Page 1

T TÜ TU DENG IA JAKIRI . mai 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Akadeemiline muinasjutt lk 6 Aleksander Vassiljev ÜE personal lööb kapiuksed valla lk 10 – 12 TTÜ Üliõpilasesindus Tudengid parendavad hariduse kvaliteeti lk 14-15 Kätlin Tiigi Kuidas non-stone-face eestlased ESN TUT International Club´i veavad lk 24-25 Jörgen Martin


Ultratiim on uuenenud! Ordi Ultra valikusse lisandus kaks kerget ja võimsat Intel i3 ja i5 protsessoriga ultrabooki!

Uus Ordi Ultra i3GH+ Uus Ordi Ultra i5GS+ • • • • •

14” HD mattekraan Aku: kuni 7,5 tundi Kaal: 1,7 kg EST klaviatuur Windows 8

579 € / 699 €

Orrdi soovit Ordi soovitab tab W indowss 8 Windows

www.ordi.ee Pärnu mnt 142, Tallinn :: Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn :: Küüni 5B, Tartu :: Tallinna mnt 19c, Narva


peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA:Sandra Stumbur KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSON TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, MIHHAIL POOLAK, KONSTANTIN JEFIMOV,JÖRGEN MARTIN MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 www.ttu.ee/studioosus @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Kristiina Štõkova

Armas Tipikas! Järjekordne poolaasta on taaskord lõpusirgel ning jäänud vaid loetud päevad enne, kui õppimismaraton saab alguse. Ma loodan, et kõik Sinu uusaasta lubadused – käid siis hommikuti jõusaalis või õpid juurde mõnda võõrkeelt – on ikka veel jõudsalt hoos ning tervele õppeaastale tagasi vaadates, ei kahetse Sa hetkegi. Öeldakse küll, et elama peab kohe ja praegu, aga kui mõtted suvele triivivad, siis on põhjust manada näole naeratus. Kas võtad lõpuks ette kauaoodatud puhkuse, lähed oma esimest praktikat sooritama, lendad mõnele suvekursusele või ootad innuga Kääriku suvemänge – neid põhjuseid on piisavalt. Natuke pingutamist veel ja kõik teed on Sulle valla. Käesoleva lehe esikaanel võid näha emotsioone, mida pakub meile üksnes suveaeg, kuid saad lugeda ka aasta jooksul tehtud tõsise töö viljadest. Hariduse-kvaliteedi töögrupid on koostanud põhjalikud raportid, et edendada TTÜ-s haridust ning ka tagasisidekultuuri, TTÜ Üliõpilasesindus tunnustab taaskord Aasta Parimaid ja konkurentsiameti peadirektor, Märt Ots, räägib tuleviku väljavaadetest. Soovin kõigile meeleolukat suve, puhake end korralikult välja ning kohtumiseni juba septembris!

Dear TUT student, Once again, another academic year is ending and there are only a few days left before the studying marathon begins. I hope that you are still keeping your New Year’s promises – you either go to the gym every morning or you are currently learning a new language – and when you look back to the entire year, you have nothing to regret. Although there is a saying that you have to live right in this moment, but when thoughts drift to summer, there are several reasons to smile. You can finally undertake the long-awaited vacation, start your first traineeship, fly off to participate in some summer course or eagerly wait for the Kääriku Summer Games – there are actually plenty of goals to be fulfilled. Now you just have to put a little more effort into the end of the semester and all roads will be opened for you. The cover of this issue shows you emotions that only the summertime can offer us, but you can also read about the fruits of the hard work conducted during the given year. The work groups of education quality have compiled thorough reports in order to promote education and feedback culture at TUT. Also, once again, TUT Student Union recognises the Best of the Year, and the director of the Estonian Competition Authority, Märt Ots, speaks about the future prospects. I wish you all a lively summer, get some proper rest and see you already in September! MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3


22-23 Summer of Startups - suurima õppimiskõveraga suvi Tudeng tegutseb

14 -15

Tudengid parandavadhariduse kvaliteeti Tudeng tegutseb

10- 12 ÜE personal lööb kapiuksed valla Meie ülikool

Konkurentsiameti peadirektor, Märt Ots: „Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada!“ Persoon

8-9

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- Akadeemiline muinasjutt 08-09 Konkurentsiameti peadirektor, Märt Ots: „Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada!“ 4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

10-12 ÜE personal lööb kapiuksed valla 13 Aasta parimatega tantsusammul kooliaasta lõppu 14-15 Tudengid parandavad hariduse kvaliteeti 16-17 Piiteris olümpiaadil

20 Kae kool- uus võimalus tasuta õppida 22-23 Summer of Startups suurima õppimiskõveraga suvi 24-25 Kuidas non-stone-face eestlased ESN TUT International Club`i veavad


26 My experience in the Emerald Forest Simulation 27 Linnugripitüvi H7N9 28-29 Mesoliitilise tervise otsinguil 30 Sumi-e kirkad pintslilöögid kevadhõngulises Tallinnas

31 Ühiselt üks tiir? 32-33 Eva Ottas: „Treenimise võimalused on piiramatud, tuleb leida vaid endale sobivaim.“ 34 Halva huumori instituut

35

Tudengite kevadpäevad 2013 ametlik afterpary  TTÜ-s! Mis toimub?

32-33 Eva Ottas: „Treenimise võimalused on piiramatud, tuleb leida vaid endale sobivaim.“ Tervis

30

Sumi-e kirkad pintslilöögid kevadhõngulises Tallinnas Kultuur

Linnugripitüvi H7N9 Teadus

27

35 Tudengite kevadpäevad 2013 ametlik afterpary  TTÜ-s!

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5


KOLUMN

Akadeemiline muinasjutt Aleksander Vassiljev Reporter TTÜ Üliõpilasesindus aleksander.vassiljev@tipikas.ee Pärast kolme aastat kõrghariduses, on minu jaoks kätte jõudnud aeg vaadata seljataha ning üritada tuletada meelde õpitut. Keeruline on saada kolme aasta peale aru kui palju ning mida olen teada saanud just loengus ning mida mujalt. On aga üks täiesti konkreetne oskus, mis ma selle ajaga olen tänu ülikoolile ära õppinud akadeemiline kirjutamine. See osa ülikoolist, mis tundus algul kohmakas ning ebaloomulik, tuleb kolm aastat hiljem täiesti iseeneslikult. Studioosuse veergudel pole akadeemilist kirjapilti veel kunagi olnud ning seega otsustasin viimaks selle vea parandada. Niisiis, pühendusega oma kõrgharidusele: Akadeemiline muinasjutt. Käesolev artikkel kirjeldab ebakonventsionaalset meetodit, millega päästeti koomast puuviljaga mürgitatud noor patsient. Artikkel põhineb lumivalgekese kaasusele ning selle eesmärgiks on kirjeldada ebatraditsioonilise meditsiini kasutamise võimalusi koomaseisundis patsientide ravimisel. Kaasuse keskseteks subjektideks on: üks pigmendivaegusega noor naisterahvas – lumivalgeke; seitse kasvuhormooni puudulikkusega kae6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

vandussektori töölist – pöialpoisid; üks aadliseisusest meesterahvas – prints; üks rahvameditsiini praktiseeriv kasuvanem – võõrasema.

eristamata kliinilist surma meditsiinilisest, ei teinud ühtegi elustamiskatset. Selle asemel paigutati koomaseisundis patsient kirstu.

Kaasus leidis aset seitsme veekogu tagusel maal ning algas peretülist, mille põhjustas tütre ning võõrasema vaheline rivaalitsemine. Rahvameditsiini praktiseeriv võõrasema katsetas mitmeid iluprotseduure, et saavutada tütrest valgem nahk ning seeläbi parem välimus. Tüli käigus lahkus lumivalgeke kodunt teadmata suunas. Politseisse ei esitatud ühtegi kadunud inimese avaldust, selle asemel hakkas võõrasema iseseisvalt teostama jälitustegevust. Teadaolevatel andmetel jõudis lumivalgeke kaks päeva pärast kodunt lahkumist tihedalt puudega asustatud alale, kus paiknes seitsme kaevandussektori töölise elukoht. Kollektiivtalu elanikud elatusid põhiliselt ebaseaduslikul värviliste metallide kaevandamisel ning jagasid sarnast geneetilist mutatsiooni, olles oma pikkuselt alla 147cm.

Antud kaasuse teeb huvitavaks asjaolu, et Lumivalgeke veetis piiratud hapnikuga kirstu sees mitmeid päevi, enne kui teda tuli leinama kohaliku vasalli poeg. Grimmi (1812) kohaselt tundis prints loomulikku vajadust suudelda pealtnäha koolnut Lumivalgekest. Sündmuse juures viibisid kõik seitse kasvuhormooni puudulikkusega kaevurit ning mitmete tunnistajate väitel toibus pigmendivaegusega naisterahvas koomast vahetult pärast printsi suudlust. Seejuures teeb kaasuse eriti märkimisväärseks ka see, et Lumivalgekesel puudusid pealtnäha igasugused märgid ajukahjustusest, mis oleksid pidanud kaasnema pikaajalise kooma ning hapnikupuudusega. Prints oli intrigeeritud kahvatust naisterahvast ning pakkus talle mitmeid abieluga kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid, mille Lumivalgeke hea meelega ka vastu võttis ning kirjeldatud epikriisi järel, elas mitmeid aastaid hea tervise juures.

Pöialpoisid olid nõus võtma lumivalgekese kollektiivtalu sissekirjutamata elanikuks vastutasuks kaudsete teenete eest. Lumivalgeke et al. elasid kollektiivtalus mitmeid kuid, kuni võõrasema nad lõpuks üles leidis. Maskeerunult pensioniealiseks naisterahvaks, õnnestus võõrasemal manustada lumivalgekesele toiduohutusnõuetele mittevastav puuviljaprodukt, mis oli eelnevalt töödeldud eluohtlike kemikaalidega. Olles tarbinud ära toksilise puuvilja, langes lumivalgeke koomasse. Meditsiinilise hariduseta pöialposid leidsid meelemärkuseta kommuunikaaslase ning

Antud kaasus ei näita mitte ainult seda, et kemikaalidega töödeldud puuvilju tuleb enne söömist pesta ega, et kaevuritel on oluline osata korrektset esmaabi, vaid ka seda, et armastus on valdkond, mida neuroloogiline meditsiin pole veel piisavalt uurinud. Lumivalgekese kaasuse näitel on seega soovitatav teostada antud valdkonnas rohkem uurimistööd. Kena suve sulle, kallis Tipikas!


T

E B

A

K R

Teadmistega avardub silmapiir ja maailm, mida kogeme. Teie silmapiiri avardamisele oleme pühendunud ka meie. Hea nägemine algab põhjalikest silmauuringutest, kus selgub, milline on Teie nägemine ja kuidas saate näha hästi!

Lühinägelikele mõeldud silmauuringud on tudengitele ja õppejõududele TASUTA! Vaata www.ksa.ee/ylikool


persoon

Konkurentsiameti peadirektor,

„Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaa rinnutsi seisite?

Mihhail Poolak Studioosuse reporter TTÜ Üliõpilasesindus mihhail.poolak@tipikas.ee

Miks Te läksite õppima just soojusenergeetikat? Gümnaasiumi lõpuklassides oli mõttes kaks valikut, kas ajalugu või mõni inseneri eriala. Õppisin Kadrioru Saksa Gümnaasiumis (tolleaegne Tallinna 42. Keskkool) saksa keele süvaõppega klassis, seega oli gümnaasium humanitaarsuunaga. Oleks olnud ka loogiline humanitaaralal õpinguid jätkata. Lõpuklassis langes lõplik valik siiski inseneriõppe kasuks. Soojusenergeetika valisin perekondlike traditsioone järgides. Nimelt on mu isa Arvo Ots tuntud just sellel erialal.

Kuidas möödusid Teie õpingud? Teatavasti on tehnilistel erialadel üsna suur väljalangevus. Mis olid peamised raskused, millega ülikooli ajal

Tuleb tunnistada, et gümnaasiumis sain hea aluse ka reaalainetes, tegemist oli tugeva kooliga, kus lisaks humanitaarainetele oli kõrge tase ka matemaatikas, füüsikas, keemias. Ei mäleta, et oleks erilisi raskusi õpingutes olnud. Kõrgem matemaatika vast tundus esimesel kursusel raske, aga põhjuseks oli ka asjaolu, et vahepeal tuli kaks aastat tollajal kohustuslikus sõjaväeteenistuses olla ning õpingute jätkamine katkestatud punktist on alati raske. Nimelt tulin sõjaväest novembris, kui semester juba käis täie hooga ja kuna ei tahtnud aastat vahele jätta, tuli esimene semester kiirkorras läbida. Pisut raske oli ka kujutav geomeetria, mul ei ole head annet ruumi kujunduses - mõni vaatab juba andekusest kõike 3D dimensioonis, minul selles osas andekus puudub, seega pidin kõik geomeetria arvestused ja eksamid tegema mitte tunde, vaid matemaatiliste arvutustega, võrreldes teistega jäi aega napiks ning tulemused oleks võinud paremad olla, kuid tulemused sain kirja.

Teie töökogemuste ampluaa on küllalti lai. Olete töötanud Tööstus-ja Energeetikaministeeriumis, Riiklikus Energiaametis peadirektori asetäitjana, Majandusminis-

teeriumi energeetika investeeringute osakonna juhatajana, Energiaturu Inspektsiooni peadirektorina ning hetkel rakendate enda oskusi ja kogemusi Konkurentsiameti peadirektorina. Siinkohal sooviks teada, missuguste ülesannetega seisite silmitsi esimeses töökohas pärast ülikooli lõpetamist? Tööle minek oli omamoodi huvitav. Nimelt tundis mu isa hästi tolleaegset Tööstus- ja Energeetikaministri asetäitjat Arvi Hamburgi. Mäletan, et ühel juhuslikul kohtumisel, kui sõitsin isale sadamasse järgi, kutsus Arvi Hamburg mind ministeeriumisse tööle. Pakkumine tundus huvitav ning läksingi. Täna on Arvi Hamburg mu doktoritöö juhendaja, ehk elu on taas ringiga tagasi jõudnud. Ministeeriumisse asusin tööle nädal enne Moskva riigipööret ja Eesti Vabariigi taastamist, seega algas mu töö koos Eesti Vabariigiga. Esimeseks ülesandeks oli energiasäästuprogrammi välja töötamine. Oli tunne, et visati vette, kui saad hakkama, siis ujud välja, kui mitte, siis vajud põhja. Hakkama koos kolleegidega saime, võtsime eeskujuks põhjamaade analoogid ning tulemus polnudki nii halb.

Mis on Teie kui Konkurentsiameti peadirektori põhiülesanneteks, kuidas möödub Teie tavaline tööpäev? 60 töötajaga asutuses on põhitöö inimeste juhtimine, töö korraldamine. Samas ei saa sellises ametis ka ilma töö sisu teadmata hakkama saada. Konkurentsiametil on lai majandusvaldkond. Lisaks konkurentsi edendamisele on ameti vastutusvaldkonnas veel energeetika, vesivarustus, elektrooniline side, post, raudtee. Seega lisaks juhtimisele on ka palju sisulise töö tegemist.

Kuidas olete insenerioskusi oma igapäevatöös rakendanud? 8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013


persoon

ektor, Märt Ots:

maalselt ära kasutada!" Olen Euroopa kolleegide hulgas ainus inseneriharidusega konkurentsiameti juht ja ilmselt ka kogu maailma mastaabis üks väheseid. Üldiselt on levinud, et konkurentsiametis on juhil kas juriidiline või majandusalane haridus. Samas on inseneriharidusest palju kasu. Valdav enamus monopoolseid ettevõtteid on seotud tehnoloogia rakendamisega, olgu siis soojus- või vesivarutus, elekter või gaas. Ütleks, et mind nendes valdkondades ei lollita ning eelkõige on siin kasuks just inseneriharidus. Kui näiteks analüüsida, kas soojusettevõtte või elektri tootja hinnad on põhjendatud, investeeringud õiged ning majandamine kuluefektiivsel alusel, siis on seda insenerihariduseta väga raske teha. Loomulikult ei ole ma meie asutuses ainus insener.

Mis Te arvate, mis vallas peaksid praegused tudengid ennast arendama lisaks erialaõpingutele? Oma kogemusest julgen väita, kui inseneriharidus on aluseks, on majandusalaseid teadmisi võimalik juurde õppida ning saavutada päris hea tase. Vastupidiselt ei ole võimalik, majandushariduse baasil inseneriks ei õpi ning insenerihariduse saamiseks tuleb nullist alustada. Samas soovitaks lisaks majandusteadmistele enam õigusalaseid teadmisi omandada - mida arenenumaks demokraatlikuks riigiks muutume, seda enam kasvab õiguse osakaal igapäevases elus, see on ka loomulik, sest demokraatia ongi õigusriik. Ka inseneril ning ettevõtte või asutuse juhil tuleb oma igapäevaelus aina enam õigusalaste küsimustega kokku puutuda ning selleks et paremini hakkama saada, soovitaks lisaks majandusõppele ka mõni õigusalane kursus läbida, see tuleb kindlasti kasuks.

Mida peate oma seniseks suurimaks saavutuseks? Juhtisin enne konkurentsiameti juhi ametit 7 aastat energiaturu inspektsiooni, mis tegeles monopoolsete energiaettevõtete hindade kontrolliga.

Loen oma saavutuseks hinnakontrolli aluste väljatöötamist ja rakendamist. Mäletan, et enne seda oli tihti küsimus, kas üldse saab vaba turumajanduse tingimustes, kus hinnad kujunevad vabal turul, ettevõtte põhjendatud hinda arvutada. Seadsin endale eesmärgiks tõestada, et see on võimalik ning on hea meel, et hindade kontroll on täna Eestis küllaltki heal tasemel.

Mis vahendeid kasutate enesemotiveerimiseks ning millest ammutate energiat igapäevaelus? On hea tunne, kui on võimalik midagi majanduse arenguks ning tarbijate kaitsmiseks ära teha. Nähes töö tulemusi on hea meel, et on võimalik oma panus selleks anda - see ongi parim motivaator.

Milliseid humoorikaid juhtumeid on Teie igapäevatöös ette tulnud? Kui üle 15 aasta tagasi juhtisin Maailmapanga projekti, siis käis panga delegatsioon erinevaid investeeringuid vaatamas – kontrollimas, mäletan, et just siis oli kuskil maailmanurgas skandaal, et panga rahadega pidi lennujaama ehitatama, kuid vaatlejate kohaletulekul selgus, et kõik oligi paberile jäänud. Eestis oli muidugi kõik kenasti korras, kuid meelde on jäänud panga ametnike külastus ühte Lõuna-Eesti vallakeskusesse. Oli südatalvine aeg, vallamajas küdes ahi, delegatsiooni juht oli vist kuskilt USA lõunapoolsest kandist pärit, imetles tükk aega ahju ja küsis, mis see on ning lisas siis, et on kuulnud, et kuskil Texases pidavat ka midagi sarnast olema. Mäletan, kui lumisel

täistuisanud teel tagasi Tartusse sõitsime, oli nende jaoks see paras eksootika ja ennäe äkki paistis Tartu sissesõidul äsjaavatud McDonalds - ameeriklane ohkas õnnelikult, et lõpuks on ometi tagasi tsivilisatsiooni rüppe jõudnud. Samast Maailmapanga programmist on ka meelde jäänud, et ühe Eesti projekti nimi oli meiegi keeles päris keeruline: „Soojusvarustuse rekonstrueerimine Laheda Masinaühistus“ ja kui dokumentatsioon hiljem pangast Eestisse tagasi jõudis, oli Laheda Masinaühistust ameeriklaste jaoks lihtsalt saanud Lambada - ütle veel, et eesti keel ei ole võõramaalase jaoks piisavalt keeruline.

Oletame, et Teil on äriidee, mis on vaja 30 sekundiga oma sõbrale maha müüa. Millele panustaksite? Ilmselt oleks see midagi head ja innovaatilist IT valdkonnast, sealt on ka viimasel ajal kõige nooremad miljardärid tulnud. Eesti jaoks on see kindlasti hea läbilöögivõimalus.

Viimaseid sõnu, mõtteid ja soovitusi tudengitele. Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada. Ka on oluline omandada teadmisi loogilise mõtlemise ja seostamisoskuse kaudu, ehk on oluline aru saada, miks üks või teine valem, teoreem jne, on just nõnda.

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9


Sinu Üliõpilasesindus

meie ülikool

ÜE personal lööb kapiuksed valla Sinu Üliõpilasesindus

Sinu Üliõpilasesindus Sinu Üliõpilasesindus Tudengkond ei ole ainult üliõpilased, üliõpilaskonna juhatuse liikmed ja tudengiesindajad esinduskogus. Üliõpilasesinduses on ka taustajõud, kes kõiki tegevusi koordineerivad ja rattaid lükkavad. Kas olete kunagi mõelnud, kes on need isikud, kes teile iganädalaselt värskeid uudiseid edastavad? Kes kõrghariduse edendamise nimel töögruppe koordineerivad? Või hoopiski, kes tipikate marssi ning suvemängude korraldust eest veavad? Järgnevalt tutvustamegi Teile, armasad tipikad, tublit ja tegusat meeskonda, kes seisavad selle eest, et tipikate tudengielu oleks täisväärtuslik ning erinevaid arenguvõimalusi pakkuv.

Annemari Paas: tegevjuht Olen TTÜ õigusteaduskonna magistrikraadi omanik kevadest 2011. Ülikooli ajal olin ühiskondlikult aktiivne ning panustasin vabatahtlikuna mitmetes põnevates projektides ja ettevõtmistes. Ettevõtlikkus, lai silmaring ja erinevad oskused juhatasid mind TTÜ ÜE-sse, kus alates 2012 aasta veebruarist töötan tegevjuhina. Minu tööülesanneteks on eeskätt ÜE tugivaldkondade (finants, personalipoliitika, IT etc) juhtimine ja arendamine, tööprotsesside toimimise tagamine ja organisatsiooni igapäevane sujuv toimimine. Töö ÜE-s on eelkõige arendanud mind kui juhti - inimeste ja protsesside juhtimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimine, süsteemsus. Vähemtähtis ei ole ka kontaktvõrgustik ja isiklik areng. Kõik see annab mulle eeldused liikuda juhtimise vallas suurematele jahimaadele, andes tööturul selge eelise.  Töötada igapäevaselt tipikatest koosnevas seltskonnas on muhe, kuna tegu on ühtehoidva ja üksteist austava seltskonnaga. Mulle meeldib, et siin on inimesed, kes ei

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

pelga väljakutseid, soovivad areneda ja on täis tegutsemisvalmidust. Igapäevaselt tegelen aktiivselt spordiga, et peletada stressi ja väsimust. Lähtun põhimõttest, et terves kehas terve vaim - selles aitab mind võrkpall .

Katrin Hämäläinen: sekretär-juhiabi Töötan kolmandat aastat TTÜ Üliõpilasesinduses sekretärina. Tööülesanneteks on näiteks üliõpilaspiletite väljastamise korraldamine, pidev infovahetus üliõpilasesinduse üldmeilile ja telefonile vastates, esinduskogu koosolekute protokollimine, koosolekuruumide ja Tipika sauna broneerimise haldamine, üliõpilaskonna sümboolikatoodete müümine, uksekaartidele juurdepääsude lisamine, koostöö üliõpilasnõukogude ja tudengiorganisatsioonide liikmetega. Üliõpilasesinduses töötamine on õpetanud suures infomüras olulist eristama, uusi lahendusi katsetama, arendanud meeskonnatöö oskusi ja suurendanud oluliselt tutvusringkonda. Suurim väljakutse on siiani üliõpilasesinduse dokumendihalduse ja arhiivi korrastamine ning organisatsiooni tegevustes järjepidevuse tagamine. Lõpetan Tallinna Ülikoolis dokumendihalduse magistriõpinguid, varasemalt õppinud noorsootöö eriala. Olen alati hinnanud kõrgelt koolivälist tegevust ja mitteformaalset haridust. Olen küll TLÜ üliõpilaste nimekirjas, aga hingelt tipikas .

Liisa Post: kommunikatsioonijuht Olen

ehitusteaduskonna

kolmanda

kursuse tudeng, õpin tsiviilehitust. Üliõpilasesinduses vastutan tudengite vahel info liikumise eest ehk olen kommunikatsioonijuht. See amet on väga mitmekesine ning huvitav. Mina vastutan, et nädalakiri jõuaks esmaspäeviti teie kõigi postkasti, samas saadan välja kirju kogu ülikoolile ning haldan ka Tudengile ja Üliõpilasesinduse veebi. Samuti kuulub minu vastutusvaldkonda ka sotsiaalmeedia. Hobina olen 12 aastat tantsinud rahvatantsu ning armastan ülekõige reisida riikides, kus on mäed. Talvel mägedes suusatada, suvel matkata. Üliõpilasesindusega liituma innustas mind soov midagi rohkem ära teha. Alustasin grupivanemate projektijuhina, aga mu südametunnistus ei lubanud nii kiiresti ära öelda nii toredast meeskonnast, kus kõik hoiavad kokku. Kihvt on vaadata, kuidas niivõrd erinevate valdkondade inimesed suudavad ühiste eesmärkide nimel sõbralikult koos tööd teha. Tipikate juures meeldib mulle see, et nad on tihtipeale rohkem realistlikumad kui teiste Eesti ülikoolide tudengid.

Marti Arak: partnerlussuhete spetsialist TTÜ mehaanikateaduskonna tootearenduse eriala bakalaureuse õpingud lõpetasin 2011. aastal, mille järgselt suundusin kohe sama eriala magistrantuuri. 2008. aastal TTÜsse astudes liitusin Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukoguga, mille liige olen siiani. 2009. aastal sai kätte võetud robotitevahelise võistluse Robotexi juhtimine, mille peakorraldaja olen juba viiendat aastat. Üliõpilasesinduse ja Tudengimaja personaliga liitusin 2011. aastal. Ametipositsiooniks on reklaamimüügijuht ehk partnerlussuhete spetsialist. Liitumise tingis kirglik tung müügitöö vastu ning mitmeaastane eelnev kogemus reklaami ja sponsorluse vallas. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ning pidada läbirääkimisi projektide õnnestumise nimel. Projektide ning ürituste rahastamise muretsemisega olen tegelenud juba aastaid ning tore on näha õnnelikku projektijuhti, kelle eelarve sponsorlustehingutest täitub. Lisaks enda tugevale soovile müügitööga


meie ülikool tegeleda vedas mul tohutult tööga kaasaskäiva kollektiiviga. ÜE-s on äärmiselt toredad ja aktiivsed noored, kellega koos üliõpilaselu elavdamise nimel vaeva näha. Peale töötegemise ühendab meid kõiki sport, peod ja muidugi tipivaim.

Kätlin Tiigi: hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator Õpin teisel kursusel tehnilist füüsikat ning magistris plaanin jätkata meditsiinifüüsikaga. Üliõpilasesinduses tegutsen haridusvaldkonnas ja olen Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator. HKT projekt on loodud tagasisidekultuuri arendamiseks ja nagu nimigi ütleb - hariduse kvaliteedi parandamiseks. Koordinaatorina on minu ülesandeks juhtida 21-liikmelist meeskonda, kes kogub tudengitelt tagasisidet, ning projekti üleülikooliliselt. Lühidalt tähendab see eelarve ja tegevuskava koostamist, kokkulepete sõlmimist rektoraadiga, teaduskonna ja kolledžite juhtidega ning projekti edasiarendamist. Üliõpilasesindusega liitusin selle õppeaasta alguses, kui HKT projekti juhtima asusin. Suurimaks põhjuseks oli see, et tahtsin lisaks akadeemilisele haridusele ka muid kasulikke kogemusi omandada. Kõvasti on arenenud meeskonnatöö, ajaplaneerimine, avalik esinemine, õppisin koostama ka dokumente ja mahukaid eelarveid. Samuti olen leidnud toredaid sõpru ja sõlminud kasulikke tutvusi. Üliõpilasesinduses tekib väga tugev tipikatunne, sest kõik näevad üheskoos vaeva tudengielu rikastamise ja edasiarendamise nimel. Ülikooli ja ÜE kõrvalt on siiski aega tegeleda ka hobidega - tegelen aktiivselt spordiga, huvi pakuvad ka sisekujundus, kunst ja õmblemine.

Krista Palder: spordivaldkonna koordinaator

Õpin TTÜ majandusteaduskonnas kolmandal kursusel ärindust ning kevadel üritan omandada kõrgharidust. Pärast seda on mul plaan veelgi targemaks saada ning astuda sügisel magistrisse. Üliõpilasesinduses on minu ülesanneteks korraldada tipikatele erinevaid võimalusi sportimiseks. Näiteks saada TTÜ tudengitele kõige paremad ja soodsamad osavõtutasud SEB Sügisjooksul, Maijooksul ja Ööjooksul. Kindlasti ei tohi ära unustada ka tipikate lemmik üritust EASL-i poolt korraldavaid Üliõpilaste Suvemänge Käärikul. Need on ainult osad üritused minu tegevustest, sest Üliõpilasesinduses igav ei hakka kunagi . ÜE-st olen endale saanud teise perekonna, kes sind alati toetavad ning aitavad. Lisaks on kõik justkui töömesilased, kes ei väsi kunagi töötamast. Enda kohta võin öelda nii palju, et mulle meeldib olla aktiivne ning proovida uusi asju. Muidugi on mul ka paar kiiksu – sõbrad ja treening - ilma milleta ei suudaks elada.

Juhan Aguraiuja: üliõpilasnõukogude koordinaator Õpin magistrantuuris mehaanikateaduskonnas soojusenergeetika eriala. Läbisin ka sama eriala bakalaureuse TTÜ-s. Tudengiaktiivsusega olen seotud olnud alates esimese kursuse lõpust, mil liitusin oma teaduskonna üliõpilasnõukoguga. Sealt alates olen olnud tugevalt pühendunud üliõpilasnõukogudele. Kui mu ametiaeg MehÜN-i juhatuses läbi sai, pidasin parimaks väljundiks oma teadmiste ja kogemuste edasiandmiseks ÜN koordinaatori ametit. See on end täielikult õigustanud, kuna olen saanud selle rahulolu tunde, et olen panustanud palju ÜN-ide ja tudengkonna arengusse. See ongi oluliseim, mida üks ÜE ametipostitsioon pakkuda võib – tunnet, et oled teinud midagi, millest on paljudele kasu. Ülikooliaja jooksul olen õppinud, et tipikad on ühed vägevad tudengid – see on hämmastav kui palju me suudame ühes ajaühikus tööd teha, kui seda väga vaja on. Ka mina olen selles mõttes tüüpiline eesti tudeng, et käin õpingute kõrvalt poole kohaga tööl, kuid vaatamata sellele jõuan ikkagi panustada tudengkonna arengusse ning kui aega üle jääb, siis mängida piljardit või lugeda läbi mõni hea raamat.

Greta Elva: ürituskorraldusvaldkonna koordinaator Õpin TTÜ sotsiaalteaduskonnas teisel kursusel avalikku haldust ning ÜE-ga olen seotud olnud veidike üle aasta. Personali liige ürituskorraldusvaldkonna koordinaatorina olen aga alates möödunud aasta 1. juunist. Olen lapsest saati aktivist olnud ning mulle meeldib lüüa kaasa tegevustes, mis laiendavad silmaringi, arendavad mõtlemist ja oskuseid ning toovad kaasa uusi põnevaid tutvusi. ÜE-ga liitusin just nendel põhjustel, sest nägin kohe, et siin saan end hoopis uuele tasemele arendada. Võin uhkusega öelda, et pole pidanud pettuma. Minu töö ÜKV-na seisneb üliõpilaskonnale suunatud üritustele projektijuhtide leidmises ja nende töö koordineerimises, samuti korradan ka ise üritusi nagu väljasõidud, traditsioonilised ÜE-sisesed üritused (jõulupidu, esinduse õhtud) ning kohe kindlasti olen oma projektijuhtidele, lisaks üle õla vaatamisele, igatepidi abiks. Võib öelda, et mu töö on ka mu hobi, kuid püüan enne kooli paar korda nädalas ka trenni jõuda TTÜ spordihoonesse. Tipikana olen patrioot ning toetan omasid igal võimalusel!

Elise Pärnamets: inimressursside arendamise spetsialist Olen igavesti noor tipikas, õpin meie kooli magistrantuuris inimressursi juhtimise erialal, tegelen laulmisega ning mängin sulgpalli. Minu ametikoht ÜE-s inimressursside arendamise spetsialistina aitab tugevalt kaasa koolipingis õpitule, sest paratamatult on tegemist erialaga, millel on vaja käed kohe mustaks teha. Minu peamised projektid on olnud mentorlus, töövarjutus, koolitustegevus, arenguvestlused ja lisaks hoian kullipilku peal ka meie

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11


meie ülikool oma liikmete motivatsioonil. ÜE-ga liitusin väga konkreetse eesmärgiga; leida oma valdkonnas suund, mis mind kõige enam inspireerib ning jah, ma leidsin selle. Mulle väga meeldib proovida ja katsetada ning ÜE on mulle seda enam kui rohkemgi võimaldanud. Eriti meeldib mulle meie meeskond, kes ühest küljest on väga sarnaste väärtustega, teisalt on tegemist aga niivõrd erinevate erialade esindajatega, kellest igaüks on oluline pusletükk tervikust. Tipikad üldse on väga heatahtlikud ja hoiavad ühte, seda märkame näiteks kooli sööklas, kus üksteisele käppa visatakse või siis spordivõistlustel, kus kuvatakse välja väga selge ühine moto: “Üks kõigi ja kõik ühe eest!”

Rene Pärt: turundusjuht Õpin TTÜs 2. kursusel logistikat ning olen üliõpilasesinduse turundusjuht. Tööle asumisel võtsin seda väljakutsena kujundada organisatsiooni nägu ning tutvustada laiemale üliõpilaskonnale üliõpilasesindust kui professionaalselt töötavat organisatsiooni. Tunnen, et antud töökoht on mind aasta jooksul inimesena arendanud rohkem kui seda siia tulles ootasin. Olen turundusjuhina laiendanud oma juhtimiskogemust, ajaplaneerimisoskust, silmaringi ning meeskonnatööd - oskused, mis tulevad edasi liikudes tööturul kasuks. Minu igapäevaste ülesannete hulka kuuluvad turundusplaanide ja -materjalide loomine, projektide koordineerimine, turundusalase nõu andmine ja veebi haldamine. TTÜ on viimaste aastate jooksul tänu noortele juhtidele ning järjest tihedamale koostööle ettevõtetega saanud Eesti majanduse mootoriks. Üheskoos ülikooliga on professionaalselt loomingulist õhkkonda tunda ka ÜE-s, kus koos ettevõtlike, aktiivsete ning laia silmaringi omavate inimestega on igapäevaselt huvitav koostööd teha. Väljaspool kooli, töökohti ning ettevõtteid hõivavad mu aja jõusaal, rattasõit ning tennis. Kuna graafik on erinevate tegevuste tõttu väga tihe, siis minu moto on: „trennis puhka pead, tööl ning koolis keha!“

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

hobi, mis on ühtlasi ka minu töö. Üliõpilasesindusest olen leidnud hulgaliselt uusi kontakte ja sõpru. Samuti tunnen, et olen saanud väga hea meeskonnatöö kogemuse. Ma naudin väljakutseid, mida esinduses töötamine on mulle pakkunud. Tunnen, et olen poole aastaga end kõvasti arendanud. ÜE-s olles on mulle selgeks saanud, et hea disaini võti ei peitu vaid tehnilistes oskustes. Heaks disainiks on vaja ka oskust jõuda kompromissideni.

Kristiina Štõkova: Studioosuse peatoimetaja Minu igapäevane töö-, õppe- ja vabaajategevus on kindlasti stereotüüpe lõhkuv. Erialast rääkides, siis õpin TTÜ-s kolmandal kursusel tsiviilehitust, spetsialiseerumisega ehitusmajanduse ja –juhtimisele, ning töötan ka samas valdkonnas. Olles TTÜ Tantsutüdrukute liige, siis varahommikud/ õhtud veedan sageli erinevates treeningsaalides. Ülejäänud aja aga pühendan ÜEle ning Studioosuse toimetamisele. Ettevõetud kohustusi ei ole kindlasti vähe – sageli on mõttes, et ööpäevas jääb justkui paar-kolm tundi puudu – ent kõik, millega end sidunud olen, arendab mind inimesena tohutult palju. Ajakirjanduses köidab mind kirjutaja ausus, reaalainetes loogilisus ja seoste loomise võimalus ning tantsus kirg/ jõud/loomingulisus. Alles üliõpilasesindusega liitudes, sai mulle selgeks, mida tähendab olla tipikas ja olen saanud osa palju räägitud tõelisest „tipika vaimust“. Lisaks õpetab antud ametikoht aega paremini planeerida, inimestevahelisi suhteid arendama ning meeskonnatöö tähtsust hindama.

Heidi Taperson: kujundaja Olen IT-tudeng ja õpin TTÜ-s teist aastat informaatikat. Üliõpilasesindusega liitusin 2012. aasta oktoobris. Nüüdseks olen olnud peaaegu pool aastat ÜE kujundaja. Minu peamiseks ülesandeks on kujundada üliõpilasesinduse visuaali. See väljendub eelkõige trükimeedia (plakatid ja flaierid) ja veebigraafika (bännerid jms) disainimises. Ma teen tihedat koostööd turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna inimestega. Disainimine on arendanud minu loomingulist poolt ning on heaks tasakaaluks programmeerimisele. Seetõttu naudin oma

Christopher-Robin Kulbok: maskott Juuliuse projektijuht Õpin TTÜ ehitusteaduskonnas 1. kursusel tööstus- ja tsiviilehitust. ÜE- sse tulin sügisel 2012 ning minu ülesandeks Juuliuse projektijuhina on kooli maskotti pidevalt pildis hoida. Hoolitsen selle eest, et Juulius jõuaks tähtsamatele üritustele: Avatud uste päevad, Teeviit, Tudengkonna sünnipäev, lõpuaktused jm ning figureeriks ka igapäevases tudengielus. Lisaks sellele tegelen Juulius Tipikas veebi haldamisega. Olen igapäevaselt tihedas koostöös ÜE juhatuse ja teiste personaliikmetega. ÜE juures meeldib mulle kõige rohkem väga professionaalne suhtumine ning äärmiselt sõbralik kollektiiv. Oleme üks suur pere, kes teineteisest hoolib ning aitab. Siin veedetud aeg on õpetanud mulle palju uut ja kasulikku, mida saan koolivälisel töömaastikul kasutada. ÜE-s tekkinud sõbrad ja sidemed on hindamatud. Valdava osa minu ajast võtavad ära tudengiorganisatsioonid ning koolitöö, kuid selle kõrvalt teen tööd ka projektijuhina ehitussektoris, mängin bändis kitarri, tegelen modellindusega. Teen ka võimalikult palju sporti, sest terves kehas peitub terve vaim!

Töö üliõpilasesinduses pakub lisaks erialaõpingutele kogemusi ja oskusi, mis ülikooli lõppedes ja tööellu sukeldudes kasuks tulevad. Peatselt vabaneb nii mõnigi ametikoht ÜE personalis, kuhu ootame uusi liikmeid, kes soovivad panustada üliõpilaselu arengusse, võtta üle teatud valdkonna tööde koordineerimise, laiendada oma kontaktvõrgustikku ning teha koostööd muhedalt noorusliku meeskonnaga.


Aasta parimatega

meie ülikool

tantsusammul

Greta Elva Ürituskorraldusvaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus greta.elva@tipikas.ee Kevadballi ajalugu küündib juba aastatetagusesse perioodi, kus muru oli rohelisem ja külmad ilmad lahkusid juba märtsikuus. Toona toimus see suurelt ja pidulikult aulas – naistel seljas ballikleidid, meestel šikid ülikonnad. Eelmisel aastal aga sai Kevadball omale uue kuue ja uue nimegi – „Koolilõpu Tantsupidu“, mille formaat on nüüdsest poolpidulik ehk smart-casual. Tänavu toimub tantsupidu 16. mail TTÜ tudengite lemmikpaigas, Tudengimajas, algusega kell 19.00. Annan oma sõna, et esinejad on täpselt sama vinged kui eelmisel aastal! Koolilõpu Tantsupeo eesmärk ei ole siiski vaid tipikaid tantsutada, ürituse raames jagatakse ühtlasi välja Aasta Parimate auhinnad neljas kategoorias: 1. TTÜ Aasta Parim tudeng on keegi, kelle kohta saab öelda, et • ta on õppinud TTÜ-s 2012 aastal; • teda võib tuua eeskujuks teistele tudengitele oma käitumise, suhtumise ja ka õppeedukuse poolest; • tema tegutsemine on märkimisväärselt aidanud kaasa üliõpilaskonna

kooliaasta lõppu

arengule; • tema teod mõjutavad positiivselt suurt hulka tudengeid; • ta on toonud üliõpilaskonnale tuntust väljaspool ülikooli (näiteks arvamusliidrina üliõpilaskonnale olulistes valdkondades, leiutiste või avastustega, ettevõtluses jne). Eelmise konkursi parim tudeng oli Taavi Lüütsepp.

2. TTÜ Aasta Parim tudengiorganisatsioon on tudengiühendus, mis on • eksisteerinud TTÜs 2012 aastal; • eeskujuks teistele organisatsioonidele oma korralduse, süsteemsuse ja tegevuste poolest; • rikastanud erinevate ettevõtmiste ja tegevustega TTÜ üliõpilaselu; • jätkusuutlik ja hoolib oma liikmetest; • toonud üliõpilaskonnale tuntust ka väljaspool ülikooli. • viimase aasta jooksul pakkunud midagi uut või uuel tasemel. Eelmise konkursi parim tudengiorganisatsioon oli TTÜ Filmiklubi. 3. TTÜ Aasta Parim tudengitegu on tegevus, projekt, algatus või muu ettevõtmine, mis on • toimunud TTÜs 2012 aastal; • omanud üliõpilaskonnale positiivset mõju. Seda kas üliõpilastele, üliõpilasorganisatsioonidele, üliõpilaskonna arengule laiemalt või kogu ülikoolile tervikuna. • uus infokanal, teenus, trükis, koos-

tööd ja ühtekuuluvustunnet edendav projekt, tudengite heaolu parandav sotsiaalne algatus või hariduse kvaliteeti parendav ettevõtmine Uus kategooria alates sellest aastast. 4. TTÜ Aasta Parim tudengiüritus on miski, mille kohta saab öelda, et see • on toimunud TTÜs 2012 aastal; • on suurendanud tudengite ühtekuuluvustunnet; • on saanud väga positiivse tagasiside osaliseks; • mõjutab tudengkonda pikemalt kui ainult ürituse toimumise ajal; • on toonud üliõpilaskonnale ja TTÜle tuntust ka väljaspool ülikooli Eelmise konkursi parim tudengiüritus oli Tudengimaja avamine. TTÜ üliõpilaskonna Aasta Parimate valimisprotsess koosneb kolmest etapist: 1. Kõikidel tipikatel on võimalik esitada kandidaate igasse kategooriasse. 2. Valimiskomisjon valib välja nominendid. 3. Toimub üleülikooliline hääletus nominentide poolt. Hääletamine ja nominentide esitamine juba käivad - seega usinalt valima, sest aega pole enam palju! Omalt poolt anname projektimeeskonnaga endast kõik, et Sina, tipikas, kõnniksid suvele vastu tantsu, nalja ja muheda peoelamusega!

Foto: Riho Külaots/TTÜ Fotoklubi

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13


Tudeng tegutseb

TUDENGID PARENDAVAD HARIDUSE KVALITEETI Kätlin Tiigi HKT koordinaator TTÜ Üliõpilasesindus katlin.tiigi@tipikas.ee

Projekt numbrites: 359 osalejat 40 koosolekut 414 lk tagasisidet Põhilised ettepanekud: *praktikakaitsmised seminariks *spikerdamise karistused karmimaks *praktikabaas ja lõputööde baas *rohkem külalislektoreid ja ettevõtete külastusi *rohkem reaalelulisi näiteid õppetöös

H

ariduse kvaliteedi töögrupid ehk HKT on TTÜ Üliõpilasesinduse suurim haridust edendav projekt, kuhu on kaasatud mitmed erinevad ülikooli tasandid – rektoraat, õppeosakond, õppejõud ja tudengid. Projekti kaks peamist eesmärki on hariduse kvaliteedi parendamine ning tagasisidekultuuri arendamine TTÜs. Sel õppeaastal viidi projekt läbi kaheksas teaduskonnas ning Tartu ja Kuressaare Kolledžis. Kuna projekt toimus ka 2011/2012 õppeaastal, siis lisaks uute andmete kogumisele tegeleti sel õppeaastal ka eelmise aasta tulemuste rakendamisega. Mitmetes teaduskondades on viidud läbi suuri muutusi, millest tasuks esile tõsta Keemia- ja materjalitehnoloogia

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

teaduskonna toiduainete instituudi praktikabaasi loomist, Majandusteaduskonna tüüpõpingukavade analüüsi ja muutusi, Ehitusteaduskonnas enama tähelepanu pööramist doktorantide atesteerimisele, Infotehnoloogia teaduskonnas IABB ja IVCM õppekavade muutmist ning Mehaanikateaduskonna ulatusliku MAHB õppekava uuendamist. Ülikooli tasandil võeti ette praktikakorraldus ja praktikajuhendid ning hetkel on käimas nende ulatuslik uuendamine ja täiendamine. Samuti loodi töögrupp töötamaks välja terviklikku tagasisidesüsteemi ning aktiivselt tegeletakse ka ÕISi arendamisega. Peale nende konkreetsete muutuste on väga meeldiv näha, et üha enam on hakatud tudengeid erinevatesse hariduse kvaliteedi parendamisega seotud tegevustesse kaasama. Tudengite mõtteid ja arvamusi arvestatakse nii õppekavakomisjonides ja teaduskondade nõukogudes kui ka ülikooli nõukogus. Hetkel võib Hariduse kvaliteedi töögruppide tööperioodi lugeda lõppenuks. Tööd tehti palju ning kõik algas esimeeste ja aseesimeeste otsimisega aasta algul. Sellele järgnes kahepäevane põhjalik koolitus, pärast mida algas aktiivne töö. Esimehed ja aseesimehed kogusid kontakte ning nende eesmärgiks oli koguda sel aastal kokku 350 tudengit ja kuni 10% sihtgrupist. See eesmärk sai tänu esimeeste ja aseesimeest põhjalikule tööle ka täidetud. Järgnes koosolekute periood, mille jooksul peeti 40 koosolekut, mis kestsid kokku ~100 tundi. Koosolekutelt saadud tagasiside põhjal kirjutati raportid, mille kogumaht oli sel aastal 414 lehekülge. Veebruaris

ja märtsis edastati kõik raportid vastava teaduskonna/kolledži juhtidele. Pärast raporti edastamist toimusid arutelud, mille käigus anti sellele esmast tagasisidet. Väga tore oli see, et tagasiside oli valdavalt positiivne ning projekti meeskond sai palju kiidusõnu. Kõikide raportite põhjal valmis ka koondkokkuvõte, mis on kättesaadav projekti kodulehel. Koos koondkokkuvõttega edastati kõik raportid rektoraati ning aprilli algul esitati TTÜ nõukogu õppekomisjonis projekti kokkuvõte ja tulemused. Ka õppekomisjonis suhtuti tulemustesse väga positiivselt. Meeskonna lõpuseminar toimub mai alguses ning pärast seda alustatakse juba järgmise aasta planeerimisega. Sel õppeaastal käsitleti kõiki õppekavasid eraldi ning analüüsiti pea kõik aineid. Alustati üldistest teemadest, mille alla kuulusid praktika, lõputööd, teadustöö, õppenõustamine, õppekava tervikuna ja väljalangevus. Kui varem olid kõne all praktikajuhendid, siis nüüd toodi probleemina esile ka praktikakaitsmised. Nimelt selgus, et esineb olukordasid, kus tudeng kaitsmist üldse ei sooritagi ning linnuke pannakse lihtsalt kirja. Samuti arvati, et hetkel kasutusel olev lahendus, kus tudeng esitab aruande kuraatorile, kelle käest liigub see üldjuhul lihtsalt arhiivi, ei ole efektiivne. Töögruppides osalenud tudengid pakkusid välja, et praktikakaitsmised võiksid olla nö seminarivormis – kokku koguneb 5-10 tudengit, kes teevad enda praktikast ülevaatliku ettekande ning arutlevad omavahel saadud praktika kasulikkuse üle ja vahetavad kogemusi. Selline lahendus hoiaks kokku kuraatori aega ning ühtlasi oleks tudengid motiveeritud esitama põhjalikke ja korralikke aruandeid.


tUdeNg tegUtseb Kui arutluse all olid õppekavad tervikuna, siis toodi sageli välja probleem, et tudengid ei oska õpitavat teooriat rakendada ning ei mõista ainete omavahelisi seoseid. Arvati, et teooriale lisaks võiks rohkem külastada ettevõtteid ning kutsuda loengutesse külalislektoreid, kes oskaks rääkida, kuidas hetkel omandatavad teadmised tulevases karjääris kasuks tulevad. Külalislektoritena sooviti näha just vastava õppekava vilistlasi, kes räägiks, kus nemad praktikal käisid, millest lõputöö kirjutasid ja kus hetkel töötavad. Paraku pälvis palju tähelepanu ka spikerdamine. Antud probleem esineb kõikides osalenud teaduskondades ja kolledžites. Enim levinud meetodiks on keelatud materjalide kasutamine, kuid esineb ka tudengeid, kes saadavad eksamit sooritama sõbra. Tihti ei pööra õppejõud spikerdamisele tähelepanu ning tavaliselt ei rakendata ka karistusi. Kuna spikerdamine on hea tava vastane ning ühtlasi keelatud tegevusena kirjas ka õppekorralduseeskirjas, siis seekord sai ülikoolile esitatud ettepanek pöörata spikerdamisele rohkem tähelepanu ning võtta kasutusele karmimad karistusmeetmed. Hariduse kvaliteedi töögrupid kogunevad taas järgmisel aastal, mil sihtgruppideks on kaugõppijad, doktorandid, välistudengid, venekeelsed tudengid ja kolledžid, kes sel aastal ei osalenud. Samal ajal analüüsivad teaduskonnad 2012/2013 õppeaasta tulemusi ning alustavad ettepanekute elluviimisega. Teaduskonnapõhised töögrupid kogunevad taas 2014/2015 õppeaastal, et vaadata üle vahepeal toimunud muudatused ning koguda uut tagasisidet. Täname kõiki osalejaid ning loodame teiega kohtuda ka järgnevatel aastatel! Samuti on igal tudengil võimalus kandideerida järgmiseks HKT koordinaatoriks või liituda meeskonnaga. Projektis osalemine annab oskusi, mis hilisemas elus kindlasti kasuks tulevad. Loe, millise kogemuse andis projektis osalemine 2012/2013 õppeaasta meeskonnaliikmetele!

väljakutse ning hiljem saadav rahulolu eesmärgi täitmisest. HKT projekti Tartu Kolledžis võib kindlasti pidada õnnestunuks, sest kokkuvõttes mõistsid üliõpilased, et nende arvamus loeb. Projekti eestvedajatele andis HKT-ga tegelemine võimaluse suunata tudengeid kaasa mõtlema ja arutlema haridusega seotud teemadel ning seejuures arendada oma sõnastus- ning väitlemisoskust. Samuti õpetas see projekt nägema õppekavasid tervikuna, mõistma paremini nende rolli ühiskonnas ning nendega seonduvat seadusandlust. Kõige positiivsema emotsiooni ja tahtejõu projektiga tegeleda pakkusid tagasisidet andnud tudengid, kes motiveerisid kriitilistel momentidel hea sõna ja innustunud suhtumisega. On oluline teada, et see ettevõtmine läheb korda laiemale tudengkonnale. Oluline on ka märkida, et HKT projekt on hea diskussiooni toetav tagasiside vorm, mis annab tudengkonnale võimaluse haridusküsimustes kaasa rääkida. Lõppude lõpuks on ju tudengile hariduse kvaliteet kõige olulisem on ning tema rakendab saadud teadmisi ühiskonna hüvanguks.

Matemaatika-loodusteaduskonna esimees Karl Erlenheim: HKT ehk Hariduse kvaliteedi töögrupid koosnevad minu jaoks kolmest väga olulisest sõnast:

Haridus - õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide

süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Kvaliteet - asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele (standard), tarbimisomaduste kogum. Töögrupp - kaks või enam inimest, kes on üksteisest sõltuvad ja tegutsevad koos, et saavutada ühiseid eesmärke. Need on Internetist leitud mõisted. Me saame ja leiame pidevalt väga palju infot, kuid me ei kohanda seda vastavaks enda vajadustele ja seepärast jääb minu meelest õpikogemus üpris pinnapealseks. Antud projekt andis mulle võimaluse defineerida neid mõisteid enda jaoks koos paljude arukate ja haritud inimestega, sõnastada ühiseid standardeid ja seada ühiseid eesmärke. Ühiskond - see oleme ju meie! Ometi on mul tihti tunne, et see unustatakse ära. Üks minu eesmärkidest oligi anda tudengitele mõista, et me ei ole ainult passiivsed vastuvõtjad, vaid aktiivsed osalejad, kellel on ka võimalus ja vastutus asju muuta, kui näeme selleks vajadust. Pidin selleks paljudest oma hirmudest üle olema ning tegema pingutusi, milleks poleks uskunud, et võimeline olen. Peamised õpiväljundid, mis ma antud projektiga saavutasin: tean, kust saab kontakte, oskan kaasata inimesi, töötada grupis, juhtida koosolekut, kuulata inimesi, koostada kokkuvõtteid ja teha ettekannet. Millised on sel semestril Sinu õpiväljundid?

Tartu Kolledži esimees Gerli Alasoo ja aseesimees Liisi Must: HKT projekti läbiviimine Tartu Kolledžis osutus esialgsest keerukamaks. Seda tõenäoliselt seetõttu, et kolledžid kaasati esmakordselt. Mida keerukam on aga ülesanne, seda suurem on ka MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15


Tudeng tegutseb

Piiteris olümpiaadil Taavi Simson Studioosuse reporter TTÜ Üliõplasesindus taavi.simson@gmail.com Eelmise aasta novembrikuus toimus TTÜ Spordihoones mehhanotehnika olümpiaadi Eesti voor. Kuna olin üks osalejatest ning mulle arusaamatutel põhjustel õnnestus mul tulla võitjaks, avanes mul ka võimalus minna märtsi lõpus koos kahe teise tudengiga Peterburi rahvusvahelisse vooru. Kuna ma just väga tihti välismaale ei satu, ootasin seda reisi väga. Tegin põhjalikke ettevalmistusi – soetasin paraja varuga valuutat ja piisavalt kõneaega ning printisin välja hulgaliselt kaarte kohalikust ümbruskonnast. Samuti tuulasin täiendava informatsiooni

saamiseks internetifoorumites. Nagu hiljem selgus, oli sellest kõigest väga palju abi, sest Peterburi reis kujunes mulle suuremaks seikluseks kui ehk ise oodata osanuks. Agu Sihvka kuulsate sõnade järgi: “Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et...” pean mina alustama sellest, kuidas kulges minu Peterburgi 16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

jõudmine. Tallinnas sain kenasti rongi peale ja Peterburis kenasti maha. Piirilgi läks kõik justkui õlitatult. Rongilt maha tulles leidsin kiiresti metroojaama ja sain vaevata ostetud pileti. Metrooga jõudsin ma õigesse peatusesse ja seal kenasti maha. See oli muuseas minu elu esimene metroosõit. Ka jalutuskäik ühikani sujus kenasti. “Naljad” said aga alguse ühikasse jõudes. Lähen mina siis ühika valvelauas oleva turvamehe juurde ja tutvustan end: “Hello, my name is Taavi. I am here for olympiad.” Turvamees vahtis mulle totra näoga otsa ja ei teinud väljagi. Seejärel küsisin: “Gde (kontaktisiku nimi)?” “Jejo njet zdez” kõlas lühike vastus ja sisse mind ikka ei lastud. Midagi proovisin ma veel rääkida, kuid tulemusele lähemale see ei viinud. Sel hetkel käis küll selline “Issand-jumalmis-ma-siis-nüüd–teen“ tunne seest läbi. Läksin siis välja ja proovisin helistada oma õppejõule, kes olümpiaadi Eesti poolt juhendab. Selgus teine “tore” üllatus - ma ei saanud välja helistada, kuigi Tele2 esinduses kinnitati mulle, et probleeme ei tohiks tekkida. Kogun veel siiani hoogu, et öelda neile, mida ma neist arvan, kuid see selleks. Välja helistada niisiis ei saanud, mis seal ikka. Saatsin sõnumi, milles palusin endale kiirelt tagasi helistada. Kuna ma ei teadnud, millal minuga kontakti võetakse, siis mõtlesin, mida küll edasi teha. Midagi tarka mul teha ei olnud ning et hädaolukorras töötab aju kui koorelahutaja, mõtlesin minna uuesti turvamehega katsetama. Kõigepealt küsisin: “Võ govorite poangliiski?” Pearaputus. Siis võtsin kokku kogu oma vene keele oskuse ja välja kukkus see umbes nii: “Menja zovut Taavi. Ja iz Tallinna. Ja zdez na olimpiadu”. Järsku turvamehe nägu selgines ja ta tuli oma putkast välja. “Aa, võ v gostinitse?” Lõpuks ometi läbimurre! Vähemasti olin ma nüüd majas sees. Sellega polnud ma aga veel sugugi pääsenud ... Juhatab siis turvamees mind ühiselamu külalistemaja valvelauda, kus istus tore vanem proua. Ja arvake, mis? Just nii inglise keelt mitte sõnagi. Pärast pikka epopöad õnnestus mul selgeks teha, et olen Taavi Tallinnast ja Peterburis olümpiaadi asjus. Kõige keerulisem oli see, kui ta küsis minu käest midagi Narva ja Ivangorodi kohta. Pärast pikka juurdlemist mõtlesin välja, et taheti teada, kus on sisse löödud minu piiri-

tempel (julgeolekuga minnakse Venemaal kohati absurdini – toimetaja arvamus). Vastasin: “V Ivangorode”. Kui lõpuks kõik asjad korda aetud, pass tagasi saadud ja ööbimise eest makstud, kirjutati välja kollane propusk, millega pärast valvelauast sisse-välja saab. Ööbimine oli õnneks Peterburi mõistes soodne - 5 ööd 3500 rubla. Seejärel suundusin oma kodinatega toa poole ja mõtlesin, kellega ma nüüd koos olen, sest seda ma tädikese jutust välja ei lugenud. Koputan siis oma toa uksele - see avatakse. Tutvustan: “Hello, my name is Taavi.” Sisenedes panin tähele, et tegemist on (õnneks) minu kaaslastega TTÜ-st (Mihhail ja Vladislav), kes pidid koos minuga Peterburgi tulema. Huh, pingelangus, öömaja on olemas. Pakkisin oma kohvrid lahti ja läksime õhtul linna peale jalutama. Olümpiaad ise toimus laupäeva hommikul. Enne seda sai ülikooli sööklas söödud ka korralik eine. Sealne söökla oli lihtsalt super. Valik oli väga lai - saada oli nelja sorti pannkooke, kuus erinevat suppi, suur hulk praade ning lisaks veel joogid, salatid ja magustoidud. Mina võtsin pannkoogi singi ja juustuga, ühe juustusupi ja õunamahla. Kokku 100 rubla ringis, mis on võrreldav meie TTÜ I korpuse söökla hindadega. Ülikooli nimi, kus võistlus toimus, oli ITMO ehk “Peterburi rahvuslik uurimisülikool informatsioonitehnoloogia, mehaanika ja optika valdkonnas.” Olümpiaad kestis kella 10:30-st 15:00-ni. Ise istusin ruumis umbes 14:00-ni. Lahendades oli küll selline tunne, et suurt midagi ei oska, kuid nii kipub see minuga olema paljudel võistlustel, kus tulemus tuleb hoopis vastupidine. Nii ka seekord. TTÜ võistkond sai, nagu pärast


tudeng tegutseb selgus, III koha ja mul õnnestus jälle, ei tea küll, kuidas, olla tiimi parim. Pärast olümpiaadi läksime ühikasse, vahetasime riided ning suundusime natukeseks ajaks linna peale jalutama. Kell 17 olin aga juba tagasi ning tegin (väga hilise) lõunauinaku. Olümpiaad oli minust rohkem välja võtnud kui oleksin osanud arvata. Õhtul ärgates selgus veel üks “tore” üllatus. Tuldi ütlema, et kultuuriprogramm jääb ära, nii et vaadaku me ise, mida teeme. No kena-kena, kultuur ja muuseumid on tavaliselt pool Venemaa reisist. Aga mis seal siis ikka, tuli taas ise midagi leiutada. Niisiis seadsingi pühapäeva hommikul ärgates sammud linna poole. Sõitsin metrooga Nevski prospekti äärde ja jalutasin edasi. Juba metroo ise on Peterburis üks paras vaatamisväärsus. Tegemist on suurima keskmise sügavusega metrooga maailmas. Samuti on Peterburi metroo ka arhitektuuriliselt väga ilus. Pea igas jaamas võib näha marmorit, graniiti ja kroonlühtreid. Kui on soov näha tõeliselt ilusat jaama, tasub külastada metroojaama “Puškinskaja” mis asub Vitebski raudteejaama läheduses. Oma jalutuskäigul külastasin kõigepealt raamatukauplust “Dom knigi” mis asus Singeri vabriku maja esimesel korrusel. Selles, kas seal majas ka reaalselt mingi vabrik on eksisteerinud, ma kahtlen. Võib-olla ainult peakorter. Sealt edasi viisid sammud mind Senati väljaku äärde, kuid enne seda põikasin ma sisse ka Subway-sse, mida külastasin esimest korda elus. Käisin seal lihtsalt huvi pärast ja kõht oli ka ausalt öeldes natuke hele. Võileivad on seal päris head ja mis kõige tähtsam, soodsad. Vaatamata sellele,

et Peterburg on üldiselt kallim linn kui Tallinn, on Subway seal pea kaks korda odavam. Näiteks 15 cm pikkune täidisega võileib maksab seal 53 rubla (ca 1,25€). Söögikohad olid minu jaoks üldse tänuväärsed kohad, kuna seal sai praktiseerida vene keelt. Kui ma jäin kusagil hätta, siis näidati lihtsalt näpuga ja sain ikkagi aru, millest jutt. Üldiselt olid teenindajd selles mõttes arusaajad inimesed. Subway-st jalutasin siis edasi Senati väljakule ja Ermitaaži juurde. Mõtlesin pikalt, kas minna Ermitaaži sisse või mitte, kuid arvestades seda, et pilet maksab turistile 300 rubla ja järjekord ulatus uksest pea 50 meetrit välja ning koosnes mõnesajast inimesest, otsustasin ma loobuda, kuigi vaatamist oleks seal sees kindlasti palju. Kuna aga oli tahtmine mõnda kultuuriobjekti siiski ka lähemalt vaadata, jalutasin ma Iisaku kiriku juurde. Tegemist on arvatavasti Peterburi tuntuima kirikuga ning kõik kooliõpilased on vähemasti selle pilti näinud. Ka Iisaku kiriku külastamine ei ole odav. Seesmine muuseum maksab 250 rubla ja tornis käimine 150 rubla. Otsustasin raske südamega 150 rubla loovutada ja tornis ära käia. Ma ütleks, et see oli väärt investeering. Tornist avaneb suurepärane vaade Peterburi linnale. Tegin ka mõned fotod, kuid kahjuks ei olnud pildistamise ajal ilm päikeseline. Pärast Iisaku kiriku külastust läksin korraks tagasi ühikasse, et veidi jalga puhata ning veidi kosunud, suundusin uuesti linna poole. Seekord läksin lähemalt uudistama Petropavlovski kindlust, kuigi sisse sel kellaajal enam ei lastud. Seega sain kõik “kohustuslikud” kohad Peterburis põhimõtteliselt ära nähtud. Ainult “Aurora” ununes seiklemise ajal täiesti ära. Õhtul, pimeduse saabudes, käisin enne ühikasse jõudmist ära ka sellises söögikohas, nagu “Tšainaja”, mis asus“Petrogradskaja” metroojaama sissepääsu kõrval. Seal saab väga häid, maitsvaid ja suuri pannkooke ning

seda kõike üsna mõistliku hinnaga, näiteks mul läks üks pannkook singi ja seentega koos salati ja tassi teega maksma 116 rublat. Esmaspäeva hommikul käisin veel korra väljas jalutamas. Seekord tegin lihtsalt väikse tiiru ühika ümbruses. Kuna ideed, mida teha, olid otsa saanud ning ametlikku kultuuriprogrammi polnud, siis otsustasin ma peale veidikest värske õhu hingamist tulla tagasi Tallinnasse. Otsus sündis raske südamega, sest ametliku lõpuni oli tegelikult jäänud veel kaks päeva, kuid kuna ma endale tegevust leida ei suutnud (põhiliselt kohaliku keele mitteoskamise tõttu) ja kodus ootas mind suur kuhi kodutöid, võtsin ma oma kolm kompsu ja seadsin sammud raudteejaama poole. Võib-olla polnudki see otsus nii kehv, sest raudteejaama jõudes algas selline lumetuisk, mille sarnast pole ma veel enne aprillis näinud. Rongijaamas pandi mu närvid veel korraks proovile. Lähen mina platvormi äärde, kus peaks olema rong, kuid mida pole, seda pole. Ka teiste perroonide ääres polnud Tallinna rongi märgata. Mõtlesin juba, kas rongi ei tulegi. Õnneks ootas sama rongi veel üks Eestlane, kes oskas vene keelt minust märksa paremini. Ta selgitas mulle, et rong jääb veidi hiljaks. Nii oligi - rong hilines vaksalisse üle tunni aja. Nüüd oli minu mureks see, kas saan ka rongi peale, sest pilet oli mul tegelikult kolmapäevaks, mitte esmaspäevaks. Sain küll, kuid see tähendas ajutiselt uue pileti ostmist. Täiesti rahu sain ma alles siis, kui ka piiriületusega kõik korras oli ning olin kindlalt siinpool Narvat. Tagasisõit kulges üsna vaikselt, sest peale minu oli vagunis veel vaid neli inimest. Mõnel päeval vist lihtsalt ei ole sellist reisjate tulva. Hea meelega oleksin kirjutanud kordades pikema loo, kuid kahjuks on leheruum piiratud. Kui on küsimusi või kommentaare antud artikli kohta, võib mulle julgelt kirjutada. MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17


6

13

Tallinna Tudengite Kevadpäevade avaparaad Kell 16.00 tähtaeg üliõpilaskonna juhatusse kandideerimiseks Kell 21.00 TipikasTV uudiste otse-eeter

Kell 21.00 TipikasTV uudiste otse-eeter

Kell 21.00 TipikasTV uudiste

20 otse-eeter

Kell 21.00 TipikasTV uudiste

27 otse-eeter

7

14

21

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, TTÜ üliõpilaskonna juhatuse valimised

28

2

esmaspäev

teisipäev

1

8

Kell 16.00 Start-up üritus TEAM-UP, Tudengimajas Kell 16.00 IT 7-võistlus TTÜ campuses. Kell 18.00 Ameerika keskuse Submarine“ 1968. Ruum VII-226. Tasuta!

Kell 19:00 – Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõi

Kell 19:00 – Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

15

Ruum VII-226. Tasuta!

Kell 19:00 – Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

Kell 19:00 – Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

Kell 18.00 Ameerika keskuse

22

29

kolmapäev Kell 18.00 Ühikatevaheline võistluspäev

Kell 19:00 – Tipikate Rattamatkaklubi õhtune rattasõit

9

2

16

Kell 19.00 Koolilõpu tantsupidu Tudengimajas

Kell 16:00 toimub ETÜN-i betoonivõistluse "Otsime betoonitalenti" katsetamine.

Kell 22.00 Pidu TTÜ

30Tudengimajas: SESS IMES

23

Kell 16.00 seminar „“Strategies for successful academic communication. Writing CVs, personal statements, grant applications and conducting interviews.”Dana Kaufman USAst.

neljapäev 3

10

17

24

31

Tipikad Tudengijooksul

Kell 19.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadkontsert Estonia kontserdisaalis

Kell 21.00 Tudengite Kevadpäevade Afterparty, esineb The Tuberkoloited, Tudengimajas

Tudengite Kevadpäevade Beer Pongi võistlus Pööningul

reede

4

11

18

25

Tipikad SEB Maijooksul

Kell 19.00 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadkontsert Estonia kontserdisaalis

laupäev

5

12

19

26

TTÜ Robotiklubi sünnipäev

pühapäev


v

v

v

v

e

v

v

Foto: Marko Viilberg


tudeng tegutseb

KAE Kool – uus võimalus tasuta õppida Robert Peetsalu MTÜ KAE Kool juhataja kae.edu.ee www.youtube.com/user/kaevideod www.facebook.com/videokool

K

AE Kool on eestikeelne tasuta e-õppe keskkond aadressil kae.edu.ee, kus on hetkel 118 õppevideot ja 100 interaktiivset harjutust põhikooli matemaatika teemadel, mis annavad lahendajale tagasisidet, mõõdavad tema oskust, pakuvad vihjeid ning soovitavad lahendamiseks järgmisi harjutusi. Seal on ka õpetaja ja lapsevanema vaade, kus saab jälgida, kuidas lapsel läheb. Lisaks põhikooli matemaatikale leiab sealt viiteid üle 640 Khan Academy õppevideole keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia teemadel, mida saab vaadata eestikeelsete subtiitritega. Khan Academy on eestikeelse õppekeskkonna loomisel olnud suureks eeskujuks. KAE Kooli nägemus on, et igaüks peab saama õppida seda, mida ise tahab ja millal tahab, omas tempos, tõhusalt ja tasuta. Internetist võib leida väga palju inglisekeelseid õppimise võimalusi. Meil on ees palju tööd, kui tahame pakkuda sarnaseid võimalusi ka eesti keeles. KAE Kool ei ole mõeldud ainult matemaatika jaoks. See on potentsiaalne kodu kõigi kooliainete kaasaegsetele e-õppe materjalidele, ning miks mitte ka kõrg- ja kutsehariduse ainetele ning erinevatele koolitusteemadele. Kuid selleks vajame me abi. Me ei küsi õppijatelt tasu, sest see oleks veel üks liigne tõke õppija ligipääsul haridusele. Seda enam, et kasu tema õppimisest saab kogu ühiskond, mitte ainult õppija. Siit ka meie ärimudel – pakume oma teenust kõigile ja otsime vastutasuks toetust riigilt ja kasutajatelt, kes soovivad meid toetada ja saavad raha annetamist endale lubada. KAE Kool leiab kasutust üheltpoolt iseõppijate seas, teisalt aga saavad seda kasutada ka õpetajad nö tunni ümberpööramiseks. Kui tavaliselt kulub tunni aeg õpetaja kuulamisele, mahakirjutamisele ja vihikus ülesannete lahendamisele, siis KAE Kooliga saab anda need ülesanded kodutööks – vaadata kodus videosid ja läbida 20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

harjutusi. See küll arendab vähem kirjutamisoskust ja mälu, kuid võimaldab omandada teadmisi ja oskuseid omas tempos ja nii kaua, kuni selgeks saab, mitte seni, kuni tunni kell heliseb. Ühtlasi võimaldab see õpetajal pühendada märksa enam väärtuslikku tunni aega personaalsele tegelemisele õpilastega, diferentseerivale õpetamisele ja aktiivõppe võtete kasutamisele. Näiteks võib tunnis mängida börsituru simulatsiooni või sõnademängu ja panna seeläbi õpilasi võimalikult palju kasutama oma loovust ja sotsiaalseid oskuseid. Suur kasu peitub ka selles, et õpetaja ei pea enam raiskama tunni ega enda aega kontrolltööde peale. Selle asemel vaatab ta KAE Koolis ülevaadet oma õpilaste sooritustest ja saab tunnis kohe nendega tegeleda, kes mingi ülesandega hädas on. Selline õpetamise mudel on USA koolides ennast tõestanud Khan Academy näitel. Esimene sellistest koolidest, Palo Alto piirkonnakool kasutas Khan Academy’t matemaatika õpetamisel ühe õppeaasta vältel ainsa vahendina

kahe viienda ja kahe seitsmenda klassiga. Tulemusena selgus kaks olulist aspekti – esiteks hakkas õpilastele matemaatika meeldima, nende õppetulemused paranesid ning paljud õpilased jõudsid programmist ette. Teiseks, need õpilased, kes pühendasid mingile teemale rohkem aega ja tundusid alguses mahajääjatena, kihutasid teistes teemades kõigist ette pärast seda, kui olid selle teema endale põhjalikult selgeks teinud. See paneb kahtlema kõiksugustes hinnangutes, mida lastele antakse, nagu „aeglane õppija“ või „rumal laps“ ja näitab veel kord, kui kahjulik on minna teemadega edasi

ja ehitada uusi teadmisi alusele, mida õpetaja ise hindab tasemele “2“, “3“ või “4“. Kas KAE Kool suudab pakkuda eestikeelsele õppijaskonnale seda, mida Khan Academy pakub inglisekeelsele? See sõltub eelkõige eestlastest, kes julgevad jagada oma teadmisi õppevideo vahendusel. Küsimus ei ole oskuses, vaid pigem julguses. Õppevideote loomine on asi, millega saab tänapäeval hakkama  igaüks.  See nõuab vaid tavalist arvutit, mikrofoni ja pealehakkamist. Arvutiekraanil toimuvat on võimalik mõne klikiga salvestada ja Youtube'i üles riputada. Otsime meie meeskonda inimesi, kes julgevad oma õpetusi avalikult ja tasuta Internetis jagada, jõuda tuhandete õpilasteni ja aidata õpetajatel teha oma tunnid huvitavamaks. Korraldasime selleks ka konkursi, esitamaks oma lühikese ja vabalt valitud teemal tehtud õppevideo aadressil  kae.edu.ee/konkurss. Samal lehel saab 6 minutiga selgeks, kuidas käib video salvestamine.

Video autoritega, kes oskavad ennast huvitavalt ja arusaadavalt väljendada, võtame ühendust, pakume õppevideote loomisel igakülgset tuge ja tasu (sõltuvalt meile tehtavate annetuste suurusest), avaldame videod KAE Kooli lehel ja Youtube'i kanalis ning aitame viia videod vaatajateni. Konkurss on küll läbi, kuid ootame videote autoreid edaspidigi ja loodame väga tudengite ettevõtlikkusele ja sellele, et Internett täituks nende videotega!

Võtke julgus kokku ja tehke suur teene endale, õpilastele, õpetajatele ja kogu Eestile.


tudeng tegutseb

Summer of Startups - suurima õppimiskõveraga suvi Startup Garage

S

uvi on reeglina praktika- ja töökogemuste saamise aeg, kuid paljud tudengid ütlevad sügisel, et midagi olulist nad suvel ei õppinudki. Summer of Startups annab võimaluse õppida läbi reaalse äriidee käivitamise erinevaid oskusi, alates meeskonna loomisest ja motiveerimisest kuni müügi ja parimate strateegiliste otsuste ja ärimudelite väljatöötamiseni. Samal ajal pakutakse osalejatele ka toetavat keskkonda, kogemustega mentoreid ja äri käima tõmbamiseks vajalikke koolitusi oma ala professionaalide toel. Tänavu kolmandat korda TTÜ-s toimuv suvine ettevõtlusprogramm annab tudengitele oskused ja teadmised, et käivitada oma startup või vähendada oluliselt selle ebaõnnestumise riski. Programmi oodatakse osalema tehnoloogial põhinevaid äriideid ja meeskondi, kellel on suur soov õppida ja asju ära teha. Summer of Startups erineb teistest ettevõtlusprogrammidest seetõttu, et fookus on startup'i käivitamisel ja selle nimel tehakse igapäevaselt tööd. Meie vilistlased on SoS-i tugeva plussina toonud välja üksteise abistamise ja toetamise. Me ei räägi ettevõtjaks olemise plussidest ja miinustest ning ei keskendu vaid motivatsioonikoolitustele, vaid suuname energia klientidega suhtlemisse ning toote-ja äriarendusse, et arengut maksimaalselt kiirendada.

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

Eesmärk on saada üheksanda nädala lõpuks selgeks, kas idee on hea ja müüb või tuleks asuda saadud teadmistega otsima uut ideed. Summer of Startups`is on teemad jaotatud blokkidesse, kus kogenud tehnoloogia-ettevõtjatest külalised räägivad rahastusvõimalustest, äriarendusest ja laienemisest ning paljust muust. Seda suve iseloomustab kindlasti väga järsk õppimiskõver ja potentsiaal midagi suurt alustada.

Üheksa nädala jooksul on võimalik palju ära teha ja õppida - tugevamad meeskonnad jätkavad sügisel arenemist, et saada kasumit tootvateks ettevõteteks. Viimase kahe aastaga on programmi vilistlastest välja kasvanud mitu globaalse ambitsiooniga startup'i, mille tiimides on suuresti TTÜ tudengid nende hulgas GateMe ööklubitarkvara, FlickDiet'i DNA-põhised toitumiskavad, BiKeep ja teised. Kõik vilistlased on suvest midagi õppinud ning need, kelle idee suve lõpuks teoks pole saanud, on kindlasti kogemuste võrra rikkamad, alustanud uut starti oluliselt targemana ning osanud hilisemate projektide puhul paljusid vigu vältida. Parim päev alustamiseks oli eile, seega oleks mõistlik oleks juba täna kandideerida: www.startupgarage.eu Isegi, kui sul on suur soov, kuid puudub julgus seda teha, siis kandideeri programmi – meie tiim on sinu globaalse ettevõtte esimestel sammudel sulle toeks ja julgustuseks kõrval!


tudeng tegutseb

Kuidas non-stone-face eestlased ESN TUT International Club`i veavad Jörgen Martin Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jyrgen.martin@tipikas.ee

Kord mitte väga ennemuistsel semestril otsustanud grupp välistudengeid eestlaste „kivinägusust“ testida. Osavalt maskeerudes olid nad endile otsaette kollased naerunäod kleepinud ja jäänud ootama rõõmsat, avatud ja suhtlemisaldis eestlast, keda seni oldi reede öösiti Tallinna pubide ja klubide läheduses tihti nähtud. Kahjuks ei olnud reede öö, vaid hall esmaspäeva hommik ning ükski põliseestlasest tipikas polnud valmis välistudengit märkama, veel vähem kõnetama, vaid jätkanud oma morbiidset teekonda söökla suunas. Kuid siis, kui kollased kleebitud naerunäod juba otsa eest 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

ära hakkasid kukkuma, meenus välistudengitele, et siinsamas nende kõrval on kõige lahedamad, entusiastlikumad ja rõõmsameelsemad tipikad üldse. Need non-stone-face eestlased veavadki ESN TUT International Club`i.

ESN TUT International Club on rahvusvaheline vabatahtlikkusel põhinev tudengiorganisatsioon, mis tegutseb põhimõttel „students helping students.“ Selle eesmärk on pakkuda TTÜ-sse õppima asuvale välisriigi üliõpilasele kohalikku tuge tuutorluse süsteemi kaudu. International Club`ile pani juba 2003. aastal aluse grupp aktiivseid tudengeid TTÜ Üliõpilasesindusest. Aastal 2009 liituti rahvusvahelise organisatsiooniga ESN ning tänaseks on mõnest liikmest välja kasvanud internatsionaalne perekond, kus on pea 70 liiget, kes tegelevad aktiivselt kuni 500

TTÜ-sse õppima tuleva üliõpilasega. Seni on igale välisriigist tulevale tudengile võimaldatud oma isiklikku tuutorit, kes abistab neid juba enne Eestisse saabumist, et võõramaalane külmast ilmast, mulgipudrust ja viinast kohe kultuurišokki ei saaks. Teisisõnu – selgitatakse TTÜ õppekorraldust, aidatakse vajalike dokumentide vormistamisega ja vastatakse üldistele Eesti elu puudutavatele muredele ja rõõmudele. Enim küsimusi tekitavadki tavaliselt ID-kaardi tegemise protsess, ainetele registreerumine, ühistransport ja Eesti telefoninumbri kasutamine. Muidugi ollakse õhinal huvitatud ka sellest, kuhu Maarjamaal reisida, kus on parimad peokohad ja miks ei ole soovitatav Lätti minna. Lisaks ametlikule ja akadeemilise poolele pakub International Club kuhjaga meelelahutust ja emotsioone. Vaba aja


tudeng tegutseb sisustamiseks korraldatakse väga palju erinevaid kultuuriüritusi (näiteks Eesti õhtu, International Night), kohalike firmade külastusi ja vägevaid pidusid nii varaste hommikutundideni, et mõni enne magamaminekut juba hommikust süüa jõuab. Ühiste ettevõtmiste läbi on klubi liikmed ja rahvusvahelised üliõpilased tihti väga lähedaseks saanud ja teevad seetõttu palju koos ka mitteametlike ürituste raames. Sellest annab tunnistust asjaolu, et järjest enam tullakse Eestisse hiljemgi külla ning otsitakse üles International Club`i liikmed, kellega tingimata taas kokku tahetakse saada. Nii luuakse eeldused soojaks ja pikaajaliseks sõprussuhteks. Oma klubi liikmetele organiseeritakse veel ka motivatsiooniüritusi, kus käiakse üheskoos näiteks grillimas, laser-tag`i mängimas ja veedetakse muidu koos mõnusalt aega kas kontoris või kuskil hubases lounge`is. Enamikule meist tundub Eesti erinevatel põhjustel lahe koht olevat. Loodetavasti. Miks on aga mitmed sajad üliõpilased üle kogu maailma

otsustanud valida just selle täpi gloobusel, kuhu järgnevaks semestriks, aastaks või kogu õppeperioodiks oma kodu rajada? Väga paljud välistudengid tunnistasid ausalt, et valisid Eesti just seepärast, et oleme nende jaoks eksootiline maa, seda eriti Lõuna-Euroopast pärit tudengite jaoks, kellele Eesti, Euroopa ääremaa, oma karmi kliima ja loodusega võib tunduda kui tegevuspaik filmist „Lord of the Rings“. Tegelikkuses suureneb järjest nende tudengite hulk, kes saabuvad siia juba sõbra soovitusel – Eestis ja TTÜ-s on olemas kõik vajaminev – vägev meelelahutus ja suurepärane haridus. Seda suuresti ka tänu International Clubi`i tegevusele, millest enamik juba enne Eestisse ja TTÜ-sse saabumist kuulnud on, mistõttu ollakse oma valikus kindlamad, sest siin ei jää nad kunagi vastamata küsimustega ega sure ka igavuse kätte. Tihti panevadki välismaalasi imestama meie jaoks väikesed asjad – kiirus, abivalmidus, efektiivsus probleemide ja igapäeva asjaajamiste lahendamisel. Ärge muretsege, lugejad - loomulikult on välismaalaste seas

kiidetud ka meie e-riik. Klubil endal on aga üks suur mure. Nimelt eeldab järjest suurenev välistudengite hulk, et liikmete arv peaks taseme hoidmiseks proportsioonis kasvama. Seega on International Club`i perre alati oodatud uued inimesed, kes võetakse vastu sooja südame ja hea meelega . 8-ndal mail toimub selle jaoks ruumis I-227/228 kell 13.30-18.30 infopäev, kus kõik huvilised saavad tutvuda klubi tegevusega, kell 19.00 jätkub Afterparty juba Pööningul ning 15-ndal mail kell 16.00 toimub samades ruumides välistuutorite koolitus. International Club`i liikmeks saamine on iseenesest äärmiselt lihtne, tuleb lihtsalt kodukal ankeet täita: ic.tipikas. ee.

PS! Tegelikult tunnistatakse semestri jooksul, et eestlased on vaatamata esialgsele külmusele väga soojad ja lojaalsed inimesed.

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25


tUdeNg tegUtseb

My ExPErIENCE IN THE EMErALd FOrEST SIMULATION Jennifer Zinke Erasmus student at TUT

From 11th –14th April 2013, I participated in the Emerald Forest Simulation, which was a part of the Business to Business Marketing course at the Tallinn University of Technology.

What was this simulation about?

A hundred students, divided into 20 teams, spent four intensive days with the aim to win the competition to manage a hotel successfully. All teams were assigned as a new management team to manage a hotel and to keep it commercially and financially healthy. Each team had to invent a new name, slogan, and strategy. There were two competitions: one in creativity and another one in profitability. It started with a kick-off meeting, where the coaches provided us with some general information about the simulation game and the team composition was announced. 26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

During the four days of the simulation, the teams had to make different managerial decisions, for example, making pricing decisions. In terms of promotional purposes, we were very active in social media: we created our own webpage and a Facebook page and were engaged in a lot of marketing activities. The first day was a day of creativity. We had to prepare a trade fair, where we had a chance to present ourselves as the new management team and get to know our competitors. On the second day we worked on financial calculations. During the third day we had to deal with management decisions. We had to react to a situation that two of our hotel guests suffered from food poisoning. We prepared press releases on our Facebook page and our own website and solved this problem in a serious way. The last day was the highlight. Every group had the last chance to promote and present their hotel to the outside world. This event was called the “3 minutes of fame” and we had to show our creativity again. It was very interesting to see how differently each team solved this

task. Some were really creative: they played guitar and sang a song, some imitated sport activities like hiking and jogging, and others gave a presentation or showed a video. At the end of the day, it was time for the award ceremony: the winner of the competition was announced. As a result of our great teamwork, my team won the competition in creativity and we were on the second place in profitability. That was incredible! We have learned that good team management, task allocation, and time management are crucial to succeed. This simulation helped us to enhance our management skills, such as strategic thinking and planning, presentation and communication, and problem solving. We developed our knowledge about marketing, public relations, and finances as well as our language skills as the whole simulation was held in English. Although this simulation was really intensive and sometimes challenging, it was also a lot of fun. I am glad that I had the possibility to participate in this simulation!


TEADUS

Linnugripitüvi H7N9 Peeter Laas Reporter TTÜ Üliõpilasesindus peeter.laas@ttu.ee

E

simesest H7N9 linnugripi juhtumitest inimesel teatas Hiina 31. märtsil. Shanghai piikonnast levima hakanud uue Orthomyxoviridae sugukonda kuuluva A-gripiviiruse tüve levik on kiirelt hoogu ja tähelepanu kogunud. Erinevate serotüüpide lühend (nagu N7H9) tulenevad viiruse antigeenide hemoglutiniin (HA) ja, neurominidaas (NA) subtüüpide kombinatsioonist. Erinevaid subtüüpe on kümneid ja need on suuremal-vähemal moel liigispetsiifilised. Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa haiguste ennetamise keskus ja Hiina tervisekaitseteenistusega tegelevad nakkusallika ja viiruse levikutee väljaselgitamisega. USA nakkushaiguste keskusele on saadetud kultuur ja on alustatud vaksiini väljatöötamisega. Huvitav fakt on see, et linnugripi vastu toodetakse suuremahuliselt munades. Kui raskeneb linnukasvatus, väheneb ka vaksiini toodang. A-gripiviiruse pärisperemeesteks on veelinnud: pardid, kajakad, haned, luiged jne, mis põhjustavad lindudel soolenakkuseid ja levivad väljaheidetega. Viirus on harjunud peremehe kõrgema kehatemperatuuriga ja replikatsionimehhanism „inimeselt-inimesele“ ülekandmust pole siiani kinnitatud ja selle alusel ka Maailma Terviseorganisatsioon teatanud, et pandeemiat pole tarvis karta. Hiina tervisekaitseteenindus kahtlustab alternatiivset nakkuse levimise teed, sest umbes pooltel nakatanutest pole omanud kokkupuudet lindudega. Hiina põllumajandusamet teavitas H7N9 tüve leidmist ühe Shanghai turuplatsi tuvi proovist. Arvestades tuvide levikut suurlinnades võib nende kaudu levimine problemaatiliseks osutuda.

tulnud hospitaliseerida. Viiruse peiteaeg on umbes viis – seitse päeva. Sümptomiteks on kõrge palavik ja raske kopsupõletik. Esmaavaldumisest raske seisundisse jõudmine võtab ainult umbes ühe päeva. Esinenud on ka leebete sümpomitega juhtumeid. Uute juhtumite lisandumisel see protsent muutub, aga hetkeseisuga on surevus 20%. Raskelt patogeensete linnugripiviiruste (highly pathogenic avian influenza) moodustamine toimub muutusega HA valgu protsessimises HA1 ja HA2 valkudeks. Madala patogeensusega tüvedel toimub see rakuväliselt näiteks sooleepiteeli või hingamisepiteel proteaaside poolt. Mõne aminohappelised muudatused HA valgus (H5 ja H7 viirustel) võimaldavad neil valgu valmimist rakusiseste proteaaside poolt. Niimoodi on võimaldav viirusel põhjustada süsteemseid infektsioone. RNA viirused on juba RNA-st sõltuvat RNA polümeraasi „lohakuse“ tõttu mitu suurusastet kiirema mutatsioonisagedusega. Gripiviiruste kiire mutageneesi tagab omadus oma RNA genoome ümbersorteerida kui üks rakk on nakatunud mitme erineva tüvega. Sellised küll üsna harvajuhtuvad „paki segunemised“ (antigenic shifts) on põhjus, miks iga-aastaselt tuleb „ette ennustada“ uue tüve vaksiini, mille tootmine ja kvaliteedikontroll võtab umbes kuus kuud. Üheksal juhul kümnest on see ka siiani täppi läinud. Lindudel on teada oluliselt enam HA ja NA variante ning nende “segunemisel” inimesele omaste tüvedega võivad moodustuvad uued pandeemsed tüved, mis võivad inimesele adapteeruda ja levima hakata.

Siiani on H5N1 linnugripiviirus kõige patogeensem gripiviirus, mida on kunagi nähtud - ainult H1N1 Hispaania gripi patogeensus on ligikaudu sama. Katsed H5N1 viirusega on näidanud, et oleme globaalsest pandeemiast viie kuni üheksa mutatsiooni kaugusel. See Ameerika Ühendriikide ja Hollandi viroloogide poolt läbi viidud uurimistöö tekitas diskussiooni teadusmaastikul ja avalikus meedias. Kas riskime sellega, et selline viirus kuidagi laborist välja levib või valedesse kätesse satub? Samas kui eeldada, et sellise tüve tekkimine on vaid aja küsimus, siis miks mitte valmistuda? Linnugripi H7N9 genoom on juba sekveneeritud ja esialgsed tulmused näitavad kõrget mutatsioonisagedust, mis teeb tüve virulentsemaks. Epidemioloogiline modelleerimine näitab, et karantiini ja profülektikaga saab epideemia peatada. Tegustema peaks vähem kui 3 nädala jooksul pärast esimese inimselt-inimesele leviva viiruse tekkimist; profülaktikat tuleb rakendada hiljemalt 2 päeva jooksul igas haiguskoldes. See on mõeldav Euroopas ja Ameerikas, kuid mitte suures osas Aasias ja Aafrikas. Hiljutine ”seagripi” epideemia tekitas kõvasti rohkem lärmi, kui tegelikult ohtu oli, tavaliste gripitüvede aastase suremusega see ei suuda konkureerida. Ka H7N9 linnugripi puhul võib tähelepanu osutuda ebaproportsionaaseks. Niikaua kuni see ei rekombineeru inimestele omaste tüvedega ja inimeseltinimesele levikut ei toimu, on tegemist linnuviirusega, mis on võimeline nakatama inimest, kes jääb tupik-peremeheks. Tüvi on tundlik NA inhibeerivate kemopreparaatide vastu nagu oseltamivir ja zanamivir.

Uurimist on raskendanud asjalu, et selle HA stuktuuri tõttu on ta lindudele vähepatogeenne. Seevastu inimjuhtumite puhul on haigus raskemate sümptomitega ja paljud patsiendid on MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27


arvamus

Mesoliitilise tervise otsinguil Karl Märka TTÜ geenitehnoloogia eriala tudeng karl.marka@ttu.ee

K

ui inimpopulatsioonid üle maailma umbes 10 000 aastat tagasi taimekultuurist olenemata maaviljelusega tegelema hakkasid, ilmnes kõikjal ühine trend: inimeste pikkus vähenes ja tervis halvenes. Alles hiljaaegu, seoses tööstusrevolutsiooniga, hakkas inimene taas oma normaalset kehakasvu saavutama. Kõik, kes on käinud Vabaõhumuuseumis või näinud vana talumööblit, teavad tõenäoliselt, et meie esivanemad olid tunduvalt lühemad kui meie. 18. sajandi keskmine eesti talumees oli kõigest ca 160 cm pikkune. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei tulenenud lühike kehakasv mitte raskest tööst, vaid pigem kesisest dieedist. Sellest annab tunnistust mõisnike keskmine kehapikkus, kes parema toidu peal olles, olid ka tunduvalt pikemad. Siiski saavutasid väga vähesed keskaja või uusaja inimesed varase neoliitikumi inimestega võrreldava pikkuse, mis oli sarnane tänapäeva inimeste omale. Tänapäevaks on inimeste keskmine pikkus saavutanud Homo sapiensile omased mõõtmed, kuid hoopis kehvem lugu on tervisega. Keskaegsed epideemiad nagu Yersina pestise poolt põhjustatud muhkkatk või rõuged on arenenud maades asendunud uute epideemiatega – vähi ja südameveresoonkonna haigustega. Kolmas maailm on jäänud selles osas paljuski

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

keskaja tasemele, kus peamisteks suremuse põhjusteks on lisaks sõdadele ebapiisavast hügieenist ning toidu - ja kaitsevahendite puudusest tingitud nakkushaigused. Ligikaudu 200 000 aastaga, mil meie liik siin planeedil eksisteerinud on, oleme me füsioloogiliselt tegelikult väga vähe muutunud. See on liiga lühike aeg, et evolutsioon saaks oma kõikvõimsat kätt liigi ümbervoolimiseks rakendada. Meie kahjuks räägib ka fakt, et inimeste puhul on peamiseks evolutsiooniliseks teguriks olnud geenitriiv – kogu praegune inimkond on saanud alguse suhteliselt väikesest algpopulatsioonist, mis vähendab oluliselt liigi geneetilist varieeruvust. Üks teooria, ning sugugi mitte mõni fooliummütsi-teadlase poolt välja käidud, väidab isegi, et 75  000 aastat tagasi toimud Toba vulkaanipurske järel vähenes terve maailma inimpopulatsioon kõigest mõnesaja inimeseni. Ma ei tea küll, kuidas see neandertaallasi mõjutas, kuid sellisel juhul on suur ime, et meie liik üldse püsima jäi. Kui see teooria on tõsi, siis tähendab see seda, et me kõik oleme looduse mõistes väga lähedased sugulased. Ma olen kahjuks unustanud täpsed numbrid ning infoallika, kuid Homo sapiensi erinevate indiviidide vahel on vaid murdosa sellest geneetilisest muutlikkusest, mis on meie lähimate hominiididest sugulaste Pan troglodytese – šimpansi - eri isendite vahel. Seega, kui me oleme sama liik, mis meie kiviaegsed vaarisad, miks oleme me siis haigemad kui nemad? Siinkohal vajab võibolla täpsustamist, mida ma selle haigem olemise all silmas pean. On tõsi, et

mesoliitikumi inimeste keskmine eluiga oli meie mõistes naeruväärselt lühike – ca 30 eluaastat. Neoliitikumis see pisut tõusis, kuid jäi siiski kaugelt alla 40 aasta. On aga ekslik arvata, et tolleaegne inimene elas harva vanemaks kui 30 aastat. Lühike keskmine eluiga tulenes suurest imikute suremusest – paljud lapsed ei näinud isegi oma esimese eluaasta täitumist. Võibolla sellest tulenebki tänapäevani säilinud komme tähistada lastel kuni aastaseks saamiseni igal kuul sünnipäeva. Kui aga mesoliitikumiaegne laps elas õnneliku juhuse läbi 15-aastaseks, võis ta tulevikku vaadata lootusrikka pilguga – ees ootasid pikad tervisest pakatavad aastad. Uurides kiviaegsete skelettide kunagiste omanike surma põhjuseid, siis pea eranditult on nendeks traumad või õnnetusjuhtumid. Ma kahtlen, et mõni arheoloog on kunagi näinud 15 000-aastast skeletti, mille surma põhjuseks oli vähk, infarkt või mõni neurodegeneratiivne haigus. Muidugi, ei saa salata, sama harv surma põhjus oli ka vanadus. Meditsiin ei koosnenud tollel ajal siiski ainult pahade vaimude väljaajamisest – paljudel skelettidel on näha traumade ja luumurdude jälgi, mis on täielikult paranenud. See tähendab, et vigastatud indiviidi eest kanti oskuslikult hoolt ning ta elas veel piisavalt kaua, et vigastus jõuaks täielikult paraneda. Arheoloogilised väljakaevamised annavad meile ka palju muud informatsiooni kiviaja inimeste eluolu kohta. Minu meelest on üheks põnevamaks tolleaegsete inimeste toidulaud ning igapäevaste tegevuste olemus. Laagriplatsidelt leitud loomade, kalade ja lindude luud ning munakoored annavad tunnistust väga mitmekesisest ja külluslikust lihavalikust mesoliitikumi ja neoliitikumi inimeste dieedis. Enamikel juhtudel on ka suuremad toruluud ning koljud katki murtud – esimesed selleks, et saada kätte luuüdi ning teised aju pärast. See lubab meil järeldada, et loomne toit oli väga olulisel kohal. See on ka mõistetav, sest inimese aju suur energiavajadus (aju tarbib umbes 20% kogu meie päevasest kaloraažist) ühelt poolt ning soolestiku suhteliselt lühike pikkus teiselt poolt (loomset toitu on lihtsam seedida ning sellest tulenevalt on lihasööjatel loo-


üritUs arvamUs madel tunduvalt lühemad peensooled kui taimetoidulistel, inimese peensool jääb kuskile vahepeale) nõuab kontsentreeritud energiaallikat. Lisaks loomse toidu jäänustele on laagriplatsidelt leitud ka puuviljade seemneid ning söestunud juurikaid. Sellest kõigest võib järeldada, et meie esivanemad eelistasid loomset toitu (nad sõid ära isegi luuüdi ja ajud) ning sinna kõrvale ka hulgaliselt juurikaid ja puuvilju. Luustike uurimisel on märgata käsivarre– ning sääreluude kerget kõverdumist ning õlavarreluudel deltalihase kinnituskoha suhteliselt suurt mõhku. See tähendab, et kiviaegne inimene (eelkõige mees) oli väga tugevate käsivarre- , sääre- ning õlalihastega. Käsivarre- ning säärelihased olid nii massiivsed, et neid toetavad luud kaardusid lihaste jõu all. See on kooskõlas sellega, mida me teame nende jahipidamis– ning liikumisharjumuste kohta. Peamiseks relvaks oli oda (oda viskamisel või sellega torkamisel töötavad ennekõike õla– ja käsivarrelihased) ning peamiseks liikumisvahendiks omaenda jalapaar, kusjuures korraga läbiti väga pikki vahemaid (säärelihas hüpertrofeerub ennekõike mahu, mitte intensiivsuse tagajärjel – st pikkade distantside kõndimisel, mitte kiiresti jooksmisel). Mida tähendab see meile, moodsatele inimestele, mida kiviaegsed inimesed igapäevaselt tegid ja sõid? Igal liigil on teatud optimaalne klimaatiline, keskkondlik ja toitumuslik nišš, milles ta kõige paremini funktsioneerib – nii ka inimesel. Kuna me oleme põhimõtteliselt sama liik, mis meie kivist tööriistu kasutavad esivanemad, siis oleme me adapteerunud samasuguste tingimuste jaoks. Võib põhjustada hämmingut, kuidas saame me olla need samad loomad, kes 200 000 aastat tagasi alasti mööda Aafrika savanne ringi jooksid. Tõsi, teatud füsioloogilised muutused on toimunud, eriti meie, europiidide seas. Nahk on läinud heledamaks (et meie laiuskraadidel paremini D-vitamiini toota), nina kitsamaks (et külma õhku paremini soojendada) ning paljudel säilib laktaasiensüümi aktiivsus terve elu (võimaldab kogu elu piima juua). Need muutused on aga tühised ning peamised erinevused meie ja meie esivanemate vahel tulenevad sotsiaalsest evolutsioonist - aja jooksul eksponentsiaalselt kasvanud kollektiivse teadmistepagasi suurenemisest, mille on võimalikuks teinud keele

areng. Kuna me oleme geneetiliselt sama liik, tasuks meil tervise huvides meie mesoliitilistelt eelkäijatel õppust võtta. Suurimateks erinevusteks meie ja nende eluviisis ning toitumises on suur süsivesikute sisaldus tänapäeva inimese menüüs ning vähene või ebaõige füüsiline tegevus. Kui võrrelda tänapäeva inimese menüüd kiviaja inimese menüüga, torkab silma tohutu süsivesikute, eriti just lihtsüsivesikute sisaldus meie toiduvalikus. Muutunud pole aga ainult toitainete vahekorrad, vaid ka kogused. Kõikide nende erinevuste väljatoomine jääks välja nii selle artikli kui ka minu teadmiste piiridest, aga võrreldes meie mesoliitiliste esivanematega tarbime me pisut rohkem kaloreid, kõvasti rohkem lihtsüsivesikuid ning tunduvalt vähem polüküllastamata omega-3 rasvhappeid. Samuti on meie füüsiline koormus väiksem ning teistsuguse iseloomuga. Kiviaegne kütt läbis saaklooma kannul pikki vahemaid kergel jooksusammul ning sobival ajahetkel järgnes sellele intensiivne, aga lühiajaline füüsiline pingutus. Tõsi, tervis koosneb ka paljudest muudest teguritest peale füüsilise tegevuse ning toitumise. Kui nimetada vaid mõned, siis geneetilised eripärad, stress, vaimne tervis ning puhas juhus mängivad samuti olulist rolli. Jättes välja faktorid, mille üle meil kontrolli pole, avaldaksin ma veel lühidalt oma arvamust kahel järgneval teemal – vaimne tervis ning stress. Aristoteles ütles kunagi: „haige keha ei saa peita endas tervet vaimu”. Meil on see ütlus levinud vormis: „terves kehas terve vaim”. Järjekord ei ole siin juhuslik, Aristoteles uskus, et keha treenimine tagab ka terve mõistuse. Selles olen ma temaga suuresti ühte meelt. Kuigi paistab, et kreeklased pole ei minevikus ega ka olevikus olnud suutelised looma korralikult funktsioneerivat riiki, on see rahvas siiski olnud kogu tänapäevase Euroopa kultuuri ja teaduse hälliks ning meil on nende mineviku helgetelt peadelt veel paljugi õppida. Kui tänapäevane kreeklane, või antud juhul mistahes läänemaailma riigi kodanik ütleb, et teda vaevab stress, peab ta tõenäoliselt silmas distressi. Stress jaguneb laias laastus kaheks – esimene neist, distress, tähendab kroonilist

negatiivsete keskkonnategurite mõju, millega inimene pole võimeline kohanema, kusjuures iga tegur üksikult võib olla üsna tühine. Sinna alla kuuluvad koolistress, rahulolematus töökohaga või elukaaslasega. Homo sapiens idaltu ning varajane Homo sapiens sapiens kogesid tõenäoliselt teistsugust stressi – eustressi. Külm vihm piitsutas ta katmata keha, kuum päike põletas nahka ning tühi kõht vaevas sageli mitmeid päevi järjest, kuid mesoliitikumi inimene teadis, et need kannatused pole püsivad. Kõik need piinad olid lühiajalised ning leidsid peagi leevendust, mis võimaldas tal nii psüühiliselt kui füsioloogiliselt nendega kohaneda. Eustressi kohta võib öelda: „mis ei tapa, teeb tugevamaks” – tõesti, selle kohta öeldakse ka positiivne stress, sest see kasvatab inimese füüsilist ja psüühilist vastupidavust. Kui palju erinev on meie tänapäevane keskkond sellest, kus meie liik arenes ning mille jaoks ta tegelikult loodud on. Ma ei taha väita, et me peaksime pöörduma tagasi küttimise ja koriluse juurde, kuid kindlasti ei teeks tänapäeva istuva eluviisiga inimesele paha ennast rohkem liigutada ning süüa toitu, millega meie organism kõige paremini kohastunud on. Nüüd, pärast pikka arvuti taga istumist on mul aeg minna ja läbida oma jalapaaril pikki vahemaid kõrvetava päikese käes, liigutada oma kätega raskeid objekte, süüa pärast seda suurtes kogustes loomset toitu ning pesta ennast jääkülma dushi all, kõige selle käigus lootes, et ma ei lange mõne metsiku looma saagiks. MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29


kultuur

Sumi-e kirkad pintslilöögid kevadhõngulises Tallinnas Konstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus jefimovkonstantin @tipikas.ee

R

ahvusvahelise Sumi-e Assotsiatsiooni, ühingu Ars Orientalis ja AdamsonEricu muuseumi koostöös valminud näitus Tallinna vanalinnas tutvustab Jaapani traditsioonilise kunstikultuuri üht iidsemat ja kaunimat valdkonda - sumi-ed ehk tušimaali. Näitusel esinevad Rahvusvahelisse Sumi-e Assotsiatsiooni kuuluvad jaapani kunstnikud, kes esitlevad meisterlikult tušimaali nüansirikkuse erinevaid võimalusi, kasutades nii klassikaliste teemakäsitluste võluvaid arendusi kui ka kaasaegse maailma tõlgendusi. Tušimaal on Ida-Aasia kultuuriruumi üks kesksemaid ja iseloomulikumaid valdkondi ning see sünnib paberi, tuši ja vee harmoonilise ühtesulamise käigus. Hiilgava pintslitehnikaga tušist arvukaid tooninüansse esile tuues, kujundi ja varjude kontrastide ning pildipinna karjuva tühjusega osavalt mängides loob sumi-e kunstnik tundlikke tähendusvälju, mis jätavad ka kogenematule vaatajale ohtralt mõtteruumi. Tušitehnika juured peituvad Tangi

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

dünastia-aegses (618-907) Hiinas ning kuulsat 8. sajandi hiina poeeti, heliloojat ning maalijat Wang Wei’d peetakse üheks esimeseks tušimaali viljelejaks. Sumi-e (hiinapäraselt shuimo hua) on sajandite vältel olnud Hiina kultuurist lahutamatu ning selle seoseid konfutsianistliku, zen-budistliku ja taoistliku filosoofiaga on võimatu kahe silma vahele jätta. Tušimaali tehnikat täiendati oluliselt Songi dünastia (9601279) ajal, just enne seda kui hiina buda mungad tutvustasid oma oskusi ka jaapanlastele. Sellele järgnes maalitehnika jõudne ja kiire areng ka Jaapanis, mil see jõudis oma arengu tippu Muromachi perioodi (umbes 1337 kuni 1573) ajal. Aasia loomisesteetika evib endas kindlat veendumust, et igasuguse kunsti edasiandmisega pole esmatähtis subjekti triviaalne kujutamine, vaid selle olemuse ja hinge võimalikult detailne paljastamine. Näiteks hobuse joonistamiseks peab kunstnik mõistma hobuse loomust paremini kui tema anatoomilist ehitust. Või et joonistada lille, pole vajadust maha teha tema lehtede kuju või värvide intensiivsust, vaid on oluline hoomata lille elavust, hetkelisust ning haprust. Sellisel moel võib KaugIda tušimaali pidada julgelt ekspressionismi üheks iidseks eelvormiks, mis kujutab silmale nähtamatut ning puudutab kätele kompamatut.

tindikivi, et saada kätte kvaliteetne ja süsimust tint. Kunstipoodides müüakse ka „ette valmistatud“ tinti, kuid nende kvaliteeti ei anna naturaalse tindiga kõrvutada. Tindipulke tehakse männist või õlitahmast segatuna spetsiaalse loomaliimiga. Tihtipeale kaunistatakse neid maastikute või lilledega, mis on pulkade sisse graveeritud. Viimaste vahele pannakse isegi ehtsat kulda. Nagu tintki, on ka pintslid lähedalt seotud kalligraafiaga. Traditsiooniliselt tehakse pide bambusepuust ning joonistusots kitse, veise, hobuse, lamba, jänese, nugise, mägra, hirve, metskuldi või isegi hundi karvadest.

Teoorias on tehnika väga lihtne. Tindi erineva tihedusega mängides saavutatakse efektsed toonide ning varjude kooslused. Aukartustäratav on aga tõsiasi, et tušimaali viljelevad kunstnikud harjutavad kõige primitiivsemaidki pintslitõmbeid tihtipeale kümneid aastaid. Vilunud meistri käe all võib üksainus pintslilöök sünkmustast sujuvalt üle minna hahetav-halli ning siis tagasi kulgeda ronkmusta lõpmatusse. Oluline on ära mainida, et tušimaalides kasutatakse spetsiaalset paberit. Hiinas nimetatakse seda xuaniks ning Jaapanis washiks. Mõlemad on äärmiselt suure imavusega ning üldjuhul pole neil ka kindlat suurust. Ka siid pole tušimaalides võõras materjal. Nagu kalligraafiaski kombeks, jahvatavad tušikunstnikud tindipulka vastu

Kui pintslitõmme on sooritatud, ei saa kunstnik seda muuta või kustutada. See tõsiasi teeb sumi-e väga tehniliseks, ülimat keskendumist ning aastate pikkust harjutamist nõudvaks alaks. Näituse käigus, mis kestab 2. juunini 2013, korraldatakse muuhulgas ka muid Jaapani kultuuri puudutavaid workshoppe ning peetakse erinevatel idamaistel teemadel loenguid. Näiteks toimus aprilli lõpus jaapani tee workshop, kus demonstreeriti tee keetmise ning joomise peent protsessi. Maikuu jooksul toimub aga mitu ikebana workshoppi ja muuhulgas loeng zen-budismist. See pole aga kõik ning kõigil huvilistel soovitan siiralt külastada muuseumi kodulehte aadressil www. adamson-eric.ee ning muidugi ainulaadset näitust ka ise väisata!


SPORT

Ühiselt üks tiir?

Aivar Hannolainen TTÜ Rattamatka/ TTÜ Autospordiklubi aivar@kultuuriklubi.ee

Kas teadsid, et igal nädalal, aprillist novembrini teevad TTÜ tudengid ehk tipikad jalgratastel ühise tiiru? Rattasõitude mõtteks on aktiivselt ja sportlikult vaba aja veetmine, kuigi eks igaüks tuleb sõitma omal eesmärgil – kes sporti tegema, kes juttu rääkima, mõni võib-olla hoopiski uusi mõtteid koguma. Tegemist on üsna pika traditsioonigta – tipikad ja nende sõbrad on koos ratastel sõitmas käinud juba alates 2002. aastast. Sõite korraldab Tipikate Rattamatkaklubi ning tavaliselt kogunetakse rattasõitudeks kolmapäeviti kell 19.00 TTÜ peaukse ees, et sõita Tallinnas või lähiümbruses maha umbes 40- kuni 60-kilomeetrine ring. Korralik tipikas ei sõida kunagi kõike ühe jutiga, vaid tavaliselt kuulub sõidu hulka 2-3 peatust puhkamiseks ja jutustamiseks, võimalusel tehakse need kas mõne vaatamisväärsuse juures või lihtsalt looduskaunis paigas, suvel ka ujumiskohtades.  Nende sõitude näol ei ole tegemist klassikalises mõttes treeninguga, vaid eesmärk on see, et ka keskmises vormis inimene saab sõitudest osa võtta. Seega ootame nendele sõitudele kõiki rattahuvilisi inimesi! Marko Vilberg, üks sõitjatest ja klubi juhatuse liige, põhjendab, miks tema sõitma läheb: „Liikumine tuleb alati kasuks - värskendab keha ja vaimu! Ja seda kõike meeldiva seltskonna kes-

Foto: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi.

kel. Avastame uusi radu ja sõidame seal, kuhu sa kunagi autoga või ühistranspordiga liigeldes ei satu.“

Tipikate Rattamatkaklubi põhitraditsioonid Igamehe kolmapäevakud: -kogunemine TTÜ ees 19.00 -kui on halb ilm, toimub kolmapäeval, teisipäeval või neljapäeval -tavaliselt käib sõitmas 10…30 inimest ning reeglina liitub mõni uus inimene

Tipikate 13. Rattamatk -19.-21. juuli Võrumaale -sadakond tipikat ja nende sõpra -põhigrupp stardib bussiga reede hommikul, tugevate grupp stardib päev varem ratastel TTÜ eest

Tipikate Rattamatkaklubi Mesikäparing -tugevate grupi eriprojekt -sõidud toimuvad Tallinna lähistel -kord olevat starti tulnud üks harilik rattur, aga olevat esimese sirge peal ära kadunud Tallinn-Kääriku ühe päevaga -TTÜ üliõpilaskonna lipu viimine ratastel Tallinnast Käärikule Üliõpilaste Suvemängudele -Start enne päikesetõusu -250 km

Lisainfo: ratas.tipikas.ee FB/rattamatkad

Tudengite autoorienteerumise Tähesõit 2013. Tähesõit, mis toimub 28. juunil, on sportlik-hariv võistlus neile, kes lähevad Üliõpilaste Suvemängudele autoga. Võisteldakse selle peale, kes leiab üles kontroll-punktid looduskaunites kohtades ning saavutab Käärikule jõudes kõige õigema keskmise kiiruse. Kuna autospordiklubi tähendab ennekõike tehnikasporti, siis mõõdetakse ka vedavate telgede rehvide kulumisastet nii Tallinnas kui Käärikul – eriauhinnad lähevad suurimale rehvipõletajale ja kõige ökomale sõitjale. Sõidu täpsem reeglistik avaldatakse TTÜ Autospordiklubi kodulehel, kuid üldiseks eesmärgiks jääb lisaväärtuse pakkumine kõigile Tallinnast Käärikule matkajatele, et üks tore suvepäev oleks veelgi põnevam. Tähesõidu nimi pärineb 1960ndatel toimunud TPI-TRÜ vahelisest Tähesõidust, mille raames sõitsid TPI (praegune TTÜ) tudengid Tallinnast Tartusse. Kui toona oli keskmise kiiruse arvutamiseks vajalik lugeda kilomeetriposte ning kaasreisijate põhiülesanne oli paberil arvutada keskmist kiirust, siis nüüd hoolitsevad korraldajad ka selle eest, et nutitelefoni omamisest erilist kasu ei oleks. Kuna igas autos peab olema vähemalt 4 reisijat, kellest vähemalt 1 on naisterahvas, siis just praegu on juba õige alustada meeskondade komplekteerimist. Lisainfo: ttu.ee/ask MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31


tervis

Eva Ottas:

„Treenimise võimalused on piira neid tunde ProDance tantsukeskuses juhendama. Siis edasi sattusin aeroobika treeningutesse ning aktiivse harrastajana saingi võimaluse hakata teisi treenereid asendama ja siin ma lõpuks olen. Palju tuli harjutada ja kõik nii-öelda päriselt enda naha peal läbi proovida, kuidas on saalitäie inimeste ees juhendamisega hakkama saada, aga mul vedas, kuna visati kohe vette ja pidin hakkama ujuma. Kindlasti on tulnud ennast pidevalt täiendada, sest fitness on pidevalt muutuv ja uuenev – peab ajaga kaasas käima.

Millist kasu üleüldiselt toob treening ja sport? Miks oleks kasulik trenni teha?

Kasutegureid on hästi palju, alustades juba sellest, et tuju on hea, stressi vähem, kehakaal normis ja süda terve. Siis juba kõik muud tegurid, kes soovib parandada vastupidavust, et jaksaks kas või trepist üles kõndida jne.

Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee Maikuu tervise rubriigis räägib treeningutest MyFitnessi spordiklubide rühmatreeningute peakoordinaator ning treener Eva Ottas. Eva on juba alates 5.eluaastast tegelenud tantsuga ning üle 10 aasta pidanud treeneriametit. Ta on olnud vahetusõpilane Ameerikas, õppinud ülikooli ajal ka Brüsselis ning tantsu alal täiendanud end New Yorgis, läbides tantsuõppe programmi Broadway Dance Centeris. Käesoleval aastal treenib ta hoolsalt ka meie oma, TTÜ Tantsutüdrukuid. Treeningute kohta vaata rohkem infot: www.myfitness.ee

Kuidas kulges Teie tee treeneri ametini?

Alustasin tegelikult tantsust, kus ühel hetkel, küll aastaid tagasi, avastasin, et Eestis polegi võimalik õppida hiphop tantsu ning olles just Ameerikas palju tantsinud, otsustasin, et hakkan ise 32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

Millised võimalused spordiklubides treenimiseks on?

Tänapäeval on need võimalused juba piiramatud. Saab teha individuaaltreeninguid jõusaalis, hästi suur valik rühmatreeninguid, personaaltreeneriga treeningud ning ka personaaltreeningud grupis. Ujula olemasolul saab ujuda ning käia vesiaeroobikas. Lisaks on palju erinevad teenuseid, nii massaaž kui ka koormustestid ja kehaanalüüsid, et olla paremini kursis oma keha tegeliku olukorraga.

Kuidas valida endale sobiv spordiklubi ning treening? Millised oleksid lihtsamad näited algajatele, et end rohkem liigutada ning treeningust mitte tüdineda?

Kindlasti on vaja leida endale hea asukohaga klubi, et trenni mittejõudmine ei saaks vabanduseks. Siis tuleks, kas katsetada läbi kõik treeningud või lasta endale teha näiteks koormustest, et selle alusel paika panna treeningkava. Ehk on ka kindel soov juba olemas, miks spordiklubisse tulla: kas on soov kaalu kaotada, kaalust juurde võtta, vastupidavust treenida või lihasmassi kasvatada.

Päris algaja peaks kindlasti leidma endale kõigepealt meelepärase treeningu, et üldse indu trennis käimiseks oleks ja sealt juba edasi minna, muuta oma treening mitmekülgsemaks. Kindlasti peaks treeningkavas olema nii jõu, vastupidavus kui ka keha-meele tunnid, siis on kindel, et kõik lihasgrupid saavad treenitud ning mis kõige tähtsam, ei hakka ka igav, sest pidevalt tehakse erinevaid tunde. Kes aga rühmatrennides käia ei soovi, saavad alati alustada jõusaalist, mis on ideaalne keha vormija ja toonuse parandaja. Jõusaalis on alati olemas jõusaalitreenerid, kes saavad abistada masinate seadistamisega ning paljud klubid pakuvad ka tasuta algajatele mõeldud jõusaalikavasid - mida täpselt ja kuidas teha.

Kuidas valida endale treening sõltuvalt eesmärgist – olgu selleks kaalualandus, lihasmassi tõstmine, kaalu hoidmine jm? Millist rolli mängib pulsisagedus?

Kaalulangetamiseks on vajalik ka oma toitumine kriitilise pilguga üle vaadata, sest pelgalt trennist ainult ei piisaks. Aga siis on vaja teha palju kardiotreeninguid ehk n-ö treeningud südamele, mis parandavad südameveresoonkonna tööd. Siinkohal ei tasu ära unustada ka lihastreeningut, sest mida rohkem on inimesel lihaseid, seda rohkem kaloreid me kulutame ka trenni mitte tehes. Sobivad pea kõik kardiotrenažöörid, aga ka jooksmine, jalgrattasõit, ujumine ning liikuvad rühmatreeningutunnid. Lihasmassi kasvatamisel ei saa mööda minna jõusaalitreeningust ning samuti õigest toitumisest. Selleks sobibki peamiselt ainult jõusaal ning kardiotreening käsikäes. Kaalu hoidmisel on kõige tähtsam järjepidevalt liikuda ja kontrollida oma toitumist, sest kui me sööme rohkem, kui jõuame ära kulutada, siis me kaalust juurde võtamegi. Tähtis on, et teeme seda, mis meeldib, olgu selleks treenimine õues või spordisaalis. Minu soovitus on, et kindla eesmärgi saavutamiseks (näiteks maratoni


Tervis

piiramatud, tuleb leida vaid endale sobivaim.“ jooksus treenimine) on pulsisagedus kindlasti vajalik või kui on olnud mõni terviserike, kus peab hoolega oma pulssi jälgima. Samas tavainimesel võiks enesetunne alati sihiks olla. Kui treeningu käigus on rääkimine võimalik, siis on kõik hästi. Kõige parema ülevaate saamiseks, millisel pulsisagedusel treenida, oleks mõistlik koormustesti teha.

Millised on rühmatreeningute eelised/puudused?

Miinuseid on ehk kõige vähem - peab treenima korraga teiste inimestega ning individuaalsus puudub. Plussid oleksid jällegi – turvaline, treener juhendab ja parandab tehnikat, grupivaim ja samas ka treeneri utsitused innustavad pingutama. Erinevaid treeninguid on ka väga palju, mille vahel valida endale sobivaim.

Millised on iseseisva/jõusaali treeningu eelised/puudused?

Jõusaalitreeningu plussiks on suur efektiivsus, alati on tulemused garanteeritud (muidugi juhul, kui seda järjepidevalt teha). Puudused on kõige suuremad algajale, kes veel ei tea, mida ja kuidas teha ning võib-olla ei julge ka treenerilt abi paluda. Samuti peab olema hästi kriitiline oma tehnika suhtes, et vigastuse ohtu ei oleks.

Ütleme, kui keegi pöördub Teie poole, öeldes, et soovib paranda ome tervislikku seisundit ja seetõttu alustada pideva treenimisega ning soovib saada nõu, sest eelnev kokkupuude puudub. Millest ta peaks kindlasti alustama ning kuidas määraksite talle sobiva treeningprogrammi?

rel vaataksime koos, kas on üldse huvi ja sobivust saalitrennides käia või sobivad individuaalsed jõusaalitrennid. Tervislik eluviis eeldab ka õiget toitumist, mistõttu oleks vaja ka kõik 1 nädala söömingud kirja panna, et näha, kus on puudu ja kust ülearu mittevajalikke toitaineid.

Kui palju peaks sportima istuva ametiga inimene, et hoida end vormis?

Vormi säilitamiseks piisab vähemalt 45min treeningust vähemalt 3x nädalas. Kes soovib vormi parandada, peab arvestama treeninguga vähemalt 4x nädalas, millest 1-2x on ka pikema kestvusega.

Kui suurt rolli mängib toitumine siis, kui inimene teeb niigi pidevalt trenni?

Jällegi, mis on eesmärk. Kui ainult niiöelda lõõgastus ja stressi vältmiseks treenime, siis otseselt ei peagi toitumist jälgima kui see ei ole probleem. Kelle sooviks on aga toonuse tõstmine ja kehakaalu alandamine, see ei saavuta midagi ilma oma toitumisharjumuste muutmiseta: 20% treening, 80% toitumine. Tihtilugu tehaksegi viga, et treenitakse palju ja siis on tunne, et „oh, ma olen nii palju trenni teinud, võin selle koogi endale lubada küll,“ ning tuleb sisse palju „premeerimisi“, mis tegelikult nullivad kogu treeningule kulutatud aja ja jõupingutused.

Millised võiksid olla põhivead,

millega algaja trenniskäija eksib?

Alustatakse kohe hästi tormakalt. Soovitakse 1 kuuga näha juba tõsiseid muutusi ja selle mittesaavutamisel loobutakse. Näiteks, paljud kehakaaluga hädas olevad inimesed väga sageli ütlevad, et „olen kõiki dieete ja variante proovinud.“ Siin juba ongi viga - ei tohi proovida, vaid peab järjepidevalt ja pikaajaliselt tegelema kehalise aktiivsusega. Ei ole vaja 5x nädalas alustada jooksimsega, kui pole varasemalt ennast üldse liigutatud. Algaja võiks leida 3 kindlat korda nädalas treenimiseks, hoida sellest korralikult kinni ja siis juba aja möödudes suurendada treeningkordasid. Tuleb leida endale meelepärane, mitte treening, mis on kõige efektiivsem, sest sel juhul kaob huvi juba peatselt. Tasub kuulata oma keha ja ka treenerit, kui on olemas võimalus, et keegi käib ja parandab tehnikat. Ei tohi alla anda, iga algus on raske...

Kas suvisel perioodil on rühmatreeningutes ka alternatiive sisetreeningutele?

Suvisel perioodil saab kindlasti RT välja vahetada õues liikumiste vastu rulluisutamine, jooksmine, jalutamine, rattasõit, ujumine jne. Spordiklubisse on teinekord juba see sund minna, et on ju raha treeningute eest tasutud, aga õue kõndima minema, ei sunni keegi. Muidugi peaks ka õues teadlikult treenima, jälgima, et tempo poleks näiteks liiga aeglane.

Nõu saan alati anda, aga üldiselt soovitan pöörduda konkreetselt personaaltreeneri poole, kes individuaalselt oskavad inimesi paremini nõustada, kui rühmatreenerid. Mina teeksin kõigepealt kehaanalüüsi, et inimesele oleks näha, mis seisundis ta tegelikult on, palju on lihas- ning rasvamassi ja sealt juba edasi. Algaja saadaksin kindlasti kõigepealt rühmatreeningusse, et treenimise põhialused ja tehnikat õppida ning seejäMAI2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33


HaLva HUUmori iNstitUUt

HALvA HUUMOrI INSTITUUT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituudis on välistudengite osakaal kahekordistunud, mõlemad on Saaremaalt!

Igavad loengud

Kogenud tudeng

Kaks tudengit omakeskis, pärast igavat loengut - Õppejõud pobises terve loengu enda ette. Ma jõudsin oma raamatus teise peatükini - Pole midagi erilist, mina jõudsin oma sarjas kolmanda hooajani! -

Sessi ajal on ülikoolis tavaliselt kaks sarnast järjekorda. Üks on sööklas ning teine raamatukogus. Mõlema puhul on tudengid asja viimasele hetkele jätnud. Kui sattuda aga õigel ajal, siis näeb ka kolmandat liiki järjekorda, see jookseb raamatukogu väljapääsu juurest sööklani, kempsust läbi ning tagasi raamatukokku. Seejuures tudengid

Hea vastus Kollokviumil küsitleb õppejõud keskmiste teadmistega tudengit pikalt-pikalt ja ikka ei ole nõus panema nelja, mida tudeng tahab. - No olgu, viimane võimalus. Kui vastate minu järgmisele küsimusele väga hästi, siis saate oma nelja kätte! Kas sobib? - Väga hästi! - Vastab tudeng ning tõuseb kergendusega püsti.

# 5

Stanfordi ülikoolis toimus loeng teemal: „Kui oluline on Hiina Ameerika majandusele“. Samal ajal toimus Tsinghua ülikoolis loeng teemal: „Kas Ameerika on veel oluline Hiina majandusele“.

Hilinenud tööde osas ei tule mingisuguseid erandeid.

3

Essee küsimusel pole valesid vastuseid. Ma uurin vastuse järgi järgmiseks seminariks.

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

2

1

Imelik masin Mis on kõige kasutum masin ülikoolis? Sularaha sissemakse automaat!

TOP 5 VALET MIDA ÕPPEJÕUD RÄÄGIVAD NING REAALSUS VALE REAALSUS Konsultatsioonide ajal olen Konsultatsioonide ajal võite mind ma kättesaadav oma hea õnne korral leida mõnest kabinetis. sööklast.

4

Välispoliitika

on sedavõrd tugevalt ninapidi raamatutes kinni, et mõni on söökla teenindajalt tähtaja pikendust palunud.

Eksamile tulevad ainult loengus käsitletud teemad.

Teiesugune kena tütarlaps ei tohikski tähtaja pärast narveerida, tooge oma töö parem homme õhtul mu kabinetti! Kõik teie mõtted on õiged, senikaua kuni ma nendega nõustun. Ma ei tea vastust su küsimusele ning seega ei ole tegu olulise teabega. Mis see küsimus üldse oligi? Eksam on 100% kohustusliku lugemismaterjali peale.


mis toimub?

Tudengite kevadpäevad 2013

ametlik afterpary TTÜ-s!

Taavi Loog TTÜ Kultuuriklubi taaviloog@kultuuriklubi.ee

juneb 10. mail toimuv suurejooneline Tudengite kevadpäevade afterparty, sest viimane paneb kevadpäevadele võimsa lõpppunkti Tipikate omas koduses 6 - 10. maini toimub üle Tallin- Tudengimajas! na kõikidele tudengitele suurel hulgal kaasahaaravaid ning TTÜ Kultuuriklubi pakub tumenukaid üritusi -  Öölaulupidu, dengitele suurepärase võimaluse Pubiralli, öine ekskursioon Va- talveväsimusest lahti saada ning eksamite eel energiat koguda. nalinnas ning orienteerumine. Ka sel aastal leiavad koos esimese maipäikesega aset Tallinna Tudengite Kevadpäevad.

- lauludega “Lilleke rohus” ning “Meister ja Margarita” laineid löönud The Tuberkoloited! Peole eelneb suur beerpongi võistlus kohvikus Pööning (Akadeemia tee 24), kuhu on oodata võistlushimulisi tudengeid kõikidest Tallinna ülikoolidest.

Tule ja pidutse tudengitega üle linna – harjuta kätt beerTipikatele vast kõige tähtsamaks Selleks toome Teieni ühe armas- pongilaua taga ning laula hääl tudengibändidest kähedaks – küll päike ravib! ning südamelähedasemaks ku- tatuimatest

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi. MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35


Kui tunned, et need isikuom adused kõnetavad just SIND, siis oled õiges ko has, sest

Sul on võimalus kandideerida Omalt poolt pakume: järgnevates valdkondades: müük/sponsorlus, turundus-kommunikatsioon, personalijuhtimine, sotsiaalmeedia, hariduse edendamine, ürituskorraldus

hüppelauda tööturule, paindlikku tööaega, networkingut, meeskonnatöö ja juhtimise kogemust

Tutvu kandideerimistähtaegadega: www.ttu.ee/ye annemari.paas@tipikas.ee; 5559 3964

2013 Mai  

TTÜ tudengiajakiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you