Issuu on Google+

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . D E T S E M B E R 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Vaba, huvitav, lõbustore, huvidekeskne, natukeinformatiivne vestlus Raasukestega lk 8-10 Jörgen Martin Uus ÕIS-i tagasiside küsimustik lk 11 Kätlin Tiigi 8 asja, mida iga õige Tipikas tegema peaks lk 16-17 Taavi Simson Jõululugu lk 24

Aleksander Vassiljev


Majandus- ja ehitusteaduskonna jõulupidu

great christmas the

eelmüügist 4€

kohapeal 5€ 12. detsember 21.00

Can’t repeat the past?... Why of course you can!


PEATOIMETAJA VEERG PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 620 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas! Jõulukuu teeb alati südame soojaks – inimesed on heldemad, naeratused siiramad ja väljaskäigud kindlasti meeleolukamad. Võib-olla nii mõnelegi tundub see klišeena, aga kui detsember toob eestlases välja rohkem inimlikkust, headust ja kaastunnet, siis tahes tahtmata võib seda pidada kõige meeldivamaks perioodiks kalendriaastas. Lisaks, esimene lumi on miski, mida paljud pikisilmi ootavad, sest sügisene pori saab eest pühitud, andes ruumi värskele kattele. Seega on õige aeg vaadata tagasi möödunud aastale ja midagi, mis on veel to-do listist, tegemata jäänud, kiiresti ära teha ja seeläbi aastale korraliku punkti panna. Meiegi lõpetame aasta meenutades möödunud suurüritusi ning paneme südamele ÕIS-i tagasiside küsimustiku täitmise. Lisaks, anname ülevaate tegemistest, millest kindlasti üks õige tipikas peaks osa saama – ja miks mitte kohe jaanuaris nimekiri ette võtta? Kauneid, rahulikke jõulupühi Sulle ja Su perele ning meeleolukat aastavahetuse tähistamist!

DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3


12-13

16-17 8 asja, mida iga õige Tipikas tegema peaks Tudeng tegutseb

11

Noored Kooli programmist Eesti Energiasse Ilja Šnitko lugu Tudeng tegutseb

Uus ÕIS-i tagasiside küsimustik! Meie ülikool

Tudengielu, mi Vaba, huvitav, lõbustore, huvidekeskne, natukeinformatiivne vestlus Raasukestega Persoon

8-10

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Raskused lugemisega 08-10 Vaba, huvitav, lõbustore, huvidekeskne, natukeinformatiivne vestlus Raasukestega

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

11 Uus ÕIS-i tagasiside küsimustik! 12-13 Noored Kooli programmist Eesti Energiasse - Ilja Šnitko lugu

16-17 8 asja, mida iga õige Tipikas tegema peaks 18 Robotiklubi käis eksootilisel välisvõistlusel 19 TTÜ Robotiklubi näitas osavust Robotexil


20 Tallinn-Helsinki-EdinburghExeter-Regensburg-Tallinn 21 Piilupardi pihtimused 22-23 EBEC 2013: insenerivõistlus, kus teed nädalalõpuga rohkem kui aastaga kokku

24 Jõululugu 25 Rektori karikaturniir pakub sportlikke elamusi terveks õppeaastaks

25

Rektori karikaturniir pakub sportlikke elamusi terveks õppeaastaks Sport

24

Jõululugu Jõulueri

22-23 EBEC 2013: insenerivõistlus, kus teed nädalalõpuga rohkem kui aastaga kokku Arvamus

Robotiklubi käis eksootilisel välisvõistlusel Meie ülikool

18

26 Halva huumori instituut 27 Ristsõna

DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5


KOLUMN

RASKUSED LUGEMISEGA Aleksander Vassiljev Kolumnist TTÜ Üliõpilasesindus sassipostkast@tipikas.ee retrospktiiv.blogspot.com Ma pole juba mitu kuud jõudnud ühtegi raamatut lugeda. Oli viimane aeg see viga parandada! Eelistan osta raamatuid poest, mingi alateadlik ahnus paneb mind oma rahaga ostetud kirjandust lugema kiiremini, kui seda, mille peale ma raha kulutanud ei ole. Ikkagi ei piisa alati ka sellest, et kirjutisest kähku läbi närida. Raamatupoodides on tavaliselt eraldi riiul või laud, kuhu on kuhjatud kokku kõik ebapopulaarsed teosed. Leidsin kähku selle laua, kus kogusid tolmu suur kogus memuaare - keskpärased muusikud, näotud poliitikud, politseipealikud, presidentide naised ja 0,29 € eest, märkimisväärses koguses (208 lehte sic!) kunagise linnaametniku, Jüri Pino, mälestusi. Sirvides selle laua valikut tundus tegu olevat veidrate hübriididega - midagi mis tuigub õhkõrnal piiril kätekuivatuspaberi ja viletsa proosa vahepeal. Selle laua valiku läbimüük oli sedavõrd kehv, et mitme teose puhul oli käiku lastud lausa “kaks ühe hinnaga” tak-

tika. Ma olin üllatunud, nähes sellist lähenemist raamatukaupluses. Sama ostad-tarbetu-eseme-saad-teise-samasuguse-kauba-peale, mida kaubandusketid armastavad kasutada, et vabastada riiulid veidra lõhnaga šampoonidest. Näitasin oma valiku ette kogenud välimusega müüjale: “Kas keegi on kunagi sinult seda raamatut ostnud?” Ta ei suutnud oma karjääri vältel seda pretsedenti meenutada. Tegin ettepaneku kaaluda tulevikus ka ostad-ühe-saadkõik lähenemist, kui muu ei aita.

Plaanisin minna kiirelt koju, et jõuda midagi lugeda. Minu teekonna pidurdas kinni umbjoobes vanamutt, kes oli vallatus jõulueelses meeleolus suutnud leida üles Nõmme linnaosa kõige porisema kraavi ning veeretada ennast sinna sisse. Lähema vaatluse tulemusena tuvastasin ma temas sama inimese, kes armastab kohalikus säästumarketis pidada endaga maha pikki ja valjusid vestluseid, sättides samal ajal pagaritooteid ümber teistsuguses järjekorras, kui säästumarketi poeketi ranged ja paindumatud eeskirjad seda ette on näinud. Talle ei meeldi, kui viilutatud saiade kohal on viilutamata tooted ja ta tõstab kõik sepikud ümber leibade kõrvale. Hinnad lähevad tema pärast segamini ja olen näinud turvameest teda korduvalt poest välja viskamas. Eit on aga vapper ja naaseb alati, et panna leivad ritta just temale meelepärases järjekorras. Nüüd siputas ta rahutult kõiki kehajätkeid ja räuskas möödakõndijate suunas mereleksikoni kõige soolasemaid sõnu. Mõeldes sellele, kui kaua pidin ma viimane kord erakorralise meditsiini

osakonnas ootama, tundsin kerget pettumust, kui minu kutsutud kiirabi viie minutiga kohale jõudis ja ta kainerisse sõidutas. Kell seitse on mõistlik aeg teha otsus jätta vahele eelmise õhtu hapukapsast koosnev õhtusöök koos teiste sellega seotud toimetustega ning selle asemel puhata ja lugeda raamatut. Seadsin ennast diivani peale mugavalt sisse. Kõik tundus õige, plaanisin künda läbi vähemalt sada lehte oma viimasest ostust. Avasin raamatu, sissejuhatus. Kõrvaltoas hakkas helisema mobiiltelefon: “Ei ma ei tea seda inimest.” “Jah, ma lihtsalt juhtusin mööda kõndima” - häirekeskus oli hoiatanud, et mulle võidakse korra tagasi helistada. Avasin uuesti raamatu, jätsin sissejuhatuse vahele, peatükk üks. Kissitan silmi kuhu said mu prillid? Pool tundi ja üks pahupidi keeratud magamistuba hiljem naasesin diivanile prillidega, peatükk üks. Kissitan silmi - Euroopa Liidu nõuetele vastavad lambipirnid simuleerivad väga hästi muinasaega, kus koduseid toiminguid peeru valgel tehti. Kümme minutit hiljem olin leidnud pikendusjuhtme ja tõstnud divani kõrvale lambi, vaarun väsinult tagasi diivanile ja proovin uuesti - peatükk üks. Kell oli kolme paiku öösel. Naasesin just unest tänu ühele oma jäsemetest, mis otsustas peale paaritunnist lebamist ebaloomulikus poosis, tuimaks minna. Suu kuiv, pea uimane, prillid pigistamas nina ja pöial lömastatud raamatu vahele järjehoidjaks. Kiskusin kaaned lahti, kissitasin silmi, peatükk üks, ma loobun - persse Ott Leplandi biograafia.


„MANDARIINID“

2. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Mängufilmi «Mandariinid» tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud, sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, mandariiniistanduse omanik Markus (Elmo Nüganen). Ka Markus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui mandariinisaak on korjatud. Sõda jõuab külani, toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt ühe ellujäänu – abhaaslase Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viib. Öösel hukkunuid mattes avastab Markus, et ka üks grusiin on elus, kuigi raskelt haavatud. Ka tema viiakse Ivo juurde. Nii satuvad ühe katuse alla kahe vastasleeri võitlejad ja lugu algab.

„HR. MORGAN’i VIIMANE ARMASTUS“ 9. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€

Sellest päevast, kui Pauline ulatab talle bussis abikäe, hakkab põikpäine ja tüdinenud Matthew Morgan tagasi õnne poole komberdama. Teda rabab jalust noore naise relvitukstegev vitaalsus ja vankumatu optimism ning vanaldasest õpetajast saab uskumatul kombel elu üliõpilane. Nende igapäevaste jalutuskäikude ajal läbi Pariisi, lõunate ajal pargis ja väljasõitudes maale avastab see veider paar sõpruse pärleid, seltskonnast tulenevat lohutust, romantika maitset ja perekonna tähendust. Nad mõlemad peavad taastama usu inimestesse, kes hoolivad. Pauline tervitab uut sorti perekonna ideed ning Matthew leiab taas kontakti oma võõraks jäänud poja Miles'iga, kellele omakorda lähevad muutused isas sügavalt korda. Sündmused, mis algavad Miles'i ja tema õe Kareni läbikukkunud katsest tuua Matthew tagasi koju Ameerikasse, viivad Miles'i enda elus selliste tagajärgedeni, mida ta kunagi poleks oodanud. Just õigel ajal õpivad isa ja poeg teineteist taas austama, et unustada mineviku erimeelsused ning minna koos tulevikku. Nende elu õppetundide kaudu leiavad nad kumbki omal moel taaskord armastuse ja lootuse.

„ERNEST JA CELESTINE“

16. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Lugu ebatavalisest sõprusest karu Ernesti ja hiire Celestine’i vahel. Film põhineb samanimelisel laste raamatute seerial, mille autoriks on belglane Gabrielle Vincent.

TTÜ Kino jätab endale õiguse teha kavasse muudatusi. Värskeim info võimalike muudatuste kohta on saadaval meie Facebook’i lehelt.


PERSOON

VABA, HUVITAV, LÕBUSTORE, HUVIDEKESKNE, NATUKEINFORMATIIVNE

VESTLUS RAASUKESTEGA Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jyrgen.martin@tipikas.ee

„Ma käisin siin kõrval poes, ostsin ühe arvuti,“ vabandab Erkki, et aeg on liikunud viis minutit hilisemaks, mil pidime kohtuma. Ja kui apelsinimahlad ka hotell Olümpia Cafe Boulevardis ostetud, alustan intervjuud LHV Group'i juhatuse liikme ja LHV Panga ning Varahalduse nõukogu esimehe Erkki Raasukese ja tema vennatütre Liiga. Ühes 2005nda aasta Äripäeva intervjuus kurtsid naljatades, et Sinust pole tehtud ühtegi kaanelugu. Kas täna pigem meenutad heldimusega neid aegu, kus sai rahulikumalt tegutseda, et iga päev mõni toimetaja või üliõpilasest isehakanud ajakirjanik ei tüütaks? Erkki Sellist kodukeskkonnas tehtud feature't pole siiani ilmunud ning tõenäoliselt ei ilmu ka. See pole mingi

kindel hoiak, aga meediaga on mul ikkagi pigem raske hakkama saada kui kerge. Intervjuusid andes pean ennast sundima neid üle lugema, et seal ei oleks vääriti mõistmist. Samuti tekitab otse eetris esinemine ebamugavust, neid ma ei vaata kunagi järele. Avalikud esinemised nõuavad ikka tohutut pingutust ja tulevad väga raskelt, seetõttu lükkan ka enamus pakkumisi tagasi. Rääkima lähen ma kahel põhjusel: kui ma tahan ise midagi öelda, mis on enamasti seotud tööga või kui kutsub keegi, kes piiratud ressursidega püüab teha midagi head, on selleks üliõpilased, noorte esindused või kohalikud omavalitsused. Ehk mitte suured, tugevad ja edukad, vaid need, kes nokitsevad väikse asja kallal, kus on vähe ressurssi taga, siis on nagu arrogantne või kehv ära öelda. Kui sinu asemel olnuks keegi professionaalne ajakirjanik, siis praegu ma siin ei istuks. Lii Mulle väga meeldis sinu viimane intervjuu, mis oli Äripäevale antud, ja

ka videolõiku oli hea vaadata. Erkki Aga see tuleb hästi raskelt. Kui tihti te üksteist näete ja pereringis kohtute või tasub tänasele päevale kalendris punasega naerusuu märkida? Lii Mitte nüüd seda, neid kordasid on ikka aastas mitu. Erkki On välja kujunenud sellised kindlad korrad, kus kokku saadakse. Näiteks suviti Saaremaal, sünnipäevadel ja muidugi jõuludel, kus on alati kõik kohal ja mis omab meie jaoks tähtsat kohta. Üks kümme korda kindlasti aastas. Peresündmused leiavad ise enda jaoks aega. Kaur Kender rääkis Ärikatla seminaril, kuidas ta oli lasknud 94-ndal aastal endale Ameerikast Gucci teksad tuua, mis ärikohtumistel kõige olulisemaks vahendiks osutusid. Nii oli tal võimalus öelda, et kuule mees, isegi mu teksad maksavad rohkem,

Foto: Jarek Jõepera 8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013


PERSOON kui sa mulle pakud. Siit tuli nõuanne, et tuleb teada oma hinda ja mitte lasta end odavalt maha müüa. Kuidas Teie üks esimesi suuremaid läbirääkimisi läks ja mis teadmise sealt kaasa haarasite? Erkki Esimest ärikohtumist ei oska sedasi välja tuua, küll on aga hästi meeles esimene suurem läbirääkimise ja juhtimise ebaõnnestumine. Olin alustanud ülikooli õpinguid ning läinud nii-öelda esimesele päris tööle. See oli üks kiirtoitlustamisega tegelev väikeettevõte, kus algselt müüsin hamburgereid, mida tegin vaid mõned päevad, kuniks hakkasin autojuhiks ja vedasin tooteid laiali. Ettevõte ise laienes kiiresti ja võttis pidevalt uusi inimesi juurde. Jõudsin seda teha vast kolm nädalat, kui firma noor juht andis mulle vastutuse ühe müügipunkti eest. Umbes pool kümme hommikul jõudsin mina kaubaga kohale, aga müügipunkti luugid, mis pidi avatama kell üheksa, olid endiselt suletud. Noor uljus nagu ma olin, läksin ja avaldasin julgelt arvamus (Erkki teeb märkuse, et seda võib nüüd läbirääkimisteks pidada.), et nii ei saa. Kõik oli ju õige, aga ma rääkisin seda inimestele, kes võinuks mulle vabalt ema eest olla. Minu väljaütlemisele järgnes üks 30 sekundit vaikust kuni üks tõredama olekuga naisterahvas soovitas mul selle peale kuhugi minna; ja pikemat juttu nagu polnudki. Olles müügipunkti eest umbes kolm-neli tundi vastutanud, läksin juhi juurde tagasi ja andsin teada, et parema meelega olen ma autojuht edasi, pole mul vaja kellegagi maid ega taevaid jagada. Ehk esimene läbirääkimiste katsetus kestis umbes kolm minutit, mille peale langes kohe kõva sahmakas. Kui lihtne või raske on üldse noortel oma ideesid esindada ja kuuldavaks teha või eksisteerib ikkagi teatud põlvkondade vaheline hõõrdumine? Ka üliõpilaste ettepanekuid ei võetud kõrgharidusreformi puhul nii palju kuulda, kui noored oleksid oodanud. Erkki Ma isegi keeraksin selle ümber, et noor või mitte noor, blond või brünett, pole vahet, kes sisendit annab. Kui me hakkame inimest või gruppi, kes teatud ideega lagedale tuleb, kohe stereotüpiseerima, siis sellega lõikame väga palju infot ära. Pigem pole asi selles, et noori ei võeta arvesse, muidugi autoriteete kuulatakse enam, aga rohkem räägib see ikkagi kuulaja kohta. Kui kuulaja on otsustanud, et tal on kõik vastused olemas, ta teab, kuidas

maailma asjad käivad ja tal pole mingisugust väärtuslikku informatsiooni saada, siis pole vahet, oled sa noor või kesiganes. Need inimesed lihtsalt ei võtagi kedagi kuulda. See on aegade algusest nii olnud ja läheb edasi ka tulevikus. Lii Kui eesmärgid on kindlad ja pühitsevad nii tugevasti abinõu, siis teda teiste arvamused ei mõjuta, ükskõik, mida arvatakse. Erkki Sa panid selle isegi positiivsesse võtmesse, et on eesmärgid. Sagedamini näeme ikkagi seda, kuidas inimesed ise on õppimise või arendamise peatanud, misjärel võetakse seisukoht, et uus info vaevalt väärtust omab. Jällegi, see räägib rohkem kuulaja kohta. Töötades dünaamilise organisatsiooni juhina ei ole tegelikult luksust, et paneme silmad ja kõrvad kinni mingisuguse informatsiooni vastu. Loomulikult peab suutma filtreerida seda, mis on oluline ja millel on kaalu, kuid et uks lihtsalt kinni lüüa ja ignoreerida, seda luksust ei ole. Põlvkondade vaheline hõõrumine on seesama „mida-sina-poiss-tuled-meile-ütlema“ stereotüpiseerimine nagu hamburgeriloos. Lii Aga see oli ka põhjus, miks nemad olid hamburgerimüüjad ja Erkkile teine ülesanne ja suurem vastutus usaldati. Kuhu tuleks noorena ülikooli ajal panustada - üliõpilasorganisatsioonid, töö, võimalikult palju ringi liikuda? Lii Arvan, et jõuab kõike, kui on piisavalt tahtmist. Mõeldes iseenda peale, kuidas ma olen oma tulevikku näinud, ei näe ma põhjust, miks mitte osaleda organisatsioonide töös, liikuda võimalikult palju ringi ja proovida erinevaid asju ja ettevõtmisi ning alles nende kogemuste pealt hakata hiljem tööd otsima ja avastama, mida tegelikult teha tahad.

Foto: Erakogu

Sa ütlesid, et Sul oli idee suhteliselt paigas juba keskkoolis, mis peale ülikooli saama hakkab. Lii Pärast ülikooli kavatsen kindlasti paar aastat töötada, teen karjääri ja liigun maailmas ringi, siis tuleb pere ja kõik muu – praegu kuidagi vaikselt nii liigungi (endise klassivennana juba muretsen, et sedapsi veel olda, kuid Lii pikk naer oma plaani üle rahustab). Muidugi eriala valikud on muutnud ja leidnud teise suuna. Kas täna valiksite teise eriala? Lii Ei valiks tegelikult, olen rahul oma valikuga. Erkki (astus TTÜ-sse 89-ndal aastal) Ma arvan, et väga ei valiks. Hea meelega läheksin uuesti TTÜ-sse, mul ei tuleks teist ideedki, kui et minna TTÜ-sse. Küll aga... Ma õppisin majandust ja see oli niisugune aeg, kus vana asi oli just lõppeDETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9


PERSOON mas ja uus asi polnud veel päris kohale jõudnud. Traditsioonilist üliõpilaselu sain väga vähe ning koolist tulin läbi teatud mõningase pealiskaudsusega. Tol ajal oli ülikool ikka üpriski kerge, tänapäeval õpitakse kindlasti hoopis teise intensiivsusega. Enamus meie grupist töötasid täiskohaga, mis praegu on suhteliselt mõeldamatu (mille peale Lii tagasihoidlikult muigab). Mul sellised eluplaane polnud ja pole kunagi olnud. TTÜ-sse sattusin ma tegelikult paljuski läbi spordi, kui Tipi korvpalli meeskonna treener mind liituma kutsus. Sealt sain ka alguses tuge, et sisseastumiseksamiteks valmistuda, lisaks huvitas mind majandus. Küll aga, kui ma täna teeksin teistsuguse valiku, siis kalduksin ehk natuke rohkem materjali või inseneri poole. See on niisugune vundament, mille peale võid hiljem ükskõik mida ehitada. Pehmeid asju tuleb iseenesest juurde ja neid on ka hiljem kergem omandada. Oled töötanud Swedbankis, MKM'is nõunikuna, Maanteeametis, Estonian Airi's ja nüüd LHV's. Milline neist perioodidest on huvitavaim ja/ või väljakutsuvaim? Enne LHV'sse asumist läksid ikkagi tööle kriisihetkedel ja asja parandama. Erkki Jah, aga see on emotsionaalselt mõnikord palju lihtsam. Kui sul maja põleb, on otsuseid kergem teha. Nii on ka minek probleemis olevasse organisatsiooni, eriti kui on selge mandaat, mida seal teha, on tööle asumine ja tegutsemine lihtne. Lisaks asjaolu, et minnes organisatsiooni, millel on kõrge enesehinnang ja kus ollakse väga edukad ning arvatakse, et kõik vastused on juba olemas, on raske muutusi korda saata. Kõige intensiivsem ja põnevam aeg oli kahtlemata rootsi aastad, millele olen väga tänulik, et selline võimalus Swedbank'ist tuli. Sellest perioodist sai täiega kõik välja võetud, nii isiksuse kui professionaalse arenguna. Aga

kunagi ei ole mul olnud perioodi, et ma oleksin tööle läinud nii, et ma hommikul hambad ristis või kehva tujuga uksest sisse astuks. Igal asja on olnud oma võlu ja kui see võlu on ära lõppenud, on olnud aeg muutusteks. Väga palju pole ma töökohti vahetanud, küll olen ettevõtete sees palju liikunud. See viimane ots, Estonian Air – emotsionaalselt polnud midagi väga rasket, see oli tehniliselt keeruline. Minna valdkona, millest sa mitte midagi ei tea ja kus tuli väga lühikese aja jooksul omandada ja hankida hästi palju infot, lisaks oli see ajakriitiline. Kompleksina oli kõige raskem see periood ning kõige põnevam rootsi aastad. Marika Priske on öelnud, et olite üks parimaid ja professionaalseimaid kolleege, kellega tal õnnestunud koos töötada. Kas praeguseks on avalikus sektoris töötamine välistatud või ei või kunagi teada? Erkki Ei, üldsegi mitte. Aga ma läksin sinna kohati juhuse tahtel, sest peale Rootsist ära tulemist oli mul aega. Teisalt olin endiselt seotud Swedbank'iga ja mulle maksti kompensatsiooni, mis seadis teatud piirangud, et ei tekiks huvide konflikte. Eesti väikses majandusruumis on väga suur võimalus sattuda teisele poole lauda, eks ma mingil määral sattusin ka, olles Estonian Air'is ja võttes osa laenutingimuste läbirääkimistest. Avalik sektor oli teatud vaheperioodiks, kus mul oli võimalus oma aega kasutada muuks kui igapäevasteks toimetusteks. Enda jaoks olin mõelnud, et sügis 2013, siis lähen tagasi oma põhivaldkonna juurde, ehkki ka avalikus sektoris tegelesin ma hästi palju äriühingutega. Valdavalt on mul siiski väga positiivsed kogemused ja mälestused seal töötamisest, suur osa selles on MKM'il, kantsleril ja ministril, kes kõik selle aja huvitavaks tegid ja nii minu kui töökeskkonna eest hästi hoolitsesid.

Lii, kas praegu Swedbank'is töötamine omab ka teatud emotsionaalset sidet? Ma olen sellele kõvasti mõelnud. Võibolla on see isegi natuke ebamugav, sest Erkki tegi ikka oma nime väga-väga üles (Erkki: mina pole seal kunagi nime teinud, ma vaid töötasin seal), ja nüüd lähen mina... Aga sai see alguse praktika kohtade otsimisega, kus soovisin ennast siduda panganduse valdkonnaga. Kandideerimisavalduse saatsin nii Swedbank'a kui LHV'sse. Ehkki positiivne vastus tuli mõlemalt, sai otsustavaks praktika tasustamine. Et kodus ma ei ela ja vanematele ei toetu, oli igakuine tasu minu jaoks oluline, lisaks on Swedbank alati väga toreda organisatsioonina tundunud, mis õhkab sõbralikkust ja headust. Vestlusel mul küll perekonnanime kohta ei küsitud, aga nüüd töötades on see juba jutuks tulnud. Kuigi kõrvaltvaatajale võib selline asjade käik kuidagi irooniline tunduda, ei läinud ma sinna sellepärast, et Erkki oli seal varasemalt töötanud. Ta on mulle küll väga suureks eeskujuks, aga minu jaoks oli see ikkagi asjade kokkulangevus. Jõulukuu numbri kohaselt pean küsima, kas kuusk või nulg, kas jõuluvana või päkapikud? Lii Kuusk vast, lõhnab paremini. Ma nii ootan juba, et saaks koos isaga minna kuuske tooma. Mulle nii meeldivad jõulud, see on ka mu lemmikaeg aastas. Erkki Kui valida, siis ikka kuusk. Eriti tore, kui saaks tuttava käest otse metsast. Nüüd vist hakkame jälle tagasi minema päkapikkude juurde, vanasti oli küll jõuluvana. Nüüd jah, päkapikud, keegi enam ju ei usu. Aga eks see kõik tuleb kunagi jälle kaarega tagasi. Vaba, huvitav, lõbustore, huvidekeskne, natukeinformatiivne – palusin ma Liil viie sõnaga toimunud intervjuud iseloomustada.

ERKKI RAASUKE

LII RAASUKE

1989 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli spordiklassi 1994 lõpetas TTÜ majandusteaduskonna tootmisökonoomika ja juhtimise-ökonomisti eriala 1994-2011 töötas Swedbank`is, olles alates 2009-ndast aastast kogu pangandusgrupi finantsjuht 2012 Maanteeameti peadirektori kohusetäitja 2012 aprill MKM`is ministri nõunik 2012 juunist Estonian Air`i nõukogu esimees 2013 septembrist alates LHV Group`i juhatuse liige ja LHV Panga ning Varahalduse nõukogu esimees

2011 lõpetas Loo Keskkooli kuldmedaliga 2011 astus TTÜ-s majandusteaduskonda õppima avaliku sektori ökonoomika eriala 2013 juunist töötab Swedbank`is projektide juhtide assistendina

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013


MEIE ÜLIKOOL

UUS ÕIS-I TAGASISIDE KÜSIMUSTIK! Kätlin Tiigi Juhatuse liige haridusvaldkonnas TTÜ Üliõpilaskond katlin.tiigi@tipikas.ee Alates 2013/2014 õppeaasta sügissemestrist on ÕIS-is võimalik õppeainetele tagasisidet anda uhiuue küsimustiku abil. Miks aga uus küsimustik tehti? Milline uus küsimustik on? Miks peaks tudeng seda täitma? Mis saab tulemustest? Kõik need küsimused saavad peagi vastuse. Kõik tudengid, kes küsimustikku varem täitnud on, teavad, et see on päris pikk ja kõik küsimused ei ole päris arusaadavad. See on tinginud madala tagasiside andjate arvu, mis eelmisel õppeaastal oli ~20% kogu üliõpilaskonnast. Vähe on antud ka lisakommentaare ning piirdutud on üksnes hinnangute andmisega, mis oli samuti probleemne – erinevad inimesed tõlgendavad numbreid erinevalt ja sellest tulenevalt annab üks tudeng keskmise

TAGASISIDE

tasemega õppeainele hindeks 5 ja teine 2. Nii saadi tulemuseks mittemidagiütlev number, mis pea kõikidel õppeainetel jääb hetkel vahemikku 3,5 - 4,5. Eelnev on põhjustanud ka tagasiside vähese rakendatavuse, sest muutusi õppeainetes ei soovita teha, kui vastanute protsent on väike ja samuti on raske midagi muuta pelgalt numbri põhjal, vajatakse ka täpsustusi. Kui 2012. aasta sügisel hakati tagasisidesüsteemile rohkem tähelepanu pöörama, sai üheks esimeseks tegevuseks ÕIS-i küsimustiku uuendamine. Rohkem kui aasta intensiivset tööd ja nüüdseks on küsimustik lõpuks valmis. Uues küsimustikus on 4 õppekorralduslikku küsimust, mis avanevad alguses, 11 küsimust iga aine kohta ja numbriline skaala on asendatud sõnadega. Iga aine kohta täidetakse küsimustik eraldi ja võimalik on valida õige õppejõud, mis varasemalt tihti segamini läks. Küsimustikku on võimalik täita osade kaupa. Kui mõni tudeng tunneb, et tal pole mingi konkreetse aine kohta midagi öelda, siis on võimalik see vahele jätta. Küsimustiku lõpus toimub kinnitamine ja pärast seda ei ole võimalik vastuseid enam tagasi võtta, sest süsteem ei võimalda tudengit ja tema vastuseid siduda. Võimalik on vaadata ainult seda, kas tudeng on küsimustiku täitnud või mitte. Vastused on anonüümsed ja kõik tudengid võivad julgelt oma arvamust avaldada. Uue küsimustiku valmimine ja käivitamine on terves protsessis alles esimene samm. Küsimustiku õnnestumist peaks väljendama vastanute arvu tõusmine. Kindlasti mõtlevad mitmed tudengid: „Miks just mina seda täitma pean?“ Tagasiside on peamiseks

õppekvaliteedi parandamise aluseks ja ilma selleta puudub ülevaade reaalsest olukorrast ning parenduse võimalustest. Kõik võib seetõttu näida korras. Tegelikult ei möödu aga päevagi, mil ülikooli seinad ei kuule rahulolematuid kommentaare. Selleks, et midagi muutuks, peaks vähemalt 50% tudengitest küsimustikule vastama. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on valinud alternatiivse tee – nende tudengitele on küsimustik kohustuslik ja nad ei saa uuel semestril õppeaineid deklareerida enne, kui küsimustikule vastavad. Meie ülikool ei ole seda teed läinud ja tudengitelt loodetakse, et nad panustavad enda ülikooli arengusse vabatahtlikult. Veel üks põhjus, miks tudengid varasemalt küsimustikku väga agaralt täitnud pole, on see, et ei olnud teada, kuhu tulemused jõuavad. Ülikool küll kasutas tulemusi näiteks õppejõudude tagasivalimisel, aga üldjuhul ei oldud tulemuste rakendamisest väga teadlikud. Nüüd käivitub uus kord – tulemusi hakatakse kuvama õppeainete ainekaartidel ja kõikidel tudengitel on võimalik enne õppeaine valimist selle kvaliteedi kohta uurida. Loodame, et avalikud tulemused kiirendavad ka muutusi - keegi ei taha ju enda õppeainet halvast küljest näidata. Üldised tulemused kuvatakse hetkel veebilehel www.ois.ttu.ee/statistika, kus tasub kindlasti ringi vaadata. Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes küsimustiku uuendamisse enda panuse on andnud. Eriti sooviksin esile tõsta tudengeid Talvi Pihli ja Karmen Kütti. Aitäh teile! Uus küsimustik avaneb semestri lõpus ja jääb avatuks eksamisessiooni lõpuni. Head vastamist! DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11


TUDENG TEGUTSEB

NOORED KOOLI PROGRAMMIST EESTI ENERGIASSE - ILJA ŠNITKO LUGU Margus Ots Noored Kooli turundusjuht ülikoolides Sihtasutus Noored Kooli margus@nooredkooli.ee Sellest sügisest nooremprojekteerijana Eesti Energias tööle asunud Ilja Šnitko kogemustepagasisse kuulub ka kaheaastase Noored Kooli programmi läbimine, mille raames õpetas ta Tallinna Humanitaargümnaasiumis füüsikat. Ilja jagab meelsasti oma kogemust, miks ning kuidas sündis otsus end õpetajana proovile panna ja mil moel tuleb koolikogemus kasuks inseneri erialal töötamisel. Igal aastal viiakse ülikoolilõpetajate hulgas läbi teavituskampaania, kus kutsutakse tegusamaid noori kandideerima Noored Kooli programmi, mis koosneb kaheaastasest õpetamispraktikast mõnes Eestimaa koolis ning samal ajal ka koolituste läbimisest. Olgu kohe alguses ära öeldud, et Noored Kooli programmi eesmärgiks ei ole otseselt uute õpetajate nn tootmine, vaid haridusteadlike edukate noorte kasvatamine erinevatele erialadele. Haridust

hindav insener, ajakirjanik, ärijuht, poliitik, jurist või ka muu eriala esindaja saab panustada haridusse laiemalt kui vaid ise õpetades. Kaheks aastaks õpetajaks kehastumine annab osalejatele hindamatu kogemuse - luuakse uusi puutepunkte erinevate erialade ja hariduse vahel. Tung programmi pääseda on suur ning keskmiselt saab võimaluse üks inimene kaheksast. Ilja soovis programmiga liituda, sest see oli hea võimalus arendada oma oskusi pärast bakalaureuseõpet edasi ning anda midagi ka Eesti haridusele tagasi. Valgast Tallinnasse Ilja on pärit Valgamaalt ja lõpetanud keskkooli kuldmedaliga. Enda koolipõlve peab ta vastuoluliseks – kuigi lõpetas klassi parimate hulgas ning on oma elus edu saavutanud, koges ta oma sõprade näol ka palju unistusi, mis jäid täitmata. Headele hinnetele õppimine ei ole Ilja jaoks kunagi probleem olnud ning kuna koolis jäi tema jaoks väljakutsest puudu, otsis ta aktiivselt muid tegevusi, mis aitaksid tal oma potentsiaali rakendada. Ilja oli tegev nii TORE organisatsioonis kui ka Eesti Väitlusseltsis. Kuigi ta liitus organisatsioonidega eelkõige soovist oma aega sisustada, muutis seal kogetu ta maailmapilti – töötamiskogemus inimestega, kes püüavad noortele paremaid tulevikuvõimalusi pakkuda, tekitas ka temas endas missioonitunde ning usu millegi muutmise võimalikkusesse. Ilja asus aktiivselt otsima võimalusi enda teostamiseks – ta valiti kooli õpilasomavalitsusse ning hoolekokku. Muuhulgas tunnistab ta, et uuris ka võimalusi poliitikasse panustamiseks, kuid pettus. Pärast keskkooli astus Ilja Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika erialale. „Lennu lõpetanud 50 inimesest läks Tehnikaülikooli neli, Tallinna

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

Ülikooli samuti neli, Tartu Ülikooli mitte ükski,“ meenutab Ilja tagantjärgi. Hinge jäid kripeldama õpetajate madalad ootused lastele ning see, et riigi äärealadel elavatel noortel ei olnud piisavalt palju väljundeid enda teostamiseks. Kõik ei olnud nii aktiivselt uusi võimalusi otsimas kui Ilja. See pani teda mõtlema õpetaja rolli olulisusele laste tuleviku määramisel. Kandideerimine Noored Kooli programmi Ülikoolis reaalaineid õppides töötas Ilja samal ajal tehnikatoodete müügikonsultandina. „Minu jaoks on oluline, et treenitaks aju erinevaid osasid – uskusin, et pelgalt inseneriks õppimisest elus edukaks läbilöömiseks ei piisa ning seepärast otsisin alati võimalusi, kuidas arendada ka enda suhtluspoolt,“ tunnistab Ilja. Erialavalikus oli ta kindel – insener. Ambitsioonika inimesena eesmärke seades jõudis Ilja aga järeldusele, et kohtadele, kuhu ta sooviks pürgida, on liiga suur konkurss. Tuttavate positiivsest tagasisidest innustust saanuna püüdis ta ka Eesti Energiasse tööle saada ning kuigi sai ettevõttesse praktikale, ei õnnestunud tal saada tööpakkumist. Ilja tabas end mõttelt kas ainult magistrikraadist piisab, et teistest tööotsijatest eristuda? Siis jäi talle silma üleskutse liituda Noored Kooli programmiga, mille väärtuspakkumise osast atraktiivsem tundus talle väljakutse arendada läbi intensiivse suhtlemiskogemuse enda „pehmeid“ oskusi. Vähem tähtis polnud ka võimalus end uuel alal proovile panna ja lastele oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Ameerikas ja Inglismaal, kus sarnane programm on juba väga staažikas, on see tuntud kui nö tegijate hüppelaud. Google, General Motors, Deloittle, J.P Morgan ja paljud teised ettevõtted on väga


TUDENG TEGUTSEB huvitatud programmi vilistlaste töölevõtmisest. Eliitülikoolide Harvadi ja Oxfordi lõpetajatest kandideerib samadesse programmidesse koguni 10-20%. Atraktiivsed tundusid ka tasuta koolitused ning see, et kogu selle aja jooksul saab ta palka. Kuna Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor oli olnud Eestis selle programmi loomise juures, siis sai otsuse kaalukeeleks tema väga positiivne soovitus. Ilja osales infoüritusel, valmistas end hästi ette ning oli üks 25-st õnnelikust, kes 172-st kandideerinust välja valiti. Kaks aastat füüsikaõpetajana

programmi läbi tiheda konkursi sisse saanud, siis võta sellest kogemusest maksimum. Ära võta endale lisakohustusi, selle all kannatab nii töö kui ka eraelu. Näiteks magistrikraadi omandamine Noored Kooli kõrvalt on küll võimalik, kuid kõrge hinnaga.“ Kuigi pooled tema lennukaaslastest otsustasid koolis jätkata, soovis Ilja oma eriala juurde naasta. Juba programmi kandideerides esile kerkinud hirm, et ta kaldub koolikogemuse ajal oma päris erialast liialt kaugele ja hiljem seetõttu tööle ei saa, ei leidnud kinnitust. Kuna Ilja õpetatavaks erialaks oli füüsika, õppis ta inseneriteaduste eriala veelgi enam süvitsi tundma. Sel sügisel kandideeris ta edukalt Eesti Energiasse nooremprojekteerijaks ning osutus tihedas konkurentsisõelas seekord va l ituks.

valikuid, mis on olulised ja mis mitte. Kõigega tegeleda ei jõua ning töö- ja eraelu vahel peab valitsema tasakaal. „Stressitaluvus tõusis uuele tasemele, õppisin oma tunnetega hakkama saama. Õpetajana teistmoodi ei saaks. Ajaplaneerimise ja prioriteetide seadmise oskus on tulnud kasuks ka Eesti Energias töötades,“ ütleb Ilja.

Nagu kandideerimisel lubatud, pani kool Ilja korralikult proovile. Inseneriharidusega inimesena oli talle väga harjumatu üliintensiivses suhtluskeskkonnas töötamine. Ilja tunnistab, tal oli alguses raske mõista, miks on niivõrd oluline iga pisiasja pärast nii palju suhelda ja kõike kooskõlastada ning eesmärgistada. „Andke mulle ülesanne ja ma teen selle ära!“ Julgus võtta meenutab ta enda tollast suhtuvastutust mist. Viies end kurssi 9. klassi füüsikaõpikute sisuga, avastas Ilja uuesti ainet, millel tugineb kogu tema eriala. Pidev Usk muutuste Ilja uskus, et suudab selle õppimine võimalikkusesse aine ka lastele selgeks teha. Tundide läbiviimise osas ei läinud kõik aga alguses nii, nagu ta plaaninud oli… TunHoolivus dus, et tema õpilased ei jaganud kohe Ilja arvamust, et füüsika on põnev aine. Murdepunktiks oli see hetk, mil Ilja hakkas lastega rohkem suhtlema: „Alguses mõtlesin ainult iseendale ja tegin asju sellepärast, et pidin. Kui selline strateegia edu ei toonud, siis hakkasin uusi võimalusi otsima. Mäletan, kuidas suutsin lahendada 10 minutiga ühe õpilasega probleemi vaid seeläbi, et ma pühendasin selle aja temaga rääkimisele. Nii leidsime lahenduse pool aastat kestnud murele. Sellisest suhtlusest tulenevalt ärkas minus uuesti missioonitunne. Samuti hakkasin mõistma, milleks kogu seda eesmärgistamist vaja on. Ainult väga heast aine tundmisest ei piisa, peab olema valmis õppima panustama ka inimsuhetesse. Lastega suhtlemine andis mulle ka palju energiat juurde.“ Ilja soovib kõikidele kandideerijatele südamele panna, et tegemist on täistöökohaga ning ka koolitused on ajamahukad: „Kui oled juba sellesse

Mis kasu saab sellest noor insener? Öeldakse, et tõeline õppimiskogemus annab endast märku alles hiljem. Olles kaks aastat füüsikat õpetanud, võtab Ilja kokku, mis kasu ta sellest kogemusest sai. Kõige olulisemaks peab Ilja enesejuhtimise ja ajaplaneerimise oskuse arendamist. Koolis on tohutu ajapuudus ning pead iga päev tegema

Õpimomente on veelgi: „Veel üks asi, mis on täiesti kindel – õppisin inimestega suhtlema. Kui enne üritasin kõik asjad ise ära teha, siis nüüd otsin võimalusi saamaks abi inimeste käest, kes on selles asjas minust targemad. Kui väitlusseltsi kogemus andis oskuse selgitada ja veenda, siis Noored Kooli programm õpetas, kuidas teha koostööd ja olla parem kolleeg.“ Võrreldes Noored Kooli programmi teise alternatiividega ehk täiskohaga ülikoolis jätkamisega, ei kahetse Ilja oma otsust: “Sisetunne ütles, et see kogemus on seda väärt. See arendas mu õppimiskiirust ja efektiivsust – usun, et õppisin programmis 4-5 korda kiiremini informatsiooni omandama. Ülikoolis paraku hakkab enamik tudengeid alles viimasel hetkel tegutsema. Koolis aga lihtsalt pead õppima asju võimalikult efektiivselt tegema ja ei ole mingit võimalust väljakutset edasi lükata – klassitäis lapsi ootab!“ „Usun, et tänapäeva insener ei tohi olla ainult spetsialist, ta peab olema ka väga hea inimestetundja ja suhtleja. Mina näiteks pean iga päev oskama raskeid asju kliendile lihtsalt seletada ning teda otsuste langetamisel aitama. See aga tähendab, et pean oskama muuta projekteerija keerulise keele tavainimesele arusaadavaks. Väga head suhtlemiskogemust ei saa raamatuid lugedes, koolitustel ega klubides käies – need arenevad ainult väljakutsuvates olukordades. Noored Kooli võiks olla eriti sobilik just inseneriambitsiooniga inimestele, kuna arendab seda külge, mis spetsialisti tööl vaeslapse rolli võib jääda – oskust inimestega tavakeeles suhelda,“ võtab Ilja kogemuse kokku.

LISAINFORMATSIOON Programmi Noored Kooli saab kandideerida ka sel aastal – selleks tuleb täita avaldus kodulehel www.nooredkooli.ee enne 11. märtsi ning soovitavalt osaleda ka infoüritustel (info: www.facebook.com/nooredkooli). Sel aastal alustati koostööd Eesti Energiaga, kus üks reaalaineid andev osaleja, kes on valmis õpetama kaks aastat täiskohaga Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimäe koolis, saab eraldi stipendiumi ja toetusprogrammi. Vaata lisa www.energia.ee/nooredkooli DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13


2

9

16

23

TipikasTV uudised Kell 17.00 Peotantsu trenn, Tudengimajas Kell 20.00 TTÜ Kino “Mandariinid” VII-226

TipikasTV uudised Kell 20.00 TTÜ Kino “Hr. Morgani viimane armastus” VII-226

TipikasTV uudised Kell 20.00 TTÜ Kino “Ernest ja Celestine” VII-226

30

3

10

17

Kell 11.00 Ärikorralduse instituudi poolt korraldatav üritus üliõpilastele Tudengimajas Kell 16:00 karjääriseminar “Edukas esinemine” Kell 16.00 karjääriseminar “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi” Kell 18.00 esinduskogu koosolek Kell 09.00-16.00 Doonoripäev, Tudengimajas

teisipäev ÕULULAUPÄEV

Kell 17.00 TTÜ Mälumängusari Tudengimajas

24 J

31

2

esmaspäev

4

11

18

Kell 15.00 TTÜ American Space ala ja Apple elektroonika näituse avamine, Raja 15 Kell 17.00 Peotantsu trenn, Tudengimajas Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

Kell 18.30 Lindy Hop, Tudengimajas

ESIMENE JÕULUPÜHA

Kell 18.30 Alexela KML TTÜ - Tallinna Kalev TTÜ Spordihoones

25

kolmapäev

5

12

Kell 16.00 karjääriseminar “Tööõiguse ABC 2: lepingute lõpetamine” Kell 19:00 tasuta Ameerika filmiõhtu TTÜ kinos Kell 22.00 IC Pidu Tudengimajas

Kell 18.30 Alexela KML TTÜ - Kalev Cramo TTÜ Spordihoones Kell 22.00 PIDU TUDENGIMAJAS

6

13

Kell 19.30 Saalihoki ML TTÜ - Jõgeva SK Selver/Tähe TTÜ Spordihoones

Kell 19.00 ja 21.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori Jõulukontserdid Tallinna Jaani kirikus

20

27

reede

7

14

21

Kell 17.00 IV Riiklik Tantsutüdrukute Festival Põlva Mesikäpa hallis

Kell 17.00 Schenker Liiga TTÜ - Rakvere TTÜ Spordihoones

Kell 18.00 TTÜ Akadeemilise Naiskoori jõulukontsert koos TLÜ Meeskooriga Kaarli kirikus

Kell 15.00 ja 17.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori Jõulukontserdid Tallinna Jaani kirikus

28

Detsember 2013

TEINE JÕULUPÜHA

Kell 19:30 Tasuta filmiõhtu TTÜ kinos: It's a Wonderful life (1946)

26

19

neljapäev

laupäev

1

8

15

Kell 13.00 Naiste Võrkpalli ML TTÜ - Kohila VK TTÜ Spordihoones

Kell 16.00 Schenker Liiga TTÜ - DU TTÜ Spordihoones

Kell 19.00 Alexela KML TTÜ Hito TTÜ Spordihoones

Kell 16.00 Schenker Liiga TTÜ - Selver TTÜ Spordihoones

22

29

pühapäev


H채id p체hi!


TUDENG TEGUTSEB

8 ASJA, MIDA IGA ÕIGE

TIPIKAS TEGEMA PEAKS

Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus taavi.simson@tipikas.ee Tudengipõli on inimese elus pikk ja tore periood. Suure hulga õppimise sekka mahub ka hulganisti vaba aega, mida tuleks kasutada ratsionaalselt, et võtta oma tudengielust kõik. Järgnevalt kirjutangi sellest, mida peaks iga õige Tipikas oma tudengipõlve jooksul ära tegema, et ülikooliaastatest maksimum võtta.

toreda ürituse nagu International Dinner. International Dinner on üritus, kus iga riigi esindajad valmistavad midagi oma rahvuslikust köögist ja pakuvad seda siis teistele. Samuti tutvustatakse oma riiki ja kultuuri. International Dinner on suurepärane võimalus saada lähemalt tuttavaks TTÜ välistudengitega ning proovida samaaegselt ka erinevate riikide toite. Seega - kaks kärbest ühe hoobiga ning kindlasti üritus, millest tasuks osa võtta.

Osalemine BESTi Insenerivõistlusel

Tipikate rongkäik Toompeale

Igal sügisel toimub juba traditsiooniliseks saanud BESTi Insenerivõistlus EBEC. Jättes kõrvale vahvad auhinnad, mida jagatakse parimatele, on mitmeid teisigi põhjuseid, miks kindlasti vähemalt korra Insenerivõistlusest osa võtta. Insenerivõistlus on suurepärane võimalus rakendada oma teadmisi ning arendada meeskonnatöö oskusi. Samuti on see suurepärane võimalus jääda silma mõnele oma tulevasele tööandjale. Kindlasti ei maksa karta, et teadmiste vähesus tähendab kindlat kaotust. Suurim roll on selles võistluses siiski heal loogikal, loovusel ja õlitatud meeskonnatöö oskusel, kuna aeg ülesannete lahendamiseks on vägagi piiratud. Samas on abiks ka teadmised.

Iga aasta 24. veebruaril kogunevad Tipikad enne päikesetõusu Raekoja platsile, et üheskoos Toompeale lipuheiskamist vaatama marssida. Pärast hümni laulmist ja kõnede kuulamist minnakse rongkäiguga mööda Kaarli ja Estonia puiesteed Reaalkooli juurde Reaalipoisi mälestusmärgi juurde. Viimaseks etapiks on aga ühine istumine mõnes vanalinna pubis, kus iga soovija saab traditsiooniliselt kannu tasuta õlut, samuti on kohapeal olemas soe tee ja pirukad. Just viimane etapp on üks peamisi põhjuseid, miks kindlasti rongkäigust osa võtta. Paremat sotsialiseerumise ja jutuajamise võimalust teiste tundegitega on raske välja mõelda. Achtung! Osavõtmiseks on kohustuslik tekli olemasolu, nii et kel veel pole, on viimane aeg see endale soetada.

International Dinner Igal aastal korraldab International Club (TTÜ välistudengeid koondav organisatsioon) vähemalt korra sellise 16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

ÕIS-i tagasiside Parafraseerides klassikuid: “Ära küsi,

mida ülikool saab teha sinu heaks, küsi, mida sina saad teha ülikooli heaks.” On loomulik, et kui midagi saad, siis tuleb midagi ka vastu anda. Seega on ÕIS-is tagasiside andmine tudengitele peaaegu kohustuslik. Paraku pole kõik inimesed ÕIS-i olulisusest ja eesmärkidest aru saanud ning tagasisidet annab oluliselt vähem inimesi kui peaks. ÕIS-i tagasiside on moodus, kuidas parandada õppetöö kvaliteeti. Saab kiita, kui midagi on hästi ja on soov eeskujuks tõsta ning saab laita, kui midagi on halvasti ja esitada omapoolseid ettepanekuid, kuidas asja paremaks muuta. Seega peaks iga tudeng võtma enda südameasjaks igal aastal hoolsalt tagasisidet anda, sest sellest võidavad nad eelkõige ise. Osalemine ÜNi või ÜE töös Sarnaselt eelmise punktiga on ÜNis või ÜEs tegutsemise eesmärk midagi tagasi anda. ÜNis või ÜEs tegutsedes saad teha enda ja oma grupi- ning kursusekaaslaste hääle kuuldavaks. Panustada saab nii ürituste korraldamise kaudu kui ka erinevates ÜE toimkondades tegutsedes, et oma arvamus kuuldavaks teha. Kuigi ÜN või ÜE nõuavad eespool mainitutega võrreldes oluliselt rohkem vaeva, siis on asi seda väärt. ÜNist või ÜEst võib leida endale sõbrad ja kaaslased kogu eluks, kuna ollakse mitmeid aastaid tihedalt koos. Ka annavad ÜN ja ÜE hea ettekujutuse sellest, mida kujutab endast juhtimine, otsustamine ja organiseerimine piiratud rahaliste ja ajaliste ressursside korral.


TUDENG TEGUTSEB

Osalemine mõne tudengiorganisatsiooni töös Põhjused, miks osaleda mõne tudengiorganisatsiooni töös, on väga sarnased ÜEs ja ÜNis osalemisele. Uued sõbrad, juhtimis- ja organiseerimiskogemused jne. Kuid lisaks pakuvad tudengiorganisatsioonid ka lisaväärtust, näiteks erialase praktika näol. Eriti käib see Tudengivormeli ja Robotiklubi kohta, kuid on ka teisi organisatsioone, mis pakuvad palju avastamisrõõmu ja huvitavaid kogemusi. Olgu näiteks mainitud AIESEC, BEST, Lapikud, Kultuuriklubi, Säästva Arengu Klubi jne. Osalemine Võti Tulevikku messil Võti Tulevikku on tudengiorganisatsiooni BEST poolt igal kevadel TTÜ aulas korraldatav karjäärimess. Messil

on avatud mitme firma boksid, kes tutvustavad enda tööd ning pakuvad tudengitele erinevaid töö- ja praktikakohti. Samuti on väljas suur hulk töökuulutusi stendidel ning korraldatakse ka erinevaid töötubasid ja ekskursioone. Võti Tulevikku mess on ideaalne nendele tudengitele, kes otsivad suveks praktikakohta või püsivat tööd, kuid pole veel sobivat leidnud. Firmade valik on lai ning igaüks leiab midagi enda maitsele. Traditsiooniliste osalejate hulka kuuluvad näiteks Eesti Energia, Norma, Ericsson, SEB pank ja paljud teised. TTÜ Muuseumi külastus Inimesed, kes ei tea minevikku, elavad tulevikuta. TTÜ Muuseum (Raamatukogu I korrusel) on hea võimalus tutvuda TTÜ ajalooga ja näha, mida on

tehtud ning kuidas varem õpitud. Veel selle aasta lõpuni on avatud väljapanek mehaanikateaduskonna teemal, seega kiirustage. Praegune väljapanek peaks panema silmad särama igas vanuses inimestel. Näha saab tudengivormeli ühe varasema hooaja mudelit ning ka näiteks trips-traps-trulli robotit. Kui te juba muuseumis olete, külastage kindlasti ka selle kõrval asuvat galeriid Futurum. Olengi välja toonud kõige huvitavamad tegevused, millest TTÜs osa võtta. Kindlasti on neid veel, kuid kahjuks kõik leheveergudele ei mahu. Kui mõni ütleb, et ta ei jaksaks kõike eespool nimetatut teha, siis mina ütleksin, et kõik see on mul isiklikult läbi tehtud, mõni tegevus lausa korduvalt, seega ajahätta kindlasti ei jää. Tuleb lihtsalt julgus kokku võtta ning asja kallale asuda.

Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17


MEIE ÜLIKOOL

ROBOTIKLUBI KÄIS EKSOOTILISEL VÄLISVÕISTLUSEL

Ande Andekas-Lammutaja TTÜ Robotiklubi ande@kruvikeeraja.ee 9. novembril, napp nädal aega enne Robotexi, võtsid mitmed Robotiklubi robotid ette sõidu üle lahe Stockholmi, et osaleda kohalikel robotivõistlustel – STHLM Robot Championship 2013. Rootsi ei pruugi tunduda just kõige eksootilisem sihtpaik, ent mõelgem hetkeks – enamik tudengitest ei ole Rootsis kunagi käinud (sest korraks kruiisilaevast välja astumine ning H&M külastamine ei ole päris sama, mis kohaliku elu-olu-vaatamisväärsustega tutvumine). Rääkimata sellest, et sõit Rootsi võtab pea-aegu kaks korda kauem aega, kui lend New Yorki. Niisiis – ikkagi eksootiline ja tundmatu! Ega ka meie seal viibitud kahe päeva jooksul väga palju Rootsiga tutvust teha ei jõudnud. Esimese päeva täitsid võistlused, teise kohaliku tehnikamuuseumi külastus (soovitan!). Kuna aga suurt hulka TTÜ lõpetajaid ootab suurima tõenäosusega ees töö Rootsis (või siis vähemalt mõne rootsi ettevõtte jaoks), toon välja mõned Rootsi ja rootslaste ja rootsi kruiisiga seotud müüdid (tooks rohkemgi, aga ajakirjas sai ruum otsa): Tallink on eestimeelne laevafirma Üldjuhul vastab see tõele – laeva kell on alati Eesti aja järgi ja ka personal koosneb suuremalt jaolt eestlastest. Siin on aga üks suur „aga“. Nimelt

söövad laeval olevad mänguautomaadid (pean siinkohal silmas auto- ja mootorrattamänge ning õhuhokit, mitte kasiinoautomaate) ainult Rootsi kroone. Nii et kui Rootsis saab kenasti ilma sularahata hakkama (nagunii on taskus ju rootsi panga kaaart), siis Tallinki laeval mitte. Välisriikide võistlused on alati suuremad / paremini korraldatud Eks me armastame ju alati Rootsile veidi alt üles vaadata – pidavat seal ju paremad vanglad, suuremad palgad, puhtam õhk jne jne olema. Ja tõepoolest, ka võistluse korralduse kohta ei ole midagi halba öelda – ilmselt oli see üks kõige paremini ajakavas olevaid robotivõistlusi, kus käinud olen. Küll aga ei anna võrrelda näiteks STHLM RC ning Robotexi osalejate arve – Robotexil astus võistlustulle ikka kordades ja kordades rohkem roboteid. Isegi Rootslastelt üle võetud ning sel aastal esmakordselt Robotexi kavas olnud Folkracel võttis Eestis mõõtu rohkem roboteid – Rootsis oli roboteid 3, Robotexil lausa 18. Nii et siinkohal ei ole meil küll midagi häbeneda – Eesti robotid ning robotivõistlused on igati arvestatava tasemega. Rootsis on mehed ilusamad kui naised Jah. On küll. Kui pärast võistluspäeva

koos võõrustajatega pubis istusime ja selle kohta aru pärisime, sai selgeks, et Rootsis on täiesti normaalne, et mehed näevad välja nagu naised, ainult et ilusamad. Ja tõesti – esmapilgul ei pruugigi aru saada, et lehviva patsi ja värvitud silmadega iludus on hoopis mees. Nende jaoks on see aga igati normaalne ja populaarne. Rootsis ei ole peale shoppamise nagunii midagi teha Ikka on. Meie näiteks shoppama ei jõudnudki. Kui järgmine kord Rootsi kruiisile satud, mine külasta näiteks kohalikku tehnikamuuseumi (Tek-

niska Museet) või söö Djingis Khani nime kandvas Mongoolia restoranis end ümaraks. Rootsi H&M on parem (suurema valikuga, odavam), kui Eesti oma Seda fakti ei oska kahjuks ei kinnitada ega ümber lükata. Meil oli küll tugev tahtmine H&M järjekorda seisma minna, aga kuna sellest legendaarsest riidepoest mööda sõites tibutas vihma ja järjekorda ei olnud samuti näha, jäi plaan täitmata. Et lõpetada rõõmsate toonidega, olgu öeldud, et ei tulnud me oma eksootiliselt välisvõistluselt tagasi ei tühja kõhu ega tühjade kätega. Niisiis, tulemused: • Joonejärgimine – „Kaheksa“ esimene ja „3Pi“ kolmas koht • Minisumo – „NoGrip“ viies, „Korrektor“ seitsmes koht • Lego sumo – „007“ esimene koht (kokku oli võistlejaid lausa kaks!) • 3kg sumo – „Tinavile“ viimane koht. Või esimene. „Tinavile“ oli ainuke osaleja. • Folkrace – „NoBrainer“ kolmas koht (kokku oli võistlejaid samuti kolm)

Siim Sülla joonejärgmisrobot Kaheksaga Fotod: Lauri Leemet 18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013


MEIE ÜLIKOOL

TTÜ ROBOTIKLUBI NÄITAS OSAVUST ROBOTEXIL Sigrid Münter TTÜ Robotiklubi sigrid.mynter@robotiklubi.ee Ühel tormisel novembrikuu nädalavahetusel peeti TTÜ Spordihoones robootika suurvõistlust Robotexi, kus ka Robotiklubi käis oma oskusi jagamas ja näitamas. Robotexi kahe päeva jooksul viis Robotiklubi läbi 6 robootikaalast töötuba. Ei ole meie liikmed loodud ainult üksi robotite kallal nokitsema, vaid kõlbavad täitsa ka lapsi õpetama. Kuid ei saa väita, et töötoad oleksid piirdunud vaid kindla teemaga, vaid juhtus tihti, et juhendaja pidi pidevalt jooksma töötoa ja võistluse vahet, või leiti, et Robotexi ajal oli ainuvõimalik aeg uurida kõiki ägedaid tehnikavaldkonna bokse, mis oli selleks eriliseks nädalavahetuseks TTÜ Spordihoonesse toodud. Samal ajal töötubadega toimusid erinevad võistlused. Robotiklubi oli väljas meeletu arsenaliga: 7 joonejärgijat, 4 minisumo, 3 jalgpallurit, 1 sumo, 1 LEGO sumo. Minisumos satuti tõsiselt hoogu. Lätlased jäid kokkuvõttes küll peale oma üliteravate sahkade ja peegelduvate korpustega, aga me andsime tubli vastupanu isegi oma kõige uuemate robootikahuvilistega. Veidi hiljem sai 3 kg sumos nautida robotite kõrgeid lende ja kiireid spurte. Matšid olid lausa nii kiired ja hirmuäratavad, et võistluse kohtunik lõpetas oma turvalisuse ja närvide huvides matše enneaegselt. Lõpuks tegid välismaalased küll meie Tinavilele tuule alla, aga kokkuvõttes saime siiski Jaa-

pani kutse ning palju uusi ideid, millega võiks robotit parandada. Robotiehitajad sattusid lausa nii indu täis, et samal päeval seletasid särasilmil, mida kõike vaja teha on ja paar päeva hiljem asuti kohe ka tegude kallale. Kõige ootamatum asi juhtus siiski joonejärgimises, kus sel semestril robotiklubiga liitunud huvilised suutsid oma umbes kuu ajalise robootika kogemuse ja Robotiklubi poolt tehtud kursuse käigus saadud juhendamisega saavutada silmapaistva teise koha. Ilmselgelt ei olnud selle auhinnalise koha pälvimises „süüdi“ vaid roboti muinasjutulik nimi „Punamütsike“, vaid just see, et erinevalt teistest kiirematest robotitest mängis antud roboti kasuks just selle stabiilsus rada läbida iga kord ilma välja sõitmata. Robotexi põhivõistlus „jalgpall“ kujunes siiski kõige oodatumaks võistluseks antud nädalavahetusel. Finaali pääsesid neli täiesti erineva kontseptsiooniga robotit neljast erinevast „robotiklubist“. Finaal kulges väga pingeliselt, eriti siis kui olid kellelegi kindlale pöialt hoidmas. Võitlus esikoha pärast kestis imepärased 5 matši, kuna Darth Mäger suutis kaotajate ringist imelise comebacki teha. Rahva karjumisest sai kindlalt järeldada, et Foto: Evald Nigul

TTÜ pooldajaid oli kõige enam kohale tulnud. Kui Darth Mäger oma võidu lõpuks kindlustas, siis rõõmuhõisked TTÜ pooldajatelt ei vaibunud ka lähimate minutite jooksul. Mis aga meeled veel magusamaks tegi, oli see, et Darth Mäger pätsas ka „Ilusaima koodiga roboti“ tiitli. See kõik oli ideaalne lõpetus Robotexile. Õnnitlen kõiki TTÜ võidu puhul! TTÜ Robotiklubi tulemused: • Joonejärgimine – „Punamütsike“ teine koht • Minisumo – „NoGrip“ viies, „Põrgupoiss“ seitsmes koht • 3kg sumo – „Tinavile“ jäi kolmandaks ning sai kutse All Japan Robot Sumo Tournament 2013-le • Folkrace – TTÜ Robotiklubi vilistlane Alan Pikk võitis oma robotiga „MODEL 2“ esikoha • Jalgpall – Kurikuulus robot Darth Mäger võitis teist aastat järjest. Lisaks pärjati sama robotit tiitliga „Ilusaima koodiga robot“.

DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19


TUDENG TEGUTSEB

TALLINN-HELSINKI-EDINBURGHEXETER-REGENSBURG-TALLINN Magnus Lelumees, Ülar Palmiste TTÜ Ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu magnus.lelumees@gmail.com Tallinn, Helsingi, Edinburgh, Exeter, Regensburg ja Tallinn - täpselt selliste sihtkohtadega “Eurotripi” on ette võtnud ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu tudengid. Eelmisel õppeaastal alguse saanud reisideseeria eesmärgiks on olnud eelkõige uute ideede hankimine ja kogemuste vahetamine teiste välisriikide kõrgetasemeliste ülikoolidega. “Eurotrip” lõpeb aprillis Tallinnas toimuva suurüritusega “BuildIT”. Antud jutukeses keskendume meie esimesele tripile Soome Aalto ülikooli. Aalto ülikoolist Teisel pool Soome lahte asuva Aalto ülikooli näol on tegemist alles “lasteaiaikka” jõudnud haridusasutusega - ülikool tähistab 1. jaanuaril oma neljandat sünnipäeva. Kuigi vanusenumber on veel väike, on koolil tegelikult üle saja aasta pikkune kogemus, sest Aalto ülikool sündis Helsingi tehnikaülikooli, majandusülikooli ning kunsti- ja disainiülikooli liitumisel. Ühinemise eesmärgiks oli luua interdistsiplinaarne ja tulevikku vaatav õppeasutus, sest nagu tuntud tõdemuski ütleb, sünnivad innovatsioon ja teadus distsipliinide kokkupuutepunktides. Aalto ülikooli vaste TTÜ ehitusteaduskonnale on School of Engineering alla kuuluvad Department of Civil and Environmental Engineering ja Department of Civil and Structural Engineering ning nende teaduskondade tudengid olid ka meie võõrustajateks. ETÜN-i tudengitele tehti Espoos asuvas ülikoolilinnakus tuur ning saime oma silmaga näha nende õppetingimusi ning laboratooriume. Erinevate spetsiifiliste laborite ning teadusuuringute rohkus oli muljet avaldav. Kaasaegsed tingimused uurimistegevuseks on kindlasti ka üks põhjuseid, miks Aaltosse tuleb õppima palju välismaalasi. ETÜNi liikmete jaoks oli üllatav see, et pea igast uksest oli võimalik vabalt sisse saada, sest uksi ei lukustatud. Eks see ole üks märke, mis näitab ülikoolis valitseva kultuuri taset. Aalto ülikooli ehituserialade tudengeid ühendab organisatsioon nimega Rakennusinsinöörikilta. Toome selle kohta väl20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

ja ka mõned mainimist väärivad faktid: organisatsioon sai sel aastal 100 aastaseks; organisatsiooni kuulub üle poole ehituserialade tudengitest – neil on umbes 600 liiget; tudengite üldise aktiivsuse tõttu toimuvad neil üritused peaaegu üle päeva; sel aastal toimunud suure juubelipeo eelarve oli nii suur, et selle eest saaks Eestis korraliku maja osta. Kolme Soomes veedetud päeva jooksul vahetasime vastastikku kogemusi ning ideid. Näiteks võime välja tuua, et organisatsioonikultuur on Aaltos tunduvalt tugevam kui meil. Seetõttu on neil ka märgatavalt suurem ühtsustunne teaduskonna tudengite vahel. Samas võime Tallinna Tehnikaülikoolis olla õnnelikud, et meil on üle lahe nii vägev naaber, kellest saame siin oma asjade ajamisel eeskuju võtta ja kindlasti ka nõu küsida, sest Aalto tudengid olid igal pool meie vastu väga sõbralikud ja vastutulelikud. Meelelahutus Aalto tudengite moodi Rakennusinsinöörikilta liikmed kutsusid külalised ETÜNist osa võtma ka nende traditsioonilisest üritusest, mille nimi on SitSit. Üritus kujutab endast akadeemilist ja pidulikku kolmekäigulist õhtusööki, millel on kindlad läbiviimise reeglid. Inimesed istuvad kahel pool pikka lauda, mehed ja naised vaheldumisi. Õhtujuhiks on songmaster, kes iga natukese aja tagant lööb laual asuvat gongi, mis tähendab, et on aeg laulda järjekordne laul. Õhtu jooksul lauldi umbes 25-30 lühikest ja humoorikat laulu, mis enamasti rääkisid erinevatest alkohoolsetest jookidest. Pärast laulu tervitatakse mõlemat kõrvalistujat ning ka üle laua istujat ja seejärel tarvitatakse seda vägijooki, millest laul rääkis. Ürituse teenindavaks personaliks olid organisatsiooni rebased, kes valmistasid toidu, olid ettekandjateks ning hoolitsesid selle eest, et kõik toimiks. Lisaks nendele ülesannetele esinesid nad vahepeal ka tantsunumbri ja laulmisega. Kui SitSit lõppes, läksime võõrustajatega edasi campuse saunapeole, millest võtsid osa paljud kohalikud tudengeid ning kus saime omal nahal tunda soomlaste saunakultuuri populaarsust. Meie reisilt ei puudunud ka kohustuslik ringkäik Helsingi linnas. Üheks põnevamaks kohaks, mida meile kui ehitusteaduskonna tudengitele tutvustati,

oli Jätkäsaari nimeline saar. Huvitavaks teeb selle asjaolu, et varasemalt koosnes piirkond kolmest saarest, kuid maismaa ning saarte vaheline ala täideti metrooehituse tulemusena saadud kivimijäätmetega ning nüüd käib saarel vilgas ehitustöö ja sinna rajatakse modernne elamurajoon. Maailmatasemel ettevõttel külas Pärast ülikooli ning tudengieluga tutvumist külastasime oma reisi viimasel päeval Tekla Corporationit. Tegemist on Soome päritolu tarkvaraettevõttega, mis loob BIM-tarkvara ja on hetkel maailmas üks selle valdkonna juhtivaid ettevõtteid. Kuna BIM (building information modelling) on ehituses praegu võrdlemisi kuum teema, siis otsustasime just Teklale külla minna. BIM on oma iseloomult tegevus, mis võimaldab ehitusprotsessi algideest kuni hoone valmimiseni paremini kavandada ja seeläbi säästlikumalt ehitada. Kuna soovisime külastada Teklat pühapäeval, kui ettevõtte peakontor oli suletud, kutsus sealne kontaktisik Martin meid lahkelt oma koju külla. Martin on muide TTÜ Ehitusteaduskonna vilistlane ning teeb praegu Teklas karjääri. Paaritunnise külaskäigu ajal rääkisime BIMist üldisemalt, nägime Tekla programmide võimalusi ning rääkisime ehitussektori tulevikust ja olevikust nii Eestis kui maailmas laiemalt. Tulevikku on küll võimatu ette ennustada, aga tundub, et edaspidi leiab BIM ehituses laialdasemat kasutust kui praegu. Kokkuvõttes võib öelda, et Tekla külastamine oli meie, tudengite jaoks huvitav ja motiveeriv. To be continued... Kuna külaskäik Soome oli ETÜNi esimene nö omaalgatuslik reis, siis võib tulemustega igati rahule jääda. Reis oli kasulik nii ETÜNile kui ka kõigile osalejatele. Me saime hulganisti uusi teadmisi Aalto ülikooli ja sealse tudengielu kohta ning lisaks sellele oli tegemist lõbusa nädalalõpuga. Siinkohal ei saa muidugi mainimata jätta, et kogu üritus sai teoks tänu Üliõpilasesinduse ja Ehitusteaduskonna toetusele. Järgmises Studioosuse numbris reisib ETÜN juba uude sihtkohta - Šotimaale Edinburghi. Mis seal täpsemalt juhtus, saate lugeda juba veebruaris. Seniks aga „Hyvää Joulua“!


GONZO

PIILUPARDI PIHTIMUSED Hillar Z. Pakiraam hillarzpakiraam@gmail.com Jõulud on imeline aeg, kuid teiselt poolt ka pime ja sünge periood aastast. Ja mitte ainult sellepärast, et sess hiilib pilkases pimeduses järjest lähemale. See aeg kulub piilumise, pettuste, paranoia, poodlemise ja pööripäeva tähe all. Liiguvad kõlakad, et päkapikud on jälginud igaüht terve aasta, aktiveerinud salajase maiustuste distributsioonivõrgustiku ja koostamisel on selle aasta versioon heade laste nimekirjast. Saabumas on terve aasta kulminatsioon. Huvitav tahk jõulutraditsioonide puhul on asjaolu, et muidu aus, autoriteetne ja hooliv üksus ,nagu vanemad, on valmis osalemas laiaulatuslikus vandenõus, millesse on kaasatud muuhulgas haridussüsteem, meedia ja kõik sugulased ning tuttavad. Kõik selleks, et luua illusioon Jõuluvanast ja tema

väikeste spioonide armeest. See seab ka kõik muu küsimärgi alla. Päkapikkude kolleegid USA riiklikus julgeolekuagentuuris (NSA) on sel aastal kõvasti tähelepanu võitnud tänu endise luureanalüütiku, Edward Snowdeni, paljastustele. „Yes we scan!“ Kõlab imeliselt president Obama valimiskampaania loosungi taustal, kuid muidugi on kõik see toimunud ammu enne teda. Teemat puudutati juba üheksakümnendatel, kui teenusepakett Windows NT4-le sisaldas tagaust „NSAKEY“. Tookord suudeti teema kiirelt ja ilma suurema kärata kinni mätsida ning uurivad ajakirjanikud, kes jätkasid sonkimist, tembeldati vandenõuteoreetikuteks. Nüüd on olukord muutunud ning ma olen kindel, et Valge Maja telefonidest kostub sõimu paljudes erinevates keeltes. Tegemist võib olla natuke ülereageerimisega, sest luureanalüütikud peavadki ju oma tööd tegema. Kõik ei

pruugi alati rahvusvahelise seadusega kooskõlas olla, seepärast on oluline aspekt mitte vahele jääda. Kui juhul, kui see ikkagi juhtub, tuleb koheselt usutava varjulooga lagedale tulla. Hetkel on NSA ja erinevate korporatsioonide versioonid loo niivõrd voolavaks muutunud, et loomisel on midagi „Jõuluvana“ legendi sarnast. Lood on väga sarnased. Ainult, et heade laste nimekirja asemel panevad analüütikud kokku terroristide nimekirja ning Jõulutaadi asemel tuleb korstnast alla drooni poolt lastud rakett. Enamasti jõuab see rakett mõne habemega meheni. Irooniliselt toimub see tihti ka just Jõulude ajal, sest siis on tähelepanu hajutatud. Eelmiste jõulude ajal jõudis mitu onu Sämmi kingitust tee Jeemenisse. Seetõttu on sel kuul ka mitmete organisatsioonide sünnipäev, mis on loodud pühade varjus. USA keskpank saab 23dal detsembril täpselt saja aasta vanuseks. Föderaalreservi Süsteemi stabiilsust tagav üksus vastusena 1907. aastal toimunud paanikale ja pangajooksudele. Tänaseks on tänu dollari tsentraalsele rollile maailma majanduses on institutsioon pideva tähelepanu ja kriitika all. Selle aasta alguses tahtis Saksamaa oma Ameerikas hoiul olevat kulda tagasi. Kespank teatas, et see pole võimalik ja nad tagastavad kulla seitsme aasta jooksul. Siis palus Saksamaa oma kulda näha. Ka selle palve lükkas pank samuti tagasi. See on tõstnud palju spekulatsiooni. USA Födaalreservi uus juht, Janet Yellen on tegelikult uus „Jõuluvana väike abiline“, kes USA megapankade juhtidele magusa jõuluboonuse tagab ja USA droonide ja pommide arvete tasumiseks kotist maagiliselt raha välja tõmbab. Selle asemel võiks sel aastal juhtuda Jõuluime ja USA sõjakompleks võiks rakendada oma võimekust, et toimetada iga nälgiva inimeseni mõned rammusemad hamburgerid. See aitaks kõrvaldada isegi mõne kriisikolde - kõik mõnusalt paksuks ja õnnelikuks sööta. Päkapikkudelt on rohkem õppida kui alguses arvata võib. DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21


ARVAMUS

2013:

INSENERIVÕISTLUS, KUS TEED NÄDALALÕPUGA ROHKEM KUI AASTAGA KOKKU

Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee Kujuta ette olukorda, kus Sinu meeskonnale antakse 24h, et lahendada probleem, mille kohta tead ülesande ettelugemise hetkel niisama palju kui esmakursuslane kolmekordsete integraalide lahendamisest. Eelnevale on 2 lahendust. Variant 1: teema tundub keeruline ja lööd käega enne kui hakkad probleemiga süvitsi tutvuma. Variant 2: haarad kinni võimalusest õppida midagi uut ja asud võistkonnaga ülesannet lahendama. Juhul, kui tunned end ära viimases punktis, siis väga suure tõenäosusega nägin sindki novembrikuu teisel nädalal TTÜ Tudengimajas BESTi Insenerivõistlusel EBECil. Mina astusin võistlustulle üsna kirju seltskonnaga - kui enamasti sai meeskonnad liigitada informaatikuteks, energeetikutes, ehitajateks vm, siis

meie tiim koosnes ühest ehitajast, minust, ja kolmest mehaanikust. Kusjuures viimaste valdkonnadki olid märkimisväärselt erinevad, 2 soojusenergeetikut (Juhan Aguraiuja ja Stanislav Štõkov) ning mehhatroonik (Kärt Tergem). Põhjus, miks segavõistkond sai kokku pandud, on lihtne, sest täiesti tundmatu teema andmisel, kas või finaali voorudes, on ajurünnaku tegemisel erinevate valdkondade teadmiste ärakasutamise kasutegur kahtlemata suurem. Lisaks võib öelda, et Üliõpilasesinduse tegevliikmete või vilistlastena, oli ühise keele leidmine ning meeskonnatöö üsna sujuv. Kogu 4 päeva kestev trall, sai alguse neljapäeva keskpäeval, kus tegi sissejuhatuse EBEC2013-e projektijuht Rait Rohi. Kui eelnevalt veel suuremat ärevust sees ei olnud, siis tema öeldud sõnad võtsid suurepäraselt kogu ürituse olemuse kokku ja viisid mõtted esimese ülesande püstitatud probleemi võimalikele variantidele. Pärast seda enam kaua ootama ei pidanud, heade soovide ja suure aplausi järgselt suundusime auditooriumisse, kus tutvustati keskkonna valdkonna ülesannet. Tausta selgitus tehtud, probleem püstitatud,

ülesanne, või tegelikult 2, antud, ja auditooriumis valitseb haudvaikus.... Jõudes enda koosolekuruumi, lugesime probleemi püstitust veel mitmeid kordi läbi, enne kui reaalselt lahenduse peale üldse mõtlemagi hakkasime. “Defenolatsiooni protsess… fenoolid eralduvad… kahjustab keskkonda… tuntud tehnoloogia, aga seadmed ja aparaadid on vananenud… box-tüüpi ekstraktor…arendada välja uus seade.“ Jõudes sisus üksmeelele, seisime silmitsi kolme probleemiga. Esiteks, kui hästi keegi keemilisi reaktsioone jagab? Õnneks Juhani teadmised põlevkivi reaktsioonidest, teeks nii mõnelegi keemikule silmad ette. Teiseks, mida me olemasolevast masinast teame? Kasutusel oleva masina parameetrid polnud antud. Viimaseks, kas liimime masina, millest midagi ei tea (töötemperatuurid, rõhud, täpne seisukord jne) või teeme täiesti uue süsteemi, mis antud box-tüüpi ekstraktorist ei sõltu. Uue ventilatsioonisüsteemi loomine tunduski mõistlikum variant. Enne aga, kui lahenduse presentatsiooni, simulatsiooni ja jooniste juurde jõud-

EBEC 2013 CS võitjad 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013


ARVAMUS sime, seadsime sammud soojustehnika instituuti, et lisamaterjali hankida. „Millal tähtaeg on?“ küsis õppejõud meie selgituste peale. Ning vastuse „20 tunni pärast“, lausus ta muigega „see on ju võimatu.“ Case-study vooru presentatsioonid algasid reedel, kell 14.00. Ettekanded tehtud, küsimustele vastatud, asusid kõik tiimid žürii otsust ootama. Iga kategooria 2 parimat võistkonda pääsesid finaali, mis jagunes kaheks – üks tiim läks lahendama teooriaülesannet (Elisa Case Study) ning teine praktilist (PKC Team Design), kuhu meiegi koha kindlustasime. Finaali TD ülesannet kuulates, olid emotsioonid sootuks teised – ei näinud enam murekohti, mõtetes olid üksnes lahendused. Ülesandeks oli ehitada Rube Goldbergi masin, mis on sisuliselt üks suur doomino-efekt. See tähendab, et üks protsess käivitab teise, mis omakorda kolmanda, neljanda jne kuni lõpuni välja. Püstituses oli välja toodud mitmeid punkte, mida kindlasti pidi järgima. Näiteks, protsess pidi algama nupuvajutusega, läbima oma teekonna vältel vähemalt 10 etteantud ülesannet (kuulikeste tõstmised, langetamised, niitide läbilõikamised, mehaanilise ja kinemaatilise jõu muutumised, õhupalli plahvatamine jm), millele lisandusid ka enda nii-öelda originaalmõtted, ning lõpuks pidid süttima LED-tulukesed. Kusjuures kogu protsess pidi kestma vähemalt 2 minutit. Lahendamiseks olid antud kindlad töövahendid, mida võis kasutada – mõned suuremad neist välja tuues, meenub EPSi plaat, puitplaat, haamer, naelad, akutrell, patareid, lambid, paelad, liim, kuulid, magnet… Tegime vahenditest pildi ära ning läksime tiimikoosolekut pidama. Videosid vaadates ei olnud ühtki seadet, mille sooritus kestis üle 2 minuti pindalal 1,5m2 (selline oli meile lahendamiseks eraldatud pindala). Enamasti läbiti 10 protsessi ca 30 sekundiga. Mõtlesime hoolega, kuidas 2 minutit kindlustada, pidi olema kindel etapp, mis aeglustaks või seisataks kogu protsessi nii, et käsitsi ei peaks abistama ja seejärel jätkaks oma teekonda iseseisvalt. Kuna meil oli võistkonnas ka väike püromaan, kes kogu elektroonika, juhtmete ja põlengute eest vastutas, Kärt, siis mõtlesime riskida, ning tekitada (tol hetkel pigem lootsime tekitada) väikese tule.

Plaan paigas, oligi vaja asuda ehitama. Enne veel kerge kohvipaus tehtud, jäätis söödud – siinkohal suur aitäh korraldajatele, kes alati hoolitsesid selle eest, et kõigil osalejatel oleks alati meel hea ja energiat küllaga ülesandele vastu minna – ning 10 (mitte järjestikuse) tunniga saime oma „masina“ paika.

LED lambid läksid põlema. EBEC 2013-st võttis osa 44 tiimi, millest finaali pääses 12, kus autasustati 2 esikohta, nii Case Study kui ka Team Designi voorus. Finaalis võitjate väljakuulutamisel olid pinged laes, ent olime kindlad, et tulemustest hoolimata, jääme rahule, sest andsime endast parima ja tegelikkuses meil kõik siiski töötas. Lisaks võin öelda, et selle nädalalõpuga õppisin ning sain tõenäoliselt rohkem uut informatsiooni kui möödunud semestri jooksul kokku. Saavutasime teise koha, kusjuures saatuslikuks osutus vaid üks liigne puudutus või tegelikult vähene tikkude arv reas.

Mõned huvitavamad etapid olid järgmised: • kogu protsessi lükkas käima elektrilise ümberlülitatava lülitiga nupp, mis sai ühendatud väikse servomootori ja 4,5V patarei vahele, pannes kuulikesed oma teekonnal veerema. • Järgmisena tuli missioon “lühis” - lühisest tulekahju tekitamiseks valmistasime penoplastist kahepoolsse Tsiteerides koostööparteri Elisa esinrakise ning süsteem töötas järgnevalt: dajat, siis nende nelja päevaga tehti kui hiirelõks raskusega vabastati, tõm- uskumatu töö, sest materjali koguti, basid kummipaelad rakise kokku ning töödeldi ja esitati põhjalikkusega, ülemine fooliumi osa suruti patarei mis on võrreldav aastase töömahuga. plusspoole vastu ning sellest lühistu- Mõlema vooru esikoht läks seekord sest võttis tuld, fooliumi särisevasse energeetikutele – suured õnnesoovid kohta liimitud, tikuväävel, mille kaudu nii TD: Riho Sell, Pärtel Tani, Kristen tuli pidi mööda tikke edasi kanduma Pill, Uku Salumäe; kui ka CS-i: Krist(kuna selle süsteemiga oli ainult üks jan Vilgo, Jaak Tuksam, Ants Kõks, katse, mida kasutasime žüriile ette- Gunnar Pallas, võitjatele! kandmisel, siis selgus, et tikke polnud ritta laetud piisavalt, ka nende arv oli Möödunud seiklust kokku võttes, võib piiratud koguses). uhkusega öelda, et olime ainus võist• Tuli liikus edasi mööda tikkudest kond, kes hoidis süsteemi töös üle kahe penoplasti tehtud rada kuni jõudis minuti ja lõppude lõpuks siiski, mitu paberteibini, mis PKC kujuliselt edasi tipikat saab väita, et on Tudengimajas põles C-tähe lõpus oleva nelja tikuni lühisega lõket teinud? (märimistväärt on fakt, et tulekahju tuli üsnagi suur, kuid tulekustuti kasutamiseks vajadust siiski ei olnud), mille kohale asetatud nöör, mis ämbrit hoidis, läbi põles. • Missioon “finiš” - LED lampe süütav vooluring koosnes kolmset rööbiti ühendatud LED pirnist, mille uhkelt õhupallide sisse panime, ühendasime kahe AA patarei toite plusspoolega. Toite miinus oli ühendatud fooliumlehega, mis asus ämbriga liigutatavate kiikede all, ning LEDide teine pool oli ühendatud fooliumkuuliga, mis oli fikseeritud kiige esimeses positsioonis fooliumlehest mõne mm kõrgusele. Seega kui ämber kukkus ning kiige asendit muutus, liikus fooliumkuulike lehe vastu Meie võistkonna TD lahendus ning vooluring sulges DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23


JÕULUERI

JÕULULUGU Igapäevased üleliigsed 2000 kalorit on viinud keha šokiseisundisse - käed värisevad ja pliiats ei püsi enam rasvunud sõrmede vahel püsti. Potensiaalne töövõime on on saavutanud oma põhja. Kes üldse sellisel ajal tööd saab teha? Aleksander Vassiljev Kolumnist TTÜ Üliõpilasesindus sassipostkast@tipikas.ee retrospktiiv.blogspot.com Jõuluaeg on karm. Termomeetri näit on langenud jälle kuskile sinna maale, kust kelvineid lugema hakatakse. Targem on püsida kodus. Verivorst ripub aga pea kohal ning üheskoos kartuliga ähvardab röövida järjekordse õhtu, mis potentsiaalselt sobiks õppimiseks, tööks või millekski muuks produktiivseks. Selle asemel ründab seapraad magu andestamatu visadusega jättes oma ohvrid lebama armetusse hapukapsa-koomasse. Jõulupeod, mida peab tähistama inimestega igast kursusest, teaduskonnast, organsiatsioonist, huviringist, tutvusringkonnast, töökohast, meeskoorist, naiskoorist, algkoolist, põhikoolist ja koertekoolist, vallutavad nädalavahetused ja tunduvad otsatud. Paar pudelit hõõgveini tekitavad hommikuks super-kovolentse sideme pea ja padja vahel - igasugunegi lootus näha päevavalgust on kadunud.

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

Harjumaa ühes keskküttega korteris istub endine Sirbi kirjanik. Vaene kunstiinimene ei oska mõelda välja, millele vallandamistasuna makstud jõuluboonus kulutada. Samal ajal on keenialane, Kakamega provintsis, üsna kaugel sellistest valgete inimeste probleemidest. Ta seisab silmitsi hoopis teist laadi dilemmaga: kas süüa sellel nädalal ära oma küla viimane kass, või nälgida veel mõni päev edasi. Õnneks Lõuna-Korea kristlased saatsid Kakamegasse jõulude ajaks toiduabi. Loodan, et see riis jõuab kohale enne kui põgeneval kassil jõud otsa lõppeb. Tagasi koduvabariigis, on koolides toimumas väljamagamata laste sunniviisiline kühveldamine bussidesse, mis viivad neid lähimasse pühakotta. Seal jutlustab preester oma versiooni talvise pööripäeva tähtsusest. Minul on vanast ajast meeles, et see oli mingit moodi seotud sellega, kui paar tuhat aastat tagasi sünnitas jõuluvana kuuse alla lihavõttemuna, mis sügisel põhjapõtrade poolt plussmärgi külge naelutati. Sellepärast joovadki jääkarud nüüd alati jõulude ajal telekas kokat. Ei ole välistatud, et seda lugu räägitakse mõnes mõnes kohas

ka teist moodi. Põhiline sõnum peaks aga vist ikkagi samaks jääma - oleme kõik koos selle jamas sees, püüame siis vähemalt võimalikult hästi läbi saada!


SPORT

REKTORI KARIKATURNIIR PAKUB SPORTLIKKE ELAMUSI TERVEKS ÕPPEAASTAKS Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee Uuel õppeaastal on uue hooga alanud ka Rektori karikaturniir, mis üllatab uudisaladega ning kutsub kõiki tudengeid osalema. Eelmise hooaja võitis mehaanikateaduskond, napilt teiseks tuli infotehnoloogia teaduskond ja kolmandaks jäi energeetikateaduskond. Kes võidab Rektori karika sel aastal, selgub juba kevadel. Seekordse Rektori karikasarja üritusi tutvustab meile Ann Lakspere, kes on Kultuuriklubi liige ning sel aastal ka projekti eestvedaja. Mis üritus on Rektori karika turniir? Rektori karika turniir on TTÜ-sisene võistlustesari, kus võistlevad omavahel tudengid erinevatest teaduskondadest. Läbi terve aasta võisteldakse erinevatel aladel, suve algul liidetakse tulemused kokku ning selgitatakse välja võitja. Võistlusi on igale maitsele ja proovile saavad end panna kõik tudengid. Kust on antud üritus alguse saanud? Üritus sai alguse 70ndatel TTÜs toimunud teaduskondadevahelisest spartakiaadist. See oli sellel ajal väga populaarne ning suurejooneline üritus, millest teadis ning soovis osa võtta iga tudeng. Kahjuks 90ndatel üritus kadus, kuna polnud kedagi, kes oleks seda eest vedanud. Aastad läksid ja üritus ununes - Kalevipoja kuju seisis laos ning kogus tolmu. Aastal 2009 hakati korraldama pisut sarnast neljast võistlusest koosnevat üritust. Aastast 2011 hakati Rektori karikaturniiri eesotsas Oliver Lehtmetsaga taaselustama, et saavutada kunagine suursündmuse formaat. Loodame, et kunagi suudame viia projekti taas nii kaugele, et see oleks TTÜ-s sama tähtis ning suursugune sündmus, nagu ta vanasti oli. Millistel aladel peavad teaduskonnad võistlema?

Sellel aastal toimub 7 etappi oktoobrist kuni maikuuni. Alustasime hooaega lauatennisega, mis oli edukas ja kaasahaarav. Hetkel on kestmas korvpalliturniir ning novembris pidasime maha ka piljardietapi. Veebruaris on tulemas suusatamine, märtsis pokker, aprillis jalgpall ning hooaja lõpetab maikuus aset leidev jooksuvõistlus. Toetajateks on meil Baribal, Saku, Triobet ja teised, kes aitavad meid auhindade ja võistluste korraldamisega. Koostööd teeme ka TTÜ Spordihoonega, kust tooksin välja kaks inimest, kelle abile eriti tänulik olen - Vladimir Stepanišin ja Toomas Lubi. Suur aitäh kõigile abistajatele! Hetkel on hoo sisse saanud korvpall ning esimesed mängud on juba peetud. Kõik mängud toimuvad TTÜ Spordihoones. Igast teaduskonnast on välja pandud meeskond, mis koosneb 12 mängijast. Hetkel on juhtimas sotsiaalteaduskond, kes on mänginud kõige rohkem mänge. Teised on neil aga sabas ning lõplikud tulemused selguvad siis, kui finaalmängudeni jõuame. Kas sel aastal on ka mõni uus ala?

Uudisalana katsetasime lauatennist. Tulemus oli väga positiivne ning loodame järgmisel aastal seda laiendada, et korraldus oleks veelgi professionaalsem ning võistelda saaks suurem hulk inimesi. Esimese korra kohta oli aga osalejaid täiesti piisavalt ja võistlus sujus kenasti. Lauatennis toimus TTÜ Spordihoones 21. oktoobril. Võistlusel olid esindatud kõik teaduskonnad. Ühest teaduskonnast tohtis välja panna kaks meesmängijat ja ühe naismängija. Võistlus oli tihe ning äärmiselt huvitav jälgida. Suures võitluses tuli esimeseks mehaanikateaduskond. Auväärsele teisele kohale tuli majandusteaduskond ning kolmandat ja neljandat kohta jäid jagama infotehnoloogia ja energeetikateaduskond.

ning võitja selgumiseni on veel aega. Teised teaduskonnad on mehaanikutel tugevalt sabas ja põnevus säilib. Palju edu kõikidele võistlustel! Kust saada infot Rektori karika võistlustest? Infot Rektori karikaturniiri kohta leiab kodulehelt http://www.ttu.ee/projektid/ rektorikarikas ning ürituse Facebook’i lehelt. Samuti tasub ühendust hoida enda teaduskonna koordinaatoriga, kes on võistlustega kursis ning kelle poole saab muredega pöörduda. Millised on ootused antud üritusele?

Eesmärgiks on pakkuda tudengile vaheldust õppimisest ning loengutes istumisest ning suunata noori rohkem spordiga tegelema. Samuti lasta tudengitel koolinädala keskel lõõgastuda ja anda neile võimalus suhelda uute inimestega ning lähendada meeskonnaalade juures sama teaduskonna tudengeid. Lisaks pakuvad võistlused võimalust panna end proovile ja olla enda üle uhke, kui suudad rohkemat, kui oskasid arvata.

Kes praegu Rektori karika võistlusel juhib? Hetkel on juhtimas mehaanikateaduskond, kes näitas esimestel aladel kõrget taset. Midagi pole aga veel otsustatud DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25


HALVA HUUMORI INSTITUUT

HALVA HUUMORI INSTITUUT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituuti toimub vastuvõtt ainult faksi teel!

Ohutus ennekõike

Otsusekindel õppejõud

Peale mitmeid tööõnnetusi ülikooli keemialaboris, otsustas juhtkond ohutuse huvides soetada juurde töökaitsevahendeid. Et saada selleks raha, müüdi maha kõik laborite aparaadid, katsetusvahendid ja kemikaalid. Õnnetuste arv vähenes poole võrra!

Tudeng ei ole oma õppejõu ühe väitega nõus ning peale loengut proovib oma professorga vaielda. - Teate, kui te ei ole selles küsimuses minuga praegu veel samal meelel, siis ma võin anda teile kolm võimalust. Kas soovite? - Küsib õppejõud. - Olgu, mis need on? - Esiteks võite te oma arvamust muuta ja minuga lihtsalt nõustuda. Teiseks võite taguda pead vastu lauda ja seejärel nõustuda. Kolmanda võimalusena võime me aga sellel teemal ratsionaalselt arutada ja vaielda seni, kuni te olete minuga samal meelel. -

Üle parda! Mereakadeemia hoonest nähti põgenemas suures koguses rotte! Ju on hirm uppuda koos selle lekkiva alusega sügavasse Mustamäe merre!

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2013

Sooline võrdõiguslikus Kuulsin, et meie ülikooli feministidele ei meeldi üks kindel kala – palga-lõhe.


RISTSÕNA

Lahenda

ristsõna, like-i

Juulius Tipikas FB-lehte

ning

postita õige vastus selleks ettenähtud postituse alla.

Õigesti

18. kinkekaart!

vastanute vahel loositakse

Rahva Raamatu

detsembril

DETSEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27



Detsember 2013