teostamiseks vaadeldi hoonete sarnaseid probleeme koos. Tõnu Keskküla poolt väljatöötatud hindamise skaala alusel arvutati välja hoone ehituslike põhikonstruktsioonide – HEP kohta keskmine hinne valemi järgi: HEP = (HE1+HE2+HE3+HE4+HE5+HE6+HE7):7, kus osahinded on järgmised: HE1

vundamentide hinne

HE2

välisseinte hinne

HE3

kandvate seinte hinne

HE4

vahelagede hinne

HE5

trepikodade hinne

HE6

katusekonstruktsiooni hinne

HE7

katusekatte hinne. (Leppik 2003)( Keskküla 1991)

Käesoleva magistritöö raames teostati hoonete ülevaatamisel käesoleva magistritöö raames ainult väline vaatlus, seega hoone keskmise HEP-hinde arvutamiseks jäeti valemist välja HE3, HE4, HE5, HE6, ning lõplik kasutatud valem on HEP = (HE1+HE2+HE7):3. 25


Käesoleva magistritöö autor pidas oluliseks hinnata ka muid hoone osasid sama skaala punktidega - fassaadimaterjali, vihmaveesüsteemi, korstnate, veelaudade ning avatäidete seisukorda, trepi olemasolu ja korrasolekut. Hinnati ka hoonete juures kasvavaid taimi (vundamendi ääres lillepeenrad, suuremad põõsad, puud jne.). Samuti hinnati vundamendi ja seinte vajumist. Hoonete ülevaatus toimus 2012.aasta märtsis ja aprillis.

2.2.2 Termograafiga pildistamine Hoonete termokaameraga pildistamisel kasutati termograafi FLIR b50 (vt joonis 2.2). Pildistamise tulemusena saadi iga vaadeldava objekti kohta termopildid, kus on näha piirkonnad, kus hoonete soojakadu on suurim. Mida heledam toon, seda soojem on välispiire, ehk seda suurem on soojakadu selles hoone osas.

Joonis 2.2. Termograaf FLIR b50 Termograafiga

pildistamisel

arvestati

õigeima

tulemuse

saamiseks

välisõhu

temperatuuriga, õhuniiskusega ning ka kaugusega objektist. Emissioonitegur määrati 0,95, arvestamata jäeti soojuskiirguse erinevus erinevates punktides, kuna eesmärk oli saada olukorrast üldpilt. Vaadeldava termograafi puhul on kasutatud vastavat pildi töötlemise programmi – FLIR QuickReport 1.2 SP2. Termopiltide töötlemisel muudeti parima tulemuse saamiseks vastavalt vajadusele ka toonide skaalat, et tulemus oleks visuaalselt parim ning võimalikult hästi arusaadav. Programmis saab termopildil leida temperatuuri iga huvipakkuva ja olulise punkti kohta.

26


Termograafiga pildistamisel tehti paralleelselt kaks pilti – üks termopilt ning samast hoone osast tehtud tavaline pilt (vt joonis 2.3), et hiljem oleks arusaadav, missugusest hoonest või hooneosast on konkreetne termopilt tehtud. Termografeerimisel jäeti vaatlemata katusekonstruktsioon ning selle soojakadu.

Joonis 2.3. Hoone termopilt vasakul ning tavapilt paremal, Kroonuaia 64 Termopiltidel joonistuvad välja selgelt piirkonnad, kus soojakadu on suurem (Joonis 2.3, vasakpoolne foto), selle põhjal saab välja tuua hoone probleemsed piirkonnad, mis vajaksid suuremat tähelepanu (näiteks soojustamine).

27


3 Tulemused ja analüüs Käesoleva magistritöö raames uuritud Supilinna hoonete tehnilise seisukorra uurimisel saab teha järeldusi ning tuua välja põhilised hoonete probleemid ja kahjustused. Supilinna hoonestus on sarnane ning mitmed probleemid, mis antud töö valimis olevatest hoonetest selgusid, on samuti sarnased vaadeldud hoonete puhul. Käesoleva magistritöö järgnevates osades tuuakse välja hoonete põhilisemad probleemid ja kahjustused konstruktsioonide kaupa ning pakutakse välja ka lahendusi kas siis probleemide ennetamiseks või nende eemaldamiseks. Probleemide ja kahjustuste analüüs on üles ehitatud konstruktsioonipõhiselt, mis tähendab, et vaadeldud on kõikide hoonete raames erinevaid hooneosi ning tehtud selle kohta üldistus.

3.1 Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused Järgnevalt on välja toodud ülevaadatud hoonete põhilised probleemid konstruktsioonide ja probleemide kaupa ning välja pakutud ka lahendusi ning nõuandeid, kuidas hoonet parendada või probleeme ennetada. Vaadeldavasse hoonete gruppi kuuluvad põhiliselt horisontaalse laudisega kaetud fassaadid, välja arvatud Lai 8, kus I korrus on krohvitud (II korrus on puitfassaad), ning Kreutzwaldi 5, kus tänavapoolse majakülje I korrus on krohvitud.

Vundament Mitmel hoonel on vundament vajunud ning seda nii vertikaalselt maapinnaga risti kui ka horisontaalselt, maapinna suhtes nurga all (vt joonis 3.1).

28


Joonis 3.1 Sokliosa vajumine, Tähtvere 5 Mitmel hoonel on vundamente ka parandatud (vt joonis 3.2), kuid mõnel juhul on parandus olnud ebapiisav ning ebaprofessionaalne. Osadel hoonetel on püsimajäämise seisukohalt vajalik vundamendi põhjalik tugevdamine.

Joonis 3.2. Vundament, Marja 10 Mitmete majade vundamentide äärde on istutatud taimed (lilled, põõsad, isegi väiksemaid puid). See ei tekita küll nähtavaid kahjustusi, kuid mõjub siiski vundamentidele ebasoodsalt, kuna liigne niiskus, mida taimede kastmiseks kasutatakse, võib niiskustõkke puudumise korral vundamendile kahju teha ning halvemal juhul ka hoonesse tungida. Vundamentide seisukorra hindamisel saadi keskmiseks hindeks 1,76 (vt joonis 3.3), olles selle näitaja poolest kõige madalamalt hinnatud hoone osa. Seega on vaadeldavate 29


hoonete vundamentide seisukord keskmisest halvem, ning kindlasti peaks sellele probleemile suuremat tähelepanu pöörama.

Hinne 2,5 2

Vundament Hinne 1 2

Hinne 1 Hinne 1,5 Hinne 1,5 6

Hinne 2 7

Hinne 2

Hinne 2,5

Joonis 3.3. Vundamentide hindamine erinevate hoonete puhul Vundamentide vajumine sai välisel vaatlusel hindeks 1,97 (vt joonis 3.4), mis on samuti madalam, kui ta võiks olla. See näitab, et probleem on Supilinnas aktuaalne. Vundamentide vajumise juures on autor arvestanud vundamendi ebaühtlast vajumist. Selle probleemi juures peab arvestama ka vajumi ulatust ning tekkimise aega (selle määramise võimalikkusel). Vajum, mis on tekkinud aastakümneid tagasi ning jäänud püsima samasse ulatusse kahjusid põhjustamata, ei pruugi olla tõsine probleem.

Vundamendi vajumine Hinne 1 1

Hinne 2,5 5

Hinne 1,5 4 Hinne 1 Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 2,5

Hinne 2 7

Joonis 3.4. Vundamendi vajumise hindamine Märt Paloots on oma magistritöös kirjeldanud vundamendil ja soklitel esinevate kahjustuste määramist. Esmalt peab koostama ülevaatuse ning põhjaliku ekspertiisi,

30


mille järel antakse hinnang. Hinnangu andmisel on oluline välja tuua foto kahjustustest, ilmastikutingimuste kirjeldus, füüsikalis-keemiline uuring konstruktsiooni niiskumisest ja soola sisaldusest. Oluline on konstruktsioonimaterjali kirjeldamine. Uuringud peaks läbi viima võimalusel erinevatel aastaaegadel ning erinevates ilmastikuoludes, kuna soolade hügroskoopsus sõltub nii õhu temperatuurist kui ka õhu relatiivsest niiskusest. Sarnased uuringud peaks läbi viima ka põhjavee mõju hindamiseks.

Lagunenud vundamente peaks kindlasti tugevdama, selleks on olenevalt olukorrast ja vajadustest erinevad võimalused ja lahendused. Järgnevalt on erinevaid võimalusi oma töös välja pakkunud Sulev Käärid. Külmakaitse ja vee eemaldusega Vundamentide ebapiisava rajamissügavuse

korral võib maapinna külmumine

põhjustada üleskerkeid ning seetõttu ka pragusid vundamendis ja seintes. Sel juhul on otstarbekas ümber hoone perimeetri paigaldada külmakaitse isolatsioon ning hoone keldriseinad peaks soojustama. Juhul kui liigvee eemalejuhtimine hoonest pole piisavalt hästi lahendatud, siis peaks ka selle päevakorda võtma.

Tugevdamine kohtvaiadega Tihti on puitvaialusele või parvedele ehitatud hoonete avariiline seisukord tingitud põhjavee taseme alanemisest aja jooksul, mille tõttu veetasapinnast kõrgemale jäänud vaiaotsad pehastuvad, mille tagajärjel võib hoone ebaühtlaselt vajuma hakata. Üks mooduseid, mis sellistes olukordades võimaldab hoonet lagunemisest päästa, on selle koormuse ülekandmine betoonist kohtvaiade abil allpool olevale tugevamale pinnasekihile.

Tugevdamine tsementimisega Vundamente tugevdatakse tsementimisega, juhul kui müüritises on suuri ja sügavaid lõhesid ja tühemikke, milliseid pole võimalik täita torkreetimisega. Tsementimiseks avatakse

vundamendi

injektortorud.

Torude

küljed kaudu

ja

müüri

vuukidesse

paigutatakse

malekorras

surutakse

pumbaga

vundamendi

kehandisse

31


tsementmörti. Pärast tsementimist kaetakse müüritise külgpinnad tasanduskrohviga. Keldriseinad hüdroisoleeritakse enne pinnasega tagasitäitmist.

Tugevdamine kruvivaiadega „Vähekorruseliste majade kahjustunud vundamente saab edukalt ja kiiresti tugevdada terastorudest kruvivaiadega. Vajalikud avad müüritisse tehakse teemantpuurimisega, mis pärast vaiade pinnasesse keeramist täidetakse betooniga“ (Käärid 2002).

Seinad Seinte konstruktsioonimaterjaliks on puit: püstpalk, põikpalk ja/või puitkarkass. Välisviimistluseks on 15 hoonel ainult puitlaudis, ühel hoonel puitlaudis ja krohv ning ühel hoonel pinult krohv. Kuna konstruktsioonide ega ka laudiste avamist ei toimunud, siis nende seisukorra kohta antud juhul hinnangut anda ei saa. Mõnedel hoonetel oli siiski

märgata

veelaua

puudumise

tõttu

seinakonstruktsiooni

alumise

palgi

kahjustumine, mis võib pikema aja jooksul põhjustada omakorda vundamendi lagunemist. Mõne hoone seinad on nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas vajunud (vt joonis 3.5). Tõenäoliselt on vertikaalne vajumine tingitud vundamendi vajumisest. Horisontaalne seinakõverus võib olla tingitud mitte vajumisest vaid algupärasest ehitusprojektist ja ehituskvaliteedist.

Joonis 3.5. Seina vajumine, Herne 38

32


Osadel hoonetel oli näha ka ronitaimede kasvu hoone seintel, see toimib aga niiskusthoidvana ning soodustab pikemaajaliselt puidu lagunemist. Hinne 3 1

Välissein Hinne 1,5 2

Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 2 4 Hinne 2,5 Hinne 3 Hinne 2,5 10

Joonis 3.6. Välisseina tehnilise seisukorra hindamine Välisseinte hindamisel hinnati kompleksselt nii vajumist kui ka alumiste palkide korrasolekut (juhul, kui need näha olid). Välisseinte hindamisel (vt joonis 3.6) saadi keskmiseks tulemuseks 2,29, mis näitab, et hoone seinad ei ole välise vaatluse põhjal probleemsed. Sellesse tulemusse tuleb aga suhtuda tähelepanelikult, kuna konstruktsioonide avamine võib saadud hinnet oluliselt muuta.

Seina vajumine Hinne 3 2

Hinne 1 1

Hinne 1 Hinne 2 Hinne 2,5 5

Hinne 2,5 Hinne 2 9

Hinne 3

Joonis 3.7. Seina vajumise hindamine

33


Seina vajumisne sai hinde 2,12 (vt joonis 3.7), mis näitab keskmist seisukorda. Samas on kindlaks tegemata, millest seina vajumine ja selle kõverus tingitud on. Vaadeldavatel hoonetel oli sokliosa piisavalt kõrge, et seinakonstruktsiooni alumine palk maapinnast kõrgemal tasapinnal oli. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uuringu I etapi lõpparuandes juhiti tähelepanu hoonet ümbritseva pinnase tõusmisest. See võib olla tingitud ebapiisavast koristamisest, kuid ka tänava asfalteerimisest.

Selle tulemusena võib juhtuda, et sokliosa on maapinnaga samal

kõrgusel või isegi allpool, mille puhul võib vesi valguda sokli ja seina vahele ning kahjustada alumist palki.

Katus Vaadeldavatel objektidel on enamuses valtsplekk-katus kuid suurel osal on siiski alles ka eterniitkatus. Valtsplekk-katuse puhul on enamasti katusekate viimaste aastate jooksul vahetatud. Osade eterniitkatuste puhul oli visuaalselt märgata läbijooksusid läbi katusekatte (vt joonis 3.8).

Joonis 3.8. Eterniitkatuse läbijooks, Kroonuaia 11 Katuse korrasolek on hoone püsimajäämise seisukohalt väga oluline, kuna katuse läbijooks võib tekitada hoonele pöördumatuid kahjusid, seda nii konstruktiivses (puit mädaneb, liigniiskusest tingitud seente vohamine jne) kui ka materiaalses osas (kasutuskõlbmatuks muutunud mööbel jne).

34


Katus Hinne 1 2 Hinne 1,5 Hinne 1 2 Hinne 1,5

Hinne 3 8

Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3 Hinne 2 4 Hinne 2,5 1

Joonis 3.9. Katusekatete hindamine

Katuste hindamisel (vt joonis 3.9) saadi tulemuseks hinne 2,32, mis on hea tulemus. See näitab, et katustega välisel hindamisel olulisi probleeme ei ole. Samas peab katuste olukorda hindama ka iga hoone omanik ise, kuna välise vaatluse tulemusena katuse olukorda lõplikult hinnata ei saa, arvestama peaks ka reaalseid läbijooksusid sademete korral.

Fassaad Fassaadi korrasolek hõlmab nii fassaadimaterjali korrasolekut, kui ka selle korralikku kinnitamist (laudis) ning ka hooldust. Vaadeldavatest hoonetest on ainult 15 puitfassaadiga, üks hoone on osaliselt puitfassaadiga ja osaliselt krohvitud ning üks hoone on ainult krohvitud.

Kuna kõikide hoonete fassaadid on kas täielikult või

osaliselt kaetud puitlaudisega, siis põhilised probleemid fassaadikattel on seotud puidu omadustega. Enamus probleeme on fassaadil eelkõige kohtades, kus on puudu nurgalauad ja veelauad, kus vesi ja niiskus puitu kahjustavad. Miljööväärtuslikus piirkonnas on fassaadi puhul on oluline, et see säiliks terviklikult, s.t et puudu ei tohi olla nurgalauad, veelauad, liistud akende ja uste ümbert jne. Fassaad peab hoone konstruktsioone kaitsma vihmavee ja niiskuse eest, ning selle jaoks peab fassaadi koostelahendus olema korralik ja täpne.

35


Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid erinevad fassaadiosad puudu, samuti esines fassaadi parandustöid (vt joonis 3.10), mis ühelt poolt rikuvad hoone välisilme, aga teiselt poolt võivad halva ehituskvaliteedi puhul tekitada ka vihmavee sattumist konstruktsioonidesse.

Joonis 3.10. Parandatud fassaad läbi aastate, Tähtvere 17 Fassaadi hindamisel (vt joonis 3.11) saadi keskmiseks hindeks 2,09, mis on üle keskmise. See näitab, et laiaulatuslikke probleeme fassaadide korrasolekuga pole.

Hinne 3 1

Fassaad Hinne 1,5 3

Hinne 2,5 4

Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3

Hinne 2 9

Joonis 3.11. Fassaadide korrasoleku hindamine

36


Lisaks fassaadi tehnilise seisukorra hindamisele peaks jälgima ka selle sobivust konkreetsesse piirkonda Vihmaveesüsteem Pinna- ja sadevee süsteemivead võivad tekitada hoonele laiaulatuslikke kahjusid. Mitmetel vaadeldavatel hoonetel olid osaliselt puudu vihmaveetorud (vt joonis 3.12), mis tingis nurgalaua niiskumise, mille tulemusena oli see mõnel juhul juba kahjustunud. Samuti oli hoone nurkades probleem veelaudade kahjustumisega ning sellega kaasnevalt ka vundamendi lagunemine hoone nurgas.

Joonis 3.12. Osaline vihmaveetoru puudumine põhjustab vihmavee valgumist otse veelauale ning vundamendile, Tähtvere 11 Mõnel hoonel oli probleem ka vihmaveerennidega, mis suure lumeraskuse all purunes (vt joonis 3.13). Pikemaajaliselt võib selline probleem tõsiseks muutuda.

37


Joonis 3.13. Vihmaveerenni purunemine, Lepiku 3 Vihmaveesüsteemide hindamisel (vt joonis 3.14) saadi tulemuseks 2,35, mis näitab keskmist taset. See tähendab aga ühtlasi ka seda, et kui mõnel hoonel on see hinnatud 1, 1,5-ga, on see juba oluline probleem, millele tähelepanu pöörata.

Vihmaveesüsteem Hinne 1 1

Hinne 3 5

Hinne 1,5 2 Hinne 1 Hinne 1,5 Hinne 2 3

Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3

Hinne 2,5 6

Joonis 3.14. Vihmaveesüsteemide korrasoleku hindamine Vihmaveesüsteemi korrasoleku hindamine peaks olema vähemalt iga-aastane tegevus. Hindama peaks kogu süsteemi osade olemasolu (rennid, torud), süsteemi terviklikku toimimist ning rennide läbilaskevõimet (okste, lehtede ja sambla olemasolu puhul nende eemaldamist).

38


Korstnad Enamus korstnatest tundub välise vaatluse põhjal korras olevat. Üksikutel korstnatel on märgata

lahtiseid

kive,

mis

võivad

ohtlikuks

osutuda

(vt

joonis

3.15).

Joonis 3.15. Lai 8, Korstnate seisukord Korstnate hindamisel (vt joonis 3.16) saadi keskmiseks tulemuseks 2,53, mis on kõige parem tulemus hooneosade hindamisel, seega ei ole korstnate parendamine kõige pakilisem töö.

Korstnad Hinne 1,5 1

Hinne 2 3

Hinne 1,5 Hinne 3 8

Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3 Hinne 2,5 5

Joonis 3.16. Korstnate hindamine Korstnate hindamisel peaks vahetamata katuste puhul tähelepanu pöörama korstna ja katuse liitekohtadele, kuna seal võib olla vihmavee-läbijooks.

39


Veelauad Veelaudade pikemaajalisel puudumisel (vt joonis 3.17) võib niiskus kahjustada seinakonstruktsiooni alumist palki. Külmemal perioodil võib vundamendi ja seinakonstruktsiooni vahele jääv vesi külmudes vundamenti kahjustada, mis viib pikemas perspektiivis vundamendi lagunemiseni.

Joonis 3.17. Veelaua puudumine, Kroonuaia 11 Veelaudade puhul on oluline vihmavee õige eemalejuhtimine hoonest. Selle ebaõige lahendus võib tingida nii veelaua kahjustumise (vt joonis 3.18) kui ka muid probleeme nii vundamendi kui seinakonstruktsiooniga.

Joonis 3.18. Vee puudulik ärajuhtimine, Herne 11

Veelaudade hindamisel saadi hindeks 1,97 (vt joonis 3.19), seega peab sellele probleemile tähelepanu juhtima ning võimalusel probleemi likvideerima ning paigaldama korralikud veelauad.

40


Veelauad Hinne 3 3

puudub 1

Hinne 1 3

puudub Hinne 1

Hinne 2,5 2

Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 1,5 3

Hinne 2,5 Hinne 3

Hinne 2 5

Joonis 3.19. Veelaudade olemasolu ning korrasoleku hindamine Veelaudade korrasoleku hindamisel peab jälgima, et kogu hoone perimeeter peab olema sellega kaetud ning veelaua kalle peab olema hoonest eemale. Veelaudade paigutamisel peab meeles pidama, et fassaadi alumine laud ei tohi sellele toetuda, nende vahele peab jääma tuulutusava.

Taimed Taimede kasvamine seinte ääres (vt joonis 3.20 ) on oluline probleem mitmest aspektist vaadatuna. Taimede ümber säilib niiskusfoon, mis hoiab vundamendi niiske ning ei lase sel kuivada. See võib tekitada pikema aja jooksul vundamendi lagunemise. Probleem tekib ka inimese poolt taimede kastmisega, kus sisuliselt valatakse vett otse vundamendi äärde, kus see samamoodi vundamenti mõjutama hakkab. Oluline probleem on ka kõrghaljastuse kasvamine hoone ligidal, mis võib tingida vundamendi lagunemise võimsamate taimede juurte poolt.

41


Joonis 3.20. Vundamendi lähedal puude kasvamine ja lillepeenarde olemasolu Taimede olemasolu hindamisel saadi tulemuseks 2,26 (vt joonis 3.21), mis tähendab, et olulist probleemi see vaadeldavatel objektidel endast ei kujuta. Hinne 3 1

Taimed

Hinne 1,5 1

Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 2,5 8

Hinne 2 7

Hinne 2,5 Hinne 3

Joonis 3.21. Vundamendi ääres taimede olemasolu hindamine Lillepeenarde asumine vundamendi vahetus läheduses vajab tähelepanu eriti nende hoonete puhul, kus vundament pole või on ebapiisavalt niiskuse eest kaitstud.

Uksed Linnatänavate-poolsed peauksed on enamasti korralikud ning on suuremal-vähemal määral koopiad varem olnud ustest, kuid siiski esines ka kulunud ja inetuid uksi (vt joonis 3.22). Hoovipoolsed on suures osas vanad ja kulunud uksed.

42


Joonis 3.22. Välisuks, Marja 10 Välisuste hindamisel (vt joonis 3.23) saadi tulemuseks 2,21, seega üldine olukord on hea, kuid mõnedel majadel peaks uksi siiski vahetama.

Uksed

Hinne 3 4

Hinne 1 1

Hinne 1,5 3 Hinne 1 Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3

Hinne 2,5 4

Hinne 2 5

Joonis 3.23. Uste seisukorra hindamine Välisuste hindamine ei oma küll hoone tehnilise seisukorra hindamisel suurt tähtsust, kuid uksed on siiski hoone osa, ning tähelepanu peaks sellele pöörama kasvõi suure soojuskao pärast. Oluline on ka sobitumine miljööväärtuslikku piirkonda.

43


Aknad Enamus aknaid on vaadeldavatel objektidel korralikud, seda näitab ka keskmine hinne 2,21 (vt joonis 3.24). Vaadeldavate hoonete puhul võib öelda, et ligikaudu kolmandik akendest on viimase kümne aasta jooksul vahetatud. Vahetatud akendest ligikaudu veerand on plastaknad. Supilinnas on oluline miljöö säilitamine, seega ka akende vahetamisel säilitatakse ümbritseva keskkonnaga sarnast ilmet. Hinne 3 1

Aknad

Hinne 1,5 1

Hinne 1,5 Hinne 2,5 6

Hinne 2 Hinne 2,5 Hinne 3

Hinne 2 9

Joonis 3.24. Akende hindamine

Samamoodi nagu uksed, kuuluvad ka aknad hoone kui terviku juurde ning kuigi need ei mõjuta hoone tehnilist seisukorda (kui nad just vettpidavad pole), peaks siiski nende olukorrale tähelepanu pöörama.

Trepid Väga paljud trepid on kas kulunud või vajunud, osadel hoonetel puudub ka korralik trepp (vt joonis 3.25). Seda eriti just nende treppide osas, mis jäävad hoonete hoovidesse.

44


Joonis 3.25. Trepp, Lepiku 2

Hindamisel hinnati peauste treppe ning hindeks saadi 1,76 (vt joonis 3.26). Tulemus on halb, seega peab sellele probleemile tähelepanu pöörama.

Trepp Hinne 2,5 2

Hinne 1 4 Hinne 1 Hinne 1,5 Hinne 2 Hinne 1,5 Hinne 2,5 2

Hinne 2 9

Joonis 3.26. Treppide hindamine Välistrepp ei mõjuta suures osas hoone tehnilist seisukorda, kuid tähelepanu peaks sellele siiski juhtima, kuna lagunenud trepp võib tekitada ohtu inimesele. Samas võib ajutise või lagunenud trepi juurde koguneda vihmavesi, mis pikemaajaliselt võib kaasa tuua muud probleemid (vundamendi kahjustumine). Oluline on ka treppide visuaalne pilt ning terviklik sobivus nii hoone kui ka ümbritseva miljööga.

45


Kõigi hoonete üldine analüüs Kokkuvõttes on hoonete tehniline seisukord Supilinnas rahuldav. Vaadeldavatest hoonetest on kõige parema HEP hindega Lepiku 2 ning Lepiku 8, mis said mõlemad hindeks 2,67. Muude hooneosade hindamisel sai parima tulemuse 2,6 Kroonuaia 64 hoone, kusjuures hiljuti teostati selles hoones ka rekonstrueerimistöid. Halvima HEP hinde said Kroonuaia 11 ja Tähtvere 5, kusjuures viimasel on vundament oluliselt vajunud. Muude konstruktsioonide hindamisel sai halvima hinde 1,64 Tähtvere 5. Saadud tulemused hoonete kaupa on kajastatud juuresolevatel joonistel 3.27 ning 3.28.

Hoonete HEP (hoone ehituslik põhikonstruktsioon) hinne

Tähtvere 31

Tähtvere 17

Tähtvere 11

Tähtvere 5

Piiri 18

Piiri 2

Marja 19

Marja 10

Marja 5

Lepiku 8

Lepiku 3

Lepiku 2

Lai 8

Kroonuaia 64

Kroonuaia 11

Herne 38

Herne 11

3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00

Joonis 3.27. Hoonete HEP hinded

Muude hooneosade hinded hoonete kaupa 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50

Joonis 3.28. Muude hooneosade koguhinded hoonete kaupa 46

Tähtvere 31

Tähtvere 17

Tähtvere 11

Tähtvere 5

Piiri 18

Piiri 2

Marja 19

Marja 10

Marja 5

Lepiku 8

Lepiku 3

Lepiku 2

Lai 8

Kroonuaia 64

Kroonuaia 11

Herne 38

Herne 11

0,00


Suuremad probleemid vaadeldavates hoonetes on seotud vundamentidega - need on vajunud ja lagunenud ning nende korrashoidmisele pole piisavalt tähelepanu pööratud. HEP hinne kõigub vaadeldavate hoonete raames rohkem, kui muude probleemide hindamise hinne, see näitab, et HEP-hinde põhjal on hoonete olukord sarnasem ning stabiilsem.

3.2 Termopiltide analüüs Hoonete termografeerimisel tuli välja mitmeid probleeme, mis olid sarnased paljudel valikus olevatel hoonetel. Kõige levinum hoone osa, mille tõttu soojus hoonetest väljub, on sokkel (vt joonis 3.29). Sokli kaudu väljub hoonest maapinnast tulev soojus, mis väljub eelkõige ebapiisava soojustamise tõttu. Seda soojust saaks aga hoonesiseselt ära kasutada.

Joonis 3.29. Soojuse väljumine sokli kaudu, Tähtvere 17

Oluline soojuskadu on vaadeldavates hoonetes ka katusealuse kaudu (vt joonis 3.30). Selle on tinginud eeldatavasti soojustuse vajumine allapoole ning sooja õhu tõusmine katusealuse ülemisse ossa, kust soojus läbi seina väljub.

47


Joonis 3.30. Soojakadu katusealuse kaudu, Lepiku 2 Mõnel hoonel oli märgata soojuskadu, mis on tingitud ebakvaliteetsest ja ebaühtlasest ehitustööst (vt joonis 3.31)

Joonis 3.31. Soojuskadu läbi soojustatud katusealuse, Kroonuaia 64 Kokkuvõtvalt võib öelda, et termopiltidelt saadud info põhjal on olukord hoonetes keskmine. Siiski on mitmes hoones soojuskadu välispiirde mingis osas liiga suur ja ebaühtlane, mis võib tekitada liiga suure energiakulu hoone kütmisel ning ka probleeme elanike tervisele. Pildilt saadud tulemuse järgi saab iga hoone omanik või elanik teha järeldused olukorra tõsiduse kohta ning võtta kasutusele meetmed probleemi eemaldamiseks.

48


3.3 Hoonete seisukorra terviklik hindamine Analüüsides hoonete tehnilist seisukorda ning termograafiga saadud tulemusi, peab tõdema fakti, et oluline seos nende vahel puudub. Näiteks on Lisas 7 näha Kroonuaia 64 hoone, mis on vaadeldavast 17 objektist kõige värskemalt renoveeritud, ning välisilmelt väga hea, kuid termopiltidelt selgub, et soojakadu on väga suur ning seda eelkõige halva ehituskvaliteedi pärast. Samuti ei selgunud vundamentide vaatlusel seost tehnilise seisukorra ning termopiltide vahel. See näitab, et kuigi hoone on väliselt korras ning ilma suuremate probleemideta, võib siiski tema soojuskadu olla väga suur. Seega ei pruugi nende kahe probleemi vahel otsest seost olla.

3.4 Üldised ettepanekud hoonete renoveerimiseks Enne hoone renoveerimist ning konkreetsete probleemide väljaselgitamist peaks hoone omanik olema piisavalt teadlik vanade hoonete renoveerimisest. Olulised aspektid on välja toonud Panu Kaila oma raamatus „Talotohtori“. Need on üldised teadmised ja soovitused, millele tuginedes saab astuda järgmiseid samme hoone renoveerimisel. Ajalooline väärtus võib olla vaid vanadel majadel. See väljendub selle maja ehitamisel kasutuses olnud algsetes materjalides, käsitsi tehtud detailides, arhitektuuri stiilis. Mida rohkem remondi käigus vanu materjale uutega välja vahetatakse, seda enam kaotab maja oma ajaloolist väärtust. Seetõttu: -

ära uuenda, mida saab remontida;

-

ära remondi selliselt, et hiljem on raske parandada;

-

kasuta remondiks vanu, algseid materjale ja tava.

Panu Kaila usub, et vanade majade, detailide ja osade remondiks on kõige eelistavam kasutada teiste vanade majade lammutamisel tekkinud materjale: kuiva puitu, kauneid vanaaegseid aknaraame ja uksi, vanas mõõdus telliseid jne. Seetõttu peaks ka vana hoone lammutamisel seda tegema teadlikult, sorteerides kasutuskõlblikku kõlbmatust.

49


Vanade hoonete puhul, mille tehniline seisukord pole just avariiline, pole reeglina enam tõeliselt ohtlikke ja peidetud ehitusvigu. Need on varasemate remonditööde käigus kõrvaldatud, vastasel korral oleks hoone juba hävinenud. Vanade hoonete puhul on targem remontida neid õigesti, kasutades selleks ka õigeid materjale ning õigeid ehitusvõtteid. Õiged materjalid on traditsioonilised. Juhul kui kasutatakse liialt kaasaegseid

materjale

ja

tehnoloogiaid,

võib

tulemus

ebaõnnestuda.

Tihti

remonditakse vanu hooneid mitte niivõrd hoonetes esinevate kahjustuste pärast vaid eelkõige sellepärast, et muuta neid kaasaegsemaks, see võib aga hoopis maja väärtust vähendada (Kaila 1998). „Peab oskama kuulata vana maja vaikset kõnet, mitte ainult oma uutmissoove ning tahtmisi. Tuleb selgitada, millised maja osad on terved, milliseid vaja parandada, milliseid uuendada, et vana maja eriline hingus, see aegade hõng, tema kõne ja harmoonia säiliksid. Piltlikult öeldes, milliseid vana maja detaile ja tarindeid tohib puudutada vaid siidikinnastes kätega, et tunnetada nende ilu ja hingepuudutust“ (Kaila 1998). Korralikult ehitatud ja hooldatud vanade majade eluiga on pikk. Hooned võivad olla ehitatud kaks-kolmsada aastat tagasi ning kesta veel sama kaua. Vanas tehnikas ehitatud majade toibumisvõime, kui kahjustuste põhjused kõrvaldada, on üllatavalt suur. Remont tuleb tunduvalt odavam ja maja ajalooline väärtus säilib seda paremini, mida vähem remonditakse. See tähendab eelkõige seda, et hoonet ei tohiks üleremontida ning mitte remontida korraga ja lõplikult. Näiteks, kui vundamendis on praod, võiks need esialgu lihtsalt remontida. Uute pragude tekkimisel võib seejärel rajada laiendustaldmiku (Ibid.). Järgnevalt on Panu Kaila raamatust välja toodud nõuanded, millele hoonete renoveerimisel tähelepanu pöörata: -

Uurida, kas mingi maja algne detail ei ole peitu jäänud: avada see, tuua esile. Kui mingi uuendatud detail või majaosa osutub räigelt esiletükkivaks, siis kohandada see esialgse materjaliga kokkusobivaks.

50


-

Enamasti on kahjustuste peapõhjuseks maja halb hooldus ja remontide väär teostus. Hooldusvabade materjalide asemel on õigem kasutada materjale, millede hooldus on hõlpsam.

-

Maja soojustamiseks piisab tihti tema seinte tuulekindlaks tegemisest ja keldri- ning pööningulagede täiendav soojustamisest, mis on suhteliselt lihtsam ja odavam, kui välisseinte lisasoojustamine.

-

Vana maja remontimisel ei maksa karta, kui mõni detail jääb veidike viltu, või on natuke kriimuline. Tähtis on säilitada vana maja hõng ja vanaaegsed tarindid.

-

Vana maja stiili jäljendamine ja algupäratsemine uute materjalidega ning kaasaegsete tehnoloogiatega ei taasta selle maja ajaloolist väärtust.

„Kui soovid muutusi, mis nõuavad maja täielikku uutmist, siis parem müü maja, aga ära remondi teda surnud majaks, kust aegade võlu ja vaim on lahkunud“ (Kaila 1998).

A.Kandemir-Yucel on oma artiklis kirjutanud, et ajalooliste puithoonete ja konstruktsioonide püsimajäämine on tihedalt seotud ehitusmaterjalide ja nende kasutamisega.

Artiklis

on

välja

toodud,

et

puithoonete

ehitamisel

peavad

ehitusmaterjalid omavahel kokku sobima ning hoone ehitamisel konstruktsioonides kasutatud tehnoloogiad peavad olema korralikud. Puithoone seisundi säilitamiseks peab hindama samal ajal mikrokliima tingimusi ning puidu kokkusobivust muude materjalidega. Mõtlematu puitdetailide ja osade vahetamine vanades hoonetes uute tänapäevaste materjalide vastu võib kaasa tuua mõlema materjali vastupidavuse lühenemise. Eelnevad soovitused peaksid juhtima hoone omaniku tähelepanu sellele, et alati ei ole vaja ette võtta ulatuslikku renoveerimist vaid piisab ka väikestest muutustest, et parandada hoone seisukorda ning anda sellele uus hingamine.

51


Kokkuvõte Käesoleva magistritöö teema valikul osutus määravaks Supilinnas asuvate puithoonete maksimaalse säilitamise aktuaalsus. Supilinna hooned asuvad miljööväärtuslikus piirkonnas ning nende säilitamine on selle piirkonna prioriteet. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli ühelt poolt koostada osaline ülevaade Supilinna hoonete tehnilise seisukorra kohta ning teiselt poolt juhtida hoonete omanike ja elanike tähelepanu võimalikele probleemidele ning pakkuda välja erinevaid lahendusi kas siis olukordade parendamiseks või vigade tekkimise vältimiseks. Selleks teostati käesoleva uurimustöö raames autori poolt Supilinnas 17 hoonele tehnilise seisukorra visuaalne ülevaatus, fikseeriti hoonete olukord ja puudused ning analüüsiti neid. Esmaste eesmärkide saavutamiseks on töö esimeses osas koostatud ülevaade Supilinna ajaloo ja selle iseloomulike omaduste kohta. Samuti on töö esimeses peatükis välja toodud materjal hoonete tehnilise seisukorra hindamise kohta. Olulise teemana on kajastatud selles osas ka hoonete hooldusraamatu koostamist ja selle pidamist. Lisaks eelnevale on koostatud ülevaade ka termografeerimise põhitõdede kohta. Käesoleva magistritöö teises osas on välja toodud eeltöö tehniliseks hindamiseks, milleks hooned inventeeriti. Eesmärk oli kaardistada hoonete vanus, seisukord, abihoonete olemasolu jne, ning üldiselt kasutatavate meetodite kohta hoonete tehnilise seisukorra hindamisel. Iseloomustatud on erinevaid meetodeid ning välja on toodud autori poolt kasutatud meetod ning hoonete tehnilise seisukorra hindamisel töö autori poolt tehtud tegevused. Samuti on selles peatükis kajastatud ka vaadeldavate hoonete soojuspidavust. Selleks termografeeriti hooned, mille tulemuseks saadi termopildid iga hoone kohta. 52


Uurimustöö kolmandas peatükis on välja toodud hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused ning analüüs. Analüüs on teostatud nii hoonepõhiselt, kus on vaadeldud igat hoonet eraldi, kui ka probleemipõhiselt, kus keskenduti konkreetsele probleemile kõigis hoonetes. Hoonete tehnilise seisukorra hindamise tulemused on keskpärased, kõige kehvemas olukorras on hoonete vundamendid. Üllatuslikult on välise vaatluse baasil hea hinde saanud katusekatted, mis näitab, et selle vahetamine on Supilinnas üsna aktuaalne. Lisaks põhikonstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamisele hinnati ka hoone muid osi nagu fassaad, vihmaveesüsteem, korstnad, veelauad, taimede olemasolu vundamendi ääres, välisuksed, aknad, välistrepid, vundamendi ja seina vajumine.

Hoonete tehnilise seisukorra hindamisel teostati ka termografeerimine. Tulemus oli mõneti ootuspärane, kuid mõnel hoonel selgus, et soojakadu oli ehitusvigade tõttu väga suur. Näiteks joonistusid välja nii fassaadilauad kui ka akna perimeeter. Kõige tavalisem soojakao esinemine oli hoonete vundamentides ning sokliosas, kus toimus maapinnasoojuse kadu läbi piirde ning seda olenemata keldriruumide olemasolust. Käesoleva magistritöö autor loodab, et koostatud töö on abiks nii vaadeldud 17 hoone omanikele ja elanikele ning samuti teistele nii Supilinnas kui muudes linnaosades elavatele inimestele. Probleemid erinevatel hoonetel on siiski väga sarnased ning antud töös kajastatud probleemidele tähelepanu juhtimisel võib nii mõnigi hoone kauem elujõulisem püsida. Käesolev magistritöö annab piisava alusmaterjali Supilinna hoonete tehnilise seisukorra edasiseks uurimiseks, kus lisaks antud töös käsitletud välisele vaatlusele saab teostada ka sisemised vaatlused ning mõõtmised.

53


Kasutatud kirjandus Artes Terrae OÜ. 2010. Supilinna ruumilise kujunemise analüüs ja ettepanekud teemaplaneeringu koostamiseks. Tartu. Lk 36, 38-39, 43-44

Cointe, A. 2006. Diagnosis and monitoring of timber buildings of cultural heritage.

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga. Uuringu lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond. 2011. Tallinn. Hindriksoo, K. 2010. Ehitiste tehnilise seisukorra hindamise juhend: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 57 lk. Lk 15-16

Kaila, P. 1998. Talotohtori.

Kandemir-Yucel, A. Tavukcuoglu, A. Caner-Saltik, E.N. 2006. In situ assesment of structural Tiber elements of a historic building by infrared thermography and ultrasonic velocity. Käärid, S. 2002. Hoonete remont ja konstrueerimine. 1.osa. Laur, E. 2010. Supilinna miljööväärtuslike hoonete vundamentide seisundid, vajumite põhjused ja remondivõimaluste analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 59 lk. 5. Ohud, lk 42-45 Leppik, V. 2003. Hoone tehnilise seisundi uurimine. Viidatud: Keskküla, T. 1991. Põllumajanduslike tootmishoonete töövõime ja selle uurimine Eestis. Liias, R. 2001. Hooldusraamat ja selle koostamise üldised põhimõtted. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Tallinna Tehnikaülikool, ehitiste projekteerimise instituut. 2011. Tallinn.

54


Nurm, U. 2008. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu vundamentide vajumiste põhjuste uurimine ja analüüs: Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 128 lk. Lk 17 (Viidatud Oll, N. 1957. Puidu kasutamisest hoonete rajamisel nõrkadele ja tugevasti kokkusurutavatele pinnastele: Dissertatsioon. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (käsikiri). Tartu. (Käsikiri Eesti Maaülikooli maaehituse osakonnas). ) Paloots, M. Ehitise tehnilise seisukorra hindamine suurpaneelelamutes. Magistritöö. EMÜ maaehitusosakond. 68 lk. 2.1. Vundamendis esinevad kahjustuse ja nende likvideerimine

Pilt, K., Konsa, K. 2012. Hoonete biokahjustused. Planeerimisseadus. 2003. – RT I, 2002, 99, 579.

Siilivask, M. 2006. Tartu arhitektuur 1830-1918. II osa, III osa

Supilinna

teemaplaneeringu

muinsuskaitse

eritingimused.

Töö

nr:

2004-

038/21.3/2662. Tartu linna planeerimise ja maakorralduse osakonna arhiiv.

Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020. Thermal insulation – Qualitative detection of thermal irregularities in building envelopes – Infrared method. 1983. International Standard ISO 6781-1983 (E). International Organization for Standardization.

Thumann, A., Younger, W. J. 2003. Handbook of energy audits. Sixth edition. Täheväli Stroh, L. 2005. Maja ja niiskus. Praktilisi nõuandeid niiskuskahjustuste ennetamiseks.

55


Lisad Lisa 1 Hoone inventeerimise blankett Tabel 1.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: 2. hoone otstarve: 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: 5. hoone lühikirjeldus: (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise laiused (A, NK, U), fassaadi muudatused, eenduvad hooneosad, katus, vundament) ANKPLU6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: M (majandusõu) P (parkimine) 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 16. krundi täisehituse %: 17. haljastus: 18. märkused: 19. kuupäev:

56

K-

V


Lisa 2 Hoone inventeerimise juhend 1. aadress/ krundi suurus- info on saadav linnavalitsuselt, igale inventeerijale antakse kaasa kogu linnaosa kaart, kus peal hooned, aadressid, krundipiirid jms. 2. hoone otstarve- kas on tegemist kortermaja või eramuga või büroo või ärihoonega. Kui majas tegutseb pood, on näiteks tegemist kaubanduspindadega eluhoonega. 3. ehitusaeg/ stiil- juhul kui puudub algne projekt, tuleb ehitusaeg määrata umbkaudselt. 4. arhitekt/ ehitusmeister- Juhul kui puudub algne projekt, ei saa arhitekti ega ehitusmeistrit kindlaks määrata. 5. hoone lühikirjeldus- kirjeldada hoone põhiplaani, kas on hoovipool trepikojad või verandad, kas on eenduvaid fassaadiosi, millised on fassaadi detailid, milline on katusekate, milline on laudis, kas on algne (A) või nõukogude aegne (NK) või on uus (U) või plastvooder (PL), kui laiad on erinevad laudised? Millised on hilisemad juurdeehitused 6. aknad- märkida üles, mitu akent on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK), mitu plastikut (PL), mitu uut, aga mitte samasugust, aga mitte ka plastikut (U), mitu koopiat (K). Millised on akna jaotused? 7. välisuksed- vaadata tuleks kõiki välisuksi, nii hoovipoolseid kui tänavapoolseid ja sarnaselt akendele märkida mitu on algsed (A), mitu nõukogudeaegsed (NK), mitu uut, aga mitte samasugust (U), mitu koopiat (K). Kirjeldada ukse kujundust (tahveluks, valgmikuga, juugendliku aknaruudustikuga, jne). 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimis-joonistega9.

tehniline seisukord- anda hinnang hoone seisundile järgnevalt:

väga hea- hoone on hiljuti korrastatud/ restaureeritud hoone väärtusi säilitades ja esile tõstes

hea- hoone on veidi aega tagasi restaureeritud, kuid vajaks juba korrastamist

rahuldav- hoonet ei ole kaua korrastatud, kuid selle detailid ja konstruktsioonid on säilinud ja heas seisus

mitterahuldav- hoone ja selle detailid on lagunenud ja on oht, et kui midagi ette ei võeta, võib hoone hävida tulekahju või kokkukukkumise tulemusena

57


10. kahjustused- vaadata, kas on näha kusagil (sokkel, seinad, trepikojad, vihmaveetorud, katus) lagunemist, niiskuskahjustusi, pehkimist. Mis seisus on värvkate? 11. väärtushinnang- anda hinnang hoonele järgnevalt: 

arhitektuuriväärtuslik

hoone

on

hoone,

mis

on

linnaehituslikult

ja

arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslik. Väärib säilitamist kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide 

miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus väljendub miljööväärtuse edasikandjana hoonete grupis

vähemväärtuslik hoone on arhitektuurselt

vähemväärtuslik, ümberehitustega

moonutatud, autentse välimuse kaotanud või tehniliselt halvas seisundis hoone (sh keskkonda mittearvestavalt paigutatud uushooned) 12. abihooned- kas krundil on pesuköök, puukuur, majahoidja maja vms? Mis seisus nad on, kas on vanad või uued? Millised on (punastest tellistest või krohvitud, kas kahekordsed või mitte, kas on tulemüüriga, kas on ühendatud omavahel)? 13. rajatised,

päraldised-

kas

krundil

on

säilinud

vana

kaev,

lampkast,

hoovisillutised, rentslid, vihmaveerennid- ja kivid. 14. piirded- millised on krundi tänavapoolsed piirded 15. krundi kasutus-millena on krundi vaba osa kasutuses, tähistada ringiga see täht: 

M- majandusõu- nt krundil kuivatatakse pesu ja riitadesse laotud puid

P- krunt on kasutuse mootorsõidukite parklana

V-

krundil veedetakse vaba aega, sellele viitavad olengukohad, pingid,

varjualused, liivakastid, mänguatraktsioonid, grillid jms. 16. krundi täisehituse %- ehitisregistris olevate hoonete kogusumma ja krundi pindala vaheline suhe, krundi pindala info saab linnavalitsuselt. Vajalik keskmise hoonestustiheduse väljaselgitamiseks. 17. haljastus- kas on ja kui palju umbes moodustab krundist (pool, kolmandik, neljandik), mis on valdav, kas madal (põõsad) või kõrghalastus (puud). Iseloomulikud liigid (nt sirel, kask) 18. märkused- võimalikud erisused, mis jäid silma, kuid mida ei sobinud eelnevate punktide all mainida 19. kuupäev- kohapealse inventeerimise ja pildistamise kuupäev

58


Lisa 3 Hoonete osade hindamisel kasutatud tabelipõhi

1 Herne 11 2 Herne 38 3 Kroonuaia 11 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Kroonuaia 64 Lai 8 Lepiku 2 Lepiku 3 Lepiku 8 Marja 5 Marja 10 Marja 19 Piiri 2 Piiri 18 Tähtvere 5

15 Tähtvere 11 16 Tähtvere 17 17 Tähtvere 31

59

Seina vajumine

Vundamendi vajumine

Trepp

Aknad

Uksed

Taimed

Korstnad Kelder, tuulutus

Fassaad

Katus

Välissein

Vihmaveesüsteem

Hoone

Vundament

Tabel 3.1. Hoonete ja nende osade hindamisel kasutatud tabelipõhi


Lisa 4 Herne 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 4.1. Hoone inventeerimise blankett Herne 11, 703m² 1. aadress, krundi suurus: Elamu 2. hoone otstarve: 1905 3. ehitusaeg/ stiil: Teadmata 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv (välisilme, hilisemad lagunenud kuur juurdeehitused, laudise laiused (A, NK, U), fassaadi Laudis –NK Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel muudatused, eenduvad Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras) hooneosad, katus, Vundament – keskmises seisukorras vundament) A- 0 NK- 30 PL- 0 U- 12 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K-38 K(koopia) NK - 4 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . 8. hetkeseisundi võrdlus algse Hoone on põhiplaanilt samasugune projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendis mõningad praod, eelkõige hoone 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, nurkades, mis tuleneb vee ärajuhtimise ebapiisavusest. praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur – ca 63 m2, ei kajastu ehitisregistris 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: Puuduvad 14. tänavapoolsed piirded: M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 41,4 % 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus - ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – ¼ krundist Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) 18. märkused: kohta, pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel 24.03.2012 19. kuupäev:

60


Joonis 4.1. Herne 11, eestvaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 4.2. Herne 11, k체lgvaade t채navalt paremalt poolt, vasakul termopilt

Joonis 4.3. Herne 11, tagantvaade, vasakul termopilt

61


Herne 11 3 2,5 2

1,5 1 0,5 0

Joonis 4.4. Herne 11, hoone osade hindamise tulemused

62


Lisa 5 Herne 38 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 5.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Herne 38, 2206m² / krundil ka Herne 40 hoone Elamu 2. hoone otstarve: 1905 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal – valtsplekk (heas seisukorras) ja fassaadi muudatused, eterniit (rahuldavas seisukorras) eenduvad hooneosad, Vundament – maakivivundament, keskmises katus, vundament) seisukorras A- 0 NK- 44 PL- 2 U- 14 K- 35 6. 6. aknad: A(algsed) NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK - 3 7. 7. välisuksed: A/ NK/ U/ K Hoone plaan on sama 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendis umbes 15mm pragu 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuurid, ei kajastu ehitisregistris 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Värav hoone esiküljel ning lääneküljel M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 24,4% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 2/3 krundist 17. haljastus: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta, 18. märkused: pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel 24.03.2012 19. kuupäev:

63


Joonis 5.1. Herne 38, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 5.2. Herne 38, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Herne 38 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 5.3. Herne 38, hoone osade hindamise tulemused

64


Lisa 6 Kroonuaia 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 6.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 11, 868 m², krundil ka Kroonuaia 13 hoone Elamu 2. hoone otstarve: 1878 3. ehitusaeg/ stiil: F. Hübbe 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – rahuldav 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal – laineplekk, heas seisukorras fassaadi muudatused, Vundament – halvas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 14 PL- 7 U- 11 K- 9 6. 6aknad: A(algsed) NK( nõukogude) PL( plast) . U(uus) K(koopia) NK - 1 K-1 7. 7välisuksed: . A/ NK/ U/ K Juurde on ehitatud hoone taga hoonest eenduv osa 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundament on halvas seisukorras – mitmetest 10. kahjustused kohtadest on krohv pudenenud ning vundament (niiskuskahjustused lagunenud. Osades kohtades on vundamenti seintel, praod parandatud. vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (Kroonuaia 13) 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Puudub M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 31,7% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 2/3 krundist 17. haljastus: Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta 18. märkused: (Kroonuaia 13), pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel 24.03.2012 19. kuupäev:

65


Joonis 6.1. Kroonuaia 11, eestvaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 6.2. Krooniaia 11, eestvaade t채navalt, vasakul termopilt

Kroonuaia 11 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 6.3. Kroonuaia 11, hoone osade hindamise tulemused

66


Lisa 7 Kroonuaia 64 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 7.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Kroonuaia 64, 1341 m², krundil ka Kroonuaia 64 hoone Elamu 2. hoone otstarve: 19.saj II pool 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis – U Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal – valtsplekk, heas seisukorras fassaadi muudatused, Vundament – heas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 0 PL- 3 U- 21 K- 21 6. 6aknad: A(algsed) NK( nõukogude) PL( plast) . U(uus) K(koopia) NK - 3 7. 7välisuksed: . A/ NK/ U/ K Projektis on toimunud olulised muutused ning 8. hetkeseisundi võrdlus ümberehitused algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur, ei kajastu ehitisregistris 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Puuduvad M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 8,8% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus - ½ krundist Ehitisregistris puudub info abihoone (kuuri) kohta, 18. märkused: pole ka kajastatud täisehituse % arvutamisel 24.03.2012 19. kuupäev:

67


Joonis 7.1. Kroonuaia 64, vaade paremalt, vasakul termopilt

Joonis 7.2. Kroonuaia 64, vaade eest paremale k체ljele, vasakul termopilt

Joonis 7.3. Kroonuaia 64, eestvaade t채nava poolt, vasakul termopilt

68


Kroonuaia 64 3 2,5

2 1,5 1 0,5 0

Joonis 7.4. Kroonuaia 64, hoone osade hindamise tulemused

69


Lisa 8 Lai 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 8.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Lai 8, 1922 m² Elamu 2. hoone otstarve: 18.saj IV veerand 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ehitusmeister: Välisilme – halvas seisukorras 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad Fassaad - krohvitud juurdeehitused, laudise Hoonel on eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal – eterniit, halvas seisukorras fassaadi muudatused, Vundament – halvas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 16 PL- 5 U- 12 K-22 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K NK - 3 . Algses projektis olevad eenduvad osad on aja 8. hetkeseisundi võrdlus jooksul lammutatud algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Seinad on halvas seisukorras – hoone nurkades on 10. kahjustused ehitusmaterjal pudenenud, krohv on mitmest kohast (niiskuskahjustused lahti põhjustades niiskuse edasiliikumise. seintel, praod Vundament on maja vajumise (pinnase tõusmise) vundamendis jmt): tõttu sisuliselt maapinnaga tasa. On märgata ka hoone mitteühtlast vajumist. AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Pesuköök 17m2, 3 kuuri (ei kajastu ehitisregistris, ei 12. abihooned: arvestata ka täisehituse % arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: Puuduvad 14. tänavapoolsed piirded: M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 14,3% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 1/3 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – ½ krundist 18. märkused: 26.03.2012 19. kuupäev:

70


Joonis 8.1. Lai 8, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Lai 8 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 8.2. Lai 8, hoone osade hindamise tulemused

71


Lisa 9 Lepiku 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 9.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Lepiku 2, 652 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1907-1914 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on kaks eenduvat osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – keskmises seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 40 PL- 2 U- 9 K-49 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 3 K - 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Põhiplaanis pole muutusi toimunud 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendilt tuleb krohv küll maha, kuid vähesel 10. kahjustused määral. (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: 2 kuuri 12. abihooned: Lepiku 2 kaugküttetorustik 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas paremal hoone esiküljest M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 60,2% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus - 1/5 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus - 1/5 krundist 18. märkused: 25.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

72


Joonis 9.1. Lepiku 2, vaade t채navalt, vasakult, vasakul termopilt

Joonis 9.2. Lepiku 2, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 9.3. Lepiku 2, vaade paremalt, vasakul termopilt 73


Lepiku 2 3 2,5

2 1,5 1 0,5 0

Joonis 9.4. Lepiku 2, hoone osade hindamise tulemused

74


Lisa 10 Lepiku 3 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 10.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Lepiku 3, 1445 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1890, historitsism 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv kuur ja (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise pesuköök Laudis –NK laiused (A, NK, U), Hoonel on kolm eenduvat osa maja tagaküljel fassaadi muudatused, Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras) eenduvad hooneosad, Vundament – heas seisukorras katus, vundament) A- 0 NK- 49 PL- 0 U- 6 K- 55 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 3, K - 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone plaanis pole muutusi toimunud 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Olulised kahjustused puuduvad 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur, pesuköök 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Aed olemas, värav mõlemal pool hoonet M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 25,1% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 1/5 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/5 krundist 18. märkused: 26.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

75


Joonis 10.1. Lepiku 3, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 10.2. Lepiku 3, vaade paremalt, vasakul termopilt

Lepiku 3 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 10.3. Lepiku 3, hoone osade hindamise tulemused 76


Lisa 11 Lepiku 8 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 11.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Lepiku 8, 1069 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1910, historitsism 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – heas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 26 PL- 0 U- 4 K- 30 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 2 K-1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Olulised kahjustused puuduvad 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: 2 kuuri (puuduvad ehitisregistris, pole ka arvestatud 12. abihooned: täisehituse % arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas laudaed, värav hoonest vasakul M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 19,3% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 1/3 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/3 krundist 18. märkused: 27.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

77


Joonis 11.1. Lepiku 8, vaade t채navalt, paremalt, vasakul termopilt

Joonis 11.2. Lepiku 8, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 11.3. Lepiku 8, vaade t채navalt, vasakult, vasakul termopilt

78


Lepiku 8 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 11.4. Lepiku 8, hoone osade hindamise tulemused

79


Lisa 12 Marja 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 12.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Marja 5, 691 m² Elamu 2. hoone otstarve: Teadmata 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – keskmises seisukorras, vasakule kaldus eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 12 PL- 4 U- 4 K- 15 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 1 K - 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Hoone on vajunud vasakule küljele 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur 30m2 12. abihooned: 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 22,1% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/10 krundist 18. märkused: 27.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

80


Joonis 12.1. Marja 5, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Marja 5 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 12.2. Marja 5, hoone osade hindamise tulemused

81


Lisa 13 Marja 10 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 13.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Marja 10, 550 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1895 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad, lammutatud on (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise hoone paremal küljel asunud hooneosa Laudis –NK laiused (A, NK, U), Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel fassaadi muudatused, Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras) eenduvad hooneosad, Vundament – halvas seisukorras katus, vundament) A- 0 NK- 8 PL- 6 U- 13 K- 17 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Lammutatud on hoone paremal küljel asunud 8. hetkeseisundi võrdlus hooneosa algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendil on olulised niiskuskahjustused, kivid 10. kahjustused vundamendis on vajunud ning on näha, et hoone on (niiskuskahjustused vajunud. seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (puudub ehitisregistris, pole arvestatud ka 12. abihooned: täisehituse % leidmisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 23,6% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 1/3 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/3 krundist 18. märkused: 28.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

82


Joonis 13.1. Marja 10, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 13.2. Marja 10, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Marja 10 3 2,5 2 1,5 1

0,5 0

Joonis 13.3. Marja 5, hoone osade hindamise tulemused

83


Lisa 14 Marja 19 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 14.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Marja 19, 1576 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1899 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – keskmises seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 18 PL- 2 U- 5 K- 14 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 3 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendis on mõningane niiskuskahjustus 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (ehitisregistris puudub, pole ka arvestatud 12. abihooned: krundi täisehituse % arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Puudub M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 12,4% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/5 krundist 18. märkused: 30.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

84


Joonis 14.1. Marja 10, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 14.2. Marja 10, vaade t채navalt, vasakul termopilt

Marja 19 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 14.3. Marja 10, hoone osade hindamise tulemused

85


Lisa 15 Piiri 2 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 15.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Piiri 2, 1390 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1915 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (väga heas seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – heas seisukorras (maja taga on näha eenduvad hooneosad, mõningat lagunemist) katus, vundament) A- 0 NK- 14 PL- 4 U- 4 K- 14 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 3 K-1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Hoone nurkades on vundament lagunenud, põhjuseks 10. kahjustused vihmast ja niiskusest kaitsmata vundament (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (ehitisregistris info puudub, pole ka arvestatud 12. abihooned: krundi täisehituse arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest paremal M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 7,8% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. % haljastus: Kõrghaljastus – 1/10 krundist 18. märkused: 30.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

86


Joonis 15.1. Piiri 2, vaade T채htvere t채navalt, vasakul termopilt

Joonis 15.2. Piiri 2, vaade Piiri t채navalt, vasakul termopilt

Piiri 2 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 15.3. Piiri 2, hoone osade hindamise tulemused 87


Lisa 16 Piiri 18 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 16.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Piiri 18, 1118 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1901 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - eterniit (keskmises seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – keskmises seisukorras, mõnest kohast eenduvad hooneosad, lagunenud katus, vundament) A- 0 NK- 6 PL- 12 U- 14 K-12 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK – 2 K - 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundament laguneb mõnest kohast 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole 12. abihooned: arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav hoonest vasakul M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 11,8% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/10 krundist 18. märkused: 02.04.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

88


Joonis 16.1. Piiri 18, vaade t채navalt, vasak k체lg,vasakul termopilt

Joonis 16.2. Piiri 18, vaade t채navalt, parem k체lg, vasakul termopilt

Piiri 18 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 16.3. Piiri 18, hoone osade hindamise tulemused

89


Lisa 17 Tähtvere 5 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 17.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 5, 1100 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1885 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – rahuldav 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK, krohv - vananenud Hoonel on üks eenduv osa maja tagaküljel laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (keskmises seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – keskmises seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 25 PL- 0 U- 17 K- 23 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK - 6 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundament on pragunenud ning vajunud nii 10. kahjustused horisontaalselt kui vertikaalselt, seintel on (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur(ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud 12. abihooned: ka krundi täisehituse arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 38,3% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – 1/3 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus 1/10 krundist 18. märkused: 02.03.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

90


Joonis 17.1. Tähtvere 5, vaade tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 17.2. Tähtvere 5, vaade tänavalt, parem külg, vasakul termopilt

Joonis 17.3. Tähtvere 5, vaade maja tagant, vasakul termopilt

91


T채htvere 5 3 2,5

2 1,5 1 0,5 0

Joonis 17.4. T채htvere 5, hoone osade hindamise tulemused

92


Lisa 18 Tähtvere 11 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 18.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 11, 2394 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1860 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel on kolm eenduvat osa laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (rahuldavas seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – halvas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) A- 0 NK- 14 PL- 17 U- 27 K- 29 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK - 3 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundamendis on praod ning mitmes kohas on 10. kahjustused vundament lagunenud. (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: 2 kuuri (ehitisregistris pole kajastatud, pole 12. abihooned: arvestatud ka krundi täisehituse arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Olemas, värav vasakul M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 10,0% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus - 1/10 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/10 krundist 18. märkused: 02.04.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

93


Joonis 18.1. Tähtvere 11, vaade tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt

Joonis 18.2. Tähtvere 11, vaade vasakule küljele, vasakul termopilt

Tähtvere 11 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0

Joonis 18.3. Tähtvere 11, hoone osade hindamise tulemused

94


Lisa 19 Tähtvere 17 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 19.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 17, 2874 m² (samal krundil ka 15, 17a) Elamu 2. hoone otstarve: 1888 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused puuduvad (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise Laudis –NK Hoonel puuduvad eenduvad hooneosad laiused (A, NK, U), Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras) fassaadi muudatused, Vundament – rahuldavas seisukorras eenduvad hooneosad, katus, vundament) ANK- 7 PL- 1 U- 20 K- 25 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK - 2 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoonel lagunes eenduv osa, mida üritatakse nüüd 8. hetkeseisundi võrdlus osaliselt taastada algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Sokliosal on krohv oluliselt murenenud 10. kahjustused (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (ehitisregistris pole kajastatud, pole arvestatud 12. abihooned: ka krundi täisehituse arvutamisel) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 17,6% 16. krundi täisehituse %: Madalhaljastus – ½ krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/5 krundist 18. märkused: 04.04.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

95


Joonis 19.1. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt

Joonis 19.2. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt hoovipoole, vasakul termopilt

Joonis 19.3. Tähtvere 17, otsavaade maja tagant hoovist, vasakul termopilt

96


Joonis 19.4. Tähtvere 17, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt

Tähtvere 17 3 2,5 2

1,5 1 0,5 0

Joonis 19.5. Tähtvere 17, hoone osade hindamise tulemused

97


Lisa 20 Tähtvere 31 inventeerimine, termopildid ja hoone hindamise tulemused Tabel 20.1. Hoone inventeerimise blankett 1. aadress, krundi suurus: Tähtvere 31, 1241 m² Elamu 2. hoone otstarve: 1907 3. ehitusaeg/ stiil: 4. arhitekt/ ehitusmeister: Välisilme – hea 5. hoone lühikirjeldus: Hilisemad juurdeehitused – maja taga asuv (välisilme, hilisemad juurdeehitused, laudise lagunenud kuur Laudis –NK laiused (A, NK, U), Hoonel eenduvad osad puuduvad fassaadi muudatused, Katusematerjal - valtsplekk (heas seisukorras) eenduvad hooneosad, Vundament – rahuldavas seisukorras katus, vundament) A- 0 NK- 2 PL- 15 U- 23 K- 7 6. 6aknad: A(algsed) . NK(nõukogude) PL(plast) U(uus) K(koopia) NK - 1 K – 1 U – 1 7. 7välisuksed: A/ NK/ U/ K . Hoone on põhiplaanilt samasugune 8. hetkeseisundi võrdlus algse projekti või inventeerimisjoonistega: VH H R MR 9. tehniline seisukord: Vundament on osaliselt lagunenud, krohv on 10. kahjustused murenenud (niiskuskahjustused seintel, praod vundamendis jmt): AV MV VV MMV 11. väärtushinnang: Kuur (ehitisregistris puudub info, krundi täisehituse 12. abihooned: % arvutamisel pole arvestatud) 13. rajatised/päraldised: 14. tänavapoolsed piirded: Puudub M (majandusõu) P (parkimine) V 15. krundi kasutus: (vabaaeg) 11,3% (ehitisregistris puudus info elamu kohta, 16. krundi täisehituse %: ehitisealune pindala on hinnanguliselt 140m2) Madalhaljastus – 1/5 krundist 17. haljastus: Kõrghaljastus – 1/10 krundist 18. märkused: 04.04.2012 19. kuupäev: Inventeerimislehele lisatud dokumendid (märkida ristiga): Väljavõte algsest projektist või inventariseerimisjoonistest (vaated) Krundiplaan

98


Joonis 20.1. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt, vasakul termopilt

Joonis 20.2. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt vasakule küljele, vasakul termopilt

Joonis 20.3. Tähtvere 31, vaade Tähtvere tänavalt paremale küljele, vasakul termopilt 99


T채htvere 31 3 2,5 2 1,5 1 0,5

0

Joonis 20.4. T채htvere 31, hoone osade hindamise tulemused

100


Supilinna hoonete tehnilise seisukorra hindamine visuaalse vaatluse baasil