Page 1

EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING

UUDISKIRI

TALV 2011/12

NR 50 Selles numbris: Kuidas teemagrupid elavad?

JUHTKIRI Head ühingukaaslased, kolleegid ja sõbrad,

50 numbrit ja 14 aastat ESTÜ

soovin teile ESTÜ juhatuse poolt head uut 2012.

Uudiskirja

aastat – soovide täitumist, rõõmu tervisest, arengust

Koolituskoht – koolitaja parem käsi Treener uurija nahas - Airi Mitendorf

ja loomingust! Mulle

tundub,

ühingu

peatselt

lõppev

14.

tegevusaasta maitses mõrudalt ja magusalt – aasta alguses

Mida lugeda, kus .....

et

pidime

peaesineja

viimase

minuti

AASTAKOOSOLEK TULEMAS

keeldumise tõttu ära jätma konverentsi, aasta keskel

- 4.veebruaril 2012 Tartus

andsime

kuju

ühingu

visioonile,

suveseminaril

kuulasime tunnetuslikult ja treeneritöö seisukohalt vajalikke teemagrupid.

ettekandeid Ikka

sel

ning eesmärgil,

moodustasime et

visioonist

lähtuvad ja liikmetele südame järgi tegevused ei oleks enam juhatuse tõmmata ja vedada, vaid et initsiatiiv ja vastutus muutuksid enam igaühe pärisosaks.

Kuidas teemagruppidel sügise jooksul

läinud on, sellest tagapool veidi täpsemalt. Juba kuu aja pärast kohtume ühingu aastakoosolekul, kus vaatame tagasi viimasele kahele aastale ja teeme plaane järgmisteks aastateks. Ees ootab ka juhatuse ja revidentide valimine. Nagu viimastel nädalatel kuulda, ei soovi mitu juhatuse praegust liiget uuel 2-aastasel perioodil juhatuses jätkata. Seega lisaks sihipärasele tegevusele teemagruppides on mitmel meie kaaslasel võimalus oma eestvedamis- ja koostööoskust rakendada ja ilmselt ka arendada juhatuses. Oleks suurepärane, kui praegu tagasi astuvad juhatuse liikmed ei peaks hakkama oma järeltulijat elu eest ära rääkima ega moosima , vaid meil oleks veebruariks 3-4 inimest, kes tunnevad, mõtlevad ja ise ütlevad: jah, see on mulle huvitav, olen valmis tulema juhatusse vähemasti järgmiseks kaheks aastaks. Analoog eelmistest, 2010.a. valimistest on juba olemas! Kohtumiseni aastakoosolekul 4. veebruaril, Ann


UUDISKIRI

lk. 2

NR 50

50 NUMBRIT JA 14 AASTAT ESTÜ UUDISKIRJA Käesolev Uudiskirja number on juba 50. Nendes numbrites on meie ühingu ajalugu rõõmud ja mured. Karin Hango ja Sirje Pree abiga saime kätte viis esimest Uudiskirja numbrit, mis on olemas vaid paberkujul. Suur tänu teile, Karin ja Sirje, et hoidsite need numbrid alles! Tahangi siinkohal tänase Uudiskirja lugejatega veidi jagada ajaloohõngulisi mõttearendusi nendest esimestest numbritest, meenutades, millest rääkisime ühingu esimesel aastal. Algul kavatsesin teha ülevaate juhtkirjadest, kuid lugedes neid tekkis mul mõte ja soov jagada neid teiega täismahus, sest ei raatsi neid ümber jutustada või kärpida. Nüüd, tagasi vaadates, tundub oluline iga mõte ja loodan, et need inspireerivad nii uusi kui vanu liikmeid edasi mõtlema ning ka praegust ajajärku enam väärtustama. Esimene number: kevad 1998 Juhtkiri juhatuse esimehelt Karin Hangolt: “Olles meie uue ühingu esimees, olen juba saanud hulgaliselt uusi ja ainulaadseid koostöökogemusi. Just seda sama tahaksin seoses suhtlemistreenerite ühinguga soovida Teilegi! Loodan, et meil jätkub aega ja tahtmist kokku tulla ja KOOS midagi korda saata. Ning loodetavasti jagub meil hakkamist teha TÖÖD suhtlemistreeningu meetodite ja oma treenerikogemuse arendamiseks. Igast KOOSTÖÖST on kindlasti õppida midagi, mis aitab elada ja õpetada elama VÕITJANA VÕITJATE HULGAS. Lähtudes ühtsetest väärtustest ja püstitades ühtlaadi eesmärke on meil eeldused edukaks koostööks olemas. Ülejäänu on vaid suhtlemise küsimus. Ja kontaktide hoidmisega, enesekehtestamisega ning üksteise kuulamisega tuleme me ju ometi toime! Meeldivate koostöödeni ja lõbudeni ja mängudeni ja rituaalideni…” Samas numbris on ka väike sõnum toimetajatelt Lia Ratnikult ja Kadri Kõivult, selgitus Ann Seilenthalilt sertifitseerimise kohta, kutse ühingu kokkutulekule Käreverre ja Reet Treiali üleskutse ning alus töös abistavate kontaktide jagamiseks ehk võrgustiku loomiseks. Teine ja kolmas number ühes lehes: sügis 1998 Juhtkiri juhatuse liikmelt Ann Seilenthalilt: “Hääd ühingukaaslased! Olen viimasel ajal kuulnud mõnd arvamust, et treeningu programmi teemalised arutlused Käreveres ei viinud päris selge ja ühese arusaamani sellest, milline üks sertifitseerimiseks esitatav treening ja selle programm siis ikkagi olema peavad. Tahaksin siinkohal jagada mõnesid oma mõtteid. Arvan, et treenerina jalad maha ja klienti uksele koputama saada on pikemaaegne projekt: esimesed Teie hulgast on jõudnud treeneri sertifikaadini läbi Selfi poolt müüdud treeningute. See aga ei tähenda, et ülejäänud peaksid jääma ootama tööpakkumisi Selfilt. Uurige nõudlust ja leidke endale rakendust oma lähiümbruses, näiteks Jõgeva või Viljandi vm. maakonnas. Ka ei ole mõtet setifitseerimiseks


UUDISKIRI lk. 3 NR 50 esitada kohe esimest treeningut, millele teil on õnnestunud kliendid leida. Investeerige lihtsalt oma mõistust ja jõudu hea töö tegemiseks. Kogemus osutab, et õnnestunud treeningud “poegivad” järgmisi tellimusi. Ja siis kolmandal-neljandal-viiendal korral, kui olete tundma õppinud mitte ainult nõudlust, vaid ka oma kaastreenerit ja iseennast (mitmesugustes hädades ja rõõmudes, mida treeneritöö pakub), on aeg alustada läbirääkimisi võimaliku superviisoriga ning esitada ekspertnõukogule oma paberid. Teiseks, Selfi treenerikoolituse eesmärgiks pole olnud kloonida treenerhangosid või treenermikkineid, vaid ikka haritud ja iseseisvaid treenerisiksusi, kes tänu omaenda läbitunnetatud treeningukontseptsioonile tulevad toime ka treeninguteemalistes aruteludes tekkiva frustratsiooniga. Minu kui treenerite koolitaja silmade läbi tähendab see, et õpilastest saavad iseseisvad täiskasvanud, ühingu poolelt vaadatuna viib sama protsess aga avatud arvamustevahetusele ja koostöövalmidusele. Sügis on küpsemise aeg. Soovin südamest, et küpsemine leiab praegu aset ka teie treeneritöös. P.S. Minus on viimase pooleteise aasta jooksul küpsenud äratundmine, et suhtlemistreeningus on mõtet tegelda pikemat aega vähemate oskuste äratundmise ja harjutamisega psühholoogiateemalise popurrii esitamise ja allaneelamise asemel.” Samas numbris on võimalik lugeda toimetaja veergu Lia Ratnikult, Kadri Kõivu värvikaid muljeid õppereisilt USAsse ning leida ka ESÜ põhikirja ning suhtlemistreenerite sertifitseerimise korra. “Kroonika” rubriigi alt leiab põhjaliku protokolli Käreveres toimunud ESÜ konverentsist. Lehe lõpus on ka rubriik “Kuulutused”, kus Jana Tamm ja Liina Kolk kutsuvad kõiki liituma “Algajate klubiga”. Neljas number: talv 1999 Toimetajate Kadri Kõivu ja Lia Ratniku pöördumine: “Kallid ühingukaaslased! Uudiskirja toimetajatel on hea meel Teid ESÜ-aastavahetuse puhul tervitada. Aastavahetusel on ikka kombeks lõbutseda olnud ja nii tegime meiegi. Millega meie lõbu lõppes, näete pöördel. Otsige välja mängunupud või nende puudumisel suvalised pisiesemed, kindlasti ka täring, ja lustige koos meiega. Kõned ja kokkuvõtted peetakse koosolekul 30. jaanuaril ja seepärast ei hakka meie siin etteruttavalt tähtsaid asju ära ütlema. Eks ole ju üldiselt teada, et on sertifikaate kaitstud ja treeninguid tehtud, edu kogetud ja lompigi istutud. Aga igatahes on edasi mindud! Toimetajad siin oma kitsa mätta otsas on end küll aegajalt veidi üksildasena tundnud, oodates pikki ja sisukaid lugejakirju, fakse, e-maile… mida aga ei ole tulnud. Eks on nad siis omaenese tarkusest toimetanud ja oma toimetamisest rõõmu tundnud. Soovime kõigile ESÜ liikmetele ja kaasaelajatele meeleolukat aastapäeva tähistamist. Teeme oma ühingu järgmisel aastal veel ilusamaks ja paremaks ja targemaks ja edukamaks! Õnne, mõistust ja säravaid silmi soovides Lia & Kadri” Selles numbris leiab täiesti unikaalse mängu, mis meenutab esmapilgul “Tsirkuse mängu”, aga kus on nt sellised instruktsioonid: “Ärkad ja otsustad: hakkan suhtlemistreeneriks”, “Haridusminister kinnitab serdi - liigud edasi ruudule 39”, “Co-treener põgeneb teie ühise rahaga - kukud ruudule 24”, “Suhtlemistreeneri amet lisatakse tervistkahjustavate ametite nimekirja. Valitsus annetab ESÜ-le piimalehma. Kosud ja liigud ruudule 65”, “Õnn ja serdikomisjon keeravad sulle selja - defineeri kaasmängijatele 1 min vältel EK ja AK”, “Grupiprotsessid kasvavad üle pea, põled läbi ruuduni 48”.


UUDISKIRI lk. 4 NR 50 Viies number: kevad 1999 Juhtkiri Henn Mikkinilt: “Professionaalsusest Kui käsitleda treenerioskusi kui litsenseeritavaid kutseoskusi, siis peaks vahel vaatama ka vähe laiemalt professionaalsusele üldse. See ala on Eestis ja kurb küll, ka Euroopa mallimaades üsna hägustunud. Ühelt poolt lähevad nõuded professionaalile järjest rangemaks nagu arstidel või päästetöötajatel, teiselt poolt on hakatud ikka enam ja enam seni ainult professionaalidele reserveeritud ülesandeid andma vabatahtlikele organisatsioonidele ja projektimeeskondadele, mis ei koosne küll professionaalidest, kuid saavad tööga hakkama. Samalaadset näeme poliitikas, kui oma tööga hiilgavalt hakkama saanud minister peab lahkuma, sest tema erakond lahkub, tema asemele asub käpard konkureerivast erakonnast ja keegi ei näe selles probleemi. On tekkinud isegi protest professionaalsuse ja seda toetavate kutseühingute vastu (vt. Kalev Kuke refereeringut 20. jaanuari k.a. Postimehes Ludwig Erhardi raamatule “Heaolu kõigile” (1957)), kuna professionaalsusest on saanud üks võimuhoobasid inimestevahelistes suhetes. Tugev kutseühing, mis seab ranged piirid oma liikmete ja väljasolijate vahele, on autoritaarsuse allikas ja korporatiivse ühiskonna alus. Selle tegelik mõte on “põgeneda konkurentsi eest ja nõuda oma huvigrupile rahvamajanduslikest tuludest rohkemat kui tol oma töö tootlikkuse poolest oleks saada” (sama viide). Kuidas olla suhtlemistreeneritel selles segadikus? Olla paindlik oma nõuetes professionaalsusele. Anda endale aru, et korra omandatud oskuste tase võib uuesti langeda ja koos sellega langevad ka autoriteet ja sissetulekud. Kes täna on viimased, võivad homme olla esimesed ja vastupidi. Hea töö tagab rohkem pidev eneserefleksioon kui range korraga kutseühing. Järelikult - kui ühing on juba kord loodud, peaks ta meenutama rohkem klubi, kus oleks vaba õhkkond iseenda oskuste ja töö kvaliteedi üle mõtiskleda. 14. märtsil Henn Mikkin” Viiendas numbris võib leida 30. jaanuaril 1999 toimunud üldkoosoleku protokolli. Protokoll on seetõttu äärmiselt põnev, et protokollija Reet Treial on fikseerinud ka arutelud, mis annavad aimu tolle aja valupunktidest ja vajadustest. Toon siinkohal ära paar mõtet Henn Mikkinilt, kes oli meie paljude õpetajaks, ühingu eestvedajaks ja mõtteviisi loojaks ning tuletan meelde, et tegemist on aruteluga aastast 1999: “Ettepanek järgmisele juhatusele - rohkem tähelepanu pöörata väliskontaktidele analoogiliste ühendustega nii Eestis kui ka välismaal. Tulemus võiks olla see, et ühingut külastaksid kogenud treenerid mujalt, kes tooksid kaasa uusi mõtteid, know-how’d.” “Töö eesmärkidega on väga oluline, nende pidev täpsustamine, tõlgendamine jooksvate sündmuste valguses. Iga liige vajab lähteinfot. Uudislehe juhtkiri on sellise tegevuse jaoks õige koht.” Samas numbris on ka juttu toimunud kohtumisest PARE Tartu klubiga ja Tõnu Lehtsaare esinemisoskuste koolitusest ESÜ liikmetele. Siin võib leida ka ESÜ eskpertnõukogu koosoleku protokolli, kus on juttu sellest, mida peaks sisaldama treeneriprogramm, et saaks selle kvaliteeti hinnata. Üks põnev rubriik on ka “Raamatukoi”, kus kaks ühingu liiget Kadri Kõiv ja Karin Hango - esimestena tutvustavad oma erialast raamatukogu ja annavad soovitusi lugemiseks. Lugesin isegi põnevusega, mis raamatuid tol ajal kolleegid soovitasid ja huvitav oli ka see, et tol ajal tutvustatud inglisekeelsetest raamatutest on nüüdseks saanud hästituntud eestikeelsed teosed.


UUDISKIRI lk. 5 NR 50 Kokkuvõtteks võin enda poolt öelda, et rõõm ja nostalgia tulid hinge neid esimesi numbreid lugedes. Samuti ka igatsus paljude kolleegide järele, keda pole ammu kohanud ja kellest oli nendes numbrites juttu. Pisut kurb on tõdeda, et tolle aja särtsust ja innukusest on palju kaduma läinud, kuid uhke ja hää tunne on meenutada ja omada seda meie ühist ühingu ajalugu. Jana Tamm

KUIDAS TEEMAGRUPID ELAVAD? Seljataha jäänud 2011. aasta üks toredamaid sündmusi oli minu jaoks ESTÜ suveseminar ja eriti selle lõpul teemagruppide moodustamine. Elukogemus ütleb siiski, et kambas tekkinud entusiasm kipub sarnanema õletulega... küllap igaüks on näinud kunstipäraseid tuleskulptuure. Jämedate halgude põlemasaamine on oluliselt raskem, aga tulemus kestlik, kui parajal ajal ikka uuesti puid lisada. Suveseminaril moodustatud teemagruppidest oli täpsemalt lugeda eelmises Uudiskirjas. Nüüd aasta lõpul kogusime infot selle kohta, mida teemagruppides on sügise jooksul tehtud.

SUHTLEMISTREENINGU MEETODI ARENDAMISE TEEMAGRUPP

SUHTLEMISTREENINGU MEETODI ARENDAMISE TEEMAGRUPP on sügise jooksul tegelenud peamiselt riiiklike kutsete teemaga. Oleme ümber töötanud ja kutsekomisjoni ning Kutsekoja spetsialistidega kooskõlastanud uue Kutseandmiskorra. Põhimõtteline muutus selles on üleminek 3-liikmelisele hindamiskomisjonile, kuhu senine ainuhindaja, superviisor, hakkab kuuluma ühe liikmena. See muutus peaks välistama võimalikud kahtlused erapoolikuses, kallutatuses jne, mis 2010. aasta kutsepikendamistega seoses korraks näisid tekkivat. 13. jaanuariks on kutsete uuendamise töögrupp planeerinud esimese koosoleku 5astmelise kutsesüsteemi suhestamiseks EL 8-astmelise kutsesüsteemiga. Selleks on vaja praegu kehtiv suhtlemistreeningu standard läbi arutada ja valida välja kõik, mis on kohane ka täna ja edaspidi. Kui see selektsioon on tehtud, kannab meie Kutsekoja-poolne koordinaator Margit Salmar valemite alusel vanad kutsed üle uude süsteemi. Järgneb veel üks (ja tunduvalt mahukam) etapp: suhtlemistreeningu standardi muutmine kompetentsipõhiseks. Uus standard koosneb nii kohustuslikest kui valitavatest tööosadest ja see annab võimaluse kirjeldada suhtlemistreeningu edasiarendusi, mille valdamise kohta saavad kõrgemate tasemete treenerid riikliku kinnituse. Sama teemagrupi alagrupi “SUHTLEMISTREENING LASTELE, NOORTELE, LAPSEVANEMATELE JA ÕPETAJATELE” kõneisiku Liis Aavaste-Hango sõnul on grupi liikmed uurinud ja infot kogunud selle kohta, mis praegu koolides ja teistes noortele mõeldud asutustes tehakse suhtlemisoskuste arendamiseks. Konkreetsemaid tegevussamme ei ole veel kokku lepitud. Kolmanda alagrupi PROJEKTITÖÖ SUHTLEMISTREENINGU ARENGU HEAKS seniste ettevõtmiste kohta andmed puuduvad. Neljas alagrupp SUHTLEMISTREENINGU EFEKTIIVSUSE MÕÕTMINE JA UURIMINE on jõudnud niikaugele, et leitud on rida uuringuid kirjeldavaid artikleid, mis ootavad läbitöötamist. SUHTLEMISTREENING LASTELE, NOORTELE, LAPSEVANEMATELE JA ÕPETAJATELE PROJEKTITÖÖ SUHTLEMISTREENINGU ARENGU HEAKS SUHTLEMISTREENINGU EFEKTIIVSUSE MÕÕTMINE JA UURIMINE


TURUNDUSE TEEMAGRUPP

UUDISKIRI

lk. 6 NR 50 Ootuseks TURUNDUSE TEEMAGRUPILE sai selliste turundussõnumite etttevalmistamine, millest ühingu liikmed saaksid lähtuda suhtlemistreeningu meetodi tutvustamisel ja oma treeningute müümisel. Kommunikatsioon selle teemagrupi liikmete ja ESTÜ juhatuse vahel on olnud napp, aasta alguses on oodata ühingu avaliku sõnumi ja turundamise väljatöötamise kindlamat tegevuskava. Hea turunduskanal võiks saada ka äsja loodud kontost ESTÜ – Eesti Suhtlemistreenerite Ühing Facebookis.

VÄLISVÕRGUSTUMISE TEEMAGRUPP on otsustanud esmalt kontakteeruda teemagrupi liikmete tuttavate hulka kuuluvate Soome, Rootsi, Läti ja Leedu koolitajatega, kes oma töös kasutavad videotagasisidet. Hetkel on selleks koostamisel ingliskeelne ESTÜ tutvustus. Teemagrupi liikmed täpsustavad ootusi seoses laiema võrgustumisega

SISEVÕRGUSTUMISE EDENDAMISE ja VÄLISVÕRGUSTUMI SE TEEMAGRUPID

. SISEVÕRGUSTUMISE EDENDAMISE TEEMAGRUPI senise tegevuse kohta ei õnnestunud andmeid saada.

Oleme juhatuses veendunud: teemagruppide moodustamine oli põhimõtteline samm selles suunas, et ühingu liikmed ei ootaks enam juhatuselt asjade ärategemist, vaid et ühingu iga liige võtaks endale konkreetse eesmärgi ja tegevuse, olgugi võib-olla väikese. Esimesed sammud sügisel gruppides siiski tehti ja mõned veel tehakse enne aastakoosolekut. Aastakoosolekul ootavad parimate tulemuste loojaid preemiad! Ann Seilenthal

KOOLITUSKOHT – KOOLITAJA PAREM KÄSI Koolituse õnnestumise juures mängivad rolli erinevad tegurid. Ma usun, et olete minuga nõus, et keskkond, kus koolitus toimub, on oluline. Minu jaoks on alati olnud huvitav proovida uusi koolituskohti. Ja ikka tuleb ette uusi positiivseid leide, mida on olnud hea meel ka kolleegidega jagada. Möödunud aasta üks erilisemaid koolituskogemusi seondubki minu jaoks eelkõige ühe koolituskohaga. Eriliseks teeb selle paiga asjaolu, et ühendada oli seal õnnestunud kaks sageli ühendamatut omadust - suurus ja personaalsus. Tegemist Var Gardi keskusega Saltsjöbadenis, mis asub 30 km kaugusel Stockholmist. Kui kirjeldada, millega see koht mind võlus, siis tõusevad esile 3 märksõna: 1) mitmekülgsus ja suurus - selles paigas saab korraldada erineva suurusega gruppidele koolitusi, töötada arvutiklassis, pidada konverentse ja kui vaja, siis uhkeid galaõhtusööke. Ja muidugi pidada ka pulmi, sest ümbruskond on romantiline. Koolitusruumid on sisustatud mööbliga, mis võimaldab pidada just seda laadi koolitust, nagu soov on. Videoprojektsiooni tehnikaga koolitusruumid, hubased katusekambrid grupitöödeks ja spetsiaalselt videoharjutusteks, diivanite ja patjadega ruumid vabamas vormis kohtumisteks – kõik see on ühe katuse alt leitav. Keskusesse on oodatud grupid alates suurusest 2 inimest kuni 260 inimeseni.


UUDISKIRI

lk. 7

NR 50

2) personaalsus - oma suurusele vaatamata on selle koolituskoha teenindus väga personaalne. Mõned näited – kohvipausidel võib märgata väikeseid nimelisi sedeleid suupistete juures, mis annavad teada, et erimenüüga inimestele on juba ennetavalt mõeldud. Samuti leiavad restoranis, kus korraga võib einestada paarsada inimest, teenindajad väga kiiresti üles need inimesed, keda ootab erimenüü. Tundub, et kõik keskuse töötajad on „suhtlemisgeeniused“ alates administraatorist, kes korraldab majutust ja kõike muud korraldusega seonduvat kuni fuajees asuva pagaritöökoja pagariteni välja, kelle tööd on võimalik kohvi juues jälgida ja kes meelsasti jagavad selgitusi ning pakuvad värskelt valminud küpsetisi maitsta. Koolitajale on Var Gard väga meeldiv partner, kõikidele soovidele mitte üksnes ei reageerita, vaid neid ennetatakse. Kui tegemist on väljasõiduga koolitusega, siis soovitakse sageli meeskonnaga midagi ühist teha koolituspäeva õhtul. Var Gardis on ka selleks suurepärased võimalused – erinevad sportlikud tegevused, maastikumängud, aga ka soovijaile joogatunnid või ühine kokkamine. Mida vaid soovid, kõik on võimalik

3) kontaktide ja kogemuste vahetamise soodustamine. Kohvipausid serveeritakse keskuse fuajees asuvas kohvikus, kus on erinevaid võimalusi istumiseks, aga ka sirutumiseks. Kohvipauside toimumise koht on reeglina ühine kõikidele külastajatele, erisoovi korral võidakse kohvipaus serveerida muidugi ka koolitusruumi juurde. Keskus paikneb kolmel korrusel ja üldruumid, fuajeed, on sisustatud nii, et sealt leiab erinevaid nurgakesi küll laudadega, tugitoolide, diivanitega, raamaturiiulitega. Eksponeeritud on inspireerivad kunstiteosed, kõikidel laudadel põlevad küünlad, serveeritud on hooaja puuviljad. Kõik see kokku loob miljöö, mis aitab kaasa, et saab


UUDISKIRI

lk. 8 NR 50 tekkida mõnus vestlus nii kolleegiga kui miks mitte ka võhivõõraga, kes on just välja astunud oma koolitusruumist. See oleks nagu tõeline „avatud ruum“, mis soodustab mõtete ja kogemuste vahetust erinevate inimestega.

Ma ei tea, et meil Eestis oleks ühtegi Var Gardiga võrreldavat koolituskohta. Kahjuks just suurte keskuste puhul, milles on mitmeid erinevaid konverentsiruume, kaob ära personaalsus. Millegipärast arvatakse neis, et kui inimesed on koolitusruumis istunud, siis fuajees või üldse üldruumides ei ole vaja üldse mingeid istumiskohti luua. Kindlasti ei piirdu Var Gardi eripära ja headus ainult minu poolt kirjeldatud kolme asjaoluga. Neid on veel. Ennast iseloomustavad nad sõnadega: hooliv, armastav ja soe. Keskus jätab endast väga tervikliku mulje, inimesed, kes seal töötavad, naudivad seda, mida nad teevad ja loodavad, et ka külastajad saavad seal sama elamuse. Kui otsite koolituseks ruume Rootsis, siis soovitan soojalt proovida http://www.vargard.se/ Arutasime selle aasta viimasel juhatuse koosolekul natuke erinevaid koolituskohti ja tulime mõttele Palun saada oma koostada suhtlemistreenerite koolituskohtade TOPi. vastus 20.jaanuariks Millised on Sinu 3 lemmik- koolituskohta? 2012 Sirjele Palun saada Uudiskirja toimetajatele kolme koha (sirje.pree@gmail.com) nimed ja lühike põhjendus, miks just need kohad on Suhtlemistreenerite Sinu lemmikud. Abiks Sulle mõtlesime kuue koolituskohtade kategooria peale, mis koolituskoha valikul olulist rolli TOPi koostame ja mängivad: avalikustame Ruumid aastakoosolekul Teenindus veebruaris. Toitlustus Vastajate vahel Majutus loositakse välja üllatus! Vaba aja sisustamise võimalus Mõni muu oluline „rosin“ Kadri Kõiv

TREENER UURIJA NAHAS - AIRI MITENDORF Parafraseerides Eesti lastekirjandust peaksin ehk alustama Agu Sihvka kombel „kui kõik ausalt ära rääkida…“. Aga ma ütlen hoopis, et otsus intervjueerida Airit pühade eelõhtul tuli spontaanselt ja sundimatult. Ja lugu ise on ka seda karva - Airi moodi. Ma arvan, et lugeja, kes sind ei tea ega tunne, võiks kõigepealt lugeda lühitutvustust. Ehk - kes sa oled ja mis sa teed? Olen suhtlemistreener ja õppejõud. Töötan Eesti -Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudis. Asume Nõmmel. See on roosa villa koos mõnusa atmosfääri ja töökollektiiviga. Õpin doktorantuuris, minu uurimisvaldkond puudutab sotsiaaltööd ja uurimisobjektiks on see, kuidas sotsiaaltöötajad räägivad sotsiaaltööst. See tundub küll huvitav… On muidugi! Instituudis olen teadur-projektijuht, tegelen ka ühe projektiga, mille eesmärk on edendada Euroopa noorukite ja noorte täiskasvanute vaimset tervist ja heaolu ning ennetada suitsiide. Selleks luuakse vastav keskkond, kus tegutseb ka foorum, kuhu noored saaksid pöörduda enesetapumõtete korral. Ja teaduritöö on mul ka – artiklite kirjutamine ja andmete analüüs. Aga huvitav treeneritöös? Mulle meeldib võimalus teha toredat tööd, seda tehes ise areneda ja panna end proovile.


UUDISKIRI

lk. 9 NR 50 Suhtlemistreeneri töö on siis tore? Mulle on oluline lõpptulemus, kui kuuled, et inimesed on midagi saanud, teinud mingi olulise avastuse. Tore, kui inimesed ütlevad, et nad tajuvad, kuidas nende võimuses on asju teisiti teha. See võib kõlada liiga trafaretsena, aga mulle on heaks tagasisideks, kui inimesed ise leiavad uusi lahendusi. Kas sa seda harjutust mäletad – vali endale üks uus perekonnanimi, mis on omadussõna? Jaa, ikka mäletan. Mis sinu uus perekonnanimi oleks? Mmm.. ma olen Airi Pärale või Kohale Jõudnud. Olen 37, kolmekümnendate eluaastate algus oli minu jaoks otsimise aeg, aga praegu on küll nii, et ma tean, kes olen, mida tahan, kes mu ümber peaks olema ja kuhu tahan kuuluda. Kuidas sa selliseks said? Palju andis psühhodraama väljaõppe 3 aastat. Seal peegeldati palju tagasi pooleliolevat, mis andis otsingu perioodis palju mõtlemisainet. Kõrvalnägija pilk oli tähtis - kui oled ise sihti otsimas, aitab keegi näha tervikpilti. Mul oli õnn saada selline kõrvaltvaataja pilk, mis suunas mõtlema tegelikele väärtustele – et töö pole kõik siin ilmas. Kuidas sinust sai suhtlemistreener? Tead, täitsa juhuslikult. Kaja Altermann oli lõpetanud väljaõppe ja töötasin temaga koos, nägin seda metoodikat ja töötamise viisi. Tundsin huvi ja leidsin internetist, et algab SELF II läbirääkimiste koolitus. Läksin sinna. Suhtlemistreenerite väljaõpe pidi ka algama, aga grupp oli täis. Õnneks keegi ütles oma koha ära ja sain ikkagi gruppi. Juhuslikkust oli palju, aga kõik võimalused justkui avanesid minu kasuks. No ja siis, kohe alguses pole sa ju treener, oled ikka kollanokk. Aga pikapeale sain teha, kogemusi juurde, vahepeal tundus ka, et ikka üldse ei taha enam. Raske oli. Õnneks sain sellest üle. Mida treeneritöö sulle andnud on? Tänu väljaõppele ja treeneritööle olen saanud palju juurde, on kogemust grupiga tegutsemisel ja julgust valida erinevaid metoodikaid. Intensiivne koolitajatöö õpetab, mida ma tahan teha, mida mitte, kellega tahan professionaalses mõttes seotud olla. Ja see on mõjutanud minu elu tervikuna. Olen hakanud tegema teadlikke valikuid ka suhetes. Praegu on elu nii edasi läinud, et mõne inimesega olen valinud ka suhete lõpetamise. Olen nendega suhetest välja astunud. On lihtsam suhelda nendega, kellega saab olla, ei pea kogu aeg käituma. No näiteks agressiivsed inimesed. Mida sinu jaoks tähendab ESTÜ? Piinlik öelda, et pole ammu jõudnud niipalju osaleda, kui tahaks. Ühendus peab ikka olema. Kui on kutse andmise võimalus, siis peaks olema ka ühendus, kes neid inimesi seob. Organisatsioon, kes ühendab, koordineerib. Ja selles plaanis ollakse hästi toiminud. Mis suhtlemistreeneri kutse sulle tähendab? Kutse on kvaliteedimärk. Üksiküritajaid on igasuguseid. Olen olnud sellisel videotreeningul, kus inimesi ikka kahjustatakse. Kutse taotlemine aitab eraldada teadjad juhuslikest tegijatest. Kutsetase annab märgi oskusest luua terviklikkust, oskust juhtida protsessi algusest lõpuni. Eesmärgistamisest kuni tulemuseni. Mis vahe on treeneril ja koolitajal? Treener on sügavamate teadmiste ja oskustega, lõpptulemus peaks olema paremini selge. Koolitaja õpetab, kuidas tuleb viiulit mängida, treener hakkab treenima, et viiulimäng saaks selgeks.


UUDISKIRI

lk. 10 NR 50 Ja kumb sina oled? Treener. Kui ma loengut pean, siis ma ka ei tee seda lihtsalt nagu loengut. Kombineerin oma loengud treeningu praktilise metoodikaga. Mis sul koolitajana on hästi välja tulnud? Meenub kohe ühe väga keerulise grupiga eesmärgini jõudmine. Seal oli palju erinevaid keerukaid kohti, alates sellest, et osalejad olid nö „saadetud“. No ja kui teema oli veel eneseanalüüs, siis oli ikka väga keeruline. Aga mis pole õnnestunud? Kaks korda on tulnud niimoodi välja, et ma ise ei märka oma ülemäärase tööstressi tunnuseid. Olen lasknud stressil süveneda liiga kaugele. Täna ma tean, et pean oma seisundile tähelepanu pöörama enne, kui sümptomid süvenevad. Ja saan aru, et ei saa igas valdkonnas põleda heleda leegiga. Viimasel ajal on olnud arutelu, kui teaduslik on suhtlemistreeningu lähenemine. Kuidas sina näed teaduse ja suhtlemistreeningu omavahelisi seoseid? Uuringute tasandil ma nii kohe ei oskagi nimetada neid, kus oleks otsest kasu mõõdetud. See seos võiks kindlasti selgem olla. Filosoofilisel tasandil, sotsiaalkonstruktivismi seisukohast on treeningu metoodika vägagi põhjendatud. Teadmise tekkimine on oluline – inimesed konstrueerivad teadmisi läbi suhtlemise, treening pakub seda lähenemist. Kas sinu kui doktorandi arvates peaks ülikool pakkuma ka oskuste treeninguid - nt psühholoogidele, õpetajatele, arstidele? Jaa, muidugi. Pean Tallinna Ülikoolis uurimismetoodika alast kursust, kuidas viia läbi uuringut sotsiaalvaldkonnas. Näen, et üliõpilased ei oska kuulata, intervjueerida. See on suur takistus uurimistööle. Näiteks Hollandis õpitakse intervjueerimisoskusi esimesel õpinguaastal. Meil on selline õpe täitsa puudu. Oskuste tase on ebaühtlane, mõned on õppinud, mõned mitte. Millest unistad? Unistan, et Eesti muutuks paremaks paigaks. Ma olen tüdinud enesekesksusest poliitikamaastikul, meditsiinis. Näen, et see on seotud inimeste hoiakutega, mitte rahaga. Mul on olnud viimasel ajal palju isiklikke kogemusi, nt kui kutsusime kiirabi, et see annaks arstiabi, pidime tund aega võitlema, et haige haiglasse viidaks. Näen, et midagi peaks väärtustes ja hoiakutest muutuma. Kui sa oleksid juba väga vana, mis sulle elule tagasi vaadates eriti rõõmu teeks? Ma tahan vaadata tagasi selle pilguga, et mu pere ja lapsed on olnud õnnelikud oma valikutes. Ja pere all mõtlen ka vanemaid, õde. Ja see tundub nüüd ehk liiga pateetiline, aga kui mõnigi hätta jäänud inimene on saanud minu tegevuse läbi rõõmu/ tuge tunda , on elu paremaks läinud. Intervjueeris Mari-Liis Järg

MIDA LUGEDA, KUS UUDISHIMU RAHULDADA? Just pühadeks jõudis mu kätte üks vaimu virgutav raamat Dan Roami SALVRÄTITEADUS. Sirvisin seda mõnuga. Probleemide visualiseerimine on teema, millega tegeledakse juba pikemat aega. Ja ikka taasavastan selle mõjusust. Visualiseerimine ei pruugi muidugi toimuda mitte üksnes piltide-skeemide vaid ka helide-lõhnade-puudutuste abil, kuid see raamat keskendub ärilisele loovusele ja piltide kaudu. Võib-olla on keegi lugenud-näinud tema esimest raamatut „Salvräti tagakülg“. Salvrätiteaduse on välja andnud Äripäeva Kirjastus, üllitis on peaaegu A3 fromaadis ja pehme 


UUDISKIRI

lk. 11

NR 50

Marshall Goldsmith MOJO Tegemist ühe juhtimisguru ja mõtleja raamat töö tegemisest iseendaga ehk sellest, kuidas esile kutsuda, säilitada ja taastekitada oma ellu hetki, mil me teeme midagi sihiteadlikku, mõjuvõimsat ja positiivset, mida teisedki märkavad ja tunnetavad. Seda seisundit nimetabki M.Goldsmiht Mojoks. Aavo Kokk mainib raamatu tutvustuses, et see aitab edasi neid, kes on oma mojo leidmiseks valmis, ja Peep Vain leiab, et see on sobiv raamat iseendas inventuuri tegemiseks ja oma sisemise põlemise alal hoidmiseks. (Kirjastus Hea Lugu) 14.02.12 koolitajate konverents Koolitustreff 2012 Pärnus Buffet-vormis konverents, kus  lubatakse anda kiire ülevaade ja näidata kõige juhtimiskoolitajatest  esineb üle 30 koolitaja – nii vanad kalad kui uued tegijad  on võimalik osaleda kuni 40 loengul, ettekandel ja töötoas

suuremat

valikut

Eesti

Ja ehk ka ... 20.01.2012 kl. 10.00 toimub Pärnus Strand´is koolitus Mida peab teadma, et olla edukas riigihangetel? (korraldab Tallinna Konverentsid) 1. jaanuaril 2012 jõustuvad järjekordsed riigihankeid puudutavad seadusemuudatused. Koolituse viib läbi Marko Mehilane (advokaadibüroo Entsik & Partnervandeadvokaat ja partner), kes tegeleb muuhulgas süvendatult riigihangete temaatikaga. Koolitusel lubatakse keskenduda järgmistele teemadele:  Olulised sõlmküsimused hankepraktikas pakkujale ja hankijale;  Levinud probleemid hanketeates ja hankedokumentides;  Ettevõtja õiguste kaitse riigihangetes jne. Infot otsis Sirje Pree

AASTAKOOSOLEK TULEMAS! Hea ühingukaaslane, meil on aeg taas kohtuda! Loe alljärgnevat hoolega  ESTÜ aastakoosolek toimub 4. veebruaril 2012. Aastakoosolek toimub Tartus, toimumise koha ja täpse ajakava kohta saadame infot lähemate nädalate jooksul. Kuna senise juhatuse volitused on lõppemas, siis seekordsel aastakoosolekul on meil väga mitmeid asju, mida peame ühiselt arutama ja otsustama:  teeme kokkuvõtteid möödunud aastast ja kuulame ära juhatuse ning revisjoni aruanded 2011. aasta kohta;  peame plaani ühingu edasise käekäigu osas, sh millised on prioriteetsed valdkonnad; milliseid muudatusi on tehtud kutse andmise korras ja kuidas see mõjutab treenereid; milliseks soovime kujundada oma uuendamisel oleva kutsestandardi, kuidas teemagrupid peaksid edasi tegutsema jpm.; 


UUDISKIRI 

lk. 12 NR 50 mõtleme koos, millist juhtimist ühing oma eesmärkide saavutamiseks vajab – viimastel aastatel oleme ühingu juhatuse valinud viieliikmelise ja kaheks aastaks. Meie pädevuses on otsustada uue juhatuse tööperioodi kestvus ja juhatuse liikmete arv. See ei ole vaid formaalne otsus, vaid peab lähtuma sellest, millele juhatus järgneval perioodil keskendub ja milline struktuur aitab tal neid tegevusi kõige paremini ellu viia. Allpool on lisatud juhatuse liikmete rollide kirjeldused, mille juhatus 25.04.2009 toimunud strateegiaseminaril sõnastas. Need rollikirjeldused on meile abiks mõtlemisel ja otsustamisel; valime ESTÜ juhatuse järgmiseks tegevusperioodiks. Senisest juhatusest on väljendanud 3 inimest soovi järgneval perioodil juhatuses mitte osaleda. Verevahetus juhatuses on kindlasti väga tervitatav nähtus ja aeg selleks praegu ka väga hea – näiteks teemagruppides saavad ka senised juhatuse liikmed oma panust ühingu töösse anda. Mõtle: - kas mitte Sinust ei võiks saada järgmise juhatuse liige? - keda veel ühingu liikmetest näeksid Sina juhatuses? otsustame, kas soovime asjaajaja töökoormust suurendada ja sellega seoses suurendada ka kulutusi tema töö tasustamisele. Juhatuse tegevust on senini abistanud asjaajaja, kes on oma töö eest saanud ka minimaalset kompensatsiooni. Kuna senine asjaajaja Krista on andnud teada oma võimalikust tööle asumisest välismaale, siis seisab uuel juhatusel peagi ees ka uue asjaajaja leidmine; valime revisjoni ja määrame sisseastumis- ja aastamaksu.

Sinu osalemine aastakoosolekul on väga oluline, leia võimalus tulla ise kohale! Oma osalemisest anna palun teada 16. jaanuariks 2012 Kristale (krista.jaakson@gmail.com).

Juhatuse liikmete soovituslikud rollid (ilmunud UUDISKIRI nr.42, lk. 14) I. Juhtija 1. Koordineerib juhatuse tööd, sh ühingu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute ettevalmistamist ja läbiviimist. 2. Ühingu juhatuse koosseisu muutumise järel registreerib uue juhatuse koos registreerimisele eelnevate kohustuslike toimingutega Äriregistri ettevõtjaportaalis (kui kõigil juhatuse liikmetel on ID-kaart) või Tartu Maakohtu registriosakonnas. 3. Korraldab kutsete omistamist (kuulutab välja kutsetaotlemise vooru, korraldab taotlusdokumentide läbivaatamise ühingu juhatuses eesmärgiga suunata kutsekomisjoni vaid kutse omistamist väärivad taotlused; koordineerib superviisorite, hindamiskomisjoni ja ja kutsekomisjoni tööd ning vajalike muudatuste tegemist kutseandmise alusdokumentides. Suhtleb Kutsekojaga ja Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukoguga. 4. Haldab sihipäraselt ja propageerib Alustava Treeneri Rahastut. Kui juhatuses vahetub pangaõigusega liige, tuleb pangale teha avaldus eelmise liikme pangaõiguse tühistamiseks ja pärast Tartu Maakohtust ümberregistreerimisteate saamist annab juhatuse uus pangaõigusega liige juhatuse esimehe juuresolekul oma allkirjaproovi. II. Majandaja 1. Vastutab finantside ja liikmeskonna arvepidamise eest. Koostab ühingu aastaeelarve lähtudes liikmemaksudest ja püsikuludest ja esitab selle aruteluks ja kinnitamiseks juhatusele. 2. Koostöös ühingu asjaajajaga jälgib liikmemaksude laekumist ja eelarve täitmist. 3. Korraldab ühingu majandusaruande koostamise, selle kooskõlastamise ühingu siserevidentidega, selle esitamise kinnitamiseks ühingu aastakoosolekul ja õigeaegse esitamise Maksuametile.


UUDISKIRI

lk. 13 NR 50 4. Sooritab ühingu arveldused 5. Kogub ja edastab ühingu raamatupidamisteenust pakkuvale firmale raamatupidamise algdokumendid. . 6. Teab valdkonna finantseerimisvõimalusi ja kasutab neid. III. Organiseerija 1. Korraldab ühingu kodulehekülje haldamist (info lisamine, muutmine, eemaldamine). 2. Korraldab 4 korda aastas elektroonilise Uudiskirja väljaandmise (koostab, kujundab, saadab välja). 3. Hoolitseb ühingu liikmete informeerituse eest vastavalt vajadusele (meilib, helistab jne). 4. Kaasab suveseminari jm ürituste korraldamiseks projektijuhte üle ESTÜ. IV. Arendaja 1. Tagab suhtlemistreeningu metoodika arendamise. 2. Korraldab perioodiliselt ESTÜ missiooni ja strateegia ülevaatamist. 3. Planeerib ja organiseerib sisekoolitusi, juhendamisi ja supervisioone nii algajatele kui kutselistele treeneritele. 4. Organiseerib ühingu ümarlaudu jt laiale auditooriumile suhtlemistreeningu propageerimiseks mõeldud üritusi (konverentsid). 5. Haldab ESTÜ kaubamärgi kasutamist. V Suhtleja 1. Arutab juhatusega jt ühingu liikmetega, mis ühingu tööst võiks olla meedias kajastatud. 2. Pakub ideid, mida, millal ja kuidas ühingu tegemistest kajastada meedias. Valib sobivaid kanaleid ja teeb kokkuleppeid konkreetsete kanalite juhtidega. Jälgib kokkulepete teostumist ja omab ülevaadet ühingut tegevuste ja seisukohtade kajastumisest meedias. 3. Leiab viise operatiivseks sekkumiseks küsimustes, kus ühing saab arvamust avaldada eksperdina. VI. Asjaajaja 1. Osaleb ühingu aastakoosolekul ja juhatuse koosolekutel. Aruandevalimiskoosolekutel organiseerib osalejate nimekirja täitmise 2 eksemplaris koos osalejate originaalallkirjadega. Protokollib koosolekud, kooskõlastab need juhatuse liikmetega 3 päeva jooksul peale koosoleku toimumist (kui on, viib sisse täiendused ja parandused); saadab juhatuse liikmetele protokollide lõplikud versioonid, säilitab need elektroonilisel kujul ning lisab ühe eksemplari juhatuse koosolekute kausta. 2. Haldab tabelit ühingu liikmete kontaktandmetega, tehes andmete uuenedes tabelisse vajalikud muudatused ja teavitades muutustest kodulehekülje haldajat. 3. Juhatusega kooskõlastatult edastab ühingu listi kaudu ühingu liikmetele ühingu tegevust puudutavaid dokumente, eelteateid ürituste kohta, meeldetuletusi jm ühekordset infot. 4. Koostab ja saadab arveid (liikmemaksud, osalemistasud üritustel, esinemistasud jm) 5. Jälgib ja peab arvestust liikmemaksude ja osalemistasude laekumiste kohta. Jälgib ühingu aastaeelarve täitmist. 6. Võtab vastu ja edastab kutsekomisjonile kutsetaotlemisdokumente elektroonilisel kujul; arhiveerib ja säilitab nõutavad kutsetaotlemisdokumendid paberkandjatel.

OOTAME JUST SINU KAASTÖID !

UUDISKIRJA TOIMETUS: Jana Tamm jana@baltic-training.ee Ann Seilenthal Ann.Seilenthal@gmail.com 52 86 802 ESTÜ postiaadress: Pikk 74-12, Tartu, 50603 e-mail: info@suhtlemisoskused.ee koduleht: www.suhtlemisoskused.ee

ESTÜ leht 50  

estü uudiskiri talv 2012

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you