Page 1

16. de

tsemb

er

2010

Noorte ideed inkubaatorisse! Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooamet

K

es oleks arvanud, et praegusele noorele meeldib vägagi tegeleda vabatahtliku tööga? Ent just seda näitas hiljuti läbi viidud uuring «Tallinna noorte osalemine noorsootöös. Koolinoorte ja lapsevanemate arvamus»: 67% Tallinna koolinoortest meeldiks vabatahtlik tegevus, mis oli kogunisti viie lemmiktegevuse seas. Väikeste vahedega järgnesid noortelaagrid (61%), rahvusvahelised projektid ja laagrid (60%), õpilasmalevad (58%) ja osalemine noorteorganisatsiooni töös või noorteprojektis Eestis (57%). Praegu, siin ja meie seas on hulganisti noori, kes tahaksid midagi ise või koos teiste noortega ära teha. Kas pakume neile selleks võimalusi? Tallinna linna toetusel on aktiivset suvepuhkust linnavälistes laagrites veetnud viimastel aastatel 4000–5000 noort igal aastal, tuhatkond noort on leidnud suviti tee õpilasmalevasse ning tuhanded noored on osalenud linna toetatud noorteprojektides. Igal aastal toetatakse spordi- ja noorsooameti eelarvest kuni 130 noorsooprojekti, mille hulgast kolmandik on noorte omaalgatuslikud projektid. Kahjuks on majandusraskused noorsootöö võimalusigi vähendanud. Entusiasm on pool võitu! Iga noorte omaalgatusliku projekti taga on grupp noori, kellel on idee, usk oma ideesse ning sageli see sellega piirdubki. Aidata noortel oma ideed ellu viia, leida partnerid, rahastus, õpetada korraldamist – see on noorsootöö sõna otseses mõttes. Teinekord on noored oma ideed vorminud koos õpetajatega koolis, mõnikord koos noorsootöötajaga noortekeskuses, vahel mõne vastutuleliku täiskasvanuga, kel endal sündmuste läbiviimise kogemus, aga vahel tullakse ka täiesti toore ideega ning lihtsalt innukusega. Nii uuring kui ka kogemused

Projekti «Polymeri rippaiad» raames korda tehtud katusepealne. Foto: Jaanika Kuklase

ütlevad meile, et kool toetab ja tunneb huvi noorte kooliväliste algatuste vastu kolmandikul juhtudest – seda võiks kindlasti rohkem olla, kuid tuleb tunnustada neid, kes seda juba teevad! Sama kehtib noortekeskuste kohta. Asju tasub vaadata laiemalt – alati ei peagi olema konkreetne asutus ise see, kust rahaline toetus projektile leitakse, tuleb osata noor õigesse kohta juhatada. Olgu selleks õigeks kohaks Euroopa Noored Eesti büroo, hasartmängumaksu nõukogu või Tallinnas spordi- ja noorsooamet ning ka linnaosad vm. Kõige kurvem on ignorantsus – kui öeldakse, et «meie koolil või noortekeskusel ei ole raha teie filmiprojektiks», ent häid soovitusi ja alternatiive välja ei pakuta. Initsiatiivi ja ideede lämmatamine ei lähe mitte! Sel kevadel tulid meie juurde vene noored koos n-ö eestkostjaga ühest mittetulundusühingust, kes oli nõus noored oma tii-

va alla võtma. Noortel on suur ja hulljulge idee: nad tahaksid Tallinna teha ökoloogilise elustiili maja, kus tõesti kasutatakse nii vihmavett, päikeseenergiat, looduslikku siseviimistlust ja kõike muud sinna juurde käivat – maja oleks avatud kõikidele huvilistele linnas. Väärt idee, tundus meile, ent raha nii suureks projektiks kohe pakkuda ei olnud. Viisime kokku erinevad partnerid ja valmis projekt «Polymeri rippaiad» – üks katusepealne sai korda ja ilusaks ning kõik osapooled kogemuse võrra rikkamaks. Juba on noortel käsil uus projekt ja jääb vaid otsida teostust nende suuremale ideele. Julge pealehakkamine koos noortega Noorsootöö on suures osas võimalustega mängimine, võimaluste otsimine ja uute loomine. Kindlasti on noorsoo-

Arvamus töö partnerlus, paindlikkus ja (julge) pealehakkamine – noortele ja koos noortega. Võib-olla on aeg luua noorte ideekeskus või projektiinkubaator ühe või mitme noortekeskuse baasil? Koht, kuhu võib noor või temaga koos ka näiteks õpetaja tulla kõige hulljulgemate ideedega. Koht, kus regulaarselt annavad nõu erinevate projektifondide esindajad, veidi vanemad noored, kel juba häid kogemusi, ja noorsootöötajad, kes aitavad noortel projekti vormistada ja läbigi viia. Koht, kus noortel on oma projektimeeskonna jaoks alati kasutada arvuti ja ruum, võimalus trükkida oma sündmuse plakatid või teha tutvustav videoklipp. Koht, kus on särasilmsed noorsootöötajad, kelle peas ja elektroonilises märkmikus on sadu kontakte, mis moodustavad mosaiigi, millest iga noorte idee heaks saab ilusa ja uue pildi kokku keerata nagu kaleidoskoobis. Täna teeme seda Euroopa Liidu rahadega, aga edaspidi ehk osana igapäevasest tööst? Samad põhimõtted kehtivad noorte vabatahtliku tegevuse korraldamisel. Praegu tegutsevad Tallinna Noorsootöö Keskuse kahe noortekeskuse juures edukalt vabatahtlike klubi ja aktiiv, kus on hõivatud sadakond noort. Selliseid klubisid võiks tärgata nagu seeni pärast vihma, kui noortel selle vastu huvi on. Vaja ei olegi jälle muud kui kontakte, koostööd, teavitamist ja head tahtmist. Raskete aegade loov väljakutse 2011. aasta on Euroopas vabatahtlikkusele pühendatud aasta. Vabatahtlik töö on aktiivne eluviis. Soodustada ja toetada noorte aktiivsust – kas see ei olegi mitte noorsootöö eesmärke? Noorsootöö ei ole norutamine! Noorsootöö on väga loov tegevus ning mida keerulisemad ajad ja väiksem ressurss, seda põnevam on hästi hakkama saada!

Parimad noorteprojektid ja aasta noorsootöötaja said tunnustatud Robert Lang Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna programmijuht

13. detsembril toimus rahvusooper Estonia talveaias konkursi «Suured teod» tunnustusauhindade üleandmine. Tunnustuskonkurss toimus kuuendat korda ning on näha, et aasta-aastalt laekub uuenduslike ja edukalt korraldatud noorteürituste kohta endiselt avaldusi. Kategoorias «Tallinna noorte suured teod» esitati Tallinna spordi- ja noorsooametile kuus nominenti ning kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» kaheksa nominenti. Tallinna noortenõukogu pidas kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» suure teo vääriliseks Haabersti vabaajakeskuse juhataja Kaidi Liive ja arendusjuhi Janek Sireli projekti «Haabersti väike elupäästja 2010», mille raames said Haabersti koolide noored vajalikke teadmisi esmaabi andmise, tuleohutuse tagamise ja ohuolukorras käitumise kohta. Väikeste tigude vääriliseks peeti samas kategoorias Kristel Jurno veetud projekti «Spordivabadu-

se väljak» ja Anu Toodu juhitud heategevuslikku projekti «Suvesupp». Neist esimese eesmärgiks oli anda noortele võimalus liikuda, teha sporti ja võistelda erinevates pallimängudes otse linna südames Vabaduse väljakul. Teise eesmärgiks oli tagada puudust kannatavate perede noortele korralik kõhutäis ja lõbus äraolemine noortekeskustes. Kategoorias «Tallinna noorte suured teod» peeti väikeste tigude vääriliseks Jan Pankovetsi juhitud projekti «Polymeri rippaiad», mis keskendus taaskasutuse ja alternatiivse aianduse propageerimisele. Teise väikese teo vääriliseks peeti JJStreet Dance Company korraldatud Baltimaade suurimat tänavatantsufestivali «JJ-Street Baltic Session 2010»,

mis pakkus kõigile noortele ja vanadele tantsuhuvilistele meeldejääva kogemuse ja tantsuelamuse. Suure teo auhinnaga tunnustati samas kategoorias aga MTÜ Headesti korraldatud rahvusvahelist noorteseminari «Yes We Can – Can You?», mille eesmärk oli panna inimesi nägemispuudega noorte rolli ning seeläbi suurendada nende mõistmist ja arusaama erivajadustega noorte olukorrast. Juba teist korda tunnustati laekunud nominentide hulgast ühte tegu eriauhinnaga «Laste- ja noortesõbralik tegu»,

mille pälvis Nõmme lastekaitseliidus tegev Anu Toodu projektiga «Suvesupp». Eriauhinna saaja valis välja Tallinnas 2009. aasta maist tegutsev lasteja noortesõbraliku linna komisjon. Komisjoni liikmete sõnul oli valikut ääretult raske teha, sest teod olid väga eriloomulised, kuid kõik siiski laste- ja noortesõbralikud. Seetõttu leidsid komisjoni otsusega tänukirjaga äramärkimist veel MTÜ Pererahva UNICEFi Sinise Nädala raames läbiviidud programm ja Jan Pankovetsi veetud projekt «Polymeri rippaiad». Lisaks suurtele tegudele linna noorte heaks tunnustati ka aasta noorsootöötajat Liisa Petti, kes osutus tiitli tihedas konkurentsis siiski võitjaks. Liisa on töötanud Tallinna Noorsootöö Keskuse Pääsküla noortekeskuses viis aastat ning kolleegide sõnul on temast kujunenud Pääsküla noortekeskuse ja Nõmme piirkonna noorsootöö eestvedaja. 2009. aasta tunnustuskonkursil jagatud suurte ja väikeste tegude auhinnad. Foto: Elena Vareiko

Pealinna noorsootöö on partneriks kogu riigile: Helsingi näitel (Lasse Siurala) Loe lk 2

Noorsootöö tunnustamine Kadrioru lossis tunnustati parimaid (Jaanika Palm) Loe lk 3

Noortekeskused – hüppelaud ellu Vabatahtlikkus annab noortele laia silmaringi (Liisi Hansen) Loe lk 4

Varivalimised – noorte hääl kuuldavaks! Varivalimised näitavad, et noored on võimelised otsustama (Meelika Jürisaar) Loe lk 5

Aktiivne ja turvaline koolipäev Raamatukogu on popp paik (Alesja Bavtovich) Loe lk 6

Noorte tegemised Rahvusvaheline noorteseminar Tallinnas (Krista Volke) Loe lk 7

Märka ja aita, see on imeline Heategevusprogramm on rõõmuks paljudele (Leini Jürisaar) Loe lk 8


LK

2

ARVAMUS

Pealinna noorsootöö on partneriks kogu riigile: Helsingi näitel teenuseid ja näidates nende kasulikkust. Soomes on paljud praegused noorsootöö meetodid saanud alguse Helsingi noorsooametist. Praegu püüab amet leida viise järsult suureneva muukeelse noorsoo integreerimiseks Soome ühiskonda. Haridus- ja teadusminister on nimetanud linna noorsooameti riiklikuks noorsootöö arenduskeskuseks virtuaalse noorsootöö osas. Tallinnal koos Tartuga on samasugune riiklik tähtsus.

Lasse Siurala, PhD Helsingi noorsooameti juhataja. endine Euroopa Nõukogu noorte ja spordi direktoraadi peadirektor

K

ümme aastat tagasi andsid Euroopa Nõukogu noorsoopoliitika eksperdid Eesti noorsoopoliitika riiklikule ülevaatele positiivse hinnangu. Juba siis seisis Tallinna linna noorsootöö kogu riigis esirinnas. Pealinna noorsootöö mõju riiklikul tasandil Enamikus väikeriikides (nagu Soome ja Eesti) avaldab pealinna noorsootöö erilist mõju noorsootöö seisundile ja arengule kogu ülejäänud riigis. Pealinna eeskuju on teiste linnade ja omavalitsuste jaoks eluliselt tähtis, aidates neil edendada oma noortele suunatud

Koostöö Helsingi ja Tallinna vahel tähendab kahepoolset õppimist Helsingi noorsooametil on olnud tihedad sidemed oma kolleegidega Soome lahe teisel kaldal. Toimunud on pidev noorterühmade, noorsootöötajate, ekspertide, poliitikute ja teadlaste vahetus – see on olnud vastastikuse õppe protsess. Nii näiteks kohtusid 2010. aasta juunis mõlema linna ja ka Tartu noorsootöötajad, et tõsta noorsootöö kvaliteedi hindamise taset kogemuste vahetamise kaudu. Selle tulemusena on meil nüüd oma teenuste arendamiseks märksa paremad võimalused kui paljudel teistel sektoritel või linnadel. Teine näide: märtsis osalesin ma Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatud Tallinna V noorsootöö foorumil. Linna noorsootöötajate loominguline ja positiivne suhtumine, kui nad püüdsid oma tegevust uue eelarvekeskkonnaga kooskõlla viia, jättis mulle äär-

miselt sügava mulje. Kui me vaid Helsingis sedasama suudaksime! Minu haritud arusaama kohaselt ei teki selline kollektiivne innovaatilisus iseenesest. Selle taga on pikaajaline panus noorsootöö suunamisel, eesmärgiga noorsootöötajaid pidevalt kokku tuua, soodustada nende arutelusid ja toetada nende sidusust – sotsiaalset kapitali, kui väljenduda tänapäevases keeles. Tsentraliseeritud noorsootöö loovad lahendused Helisingis Innovaatilisus ja loov kohanemine sõltuvad suurel määral organiseerimisvõimest. Eelkõige peab olemas olema nn kriitiline mass, piisavalt suur erinevate noorsootöötajate ja tugipersonali hulk, kes pead kokku paneksid ja ühistele probleemidele vastused leiaksid. Inimesed vajavad ka suunamist ja toetust, st juhte, kes nende tegevust juhendaksid. Helsingis on noorsootöö tugev detsentraliseeritus varem põhjustanud noorsootöötajate isolatsiooni, innovaatilisuse puudumise, personali mittepaindliku kasutamise ja kitsarinnalisuse. Lisaks sellele oleme avastanud, et noorsootöötajad võivad olla vägagi uuenduslikud, kui neid motiveerida, toetada ja tunnustada ning selles on tsentraliseeritud juhtimine kasulik. Toon näite Helsingist: viie aasta eest küsisin, mida arvavad linna noorsootöötajad lastega töötamisest internetis. Nad ütlesid, et see pole päris noorsoo-

töö ja nad ei tahaks kunagi midagi sellist teha. Ma ei jätnud jonni. Range strateegilise juhtimise kaudu (kasutades tulemuspalka) esitasime noorsootöötajatele väljakutse. Tulemuseks oli drastiline muutus – noorsootöötajad hakkasid interneti võimalusi uurima ning nüüd oleme riigi juhtivaks eksperdiks virtuaalse noorsootöö alal. Seega läheb innovatsiooniks ja loovaks kohanemiseks vaja nii noorsootöötajaid kui ka juhte. Ilma juhtideta ja tugipersonalita on väga raske inimesi mobiliseerida, uuenduslikke projekte koostada ning rahvusvahelise koostöö jaoks partnereid leida ja raha hankida. Meediakampaaniate ja avalike suhete, samuti koolitus- ja uurimisprogrammide haldamiseks on tarvis tsentraliseeritud vahendeid. On vaja juhtimist, et luua strateegilisi liite teiste sektoritega, ministritega, erapartneritega jt. Need on vaid mõned näited. Loovaks arenguks on vaja teatavat sõltumatust Linnavalitsuses moodustab noorsootöö alati vaid väikese lõigu. Et väike saaks ellu jääda, peab ta suutma säilitada oma töömeetodite arendamiseks piisavalt sõltumatust. Liitmise korral suurte sektoritega, mis vajavad pidevalt rohkem ressursse, kaasneb oht, et noorsootöö sektor neelatakse alla. Selles valguses on heaks eeskujuks Helsingi näide ja sidusus kultuurisektoriga, kuhu kuuluvad teenistused, mis on väi-

kesed ja põhinevad klientide vabatahtlikul osalusel. Teiseks noorsootöö valdkonna strateegiaks on nn strateegiliste liitude moodustamine teiste noortega tegelevate sektoritega. Noorsootöötajal on pädevused, mis teevad temast kasuliku partneri erinevates ühisprojektides sotsiaal- kui tervishoiutöötajatega, tööhõiveametnikega, koolidega jne. Helsingis on noorsootöötajad praegu teretulnud ja austatud koostööpartnerid koolides, tervishoiuprogrammides, järelevalve all viibivate laste juures ja tööhõiveasutustes. Noorsootöö säästab maksumaksja raha Soome rahandusminister on välja arvutanud, et kui noorsootöötajal õnnestub üks riskigruppi kuuluv noor tagasi hariduse ja tööelu juurde suunata, on ühiskond sellega kokku hoidnud umbes miljon eurot, mis kuluks muidu noore kurjategija või narkomaani ümberkasvatamisele. Noorsootöö võimaldab maksumaksja raha hästi kasutada. Kuigi vahel on seda esmapilgul raske märgata, võib professionaalne noorsootöö asju muuta – oluline on võime reageerida paindlikult noorte inimeste kiiresti muutuvatele ootustele. Noorsootöö heaks korraldamiseks, nagu ma püüdsin näidata, peavad olema täidetud teatud organisatsioonilised tingimused: noorsootöötajad peavad püsima koos ning neid tuleb arukalt juhtida.

Noorteprojektid arendavad karjäärivõimalusi vivad ka edaspidi osaleda ning soovitavad seda ka teistele noortele. Projektide tulemustega jäävad rahule ka projektijuhid. Milliseid noorteprojekte toetatakse?

Marit Valge SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete ja teavitusvaldkonna koordinaator

N

oorteprojektides osaledes või neid ellu viies omandatakse teadmisi ja oskusi, mis tulevad kasuks uue töökoha otsimisel. Õppimine toimub mitteformaalselt ehk väljaspool koolitundi ning õpitakse iseseisvaks eluks ja aktiivse kodanikuna tegutsemiseks vajalikke oskusi. Ohtralt mitteformaalse õppimise kogemusi pakub programm «Euroopa noored», mis võimaldab noorte omaalgatuslikku tegutsemist ja mitmekesiste kogemuste omandamist rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil. Programmis õpitu analüüsimiseks kasutatakse Noortepassi, mis kinnitab projektis osalemist, kirjeldab selle olemust ja teemasid, selgitab tunnistuse omaniku rolli projektis ja tema õpitulemusi paigutatuna võtmepädevuste raamistikule. Tunnistust saab edukalt kasutada ka tööandjale projektis õpitu selgitamiseks ja nii võimalikku eelnevat töökogemuse puudumist kompenseerida. Mida projektides õpitakse? Võtmepädevustele paigutuvad inimese elu jooksul erinevatest allikatest ammutatud teadmised, oskused ja hoiakud. Need on suhtlus ema- ja võõrkeeles, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infoteh-

«Euroopa noored» tänupäeval osalejad näitavad, milles väljendub nende jaoks projektide käigus õpitud algatusvõime ja ettevõtlikkus. Foto autor: Helen Melesk

noloogiline pädevus, õppimisoskus, isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaal­ne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus. Neid pädevusi arendavad suuremal või vähemal määral kõik programmi «Euroopa noored» projektid. Projektides osalenud noored toovad välja, et oskavad tänu kogetule end paremini võõrkeeltes väljendada, meeskonnatööd teha ning diskuteerida ja analüüsida. Ka saadakse paremini läbi

teistsuguse kultuuritaustaga inimestega. Euroopa vabatahtlik teenistus võimaldab aga noortel omandada oma esimene töö- ja iseseisva elu kogemus, mille tõttu on neil lihtsam esimene töökoht leida. Noored jäävad projektikogemusega rahule Programmi «Euroopa noored» abil saavad 13–30-aastased noored oma ideid

teostada erinevates huvi pakkuvates valdkondades ning end näiteks välismaal vabatahtlikuna proovile panna. Kogemus omandatud, teatakse paremini oma huvisid ja tugevaid külgi ning ollakse konkurentsivõimelisemad tööturule sisenemiseks. Näiteks arvas ¾ aastatel 2007–2009 programmis osalenutest, et nende projekt on kaasa aidanud nii isiklike kui tööalaste tulevikuplaanide väljaselgitamisele. Projektid on neis osalenute arvates väga edukad – noored ütlevad, et soo-

Programm rahastab erinevat tüüpi noorteprojekte, kus osalevad 13–30-aastased noored. Noortevahetused annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Noortealgatuste alaprogramm seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, -seminarid ja demokraatiaprojektid arendavad noorte osalusvõimalusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojektid pakuvad noortega töötavatele spetsialistidele ja noortejuhtidele rahvusvahelist enesetäiendamisvõimalust. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad aga 18–30-aastased noored töötada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti organisatsioonid saavad vastu võtta vabatahtlikke üle Euroopa. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo on 2011. aastaks paika pannud prioriteedid, mida võetakse ühe aspektina arvesse taotluste rahastamisel. Soovitakse rahastada projekte, mis keskenduvad noorte ettevõtlikkuse arendamisele, keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja maailmahariduse edendamisele, sotsiaalsele sidususele ehk erinevate vähemusgruppide paremale kaasamisele ühiskonda ning koostööle Hiina vähemusse kuuluvate noortega. Eriti on oodatud kutsekoolide õpilaste, põhi- ja kutseharidusega noorte tööotsijate ja vähemusrahvustesse kuuluvate noorte projektid. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid. Programmil on aastas viis taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november. Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. http:// euroopa.noored.ee/voimalused.


NOORSOOTÖÖ TUNNUSTAMINE

LK

3

Kadrioru lossis tunnustati parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi Jaanika Palm

TUNNUSTUs

Eesti Noorsootöö Keskus

T

allinnas Kadrioru lossis toimus 9. detsembril noorsootöötajate tunnustusüritus, kus kuulutati välja noorsootöö aasta teod, parimad koostööprojektid ja noorsootöö arendamisse enim panustanud noorsootöötajad.

Pikaajaline panus noorsootöösse:

Tegijaid märgatakse

•M  ati Adamson – Suure-Jaani vallavalitsus, spordi- ja noorsootöönõunik

•K  erli Kõiv – Rõuge vallavalitsus, noorsootöö spetsialist •H  eidi Paabort – noorteühendus Juventus, juhatuse liige, tegevjuht; Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, ESFi projektijuht

2006. aastast alates tunnustab haridusja teadusminister igal aastal noorsootöö valdkonda märkimisväärselt arendanud organisatsioone ja noorsootöö tegijaid. Tunnustusüritus on ellu kutsutud väärtustamaks noorsootöötaja kutset ning juhtimaks avalikkuse tähelepanu olulisematele algatustele ja organisatsioonidele, mis on aasta jooksul mõjutanud noorsootöö arengut. «Iga eluala arenguks on ülimalt tähtis spetsialistide märkamine ja väärtustamine, sinna lisanduv tunnustamine ja oluliste tegude esiletoomine, nii ka noorsootöös,» selgitas tunnustamise vajalikkust tunnustuskomisjoni liige, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimees Kadi Bruus.

Aasta tegu: • Noorsootöökeskus TANKLA loomine – eestvedajad Marek Mekk ja Siiri Liiva •N  äpi noortekeskuse minifirma PUH – idee autor ja eestvedaja Näpi noortekeskuse juhataja Siiri Saarmets •E  rivajadustega noorte skaudiüksuse loomine – algataja ja eestvedaja skaudijuht Laura Õigus

Aasta koostöö: •P  rogramm «Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal» – koostöö algataja ja eestvedaja SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse juhataja Eve Siilak •M  TÜ Just See – koostöö eestvedaja Kristi Hints

Tunnustust väärinuks kõik

•T  artu Lille Maja ja Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ koostöö – koostöö eestvedaja Hele Riit-Vällik

Sel aastal oli esimest korda organisatsioonidel ja eraisikutel võimalik esitada kandidaate kolmes kategoorias – aasta koostöö, aasta tegu ja pikaajaline panus noorsootöösse. Kokku esitati tunnustamiseks 39 kandidaati kõikidest maakondadest. Laiapõhjaline tunnustuskomisjon valis välja igas kategoorias kolm laureaati, mille alusel tegi ettepaneku tunnustamiseks haridusja teadusministrile. Noorsootöötajate tunnustamisprotsessi koordineerinud Liis Kuuse sõnul oli esitatud kandidaatide seast ettepaneku tegemine raske, sest tema hinnangul vääriksid tegelikult tunnustamist kõik esitatud kandidaadid. «Paraku pidi tunnustuskomisjon tegema valiku ning pärast pikka arutelu ja kandidaatide analüüsimist jõudis tunnustuskomisjon ettepaneku osas üksmeelele,» selgitas Kuusk.

kommentaar Madis Lepajõe haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

N

Parimatest parimad Pikaajalise panuse eest noorsootöösse tunnustati noorteühenduse Juvente tegevjuhti ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse projektijuhti Heidi Paabortit, Rõuge vallavalitsuse noorsootöö spetsialisti Kerli Kõivi ja Suure-Jaani vallavalitsuse spordi- ja noorsootöö nõunikku Mati Adamsoni. «Pikaajalise panuse eest noorsootöösse valisime välja need säravad noorsootöötajad, kes on aastate jooksul silma paistnud nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil ja mõjutanud Eesti noorsootöö kujunemist,» põhjendas tunnustatute valikut Bruus. Erivajadustega noorte skaudisalk, minifirma ja TANKLA Aasta teo tiitli vääriliseks osutus erivajadustega noortele skaudiüksuse loomine. Eesti Skautide Ühingu büroo juhataja Hele-Mai Madissoni sõnul on skaudid ka varem kaasanud erivajadustega noori oma tegevustesse, kuid esimese nägemispuudega noorte skaudisalga loomine on olnud tõukeks alustamaks spetsiaalselt nägemispuudega noortele kohaldatud programmi väljatöötamist, mis võimaldaks neil osaleda organisatsiooni igapäevases tegevuses. «Nägemispuudega skaudisalga juht Laura Õigus on edukalt kaasanud noortele vabatahtlikke saatjaid ka väljastpoolt organisatsiooni ning uurib,

Madis Lepajõe õnnitleb MTÜ Just See esindajat Kristi Hintsi, kes pälvis tunnustuse aasta koostöö kategoorias. Foto autor: Meeli Küttim

missugused võimalused on nägemispuudega noortele loodud välismaistes skaudiorganisatsioonides,» rõõmustas Madisson noore salgajuhi ettevõtlikkuse üle. Aasta teo tiitli pälvis ka Sõmerus Näpi noortekeskuses tegutsev minifirma PUH, mis valmistab multifunktsionaalseid reisipatju, mida on võimalik kasutada ka nii istumisalusena kui ka panipaigana. Õpilasfirma ei ole kasumit teeniv ettevõte, vaid õppeprotsess, kus noored saavad oma esimese ja suure kogemuse majandusõppe praktilisest osast. Näpi noortekeskuse noored kogusid projekti käigus palju väärtuslikke ja olulisi teadmisi, mida tähendab oma äri ning millised kohustused ja vastutus sellega kaasnevad. Kui tavaliselt tegutsevad õpilasfirmad koolide juures ja õpilased saavad eelnevalt majanduse algteadmised, siis Näpi noortekeskuse noored alustasid kohe praktilise osaga.

Noorsootöö aasta teo eest pälvisid tunnustuse ka Siiri Liiva ja Marek Meki, kes algatasid Valgamaa noorsootöötajate katusorganisatsiooni MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TANKLA loomise. Ühiselt loodetakse rohkem nii noorsootöötajatele kui ka noortele tuge pakkuda, algatada suuri ühisprojekte ning kosta noorsootöö valdkonna eest Valgamaal tervikuna. Koostööprojektid paistsid silma uuenduslikkusega Parima koostööprojekti tiitli pälvisid Saaremaa noorteühendus Just See, SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus ja Tartus tegutsev noortekeskus Lille Maja. Kuuse hinnangul paistsid tunnustatud kootööprojektid silma uuenduslikkuse ja sotsiaalse mõõtme poolest. «Noorsootöö valdkonnale on kasulik, kui tehakse koostööd teiste sektoritega,» lisas Kuusk, viidates Lille Maja al-

gatatud kootöösuhtele Tartu kaubamajaga, mis on võimaldanud noorsootööd teha väljaspool noortekeskuse ruume. Koos korraldatakse lastekaitsepäeva,1. septembril toimuvat tarkusepäeva, perehommikuid noortele emadele ning mitmeid muid loomingulisi ettevõtmisi. Noortevaldkonna tunnustamise protsessi koordineerija on Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevused viiakse ellu haridus- ja teadusministeeriumi algatatud, Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastusel programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames.

oortepoliitika ja noorsootöö areng Eestis on silmanähtav. Järjest rohkem noori inimesi õpib noorsootöötajaks või sooritab kutseeksami, tuginedes varasematele töö- ja õpikogemustele. Hoolimata masuajast oli 2010. aastal noortevaldkonnas raha rohkem kui kunagi varem. Tõsi küll, tegemist polnud eraldistega üksnes riigi- või kohalike omavalitsuste eelarvetest, olulise osa lisasid Euroopa regionaalarengu fond ja Euroopa sotsiaalfond. Euroopa raha saame aga suunata ainult sinna, kuhu panustame ise. Kõik need, keda tänuõhtul meeles peeti, ja nende taustajõud – noorteorganisatsioonid, omavalitsused, noortekogud, sõbrad, perekonnad – väärivad tunnustust, sest nende kätte võib Eesti oma tuleviku usaldada. Palju jõudu, jätkuvat pealehakkamist ja häid ideid edaspidiseks! Kadi Bruus Eesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimees

N

oorsootöötajate tunnustamisürituse korraldamine on viimaste aastate jooksul kujunenud oodatud ja oluliseks sündmuseks, kus muidu võib-olla veel vähemärgatud, ent oluline valdkond väärilist tähelepanu saab. Seal jookseb kokku tervikpilt noorsootööst: iga üksiku noorsootöötaja roll on oluline, iga innovaatiline idee liikumapanev ning organisatsioonide jätkusuutlikkuse ja koostöö tugevustena tähtsad. Palju õnne võitjatele ning jaksu edaspidiseks!


NOORTEKESKUSED – HÜPPELAUD ELLU

LK

4

Tallinna Noorsootöö Keskus toetab noorte ideede teostamist 120 000 krooniga Haide Kuivas Tallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

T

Vabatahtlike klubi loovuskoolitus Padisel 2009. aastal.

Foto: Liisi Hansen

Vabatahtlikkus annab noortele laia silmaringi ja hindamatud kogemused Liisi Hansen noorsootöötaja

E

estis veel üsna tundmatu vabatahtlik töö on Lääne-Euroopas juba ammu tavaline nähtus. Kuid ka meil hakatakse vabatahtliku töö vastu aina enam huvi tundma, seda eriti just noorte seas. Mis annaks noortele võimalusi saada uusi kogemusi ja teadmisi ning laiendada silmaringi? Seda kõike kohtudes inimestega, kellega muidu iialgi kokku ei puutuks ning olles hõivatud tegevustes, mille peale võib-olla mõeldagi ei oskaks. Just vabatahtlik töö võib avada ukse kõigele kirjeldatule ja enamalegi. teiste aitamisega abistad ka iseennast Tallinna Noorsootöö Keskuses on 2007. aastast saadik tegutsenud vabatahtlike klubi. Vabatahtlikkuse propageerimisega on noortekeskustes erinevates vormides tegeletud juba 2005. aastast, mil Lasnamäe noortekeskuses tegutses vabatahtlike grupp REHA. Tol ajal oli REHA motoks «Heategu tuleb tagasi ehk astu mitu korda rehale». Nüüdseks on möödunud viis aastat, noored on uued ja juhendajad vahetunud ning klubi kannab teist nimetust, kuid ka praegu võib öelda, et paljuski lähtub noorte vabatahtlike klubi toonasest motost. Praegu tegutseva vabatahtlike klubi tegevusvaldkond on lai, kaasatud on erinevad ühiskonna liikmed – lastest eakateni välja. Just noored ise on need, kes ühiskonnas abivajajaid nähes pakuvad välja tegevusi, mida ette võtta. Nõnda on kolme aasta jooksul käidud Tallinna lastehaigla patsientidega meisterdamas, lasteüritustel näomaalinguid tegemas, Iru hooldekodus eakatega lauamänge mängimas, Tallinna Puuetega Noortekeskuse Juks noortega ning Tallinna Invaspordi Ühingu lastega aktiivselt ja mänguliselt aega veetmas. Samuti on klubi vabatahtlikelt, kes on aidanud mitmeid noorteüritusi läbi viia, palju abi saanud Tallinna noortekeskusi koondav asutus Tallinna Noorsootöö Keskus. Vabatahtlikkusest saab kasu nii abivajaja kui ka vabatahtlik noor, kes omandab väärtuslikke kogemusi ja teadmisi ning laiendab silmaringi. See on ideaalne nooruki jaoks, kel ei ole veel

Vabatahtlike klubi järjekordne meeleolukas kokkusaamine.

reaalset töökogemust, mida oleks sobilik näiteks CVsse kirja panna. Kui küsida noortelt endilt, mis neid peamiselt motiveerib kõike seda tegema, vastab enamik sarnaselt. Kõige rohkem hinnatakse vabatahtliku tegevusega saadud kogemusi, uusi sõpru ja tuttavaid, sisukalt veedetud aega ja mis tähtsaim – tunnet, et oled midagi head teinud. Paljud on saanud vabatahtlike klubist tõuke veel enamaks – mõni on läinud vabatahtlikuks ka paljudesse teistesse organisatsioonidesse, teine on läinud ülikooli õppima eriala, mis seotud vabatahtlike klubi ühe tegevusega ehk erivajadustega laste ja noortega. On ka neid, kes läinud vabatahtlikuks välismaale. Näiteks üks tüdruk viibis kaks kuud Guatemalas ning läbis seal Euroopa vabatahtliku teenistuse. Vabatahtlikkusest huvitatud noortel võimalik liituda Et arendada noortes eelmainitud tegemisteks vajalikke teadmisi ja oskusi ning suurendada kindlustunnet, toimub iga hooaja alguses vabatahtlike koolitus. Sel aastal leidis koolitus Harju maavalitsuse toetusel aset 30.-31. oktoobril Tallinnas ning teemaks oli eripedagoogika. Noortel oli kahe päe-

Foto: Liisi Hansen

va jooksul võimalus omandada teadmisi, kuidas paremini kaasata erivajadustega noori ja milliseid tegevusi nendega edaspidi läbi võiks viia. Koolitusel olid kohal ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu liikmed, kes rääkisid, kas ja kuidas abistada liikumis- ja nägemispuudega inimesi. Vabatahtlike klubi töö tõhustamiseks peetakse ka igakuiseid koosolekuid, kus analüüsitakse nii toimunud tegevusi kui planeeritakse uusi ettevõtmisi. Koosolekutel on külas käinud ka erinevate organisatsioonide esindajaid, et tutvustada noortele uusi vahvaid projekte, millest vabatahtlikud osa saaksid võtta ja vajadusel abistada. Kogu klubi töö käib e-posti nimekirja alusel, mille kaudu saadetakse kõikidele liikmetele e-postile informatsiooni erinevate ürituste ja ettevõtmiste kohta. Tegevustest osa võtmine ja kaasa aitamine on alati vabatahtlik, nagu ütleb ka klubi nimi. See tähendab, et iga liige teeb kaasa just nendes ettevõtmistes, mis talle huvi pakuvad ja mille jaoks tal parasjagu aega on. Kõigil 15–26-aastastel noortel, kel huvi vabatahtliku töö vastu ja kes tahavad teha head koos teiste lahedate noortega, on võimalus klubiga liituda ja küsida infot, kirjutades aadressil liisi@taninfo.ee.

allinna Noorsootöö Keskus kuulutas välja noorte omaalgatuste fondi (NAF) tegevuse. Üheksa kuu jooksul ehk kuni tuleva aasta 13. augustini saavad 12–16-aastased noored võimaluse neljas pealinna piirkonnas oma ideid tutvustada ning noortekeskuste kaasabil ellu viia. Kokku toetatakse projekte 120 000 krooniga. Toetust antakse Kristiine, Lasnamäe, Nõmme või Põhja-Tallinna kogukonna arengut soodustavatele projektidele, mida võtab vastu ja hindab vastava piirkonna noortekeskus. Enne idee kirjapanekut soovitame tutvuda noortekeskuse kodulehel oleva taotlusvormi ja tingimustega. Projekti esitamisel ja elluviimisel abistab Kopli, Kristiine, Lasnamäe või Pääsküla noortekeskus. NAFi teeb eriliseks see, et hindamiskomisjon annab vastuse juba kahe nädala jooksul pärast projekti esitamist. Taotlemisest lähemalt: Noortekeskus aitab noorel oma ideed ellu viia ja ostab kõik vajamineva. Noorel pole vaja teha muud, kui tulla noortekeskusesse projektinõustamisele, kus noorsootöötaja annab sulle hüva nõu ja abi projekti kirjutamisel. Seejärel tuleb koostada taotlus ja esitada noortekeskusele – seda võid teha nii üksi kui koos sõpradega või hoopis näiteks oma noorteühinguga. Oluline on projektiga korda saata midagi head oma piirkonna elanikele ning viia see tegevused oma piirkonnas ellu (näiteks Kopli noortekeskusele esitatud projekt peab toimuma Põhja-Tallinnas). Eriti hea, kui projektist saavad osa 12–16-aastased noored. Kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamist annab rahastuse kohta oma vastuse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad üks noorsootöötaja ja neli vastava piirkonna noort. Positiivse otsuse korral saab noor oma idee ellu viia. Tegevused on rahastatud Euroopa sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» meetme «Noorte konkurentsivõime suurendamine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamise läbi noortekeskuste» raames.

Hea teada • Enne taotluse esitamist käi kindlasti vähemalt üks kord noortekeskuses nõustamisel. • Projekti tegevused peavad toimuma samas linnaosas, kuhu esitad taotluse. •Ü  hel kuul annab hindamiskomisjon raha korraga vaid ühele projektile. Ära unusta, et kõigi küsimuste korral on vajadusel abiks noorsootöötaja!

Kopli noortekeskus

Kopli 98, 11711 Tallinn Haide Kuivas tel 653 1455 e-post: haide@taninfo.ee www.taninfo.ee/kopli http://www.taninfo.ee/naf-konkurss-2

Kristiine noortekeskus

Sõpruse pst 4a, 10615Tallinn Velli Kivi tel 656 6802 e-post: velli@taninfo.ee www.taninfo.ee/kristiine http://www.taninfo.ee/naf-konkurss

Lasnamäe noortekeskus Kahu 4, 13619 Tallinn Peeter Taim tel 632 8814 e-post: peeter@taninfo.ee www.taninfo.ee/lasnamae http://www.taninfo.ee/naf-3

Pääsküla noortekeskus Rännaku pst 1, 10917 Tallinn Liisa Pett tel 677 5232 e-post: liisa@taninfo.ee www.taninfo.ee/paaskyla http://www.taninfo.ee/naf-2

Spikker noorele on idee, kuidas oma piirkonna ela Sul nikele midagi head korda saata. noorsootöötajaga kokku aja ja tu Lepid led noortekeskusesse projektinõustamisele. Paned kirja oma idee.

 projekt valmis, esitad selle oma  Kui piirkonna noortekeskusele. seda ootad kuni kaks nädalalt,  Pärast selle aja jooksul annab hindamiskomisjon sulle oma otsusest teada.

roheline tuli antud, sõlmib noorte Kui keskus sinuga lepingu. polegi muud kui projekt ellu  Seejärel viia! projekti lõppu esitad noortekes Pärast kusele aruande.

Talvine koolivaheaeg noortele ja vanematele Haide Kuivas Tallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

Talvisel koolivaheajal 24. detsembrist 9. jaanuarini ootavad Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused piirkonna nooremaid ja vanemaid elanikke endale külla. Mida need noored seal noortekeskuses ikkagi teevad? Seekord on uksed avatud kõigile, keda see küsimus huvitab või kes soovivad vaadata noortekeskuste ruume, tutvuda noorsootöötaja ametiga või osaleda erinevates töötubades, mis on mõeldud noore ja vanema põlvkonna koostegemistele. Lisaks kõigele muule pakuvad noortekeskused ühise tegevusena võimaluse teha videotervitus, mida hiljem saab vaadata noortekeskuste kodulehekülgedelt. See annab huvilistele, kes ei saa ise kohale tulla, võimaluse piiluda noortekeskuste tegemisi läbi veebiakna. Seekord saavad talvekoolivaheajal

Noortekeskuste sügiskoolivaheaja teemaks oli sport ja tervis, mille raames korraldati ühine spordipäev. Foto: Ester Vaitmaa, Delfi

kõik noortekeskuste tegevustest osa – tulles uksest või vaadates läbi veebi­ akna. Koolivaheaja programm ja lisainfo: http://www.taninfo.ee.


VARIVALIMISED – KUULDAVAKS! NOORTE HÄÄL

LK

5

Varivalimised näitavad, et noored oskavad otsustada Meelika Jürisaar Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

T

uleva aasta 25. veebruarist 3. märtsini on kõigil Eesti kodakondsusega 14–20-aastastel noortel võimalus osaleda varivalimiste projektis ning valida e-hääletusel riigikogu kandidaatide vahel. Noorte arvamused kogutakse kokku, moodustatakse riigikogu koosseis ning tulemused tehakse teatavaks ka kogu Eesti avalikkusele. Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) varivalimiste projektijuht Mailis Ostra ja projekti assistent Maia Eskla räägivad, mis on varivalimised ning miks noored seal tingimata osalema peaksid. Mõlemad projekti korraldajad on veendunud, et varivalimistel osalemine on Eesti noorte jaoks suurepärane võimalus teha ajalugu. Mis on varivalimised? Mailis: Varivalimised on igale noorele hea võimalus proovida läbi oma hääle andmise protsess valimistel. Varivalimised on valimissimulatsioon, mis võimaldab kõigil noortel oma positsiooni ja häält ühiskonnas suurendada. Maia: Varivalimised ei ole ainult valimiste mängimine, vaid ka poliitika noortepärasemaks ja põnevamaks muutmise võimalus. Projekti raames ei toimu ju ainult valimiste simulatsioon, vaid ka debatid, õpilastööde konkurss, arvamuskastidesse noorte mõtete kogumine, osalussimulatsioonid jne. Kellele on varivalimised mõeldud? Maia: Otsene sihtgrupp on 14–20-aastased, aga tegelikult on see mõeldud kõigile, kes tahaksid poliitikat uue vaatenurga alt näha. Projekt sobib hästi ka vanematele, kes ei ole veel nii poliitikalähedased, aga sooviksid põneval moel asjadest rohkem aru saada. Noorte infomessil Teeviit tulid näiteks ka mitmed õpetajad meiega rääkima ja tundsid huvi varivalimiste ja õpilastööde konkursi vastu. Mis kasu on sellest, et noored kaasa räägivad? Mailis: Mida varem hakkame noortele sisendama, et kõigil on õigus oma mõtteid väljendada, seda kiiremini tekib uus põlvkond, kes suudab ja tahab riigijuhtimises kaasa rääkida. Maia: Kui inimene ei õpi kaasa rääkima ja julgelt arvamust avaldama, siis täiskasvanuna on seda veelgi raskem õppida. Toon näite: kasiinos käimine on lubatud ainult alates 21. eluaastast, et inimene sellega ei harjuks ning pigem ei hakkaks kasiinos käima. Mida hiljem saab noor valimas käia, seda tõenäosem on, et ta seda võimalusel pigem ei tee. Samas on valimas käimine ju oluline ja ka noorele endale tuleb kaasarääkimisoskus ainult kasuks kas või ülikoolis või tööleelus, et olla tõsiseltvõetav ja edukas. Miks peaks varivalimistest osa võtma?

Mailis: See on põnev vaheldus koolitundidele! Koolis saab küll ühiskonnaõpetuse tunnis teoreetilisi teadmisi, aga varivalimised on reaalne võimalus kõike ise järele proovida. Simulatsioonimängus saab end poliitiku rolli panna, proovida viia oma idee teiste sihtgruppideni ja püüda seda ideed juurutada, läbi rääkida jne. Kõik need on olulised oskused. Ka saab varivalimiste raames tuua koolidesse debatid, et arutada just nendel teemadel, mis õpilastele korda lähevad. Maia: Huvitav on ka see, et pärast e-hääletuse lõppu saab tulemusi võrrelda päris valimistega ja näha, kas noored mõtlevad kuidagi teistmoodi. Mailis: Mina arvan, et iga noor, kellele on antud võimalus hääl anda, peaks varivalimistel osalema. Meie võimalus on teha ajalugu, pannes proovile iseennast ja kogu Eesti avalikkust. Me saame näidata, et tahame meie elu kujunemisel sõna sekka öelda ja mõjutada oma tulevikku. Kas varivalimised on poliitika? Kas poliitikal on kohta koolis? Mailis: Kõik meie ümber toimuv ongi poliitika. See, mida erakonnad teevad, on erakonnapoliitika, aga igapäevaelu poliitika ei ole noorest üldse nii kaugel kui arvatakse. Igapäevased otsused, meie arvamused ja selle väljaütlemine ongi poliitika. Maia: Ka erakonnapoliitikat võib kooli tuua, aga siis peab noori õpetama paremini hindama ning mõistliku kriitikaga asjasse suhtuma. Mailis: Küsimus ei ole ainult poliitikutes, vaid ka õpetajates ja lapsevanemates ja suhtumises «ah, sina oled nii noor, sa oled nii mõjutatav ega oska kaasa rääkida». Niimoodi tekibki suhtumine, et üks valdkond on noorte teema, teine jälle mitte. Tegelikult on kõik teemad noori puudutavad, sest noored on samamoodi ühiskonna liikmed ja sellest mõjutatud. Noortele peab looma võimalused kõigil neil teemadel kaasa rääkida ja sisendama, et nende arvamus on oluline. Maia: Sellepärast me seda projekti teemegi, et näidata lapsevanematele, noorsootöötajatele, õpetajatele, poliitikutele ja ka teistele, et noorte arvamus on oluline. Aga kui mind lihtsalt ei huvita poliitika? Maia: No see on ka ju poliitika, kui õpetaja tahab teha kontrolltööd ja pole sellest piisavalt ette teatanud ning õpilane viisakalt selgitab, et õpetajal pole selleks õigust. See on oma arvamuse avaldamine ja kui miski sind puudutab, siis peaks see sind ka huvitama. Mailis: Kui lõpuks mitte kedagi miski ei huvita, otsustavadki meie eest üksikud isikud, ja see ei pruugi meile meeldida. Noored peaksidki olema praegused ja tulevased otsustajad ning me ei tohiks teistest nii palju sõltuda. Me peame oma arvamust avaldama ja otsuseid mõjutama, sest poliitikute otsused mõjutavad meie kõigi tulevikku.

Tee oma valimisreklaam ja võida Ordi sülearvuti! Meelika Jürisaar Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

E

esti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub varivalimiste projekti raames kõiki 14–20-aastasi noori osalema valimisreklaami teemalisel õpilastööde konkursil. Oodatud on nii esseed, plakatid kui ka videoklipid. Õpilastööde konkursiga soovib ENL teada saada noorte suhtumist valimisreklaami, mille eetilisuse ja hea

maitse üle vaieldakse pidevalt. Konkursi peaauhinnaks on Ordi sülearvuti, kuid antakse ka eriauhindu ja preemiaid. Parimad tööd eksponeeritakse kevadel näitusel, mis on kõigile uudistamiseks avatud. Võistlustöid oodatakse kahes kategoorias: essee ja visuaalne reklaam (plakat, flaier, videoklipp) ning töid saab esitada tuleva aasta 25. veebruarini. Konkursitingimused ja projekti info leiab www.varivalimised.ee.

ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

Mis mõtet on varivalimistel, kui noorte häält päris valimistel ei arvestata? Maia: Noorte hääl jõuab avalikkuseni ning kindlasti mõjutab suhtumist ja muudab noorte arvamuse ühiskonnas kuuldavamaks. Mailis: Me saame varivalimistega poliitikuid ja ka kõiki teisi mõtlema panna ning anda signaali, mis on meile oluline ja et sellega peab arvestama. Noorte arvamuse kuuldavaks tegemisele aitavad kaasa ka koolidesse paigaldatavad arvamuskastid, kuhu õpilased saavad panna mõtted ja hinnangud ning mille Eesti Noorteühenduste Liit edastab üldsusele, sealhulgas ka poliitikutele ja õpetajatele, et nad oleksid rohkem kursis ja teaksid, mida noored mõtlevad. Kas te ei karda, et varivalimised või seal osalevad noored kistakse poliitilistesse mängudesse? Mailis: Oleme selleks kõigeks siiski ette valmistunud ja teeme koostööd kõikide erakondade noortekogudega. Allkirjastasime nendega hea tava kokku-

Fotod: erakogu

ENLi varivalimiste projekti assistent Maia Eskla.

leppe, millega noortekogud on võtnud endale kohustuse hoida erakondlik poliitika eemal. Kõikide erakondade noortekogud suhtuvad varivalimistesse väga positiivselt ja annavad oma panuse selle heaks toimimiseks. Sõlmitud hea tava kokkulepet tutvustavad erakondade noortekogud ka erakondadele. Maia: Infomaterjalides on kõigile võrdselt ruumi ja need pannakse kokku koos poliitikaekspertidega, et info ei oleks kallutatud. Kõikide erakondade esindajad saavad materjalid üle lugeda ja kinnitada, et tagada võimalikult suur neutraalsus. Kuidas varivalimised minu kooli saada? Sul on kolm võimalust: 1. Saada e-kiri kas mailis@enl.ee või maia@enl.ee ja kirjuta, et soovid varivalimisi oma kooli. 2. Võta ühendust õpilasesindusega ja paku see idee välja. 3. Tutvusta ideed huvijuhile, ühiskonnaõpetuse õpetajale või ka koolidirektorile ning suuna õpetaja varivalimiste kodulehele.

Varivalimiste ABC •V  arivalimiste projekti raames toimuvad debatid, simulatsioonimängud ja õpilastööde konkursid, kus saavad osaleda noored üle kogu Eesti. •V  arivalimiste põhisündmuseks on 25. veebruarist 3. märtsini toimuv e-hääletamine. Varivalida saab kodulehel www. varivalimised.ee, sisse saab logida nii ID-kaardiga kui ka Swedbanki ja SEB panga koodikaardiga. •V  arivalimiste korraldamise idee tuli Soome noorteühenduste liidult Allianssi, kus projekti korraldatakse üle riigi juba kümmekond aastat. •V  arivalimised on erakondadest sõltumatu objektiivne projekt. •V  arivalimisi korraldab Eesti Noorteühenduste Liit. •E  simesed varivalimised Eestis toimusid 2009. aastal Tallinnas ja Tartus kohalike valimiste eel. •V  arivalimiste tulemused tehakse teatavaks 6. märtsil kohe pärast valimispunktide sulgemist.


IPÄEV

L O O K E IN L A V R U T JA E N V II T K A

LK

66 NOOR ARVAB



Aktiivne ja turvaline koolipäev suurendab õpilaste heaolu Georg Aher projekti «Aktiivne ja turvaline koolipäev» juht Tallinna haridusametis

Sirje Aher projekti «Aktiivne ja turvaline koolipäev» ekspert

V

ahetunnid moodustavad ligikaudu veerandi õpilase kooliajast. Mida seal tehakse? Kas õpitakse kodus õppimata jäänut või puhatakse pead ja silmi ning lastakse tunnis kasutamata jäänud energiat välja? See viimane on ahvatlev, kuid võib vahel kaasa tuua õpetajate manitsevad sõnad, halvemal juhul muhke ja kriimustusi. Ometi on kõik nõus, et lapsed peavad saama rohkem liikuda kui kehalise kasvatuse tunnid seda võimaldavad ning õppima ettevõtlikkust, et täiskasvanu-

na muutuvas keskkonnas hästi toime tulla. Noortest tegijatest kasvavad asjalikud ja initsiatiivikad kodanikud. Ka uus põhikooli riiklik õppekava rõhutab vajadust kasutada mitmekesiseid õppevorme ning igati soodustada ettevõtlike inimeste kasvamist. Mida siis teha, et laste koolipäev oleks ühtaegu nii turvaline kui aktiivne ning aitaks kujundada heade suhtlemisoskustega sõbralikke aktiivse ellusuhtumisega kodanikke? Sellele küsimusele teavad head vastust 45 Tallinna ja 44 Turu kooli, kes osalevad 2009. aasta sügisest EL ERDF programmi Interreg IVA projektis «Aktiivne ja turvaline koolipäev». Mitu kärbest ühe hoobiga! Praeguseks on koolidel rohkesti kogemusi, kuidas tabada ühe hoobiga kah-

te kärbest: õpilastel on vahetundides palju tegevust, õpetajatel vähe vajadust õpilasi korrale kutsuda. Õpilased on vahetunnis hõivatud mängude ja sportimisega, sest koolid on läbi mõelnud, kuidas muuta oma õpilaste koolipäev meeldivamaks. Ka on koolidele projekti raames 2010. aastal ostetud rohkem kui poole miljoni krooni eest vahetundides ja tunnijärgsel ajal kasutamiseks vajalikke vahendeid: sporditarbeid, lauamänge, mängulaudu, mängutubade sisustamiseks vajalikke vahendeid jm. Vaba aja sisustamiseks mõeldud vahendeid saab juurde osta ka kahel järgmisel aastal, iga kool kokku 45 000 krooni eest. Põhikooli õpilastele tegevuste läbiviimisse on lisaks õpetajatele kaasatud gümnaasiumõpilased, raamatukoguhoidjad, sotsiaalpedagoogid, psühho-

loogid, lapsevanemad jt. Loodud on uusi partnerlusmudeleid, mis aitavad kooliperet ühtsemaks muuta. Seda, mis koolides täpselt toimub, saab vaadata projekti kodulehelt http://safeandactiveschoolday.wikispaces.com/Schools. Näiteid koolide tegevustest saab lugeda tänasest Noorest Tegijast.

aega sisukaks muutma, luues õpilastele võimalusi omaalgatust üles näidata, suurematel ja väiksematel õpilastel omavahel suhelda ning muuta sellega kool kohaks, kuhu iga õpilane tahab tulla ja seal olla.

Kool kohaks, kuhu iga õpilane tahab tulla Projekti viivad partneritena läbi Tallinna haridusamet ja Turu haridusamet ning selle eesmärkidega seotud väärtuste avaldumist koolides ning kavandatud tegevuste mõjukust uurivad kogu projekti vältel Tallinna Ülikooli ja Turu Ülikooli teadlased. Loodame, et Tallinna ja Turu kogemus innustab kõiki koole õpilaste koolis veedetud vaba

Aktiivne ja tervislik elustiil Ristiku põhikoolis Birgit Päri

R Tallinna Juhkentali gümnaasiumis on laste üheks lemmikkohaks koolimaja B-korpus, kus on hoki- ja piljardilaud, teiseks raamatukogu. Foto: Natalia Vilbaste

Raamatukogu on popp paik Alesja Bavtovich Tallinna Juhkentali gümnaasiumi raamatukoguhoidja

Lugemine pole tänapäeval moes – kaasaja noored eelistavad arvutimänge ja internetis surfamist. Kooliraamatukogu peaks seetõttu kohanema ja saama millekski enamaks kui raamatute laenutamise koht. Nüüd on see pigem kohtumispaik, internetipunkt. Milliseid võtteid raamatukoguhoidjad küll ei kasuta, et äratada õpilastes huvi lugemise vastu. Toetudes oma kogemusele, võin väita, et traditsioonilised meetodid toovad uusi lugejaid nende seast, kes niikuinii armastavad lugeda. Meelitada lugema «kahemees-huligaan» – see on tõeline proovikivi. Soovitud tulemuseni jõudmisele aitas kaasa Juhkentali gümnaasiumi osalemine projektis «Aktiivne ja turvaline koolipäev». Siinkohal tahakski jagada kolleegidega positiivset kogemust ning kutsuda üles lapsevanemaid aktiivsemalt osalema lapse koolielus. Näiteks toetas projekt meie raamatukogu mitme lauamängu hankimisel, et vahetundidel viia läbi mänguturniire. Keegi ei oleks esialgu oodanud, et doomino, kabe, male ja loogikamängud saavutavad sellise populaarsuse. Raamatukogu külastajate arv ja väljastatud raamatute hulk kasvasid kiires tempos. Kohale ilmusid ka need õpilased, kes varem raamatukogust suure kaarega mööda käisid. Eraldi tuleb ära märkida asjaolu, et lapsed hakkasid rohkem suhtlema, rõõmu teeb nende oskus iseseisvalt ja operatiivselt organiseerida meeskond olenemata soost ja vanusest, teha mängureeglid uutele osalistele selgeks. Õpilased mõtlesid isegi välja uued reeglid, sest tavareegleid järgides ei jõua vahetunniga lõpuni mängida. Paljud õpilased ostsid sarnaseid mänge koju ning mängivad nüüd pereringis. Tulevikus kavatseme viia läbi turniire õpetajate ja lastevanemate seas. Projekt on toonud meie kooliellu positiivseid muutusi – hakkasime enam suhtlema, lugema ja koos aega veetma. Kohtumiseni vahetunnis!

istiku põhikool on õpiraskustega õpilaste kool, kus õpib 300 õpilast Tallinnast ja Harjumaalt. Õppekava koostamise aluseks on riiklik põhikooli ja gümnaasiumi õppekava, mis loob tingimused haridustee jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutustes. Meie kooli olulisteks põhiväärtusteks on lapsesõbralikkus, turvalisus, innovaatilisus, professionaalsus ja avatus. Kuuldes projektist «Aktiivne ja turvaline koolipäev», leidsime, et meie kooli väärtused langevad hästi kokku nimetatud projekti eesmärkidega: suurendada laste aktiivseid ajaveetmise võimalusi vahetundides ja pärast tunde, aktiviseerida õpilasi ise oma vaba aega organiseerima, anda koolide kasutusse lisavahendeid õpilaste vahetundide ja koolipäeva järgse aja sisustamiseks, koolitada koolide meeskondi oma koolikeskkonda arendama ja turvalisemaks muutma. Mida on Ristiku põhikoolile andnud projektis osalemine?

Kooli hoovi paigaldasime kaasaegse ja turvalise ronila. Üks projekti eesmärke on suurendada laste aktiivseid ajaveetmise võimalusi vahetundides ja pärast tunde. Ristiku kooli hoovile paigaldatud ronila on kindlasti üheks heaks abivahendiks, et muuta laste vaba aega atraktiivsemaks. • Oleme saanud kogemusseminaril näidata oma tegevusi teistele Tallinna koolidele. • Töötasime välja dokumendi «Hea käitumise tavad ja reeglid Ristiku põhikoolis». Meile asuvad õppima õpilased erinevate koolikultuuridega koolidest. Õpilaste kergemaks kohandumiseks uues keskkonnas on vaja ühtlustada käitumistavasid, et tagada kaasaegse ühiskonna ootusele vastava kodaniku kujunemine. Kooli projektitöörühm töötas välja ühtsed hea käitumise tavad ja reeglid ning neid rakendatakse kõikides kooliastmetes. • Propageerime aktiivset ja tervislikku elustiili. Tervisepäevadel ja südamenädalal oleme nii õpetajatele kui ka õpilastele tutvustanud võimalusi aktiivse ja tervisliku elu elamiseks. •

Ristiku põhikooli huvijuht, tervisenõukogu koordinaator

Õpilased augustis uut ronilat paigaldamas.

Uusi ideid ja kogemusi nii partnerkoolidelt Tallinnast kui Turust. • Tugevdanud «meie kooli tunnet». 2009/2010. õppeaastal olid meil aktiivsed pallimänguvahetunnid. Sel õppeaastal soovisime aktiivsetele vahetundidele lisaks pakkuda sõbralikku ja arendavat tegevust. Iga •

Foto: Birgit Päri

nädala viimasel päeval käivad 6. klassi õpilased külas 2. klassi lastel. Külaskäigu mõte on mängida üheskoos arendavaid mänge, kus 6. klassi lapsed saavad näidata üles oma oskusi nooremate abistamisel ning nooremad leiavad endale vanemaid sõpru ja kaaslasi.

Mäng teeb kooli rõõmsaks ja inimesed ühtehoidvaks Piia Palge-Lepik Tallinna Sikupilli keskkooli arendusjuht

M

eloodiline koolikell heliseb tunnist välja ning klassiuste tagant tõttavad lapsed koridori. Kooli 300 õpilasest on paljudel kindel siht silme ees – ees ootavad tunnivälise aja tegevused. Tänu projektile «Aktiivne ja turvaline koolipäev» saavad Tallinna Sikupilli keskkooli õpilased oma vahetunde sisustada mitmel põneval moel. Tegevusi plaanides oleme püüdnud läheneda süsteemselt, nii et iga tegevuse jaoks on oma kindel aeg ja koht ning see kordub nädalast nädalasse. Sel viisil tööd korraldades aitame kaasa teatud käitumisharjumuse tekkimisele, mis kokkuvõttes parendab kooli sisekliimat ning soodustab selge ja hästikorraldatud koolipäeva kujunemist. Samuti toetab iga ellukutsutud projektitegevus kooli eesmärke ning toetub kooli visioonile ja missioonile. Ühine tegutsemine projekti raames jätab jälje kooli igapäevaellu. Tänu mänguvahetundidele tunnevad kooli nooremad ja vanemad õpilased üksteist paremini. Seni väike anonüümne 3. klassi õpilane on gümnaasiuminoore jaoks saanud nime ja näo ning teatakse ta iseloomugi, sest just ühistegevuses avaldub igaühe karakter. Oleme tähele pannud, et selle aasta jooksul, mil projekt on koolis

kestnud, on lapsed muutunud hoolivamaks ja märkavad üksteise käitumist rohkem. On ette tulnud sedagi, et gümnaasiuminoored ise kutsuvad vahel mõtlematult käituvaid põhikoolilapsi korrale. Kooli visioon, mis räägib koolikeskkonnast, kuhu tahetakse tulla, kus tahetakse olla ja õppida, on projekti kaudu saanud õpilastele selgemaks ja arusaadavamaks. Õpilased näevad, et nemad ise saavad suuresti oma koolipäeva vahetunde kujundada ja luua just sellise kooli, millest nad on oma töödes kirjutanud ja mida nad soovivad kogeda. Projektitegevused Tallinna Sikupilli keskkoolis Mängutuba algklassiõpilastele, kus mängujuhtidena toimetavad 10.–11. klassi noored ning kooli praegune sekretär, endine pikapäeva- ja algklassiõpetaja. • Mänguvahetunnid põhikooliõpilastele kooli aulas, kus korraldavad põnevaid liikumismänge gümnaasiumiastme noored. • Liikumist ja aktiivset tegevust soodustavad ettevõtmised kooli võimlas, kuhu on oodatud 6.–12. klassi noored ja mida veavad kooli kehalise kasvatuse õpetajad. • Lauatenniselaud kooli koridoris kõigile mänguhuvilistele. •

Gümnaasiuminoored sisustavad aktiivset mänguvahetundi kooliõues. Foto: Piia Palge-Lepik


NOORTE TEGEMISED

LK

NOOR ARVAB 7 7

Rahvusvaheline noorteseminar Tallinnas Krista Volke Jüri gümnaasiumi õpilane

11.–14. oktoobrini toimus Tallinnas rahvusvaheline noorteseminar «Active Inclusion of Young People – Young Peoples Way to the Labour Market», mis otsetõlkes tähendab aktiivset noorte inimeste kaasamist nende teel tööturule. Seminari korraldas Eesti Noorsootöötajate Ühendus ning rahastas Euroopa Noored Eesti büroo. Noored otsisid lahendusi

Laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitliga kaasas käiv kuju ja tänukiri.

Foto: Triin Maripuu

Tänavune laste- ja noortesõbralik ettevõte on turvafirma G4S

Triin Maripuu G4S Noorteklubi

T

urvafirma G4S pälvis sügisel Tallinna laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitli. Suuresti on see sõbralikkus kajastuv toetuses noorteühendusele G4S Noorteklubi, mille peasponsoriks ettevõte on. G4S Noorteklubi saab järgmise aasta kevadel juba üheksa-aastaseks ja on aastatega oma tegevuse viinud kaheksasse Eesti linna. Eesmärk on igal aastal avada üks uus piirkond, et klubi tegevus oleks kättesaadav üha rohkematele noortele. 2010. aasta sügis on sünnipäevaks Tabasalu piirkonnale, praegu kõige nooremale klubipesale. Uue piirkonna avamine ei käi lihtsalt sõrmenipsust, vaid nõuab suurt eeltööd. G4S Noorteklubil pole küll kuskil piirkonnas oma nii-öelda klubiruume, mida tuleks otsida, kuid lisaks piirkonnavalikule tuleb leida kõige olulisem – see särasilme inimene, kes klubitegevuse organiseerimise ja noorte koordineerimise enda peale võtab. Mida noorteklubi teeb? G4S Noorteklubis toimub üritusi iga kuu. Olgu selleks siis koolitus, lume-

linna ehitamine, suvine töömalev või mõne näituse külastus – kõik need aitavad kaasa laste silmaringi laiendamisele, õpetavad üksteisega arvestama ja üksteist abistama. Tegevustes kajastub tugevalt ka turvalisuse teema. Uuest aastast algab klubis üle-eestiline ürituste tsükkel, kus noored läbivad iga kuu erineva turvateema, näiteks esmaabi, pommiohutus, vetelpääste jne. Aasta lõpus on õpitu peale väike test ja õppetsükli läbijad saavad vastava tunnistuse ning parimad saadetakse preemiareisile. Suur Semu Seiklus

Igal sügisel korraldab G4S Noorteklubi Eesti suurimat seiklusmängu - Suur Semu Seiklus, mis sel aastal tõi kolmes linnas kokku lausa 1600 last. Tegemist on orienteerumist, võistkonnatööd ja nuputamist nõudva mänguga, kus tuleb leida üles punktid ja lahendada ülesanded. Sellist suurt seiklusvõistlust Eestis rohkem ei korraldata, küll aga on leidnud see mäng koha laste südametes ja paljud ootavad pikisilmi juba järgmise aasta seiklust. Tegevustes, mis noorteklubi lastele pakub, on alati arvestatud noorte enda arvamust, ootusi ja tahtmisi. Las-

Ühise diskussiooni tulemusena kujundati noorte seisukohti jätkusuutlikuks ettevalmistuseks tööturule sisenemisel, seal toimetulekuks ning ettepanekud kasutamiseks Läänemere riikide strateegias noorsootöö valdkonnas. Noorteseminar oli alaürituseks vahetult enne 13.-14. oktoobril Tallinnas toimunud Läänemere riikide subregionaalse koostöövõrgustiku (BSSSC) 18. aastakonverentsi, mille teemaks oli «Qualifying the Region for the Future – Implementing the EU Baltic Sea Strategy», mis omakorda tähendab regiooni kvalifitseerumist tuleviku jaoks, rakendades EU Balti riikide strateegiat. Kõik noored osalesid ka aastakonverentsi aruteludel töötubades. Noorteseminari kokkuvõtteid kasutati noorte hääle edastamisena otsustajatele/poliitikutele aastakonverentsi lõppsessioonil. Tutvustati oma riikide hetkeolukorda Noorteseminaril osales 50 noort vanuses 15–30 eluaastat kaheksast Läänemere regiooni riigist: Norra, Taani, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Venemaa, Poola ja Eesti. Osalejad jaotati kolmeks töötoaks ehk igaüks valis endale huvitavama teemaga töögrupi. Esimesena tuli anda lühiülevaade oma riigis toimuvast – kuidas on nende regioonides korraldatud noorte ettevalmistus tööturule sisenemiseks läbi formaalhariduse, mitteformaalse õppe. Teisena paluti selgitada välja regiooni noorte tegelikud vajadused ja nende nägemus, kuidas valmistada noori ette edukaks tööturule sisenemiseks. Märksõnadeks olid formaal- ja mitteformaalne haridus, vabatahtlik tegevus, järjepidev enesearendamine. Teadmised tulevikuks

Kolm selle aasta Suure Semu Seikluse osavõtjat sündmusest rõõmu tundmas. Foto: Triin Maripuu

te kaasamine juba ideede genereerimise ja ürituse korralduse tasandile on meie poolt hästi soositav ja noorte enda loomingulisele mõtlemisele ja enda väljendamisele kaasaaitav jõud. G4S Eesti saadud auhind Tallinna linnalt ja novembris G4S Noorteklubi saadud Sinilinnu aastapreemia

UNICEF Eestilt näitavad, et liigume õiges suunas ja teeme tänuväärset tööd ning see paneb meid unistama veel suuremalt ja tegutsema veel julgemalt! Noorteklubi tegemistele saab pilgu peale heita klubi kodulehel www.g4sklubi.ee.

See üritus kujunes väga huvitavaks juba ainuüksi sellepärast, et seal oli esindatud nii palju riike. Vahetatud info oli põnev ja hariv, eelkõige mõttetalgud eri riikides kasutusel olevatest õppeviisidest ja -võimalustest. Koos oli üks suur tore värvikas seltskond, kus kõigile anti võimalus öelda välja oma seisukoht. Üsna rohkelt esines eriarvamusi, mida siis koos ka põhjalikult arutati. Kindlasti oli see väga kasulik kõigile osalejatele, eriti aga just noorematele teadmiste kogumisel tuleviku tarbeks.

Teenifest toob Laulasmaale kokku noored teatrihuvilised kogu Eestist Tiiu Mägi MTÜ Aktiivikeskus

T

uleva aasta 20.–23. jaanuaril toimub Laulasmaal juba üheksandat korda teismeliste draamafestival. Festivali korraldab MTÜ Aktiivikeskuse KutiMuti Stuudio. Traditsiooniline Laulasmaal Kuti Muti noortelaagris toimuv noorteüritus on neile, kel soov arendada loovust, õppida teatrikunsti ja avardada oma kultuuriruumi. Festivali sihtgrupiks on õpilased vanuses 12–19 eluaastat. Teenifesti

eripäraks on ühine loominguline töö õpikodades (näitlejameisterlikkus, improvisatsioon, lavaliikumine, koreograafia, tantsuõpe). Õpikodasid juhivad oma ala tunnustatud tegijad. Ja üheskoos õpitu viiakse kokku ühisesinemistes – kohapeal improviseeritud etüüdides ja minilavastustes. IX Teenifesti tegemistes osalevad Endla teatri näitleja Triin Lepik, muusik, helilooja ja laulja Toomas Lunge, näitleja Inga Allik, Tallinna Ülikooli tantsuteraapia magistrant Lynn Veski, harrastusnäitleja ja noorsootöötaja

Maur Mere, teatrikriitik, Eesti Teatrikriitikute Ühenduse esimees Rait Avestik ja draamapedagoog, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Rain Mikser. Žürii töös osaleb veel mitmeid teatriinimesi. 22. jaanuaril esinevad trupid kodus ettevalmistatud etendustega Laulasmaa koolis. Publikuks saavad tulla kõik huvilised, sissepääs on tasuta. Ja veel on mõnel trupil võimalus festivali programmis kaasa lüüa! Osaleja Kristin Viljamaa Teenifestist: «Teenifest on üritus, mis soojendab hinge ja südant. Üritus, mis liidab

inimesi. Sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes armastavad teatrit ja on aktiivsed rühmatöös ja suhtlemises. Elamine, söök, seltskond – kõik on kõige mõnusam. Korraldaja Kuti Muti Stuudio on lihtsalt suurepärane: naeratavad näod ja säravad silmad ning soojad kallistused muudavad lahkumise alati kõige raskeks. Meie õpitubade juhendajad, kõik professionaalid, on võrratud. Ning korraldajatel on raske koorem, millega nad super hästi hakkama saavad. Laulmine, tantsimine, näitlemine, sõbrad, lõõgastav olemine – see kutsub alati Laulasmaale tagasi.»

Läänemere regiooni aktiivne noorsootöötaja Helge Meyn-Hellberg motiveerivat kõne pidamas. Foto: Tiiu Kadak


LK

88 NOOR ARVAB



INE!

MÄRKA JA AITA, SEE ON IMEL

Heategevusprogramm «Märka ja aita!» on rõõmuks paljudele Leini Jürisaar Tallinna haridusameti peaspetsialist

A

bi vajavaid lapsi on meie ümber väga palju. Eriti vajavad märkamist ja hoolimist aga lapsed, kellel pole vanemaid või nende armastust ning kelle asjad on kõike muud kui hästi. Vaatamata kõigele peab lastele jääma võimalus käia koolis või lasteaias ning tunda end seal turvaliselt ja võrdväärsena. Õnneks aga on neid inimesi, kes soovivad lapsi aidata, veelgi rohkem. Just seetõttu andsid Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus, Tallinna Koolijuhtide Ühendus ja Tallinna haridusamet 2009. aastal üheskoos elu jõululapsele – sündis heategevusprogramm «Märka ja aita!». Üheks eesmärgiks on toetada lapsi ja õpilasi materiaalselt, kuid veelgi olulisem on see, et täiskasvanud märkaksid väikeste inimeste

muresid, hooliksid neist ning teeksid oma parima, et lastel oleks hea. Ehkki programmi algatajaiks on olnud mainitud organisatsioonid, on tegu siirast abistamissoovist tekkinud algatusega, mille tegevus toimub vabatahtlikkuse alusel ja inimlikest väärtustest lähtudes. Programmiga on liitunud enamik haridusasutusi (sh nii juhid, õpetajad kui ka lapsevanemad) ja haridusametnikke ning Tallinna haridustöötajate ametiühing. Samuti on oma olulise panuse andnud paljud eraisikud ning ettevõtted, kes haridusvaldkonnas ei tegutsegi. Heategijad on tunda saanud nii koos tegutsemise kui ka aitamise rõõmu. Liigutav on, kuidas paljud koolid ja lasteaiad leidsid võimaluse teha midagi erilist, et raskustes lapsi aidata. Korraldati etendusi, laatasid ja kontserte. Haridusameti juhataja aga palus kolleegidel, kes soovisid teda sünnipäeva puhul rõõmustada, kinkida paberlill,

mis on volditud maksekorraldusest «Märka ja aita!» kontole. Lisaks ühekordsete annetuste tegijaile on paljud programmi algusest peale annetanud iga kuu. Vähem kui aastaga koguti ühiselt üle 132 000 krooni. Novembris esitasid koolid ja lasteaiad komisjonile 104 abitaotlust, mis kõik ka rahuldati. Kuidas saakski mitte aidata lapsi, kelle lugudes on kirjas lau-

sed, mida keegi oma lähedastele ei soovi: «Perekond, kus on kaheksa last, kaotas mõne aasta eest nii isa kui ema...»; «8-aastane Johanna vaevu mäletab oma ema. Kui ta oli 5-aastane, leidsid naabrid nutva lapse. Ema tarbis alkoholi mitu päeva, laps oli näljas, pesemata ja haiglane...»; «Peres kasvatab ema üksinda nelja poega. Poisil on kõht pidevalt tühi, see takistab juba ka õp-

petööd...» jne. Lapsed vajasid nii talveriideid, õppevahendeid, prille kui ka muud eluks vajalikku, isegi toitu. Neid lapsi aidates kogeme rõõmu ja tänutunnet, millist mujalt ei leia. Öeldakse, et kus on, sinna tuleb juurde – huvi «Märka ja aita!» vastu üha kasvab. Liitumas on järjest uusi abistajaid ning programm leiab üha uusi väljundeid. Täname kõiki inimesi, kes on andnud oma panuse, ning ettevõtteid, kes on leidnud võimaluse koostööks lastele vajalike esemete hankimisel (Seppälä, Selver, Prisma ja prillid.ee). Abistamiseks pole vaja mitte ühte miljonäri, vaid miljonit inimest, kes kõik annaks kas või ühe krooni. Igaüks meist võib olla nende hulgas. Annetusi saab teha Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse (TAHJÜ) erikontole SEB 10220109320011. Programmi koduleht: http://markajaaita.haridus.ee

Head inimesed ja abivalmis ettevõtted pole kuhugi kadunud! Riina Läll Tallinna Kelmiküla lasteaia direktor, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige, perepäeva korraldamise töögrupi juht

E

simesel advendil, 28. novembril toimus Tallinna Kanutiaia noortemaja kaunites ruumides suur ülelinnaline lasteaedade perepäev «Päkapiku pühapäev», mis pakkus jõulurõõmu ligi 650 lapsele ja nende vanematele. Meie perepäevade korraldamise traditsioon sai alguse 2004. aastal, kui Tallinna lasteaedade juhtide ja Tallinna haridusameti koostööna sündis mõte korraldada lasteaialastele üks ühine ja vahva ettevõtmine, kus saaks lustida kogu perega. Perepäevad olid algusaastatel pigem sportlikud ning neid korraldasime Kalevi spordihallis, hiljem «Päkapiku pühapäeva» nime all Salme kultuurikeskuses ja Tallinna Õpetajate Majas. Kõik senised ettevõtmised on olnud isemoodi toredad, kitsaskohaks on aga olnud ruumipuudus. Meie sooviks oli pakkuda jõulurõõmu palju rohkematele lastele. Sel aastal pakkus meile perepäeva korraldamiseks lahkelt oma suurepäraseid ruume ja saale Tallinna Kanutiaia noortemaja. Juba mitu aastat toimub «Päkapiku pühapäev» täpselt jõuluaja alguses, esimesel advendil, kui Tallinnas Raekoja platsil süüdatakse jõulukuusel esimene advendiküünal ja linnarahval on võimalus seda uudistama tulla. Siis hakkab vaikselt hinge pugema ka jõuluootus... Jõulude ajal me märkame oma lähedasi ja teisi ligimesi ehk pisut rohkem kui tavaliselt. Näitame üles rohkem hoolivust, tänu ja kaastunnet... Igal aastal oodatakse igatsusega lund ja valgeid jõule, sel aastal oli esimese advendi lumerohkus meile tore üllatus. Soovisime pakkuda lasteaialastele ja vähekindlustatud perede lastele ühe toreda pühapäeva, kus lapsed said vaadata õpetajate esituses lustakaid teatrietendusi, meisterdada koos päkapikkudega töötubades, juua jõulujooki, süüa piparkooki ning igaüks sai ka meeldejääva jõulukingi. «Päkapiku pühapäev» algas esimese lasteetendusega kell 10 ning viimased rõõmsad lapsed ja emad-isad lahkusid kell 18. Etendused olid nii eesti kui ka vene keeles hästi vahvad ja lõbusad ning neid toimus päeva jooksul kaheksa.

Väljaandja Tallinna Spordija Noorsooamet Peatoimetaja Robert Lang robert.lang@tallinnlv.ee

tallinna noorsootoo keskus

Kui saatsin lasteaedade juhtidele abipalve kinke koguda ja pakkida, olin pisut mures – kas ja kuidas kingid kogunema hakkavad. Vajasime ligi 650 kingipakki, nii et muretsemiseks oli põhjust küllaga. Paari nädalaga meenutas minu töökabinet aga jõuluvana kontorit, kuhu meie enda ülitublid lapsevanemad ja lähedal asuvate lasteaedade juhid kingitusi kuhjasid. Meie päkapikkude usinad näpud pakkisid kõik «kvaliteedikontrolli» läbinud kingitused ja varustasid need sildikestega, kellele see mõeldud on (nt tüdruk, 4–6-aastane). Igas linnaosas oli oma päkapikutakso, kes kingid kokku korjas ja Kanutiaeda hoiule toimetas... Kinke laekus ligi 1200! Pühapäeval üle andmata jäänud kingid toovad jõulukuul rõõmu lisaks paljudesse peredesse, kuhu päkapikud veel jõudnud pole. Sellist üritust ei suuda me teha toetajateta. Head inimesed ja abivalmis ettevõtted pole kuhugi kadunud! Ükskõik, millise ettevõtte poole ma ka ei pöördunud, kusagilt ei saanud äraütlevat vastust. Siinkohal veel kord suur tänu kõikidele meie üritust toetanud inimestele ja tublidele firmadele! Tänapäevase elutempo juures on enamikul meist pidevalt kiire. Ent on ju ammu teada, et kui sul on sada asja ajada, siis kindlasti mahub sinna veel üks. Vahel tasub hetkeks mõelda – kui palju on meie hulgas neid lapsi, kellele päkapikk öösel sussi sisse kommi ei poeta või kellele jõuluvana jõuluõhtul uksele ei koputa. Teadmine, et oma tegevusega suudame teha midagi meeldejäävat ja rõõmustada paljusid lapsi, andis meile uut jõudu ja innukust. Julgustan kõiki häid inimesi hoolima abivajajatest endi ümber, neid märkama ja toetama. Meile jäi hinge heameel ja soe tunne, et saime hakkama päris suure ja hingesoojendava üritusega. Tore oli vaadata laste rõõmsaid nägusid, tunda nende tänukallistusi ja näha imestusest suuri silmi – on see tõesti mulle?! Mõnda suurperet saatis üritusel vanem vend või õde, meie hoolsad päkapikud märkasid ja pidasid kingitusega meeles ka neid. Rõõmu ja kinke jagus kõikidele! See oli ilus, lumine ja rõõmurohke pühapäev. Hoolimise ja märkamisega ning pisikese heateoga saime jälle paremaks!

Miks me perepäeva toetasime? «Päkapiku pühapäeva» toetati mitmelt poolt. Oma panuse andsid erineval moel Haribo, Reval Kondiiter, Eesti Pagar, Rõngu Mahl, Tallinna Raamatutrükikoda, Saku Läte, Büroomaailm, AS Kaupmees ja KO, Tallinna haridusamet jt. Miks nad seda tegid? Külli Rebane , Haribo brändijuht «Haribo missiooniks on toetada ja rõõmustada kõiki lapsi. Haribo Karu maskott on lõbustanud lapsi erinevatel heategevus- ja spordiüritustel ning perepäevadel üle Eesti. Koostöös Tallinna haridusametiga on Haribo aidanud korraldada Tallinna lasteaedade 1. advendi perepäevaüritust. Oleme toetanud ettevõtmist omalt poolt tasuta toodetega ning Haribo Karu on aidanud kaasa meelelahutusliku poole organiseerimisel.» Anri Treifeldt, Reval Kondiitri esindaja

Päkapikkudel oli kingilaos palju toimetamist.

Foto: Leini Jürisaar

«Reval Kondiiter aitas katta perepäeva jõululaua. Jätkame iga-aastast traditsiooni aidata jõulude ajal abivajajaid. Meil on hea meel, et meie maiustused aitavad tuua lisarõõmu vähekindlustatud laste jõuludesse. Täname Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendust ja Tallinna haridusametit hea initsiatiivi eest lapsi meeles pidada.» Regina Peegel ,

Päikese lastaia lapsevanem

«Rõõm on kahepoolne, andmise ja saamise rõõm. Meil on hea meel kellelegi millegagi kasulik olla.» Andres Pajula ,

Tallinna haridusameti juhataja

Heade inimeste abiga koguti 1200 kingipakki.

Foto: Leini Jürisaar

«Haridusameti üks väärtustest on hoolivus ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kuna meil on nii palju südamlikke ja hoolivaid kolleege ja lapsevanemaid, kes kõik soovisid panustada sellesse, et lapsed usuksid jõuluimesse, oli see väga hea ja tore võimalus perepäeval osalejaid omapoolsete kingitustega toetada. Meie jaoks on andmisrõõm olVärvilised liitlogod valgel taustal nud alati olulisem saamisrõõmust.»

Noor Tegija 12.2010  

Noor tegija