Page 1

TTÜ Tudengileht

Studioosus november 2007

TTÜ loss - Jäägem kultuurseks! lk 2

Parkimine tasuliseks?! lk 7

TASUTA

lk 2

Valdo Kalm: ”Uskuge endasse ja viige alustatud asjad lõpuni!”

Mis juhtus TTÜ tudengimehega?

Otseühendus 100 riigiga üle maailma

Suitsetaja, arvesta teistega!

lk 9

lk 6

lk 10


2 | UUDIS PEATOIMETAJA

Suitsetaja, arvesta teistega! Riho Külaots riho.kulaots@ tipikas.ee

Suitsetamine on Eestis üks tõsiseid probleeme, millega tuleb kindlasti tegeleda. • Eestis on 355 000 igapäevasuitsetajat. • Tubakatarbimisest tingitud haigustesse sureb Eestis igal aastal 3000 inimest, see on 1/5 kõigist surmajuhtudest ehk 10 kalmu päevas. • Arvestuslikult suitsetab maailmas iga

kolmas üle 15-aastane. • Tubakasuitsus on lisaks nikotiinile 4000 mürgist ühendit. • Suitsetajate eluiga on 7-14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel. • Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist. • Suitsukonide mahaviskamine reostab lifte, haljasalasid, tänavaid. Hetkel ei arvesta suitsetajad kaaskodanikega ning ei hooli sellest, kus nad suitsetavad. Tarvis on suitsetajate tähelepanu juhtida sellele, et ülejäänud kodanikud end mürgitama ei peaks. Seetõttu otsustas TTÜ üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkond korraldada suitsetamisvastase kampaania “Suitsetaja, arvesta teistega!”.

Tehnikaülikooli oma loss Mikk Kimmel mikk.kimmel@ tipikas.ee

Studioosus

Kord kõndinud Nikolai von Glehni nimeline mees Nõmme metsade vahel ja tahtnud ehitada endale sellist lossi nagu nähtud ehk Saksamaal. Mõeldud tehtud – tema juhendamisel algasid ehitustööd ja loss valmis 1886. aastal. Niisamuti kerkisid lossi lähedusse skulptuurid Kalevipoeg ja krokodill. Kõik oli ilus, kuni I maailmasõjani, mil loss hävines. Ükski pomm ega tuli lossile liiga ei teinud, ent inimtegevus laastas lossi. 1966. aastal algasid tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoori ideel lossi renoveerimistööd. Sadakond noort neidu ja noormeest võtsid labidad ja kangid kätte ning marssisid akadeemiliste kooride lippude all oma lossi ehitama. Tudengite entuasism oli võimas ja aset leidsid ka õpperühmade ühiskondlikud töödeõhtud.

Puhastus- ja renoveerimistööd kestsid ligi 11 aastat. 24. märtsil 1977 toimus lossi pidulik avamine Tallinna Polütehnilise Instituudi Taidlejate Maja nime all. Aastate jooksul on lossis aset leidnud ülikooli erinevad pidulikud üritused, kui ka üliõpilaste meelelahutuslikud koosviibimised. Kahjuks on Glehni lossis ürituste organiseerijad viimaste aastatega muutunud küllaltki vastutustundetuks. Lossi lastakse rohkem inimesi, kui sinna on lubatud. Turvateenistusega püüatakse võimalikult odavalt hakkama saada. Ette tuleb ka juhtumeid, kus pidu on lahtine ja pidulistel on vaba voli liikuda lossi ja õue vahet. Liigne alkohol põhjustab pahatihti mõne pidulise kallaletungi teistele, sealhulgas turvafirma töötajatele. Kahjuks lähevad vahel asjad nii kaugele, et peo peab lõpetama politsei. Suuremate pidudega käib tavaliselt kaasas öörahu rikkumine, mis on ümberkaudsed kohalikud elanikud küllaltki välja vihastanud. Tagamaks Glehni lossi paremat kasutamist kohtusid Tehnikaülikooli haldusosakond, üliõpilasesindus, Nõmme linnaosavalitsus,

Peatoimetaja: Eve Neumann Küljendaja: Anni Helm Meeskond: Bia Nassar, Mari Moor, Sirli Tooming, Timmo Toomla, Ullabritt Laanemets Väljaandja: TTÜ Üliõpilasesindus

Kampaania eesmärgiks on likvideerida suitsetamine TTÜ peauste juures, et seeläbi parandada nii TTÜ üldist mainet kui ka vähendada tervistkahjustavat tegevust. Suitsetajad ummistavad tihti sissepääsud ülikooli õppekorpustesse ning tekitades seeläbi ebameeldivusi mittesuitsetajatele. Eesmärk on ka korrastada ja efektiivselt töötavaks muuta olemasolevad TTÜ-s suitsetamiseks ette nähtud ruumid, et seeläbi säästa kaaskondlaste tervist ning arendada ka teiste inimestega arvestavat mõtteviisi. Hetkel on suitsetamisruum olemas VI korpuse esimesel korrusel, VII korpuse teisel korrusel ning lisaks suitsetamisnurk VI korpuse tagumisel küljel. Suitsetaja, arvesta teistega!

turvateenistus ja Glehni lossi haldusjuht. Kohtumisel otsustati, et järgnevatel tudengiüritustel Glehni lossis on eelnevalt vaja täita kinnise ürituse teavitamise vorm, millest tulenevalt on Põhja-Eesti Päästekeskusel, Põhja Politseiprefektuuril ja Nõmme linnaosavalitsusel olemas vajadusel kontaktid, kui üritus ei peaks kulgema nii nagu planeeritud (teavitis on kättesaadav üliõpilasesinduse kodulehel). Samuti tuleb organiseerijatel panna suuremat rõhku turvateenistusele. Lihtne on korraldada üks pidu, kuid olge valmis vastutama võimalike tagajärgede eest, kuna kannatajaks on siiski kogu üliõpilaskond. Jäägem kultuurseteks!

Trükk: Serica Paberi ja Trüki AS Aadress: Ehitajate tee 5, Tallinn E-post: ajaleht@tipikas.ee Telefon: 620 36 28 ©Studioosus 2007 Kõik õigused kaitstud


KAANELUGU UUDIS | 3

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus kuulutab välja konkursi 2007. aasta sügissemestri stipendiumile. Üliõpilasesinduse stipendium on loodud aitamaks kaasa tipikate enesealgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetselt hariduse omandamist.

MehÜN – kõik mehaanikateaduskonna tudengite pilgud siiapoole!!!

Sügissemestri stipendiumifondi suurus on 15 000 krooni. Stipendium määratakse kuni kolmele TTÜ statsionaarse õppevormi üliõpilastele.

Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu (MehÜN) muudab oma tegevuse tudengile nähtavamaks ja kasulikumaks. Üliõpilasnõukogu visiooniks on olla lüli dekanaadi ja üliõpilaste vahel, pakkuda üliõpilastele harivaid üritusi ja lõbusaid pidusid. Tudengiesindajad on kõigis teaduskonna nõukogudes, kus tehakse kuuldavaks üliõpilaste arvamused ja seisukohad. Oma tegevuse arendamiseks sai MehÜN teaduskonna poolt ruumi: V – 309A Kõikidel mehaanikateaduskonna tudengitel on nüüd võimalus oma muredega pöörduda pöörduda otse üliõpilasnõukogu poole. Kindluse mõttes on paika pandud vastuvõtuajad, millal on ruumis alati esindaja olemas. Need on: teisipäeviti 12:00-16:00 ja kolmapäeviti 12:0014:00. Alati võib kirjutada ka meilile: mehyn@tipikas.ee Sellest aastast alates on üliõpilasnõukogul olemas ka oma kodulehekülg aadressil www.mehyn.ttu.ee, kust võib leida jooksvat informatsiooni ning pilte sotsiaal- ja kultuuriürituste kohta, viiteid õppejõudude kodulehekülgedele. Samuti on võimalus vestelda foorumis.

Stipendiumeid jagatakse järgmiste põhikriteeriumite alusel: 1) aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine, silmapaistvus kultuurilises tegevuses. 2) sotsiaalsetest tingimustest või erivajadustest tulenevad toimetuleku raskused. Stipendiumi määramisel arvestatakse positiivselt ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada TTÜ üliõpilasesinduse juhatusele: 1. vormikohane isiklik avaldus 2. curriculum vitae 3. õpingutulemuste väljatrükk 4. essee Tutvu täpsete tingimustega: http://esindus.tipikas.ee/ Stipendiumitaotluse tähtaeg on 16. november. Stipendiumitaotlusi võetakse vastu tööpäevadel kella 09.00- 16.00. VI korpuse ( TTÜ üliõpilasesinduse kontor) ruumis 200. Täiendav informatsioon: Oliver Kallas Juhatuse esimees Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Tel: 51 973 900 e-mail: oliver.kallas@tipikas.ee

Tipikate tantsumaraton 2007! Hei, kõik tantsuhuvilised! Juba neljandat aastat järjest korraldab Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu sportlikku tantsuvõistlust „Tipikate tantsumaraton“. Seekordne tantsumaraton toimub neljapäeval, 15. novembril ööklubis Club von Überblingen. Üritus ei koosne ainult võistlusest. Kõigil on võimalus ka niisama tantsuplatsil jalga keerutada ja pidutseda. Tantsumaratoni teemaks on „Who said that Capone is dead!?“ ning dresscode – 20-ndate ja 30-ndate Chicago. Võistlusest on oodatud osa võtma kõik tantsuhuvilised üliõpilased üle Eesti. Hinnatakse omapära, riietust, stiili, rütmitaju. Parimaid tantsupaare autasustatakse igati vääriliste auhindadega.

Tantsuvõistlusel osalemiseks võtke ühendust projektijuhiga või registreerige end kodulehel. Pileteid on võimalik osta peonädalal eelmüügist TTÜ-s ja MehÜN-i ruumist V - 309a või kohapealt. Eelmüügist pilet 50kr, kohapeal ISIC 75kr, ülejäänud 100kr. Lähemalt loe internetist aadressil. www.mehyn.ttu.ee/tantsumaraton. Kohtumiseni „Tipikate tantsumaratonil“ neljapäeval, 15. novembril kell 23.00. NB! Kõigil gangsteritel palume relvad koju jätta! Katrin Kask Projektijuht katrin.kask@gmail.com

Tantsumaraton 2006

foto: André Altjõe


4 | UUDIS

Tipikas, pane proovile oma rahvsuvaheliste suhete teadmised! 15. - 17. novembrini toimub Eestis esmakordselt Mudel NATO Simulatsioon. Tallinna ja Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Estonian Business Schooli ning Audentes Ülikooli tudengite eestvedamisel antakse kõigile Eesti tudengitele ja keskkooli õpilastele võimalus mängida läbi rahvusvahelise kaitseorgani, NATO, otsustusprotsess ning kohtuda NATO liikmesriikide esindajatega. Simulatsioonile oodatakse osalema kõiki Eesti noori, kellel on huvi rahvusvaheliste suhete ning NATO otsustusmehhanismide vastu. Ürituse käigus tuleb osalejatel end kurssi viia NATO liikmesriikide sise- ja välisjulgeolekupoliitikaga ning simulatsiooni lõppedes lahendada Mudel NATO kriisisituatsioon. Simulatsioon Tallinnas leiab aset esimest korda ning tegevus toimub inglise keeles. Mudel NATOl osalemiseks tuleb täita

taotlusvorm kodulehel www.mudelnato.ee. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2007, lisainfo registreerinud osalejatele saabub e-posti teel. Parimate osalejate diplomaatilised ponnistused saavad üllatusauhinnad! Avatseremoonial on sõnavõtuks oma nõusoleku andnud Eesti endine suursaadik NATO juures hr Harri Tiido, Eesti suursaadik Vene Föderatsioonis pr Marina Kaljurand ja EV Kaitseministeeriumist hr Christian-Marc Lifländer. Kolmandal päeval toimuval Noorte pärastlõunal “Haara võimalusest!” astuvad muuhulgas ülesse NATO praktikaprogrammi koordinaator, prl Katrin Hett ning koolitaja Aivar Haller. Lisainformatsiooni küsi Tatevik Aslanjanilt (tatevik@mudelnato.ee, mob. 55608159) või Mudel NATO kodulehelt www.mudelnato.ee

Materjalitehnoloogide ja kvaliteediinseneride täiendkoolitus TTÜs TTÜ-s on algamas täiendkoolituse kursused polümeer- ja komposiitmaterjalide valdkonnas. See on suurepärane võimalus täiendada end erialaselt või erialaväliselt! Kursused toimuvad e-õppes ja auditoorselt, kestvuseks on 24 või 40 akadeemilist tundi. Täiendkoolituse eduka sooritamise korral saab TTÜ täiendkoolituse tunnistuse. Oodatud on tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppest. Kursuste eest on tasunud Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Seeläbi on kursus osalejatele tasuta! Pakutakse 8 täiendkoolituse kursust, mille

seast võib valida sobiva(d): 1. Polümeermaterjalide füüsika, mehaanika ja testimine 2. Komposiitmaterjalid 3. Polümeermaterjalid 4. Orgaanilised komposiitmaterjalid 5. Konstruktsioonmaterjalide mehaanika 6. Metalsed ja keraamilised komposiitmaterjalid 7. Plastide töötlemine, vormimisseadmed ja rakised 8. Materjalide ringlus Registreerimine ja lisainfo: www.plastikoolitus.ttu.ee


UUDIS | 5

Mis üldse r EDU u u s t on EDUk ? e s , lma i a a Arvad us? m i är d i a v b valitse Tule, kuula, mõtle kaasa

ning otsusta hiljem ise!

TTÜ Üliõpilasesindus esitleb: a Esinej maa Rohu s u n a Ja 16. novembril algusega 10.00

Esine j Jüri E a nnet

TTÜ peahoones, ruumis VII-226 Täpsemat infot, ajakava ja esinejate tutvustust saab lugeda kodulehelt www.tipikas.ee/EDU

TTÜ Mälumängusarja avaetapp Oktoobri kuus toimus selle aastase mälumängusarja esimene etapp. Kokku toimub õppeaasta 2007/2008 vältel kaheksa etappi vastava kuu kolmandal kolmapäeval. . Iga etappi toimumise kuupäev on ära märgitud rebaseaabitsas ja nädal enne ilmub reklaam erinevatele stendidele, LCD ekraanidele ja listidesse. Aga lähemalt avaetapist, mis toimus 17. oktoober. Osa võttis 15 meeskonda ning

Mälumängusarja avaetapp 2007/08

selle tulemusega võib üldiselt rahule jääda. Oli nii rebaseid kui ka mõned esindajad kooli personali poole pealt. Esmakursuslasest haldukas Sander Orhidejev kommenteeris: ”Olen rahul, et inglise keelest ära tulin, mulle väga meeldis. Spordiküsimusi oleks võinud ainult rohkem olla.” Küsimused saadeti mälumängule Tartust. Sealne TYMK (Tartu Üliõpilaste mälumänguklubi) pidas samade küsimustega oma avaetapi nädal

varem. Seetõttu olid küsimused natuke raskemad, kui meie mälumängurid olid harjunud. Ürituse seekordseks läbiviijaks oli Valle Raidla, TTÜ Geoloogia Instituudi teadur. Ilma tema abita poleks kõik nii hästi toimuda saanud. Järgmine etapp toimub juba 21. novembril kell 18.00 ruumis IV-103. Küsimused koostab Taivo Rist. Võta sõber kaasa ja tule nuputama!

foto: Birgit Padur


2 | VILISTLANE 6 PEATOIMETAJA

TTÜ vilistlane - Valdo Kalm

Kool vajas ka siis pühendumust ja töötahet. Selline õppevorm kestis tal 6 aastat, mille keskel oli tarvis ka sõjaväekohustus ära kanda. Tundub äärmiselt kurnav ning küllap ta seda ka oli, aga noored jõuavad ju palju. Ta tõestas seda edukalt, sest lisaks koolile ja tööle on ta terve elu ka sporti teinud. Terves kehas, terve vaim – nii jõuabki rohkem.

Sõbrad-sõbrad-sõbrad

Nimi: Valdo Kalm Eriala: automaatika TTÜ lõpetamisaasta: 1992 Amet: AS Eesti Telekom ja AS EMT juhatuse esimees Hobid: fotograafia, paadindus, sport Moto praegustele üliõpilastele: “Uskuge endasse ja viige alustatud asjad lõpule.” Tundub ju vahel uskumatu, et ka Eesti kõige prestiižikamaid firmasid juhivad meie endi koolist tulnud õpilased, mineviku meied. Need samad inimesed on maadelnud erinevate ainetega, pusinud oma normide nimel ning kirunud õppejõude. Esialgne ärevus nii olulise inimesega kohtumisest kaob hetketega, sest peagi oleme me lihtsalt koolikaaslased, kes mõtlevad, et oijah..füüsika ja matemaatika on ikka meie kooli filtrid ning saavad nii mõnelegi saatuslikuks.

Sihikindlus viib sihile Härra Valdo Kalm, kes on nüüdseks AS Eesti Telekom ja AS EMT juhatuse esimees, õppis meie koolis 1992. aastani, mil ta lõpetas automaatika eriala. Erinevatelt paljudest, käis ta õhtuses vormis, mis tähendas, et kool algas kell 6 õhtul ja lõppes 10 hilisõhtul. Kuigi isegi selle graafiku juures tuli ette päevi ja olukordi, kus ületunnid polnud erandid. Tehes ületunde pärast 10 õhtul, liigub õppimisvorm üle pigem öisesse kui õhtusesse õppesse ning talle meenuvad reedesed laboritunnid, mil sai ka südaöösel ja veel hilisemate öö- (või varasemate hommikutundideni) koolis töid lõpetatud.

Tänu õhtusele õppevormile, mis tähendas päeval töötamist ning õhtul kooliga maadlemist, on igati loogiline, et korportatsioonidest ja teistest nn klassikalistest ülikooli organisatsioonidest osavõtt jäi tal mõnevõrra poolikuks, aga me kõik peame omad valikud tegema. Seeeest olid tal sõbrad Tartus ning ka Tallinna päevases õppevormis, kes hoolitsesid selle eest, et elu ei läheks liiga rutiinseks ning liiga varakult täiskasvanulikuks. Tihe sõpradega suhtlemine ja nende väärtustamine on teda terve elu saatnud, sest nüüdseks on sellest saanud üks lõõgastumisvorme. Küllap oli see seda ka tol ajal.

See sõel töötas ka tema erialal, sest 20 alustatust, lõpetas 4-5.

Igavene üliõpilane?!? See on ütlus, mida tema kohta kasutada ei saa. Härra Kalm lõpetas oma eriala ettenähtud 6 aastaga (lisaks siis 2 aastat sõjaväge). Siit tuleb ka tema soovitus praegustele tudengitele – kui eesmärgid on võetud, siis tuleb need saavutada. Seda igas eluvaldkonnas, nii tööl, eraelus kui ka koolis. Ta tõdes küll, et pärast kuut aastat pidevat balanseerimist kooli ja töö vahel, arvas ta, et ei õpi enam mitte kunagi ühtegi päeva oma elust, ent ajad ja vaated muutuvad ning energia taastub. Nüüdseks on ta käinud mitmetel täiendkoolitustel nii Šveitsis, Soomes kui ka Londonis. Lisaks osa võtnud paadikooli programmist, mille näol on praegu tegu mõnusa hobi ja lõõgastusviisiga. Puhkamist ja energiataastamist on ta alati tähtsaks pidanud. Muidugi tekib hobisid juurde, aga see ei tähenda, et vanad peaksid eest kaduma. Praeguseks on pikka nimekirja lisandunud ka fotograafia.

Need igavesed komistus- Väärtushinnangud kivid Olles ise väga mitmel rindel rabanud, 6-aastase õppetöö jooksul oli ta igati eeskujulik õpilane. Tol ajal oli miinimumhindeks 3 ning neid oli tal lõpetades paar-kolm tükki tunnistusel. Igati viisakas saavutus, arvestades asjaolu, et viimased semestrid pidi lõpetama tunduvalt vastutusrikkama ameti ning juba loodud pere kõrvalt. Kui küsisime temalt TTÜ komistuskivide matemaatika ja füüsika kohta, siis saime vastuseks, et need ained on tõesti alati olnud tugevad sõelad, millele vaid töökamad ja arukamad peale jäävad. Purulollid ja purulaisad praagitakse lihtsalt välja. Loengute kohta ütleb ta (kindlasti paljud praegused üliõpilased nõustuvad temaga), et kohati liiga mehaaniliselt loetakse materjali ette, süvenemata sisusse. Ent samas, kel janu, sel jalad.

Praegusel infoajastul on infotulv nii suur, et kel huvi sügavamalt süveneda mingisse ainesse, siis on see paljuski ikka ka enda teha.

hindab härra Kalm ka teistes inimestes peamiselt sihikindlust. Kõik alustatud asjad on vaja lõpuni viia ning võetud eesmärgid saavutada.

Me ei pea olema nagu Hunt Kriimsilm, kel on 9 ametit, vaid igaüks peab leidma just oma tugeva külje ning seda veelgi edasi arendama. Peab ära tundma eriala, mis sind kõige enam köidab. Samas kui esialgne otsus läks tõesti mingil põhjusel mööda, on arukas valida teine, kuid neid võimalusi ei anta lõputult. Loomulikult võib juristist saada mingitel tingimustel turundustöötaja, kuid pole mõtet pendeldada saja erineva töö ja kohustuse vahel. Võib olla kuldpea ja kõigega hakkama saada, aga kui eelnevad ülesanded on lõpetamata, siis reaalset tulemust pole kellelegi näha. Ullabritt Laanemets Mari Moor


SEDA KAANELUGU JA TEIST | 3 7

Parkimine tasuliseks?! Riho Külaots riho.kulaots@ tipikas.ee

Iga kooliaasta alguses täitub TTÜ peamaja esine parkla üliõpilaste autodega. Vabade parkimiskohtade puudumisel jäetakse auto

OHHOO!

kollase joonega tähistatud keelualale või sõidetakse lausa murule. Sellisel juhul on tegu sulaselge seaduse rikkumisega ning valesti pargitud autod takistavad teenendavat trantsporti nagu näiteks sööklate varustajaid ja prügivedajaid. Olukorra parandamiseks kaalub ülikool nii peamaja kui ka ühiselamute esise parkimise tasuliseks muutmist. Kuna tegu on elukeskkonda puudutava küsimusega, siis pidas üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkond vajalikuks võtta seisukoht antud küsimuses.

Leiame, et parkimist ei tule muuta tasuliseks vaid oleks vaja karmistada meetmeid valesti pargitud autode suhtes, milleks võib osutuda ka autode teisaldamine. Sotsiaaltoimkond soovitab TTÜ üliõpilastel, kellest nii mõnedki on just autoomanikuks saanud, mõelda sellele, kas autoga igapäevane kooliskäimine on kõige otstarbekam, kui on võimalus kasutada odavamat ning ühiskonnasõbralikumat transporti.

Lahedad pildid mobiilist Enamus inimesi ei mõtle hambaharja arvutisse, arvutist kaameBia vahetamisele enne, kui see vaid kingadelt rasse Pesta hambaid

Nassar bia.nassar@ mail.ee

Maailmas on väga palju tarku inimesi, kes näevad kõvasti vaeva, et muuta meie igapäevaelu meeldivamaks ja lihtsamaks. Uurime, mida põnevat on siin ilmas uut, mis teeb ühe päeva paremaks!

Hommikul ärgates Nüüdseks on palju meeldivam viis hommikul ärgata kui istuli võpatades oma valju äratuskella plärina peale. Nimelt on loodud und uurivate teadlaste kaasabil omapärane kella-, LED-lambija helisüsteem - Night Cove. Arvesse on võetud inimese ainevahetuse tsüklit ning ööpäevast rütmi. Leiutatud lamp imiteerib loomulikku valgust, õhtul aeglaselt hämardudes ja hommikul aina eredamalt ruumi valgustades. Lisaks mõnusale uinumisele ja ärkamisele on seadmesse programmeeritud kosutava päevase uinaku režiim. Magusam uni ja rohkem energiat. Uuri lähemalt: www.zyken.com

mustuse eemaldamiseks kõlbab. Olukorra päästab uus titaanhari. Nailonharjas imeb endasse vee ja bakterid, samal ajal kui elastne titaansulam on neid tõrjuv. Tagatud on efektiivsem ja hügieenilisem hammastepesu. Meie suureks rõõmuks tuleks hari alles paari aasta pärast välja vahetada. www.tifinitytoothbrush.com

Teel tööle loodad, et mobiili aku õhtuni vastu peaks Philips, koostöös Energizeri ja Techtiumiga, on välja tulnud uue ohkamapaneva mobiiltelefoniga, mida tuleb laadida vaid kord kuus. Kui selle ajaga vajalikku laadimist ei toimu, tuleb appi AAA-aku, mis garanteerib nädalakese laadija leidmiseks. Niisiis, ei mingeid tähtsate kõnede katkemisi kõige suurema puuduse tõttu, mis mobiiltelefonidel olla saab. www.philips.com

Soovid kuulata muusikat ka teise tuppa minnes Naudi muusikat oma iPodist, telefonist või arvutist teises toas või kogunisti õues. Loodud on juhtmevaba helisüsteem Eos, mis kasutab kuni nelja kõlarit. Ei mingit juhtmerägastikku ega ka keerulist ülesseadmist. www.eoswireless.com

Milleks näha hulgaliselt vaeva USBjuhtmete ja Bluetoothiga, kui üks mälukaart on piisav? Loodud on multifunktsionaalne mälukaart, mida võib kasutada SD- või micro-SD-kaardina andmete salvestuseks digitaalkaameras, mobiiltelefonis või hoopis ühenda see USB-kasutajaliidese abil arvutiga. Kiire ja lihtne andmeülekanne ühest seadmest teise. www.ocztechnology.com

Võid rahulikult uinuda Üheks efektiivseks viisiks kaitsta oma arvutit rünnakute eest võrgust on katkestada internetiühendus, kui arvutit ei kasutata. Huvitavaks lahenduseks on Databreaker, mille sisseehitatud sensorsüsteem tuvastab monitori voolusäästu režiimi (sleep mode) ning katkestab ajutiselt internetiühenduse. Databreaker toetab suurte failide allalaadimist, isegi kui monitor on voolusäästu režiimis. www.databreaker.com


2 | ORGANISATSIOON 8 PEATOIMETAJA

TTÜ Robotiklubi visiit Riia teadusmessile Martin Kontus martin.kontus@ gmail.com

12. septembril toimus Riias teadusmess Innovation Arena 2007, pikemaajalise Euroopa Liidu toetusega projekti Innovation Circus raames. Meidki oli sinna kutsutud ning käisimegi kolmeliikmelise meeskonnana esitlemas roboteid Eestist. Meeskonda kuulusid Martin Kontus, Holger Peterson ja Andres Vahter. Saabunud lõunaks Riiga, viidi meid edasi ürituse toimumispaika ning tutvustati korraldajatega organisatsioonist Robotika. Selle üheks eesmärgiks on arendada ja korraldada robotivõistlusi ning teadusmesse Lätis. Ise olime demonstratsiooniks kaasa võtnud 2 tuletõrjerobotit, mille ülesandeks oli labürindis orienteeruda, leida põlev küünal ja see ventilaatoriga kustutada. Lisaks olime kaasa võtnud ka ühe Robotex 2006 võistlusroboti, mida esitlesime lihtsalt ühe näitena, milline on olnud meie robotivõistluse ülesanne ja lahendus ning kuidas oleks võinud paremini teha.

Robotivõistlustest Pärastlõunasel ajal algas joonejärgijate robotite võistlus. Seal tuli aja peale läbida rada, mis oli tähistatud musta joonega ning ristus endaga. Olenevalt võistlejate kogemustest olid osa mehhanisme üsna kiired, kuid leidus arvukalt ka katkestajaid. Seejärel tuli meie kord teha oma esitlus. Asusimegi areenile ning süütasime küünlad. Asetasime tublima roboti nende keskele

ja andsime stardi. Pärast paari küünla ära puhumist oli näha, et akud hakkavad kustuma, mis on robotitel üks tüüpilisemaid probleeme. Niisiis tegime kiire akuvahetuse ja viimased küünlad kustusid juba imeväel. Lisaks tutvustasime ka lühidalt kaasasolevat Robotex 2006 robotit RK2. Pärast seda alustasid võistlemist sumorobotid. Üheks edukaimaks prototüübiks osutus metallist ümbrisega, madal ja eest kaldrambiga robot. Sarnase ehitusega sumorobot oli domineeriv ka Eestis 2005. a TTÜ sumorobotite võistlusel.

Õhtu Riia tudengitega Peale pikka päeva toimus muidugi võistlejate autasustamine, millele hiljem järgnes Teaduste Kohvik (Cafe Scientifique: “What do you see?”), kus arutati vabas õhkkonnas pokaali veini ja vahuveini kõrval erinevaid teadusküsimusi. Läti keelt keegi meist aga ei mõistnud ning kuna ka korraldajatel oli pärast pikka päeva energiapuudus, siis suundusime pubisse keha kinnitama. Hiljem saabusime tagasi messitelki ning lõime sotsiaalses seltskonnas klaase kokku. Lisaks esines ka läti bänd, kuid nähes rahva vähesust, pakkusime ette minna vanalinnaga tutvuma, millega heameelega nõustuti. Tuleb tunnistada, et Riia linn on siiski üsnagi võrratu ja sinna tasub veelgi minna. Isegi McDonald’s meenutas seal rohkem restorani kui rämpstoidu majakest. Ka klubisse sai tasuta sisse! Kahjuks olid meil ostetud juba piletid kesköisele bussile ja pidime üsna peatselt taas lahkuma, seda ka võõrustajate suureks kurvastuseks. Siiski lahkusime neilt lubadusega neid peatselt Tallinnas Robotex 2007-l näha!

Sõlmitud tutvused See pole veel kõik, lisaks võib oodata siinset Robotexi külastama sealset teaduskooli „Rigas Skolenu pils” õpilasi ja õpetajat, kes olid samuti üsna huvitatud meie kontaktidest ning võtsid messil osa ka sealsest robotivõistlusest. Jagasime neile plaate siin korraldatud Robotexi võistlustest ning erinevatest mehhatroonika projektidest, mille nad õhinaga vastu võtsid. Peale selle tundis meie TTÜ Robotiklubi tiimi vastu erilist huvi firma iRobot esindaja Lätis. See on MIT poolt asutatud rahvusvaheline firma, mis tegeleb kodurobotitest kuni d emineerimisrobotiteni, nende müügi ja arendamisega üle maailma. Nagu ma aru sain, otsivad nad koostööpartnereid Baltikumis, kellega hakata siin arendama koduroboteid, mida saaks kasutada erinevatel eesmärkidel, alustades majapidamistöödest ja lõpetades kaugjuhtimisega telepildi edastamisega kodust eemalolijale. Esindajalt jäi ka lubadus lähikuudel Tallinnasse sattudes kindlasti meie juurest läbi tulla. Muidugi sai infot jagatud veel kõigile, kes vähegi huvitatud olid. Tulevik näitab, kuidas ja kui palju neist tihedamaks sidemeteks kujuneb, kuid ootame ja vaatame! Kõigile huvilistele, kes on nüüd huvitatud liituma meie klubiga või tahavad teha meiega lähemat tutvust, on iga kolmapäev kella 18.00-st kuni 20.00 avatud meie ruumi V-407A uks. Samuti saate meiega alati kontakti meiliti: robotiklubi@gmail.com ning kodulehelt www.robotiklubi.ee. Erilised tänud selle visiidi toetamise eest annaksime edasi Mehhatroonikainstituudile!


SEDA KAANELUGU JA TEIST | 9 3

Mis juhtus TTÜ Tudengimehega? Karel Kundrats karel.kundrats8@ gmail.com

Miks läksin mina, Karel, tudengimehe valimisele?? Tegelikult isegi ei mõistagi. Tol hetkel tundus see õige otsus olevat - ja oligi. See üritus andis mulle palju uusi kogemusi ning elamusi, millele enne poleks osanud isegi mõelda. Mis siis tegelikult minuga seal juhtus? Nädala jooksul oli meile korraldatud mitmeid väga vahvaid üritusi, kus kandidaadid said üheskoos lõbusalt aega veeta. Esimesena oli meile organiseeritud vettehüpped suuskadel Männiku karjääris. Minu suusapraktika on paraku väga tagasihoidlik, viimati tegelesin sellega põhikoolis. Sellele vaatamata teadsin seal mäe peal olles, et künkast alla ma lähen, millises poosis ja kas tervelt veeni jõuan, selles polnud kohe üldse mitte kindel. Vihinal mäest alla kimades ühel hetkel aeg justkui peatus. Momendil, mil tasakaal kadus, kuid õnneks jõudis hüppemäe tõukekoht enne kätte kui kukkusin. Nii head tunnet, kui sel õhulennul ning vette platsatades polnud ma ammu tundnud. Väärib äramärkimist, et suuskadega on väga omapärane ujuda! Kõigile, kes ise tahavad taolisi vettehüppeid proovida, soovitan alguses nõu pidada pofesionaalidega. Teisel päeval oli kavas Paintball.

Meelis, Paul-Gunnar, Karel, Erik ja Kalle

Taaskord midagi uut minu jaoks. Sinnani olin ainult telekast sõjafilme vaadanud ja vaimusilmas ette kujutanud püssiga metsas ringi jooksmist ning vaenlastega sõdimist. Tuleb tunnistada, et see polegi nii lihtne. Tegemist oli väga laheda meelelahutusega - juba lühikese ajaga tuli poisilik hasart sisse. Kuidas läks? Nii mõnedki värvikuulid leidsid tee minu suunas. Positiivne külg sellest: minul jäid tugevamad tabamused saamata. Põnevam osa Paintballis oli aga duell: seljad vastamisi, maskid peas, relvad käes - nii alustasime vesterni moodi liikumist vastassuunas. Uutest elamused sellega aga ei lõppenud. Kolmandal päeval mängiti meie adrenaliinitasemega merel. Alguses ei tahtnud väga uskudagi, et ühel väiksel paadil võib nii palju võimsust olla. Kui 15-20m pikkused õhulennud südame puperdama panid, muutus ka arvamus. Minu jaoks oli see ettevõtmine kõige meeldejäävam. Mis saab olla saarlase jaoks parem, kui vee peal ringi kihutamine ning ekstreemsuste nautimine! Tõsisem sportimine toimus aga Club Hollywoodis tantsuproovide näol. Nädala jooksul sai neid peaaegu igal päeval teha. Seda kõike muidugi kvaliteetse show nimel.

Teised võistlejad? Teid kindlasti huvitab, kuidas said võistlejad omavahel läbi ja kuidas lõppvõistluseks valmistuti?! Omavaheline suhtlus oli igati postitiivne: visati nalja, julgustati ning anti nõu. Eriti imestasin seda, kuidas seltskond ühte sulas. Näiteks

tantsude poole pealt. Lühikese ajaga liikusime juba lausa sünkroonis.

Lõppvõistlusest Võistluse päeval tegime viimase peaproovi ja pärast seda veetsime aega vanalinnas. Peale väikest julgustavat söömingut suundusime klubisse, et valmistuda etenduseks. Meeleolu oli hea, kuid siiski säilis väike närvipinge. Ootusärevuses oli vahepeal tahtmine kohe lavale minna ja oma etteaste ära teha. Esimesi tuttavaid noote kuuldes lõi südame sees korralikult käima. Laval oli aga juba tõsiselt võimas tunne. Publiku arvukust võrrelda Eesti-Vene jalgpalli mänguga. Rääkides tulemusest, siis minul ei läinud väga hästi. Auhinnalisele kohale ei jõudnud, kuid mul on hea meel, et sammud olid meeles ja tudengitele sai show-d teha. Kõrgeima tiitli pälvis Paul-Gunnar - atleetlik, intelligentne ning elav noormees Tallinna Ülikoolist. Tallinna Tudengimeheks tuli Meelis IT Kolledžist ja II Tudengimeheks Erik Eesti Mereakadeemiast

Tipikad....! Soovitan seda üritust kõigile tulihingelistele meessoost tipikatele, kellele meeldib esineda ja saada meeldejäävaid kogemusi. See on üritus, mis annab juurde enesekindlust, uusi tuttavaid ja sõpru. Huvitav oleks teada, kas järgmine aasta jätkub mehaanikute traditsioon, et meesesindaja leitakse just sealt teaduskonnast. Miks aga ei võiks olla just sina järgmise aasta kandidaat?!

foto: André Altjõe


2 | | PEATOIMETAJA 10 RAHVUSVAHELISED SUHTED

Otseühendus 100 riigiga üle maailma Cristo Pajust

cristopajust@ gmail.com

Laialdane ning ülemaailmne suhetevõrgustik on üks tähtsamaid eeldusi, mis tänapäeva globaliseeruvas maailmas võimaldab koostööd teha, ennast professionaalselt arendada ja oma maailmavaadet avardada. Siinkohal ei räägi me enam kodumaaga lõppevatest võimalustest, vaid võrratult laiemast haardest, mis ei tunneta rahvuserinevusi ega riikide kehtestatud piire. Kes meist ei tahaks reisida, omada praktilist juhtimiskogemust ja tunda ennast kodus enam kui sajas riigis üle maailma? Esimest kahte võimalust seostatakse tavaliselt mõne rahvusvahelise ettevõtte tipptöötajate igapäevatöö ja pingeliste tegemistega. Sellisele elule omistatakse priviligeerituse silt ning enamasti on tegemist üpriski raskesti saavutatava elukorraldusega. Ning eelnevast veelgi keerulisem on tunda

100 erinevat riiki, 1 ühine tants

end koduselt võõras kultuuris. Lühidalt öelduna saab kõik mainitud väljakutsed alistatud maailma suurima tudengite poolt juhitava üliõpilasorganisatsiooni AIESECi kaasabil, ja seda kõike juba tudengina, alles ülikoolis õppides! Jättes meelde selle lihtsa „võlusõna” leiad alati üles inimesed, kes on samade väärtushinnangute, ambitsioonide ja ellusuhtumisega kui Sina ise. Tundub liiga lihtne ja uskumatu? Toome lihtsa näite reaalsest elust: AIESECis on pidevalt toimumas suuremaid ja väiksemaid koolitusi ja konverentse, seda nii lokaalsel tasemel kui ka rahvusvahelisel areenil. Seekordne konverents toimus suve lõpul Türgis ning oli suunatud erinevatele AIESECi juhatustele üle maailma. Tõttöelda oli tegemist kahe suure ja üheaegselt toimunud kokkusaamisega - üks neist mõeldud AIESEC’i riike juhtivatele inimestele ja teine suunatud kohalikele, ülikoolide juures tegutsevatele juhatustele. Kokku osales kaks nädalat kestnud suurkogul ja sellega paralleelselt toimunud juhtimiskonverentsil 1000 teotahtelist ja ambitsioonikat noort 100 eri riigist, kelle hulgas oli ka AIESEC Eesti esindus 11

liikmega. Loomaks nii paljusid erinevaid rahvusi haaravat ning ühendavat meeleolu eelnes suurkogule ja konverentsi avamisele kultuuride segunemisüritus (Global Village), kus iga riigi esindajad tutvustasid oma maa kultuuri iseloomulike söökide, jookide, tantsude, mängude ja muude iseloomulike traditsioonide kaudu. Hoolimata sellest, et ühes hoones võis näha nii eripalgelisi kostüüme, kuulda paljusid kummalisi rahvuskeeli ja maitsta sööke, mida igapäevaselt kodumaal tarbida pole võimalik, oli tunda siiski midagi ühist, koguni tuttavlikku. Meid ühendas AIESEC ning veelgi enam ühendasid meid sarnased tõekspidamised. Seejuures ei saa unustada ka traditsioone, ühiseid väärtuseid, ettevõtlikku ellusuhtumist, huvi võõra ning veel tundmatu vastu ja seeläbi tekkivat sünergiat, mida võib tunda, olenemata sellest, kas oled varem midagi sellist juba kogenud või alles loed ajaleheveergudelt kokkuvõtet toimunust. AIESECis on kõik võimalik ja Sinu elu sõltub sinu enda valikuist! Kas vaatad mida tulevik toob või lood oma tuleviku ise? Lisainfo: www.aiesec.ee

foto: Maarja Nurm


MÕTISKLUSED KAANELUGU | 3 11

Üliõpilasnõukogu aastal 2020 - ulme? Sven Kõllamets sven.kollamets@ tipikas.ee

Esseekonkursi, mis viidi läbi 26.0230.04.2007, raames küsiti tudengitelt, milline võiks olla ÜN aastal 2020, mida ta ÜN-lt ootaks, mida teeks ÜN esimehena, aga ka millised võiksid olla tudengite õigused ja kohustused või mis juhtuks, kui kaoks üliõpilasesindus. Eesmärgiks oli saada teada tipikate teadmisi ja ootus ÜNdest, esindusest, oma õigustest ja õigustest ja aidata ÜN-idel rakendada soome gildidelt saadud kogemusi. Kokku laekus 10 tööd, neist 6 tööd teemal “Üliõpilasnõukogu aastal 2020”, 2 tööd teemal “Mida ootan üliõpilasnõukogult?” ja 2 tööd teemal “Kui üliõpilasesindust ei oleks...” Töid hindas üliõpilasnõukogude esindajatest koosnenud žürii, kellele hindamiseks antud tööd ei sisaldanud autori isikuandmeid. Hindamise tulemusena jagati välja neli auhinnalist kohta:

• I koht: Jaanus Riibe, ehitusteaduskond, teemal “Mida ootan ÜN-st?” • II koht: Liivi Tiismus, mat.-loodusteaduskond, teemal “ÜN aastal 2020” • III koht: Maarja Käger, humanitaarteaduskond, teemal “ÜN aastal 2020” • Eriauhind: Veiko Karu, energeetikateaduskond, teemal “ÜN aastal 2020” Auhindadena jagati 21.06.2007 välja raamatute kinkekaardid, õlu, siider ja ajakirja “Ristik” aastatellimus, samuti said võidutööde omanikud YÜN tänukirjad.

Esseedes väljendati järgmisi mõtteid: • ÜN eesmärk on rikastada teaduskonna üliõpilaste elu ja tegeleda nende probleemidega • Üliõpilasnõukogudelt ootangi Üliõpilasesinduse väljasuretamist. Tugevamad jäävad ellu! • Esinduse ja üliõpilaste vahel aga seisab üks kummaline rühmitus – üliõpilasnõukogu. See on ju iseenesest hea positsioon, võimalus midagi head korda saata ning selline parasjagu vastutusrikas koht samuti. • Kaldun spekuleerima, et praegu vähemalt 4/5 TTÜ tudengitest ei tunne

autor: Timmo Toomla

ÜNide vastu vähimatki huvi või pole sellest organisatsioonist üldse teadlik (huvitav mitu Esinduse ja ÜNidega mitte-seotud inimest sellele konkursile oma töö esitab?) • ÜN võiks peale selle olla ka koht, kuhu tullakse hea meelega, olgu siis oma muresid jagama, meid meie ettevõtmistes aitama või lihtsalt hea seltskonna pärast. • Tahaksin aastal 2020 näha elujõulist, tulevikuvisiooniga organisatsiooni, mille oleks kompetentse rühmituse reputatsioon üliõpilaste hulgas ning mida tunnustaksid ka õppejõud. • Aga kuhu jõuab Üliõpilasnõukogu aastaks 2020? Pean kurvastusega tõdema, et pole unes isegi mitte ennast nii kauges tulevikus näinud. • Aastani 2020 on päris palju aega, et miskit korda saata. Muidugi, edukuse tingimuseks on kohe tegutsema hakata, mitte tavapärast „homset“ igal pool kasutada. Lubadus „homme“ miskit ära teha pole mitte ainult inimeste, vaid ka organisatsioonide komistuskiviks. • Võttes ÜN-de eeskujuks Soome gilde, võiks kogu tudengkond 2020. aastaks ÜN liikmeks olla • Seda olulisemaks muutub ÜN-de aktiivsus, nende oskus masinlikke tudengeid üritustele kutsuda, et nad taas mõtlevateks inimesteks muutuksid. • Aastal 2020 üliõpilased mõistavad ÜN-de tähtsust ning löövad ka ise ürituste korraldamisele ja reklaamimisele kaasa • Nagu näha, sõltub kõik ikka ja jälle mõtlemisest. See, millisena näeme nii iseenda kui üliõpilasnõukogude tulevikku, on seoses meie mõtlemise ning tänaste tegevustega. Peame tõdema, et üliõpilaste aktiivsus ei ole see, mis ta oli aastaid tagasi, kuid ehk saavadki üliõpilasnõukogud siin midagi teha? • Haarates enda ridadesse kõigi teaduskonna erialade tudengiesindajad ning kaasatud on ka erinevad õppetasemed kuni doktorantideni välja. • Loodetavasti aastal 2020 on üliõpilasnõukogu hästi struktureeritud ja toimiv tudengiesindajate organisatsioon, mis on saavutanud usalduse teaduskonna juhtkonna ees. Korraldajad soovivad tänada kõiki koostööpartnereid ja toetajaid, eelkõige YÜN-i, matemaatika-loodusteaduskonda, Euroopa Noored Eesti bürood, TTÜ Üliõpilasesindust, žüriid, Merike Viigisalu, Margit Turrot ja loomulikult kõiki osalejaid ning sponsoreid (Coca-Cola HBC Eesti, AS A Le Coq, ajakiri “Ristik”).


2 | PEATOIMETAJA

2007 November  

Tallinna Tehnikaülikooli tudengiajakiri - Studioosus

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you