INTERVJUU mine, meediaga suhtlemine, reiside korraldamine MK-etappidele, Eesti meistrivõistlustele ja teistele tiitlivõistlustele, oma varustuse uuendamine, korrashoid, uiskude teritamine, terade raadiuse muutmine, suvel jalgratta korrashoidmine, videoanalüüsid uisutehnika kohta. Loen palju lisa ja uurin trennide, söögi ja taastumisvahendite kohta. Veel loen teaduslikke artikleid selle kohta, kuidas ja mida sellel alal paremini teha. Kuna ma tean, et minu ümber ei saa kunagi olema suurt tiimi, siis pean ise väga hästi asjadega kursis olema. See on üks suur põhjus, miks omandasin treeneri kutse. Lisaks trennile on ka igasugused taastumisprotseduurid: külm vann, venitamine, massaaž, rullimine ja muu. Kogu mu elu käib kiiruisutamise ümber. VAATA SASKIA STIILINÄIDET: SPORTLANDMAGAZINE.COM/SASKIA Kui aega jääb, meeldib mulle lugeda, ka inglise keeles. Mu lemmikuteks on “Vanamees ja meri” (Hemingway), “Millenniumi triloogia” Mis distantsil oled maailma tipule kõige lähemal? (Stieg Larsson). Oma põhidistantsil 3000 m. Kas sind on kunagi külastanud mõte, et äkki pole kiir uisutamine ikka see ala, millele end pühendada? Meil Eestis pole ju tingimusi ega... tegelikult suurt midagi võrreldes sinu ala tippriikidega. Loobumismõtted või vad siin kergelt tulla. Ei. Ma tegelen kiiruisutamisega, sest see meeldib mulle väga. Olen end sellele pühendanud.
Kirjelda oma argipäeva – kui palju treenid, millega veel tegeled? Loomulikult jõuan mõnikord ka kinno ja kontserdile. Argipäev: ärkan, söön hommikust, lähen trenni, söön lõunat, tukastan veidi või tegelen asjaajamistega, mida eespool kirjeldasin; lähen teise trenni, söön õhtust, taastusprotseduurid, varustuse hooldamine, magamaminek.
Millest see tuleb, et sina oled meil laias laastus ainuke naiskiiruisutaja, kes tippu pürib? Aga ülejäänud? Arvan, et mul oli lihtsalt julgust minna kodust eemale ning tahtmist pingutada kiiruisutamise nimel. Loodan olla teistele eeskujuks ja ehk kunagi on meil rohkem kiiruisutajaid ning Eestis paremad tingimused selle alaga tegelemiseks. Ka praegu on ikka mõned neiud veel ala juures.
Või õpid? Mida? Kellena end tulevikus näed? 2013. aastal lõpetasin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. 2014. aasta kevadel käisin Tartu Ülikoolis abitreeneri koolitusel ja omandasin treeneri kutse (tase 3). 2015. aasta kevadel läbisin Tallinna Ülikoolis nooremtreeneri koolituse ja omandasin kiiruisutreeneri kutse (tase 4). Ma väga loodan, et ühel päeval on võimalik alustada Eesti ülikoolides õpinguid ka osalise koormusega. Praegu on võimalik õppida ainult täiskoormusega. Sellest on väga kahju. Tundub, et sportlaste peale pole üldse mõeldud. See tekitab natuke ka lisastressi, sest tekib tunne, et millal siis. On ju ilmselge, et sportlasena raha ei teeni ja sportlaskarjäär ei kesta igavesti. Ma usun, et see on ka üks põhjuseid, miks paljud Eesti sportlased on sunnitud lõpetama oma sportlaskarjääri nii varakult. Need 3–4 kuud, kui ma Eestis olen (pärast hooaja lõppu ja uue hooaja ettevalmistustsükli alguses), oleks ideaalne koguda ainepunkte. Hooaja sees võiks võtta mõne kursuse arvutis ja minna eksamiks Eestisse. Tean paljusid teiste riikide sportasi, kes nii õppida saavad. Ma väga loodan, et ka Eestis on see varsti võimalik.
Mida teha, et Eestis oleks rohkem tippkiiruisutajaid? Esimene asi oleks kindlasti tingimused – meil oleks vaja täismõõtmetes, 400 m kiiruisurada. Kas oled tegelenud veel mõne spordialaga? Millisega? Olin sportlik laps ja armastasin liikumist. Põhikoolis tegelesin natuke kergejõustiku, suusatamise ja ka jalgpalliga. Rattaspordiga? Üldiselt on teada, et uisutajad on sa geli ka võimsad ratturid. Rattasõit on osa kiiruisutaja treeninguplaanist. Millega veel tegeled? Lugesin, et varem õppisid viiulit. Kui tõsiselt? Kas võtad nüüdki vahel viiuli kätte? Kui, siis mis puhul? Õppisin 7 aastat Põltsamaa muusikakoolis viiulit. Lisaks viiulitundidele ka muusikaajalugu ja solfedžot, samuti natuke klaverimängu ja käisin orkestris. Mul oli imetore viiuliõpetaja. Praegu kahjuks viiulimänguks aega ei jää. Millega vabal ajal tegeled? Loed, käid kinos või teatris? Kahjuks väga palju aega muudeks tegemisteks ei jää. Olen sunnitud tegelema palju asjaajamisega: sponsorite otsi-
18 SPORTLAND MAGAZINE | TALV 2015
Räägi pisut oma perest – kui sportlik, kui spordihuvi line? Kas keegi su perest on tõsisemalt kiiruisutami sega tegelenud? Või mõne muu spordialaga? Mul on suurepärane perekond: liikumist ja sporti armastavad, mind väga toetavad ja minust hoolivad ema ning isa ja 2 vanemat õde, Sirli (31) ja Sandra (28). Sandra on kehalise kasvatuse õpetaja. Ta on aktiivselt tegelenud rull- ja kiiruisutamisega. Minu perekond on minu tiim. Tänu nendele olen nii kaugele jõudnud.