Studioosus oktoober 2016

STUDIOOSUS T TÜ TUDENGIA JAKIRI . OKTOOBER 2016 . TUT STUDENT MAGA ZINE

T I P I K A S G O - M E K T O R Y S T E T T E V Õ TJ A K S - B R I C O - M E I E O L Ü M P I A L A S E D

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

FOTOGR A AF 2

TRÜKK

PEAK A ANE FOTO

VÄ L JA A N DJA

TOIMETUS

AADRESS

Sten-Ander Ojakallas Javier Sánchez Mingorance

KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

K E E L E T O I M E TA J A

Evelin Viilmann TÕLKIJA

Siret Laasner

Liina Sala, Taavi Simson, Lilian Valge, Reimo Ärm, Ingrid Luide, Liisi Rohtung, Drogonzo, Crystal Lagrone, Dmitrii Stepanenko

OÜ Koopia Niini & Rauam TTÜ Üliõpilasesindus Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee H E L I S TA

630 3621

FOTOGR A AF

Marko Vilberg(TTÜ Fotoklubi) H T T P : // W W W . T T U . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TTÜ tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TTÜ peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2016 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

2

STUDIOOSUS

SISUKORD 1

FOOKUS

Tipikas GO

2

TTÜ PULSS

Nohik elab Tudengimajas

3

TTÜ PULSS

Mektory’st ettevõtjaks

4

TUDENG TEGUTSEB

Terassillad on uus mood!

5

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ uued tantsutüdrukud

6

TUDENG TEGUTSEB

Soojusenergeetikud praktikal

7

SPORDISEKTOR

Meie OMA olümpialased!

8

K U LT U R N I K

Opinion: Bitter-sweet

9

K U LT U R N I K

Arvustus: Elementaarosakesed

STUDIOOSUS

3

FOOKUS

1

TAAVI SIMSON ERAKOGU, MARKO VILBERG

“ T I P I K A S G O ” J ÄTA B “POKÉMON GO” HÄBISSE

Olete te mänginud uut hitt-mängu „Pokémon Go“? Mina ka mitte. Aga leidub suur hulk vanderselle, kes on. Neile ja teile, kes te kaalute proovimist, pakuksin ma asemele midagi palju põnevamat, meeldejäävamat ja eelkõige produktiivsemat - Tipikas Go. Mis on Tipikas Go? See on seiklus, see on elamus, see on kogemus.

OK, lõpp müügimehejutule ja asume asja juurde. Tipikas Go või eestipäraselt tipikas olemine on kõik see vahva lisategevus, mida sa ülikoolis lisaks ülikooliõpingutele teed ja millega tasub kindlasti tegeleda. See annab sõpru, vahvaid elamusi ja kogemusi, teadmisi (nii akadeemilisi kui ka lihtsalt elutarkusi) ning häid mälestusi. Ei ole tarvis karta, et ülikoolielust maksimumi võtmine õppimist mõjutab. Vastupidi - minu kogemused (mida on 7+ aastat) ütlevad, et mõõdukas koguses tudengiaktivisim soosib õppeedukust ja elus läbilöömist.

Loomulikult ei tohi aktivism tulla loengute, harjutuste, praktikumide ega ka mitte kodutööde arvelt. See oleks kurjast.

Kuid kõik muu aeg, mis üle jääb, tasub küll igati ratsionaalselt ära kasutada ning enda hüvanguks tööle panna. NB! Ühikas kell 23:30 joomine ning tümpsu põhja keeramine nii, et kohale kutsutakse G4S-i patrull, ei ole tudengiaktivism, kuigi ka seda tehakse.

Kui te aga juba pidu panete, osa tudengielust on see ikka, tehke seda vaid mõõdukalt ja majanaabritega arvestades.

4

STUDIOOSUS

FOOKUS Millised on siis aga võimalused tudengiaktivismiks? Olgu loetletud mõningad neist: BESTi insenerivõistlus. Minu isiklik lemmik, osaletud viiel korral. Hea võimalus panna proovile oma taip, leidlikkus, usinus (24 h kulub kiiresti) ning meeskonnatöö oskus. Müügitöö oskus ka, sest tulemusi tuleb presenteerida. Ülesanded on tavaliselt üsnagi väljakutsuvad ning auhinnad lahedad. (Piisava) edu korral saate võimaluse esindada ülikooli ja riiki ka välismaal. Üliõpilasesinduse esinduskogu.

TTÜ tudengite versioon Riigikogust. Kui olete aktiivne tudeng ning näete südames soovi tudengeid aidata ja esindada, on see õige koht, kuhu kandideerida. Lisaks saate kampaania tegemise kogemuse ning näete, kui populaarsed tegelinskid te tegelikult olete. Kandidaatide ülesseadmine toimub tavaliselt veebruaris ja valimised märtsis, hoidkem silmad lahti.

Tuutorlus. Kes on tuutorid ja mida nad teevad, saavad rebased teada juba esimesel nädalal. Läbikäidud kogemus, mida taas soovitan.

Lisaks juhendamise kogemusele saate ka head karmapunktid.

Tudengiorganisatsioonid. Neid on TTÜ-s palju, igale maitsele ja huvile. Loetlen üles vaid mõned, sest kõigi jaoks ei jagu lihtsalt trükiruumi: AIESEC, BEST, Kuljus, Robotiklubi, Tudengivormel aka Formula Student, T-Teater.

Mehaanikahuvilistel soovitan omalt poolt BESTi, Robotiklubi ja Tudengivormelit. Üliõpilasnõukogud. Üliõpilasi teaduskondade tasemel koondavad esindusorganisatsioonid. Needki on kohad, kus oma esindus- ning ka organiseerimisoskused proovile panna. ÜN-idega saavad liituda kõik soovijad. Eriti meeldejäävaks ÜN-i kogemuseks tasub koputada MehÜN-i uksele (guugeldage ise, mis teaduskonna ÜN-iga tegu).

Tipikate marss Toompeale 24. veebruaril. Kui te pole veel lugenud mõnda mu artiklit antud ürituse kohta, siis ilmselgelt olete te rebased. Tegemist on väärt kogemusega meeleolu mõttes. Lisaks on see hea võimalus oma teklilt tolm pühkida. Tasuta teest ja pirukatest ma ei räägigi. Ainus pahupool – varane ärkamine ja külmunud varbad.

Kui te olete kasvõi osa eelpool loetletud tegevustest või organisatsioonidest läbi käinud, siis julgen garanteerida, et teie ülikooliaeg on olnud põnev. Seega, haarakem härjal sarvist, ärge laske elul silme eest läbi joosta. Diplom on vaid üks osa ülikoolist. Uued sõbrad ja saadud kogemused on väärt sama palju kui mitte rohkemgi.

Lõpetuseks ka üks nali: Mis seob kaunite kunstide tudengit ja McDonalds`it? – Tööleping.

STUDIOOSUS

5

TTÜ PULSS

2 NOHIK EL AB TUDENGIMAJAS TANEL AUS KREETE UUSTALU

TTÜ vana raamatukogu (TTÜ Tudengimaja) on saanud uue hingamise.

Ainulaadne, suisa inspireeriv atmosfäär, režissööri toolid, rohelus, värske specialty kohvi aroom ja selle kõik saab kokku võtta ühe sõnaga - Nohik.

Nohik ei ole lihtsalt üks kohvik paljudest, see on tugeva konseptsiooni ja missiooniga koht. Nohiku eesmärk on olla noortele teejuhiks põnevasse kohvi-, smuuti- ja käsitöömaailma ning koondada ühtlasi enda ümber tegusaid inimesi, kes teineteise maailma rikastavad.

6

STUDIOOSUS

TTÜ PULSS

Nohik on uudishimulik, ta tahab olla kursis kõigega, mis on uus ja huvitav ning ei piirdu ainult kohvi- või käsitöömaailmaga! Siinkohal saab välja tuua Nohiku meeskonna poolt korraldatud esimese teadmisteammutamise, mis leidis aset 21. septembril ja koondas ühtekokku rekordarvu nohikuid - finantsguru, Jaak Roosaare investeerimisloeng.

Nohiku meeskond koosneb endistest TTÜ tudengitest, kes olles ise siin õppinud ning kes tundsid omal ajal puudust just sellistest kohast nagu Nohik.

Nohik on tõeliselt kirev karakter, kellel on meile veel palju pakkuda ning parim viis end nende tegemistega kursis hoida, on teha üks väike nohiklik samm ja saada nendega Facebook ́is sõbraks!

@kohviknohik

STUDIOOSUS

7

TTÜ PULSS

3 OLEN KINDEL, ET MINUST SAAB ETTEVÕTJA! ANU OKS SIRLI JÕGI

Kas teate, kes on need noored? Ei? Tegemist on noortega, kes võivad tulevikus olla TTÜ aasta vilistlased, start-up superstaarid, suurkonverentside aukõnelejad. Nemad võivad olla järgmised Eesti idufirmade edulood, nagu juba praegu on TTÜ Mektory Start-up konkursi võitjad Madis Uuemaa (Smart Load Solutions) ja Kristjan Maruste (CoModule).

„ „Olen uhke meie TTÜ start-up firmade üle, elades kaasa nende edule ja tunnustustele ning ootan huviga iga järgmist sügist, kui TTÜ Mektory kaasabil saavad tuule tiibadesse uued idufirmad!“ -Tea Varrak,

„ 8

STUDIOOSUS

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlus-suhete prorektor

TTÜ PULSS Pick&Try, MoleQl ja Levoni edulugudele on vundament juba laotud, nad läbisid 2016. aasta kevadel TTÜ Mektory startup eelinkubatsiooni programmi, kogudes hulgaliselt teadmisi, kogemusi ja nagu piltidelt näha, ka start-up konkursi auhindu.

Sügisel 2016 alustab TTÜ Mektory koostöös TTÜ ärikorralduse instituudi ja kõikide Eesti avalik õiguslike ülikoolidega 3-kuulist äriideede arendusprogrammi STARTERtech. Programmi lahutamatuteks osadeks on iganädalased koolitused ja töötoad start-up ettevõtjate poolt, mentortugi ja juhendamine tehnoloogiavaldkonna ekspertidelt. STARTERtech programmi väärtus on 5000 €, aga tudengitele on see tasuta!

Juba seitsmendat korda on kõikidel verivärsketel idufirmadel võimalus osa võtta TTÜ Mektory Start-up konkursist, mis toimub 7. detsembril 2016.

Meeskonnad saavad end proovile panna rahvusvahelise ja kõrgetasemelise ekspertidest koosneva žürii ees. Nagu ikka, saavad parimad meeskonnad auhinnaks reisi Silicon Valley`sse, aastaks tasuta kontori Mektorys ja teisi väärtuslikke auhindu.

TTÜ Mektory start-up programme toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Bravo Healthcare OÜ, Tallinna Ettevõtlusamet, Tedre Advokaadibüroo OÜ ja ERGO Insurance SE. Patroonina elab TTÜ Mektory startup tegevustele kaasa ka TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Oled kindel, et tahad saada ettevõtjaks!? Tule esmaspäeva õhtuti kell 17.30 Mektorysse!

Huvi korral pöördu kindlasti Mektory Start-up programmijuhi poole.

www.ttu.ee/ttustartup @TTUMektoryStartup

STUDIOOSUS

9

Enne võistlust toimusid ühised väljasõidud Lauluväljakule ning Lennusadamasse, kus huvitavaid lugusid pajatas professor Karl Õiger (Foto: Laura Pärnak)

TUDENGID TEGUTSEVAD

4

TERASSILLAD ON UUS MOOD! MAARJA-LIIS RÜÜTEL LAURA PÄRNAK, EDMOND MÄLL

10

STUDIOOSUS

2016. aasta maikuus toimus TTÜ linnakus esmakordselt rahvusvaheline terassildade võistlus BRICO 2016, kus osales kokku 8 võistkonda neljast erinevast riigist, tuues endaga võistluse raames kokku enam kui 40 tulevast inseneri Eestist, Lätist, Poolast ja Horvaatiast.

Hoolimata sellest, et esimese võistluse eel saatis korraldajaid vahetevahel eelarvamus ürituse õnnestumise osas, võib tagantjärele öelda, et põhjust selleks ei olnud. Nüüd on ehitusteaduskonna tudengid Kaarel Siim ja Madis Järvpõld ning värske vilistlane Martin Pärnak hakanud hoogu sisse lükkama, et käesoleva õppeaasta kevadel toimuv BRICO 2017 oleks veelgi suurema haardega. Intervjuu käigus läheme korraldajatega ajas tagasi möödundud võistluse korraldamisse ja vaatame tulevikku BRICO 2017 võistluse suunas.

„ Juba Istanbulis istusime ühel õhtul restoranis ja arutasime, mida kõike saaks paremini ja teisiti teha.

„

TUDENGID TEGUTSEVAD

Esteetika ja originaalsuse hindamise komisjoni kuulusid oma ala tipptegijad Eestis (Foto: Edmond Mäll)

Kuidas tekkis idee korraldada terassildade võistlus BRICO 2016?

Madis: Idee võistlust korraldada tekkis, kui osalesime koosseisus Madis Järvpõld, Kaarel Siim, Martin Pärnak ja Robert Oppar Türgis Istanbulis toimuval DE&CO ‘15 võistlusel, kuhu sattusime osalema pärast seda, kui Kaarel Zagrebi ülikoolis praktika käigus ühes sealses projekteerimisbüroos ringkäigul olles nimetatud võistlusest kuulis.

Kaarel: Osaledes DE&CO võistlusel tajusime, et kuigi üritus toimus siis juba

9. korda (sic!), oli korralduslik pool nigelavõitu: Istanbuli kui ajaloolise linnaga tutvumine oli olematu, ajalisest graafikust ei peetud kinni, tulemusi ei arutatud osalejatega läbi ning lõpptulemuste tabelit osalejatele ei avaldatud. Juba Istanbulis istusime meid saatnud ülikooli töötajate ja prof Juhan Idnurmega ühel õhtul restoranis ja arutasime, mida kõike saaks paremini ja teisiti teha. Sealt hakkas mõte idanema kuni sügisel jõudis kätte aeg koostada oma võistluse reeglid.

Kõik vajaminev omal kohal ning mudelite aja peale monteerimine võib alata (Foto: Edmond Mäll)

STUDIOOSUS

Kuidas kulges võistluse korraldamine ja mis oli suurimaks murekohaks?

Martin: BRICO 2016 ettevalmistus läks keerukalt, kuna korraldasime üritust kolmekesi ning keegi meist polnud varasemalt nii mastaapset rahvusvahelist üritust eest vedanud. See tõi kaasa olukordi, kus tegime nii mõndagi keerukamalt, kui nüüd tagantjärele mõistlik tundub. Kui sügisel reeglid valmis olid ja tiimid jaanuari kuus ennast registreerima hakkasid, jõudis vaikselt kohale, et enam tagasiteed ei ole.

Seejärel algas aktiivsem tööperiood uuesti aprillis. Kui võistlus lõpuks käes oli, läksid need 5 päeva osalejatega nagu lennates ning ühtki kahetsust väheste unetundide osas küll hinges ei ole.

Kaarel: Kui üritust korraldama hakkasime, kasutasime kõiki enda kontakte välismaal, et jõuda võimalikult paljude ülikoolideni. Et me suutsime esimesel aastal osalejaid kaasata kokku neljast eri riigist, siis midagi me kindlasti õigesti tegime ning siit edasi on ülesanne seltskonda veel rahvusvahelisemaks muuta, kaasates üliõpilasi ka Skandinaavia ülikoolidest. Kuna osalemine on vabatahtlik ning nõuab teataval määral finantseerimist, siis selguski alles paar päeva enne võistluse algust, et üks Poola meeskond ei osale, sest üliõpilased ei suutnud omavahel ülesannete jagamisega hakkama saada.

11

TUDENGID TEGUTSEVAD

Ühispilt võistlusel osalejatega (Foto: Laura Pärnak)

Osalesid võistkonnad Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Lätist, mitu esindust Poola erinevatest ülikoolidest, isegi Horvaatiast. Kuidas jäite rahule osalenud võistkondade hulgaga?

Madis: Võistkondade osalema meelitamine, nagu Kaarel mainis, oli parajalt keeruline ülesanne. Paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis, ei ole tudengid BRICO sugusest võistlusest varem kuulnud ning kindlasti võis see saada otsustavaks teguriks inimestes huvi äratamise osas.

Jaanuari lõpuks oli ennast registreerinud 9 tiimi, kellest 6 olid Poolast. Osalejate hulgaga võib rahule jääda, ent ootasime võistlejaid ka Põhjamaadest ning Venemaalt.

Martin: Kui üldiselt võib rahule jääda, et Eesti lippu hoidsid kõrgel Tehnikakõrgkooli poisid, siis kindlasti olime pettunud, et meie oma ülikoolist võistkondi ei osalenud. Loodame, et nüüd, kus märk on maas, leidub ka meie koolis inseneriteadusi õppivaid tudengeid, kes võistlusel osalevad.

Võistluse käigus laoti sillamudelitele 1000 kg vertikaalset koormust (Foto: Edmond Mäll)

Zagrebi Ülikooli võistkond oma mudelit aja peale kokku monteerimas (Foto: Edmond Mäll)

12

STUDIOOSUS

TUDENGID TEGUTSEVAD Võtke kõrvalseisjale lühidalt kokku, mis võistluse raames täpsemalt toimus.

Kaarel: Võistluse nädalal oli tegemisi igal päeval. Esimene päev oli eraldi planeeritud n-ö treeningpäevaks. Selle raames said osalejad oma silla võistlusalal kokku monteerida ning likvideerida puudused, mis olid transportimise käigus tekkinud. Kaks Poola võiskonda kasutas seda päeva aga hoopis oma silla värvimiseks. Teisel päeval toimus sildade esteetika hindamine TTÜ sisehoovis ehitusettevõtjate, ülikooli õppejõudude

ja arhitektide poolt. Omaette päev oli ette nähtud sildade aja peale monteerimiseks, kaalumiseks ja koormamiseks 1000 kg raskusega.

Madis: Loomulikult ei saa rahvusvahelise ürituse raames üle kultuuriprogrammist, mis vältas terve nädala.

Pööningul toimus meet and greet, prof Õiger viis läbi suurepärased ekskursioonid Tallinna Lauluväljakul ja Lennusadamas, Tallinna tutvustamiseks korraldasime giidiga vanalinna ekskursiooni ja fotojahi ning nädalale tõmbasime joone alla ühise saunapeoga.

BRICO 2016 võtjavõistkond „Dimensionless“ Varssavi Tehnikaülikoolist: Paweł Wawruch, Tomasz Kosmalski, Michał Zdunek, Adriana Brodnicka (Foto: Laura Pärnak)

Tundub, et ise olete toimunud võistlusega rahule jäänud. Mis on edasised plaanid?

Martin: Korraldajatena jäime kindlasti rahule, aga arenemisruumi on meil veel kõvasti.

Käesoleva õppeaasta kevadel toimuv BRICO 2017 on plaanitud toimuma maikuusse ning eesmärgiks on kasvatada osalevate tiimide arvu nii Eestist kui välismaalt. Võimalusel tõstame ka auhinnafondi suurust. Kaarel: Tõsi ta on, et BRICO ei olnud ühekordne üritus ning ka tuleval kevadel saab võistlus TTÜ linnakus toimuma. Siinkohal ongi hea võimalus teha üleskutse inimestele, kellel on soov BRICO võistlusega seotud olla,

STUDIOOSUS

aga kes arvavad, et teadmised pole veel sealmaal, et ise osaleda - tule ja liitu korraldustiimiga! Ka korraldustiimis olles saad rakendada erialaseid teadmisi ning ammutada kogemusi tulevaks aastaks, et siis ise võistelda.

Madis: BRICO 2016 raames sõlmitud tutvused on andnud meile kindlustunde, et huvilisi on kindlasti ka tuleval aastal, sest plaanist osaleda on meile teada andnud juba kolleegid Riia Tehnikaülikoolist ning kahest Poola ülikooli konstruktsiooniklubist. Seega tuleb motiveerida meie oma tudengeid osalema ning mitte jätma auhinnafondi jagamist ainult välismaalaste siseasjaks.

BRICO 2017 Mis? Rahvusvaheline tudengite terassildade võistlus Kus? TTÜ linnakus Tahad osaleda? Võistlusmaterjalide esitamine 16.01.2017 Kellele? Tehnikateadusi õppivatele tudengitele Miks? Erialaste teoreetiliste teadmiste sidumiseks praktilistega ning tutvumiseks kolleegidega üle Euroopa Võistlus? 15-19 mai 2017 www.brico2017.com BRICO 2017

13

TUDENGID TEGUTSEVAD

5

T T Ü S A I J U U R D E U U S I TA N T S U T Ü D R U K U I D LAURA KARINDI PETRI HÜTT

14

STUDIOOSUS

Valgus, muusika ja reibas hääl hüüdmas: „Viis, kuus, seitse, kaheksa!“– see on tuttav algus paljudele tantsijatele. 2. septembril kogunes pea 150 tantsijat ja akrobaati TTÜ Spordihoonesse, et osaleda TTÜ Tantsutüdrukute Auditionil. Ürituse päevakavasse kuulusid soojendus, koreograafia õppimine ning ka trikid ja improvisatsiooni osad. Melu tõid juurde meedia ja fotograafid, kõige silmapaistvamad tantsijad võitsid toetajatelt eriauhindu. Sai tehtud meeleolukas treeningõhtu, mis jättis kohtunikele valiku tegemiseks üsna keerulise seisu, kuna häid kandidaate oli palju. Tänaseks aga on valitud tiimid juba alustanud oma trennide ja esinemiste ettevalmistustega. Lisaks tüdrukutele tuli valida ka noormehed, kes

TUDENGID TEGUTSEVAD sellel hooajal TTÜ Saltopoiste trennides kaasa saavad lüüa. Nende katsed toimusid samal nädalalõpul ja keskendusid eelkõige üldfüüsilise vormi, koordinatsiooni ja akrobaatiliste võimete hindamisele. TTÜ cheerleaderite tiim on hetkel ainus, mis on suutnud läbi aastate hoida ka oma meessoost liikmeid, kes teevad esinemistel erinevaid akrobaatilisi trikke ja tõstavad tüdrukuid kõrgustesse. Koos tüdrukutega toimuvadki poistel akrobaatika trennid just nende elementide harjutamiseks.

TTÜ Tantsutüdrukute ja Saltopoiste organisatsioon on kogunud Eestis tuntust, võites 5 aastat järjest Eesti Tantsutüdrukute Festival-võistluse ja käies ka Eesti Korvpallikoondisel Riias Eurobasketi mängudel kaasa elamas.

Peale põnevate trennide, esinemiste ja võistluste tehakse TTÜ tiimidega koos ka motivatsiooniüritusi, fotoshoote, käiakse laagris nii Eestis kui ka välismaal ja leitakse tiheda trennigraafiku kõrvalt aega ka lihtsalt kokku saada ja juttu ajada. Kõik see ja eelkõige ka iga-aastaste väljakutsete ületamine koos oma tiimiga on see, mis teeb selle organisatsiooni eriliseks. Kõige paremini on seda osanud öelda üks TTÜ pikaaegne tantsutüdruk Marianne Mitt: “Ma pean meie tiimi eneseületusi tähtsamaks iseenda omadest, sest see on ühtlasi nii minu kui ka mu parimate sõprade võit ning meie kõigi koostöö tulemus.”

Kui soovid TTÜ Tantsutüdrukute ja Saltopoiste kohta rohkem infot, siis leia nad Internetist! @ttutantsutüdrukud

STUDIOOSUS

15

TUDENGID TEGUTSEVAD

MARGITA TUULIK MARGITA TUULIK

6

TTÜ TUDENG: T U D E N G I T E L E S A A B P R A K T I K A L U S A L DA DA PÄ R I S TÖ I D Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika tudengid, kes veetsid osa oma suvest energiaettevõttes Adven Eesti praktikal olles, julgustavad teisigi noori juba õpingute ajal võimalike tööandjatega sidemeid looma.

Teoreetilised teadmised praktikasse

Sellest õppeaastast 3. kursusel õppiv soojusenergeetika tudeng Kristjan Suurorgisõnul andis suvine praktikakogemus talle muuhulgas juurde õpiindu. “Ootan eriti suure põnevusega sügisel algavat katlatehnika kursust. Kuna sain suvel praktilisi teadmisi kogu energiatootmise protsessist, siis tunnen, et nüüd saan juba sisuliselt õppejõu ja teiste tudengitega kaasa rääkida ja arutleda. Saadud kogemus annab mulle kindlasti erialast enesekindlust,” rääkis Kristjan.Kristjani praktika Adven Eestis keskendus hakke- ja gaasikatlamajade energia tootmise protsessidele.

“Sain praktilise kogemuse katlamajade korraliste hooldustööde korraldamisest. Võtsime kateldest veeproove, tegime auru ja vee läbipuhkeid, täitsime soola anumaid, tegime visuaalset kontrolli ja valmistasime uueks kütteperioodiks ette mittetöötavaid katlamaju. Ühesõnaga sain näha ja ise läbi teha väga palju erinevaid etappe, mis selle valdkonna spetsialisti töös ette tulevad, nii et kõik raamatutest

16

STUDIOOSUS

loetu justkui elustus ja muutus reaalseks,” rääkis Kristjan töödest, milles tal praktikandina osaleda õnnestus. Oma valiku kandideerida suvisele praktikale just Advenisse tegi ta kahel põhjusel. Talle pakkusid väga huvi Adveni kasutatavad uudsed tehnoloogiad ning täiendava tõuke andis varasematelt praktikantidelt kuuldud positiivne tagasiside.

Päriselu muutub kiiremini kui õpikud

Muhumaalt pärit Jarmo Ling õpib samuti TTÜs soojusenergeetikat 3. kursusel. Jarmo sõnul on praktika oluline osa õppetööst, mis võimaldab olla kursis valdkonna kõige uuemate arengutega. “Kuigi TTÜst saadavad teadmised on väga head, siis tihti areneb elu tootmises kiiremini kui koolimaterjalid järele jõuda suudaksid. Ettevõttes reaalselt tööd tehes saad uusi teadmisi ja kasulikumalt kui koolipingis. Ilma praktilise väljundita koolitarkusest palju kasu ei ole,” selgitab Jarmo.

Advenis sooritatud praktikal olles oli Jarmo ülesandeks jälgida kat-lamajade hooldustöid.

“Sain väga hea ülevaate nii vanematest kui tänapäevastest katlamajadest, tean paljude soojusseadmete võimsusi, suurusi ja mahte põhimõtteliselt peast. Tänu praktilisele kogemusele mõistan, mis vahe on aurukatlaga ja veekatlaga katlamajadel ning kuidas ja miks need just sel moel üles ehitatud on,” tegi ta

ülevaate praktikal õpitust. Ka tema peab lisaks erialastele teadmistele oluliseks arusaama ettevõtte toimimisest. “Sain aimu sellest, millega tegelevad erinevad töötajad energeetikaettevõttes. See on mulle oluline teadmine, kui hakkan peagi enda karjääri jaoks kindlat töökohta valima,”rääkis Ling. Advenisse sattus Ling praktikale samuti soovituse peale.

“Ettevõte võib ju olla väga suur ja mainekas, aga kui seal tudengitele praktika vältel erialaseid tegevusi ei usaldata, loob praktika vähe väärtust. Seetõttu oli minu jaoks väga oluline, et saaksin praktikakohas ka ise käed külge panna.

TUDENGID TEGUTSEVAD Praktikakoha leidmine on väljakutse

Ragnar Mednikov on TTÜ soojusenergeetika 3. kursuse tudeng. Tema sõnul ei ole praktikakoha leidmine hoolimata sektoris valitsevast tööjõupõuast lihtne. “Paljud ettevõtted ei soovigi suveks praktikante võtta ning konkurss olemasolevatele kohtadele on üsna tihe.

Adveni pakkumine oli väga atraktiivne, kuna võrreldes teistega sai selles ettevõttes oma erialast üsna hea ülevaate,” rääkis Ragnar. Ragnari sõnul andis praktikakogemus talle julgust ja enesekindlust tööde planeerimisel initsiatiiv haarata.

“Praktikal olles sain aru, et spetsialistina on ülioluline silmad lahti ringi käia ja märgata neid asju, mida oleks vaja teha. Valdkonna parima tundjana tuleb võtta kogu vastutus selle eest, et leida üles probleemid ja ohukohad ning pakkuda lahendusi nende kõrvaldamiseks. Minu jaoks kinnistus teadmine, et tööl tuleb endast alati anda 110%,” lisas Lääne-Virumaalt pärit Ragnar. TTÜ tudengitel on seljataga aktiivne praktikasuvi, mis ei aita neid mitte ainult edasises koolitöös vaid annab kindlasti parema stardipositsiooni ka tööjõuturule sisenemiseks. Kõik noormehed soovitavad justkui ühest suust, et praktikakoht tasub endale õpingute jooksul leida igal juhul ja isegi siis, kui õppekava selleks ei kohusta.

„ Ilma praktilise väljundita koolitarkusest palju kasu ei ole.

„

STUDIOOSUS

Adven Eestit koostöö

seob

TTÜga

tihe

Adven Eesti personalijuhi Ivi Aluoja sõnul võtab ettevõte praktikante vastu igal aastal. “Meie eesmärk on aidata kaasa soojusenergeetika eriala tudengite paremale ja tööturu vajadustest lähtuvale ettevalmistusele.

Aitame tudengil kasvada tulevaseks töötajaks.

Vaid reaalsetes tööolukordades õpib tudeng rakendama õpikutarkust ning õpib juurde palju uut, mida koolipingist kaasa ei saa,” selgitas Aluoja. Adven Eesti ja Tallinna Tehnikaülikool on tudengitele praktiliste oskuste andmisel teinud pikka aega koostööd. “Möödunud kevadel sõlmisime ka koostöökokkuleppe, et meie koostöö soojusenergeetika eriala tudengite järelkasvu arendamisel oleks veelgi eesmärgipärasem. Lisaks praktikakohtadele anname TTÜs loenguid ja kaasjuhendame tudengeid lõputööde kirjutamisel. Igal aastal pakume välja ka magistritöö teemasid ning üliõpilastel on võimalus külastada Adven Eesti tootmisobjekte,” rääkis Aluoja.

17

SPORDISEKTOR

LILIAN VALGE ERAKOGU

7

M E I E O M A O LÜ M P I A L A S E D !

Tallinna Tehnikaülikooli 2. kursuse ärinduse tudeng Kätlin Tammiste ja Tallinna Ülikooli 1. kursuse psühholoogia tudeng Anna Maria Sepp osalesid tänavu Rio Olümpiamängudel. Tüdrukud räägivad oma treeningutest, ettevalmistusest ning muljetest.

1)Kui kaua tegelenud?

olete

purjetamisega

Purjetamisega alustasime 2004. aastal Rein Ottosoni purjespordikoolis treener Raivo Randmäe õpilastena. Esialgu purjetasime ja võistlesime noorte individuaalpaadi klassides nagu Optimist, Zoom8 ja Laser 4,7, olles seega üksteise konkurendid. Kõrged eesmärgid ja tugev sõprus ajendasid meid aga oma sportlasteed ühendama ja alates 2011. aastast alustama purjetamist ühe naiskonnana, esialgu noortepaadi klassides RS Feva ja 29er.

Alates 2013. aastast purjetame tipptasemel paadiklassis 49erFX, mis on üks kiiremaid ja ekstreemsemaid naiste olümpiapaadi klasse.

2)Milline näeb välja teie treening aasta vältel?

Kuna Eesti kliimas ilmastikutingimused suurema osa aastast purjetamist

18

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR Itaalias, Sloveenias kui ka Prantsusmaal.

Kõige rohkem oleme käinud Hispaanias, sest sealsed ilmastikuolud on enam-vähem sobilikud ka kesktalvel purjetamiseks ning elamiskulud on samuti üsna väikesed.

4)Kas Eestis on palju kõval tasemel purjetajaid ning kuidas on lood konkurentidega?

ei võimalda, siis saame veetreeninguid teha vaid viiel kuul ehk maist oktoobrini.

Sellel perioodil keskendume võimalikult palju purjetamisoskuste parandamisele ja veetundide kogumisele. Alates oktoobrist alustame üldfüüsilise ettevalmistusega ehk arendame vastupidavust, jõudu ja kiirust. Püüame seda teha võimalikult mitmekülgsel viisil ehk käime jooksmas, sõidame ratast, ujume, mängime squashi, külastame jõusaali ning teeme spordialaspetsiifilisi harjutusi. Et talveperioodil purjetamisoskused täiesti ära ei kaoks, käime ka välismaal treeninglaagrites.

Kuigi Eesti kliima ei ole purjetamisega tegelemiseks just kõige soodsam, on Eestist siiski sirgunud purjetamise olümpiamedaliste ja ka praegu on näha tugevat järelkasvu. Rio olümpial oli Eesti riik esindatud neljas paadiklassis, mis on väikese riigi kohta kahtlemata hea tulemus - Karl-Martin Rammo Laseril, Ingrid Puusta purjelaual, Deniss Karpak Finnil ja meie 49erFX paadiklassis. Kõik Eesti olümpiapurjetajad on väga töökad ja sihikindlad ning tänu sellele nad tõenäoliselt ka maailma paremikku kuuluvad. Kuna 49erFX on suhteliselt uus paadiklass, siis meil Eestis konkureerivaid naiskondi hetkel veel ei ole, mistõttu peame teistega treenimiseks käima välislaagrites ja -võistlustel.

5)Kes on seni olnud teie suurimad toetajad nii finantsilises kui vaimses mõttes?

Siiani on meie sportlaskarjääris kindlasti kõige olulisem roll olnud meie vanematel.

Juba sportlastee alguses käisid nad meiega alati võistlusel kaasas ja olid vajadusel nõu andmas. Viimastel aastatel on kaasas käimist vähem, sest reisimist on rohkem, aga nendel hetkedel jälgivad nad meie tegemisi väga aktiivselt Interneti vahendusel ja jagavad innustavaid mõtteid telefonitsi. Lisaks on nendest välja palju abi treening- ja võistlusreiside planeerimisel, samuti paatide transportimisel. Antud hetkel on nad ka meie peamisteks finantseerijateks.

6)Kuuldavasti käite üsna tihti võistlemas. Mis on teie jaoks seni olnud kõige edukam võistlus?

Olümpiapaadi klassis 49erFX on meie kõige edukamaks võistluseks 2014. aastal Taanis toimunud juunioride maailmameistrivõistlused, kus saavutasime 7. koha.

7)Tänu treeninglaagritele ning võistlustele on teil koolis käimine raskendatud. Kas õppejõud on teile kenasti vastu tulnud?

Kuna praegusel infoajastul on kõik materjalid Internetis pidevalt kättesaadavad, siis olulist järeleandmist meile tiheda ära käimise puhul tehtud ei ole. Meie puhul on individuaalse õppetöö maht lihtsalt palju suurem, sest kõik loengutes ja praktikumides räägitu tuleb iseseisvalt järele õppida. Ometi on leidunud ka väga mõistva

3)Mitu korda aastas treeninglaagrites käite? Kus riigis on parimad treeningtingimused?

Täpsem talviste treeninglaagrite ja võistluste arv sõltub hooajast, aga üldiselt oleme üritanud välismaal purjetamas käia vähemalt kahel korral (kesktalvel ja kevadel). Möödunud hooajal toimus kevadel meie jaoks kaks väga olulist välisvõistlust (Euroopa meistrivõistlused ja olümpia valikvõistlus), mistõttu viibisime kevadsemestril välismaal neljal korral ehk kokku umbes 5 nädalat. Treeninglaagrite asukohti valime sageli eelseisvate võistluste järgi, et paatide transportimine oleks lihtsam, kuid samas annab see meile ka võimaluse tutvuda kohalike tuuleoludega. Oleme laagrites käinud nii Hispaanias (Mallorcal ja Kanaari saartel),

STUDIOOSUS

19

SPORDISEKTOR suhtumisega õppejõude, kes on lubanud mõne auditoorse kontrolltöö või praktikumi ülesande ette ära teha.

8)Kuidas õnnestus teil olümpiale pääseda? Millised olid emotsioonid pärast sellise uudise kuulmist?

Olümpiapileti saime tänu paadiklassi 49erFX osalemiskvootide ümber jaotamisele. Kuna Austraalia loobus nende sportlaste poolt välja teenitud olümpiakohast, siis toimus 2015. aasta MM ́i tulemuste alusel kohtade ümberjaotamine ehk olümpiapilet anti järgmisele riigile, milleks antud juhul osutus Eesti. Kui treener meile helistas ja olümpiapileti saamisest teatas, siis tundus see kõik alguses veel liiga hoomamatu. Kuna me alustasime 49erFX paadiklassis sõitmist alles 2013. aasta suvel, siis tundus Rio olümpiale pääsemine alati rohkem ilus unistus kui realistlik eesmärk. Kui see uudis aga lõpuks tuli, siis olid ikka rõõmupisarad silmas ja emotsioonid laes. Üks sportlaskarjääri eesmärke sai ju 4 aastat varem täidetud!

9)Kui pikk oli ettevalmistus olümpiaks?

Pikemas perspektiivis hakkas olümpiamängudeks ettevalmistus meie jaoks tegelikult juba 3 aastat tagasi, kui hakkasime 49erFX paadiklassis purjetama ja kui selgus, et just antud paadiklass on valitud Rio ning Tokyo olümpiamängude kavasse. Nende kolme aasta jooksul tegime kaasa kõik Rio olümpiale pääsemiseks vajalikud valikvõistlused. Kuna olümpiapileti saime väga ootamatult ainult poolteist kuud enne olümpiamängude algust, siis spetsiaalseks ettevalmistuseks enam aega ei jäänud, samuti polnud me kordagi Rios kohalike mere- ja tuuleoludega tutvumas käinud.

10)Kuidas tundus teile olümpiamängude õhkkond?

Olümpiamängud olid väga erilise ja mõnusa atmosfääriga spordivõistlus. Tõsi küll, võistluste ajal oli sportlaste seas tunda pinget ja keskendumist, kuid üldiselt oldi väga avatud ja sõbralikud.

Maailma spordieliidi seas viibimine jättis kahtlemata erilise kogemuse. Kuna olümpiamängud on ka ainuke võistlus, kus kõikide spordialade esindajad on koos, siis oli väga kihvt kuulda teistelt sportlastelt nende ala eripärasid ja väljakutseid.

20

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR 11)Kuidas kohanesite kohaliku aja ja ilmastikuga?

Rio de Janeirosse minek kujunes üpris väsitavaks, sest pärast 14 h pikkust lennureisi saabusime kohapeale kell 5 hommikul, mis tähendas veel ligikaudu 15 tundi ärkvelolekut. Seega võtsid reisiväsimusest taastumine ja ajavahega harjumine meie puhul natukene kauem aega.Kuna lendasime Riosse kaks nädalat enne oma võistluste algust, siis jõudsime võistluste ajaks ajavahega ära harjuda. Kuigi Brasiilias oli antud hetkel talv, siis ilmastikuoludega kohanemine meile probleeme ei valmistanud, sest olud olid üpris sarnased Eesti suvega.

„ Kui treener meile helistas ja olümpiapileti saamisest teatas, siis tundus see kõik alguses veel liiga hoomamatu.

„

12)Kas ja milliseid võistlusalasid ise vaatamas käisite?

Kuna jäime pärast võistlust veel umbes nädalaks ajaks Rio de Janeirosse, siis kasutasime ära võimalust ka teistele Eesti sportlastele kaasa elamiseks. Käisime vaatamas epeenaiskonna pronksimatši, Ksenija Balta kaugushüppe finaali ja Eesti triatleedi Kaidi Kivioja võistlust. Pealtvaatajana olümpiamängudele kaasaelamine oli samuti väga kihvt kogemus.

13)Millised olid võistluspäevadel ilmastikuolud?

Võistluste jooksul kogesime väga erinevaid ilmastikuolusid - esines väga sooja ja tuulevaikset ilma, kuid pidime silmitsi seisma ka tormi ja ookeanilainetega, mis ootamatult võistlusala tabasid.

15)Millised on edasised eesmärgid?

Kas mõtteis mõlgub ka osalemine Tokyo suveolümpiamängudel?

Soov esindada Eestit edukalt Tokyo suveolümpiamängudel on alati meie kõrgemate sihtide hulka kuulunud ja selle eesmärgi nimel me ka sihikindlalt tegutseme. Rio olümpiamängude lõppemine tähistaski meie jaoks pikas perspektiivis uue olümpiatsükli algust. Selleks, et endale Tokyo olümpiapääse varakult kindlustada, tuleb meil olla suurepärases vormis 2018. aasta maailmameistrivõistlustel Aarhusis, Taanis. Ometi jagub väljakutseid ka järgmisesse aastasse, kus soovime tugevat konkurentsi pakkuda nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka juuniorite ja täiskasvanute maailmameistrivõistlustel.

14)Kuidas hindate oma tulemust nii tähtsal võistlusel?

Kuna saime olümpiapääsme viimase tiimina ja olime ühtlasi 49erFX paadiklassis kõige noorem naiskond, siis oli iga edestatud paatkond meie jaoks juba hea tulemus. Lõpetasime võistluse 19. kohaga, mis ei ole küll eriti märkimisväärne tulemus, kuid meie jaoks on see hea positsioon, kust hakata liikuma enda kõrgemate eesmärkide poole. Olümpiadebüüt sai sellega igatahes edukalt tehtud!

STUDIOOSUS

21

KULTURNIK

8

DMITRII STEPANENKO

BITTER-SWEET

My American friend, Michael, accompanied me for the trip to “warm places” this August. I initially was supposed to go there on a business trip in the wake of September but the company I worked let me run away from sacred beauties of Estonia three weeks in advance. As Mike had only one week of holiday, he suggested me to visit Odessa, Tiraspol (in Transnistria) and Chisinau together with him. He was really stoked to see Transnistria, while I wanted to enjoy Moldavian wine and see dozens (literally) of my relatives in Ukraine.

I flew with Turkish Airlines (they treat you with good food) and was chatting with a lovely Estonian girl through the whole trip to Istanbul – she was on the way to her relatives in Georgia. I hope I could go there one day too. Alone though – ‘cause she has a bf. I chatted with a Swedish girl in Istanbul airport when I arrived there – she was really sweet too. What a woman magnet I am? She said she was going to Africa for a week to give some inspirational speeches (she is working for some NGO). Very interesting.

So I arrived to Kiev to get on the bus to Odessa. I then took a taxi to get to the hostel to meet up with Mike (he had a flight from Tallinn to Odessa – he said the airport looked sh$t) and we were hanging out with his two other female friends around the city for the next few days. Odessa felt like sauna packed with oceans of shops – it felt like every second person living there felt it was time for some business. Quite a lot of tourists as well. And more gorgeous ladies – all being taken care of by their bfs. #foreveralone Ukrainians are very honest people, I can tell you. If a girl does not want to dance with you, she will say “no” before you take another breath. If they like you – you will know.

Easiest “women manual” I have ever come across.

We got on an intercity bus – this was when Mike and I felt that real adventure was about to come – we were on our way to Tiraspol from Odessa. Not even joking – it was a regular intercity bus about to cross borders in an hour or two. Nevertheless, Prendnistrovje (a.k.a. Transnistria) is an unrecognised country within Moldova. As they want to be a part of neither Ukraine nor Moldova, they have remained this way for over 20 years and still want to be a part of Russia (more than a half of people living there hold a Russian passport here).

We rented an apartment in Tiraspol through booking.com and our host, Eugene, gave us a tour around the town. He told us about organisation/company, called “Sheriff ”– known by all people in Transnistria. They have their gas stations, build buildings for people, have their football club – basically, monopoly. Apparently, anyone can visit Transnistria for up to 24 hours (on the border, a chap with“kgb” sticker on his shirt will ask you the purpose of your visit, your occupation, address you are staying at and give you a migration card). If you leave the border later, you will be fined. If you want to stay for longer, you need to ask the host to extend your visit for acceptable X amount of time with the help of local “kgb” or superman, whoever they have there.

22

STUDIOOSUS

“Some people die at 25 and are only buried at 75” Benjamin Franklin

KULTURNIK Tiraspol looked like a frozen city – it is time-travelled back to Soviet Union permanently and looked up to Russia for a better future. Locals seem to be fine with that.

For Mike and me the trip was a true experience. But the highlight of the trip there was seeing plastic Transnistrian coins – I would not be surprised if people played poker with that money (they do look like poker chips).

That was where proper Turkish sauna began – starting in Chisinau. Bear in mind I was already sweating the whole 4 days before arriving to Chisinau but there I felt that my forehead was a lamp and I was so desperate to summon a genie, I kept on rubbing it every 2 minutes (I wanted to wish for Eesti winter down in the South). So hot it was there – above 30 degrees, in fact. Half of the city looked modern and the other half was swarming with street markets and cheap prices. When I went to a place to eat with two of my mates from Chisinau, I was shocked! The food I ate was so rich in taste and every piece of that beautifully executed chicken in the soup (zjama), mamaliga and plăcintămade me feel closer to Jesus. When they asked me if I preferred Moldavian women to food, I could not talk – my mouth was full. And home-made wine was something. It felt so light, tasty and just unforgettable. I will not be able to drink any other wine any more but Moldavian (may be Georgia will change my mind). Hey, if you ever want to see Moldova, rent a car (€ 15 per day) and go around the North of the country. Locals say it is worth it, if you want to see what Moldova is. Eat here as much as you can – comparing food here to any other European city I’ve been to must be prohibited and punished.

Mike headed to Bucharest, to see some more gipsies and I got on the bus back to Ukraine (it was a sweaty and humiliating bus trip for me) to visit my relatives. I travelled around some more Ukrainian cities and then went to the village close to Kremenchug where my relatives lived. I sadly could not learn how to ride a motorcycle or fish with a bamboo fishing rod (first one was broken and fish in lakes were tiny and owners were greedy bastards). My uncle often dreamt of fishing like in good old times, he confessed. Cherkasy. Spelled with one “s” as I learned when I entered the office the first day.I had side-by-sides with the IT dudes – I showed them what I do in customer support and they showed me their witchcraft. Some of the things on their screens looked really scary – almost enough to summon the Satan himself. Cherkasy is a small but cute town. If you have work and family or bunch of friends here – it is noice. The place is really small and stagnant though. Folks were at a loss of suggesting what I could see here. Conclusion –fine with beer for a week or two here.

I had passed Kiev it by so many times but never had a chance to walk about and explore that magnificent city. I am so glad that I have done that this time. It was miraculous at night time and there were more single girls – I do recommend you to spend at least a week here. There is a ton of places to visit and things to do. Although, bear in mind that getting somewhere for an hour is considered normal. Chatting up with someone out of the blue is considered sane as well and I have missed it so much – you can start a chat with anyone here and people are glad to help out. Kiev ticked in all the boxes for me and I cannot wait to come here again for longer.

Honest with you – that trip woke me up from the dormancy and I am craving to see more places. Getting out of your comfort zone is the way to go! Staying at hotels, getting a tour guide and all the other trivial and typical tourist crap – do you really need it? Use couchsurfing.com or ask your friends around for some more friends who live in the place you are planning to visit. Meet and talk to people – it is fun. Easy trip is never a fun and educating one. Yes, there were a few hoops and uncomfortable travels (like me sweating the whole bus trip back to Ukraine, etc.) and so forth but I broke shackles of comfort and “a new little me” was born – I noticed that I changed and that was the change I anticipated to experience the most. I learned new things, talked to new people, tried different food and drinks – I felt alive.

There were hoops and ladders to cross and climb and challenges to face but by the end of the day I still could feel the bitter-sweet taste of this trip in my mouth. After the cup of tea, of course. No sugar.

STUDIOOSUS

23

KULTURNIK

9

MICHEL HOUELLEBECQ

“ E L E M E N TA A R O S A K E S E D ”

Universum on vaid juhuslik paigutus elementaarosakestest. Mööduv hetk kesk kaost, mis lõppeb paratamatusega: inimrass kaob. Teised rassid ilmuvad ja kaovad järgemisi. Paradiisid on külmad ja tühjad, mida läbivad nõrgas valguses poolsurnud tähed. Mis samuti kaovad.

Kõik kaob. Kogu inimtegevus on niisama juhuslik ja mõttetu, nagu on seda elementaarosakeste korrapäratu liikumine. (Michel Houellebecq)

Bruno ja Michel on kaks keskealist poolvenda, võrsunud erinevatest, ent siiski võrdlemisi kasinatest lapsepõlvetingimustest. Bruno, elus pettunud lootusetu küünik, otsib endale maailmas kohta, samas kui molekulaarbioloogist Michel on suutnud saavutada täieliku emotsionaalse puutumatuse, vabanenud elu petlikest illusioonidest ning pühendub nüüd teadusprojektile luua eluks paremini kohastunud geneetiliselt ideaalne inimene. ,,Elementaarosakesed” on romaan, mida igaühele soovitada oleks ehk liialt julge samm. Autori sõnum on aus ja ilustamata, erilist hingepaitust oleks palju oodata. See aga ei tähenda, et raamaturiiulil tuleks teos koheselt kõrvale lükata, kuna huvitavaid mõtteid ja ideid jagub igale lugejale ka pärastiseks seedimiseks. On paratamatu tõsiasi, et kõiki raamatus käsitletavaid teemasid ei saa, jõua ega polekski ehk tarvis üksipulki läbi käia ning analüüsida.

Las see rõõm jääda tulevastele lugejatele, kellele köide esmakordselt näppu jääb. Seda aga, et tegu on kompleksse ja võrdlemisi mahukat teadmistepagasit nõudva teosega, peab ometi tunnistama.

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH

24

STUDIOOSUS

Ühe esimese sihtmärgina võtab Houllebecq ette hipikultuuri ja muud vabameelsete vabaduskummardajate liikumised, mida mõnuga kritiseerida, naeruvääristada. Autor laidab jõuliselt maha individualismi, tänapäeva läänemaailmale nii omase tunnuse ning seab põlu alla nii sisemised energeetilised vabanemised, tervendavad kristallid kui kõik muu sarnase, mida müüakse iseenda selgemaks teadvustamiseks; teisisõnu lootust saada õnnelikuks. Mitte, et Houellebecqil kestvasse õnne roosasid prille jaguks. Pigem on kirjanik kaotanud usu praeguse inimrassi võimesse tõeliselt armastada; esirinnas on vaid egoism ja vägivald.

KULTURNIK

Seksuaalaktidele on leheruumi ja tähelepanu pööratud piisavalt, et saaks nii mõnegi lugeja taluvuspiiri ületatud, ent ometi kalduvad kirjeldused olema konkreetsed ning kõik mis vaja, saab rohkema või vähemaga öeldud. Lõpus võib siiski hakata tunduma, et osa stseene võiks olemata olla, kuna paraku ei lisa need süžeele erilist ainelist sisu.

Kogu raamatut läbib lakkamatu varjuna pohhuismikuube mähitud hirm vanaduse, surma ja iseenda eksistentsiaalse hääbumise ees. Michel, kellel puudub eluga igasugune emotsionaalne sidusus, kohkub siiski, kui näeb oma vanaema kõdunenud kolpa. Bruno seevastu muretseb vananemise kui protsessi pärast; ta ei suuda kujutada iha, kire hääbumist; oma isiksuse närbumist võimetus kestas.

Houellebecq on kirjanikuna suutnud endale sillutada võrdlemisi skandaalse tee; oma terava sulega nõelab ta sageli otse ja valusasti ning on tänu sel-lele saanud kamaluga nii vihavaenlasi kui andunud jüngreid. Tõsi, eks siinkohal pole tegemist just ainukordse nähtusega, ometi ei saa salata, et hoolimata maailmavaatele oskab Houllebecq kirjutada ja teeb seda piisavalt veenvalt, et panna lugejatki uskuma oma mõtete ainuõigsusse.

Iseasi muidugi, kuidas tema teoste julge stiil ja otsekohesus kellelegi mõjuvad või meeldima hakkavad. Seniks aga võib öelda, et tegemist on sulemeistriga, kelle kirjutistega võiks üks endast lugupidav raamatusõber elu jooksul kokku puutuda. Kaotada pole midagi.

STUDIOOSUS

25

H A L VA H U U M O R I I N S T I T U U T MEIE INSTITUUDIS POLE KUNAGI KIRJAVIGUSID!

26

INSPEKTSIOON

LUBATUD ABIVAHENDID

Toimub ühiselamu tubade ülevaatus. Otsitakse keelatud aineid.

Esimene tuba lõhnab pärmiselt ja on pisut segamini. Nurgas seisab suur vaat, mille küljes on kraan ja manomeeter.

- Mis asi see on? - Uurivad inspektorid.

- Ah see on mul üks kooli katse bakterite ja seentega! - - Selge, korista ainult tuba pisut ära! - Inspektorid on rahul ja siirduvad edasi.

Teises ühikatoas on pisut rohkem räpane. Kapp on lukuga kinni ning sealt seest paistab läbi sinakat valgust. - Mis sul seal on? - Uurivad inspektorid.

- Seal on mul botaanika jaoks eksperiment arenemas! - - Selge, korista ainult oma tuba natuke! - Inspektorid on rahul ja siirduvad edasi.

- Kolmas tuba on hästi puhas ja korralik. - Miks pärast sul siin nii puhas on? Kas sinul katseid ei olegi vaja läbi viia? - Uurivad inspektorid.

- Eks mul oli siin köögis üks keemia projekt käimas küll, aga hommikul haarasin pannkoogijahu asemel vale pulbri ja nüüd juba seitse tundi ei suuda lõpetada koristamist! Inspektorid on rahul ja siirduvad edasi.

- Tead neid õppimise tablette, mida sa mulle soovitasid? - Uurib räsitud välimusega tudeng toakaaslaselt.

- Jah ikka, mul peaks neid öökapil olema! - No mul oli eile öösel essee kirjutamisega raskuseid ja ma otsustasin paar tükki võtta! - Kuidas siis läks? - Kümme lehte täitsin ära, aga mitte päris selle sisuga, mida ma lootsin. Ära palun tulevikus neid enam kõhulahtistitega ühes karbis hoia!

-

STUDIOOSUS

RANNARAHVAS K: Miks on IT teaduskonnas mandri inimestest enam hinnatud need tudengid, kes on saartelt pärit?

V: Sest neil on tihti juba head kogemused võrkudega!