Page 1

NR 5 / sügis/talv 2011 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Natalia ja Ott Kiivikas

us kirg, sport ja armast

Helly Hanseni uus tulemine

Kelly Sildaru

Eesti trikisuusataja maailma vallutamas Suur talveriiete kataloog!

Urmas Välbe koolitab Sportlandi suusaspetse

Vaata lisa: www.sportland.ee NUMBRIS VEEL: Eesti parimad suusarajad, Tanel Leok, valime maratonisuuska, Marko Matvere seiklused maailmamerel, Raio Piiroja, Kein Einaste, Aleksandrs Cekulajevs, Siim Liivik jpm

4

742593 000031


Triobet Live TV Rahvusvaheline jalgpall nüüd sinu arvutis! Triobet annab oma klientidele uue võimaluse elada kaasa oma lemmikspordialale läbi veebipõhise televisiooni ning toob vaatajani otseülekandena sel aastal 8000 erinevat spordivõistlust!


juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

S

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Jaan Naaber, Kristel Nei, Monika Poomann Kujundus Silver Vaher Keeletoimetaja Jaana Viires Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 5690 9356 Trükk Kroonpress

NR 5 / sügis/talv 2011 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Natalia ja Ott Kiivikas

us kirg, sport ja armast

Helly Hanseni uus tulemine

Kelly Sildaru

Eesti trikisuusataja maailma vallutamas Suur talveriiete kataloog!

ügistalv 2011 on Baltimaade spordiinimesi ja loomulikult ka Sportlandi ülipositiivselt raputanud oma erakordsete spordisündmustega päris mitmel moel. Selle loo kirjutamise hetkel pole küll veel teada Eesti jalgpallikoondise resultaat play-off-mängudes, kuid fakt, et niikaugele on jõutud, on parim näide Eesti Jalgpalli Liidu kollektiivsest sihikindlusest. Ja see on Aivar Pohlaku kui strateegi, taktiku ja juhi töö suur tulem! Aga juhtkirja all olev foto on tehtud Kaunases, kus elasime kaasa korvpalli EMi finaalturniirile. Ehkki Leedu korvpallikoondis sellelt EMilt medaleid ei toonud, sai leedu rahvas midagi palju olulisemat: suurepärased spordirajatised üle maa, mis aitavad sporti ja korvpallimängu maailmatasemel hoida ning arendada ka järgmised 50 aastat. Nii Eesti jalgpalli kui ka Leedu korvpalliga on Sportlandil ja Nikel koostöö kestnud juba üle kümne aasta! On ülihea tunne tõdeda, et oleme valinud endale ainuõiged partnerid. Baltimaade spordikaubanduse liidrina tunneme jätkuvat vastutust ja kohustust edendada sporti kui kultuuri, mis tugevdab rahvuslikku ühtsustunnet nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Käesolev Sportland Magazine toob sinuni tõeliselt värsked talveteemad! Oleme siia numbrisse valinud lood ja inimesed, mille või kelle kaudu on lihtne väljendada ka Sportlandi suhtumist oma tegudesse ning ümbritsevasse. USK, VISIOON JA PÜHENDUMINE. Kui kaheksa aastat tagasi meie kaanestaari Kelly Sildaru isa meiega ühendust võttis ja koostöö Nikega algas, olid just eelnimetatud märksõnad need, mis meid sidusid. Nüüd saame noore trikisuusataja kohta lugeda uskumatut lugu, mis tõenäoliselt pole veel isegi poole peal … Jutud Eesti lumespordi nukrast seisust on enam kui liialdatud! Kui moodsale tipule lisada veel murdmaasuusatamine massispordina Eesti maratonidel ja harrastajate hulgad Maarjamaa suusakeskustes, siis saame endiselt uhkel häälel rääkida oma rahvuslikust talispordialast number üks. Siinjuures on asjakohane märkida, et ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus on talveks valmis ning ootab kliente oma ajaloo parimas vormis. AMBITSIOONIKUS, SIHIKINDLUS JA UUENDUSMEELSUS. Meie Magazine’i persoonilood kõnelevad Tanel Leokist, Ott ja Natalia Kiivikasest, Marko Matverest, Sergei Pareikost ning Lauri Mengelist, kes kõik on head koostööpartnerid nii Sportlandile kui ka firmadele, kelle tootemarke me esindame. Nende inimeste elu- ja edulood ning suhtumine endasse ning ümbritsevasse on vorminud ka meie väärtushinnanguid! RATSIONAALSUS, EFEKTIIVSUS, AUSUS JA HUUMORIMEEL. Jüri Ratas spordisõbrana avab meie ajakirjas oma suhtumist sporti ja elusse. Et säästa talisporditoodete valimisel su aega, sisaldab Magazine ka suurt talvetoodete kataloogi, mis toob sinuni osa meie kauplustes pakutavast, senise ajaloo kõige rikkalikumast talvetoodete valikust. Siinses ajakirjanumbris tutvustame ka uusi kaupu oma tootekorvis: näiteks Norra firma Helly Hanseni kvaliteettooteid, Timexi uuenduslikke spordikellasid ja maailma spordivarustuse lipulaeva K2. Selleks et sinul, kallis spordisõber, oleks meie tegemistest ja pakutavatest tootemarkidest parem ülevaade, oleme loonud uue kodulehe www.sportland.ee. INSPIRATSIOON. Sportlandi missioon on muuta oma toodete ja teenuste abil noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ning emotsionaalsemaks. Oleme Eestis nii kaubandusettevõttena, sporditippude toetajana, ürituste korraldajana kui ka spordikultuuri arendajana oma klientide teenistuses. Enamgi veel: me innustame sind rohkem sportima, tutvustades väärikaid eeskujusid Eesti tippude hulgast ning pakkudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks ainult parimaid tooteid. Tahame sinu 2011/2012. aasta talve muuta erakordseks ja kirkaks. Anname sulle uue laengu energiat, et võiksid selles üha segasemaks muutuvas maailmas liikuda kindlalt oma eesmärkide poole. Trennis näeme! Are Altraja Sportlandi kaasasutaja ja omanik

Urmas Välbe koolitab Sportlandi suusaspetse

Vaata lisa: www.sportland.ee NUMBRIS VEEL: Eesti parimad suusarajad, Tanel Leok, valime maratonisuuska, Marko Matvere seiklused maailmamerel, Raio Piiroja, Kein Einaste, Aleksandrs Cekulajevs, Siim Liivik jpm

4

742593 000031

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

3


sisukord UUDISED 6

7

76

URMAS VÄLBE koolitab Sportlandi suusaeksperte. NIKE riietab meie Londoni olümpiadelegatsiooni. SPORTLANDIL uus koduleht! 8848 ALTITUDE on nüüd Sportlandis müügil. CASALL kutsub teleka ette trenni. VALMINUD ON esimesed ajudega jalgpallisaapad! PROFLIPI SUUSAPRILLID on juba saadaval. A2K SPORT elavdab Jõulumäe suusavõistlusi. SPEEDO ENDURANCE kaitseb kloorise vee eest.

40

62

SUUSATAMINE 16

MARATONILE! Selle talve suusamaratonid. 18 HÜVA NÕU. Kuidas valida maratonisuuski ja -varustust. 22 URMAS VÄLBE uus elu. 26 KEIN EINASTE on tõusev täht Eesti suusasprindis. 28 EESTI PARIMAD SUUSARAJAD ootavad sind!

AKTIIVNE PUHKUS 32

PUHKE- JA SPORTIMISVÕIMALUSED Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses. 36 TIMBERLANDI POED pakuvad parimaid matkajalatseid ja -riideid. 38 OTEPÄÄ SUUSAPARADIIS asub Otepää Sportlandi poes. 39 SPORTLAND OUTDOORI kauplus Rocca al Mares rõõmustab sportlikku rahvast. 44 AITAME VALIDA ideaalset suusareisi. 126 NARVA SPORTLAND – Eesti idapoolseim spordikauplus.

LUMISED NÕLVAD

40 KELLY SILDARU püüdleb trikisuusatajana olümpiale. 46 EESTI SUUSA- JA LUMELAUANÕLVAD ootavad ekstreemisõpru. 50 K2 teekond mäesuusamaailma tippu.

SPORTLIK MOOD

48 O'NEILLI TALVEKOLLEKTSIOON on Sportlandis kohal!

4

50 26

70


52

84

90 TALVISED TRENDID! Sportlandi ajaloo parim talveriiete kollektsioon suurtele ja väikestele. 104 SOE SPORDIPESU ootab sind Sportlandis. 108 OLE COOL ka trenni tehes! 114 MOEKAD SAAPAD kogu talveks.

JÄÄHOKI

52 SIIM LIIVIK – esimene eestlasest Soome meister. 55 JETI JÄÄHALL kutsub hokit mängima. 56 ANNAME NÕU, kuidas valida sobivat hokivarustust.

10

JALGPALL

58 SERGEI PAREIKO on alati Eesti eest väljas. 60 ARGO ARBEITER veab Tallinn Cupi. 62 RAIO PIIROJA elust Hollandis. 64 MEELIS ROOBA soovitab saalivutivarustust. 66 ALEKSANDRS CEKULAJEVS – meistriliiga parim pommitaja. 68 RAHVALIIGA kutsub huvilisi. 120 VALIME VÄLJA! Sportlandi jalgpalliriiete ja -jalatsite parimad pakkumised.

KORVPALL 70

G4S-I EESTI MEISTRILIIGA klubide tutvustus. Kes püüab medaleid ja kes ellu jääda. 74 NIKE AIR ehk korvpalliajaloo legendaarseim jalats. 122 KUUMAD PAKKUMISED Sportlandi korvpallikollektsioonist.

MITMESUGUST 10

90

69

78 82 84 112 127 128 130

OTT ja NATALIA KIIVIKA sportlik perekond. MILLISTE JALATSITEGA mängivad Eesti parimad jalg-, korv- ja võrkpallurid ning millised on menukaimad suusad. TANEL LEOK seab uusi sihte. LAURI MENGEL – Eesti parim karateka. MARKO MATVERE seiklused Lõunamere saartel. TIMEXI SPORDIKELLAD aitavad sul efektiivsemalt treenida. SPORTLAND SOOVITAB selle talve mõnusamaid spordivõistlusi. SUUR RISTSÕNA. Võida Eesti jalgpallikoondise särk! LÕPPSÕNA. Riigikogulane Jüri Ratas räägib oma sportlikust elustiilist.

5


uudised

OOLITAB URMAS VÄLBESK ERTE P S K E A S U U I D N SPORTLA ALATES SELLEST HOOAJAST ON SPORTLANDI SUUSAHOOLDUSES N-Ö VANEMTREENERINA PARDAL URMAS VÄLBE. Urmas Välbe on mees, kes on suusaringkonnas endale nime teinud varem hea suusatajana ja kes nüüd on tuntud määrdemeistrina. Ta on oma ala suurim professionaal ja üliosav suhtleja. Urmase vastutada jääb Sportlandis suuskadega tegelevate meeste ja naiste koolitamine ning atesteerimine. Palun jaga meiega kindlasti oma kogemusi, mis Sa Sportlandis suuskade hoolduse ja suusavarustuse ostuga seoses oled saanud. Kirjuta meile nendest kogemustest aadressil sportland@sportland.ee.

OLÜMPIA LÄHEN

EB

LONDONI OLÜMPIAMÄNGUD LÄHENEVAD SUURE KIIRUSEGA JA JUBA MÕNDA AEGA ON KÄIMAS MEIE SPORTLASTE VARUSTUSE ETTEVALMISTUS. Nii nagu Pekingi olümpial, nii saab Eesti Olümpiakomitee seegi kord varustussponsoriks Nike ja paraadriided teeb Monton. Nike valmistab Eesti delegatsioonile unikaalse ja rahvusvärvides vabaajakollektsiooni (sh medalijaki, millega loodetavasti mõni Eesti sportlane saab poodiumil seista) ja tipptehnoloogilise võistlusvarustuse. Kõigi spordifännide ja olümpiaturistide rõõmuks tulevad olümpiatooted juba järgmise aasta kevadel müügile ka Sportlandi kauplustesse!

6


N NÜÜD 8848 ALTIDUDEMO ÜGIL SPORTLANDIS Ü SPORTLANDI SELLE TALVE SUUREKS UUDISEKS ON ROOTSI FIRMA 8848 ALTITUDE’I MÄESUUSARÕIVAD, MIS ON PÕHJAMAADES LEIDNUD JUBA PALJU POOLEHOIDJAID. 1990ndate alguses Rootsi mäesuusafanaatikuterõivadisainerite rajatud 8848 Altitude pakub äärmiselt ilmastikukindlaid ja vastupidavaid riideid tervele perele. Kõik Sportlandi valikus olevad 8848 Altitude’i tooted on veekindlad (vähemalt 10 000 mm) ja hingavad (6000–8000 g/m2); lasteriided on kaetud Põhjamaade lühikest päevast mänguaega arvestades 360° raadiuses helkurpaeladega. 8848 Altitude on oma nime saanud maailma kõige kõrgema tipuga mäe Mount Everesti järgi, kuna nimelt selle mäetipu 8848 meetri vallutamiseks loodud rõivakollektsioon oli Altitude’i firma tollal veel noorte disainerite esimene ametlik tellimus.

UUE S A V A D N A L T R O SP KODULEHE NÜÜD LEIAD AADRESSILT WWW.SPORTLAND.EE TÄIESTI UUE SPORTLANDLIKU KODULEHE. Kodulehel on üleval meie kampaaniad ja sooduspakkumised ning loomulikult suur hulk tootegaleriisid. Lisaks leiad lehelt kerge vaevaga kõik vajalikud Sportlandi kontaktid. Peagi valmib veebipood ja arendamisel on Sportland TV. Lubame, et hoiame kodulehe elava ja muutuvana, et sul, hea sõber, oleks seda avades iga päev mõni uus teema lugeda ning näha. Head uudistamist aadressil www.sportland.ee.

TELEKA ETTE TRENNI! CASALL ON ROOTSI PÄRITOLUGA MAAILMAKUULUS TREENINGVARUSTUSE JA TREENINGRIIETE TOOTEMARK, MIS ÜHENDAB SKANDINAAVIA KVALITEEDI NING SUUREPÄRASE DISAINI. Alates septembrist on Casalli treeningvarustus saadaval suuremates Sportlandi kauplustes. Müügil on nii lai mudelivalik suuri treeningseadmeid eri tasemel spordihuvilistele kui ka rikkalik sortiment väiksemat sorti treeningvarustust (hantlid, võimlemispallid, hüppenöörid, võimlemisrõngad jne). Kõigil Casalli toodetel on pakendil seletavad pildid, mis näitavad treenitavaid lihasgruppe, aidates saavutada parimat treeningutulemust. Treeni koos Casalliga!

7


spordipere

SPORT, KIRG JA ARMASTUS

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD ANU HAMMER - TÄNAME AQUA SPA, TALLINK SPA & CONFERENCE HOTEL

OTT JA NATALIA KIIVIKAS ON LÄBI NING LÕHKI SPORDIPEREKOND. SEST SPORT ON ANDNUD NEILE KÕIK, MIS NEID PRAEGU ÜMBRITSEB: SÕBRAD, HINGELÄHEDASE TÖÖ JA KUUS AASTAT KESTNUD ÕNNELIKU ABIELU.

10


11


spordipere

S

oov olla parim on edasiviiv jõud. Nii on ka Ott ja Natalia Kiivikas just need, kes nad praegu on, – oma ala parimad. Tuubil täis auhinnakapiga Otita ei ole võimalik ette kujutada nüüdset Eesti kulturismimaastikku, Natalia aga tõi oktoobrikuus Serbias toimunud fitnessi maailmameistrivõistlustelt koju järjekordse hinnalise trofee – hõbemedali. Kuidas ja millal te spordi juurde jõudsite? Ott: Spordi juurde sattusin ikka tänu perele. Ema oli spordilembeline ja ka vend. Esimesed võistlused tegin juba kuueaastaselt, olin päris hea vastupidavusega ja eriti meeldis jooksmine. Natalia: Hakkasin iluvõimlemises käima alates kuuendast eluaastast, oleme Otiga mõlemad lapsest saati spordi juures. Seega olete mõlemad sportlike perede lapsed? O: Jah, sporditegemist on meie peres alati hinnatud. Ka aegadel, kui materiaalsed olud ei olnud kõige paremad, leiti treeningute ja spordi jaoks ikkagi võimalused. Vanem vend Mikk oli andekas pallimängudes, tema mängis Eesti noortekoondistes

nii korv- kui ka käsipallis. Ema mängis Tartus ülikooli ajal EPA naiskonnas samuti korvpalli. N: Minu isa mängis võrkpalli ja temalt on päritud ka spordipisik. Ema ei ole olnud seotud spordiga, samas on ta mind spordi tegemisel igati toetanud. Minu õde aga tegeles ujumisega.

puhul sport ning sportlik elustiil – alati pluss või on sel ka mingeid varjukülgi? O: Kahtlemata on plusse rohkem kui miinuseid, sest jututeemat ja asju, mille üle arutada, on rohkem. Kindlasti aga on õhkkond pingelisem, kui mõlemad valmistuvad võistlusteks samal ajal, kuid õnneks ei ole sellist aega palju.

Paljud löövad spordile käega, kui ei saavuta kiiresti häid tulemusi. Millal teie esimeste teid rahuldavate tulemusteni jõudsite? O: Juba kuueaastaselt võitsin Viljandis ümber Paala järve jooksu, pärast seda veel sama jooksu seitsme ja kaheksa aasta vanuselt. Hiljem tulid juba korvpall ja käsipall. Kulturismitulemusi pidin ikka mõne aasta ootama, aga ma olin täielikult veendunud, et need saavutused tulevad. N: Iluvõimlemises tulin Kiievi linna meistriks kaheksaaastaselt, pärast seda arvati mind olümpiareservide koondvõistkonda. 18aastaselt sain vigastuse, mis ei lubanud iluvõimlemisega jätkata, ja nii jõudsingi lõpuks fitnessi juurde.

Kas teie elustiil on 24 h ja 100% sport? O: Võib öelda küll nii, sest Natalia on personaaltreener Kalev Spas ja MyFitnessi spordiklubis ning mina toimetan iga päev www.fitness.ee keskkonnas. Peale selle on meil oma treeningud, seega oleme nädala sees kella 9–21 kodust väljas – aga unes loodame sporti siiski mitte näha.

Pärisin spordipisiku oma isaltNat. alia

Millega te praegu tegeleksite, kui te ei oleks omal ajal spordile pühendunud? O: Ei oskagi öelda. Olen õppinud ehituseriala, võimalik, et ehitaksin Soomes … N: Tõenäoliselt oleksin diplomaat, sest olen lõpetanud Kiievis Rahvusvaheliste Suhete Instituudi. Ott on kaasa löönud ka mitmes spordivälises projektis – näiteks teles. Kuidas meeldis? O: Tele on olnud mõnus hobi. Mulle ausalt öeldes meeldib teletegemine kui protsess, sest see on kogu aeg vaheldusrikas: ükski võte ei ole sama mis eelmine, kogu aeg peab pingutama ja proovima teha paremini. Kuna mul on oma firma, siis võtab see kogu põhilise aja, kuid enda vormis hoidmiseks toodan iga kahe nädala tagant saadet „Sinu küljes trennis” meie portaali www.fitness.ee Fitness TV jaoks. Kas paarisuhtes on ühine kirg ja ühised hobid – teie 12

Kuidas sisustate spordivabu hetki? O: Neid väheseid päevi, mil me tööl ei ole või kui ei toimu ühtegi üritust, millega seotud oleme, proovime valdavalt veeta lastega koos (Otil on ka vanem tütar, 9aastane Amani – toim.). Kui on ilus ilm, oleme väljas, ning kui kehvem ilm, siis leiame mõne tubase tegevuse ja kindlasti valmistab Natalia midagi maitsvat süüa: ta on väga hea kokk. Millised on teie peamised väärtushinnangud ja kuidas olete rahul praeguse Eesti eluga? O: Peamised väärtushinnangud on ikka nagu ühes korralikus Eesti kodus, kus esmatähtis on pere ja lapsed, kus austatakse ning toetatakse teineteist, kus aukohal on ausus ja täpsus ning kindlad reeglid, mida pereliikmed järgivad, et peres valitseks üksmeel ja rahu. Mida rohkem me ringi reisime, seda paremini saame aru, et tegelikult ei ole Eesti elul häda midagi. Piisab sellest, kui näed, kuidas mujal riikides asju aetakse ja kui kehvasti inimesed kohati elavad: siis saad aru, et meil ei tasu liigselt viriseda. Kas oskaksite enda kõrval ette kujutada elukaaslast või abikaasat, kes üldse ei tegeleks spordiga? N: Jah, oskame küll: meil mõlemil oli enne kohtumist suhe, kus teine pool ei olnud spordiga seotud inimene. Nagu elu näitas, vajame oma kõrvale inimest, kellel on samad huvid. Mida kasulikku saaksid sporditegemisest need inimesed, kes teevad niigi


O: Eesti spordile ja eelkõige noortele, keda ootame ka kindlasti vaatama, annab see lisamotivatsiooni harjutamiseks. Sest kui laval on oma maa võistlejad, tekitab see vaatajas küsimuse „Kas mina ei võiks olla kunagi maailma paremikus?”. Loodame, et kodus toimuv MM toob spordiklubidesse juurde palju uusi harrastajaid. Kui püramiidi alumine osa on lai, siis jõuab kunagi keegi ka püramiidi tippu.

iga päev füüsiliselt rasket tööd? O: Eelkõige vaheldust. Tean, kui keeruline on pärast füüsiliselt rasket tööpäeva minna trenni. Pärast kutsekooli lõpetamist töötasin nii ehitusel kui ka puidutöökojas ning tihti tuli päev otsa kuuemeetriseid planke keerutada külmas ja vihmas. Ainus, mis motiveeris, oli see, et pärast saan tuppa ja trenni – mis oli mu meelistegevus ning sundis pingutama, et mitte eluaeg planke keerutada. Tallinnas toimub peagi klassikalise kulturismi MM. Räägi sellest pisut täpsemalt. Mida Eesti publik selle raames näeb? O: Lisaks klassikalise kulturismi MMile toimub samal võistlusel ka fitnessi, body-

fitnessi ja kulturismi maailmakarikavõistlus. Seega on laval kogu meie selle ala paremik – Natalia ja Ott Kiivikas, Taavi Koovit, Imre Vähi, Janar Rückenberg, Oleg Anissimov jne – ning näha saab nii atraktiivseid vabakavasid fitnessistidelt kui ka detailideni väljatöödeldud lihaskonnaga kulturiste. Eelvõistlus toimub 19. novembril ja finaalid 20. novembril Nokia kontserdimajas. Oleme spetsiaalselt teinud piletihinnad nii taskupärased, et ka koolipoisid ja -tüdrukud saaksid tulla MMi vaatama. Pilet eelvõistlusele maksab 5 ja finaalidele 10 eurot. Mida sellise ürituse toimumine Eesti spordile annab?

Millised on teie hinnangul praegusaja Eestimaa noored? Kas sportlik eluviis on piisavalt popp? O: Noored on väga uuendusmeelsed ja, kohati isegi tundub, et nad viibivad teisel planeedil … Natuke teeb muret see, et noorte keelekasutus on väga segatud inglise keelega: kui kuulata spordiklubiski omavahelist juttu, siis iga kolme eestikeelse sõna järel tuleb ingliskeelne sõna või lause. Kui nii edasi läheb, siis võib ette kujutada, mis saab eesti keelest mõne aja pärast. Sportlikke inimesi leidub ka, kuid minu arvates ei kasutata rohkeid sportimisvõimalusi maksimaalselt ära. Eks selle põhjuseks on ka internetiühiskond, mis pakub lisaks spordiinfole palju muud meelelahutuslikku, ja see jätab noorte vormile oma jälje. Kas Eestimaa noorte seas torkab tänavapilti vaadates silma pigem sportlikkus või hoopis lodevus, laiskus 13


spordipere ja ebaõiged elukombed? O: Viimati mainitu hakkab ehk rohkem silma. Miks see nii on, rääkisin eelmisele küsimusele vastates. Mida ütleksite neile noortele, kes tahaksid sportida, kuid kellel ei ole raha spordiklubides käimiseks? O: Ma ütlen neile nii, et kui lugeda spordikuulsuste autobiograafiaid, siis selgub üks ühine fakt. Enamik neist tippudest on alustanud treenimist väga askeetlikes, kui mitte öelda olematutes tingimustes, kuid vaatamata sellele on neist tulnud maailmanimed. Ka mina ei alustanud treenimist eliitjõusaalis, vaid ikka keldrisaalis. Alguses piisab, kui on paar reguleeritavaid hantleid ja võimalus käia metsa all jooksmas. Olulisem on soov saavutada edu ja pühendada ennast täielikult treeningutele. Miks soovitaksite inimestele just oma ala? Mis sellega tegelemine täpselt annaks? O: Jõusaal, mis on kulturistide ja fitnessistide treeningukeskus, on ju tegelikult kõikide spordialade baas. Ma ei tea ühtegi spordiala, kus maailma tippu saaks kuuluda nii, et ei peaks kas või periooditi käima jõusaalis.

Enamik tippudest on alustanud askeetlikes s. tingimusteOtt

14

Kui lihtne või keeruline on tänapäeval sportlaskarjääri kõrvalt mingit tööd teha või õppida? O: Natalia on kõik need aastad teinud spordi kõrvalt treeneritööd ja mina olen tegelenud paralleelselt ettevõtlusega – see ei ole meid seganud tippsporti tegemast. Natalia on näiteks omandanud töö ja spordi kõrvalt kaks kõrgharidust – rahvusvahelised suhted ja kehakultuur – ning saanud vahepeal ka emaks. Kuidas oleks õige suunata-motiveerida lapsi spordiga tegelema? O: Oleme oma laste puhul pidanud vajalikuks neid mitte sundida, vaid küsinud, mis neile meeldib. Laseme neil proovida eri spordialasid, et nad jõuaksid selleni, milleks neil on annet ja mida neile meeldib teha. Näen sageli, et vanemad elavad laste kaudu välja oma ebaõnnestumisi spordis: nad tahavad oma järeltulijaid panna vägisi trenni ja sunnivad neid tegelema aladega, mida lapsed ei taha teha. See on minu arvates vale. Laps ei pea ütlema kogu aeg, et ma ei taha või ei viitsi, vaid tal tuleb lasta leida ala, mida ta armastab. Kõigist ei saa jooksjaid, kulturiste ega korvpallureid, igal alal läbilöömiseks on vaja teatud füsioloogilisi ja geneetilisi eeldusi. Inimest vägisi mõne ala juures hoides ei pruugi need eeldused avalduda.

Mida sport teile endile andnud on? O: Sport on andnud meile kõik, mis meid praegu ümbritseb: kohtusime ju ise võistlustel ja oleme olnud kuus aastat abielus, tütar Emilia on neljane. Sport on andnud ka töö. Sõbrad ja enamik tutvusringkonnast on inimesed, kellega oleme kohtunud jõusaalis või kes on spordiga tihedalt seotud. N: Sport on õpetanud meile distsipliini, eesmärkide püstitamist ja nende realiseerimist. Oleme õppinud kannatlikkust ja saanud aru, et elus ei tule kõik lihtsalt kätte, vaid on vaja kõvasti endast anda, et midagi vastu saada. Kahtlemata on sport lisanud enesekindlust ja palju teadmisi. Kellena näete end kümne või kahekümne aasta pärast? O: Mina näen ennast ehk kümne aasta pärast isegi veel laval, see ei ole välistatud. Tingimata treenin edasi noorsportlasi ja osalen agaralt võistluste korraldamises. Samuti on koolitamine mulle südamelähedane: oma teadmistepagas on vaja edasi anda. N: Mina näen end laste fitnessitreenerina ja kindlasti osalen kohtunikuna võistlustel, sest olen ka rahvusvahelise kategooria kohtunik.


suusatamine

MARATONILE! SUUSAHUNDID JA LIHTSALT LUMESÕBRAD! KÄES ON AEG HAKATA END TALVISEKS MARATONIHOOAJAKS TREENIMA. TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SCANPIX

E

esti suusakalendris on palju toredaid maratone ja, kui ilmataat vingerpussi ei mängi, leiab uue aasta alguses pea igaks nädalavahetuseks endale mõnusa suuskadel olemise. Valikut on. Treeni, registreeru ja sõida!

SEB Kõrvemaa suusamaraton Alates 2006. aastast korraldatava SEB Kõrvemaa maratoni lõpetas eelmisel korral pika ja lühema distantsi (38 ja 19 km) peale kokku 693 suusasõpra. Kui varasematel aastatel sai end registreerida ka Sportlandi spordipoodide kassas, siis nüüd saab end 16

kirja panna ainult interneti teel, veebiaadressil www.jooks.ee. Start antakse 4. veebruaril Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, registreerimine (milles Sportlandi kliendid saavad 20% soodustust) lõpeb 3. veebruaril kell 17. Kui suusasõber peaks mingil põhjusel registreerimise maha magama, siis ei pea ta muretsema, kuna ennast starti kirja panna saab ka kohapeal. Eelregistreerimisel on osalustasu pika distantsi puhul 13 eurot ja lühikesel distantsil 10 eurot. Registreerimine algab 21. novembril. „Ideaalis oleks meil mugav, kui sportlasi tuleks starti tuhande ringis, kuid ka 1500ga saaksime hakkama,” räägib maratoni kor-

raldusega tegelev Renna Järvalt. „Aga meie eesmärk polegi kvantiteet: me rõhume kvaliteedile.”

Haanja maraton Järjekorras 40. Haanja maraton toimub 25. veebruaril ja maratoni raames peetakse kokkuleppel suusaliiduga ka Eesti meistrivõistlused pikamaasuusatamises. See tähendab, et iga osaleja saab sõna otseses mõttes rammu katsuda Eesti parimatega. „Tõsi, meil on kokkulepe, et esimene rida on proffide päralt. Kuid rajal võib kõike juhtuda,” sõnab ürituse korraldaja Urmas Veeroja. Osavõtutasu selgub novembri keskel,


tust,” räägib Peets. „Maratoni eesmärk on osalejatele pakkuda võimalikult meeldejäävat suusaelamust ja olla parim Eesti suusavõistlus. Senine tagasiside on olnud valdavalt positiivne, kuna oleme varasematel aastatel pööranud suurt tähelepanu tagasiside analüüsile ja esinenud kitsaskohad kõrvaldanud.” Maratoni osalustasu pole veel lõplikult selgunud.

Kuninglik Tartu maraton ootab masse Klubi Tartu Maraton korraldab Eesti kroonimata suusaürituste kuningat Tartu maratoni juba 41. korda. 1976. aastal püstitati rekord, kui Lõuna-Eesti radadel liugles üle 13 200 suusahuvilise. Saabuval talvel oodatakse pikale distantsile (63 km) ligikaudu 8000 ja lühemale (32 km) umbes 2000 inimest. Ürituse peakorraldaja Indrek Kelk ütleb, et eelregistreerimise korral jääb piletihind 40 euro kanti. Kelk selgitab, et hoolimata krõbedast piletihinnast pole see maailma mõistes sugugi kallis: „Tartu maraton kuulub endiselt kolme-nelja odavaima hulka.” Kuidas aga garanteerida, et suusapeole tulles kõik edukalt kulgeks? Asi on tegelikult väga lihtne: nagu kõikide asjadega, tuleb ka maratoniks lihtsalt kõvasti harjutada. „Tuleb vähemalt kolmneli kuud end ette valmistada. Kaks-kolm korda nädalas peaks ikka trenni tegema,” märgib Kelk.

Tuleb ikka olmvähemalt k nd neli kuud etada. ette valmis kuid Veeroja hea meelega hinda ei tõstaks. Mullu võeti pikal distantsil eelregistreerunud osalejalt 16, hiljem end kirja pannult 25 ja kohapeal registreerunult 35 eurot. Korraldajad ootavad rajale umbes tuhandet inimest, kuna siis peaks korraldamine minema veel väga libedalt.

Alutaguse maraton Alutaguse suusamaraton peetakse sedapuhku juba 14. korda. Eelmisel hooajal püstitati osavõturekord, kui pikale ja lühikesele distantsile registreerunuid oli nimekirjas kokku 1063. Ürituse korraldaja Robert Peetsi hinnangul on pika distantsi puhul osavõtjate piirarvuks 1200. Mõlema, nii 40 kui ka 20 km klassikadistantsi stardi- ning finišipunkt asuvad Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses (endine Pannjärve Tervisespordikeskus). „Maratoni korraldamine sujub praegu tõrgeteta, eelarve on suuremas mahus koos. Järgmisel nädalal toimub viimane rajahooldustöö enne lume tulekut, mis tähendab võsa lõikamist ja langenud puude koris-

Maraton pealinnas Spordiklubi Kõrve Ring korraldatav Tallinna suusamaraton kuulub EMT Estoloppeti maratonide sarja. Senine korraldus on sujunud plaanide kohaselt, kuid korraldaja Jüri Voodla ootab novembri lõpuks lume tulekut. Eesootav Tallinna maraton on juubelihõnguline, see toimub 15. korda. „Distantsid 2012. aastaks on 42 km ja 21 km ning maratoni eesmärk on tuua võimalikult palju Tallinna ja Harjumaa inimesi värskesse õhku suusatama ning ühtlasi populariseerida Eestis suusasporti,” räägib Voodla. Osalustasud ei ole veel kindlaks määratud.

Pöide-Orissaare suusamaraton Saaremaal peetav Pöide-Orissaare suusamaraton toimub sel talvel kolmandat korda. 2011. aastal, kui sõideti 20 km vabatehnikas, oli inimesi koos lastesõiduga

nimekirjas 150 ringis. Ürituse korraldaja Jüri Linde sõnul on täpne kuupäev veel lahtine, kuid ideaalis võiks see toimuda üks nädalavahetus enne Viru maratoni, mis peetakse 29. jaanuaril. „Kõik oleneb ilmast ja lumeoludest, kuid kindlasti tahame ürituse taas teoks teha. Püüame selle ilusaks traditsiooniks muuta,” märgib Linde. Osavõtumaks pole samuti veel täpselt paigas, kuid ilmselt küsitakse eelregistreerimisel 6 ja hiljem 10 eurot. „Me ei taha hinda väga kõrgeks ajada, kuna kohalik rahvas on üsna hinnatundlik. Kui on liiga kallis, siis suusatatakse niisama, mitte maratonil,” tõdeb Linde ja lisab, et teretulnud oleksid ka uued sponsorid.

Viru maraton Sel hooajal juba 28. korda toimuv Viru maraton peetakse taas Mõedaku spordibaasis, kus antakse nii stardipauk kui ka võetakse vastu finišeerijad. Taasiseseisvunud Eesti ajaloos teist korda Viru maratoni korraldav Evi Torm sai 2011. aastal kõvad ristsed. Virumaal möllanud torm muutis korralduse parajaks peavaluks, kuid hakkama saadi üllatavalt edukalt. „Ühtegi üdini negatiivset kommentaari me ei leidnudki. Üks tiimi liige veel viskas nalja, et ju pessimistid ei leidnud tormis õiget kohta üles,” naerab Torm. Eelmisel aastal oli pikemale ja lühemale distantsile (vastavalt 42 ja 25 km vabatehnikas) registreerunuid kokku 1259 ning sel aastal oodatakse inimesi umbes sama palju. „Oleme seadnud piiriks 1500 osalejat, kuna muidu ei mahu rahvas meile ära,” märgib Torm. Osavõtutasu plaanitakse jätta samaks, mis tähendab, et eelregistreerunud pääsevad pikemale distantsile 16 ja lühemale 10 euroga. Need, kes panevad end kirja hiljem, peavad rahakotti kergendama 25 või 15, kohapeal pileti ostnud 35 või 25 euro võrra. Põhiline võistluspäev on plaanis pidada pühapäeval, 29. jaanuaril, kuid on võimalik, et nädalavahetuse pikendamiseks viiakse start laupäevale. Torm annab väikse vihje ka moodsamatele suusahuvilistele, kes tulevad autoga ja kasutavad GPS-seadet: „Asula, mida otsida, kannab Mõedaka nime, spordibaas on Mõedaku.”

Tamsalu-Neeruti maraton Tamsalu-Neeruti maraton, mis sõidetakse 5. veebruaril, toimub 15. korda. Võistluskeskus, kus harrastajad ka finišeerivad, asub Tamsalu linna suusastaadionil, stardipaik on aga Uudekülas. Võistelda saab 44 km või 22 km distantsil vabatehnikas. 17


kasulik

ÕIGE VARUSTUS AITAB MARATONI NAUTIDA TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

HEA SUUSAVARUSTUS TEEB MARATONI LÄBIMISE OLULISELT MUGAVAMAKS JA KIIREMAKS. PÕHJENDATUD VALIKUTEST RÄÄGIB SPORTLANDI SUUSAEKSPERT DIMA SMIRNOV. Kuidas valida maratoniks suuski? Suuskade valimine oleneb paljudest asjadest: enda jaoks tuleb läbi mõelda hooaja eesmärgid, suusapaaride arv ja hinnaklass. Algajad saavad hakkama ühe ja lihtsama suusapaariga, pühendunud harrastajad, kellele on oluline ka võistluse tulemus ning kes tahavad võistelda õige ja hea varustusega, peaksid kindlasti mõtlema mitme paari soetamise peale. Kuna Estoloppeti sarjas on kavas nii uisu- kui ka klassikastiilis maratonid, siis peaksid tõelised suusasõbrad muretsema endale eraldi uisu- ja klassikasuusad. Lisaks oleks mõistlik osta veel lihtsamad treeningsuusad, millega saaks treenida ka kehvemate lumeoludega. Kui inimesel on endal asjad läbi mõeldud, siis on ostuprotsess poes oluliselt lihtsam ja ka teenindajad oskavad varustust paremini soovitada. Mis hinnaklassist suusad sobivad inimesele, kes tahab lihtsalt raja läbi sõita, ja millised suusad neile, kes püüdlevad kõrgematele kohtadele? Suuskade puhul kehtib põhitõde, et alati võib osta ka reaalsest vajadusest kallimad suusad, sest erinevalt mäesuusata18

misest saab algaja ka tippsuuskadega hakkama. Algajad suusasõbrad võiksid maratoniks valida lihtsamad suusad: nendele on heaks valikuks näiteks 119,95 eurot maksvad Fischer SC Combi suusad, millega saab sõita mõlemat stiili. Spordisõpradele, kes üldse sõidukiirusest ei hooli, on pakkuda

ka Fischeri kuulsad RCS Carbonlite Classicu ja RCS Carbonlite Skating Hole’i suusad, mis on praegu vaieldamatult parimad suusad maailmas. Kärgsisu, tippviimistlus ja põhjamaterjalid teevad need suusad väga kergeks ning tagavad hea libisemise. Selle mudeli hind on 499,95 eurot. Milliseid tippmudeleid Sportland veel pakub? Lisaks Fischer RCS Carbonlite’i mudelile on Sportlandis saadaval ka Madshus Nanosonic Carboni suusad hinnaga 399,95 eurot.

Algajad suusasõbradatoniks võiksid maramad valida lihts suusad. veelgi lihtsamaid suuski hinnaga 69,95 eurot. Sõitjatele, kes eelistavad paremat varustust ja kellel on maratonideks seatud ka mingid sportlikud eesmärgid, olgu selleks kas või naabrile ärategemine, on meil pakkuda näiteks Fischer CRSi mudel hinnaga 169,95 eurot ja Fischer RCRi mudel hinnaga 249,95 eurot. Mõlema mudeli puhul on saadaval eraldi uisu- ja klassikasuusad. Tõelistele suusahuntidele on Sportlandi valikus

Kuidas valida maratoniks riideid ja mida peab sealjuures silmas pidama? Maratonisõiduks riideid valides peaks lähtuma oma sõidukiirusest, toodete tehnilistest omadustest ja riiete hinnaklassist. Spordipesu on väga oluline komponent, see hoiab keha kuiva ja soojana. Head suusariided on eest tuuletõkkega ja tagant hingavast materjalist. Kui sõidutempo ei ole väga kiire, tasuks mõelda ka vahekihi ehk spordifliisi peale, mis hoiab inimese kehasoojust paremini. Suusatajad, kes lähevad tulemust püüdma, peaksid mõtlema liibuva


kasulik

võistluskombinesooni peale, mille tuuletakistus on oluliselt väiksem. Milliseid maratoniks sobivaid riideid Sportland pakub? Sellel hooajal on Sportlandis müügil rikkalik sortiment suusariideid sellistelt tuntud firmadelt nagu Craft, Halti ja North Bend. Valikus on mitmes hinnaklassis suusariideid, mille seast peaksid endale sobivad kehakatted leidma kõik suusasõbrad, olenemata sõiduoskustest. Olulised on kindlasti ka hea, hingav suusamüts ja soojad suusakindad. Milline on parim spordipesu maratonisõiduks? Sportlandis on sellel hooajal läbi ajaloo parim valik spordipesu, esindatud on Helly Hansen, Craft, Mizuno ja Nike. Suusasõiduks sobib kõige paremini pesu, mis juhib niiskust kehalt eemale ning tagab sellega mugavuse ja soojatunde kogu sõidu vältel, mis on eriti oluline pikematel sõitudel. Kiiremad suusatajad võiksid valida õhema pesu, näiteks Helly Hanseni Dry või Crafti Zero pesu. Aeglasemad sõitjad ehk loodusenautijad peaksid eelistama spordipesu soojemat varianti, nagu näiteks Helly Hanseni Warmi pesu. Kui palju kogu suusariidevarustus – pesust mütsi ja kinnasteni – maksab? Algaja suusariiete komplekt võib maksma minna alates 180 eurost, samal ajal kui pühendunud harrastajal on vaja välja käia 300 euro ringis. 20

Milliseid suusasaapaid Sportland maratonisõitjale soovitab? Saabaste valimine on maratonisõitjale sama oluline kui suuskade valimine. Nendel, kes soovivad heal tasemel varustust, oleks vaja soetada eraldi saapad uisu- ja klassikamaratonide jaoks. Uisustiilisaapad on tavaliselt kõrgemad, tugeva plastist või süsinikust toega ja nende tallaosa on hästi jäik, ehk siis saabas ei paindu läbi. Kõik need omadused on vajalikud selleks, et uisustiilisõit oleks optimaalne. Korraliku uisustiilisaapa hind on vahemikus 149–359 eurot. Klassikasaabas on madalam ja tema tallaosa on pehme, st tald paindub läbi. Klassikasaapaid on hinnavahemikus 109– 259 eurot. Inimene, kes läheb rajale lihtsalt maratoni läbima, võib saapad kätte saada 60 euroga. Kuidas valida maratoniks keppe? Algajatele sobivad ka kõige lihtsamad suusakepid. Kuid vähemalt meestel, kel rohkem jõudu, soovitame ka täiesti algajana eelistada järgmisest hinnaklassist suusakeppe, sest nende toodete eluiga peaks olema pikem. Suusakeppide hinna määrab materjal, millest oleneb ka keppide kaal ja jäikus. Kallimad kepid on tehtud 100% süsinikust, mis tagab optimaalse jäikuse. See on oluline selleks, et tõukejõud läheks õigesse kohta. Kuigi süsinikusisaldus ja süsiniku kvaliteet on eri marki keppidel isesugune, tasub pühendunud harrastajal valida suusakepid, millel on süsinikusisaldus vähemat 60% ringis.

Olulised on ka hea, hingavja suusamüts soojad suusakindad. Kepil võiks olla n-ö kinnasrihm, mis teeb sõidu mugavamaks. Korgist käepide muudab suusakepi kergemaks. Sportlandis on saadaval Swixi, One Way ja Järvineni suusakepid. Vältida tuleks liiga pehmeid keppe, mis painduvad igal tõukel läbi ja raiskavad seega enamiku tõukejõust. Tavaharrastaja peaks arvestama sellega, et kuigi kallimad kepid on jäigemad, on nad ka rabedamad: nende puhul on kukkudes või koperdades suurem oht, et kepp võib katki minna. Mida peaks suusamaratonile mineja varustuse puhul veel tähele panema? Õigesti valitud suusavarustus teeb maratoni läbimise oluliselt mugavamaks ja kiiremaks, lisaks sellele on sobiv varustus eelduseks, et sõitja saab keskenduda suusatamisele, aga mitte näiteks hõõruvale saapale või halva pesu tõttu tekkivale külmatundele. Kindlasti tasub enne maratonile minekut oma varustus üle vaadata, et võistluspäeval ei peaks sellele mõtlema. Väga oluline on ka suuskade määrimine. Et asi toimiks hästi, tuleks kaaluda kahte varianti: kas soetada endale määrimiseks vaja minev varustus ja õppida see töö selgeks või lasta suusad enne maratonile minekut määrida spetsialistidel. Enamik suusavarustust müüvatest Sportlandi poodidest pakub ka määrimisteenust.


tegija

N O L A A VENEM M E R U U S KÕIK AS VÄLBE UUS ELU EHK URM

IGANENUD ARUSAAM, NAGU OLEKS VENEMAAL KÕIK ASJAD LIGADI-LOGADI, SPORDIS EI KEHTI. SEDA KINNITAB KA VENE SUUSATIPPUDE MÄÄRDEMEISTER URMAS VÄLBE. TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SCANPIX

V

enemaa sai endale hiljuti vormel 1 etapi ja jalgpalli maailmameistrivõistlused, venelaste jäähoki- ja jalgpalliklubid ostavad mängijaid hiigelsummade eest üle maailmakuulsatelt klubidelt ning pressivad end vägisi maailma tugevamate sekka. Lühidalt: rahasummad, mis Venemaa spordis liiguvad, on nii suured, et tõenäoliselt enamik meist selliseid numbreid ei tunnegi. Aastaid Eesti suusakoondislasi võitudeni aidanud, kuid nüüd idanaabrite juures määrdemehe tööd tegev Urmas Välbe teab rääkida, et täpselt samasugune seis valitseb ka Venemaa suusatamises.

Venelased pingutavad

VÄR E D I F F P RO

K!

ja ateskoolitab treid hooajast sa u e su rd ä meis llest maid mä tu Alates se a n in i! h h ks ooldeme aailma ü i suusah teerib m portland S e lb ä V Urmas

22

Välbe sõnul on Venemaa suusailmas kõik nõnda professionaalne, et iga sellega seotud inimene võib oma tööst puhast rõõmu tunda. Põhjus on ilmselge: 2014. aastal toimuvad Sotšis taliolümpiamängud, kus nõutakse vaid kõige kõrgemaid kohti. Seal ei saa ebaõnnestumist lubada. „Räägitakse, et Venemaa suusatamises pole kunagi varem nii häid tingimusi loodud. Meeleolu on hea, kõik mõtlevad Sotši olümpiast,” kinnitab Välbe. Kogenud hooldemehe sõnul pole tema elu võrreldes Eesti koondise aegadega eriti


muutunud. Suusatamine ja nipid-nõksud on ju samad ning ka võistluskalender tippkoondistel üsna identne. Põhiline vahe on lihtsalt numbrites, kõike on rohkem: määrdeid, sportlasi, hooldemehi, suuski. „Mastaabid on siin suured, kuid plaanid on veel suuremad. Järgmisel aastal tahetakse hankida samasugune suusa-rekka, nagu norrakatel on,” räägib Välbe, „lisaks eraldi autona uus lihvmasin, mis ajab suuski loodi, nagu saeveskist laudu tuleb, ja mida saab vajaduse korral isegi üle ookeani transportida.”

ses mingil määral käsil olelusvõitlus, et vanade olijate keskel ka nende hääl kuuldavale pääseks. Välbe sõnul olid omad autoriteedid Vene koondises juba ees ja nendega tuli ühine keel leida. Kindlasti ei pooldaks Välbe samasugust olukorda, nagu oli kunagi Kristina Šmiguni tiimiga, kelle hooldusmeeskond töötas ülejäänud koondisest eraldi. Praegu tundub, et eestlased on Venemaal meeldiva positsiooni saavutanud. Lukertšenko on tiimis jäänud praegu eelkõige asjaajajaks, kes teeb ajakava, suhtleb firmadega ja toob vajaduse korral kohale neid asju, millest puudu. Ta aitab ka määrida, kuid staaride suuski tema ei puuduta. Pulles, Bergman ja Välbe ise määrivad tippude suuski. Bergman kuulub ka lippe- ehk libisemisnõukogusse, Välbe pidamisnõukogusse. Kokku on praegu Venemaa koondise juures koguni 19 hooldemeest (sh üks lihvija) ja neist 15-16 meest hakkavad alati maailmakarikaetappidel kohal käima. „See on ikka julm arv. Mati Alaveri sõnade järgi oli parimatel aastatel ühe Eesti suusataja kohta 1,5 hooldemeest, mis oli ülikõva number, kuid ega siin see praegu väga alla ei jää,” arvab Välbe.

Pinget on tegelikult Venemaal vä h e m .

Eksnaine juhib paraadi Et asjad Venemaa suusatamises nõnda paigas, on Välbe arvates suuresti tema endise abikaasa, Venemaa alaliidu presidendi Jelena Välbe teene, kes on oma kaasmaalaste edu tõepoolest südameasjaks võtnud. „Kes veel teab suusatamisest rohkem kui tema!” tunnustab Urmas Välbe. „See on variandist, mille puhul alaliitu juhiks mingi ametnik, kes tuimalt ainult tulemusi nõuab, palju parem.” Mis puutub Urmas Välbe ja ülejäänud kolme endise Eesti määrdemehe – Mihhail Lukertšenko, Eero Bergmani ja Margo Pullese positsiooni, siis on neil suures koondi-

TÄPPISTEADUS. Urmas Välbe täies tööhoos.

PISUT VÄLBE SUUSATARKUST URMAS VÄLBE SUGUSE MÄÄRDEGURUGA VESTELDES OLEKS PATT JÄTTA KÜSIMATA MÕND SUUSAHOOLDUSNÕKSU. Välbe, kes teab rääkida eelkõige just Fischeri suuskadest, paneb esmalt südamele, et poodi uut paari soetama minnes ei tohi valikut langetada uisapäisa. „Kõige olulisem on suusk ise: milline on selle paine ja konstruktsioon. Otsige õige suusk, see on kõige alus,” märgib Välbe. „Halvale suusale võid kas või kulda alla määrida, kuid nii, nagu vaja, see ikka liikuma ei hakka.” Teine väga oluline moment on Välbe sõnul suusa alla õige muster saada. Kolmas asi on määre. Treeningule sobib kõige tavalisem parafiin: Välbe toob näiteks, et ka kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu treenib tavalise parafiiniga. Kuid võistlussuuskade ettevalmistamine on vähe keerulisem. Uisu- ja klassikasuusa puhul on libisema panemine tegelikult täpselt ühesugune. Kõigepealt kantakse suusale võistlustingimustes valitseva temperatuuri järgi parafiin, kuid Välbe kinnitusel on Eestis, kus enamasti niisked olud, hädavajalik panna peale ka pulber. Pulbrit on nii soojale kui ka külmale ilmale ja seda tuleks panna pigem rohkem kui vähem. Väga oluline on ka suuskade õige hooldamine. Kui pulbrit on kasutatud kuus-seitse korda, peaks suusad taas üle lihvima. „Ma ei oska sekunditesse seda ümber arvutada, kuid hooldatud ja hooldamata suuskadel on ikka suur vahe,” kinnitab Välbe. Täpsemate juhiste saamiseks võib iga suusahuviline vaadata Eesti Suusaliidu kodulehte www. suusaliit.ee, kus murdmaasuusatamise alajaotuses on peatüki „Suusahoolduse ABC” juurde Välbe näpunäited YouTube’i klippidena üles laaditud.


tegija

LIBE MINEK. Rajal koos Jaak Maega

Eesti suusatamine elab Hooaja ettevalmistus ja suur tiim on küll toredad asjad, kuid et Venemaa koondises nõutakse tulemust ning ebaõnnestumisi ei lubata, siis võib töö üsna pingeline olla. Välbe võtab asja rahulikult ja on hoopis vastupidisel arvamusel. „Pinget on tegelikult just vähem. Näiteks kui keegi jääb haigeks, siis on tema asemele võtta piltlikult öeldes neli meest. Asjad on paremini kaetud. Eestis polnud see võimalik,” võrdleb Välbe. Kodumaa suusatamise hetkeolukorra juurde tulles märgib Välbe nobedalt, et skandaalidest ja sellest, kes probleemides täpselt süüdi on, ta rääkida ei taha, kuid valearusaama Eesti suusatamise surmast lükkab ta kategooriliselt ümber. „On olemas kõik tingimused, et toota medaleid,” kinnitab Välbe. „Ei tasu unustada, et Algo Kärp, Aivar Rehemaa ja Karel Tamjärv on praegu paremas seisus, kui olid Andrus Veerpalu ning Jaak Mae sama vanalt.” Välbe usub ka Eesti sprindikoondislas24

tesse, kuid avaldab kahetsust, et norralasest treener Björn Kristiansen otsustas oma maine säilitamiseks pärast Andrus Veerpalu dopinguskandaali eestlastega koostöö lõpetada. Samamoodi kui sportlaseid, kiidab Välbe enda neliku järeltulijaid ehk Eesti koondise uusi hooldemehi. Mantlipärijate tase laseb rahuliku südamega endal välismaal töötada. „Hooldetiim koosneb nii kõvadest fanaatikutest, et lausa paha hakkab,” muigab Välbe. „Pundis on Raul Seema, kellel 20 aastat kogemust, ja kogu seda üritust juhib kogenud Jaan Alvela. Nii et kõik tingimused on loodud ja sportlastel tuleb ainult tuld anda!”

demeestel miskit suurt teha? Päris nii need asjad pole: suvel rabatakse kõvasti trenni teha, et talveks vormis olla. Suuskade ettevalmistamine pole nii lihtne, et lükkad määrde alla ja ulatad sportlasele. Ise tuleb rajal kilomeetreid koguda ja eri

On olemas kõik tingimused, et toota medaleid.

Suvel sõidab ratast Nüüd on suusahooaeg algamas ja määrdemeestel käed-jalad tööd täis. Aga kui just Gröönimaal või kuskil mujal kaugel põhjas ei ela, siis kas suvel pole hool-

variante omal nahal läbi katsetada. „Suvel sõidan põhiliselt ratast. Nii palju kui võimalik. Eelmisel suvel tuli 6000 kilomeetrit täis, järgmisel aastal tahaksin Elion Estonian Cupist osa võtta (maastikurattamaratonide sari – toim.),” avaldab Välbe, kelle suurim tunnustus kuulub aga Lukertšenkole. „Miša meil läbis suvel Tallinna maratoni ajaga 3.06. Tehke järele!”


tõusev täht TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SPORTLAND MAGAZINE

KEIN E T S A N I E HEAST VORMIST L I V E R Ä OOTUS HOOAJA EEL UUE SPONSORI SAANUD EESTI MURDMAASUUSAKOONDISE SPRINTER KEIN EINASTE ON TREENINGUTEL NÄIDANUD VÄGA HEAD MINEKUT, MIS LUBAB TAL TALVELE VASTU MINNA SUURTE OOTUSTEGA.

K

ui oled higimull otsa ees rabanud, pole miskit paremat tundest, et kõva töörügamine ei ole olnud ilmaasjata. Just nõnda rahulolevalt võis terve suve treeningutel vaeva näinud Einaste iga-aastaste regulaarsete testide järel end tunda. „Enamik näitajaid (näiteks koormustest lindil või jõusaali raskustega – toim.) on paremad, ja halvemaks pole miski muutunud. Neid teste oleme aastaid teinud,” räägib 26-aastane Einaste. „Ausalt öeldes tekitab vorm ootusärevust.”

26


Sihib poodiumikohti Intervjuu tegemise hetkel, 2. novembril viibib Einaste koos ülejäänud suusakoondisega Soomes Olosel treeninglaagris. Kõik oleks justkui hea, kui vaid põhialale ehk suusatamisele korralikult keskenduda saaks. Nimelt on ilmad viletsad ja lund vähe. „Praegu on meil siin 2,5 km ring ja seegi sulab päris jõudsalt,” nendib Einaste, kuid tõdeb, et olukord võiks olla palju hullemgi. „Skandinaavias on üldse praegu ilmad suusatajate jaoks halvad. Näiteks Norra ja Venemaa koondiste treeninglaagri paikades olevat ainult kilomeetri jagu rada, ehk järelikult on meil siin isegi hästi.” Olosele kavatseb Einaste jääda kuni Kuusamos 25.–27. novembrini toimuva maailmakarikaetapini, kus on kavas ka sprindidistants. Hooajal, mil tiitlivõistluseid ei toimu, on just Kuusamo etapp ja kodune Otepää osavõistlus (21.–22. jaanuar) Einaste kalendrisse märgitud suurte tähtedega.

„Otepääl tahan kindlasti teha seda, mis eelmisel korral tegemata jäi,” vihjab mullusel hooajal poolfinaalis õnnetult kepi murdnud Einaste finaali-, kuid miks mitte ka poodiumikohale. „Usun, et olen selleks valmis.”

Õige pesu tähtsus Einastet eristab sellest hooajast alates teistest Eesti koondislastest üks esmapilgul

on kahe poole koostöös kõik klappinud. „Ma pole pidanud oma valikut kahetsema,” kiidab Einaste uut toetajat. Craft toetab Einastet peale tavaliste suusarõivaste ka talisportlastele üliolulise sooja pesuga, mille kandmise vajalikkust Einaste ka harrastussportlastele südamele paneb. „Ilma spetsiaalse pesuta võib sul ühel juhul hakata palav ja teisel juhul külm, mis tekitab päris palju ebameeldivusi. Organism kulutab temperatuuri reguleerimiseks liiga palju energiat, mis lõppkokkuvõttes väsitab sind kiiremini,” selgitab Einaste. „Sooja pesuga seda ei juhtu. Pealegi on endal oluliselt mugavam suusatada.” Kõvematele harrastajatele teadmiseks märgib suusaäss, et soovitatav oleks soetada oma garderoobi mitu erinevat pesu, kuna ilmad on kõikuvad ja sellega on arvestanud ka riidetootjad. „Temperatuurid ja tuuleolud erinevad ja seega on oluline valida just ilmaga sobiv riietus,” avaldab Einaste. „Erinevad tingimused eeldavad ka erineva pesu kandmist.”

ta b Organism kurilu temperatuuiseks reguleerim rgiat. liigselt ene väike, kuid tegelikkuses üsna suur asi. Kui teisi Eesti parimaid toetab riietusega ISC, siis Einaste isiklik toetaja on Craft. Suvel võeti Eesti suusalootusega ühendust – Einaste mõtles, et miks ka mitte – ja siiani

Spordipesu 360 päevaks

CRAFT PARANDAB SINU TULEMUSI AASTARINGSELT!

Meie spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus. Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Extreme Sport, Stopper, Surfhouse, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, Bivarix, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport, Ardise Sport.

www.craft.ee


elustiil

SUUSAD ALLA! TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX

MILLEKS MINNA TALVE TULEKUL PALMI ALLA LOODERDAMA!? EESTIMAA ON ERAKORDSELT RIKAS OMA TALVISTE PUHKE- JA VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSTE POOLEST. ÜKS EESTLASTE LEMMIKHARRASTUSI ON ENDISELT SUUSATAMINE.

V

ärske õhk, punetavad põsed, suurepärane enesetunne, rõõm kordaläinud talvepäevast – need on asjad, milleta ükski vähegi sportlik inimene oma elu ette ei oska kujutada. Et veelgi rohkem inimesi kodudest välja, Eestimaa kaunisse loodusesse sportima innustada, anname valikulise ülevaate Eesti eri piirkondade parimate suusaradade kohta.

TALLINN JA HARJUMAA Nõmme Spordikeskus Külmallika 15a, Tallinn Rajad: 1; 2; 3; 5; 15 km (Harku ring) Valgustatud rada: 15 km www.sportkeskus.ee

Pirita Spordikeskus Rummu tee 3, Tallinn Rada: 8 (4 + 4) km Valgustatud rada: 8 (4 + 4) km www.piritaspordikeskus.ee

Saku terviserada Saku alevik, Saku vald, Harjumaa Rajad: 0,7; 2; 3,5; 7 km (Saku rabametsa terviserada) Valgustatud rada: 1 km (Saku valgustatud suusarada) www.sakusuusaklubi.ee

28

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Oja talu, Pillapalu küla, Anija vald, Harjumaa Rajad: 1,5; 3; 5; 19; 24; 65 km Valgustatud rada: 1,2 km www.korvemaa.ee Kõrvemaal on olemas suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajale alates 1,5 km rajast ja lõpetades 65 km pikkuse Kõrvemaa Suurringiga. Keskuse ees platsil asub 1,2 km valgustatud rada. Suurem osa sellest rajast on üsnagi lauge, mis sobib ideaalselt väikestele lastele harjutamiseks ja suusatehnika õppimiseks. Põhirajad on tähistatud eri värvi nooltega, mis muudab suusatamise turvalisemaks ja välistab teelt eksimise.

HIIU MAAKOND Leemeti suusarajad

JÕGEVA MAAKOND Kuremaa terviserajad Kuremaa, Jõgeva vald, Jõgevamaa Rajad: 1; 2; 3; 5 km Valgustatud rada: 2,5 km Telefon: 552 3363, 773 2247

JÄRVA MAAKOND Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus

Järva-Madise küla, Albu vald, Järvamaa Rajad: 2,1; 3; 5 km Valgustatud rada: 2,1 km www.valgehobuse.ee

LÄÄNE MAAKOND Palivere terviserada

Leemeti, Emmaste vald, Hiiumaa Rajad: 2; 3 km Valgustatud rada: ei ole Telefon: 529 9432

Palivere alevik, Taebla vald, Läänemaa Rajad: 1; 2; 3; 5 km Valgustatud rada: ei ole www.sula.ee

IDA-VIRU MAAKOND Kohtla-Nõmme suusastaadion

LÄÄNE-VIRU MAAKOND Mõedaku Spordibaas

Kohtla-Nõmme vald, Ida-Virumaa Rajad: 1,8; 3,8 km Valgustatud rada: 1,8 km Telefon: 522 0074; 5656 5601

Mõedaku küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa Rajad: 3; 5; 7,5; 10 km Valgustatud rada: 3 km www.moedakuspordibaas.planet.ee


SINU BLIZ ACTIVE ELU ALGAB SIIN

WWW.BLIZEYEWEAR.COM

Disain, väärtus ja mitmekülgsus. Bliz Active spordiprillid pakuvad silmadele vajalikku kaitset, on mugavad ning vastupidavad. Kõrgtehnoloogiline ja uudne disain. Bliz spordiprillid aktiivsetele inimestele.

PROFLIP UUDSE DISAINIGA, MITMEKÜLGSE KASUTAMISVÕIMALUSEGA MURDMAA SUUSAPRILLID. PROFLIP PAKUB SILMADELE KAITSET KÕIGE ERINEVAMATES ILMASTIKUTINGIMUSTES.

DESIGN; FLEXIBILITY AND VALUE WITH UNBREAKABL

E

+1

Müügil Sportlandites üle Eesti ja kauplustes A&T Sport - info@trendtime.ee

CASE

BLIZ ACTIVE`L ON HEA MEEL OLLA SPONSORIKS PALJUDELE MURDMAASUUSAKOONDISTELE.

CL

EA

T NIN G CLO

H

10

0%

U V- P R O T E C T

IO

N

PO

LY C

E A R B O N AT E L

NS

SWE

AT B A R

AD

JU

S TA B L E S T R

AP

FO

L DA

BLE

R VISO

EX

TR

A LENSES

X1


elustiil PĂ•LVA MAAKOND Mammaste Tervisespordikeskus

RAPLA MAAKOND PalukĂźla suusarajad

VILJANDI MAAKOND Viljandi suusarajad

Mammaste, PĂľlva vald, PĂľlvamaa Rajad: 0,5; 1; 2; 2,5; 3; 5; 7,5; 10 km Valgustatud rada: 2,5 km www.polvavald.ee, www.taevaskoja.ee

Kehtna vald, PalukĂźla, Raplamaa Rajad: 2; 3; 5 km Valgustatud rada: 2 km Telefon: 514 8261

PÄRNU MAAKOND Jþulumäe Tervisespordikeskus

SAARE MAAKOND Kuressaare terviserajad

Rajad: 1,5 km valgustatud suusarada Valuoja orus; 13,5 km ßmber Viljandi järve kulgev terviserada Valgustatud rajad: 1,5; 3,5 km www.lumepark.ee www.viljandimaa.ee/spordikeskus

Leina kßla, Tahkuranna vald, Pärnumaa Rajad: 0,5; 1; 2 (kaks rada); 2,5; 3 (kaks rada); 5 (kaks rada); 7,5; 10; 15 km Valgustatud rajad: 1,2; sprindirada ja 2,3 km www.joulumae.ee

Kaevu 18, Kuressaare, Saaremaa Rajad: 0,6; 1; 2 km Valgustatud rajad: 0,6; 1; 2 km www.kuressaarespordikeskus.ee

VALGA MAAKOND Tehvandi Spordikeskus Nßpli kßla, Otepää vald, Valgamaa Rajad: 7,2 km treeningrada; 10 km matkarada Vþistlusrajad: 1,2; 2,5; 5 km Valgustatud rajad: 2,5; 2,2 km www.tehvandi.ee

Kekkose rada, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus Kääriku kßla, Pßhajärve vald, Valgamaa Suusarajad: 1; 2; 3; 5; 14 km (Kekkose rada) Valgustatud rada: 2,5 km www.kaariku.com

UURI KA SIIT!

Parima Ăźlevaate Eesti suusaradade kohta saad aadressidelt http://sport.err.ee/ lumeinfo ja www.terviserajad.ee.

TARTU MAAKOND Vooremäe terviserajad Vooremägi, Unikßla, Haaslava vald, Tartumaa Rajad: 1,5; 3; 5; 8 km Valgustatud rada: ei ole Telefon: 503 4594, 5354 0710

Tartu Tähtvere spordipark Laulupeo 25, Tartu Rajad: 850 m; 1,3 km Valgustatud rajad: 850 m; 1,3 km www.arena.ee

SPORTLAND SOOVITAB:

väärt suusakeskus Tamsalus! www.tamsalusport.ee

30

VĂ•RU MAAKOND Haanja Puhke- ja Suusakeskus Haanja kĂźla, Haanja vald, VĂľrumaa Rajad: 2; 3; 5; 7,5 km Valgustatud rajad: 2 ja 3,2 km www.haanjamaraton.ee

VEEL SUUSARADU!

Avastamist väärivad ka järgmistes Eesti paikades asuvad suusa- ja terviserajad: Ŕ)BSKVNBBM"SVL¸MB "FHWJJEVKB4BVF Ŕ*EB7JSVNBBM1BOOK SWF 4JOJN HFEF "WJOVSNF  Iisaku ja Narva Pähklimäe; Ŕ+ SWBNBBM5¸SJ Ŕ-  OFNBBM1BSBMFQB Ŕ-  OF7JSVNBBM7JOOJKB3BLLF Ŕ1¹MWBNBBM7 STLB 0SBWBKB7BMHK SWF Ŕ1 SOVNBBM3BFL¸MB 7 OESB 4BBSEF 5¹TUBNBB  Tootsi ja Sindi; Ŕ3BQMBNBBM,BJV Ŕ4BBSFNBBM,BBSNB Ŕ5BSUVNBBM,BNCKBKB&MWB Ŕ7JMKBOEJNBBM,BSLTJ/VJB 5BSWBTUV 4BBSFQFFEJKB Pärsti; Ŕ7¹SVNBBM7BTUTFMJJOB ,VCJKBKB,VSHK SWF


ILE! G I Õ AD K P A A USAS U S OGA O L A AJ

junior

classic

Alpina suusasaapad leiad SPORTLANDI poodidest! Info: A2K Sport OÜ, www.a2k.ee

skate

www.alpina.si


elustiil

KÕRVEMAA PAKUB E M Õ Õ R E TALV SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS ON TALVEKS VALMIS NING PAKUB PARIMAL TASEMEL SPORTIMISVÕIMALUSI JA PÕNEVAID SEIKLUSI IGALE MAITSELE. TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

L

isaks suusaradadele on Kõrvemaal sel hooajal varasemast rohkem mõeldud ka matkahuvilistele. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest saavad alguse maalilises talvemaastikus kulgevad matkarajad neile, kes soovivad looduses lihtsalt jalutada, minna sportlikule kepikõnniringile või orienteeruma, ning ka neile, kes võtavad lapsed kelgu peale ja suunduvad koos perega jalgsi loodusesse jäljejahile … Keskus soovitab sel talvel kasutada ka erakordset võimalust suusatada mööda fantastilist 65 km pikkust terviserada ühest keskusest teise. Terviseraja äärde jäävad Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus, Jäneda Musta Täku tall, Jäneda Lõõgastuskeskus ja Valgehobusemägi. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest alustanud saavad tagasi keskusesse, kui tellivad endale järele lumetakso – kas siis mootorsaani või sõiduauto.

32

SUUSARAJAD LASTELE

Sellel hooajal pakub keskus võimalust alustada suusatamisega juba teisest eluaastast alates: kõige pisemate suusaring asub tasasel maastikul, suuremate laste suusaring pakub aga juba väikseid tõuse ja laskumisi. Keskusest saab rentida suuski ka kõige pisematele (alates teisest eluaastast).

SUUSAKOOL IGALE VANUSELE

Suusakooli tunnid toimuvad nii laupäeviti kui ka pühapäeviti, nii lastele kui ka täiskasvanutele. Grupid ja seminaridel osalejad saavad endale sobivaks ajaks tellida Kõrvemaa suusakooli tunni koos hoogsa ja lõbusa sprindivõistlusega.


SAANISÕIDUD LASTELE

LUMETAKSO RONGILE VASTU VÕI HOOPISKI MATKATUURILE!

Keskus korraldab lastele tasuta saanisõite nii laupäeviti kui ka pühapäeviti. Sõidud toimuvad kindlatel kellaaegadel ja osalejate arv on piiratud. Soovitame sõidule kindlasti enne registreeruda.

Elamuste nautijatele pakume võimalust tulla meile rongiga ja kutsuda endale vastu lumetakso: sel juhul saate keskusesse sõita mööda mõnusat talveteed mootorsaaniga. Samas pakume matkahuvilistele võimalust kasutada lumetakso teenust selleks, et minna räätsa- või suusamatkale Jussi kanarbikunõmmele või rabasse.

TEEMANÄDALAD

LÕKKEPLATSID JA GRILLIMISKOHAD

Sellel hooajal pakub keskuse Oja talu köök toiduvalikut Eesti, Vene, Ungari, Itaalia, Vahemere, Hiina, India, Tai, Mehhiko jt rahvusköökidest.

Pakume võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Omalt poolt tagame grillitarvikud, lõkkeplatsi, soojad istumisalused ja vajaduse korral sooja lisavad tekid.

TALVEKOHVIK

Talve tulekuga avame keskuse terrassil talvekohviku, kus pakume grillimenüüd ja kosutavaid jooke.

MOOTORSAANIMATKAD

Kõrvemaa maalilist maastikku, mis kohati meenutab tundrat, saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Teil on võimalus minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talveloodusesse ning kaotada lume, puutumatu ümbruse ja hea seltskonna keskel reaalsusetaju. Mootorsaanimatka aja soovitame broneerida juba varakult. Võimalik on minna keskuse lähipiirkonda ka pooletunnisele proovisõidule. Mootorsaanimatkasid korraldame kahe- ja üheksakohaliste mootorsaanidega.

ÕUEKINO JA FILMIÕHTUD

Pärast suusatamist ja sportimist on mõnus end sisse seada õuekinno ning vaadata tähistaeva all põnevat ja kultuurset filmiklassikat.

NÄDALALÕPU SUUSALAAGRID TANTSUÕHTUD SUUSABAASIS

Nädalavahetustel korraldame muusikaõhtuid. Samas on teil võimalus panna keskuse väärikal klaveril või kitarril proovile ka oma musitseerimisoskused ja anda ise kontsert.

Pakume peredele ja koolilastele mõnusat talvepuhkuse paketti, mis sisaldab suusatreeninguid, kelgutamist või lumerõngaga sõitmist, saanisõitu, kuuma sauna, maitsvaid toite, põnevat õhtutegevust ja majutust.

LASTEHOID NÄDALAVAHETUSTEL

Niikaua kui vanemad spordivad, saavad pisikesed olla lastehoius. Lastega kelgutatakse ja minnakse jäljejahile, pärast seda saavad nad mõnusalt mängutoas lustida. Lastehoid toimub eelregistreerimisega.

33


elustiil

PÕNEVAD TUURID!

KÕRVEMAA TUUR

Ringsõit kestab kuni 2 tundi. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, imetleme looduskauneid paiku ja metsavõlu, uurime loomade jälgi. Tuur on jõukohane ka lastele. Paketi hind 375 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu) Grupi suurus kuni 25 osalejat. Hind sisaldab tuuri, retkejuhi teenuseid ja igale osalejale vahvat meenet.

PÜHAPÄEVANE PERETUUR

KA HILISSÜGISEL ON VAHVA LOODUSES LIIKUDA! SELLEKS PAKUB SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS PÕNEVAID VÕIMALUSI ISEGI VIHMASE JA SOMBUSE ILMA KORRAL.

T

uurid koos huvitavate tegevustega on mõeldud igale vanusele – nii täiskasvanutele kui ka lastele. Saab liikuda jalgsi, aga ka ehtsa militaarmaasturiga! Seigeldakse kunagisel Nõukogude Liidu armee polügoonil, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Sellest ajast on looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul säilinud tihe ning korrapäratu teevõrgustik. Suur osa teedest on hooldamata ja ei ole enam tänapäeval sõiduautoga läbitavad. Seal aga on maasturisõit veel eriti põnev, kohati tekib lausa off-road-võistluse tunne. Samal ajal saab imetleda maalilist ja vaheldusrikast Kõrvemaa maastikku ning kuulata retkejuhi pajatusi kultuuri- ja militaarajaloo ning eluseikade kohta ja nautida muidki põnevaid lugusid.

VAATA LISA! www.korvemaa.ee

Alates oktoobrikuust on igal pühapäeval võimalik minna perega koos militaarmaasturil imetlema maalilist ning ainulaadset Põhjaja Lõuna-Kõrvemaa loodust. Sõidu käigus teeme peatusi, mil retkejuht pajatab põnevaid lugusid, uudistame loodust ja jäädvustame vahvaid fotosid. Pärast seiklemist sööme matkakeskuses ühiselt maitsvaid pannkooke piimaga. Hind täiskasvanule 17 eurot ja lapsele 10 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu) Alla viieaastased lapsed tasuta. Hind sisaldab militaarmaasturi ringsõitu, retkejuhi teenuseid, maitsvat pannkoogilõunat ja igale osalejale pisikest meenet.

KÕRVEMAA MILITAARTUUR KOOS LUURETEGEVUSEGA

Militaartuur algab Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest, kus sõidame välja militaarmaasturiga. Peatume lähipiirkonna ajaloolistes paikades, uurime kunagise sõjalise tegevuse jälgi ja räägime militaarajaloost. Samas korraldame võistkondliku sõjalise luuretegevuse koos põnevate ülesannetega ja peame mõnusa pikniku. Väljasõidu käigus omandame uusi oskusi (näiteks kuidas looduses eri tingimustes ellu jääda), õpime tundmatul maastikul kaardi järgi orienteeruma ja liikuma, teeme tiimitööd ning lahendame huvitavaid ülesandeid. Tegevus kestab kokku kuni 6 tundi. Paketi hind 830 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu) Hind sisaldab tuuri, aktiivse tegevuse osa koos juhendamise ja vajalike vahenditega, kosutavat einet ning väikest meenet.

KÕRVEMAA RÄÄTSAMATKATUUR

Alustame mõnusast ringkäigust keskuses ja sõidame seejärel mööda kaunist loodusmaastikku raba äärde. Lähme huvitavale kuni kolmetunnisele räätsamatkale. Tutvume rabaga, õpime seal liikuma ja ohte tunnetama. Saame teada, kuidas määrata raba vanust. Retkejuht näitab, mis võib juhtuda, kui ei olda rabas liikudes ettevaatlik. Võimalusel toimub ka retkejuhi rappauppumisest päästmise operatsioon. Matka käigus peame kosutava pikniku koos kuuma teega ning retkejuht pajatab piirkonna ajaloo kohta lugusid ja legende. Lisaks vaatleme looduses loomade jälgi ja liigirikast taimestikku. Tuur kestab kuni 6 tundi. Paketi hind 650 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu) Hind sisaldab tuuri, matkaks vajalikke räätsasid ja sääriseid, matkaeinet, retkejuhi teenuseid ning igale osalejale vahvat meenet. Grupi suurus kuni 25 osalejat, suurema seltskonna korral hind kokkuleppel.

34


meie

BRÄND, MIS MUUDAB MAAILMA TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

KÕIK ALGAS 1918. AASTAL AMEERIKAS MASSACHUSETTSI OSARIIGI VÄIKESES BOSTONI JALATSIVABRIKUS, KUS TIMBERLANDI ASUTAJA NATHAN SWARTZ ALUSTAS ÕPIPOISINA JALATSIVALMISTAJA KARJÄÄRI.

S

wartz õppis lõikama nahka, õmblema pealseid ja taldu, sai teada, kuidas valmistada häid nahkjalatseid, ning omandas aja jooksul Abingtoni jalatsikompanii. Aeg möödus ja 1965. aastal tuli Swartzi perefirma välja uudse veekindlate jalatsite valmistamise tehnoloogiaga, mis algselt kandis nime Timberlander

Timberlandi missioon on kaasata inimesi maailma muutma. Timberland ise teeb seda, luues parimaid tooteid ning püüdes muuta paremaks kogukondi, kus me elame ja töötame. Kõik Timberlandi tooted on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest ja sealjuures on tootmise igal sammul lähtutud keskkonnasäästlikkusest. See firma hoolib oma kolleegidest, oma kogukondadest ja planeedist Maa. Osalt ka seepärast on ta eriti populaarne matkajate ja teiste looduses liikujate seas. Pealegi kasutab Timberland matka- ja vabaajajalatsite valmistamiseks maailma parimaid veekindlaid materjale. Timberlandi saapaid, kingi, riideid ja varustust on mugav kanda päev läbi ning neid väliskeskkonda sobivaid tooteid leidub igaks aastaajaks. Vaata lisa aadressilt www.timberland.com.

Kõik tooted on valmistatudavatest ta a s ka s u ta t s t . materjalide (eesti k. ’metsamees’). Sellest sündis ka 1973. aastal Timberlandi tootemark. Samal aastal valmistati esimene mugav veekindel saabas Lumberjack – praegu tuntud kui Yellow Boot –, mis on püsinud muutumatuna juba üle 35 aasta.

36

JÄLGI TOODET!

Eriti väärtuslikud ja vastupidavad on need Timberlandi tooted, mis kannavad tähistusi „Gore-Tex®” ja „Waterproof”. Vastupidavaim ja veekindlaima kaitsesüsteemiga materjal „Gore-Tex®” töötati välja juba 1978. aastal. Timberlandi „Waterproofi” materjal peab läbima neli katsetust, enne kui see tunnistatakse vettpidavaks. Timberlandi poolt veekindlaks märgistatud jalatsiga võid seista vees kuni neli tundi või matkata läbi 17 miili pikkuse märja raja.

TIMBERLAND EESTIS

Eestis on praegu viis Timberlandi poodi, mis kõik, välja arvatud Timberland Tartu Kaubamaja, on lahti seitse päeva nädalas 10–21. Tartu Kaubamaja Timberland on lahti esmaspäevast laupäevani 9–21 ja pühapäeval 9–19. Lisaks matkaja vabaajakaupadele pakuvad Timberlandi kauplused ka parimaid vahendeid jalatsite hooldamiseks. Timberland Kristiine Kristiine keskus, Endla 45, Tallinn. Tel 665 0481 Timberland Rocca Al Mare Rocca Al Mare kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102, Tallinn. Tel 665 9244 Timberland Ülemiste Ülemiste keskus, Suur-Sõjamäe 4, Tallinn. Tel 603 4751 Timberland Lõunakeskus Lõunakeskus, Ringtee 75, Tartu. Tel 731 5630 Timberland Tartu Kaubamaja Tartu Kaubamaja, Riia 1, Tartu. Tel 731 4988


Uued Timberland Mountain Athletics LiteTrace Multi-Sport matkajalatsid.

VĂľimalikult kerged. Uskumatult vastupidavad. Muljetavaldavalt vettpidavad.

Â&#x2019;Ě&#x201A;!YWVWZW\SĚ&#x201A;ZO[W\SS`WbcRĚ&#x201A;dSSYW\RSZĚ&#x201A;[S[P`OO\Ě&#x201A;bOUOP Ě&#x201A;Ě&#x201A;]^bW[OOZaSĚ&#x201A;bcZS[caZWYYcaSĚ&#x201A;XOĚ&#x201A;YOWbaSĚ&#x201A;SZS[S\RWR Â&#x2019;Ě&#x201A;Y][PW\ObaW]]\Ě&#x201A;dOabc^WROdObSabĚ&#x201A;^SOZaSbSabĚ&#x201A;XOĚ&#x201A;`]\W[WaYc[[W Ě&#x201A;Ě&#x201A;YWVbWRSabĚ&#x201A;O\\OdORĚ&#x201A;XOZObaWZSĚ&#x201A;YS`USĚ&#x201A;YOWbaSĚ&#x201A;XOĚ&#x201A;dOabc^WROdcaS Â&#x2019;Ě&#x201A;>SPOfĚ&#x201A;Â&#x2022;Ě&#x201A;dOVSbOZZOĚ&#x201A;dOVb[ObS`XOZĚ&#x201A;]\Ě&#x201A;bW^^YZOOaWĚ&#x201A;bcZS[caĚ&#x201A; Ě&#x201A;Ě&#x201A;XOZObaWĚ&#x201A;YOOZcĚ&#x201A;dwVS\RO[WaSaĚ&#x201A;dOabc^WROdcaSaĚ&#x201A;XOĚ&#x201A;^]ZabS`RcaSa Â&#x2019;Ě&#x201A;5`SS\Ě&#x201A;@cPPS`Ě&#x201A;Â&#x2014;Ě&#x201A;aWaOZROPĚ&#x201A;" Ě&#x201A;Â&#x152;[PS`bÂ&#x2021;Â&#x2021;RSZRcRĚ&#x201A;Yc[[W Ě&#x201A;Ě&#x201A;[WZZSĚ&#x201A;SSa[w`YĚ&#x201A;]\Ě&#x201A;[ccbOĚ&#x201A;dwZWabOZRĚ&#x201A;dOabc^WROdOYaĚ&#x201A;XOĚ&#x201A;O\RO Ě&#x201A;Ě&#x201A;[OYaW[OOZ\SĚ&#x201A;VOOYcdcaĚ&#x201A;WUOZĚ&#x201A;^W\\OZ Â&#x2019;Ě&#x201A;<Sbe]`YĚ&#x201A;Â&#x2014;Ě&#x201A;bSV\]Z]]UWOĚ&#x201A;bOUOPĚ&#x201A;aÂ&#x2C6;Zbc[ObcĚ&#x201A;dSR`cabcaS

Toode saadaval Timberlandi poodides Ăźle Eesti. Jaehind 155.95 â&#x201A;Ź


kasulik KUUM PAKKUMINE! Vaata suusariiete ja -varustuse parimaid pakkumisi lk 90!

OTEPÄÄ D N A L T R O P S UB PARIMAT PAK T S U T S U R A V I D N E R

O

tepää on talispordikeskusena tuntud peaaegu kogu Euroopas, see lume tulekuga elule puhkev linnake on sportliku vaba aja veetmise sihtkoht paljudele eestlastele ja ka välisturistidele. Piirkonnas on rohkelt hubaseid hotelle ja kodumajutuskohti. Tänu kõigele sellele on Otepää pärjatud ka talvepealinna tiitliga. Mõistagi on talvise spordielu keskmes ka Sportland.

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Meie kauplus asub Otepää bussijaama kõrval paikneva Maxima kaubakeskuse keldrikorrusel, kogu Eestis tuntud Snowtubbingu pargi naabruses. Otepää Sportland erineb kõigist teistest Sportlandi esindustest, kuna ligikaudu pool poe müügipinnast on kohandatud kvaliteetsele suusarendi- ja hooldusteenusele. Kaubavalik on meelepärane just värskes õhus liikujale, vähem on pakkumises tooteid siseruumes sportijate jaoks. Siin on jalatseid, mis esindavad selliseid maailma juhtivaid tootemarke nagu Timberland, Nike, Helly Hansen, Skechers, Head, Columbia jne. Talveriideid pakume firmadelt O´Neill, Protest, Nike, 8848 Altitude, North Bend, Craft jne. Sel talvel on esimest korda valikus Helly Hanseni talvesaapad ning mäesuusariietest 8848 Altitude’i ja Nike 6.0 tooted. Varasemast laiem on ka lasteriiete valik.

sarada luua. Miinuskraadide tulekul hakatakse tootma värsket kunstlund. Püsiva lumekatte saabumisel on võimalik harjutada ka Tartu maratoni rajal ja Tehvandi matkarajal. Suusarajad asuvad kõik vähem kui 1 km kaugusel Sportlandi kauplusest, mis teeb varustuse rendi eriti mugavaks. Kel suusavarustus puudub, astugu julgelt läbi! Meie valikus on sobivaid tooteid nii harrastussuusatajale kui ka tippsportlasele sellistelt firmadelt nagu Fischer, Alpina, Swix, Toko, Craft jt. Samuti on meie spetsialistide juures võimalik oma suusavarustus lasta parimasse sõidukorda seada. Kellele tavaline murdmaasuusatamine pole piisavalt põnev ja kes eelistab närve kõditavat lumelaua- või mäesuusasõitu, saab teha seda Kuutsemäel ning Ansomäel. Ka sel juhul pole tarvis endal vastavat varustust omada, vaid piisab Otepää Sportlandi tulekust. Siit leiab igaüks sobiva rendivarustuse. Seda enam, et käies nõlvadel vaid paaril korral aastas, ei ole üsna kalli varustuse soetamine otstarbekas. Ka varustuse hooldus kodutingimustes on tülikas. Meilt seevastu saad alati hooldatud ja heas sõidukorras varustuse.

Igaühele oma

Lai valik, head hinnad

Suusatada saab Otepääl juba enne lume tulekut. Tehvandi spordikeskus on selle tarbeks igal kevadel konserveerinud suurel hulgal kunstlund, millest juba isegi madalate plusskraadide puhul on võimalik suu-

Valikus on üle saja komplekti mäesuusa- ja lumelauavarustust sellistelt maailma tipptegijatelt nagu Fischer, Salomon, Burton ning Head. Võimalus on rentida varustus ka mitmeks päevaks reisile min-

Kust meid leida

38

NÜÜD VÕID OTEPÄÄLE SUUSATAMA VÕI LUMELAUARÕÕME NAUTIMA SÕITA KAS VÕI KAKS KÄTT TASKUS, SEST OTEPÄÄ SPORTLAND RENDIB SOODSALT JA MUGAVALT JUST SULLE SOBIVAT VARUSTUST. nes, sel juhul tuleb rendi hind ühe päeva kohta soodsam. Soodustused kehtivad ka gruppidele. Rühma puhul on kindlasti vajalik eelbroneering, siis saame garanteerida kõigile varustuse ja teenindus on kiirem. Ühepäevase rendi hind mäesuusa- või lumelauakomplektile on 13 eurot ning murdmaasuusakomplekti le 10 eurot. Meie juurde on võimalik oma talvevarustust ka hoiule jätta, selle saate kätte siis juba hooldatult endale sobival ajal. Sel talvel oleme suurendanud ka oluliselt lastevarustuse osakaalu, et saaksite talverõõme nautida kogu perega.

Varustust saoal b ka väljaspo kaupluse ega. lahtioleku a

Oleme kauem lahti Talveperioodil pikendame oma kaupluse lahtioleku aega, et kliendil oleks võimalus just talle kõige sobivamal ajal varustust rentida ja tagastada. Esmaspäevast reedeni on Otepää Sportland lahti 10–19, laupäeval 10–20 ja pühapäeval 10–18. Võimalus on varustust saada ka väljaspool kaupluse lahtioleku aega, selleks on aga varem vaja sobiv aeg telefoni teel kokku leppida. Vajalikud kontaktid leiad kodulehelt www.sportland.ee. Samuti võid varustuse välja võtta juba eelmise päeva õhtul või tagastada järgmise päeva hommikul: selle eest lisapäeva tasu maksma ei pea. Otepää Sportland teenindab teid kogu talve, seni kuni lund jätkub ning rajad ja nõlvad on lahti. Meie kauplus töötab ka jõulude ja aastavahetuse ajal, sest soovime pakkuda Eesti parimaid talvepuhkuse võimalusi.


meie

SPORDISÕBRA TALVEPARADIIS

KUI VAJAD TIPPTASEMEL TALISPORDIVARUSTUST, KUID EI TEA, KUST SEDA OTSIDA, SEA SAMMUD ROCCA AL MARESSE, KUS SORTLAND OUTDOOR AL MARE KAUPLUS LAHENDAB KÕIK SINU MURED. TEKST JA FOTOD RAIDO OJA

O

utdoor al Mare kauplus on saatnud mööda eduka suve ning valmistub nüüd jäiseks ja lumiseks talveks. Lisaks suusatamisele on poe toimekas meeskond mõelnud ka Eestis taas üha enam populaarsust saavutava jäähoki peale. Ehkki põhirõhk jääb tarviliku kauba pakkumisel kahtlemata eestlase rahvusspordialale suusatamisele, leiab huviline poest juba praegu ka suurepärase valiku jäähokivarustust.

Välbe kooliga teenindajad Suusavarustuse brändidest on valikus oma ala absoluutsed klassikud Fischer, Matshus ja Alpina, jäähokivarustuse tootemarkidest on aga poes esindatud Bauer, legendaarne CCM, Reebok ning peagi on neile lisandumas Craf ja Warrior. Mõlema spordiala varustuse ostmisel on kliente oma valiku tegemisel abistamas selleks hoolega valitud meeskond: jäähokivarustuse valimisel jagavad hüva nõu oma ala profid, tegevhokimängijad Mihkel Võrang (Panter/

Spordikaupandaevad valimisel an nõu oma ala profid. Purikad) ja Keven Leppimann (Viiking Sport), suusavarustuse valimisel annavad nõu selleks legendaarse suusataja ja täna maailma ühe hinnatuima määrdemeistri Urmas Välbe käe all koolituse saanud klienditeenindajad. Lisaks sellele pakub Sportland Outdoor al Mare oma klientidele veel mitut vajalikku teenust: professionaalset suusahooldust, uisuteritamist ja endiselt ka jalgrattahooldust.

Igaühele midagi head Kõik teenused ja sporditarbed ning -varustus on hoolikalt valitud, rahuldamaks võimalikult paljude klientide vajadusi: terve pere leiab poest endale vajalikud sporditarbed ning valikus on ka hulgaliselt spordirõivaid ja -jalatseid sellistelt kuulsatelt firmadelt nagu Nike, O'Neill, The North Face, Timberland, Altitude 8848 jt. 39


kaanelugu

a talenti nud, tem aid toeta st ta on a a ja a lt d e e on te usvahelis v h ra Eesti Nik a k d ge. märgatu .0 tiimi lii on nüüd e Nike 6 lis e h a sv rahvu

U R A D L I S KELLY IAST P M Ü L O B A UNIST

ELLY K T A J A T A S U U IS IK STAST TR NDJAD U T A J S VAID ÜHEKSA-AA A A L A E L L PALJUD SE D A V A E T U R A D IL S VEEL ÜSNA A K IK A T N O IS T S ÜLE MAAILMA. EE KKI KUTSEID H E , D U N ID O H E T KUI S A P O O R TAGAPLAANIL U E II N E ÜRITUSTEL E L E T S U G U S E M AGELI. S IT S M T IR T U K U R D Ü SAAB T KA KAUGEMALTKI

A

TEKST GETTER LUKJANOV - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND

asta tagasi kirjutasime esimest korda Kellyst kui lootustandvast ja oma ea kohta väga kõrgel tasemel trikisuusatajast. Nüüdseks on kolmandas klassis käiva tüdruku tase võrreldes aastatagusega taas märgatavalt paranenud. „Kelly on tublisti arenenud ja ikka veel ei suudeta ära imestada, kuidas saab Eestist tulnud tüdrukul selline tase olla. Samas, ega teisedki maga, kuid Kelly eas on areng vist kiirem, kuigi tippu on veel pikk maa!” tõdeb isa Tõnis uhkelt. Möödunud hooaeg oli tüdrukule kiire ja tihe ning seda täitsid mitmesugused võistlused, laagrid ja ka filmimised. Sagedaste välisreiside vahele tuli suruda ka kool. „Mul ei ole praegu koolis väga raske. Võtame alati kõik õpikud reisile kaasa, et ma väga maha ei jääks,” ütleb Kelly rõõmsameelselt. Tõsi, kolmas klass ei pruugi veel 40

nii raske olla, kuid puudumine ei tee head üheski kooliastmes.

Aasta on möödunud põnevalt Eelmise hooaja tähtsamad tegemised algasid jaanuari lõpul, mil Sildarud sõitsid Polish Freeskiing Openile. „Poola suurimal ja mainekamal trikisuusavõistlusel käisime teist aastat järjest. Kuna Kelly oli eelmisel korral seal väga edukalt esinenud, saavutades teise koha, siis ootused olid isegi suuremad. Võistlusel oli neli hüpet ja kolm paremat läks arvesse. Kelly viimane hüpe, mis oleks võinud anda isegi esikoha, ei õnnestunud, sest ta kukkus maandudes. Nii pidimegi taas tunnistama, juba teist aastat järjest, 20aastase Slovakkiast pärit Zuzana Stromkova paremust,” räägib Tõnis. Kuid Kellyl on plaanis ka tuleval aastal Polish Freeskiing Openile minna ja taas Zuzanaga mõõtu võtta.


kaanelugu Otse Poola võistluselt suunduti kaheks nädalaks Prantsusmaale, kus toimusid PVS Company filmi tarbeks võtted. „Aasta varem osalesime samuti nende projektis ja tookord sai Kelly filmiga „Punch Line” rahvusvahelisel võistlusel tiitli kui parim uustulnukast naissuusataja! Sel aastal osales Kelly kahes prantslaste filmis – „Animus” ja „Pizza Very Fresh” –, kus tüdruk tegi kaasa koos kohalike tippudega. „Ma olen ikka väga noor võrreldes teiste sõitjatega,” tõdeb tagasihoidlik Kelly ujedalt. Uut tiitlit nende kahe filmiga siiski ei tulnud, kuid ta nimetati International Freeski Film Festivalil parima naissõitja nominendiks koos legendaarse Ingrid Backstromi ja mitmekordse X-Gamesi võitja Kaya Turskiga. „Nendega koos nominent olla üheksaaastasel Eesti tüdrukul – pole paha!” tunnistab isa ja Kelly on temaga silmnähtavalt nõus.

nud, saime kenasti räägitud. Mina rääkisin eesti keeles ja tema inglise,” naerab Kelly selle üle, kuidas kehakeel kõneleb tihti rohkemgi kui sõnad.

Hooaeg tuleb tihe Ka saabuv hooaeg tõotab tulla päris sisukas. „Algas see juba oktoobri lõpus nädalase lumelaagriga. Õnneks toimus laager vaheajal, seega koolist ei tulnud puududa. See oli esimene laager, kuhu Kelly sõitis ema ja väikevennaga. Keegi peab tööd ka tegema,” räägib pereisa, kes on kindlasti kaasas novembri lõppu plaanitud reisil, mil veedetakse taas üks nädal korralikul lumel. Lumetundidest tunnebki Kelly kõige rohkem puudust, sest kevadel, mil hooaeg lõppeb, on tase ja kindlustunne väga head. „Talve algul kulub aga liiga palju aega selle mugavuse saavutamiseks,” seletab Tõnis Sildaru asjatundlikult. „Kahjuks peame piirduma ole-

2018. aasta ngud on olümpiamä eesmärk! minu suurim Tegemist oli suvelgi Kelly on silma jäänud paljudele ja kutseid üritustele tuleb alatasa. Veebruaris sai tüdruk kutse osaleda märtsi lõpus toimunud üritusel „Nine Queens”, kuhu olid oodatud kõik maailma parimad naissoost trikisuusatajad. „See oli mu esimene võimalus kohtuda maailma parimatega ja nende tegemisi kõrvalt näha. Ootasin seda kohtumist väga!” räägib Kelly. Vahepeal saabus kutse ka Salt Lake Citysse, kus Red Bull korraldas ühe oma parima sõitja Grete Eliasseni juhtimisel trikipäeva noortele neidudele. „Ootasin ka seda väga, sest siiani polnud ma peaaegu omavanustega – vaid kaks kuni neli aastat vanematega – koos mäel sõita saanud. Alati on kõik üritused ja võistlused toimunud koos minust palju vanematega,” ütleb tüdrukutirts ja lisab, et kuigi ta inglise keelt ei räägi, siis polnud see suhtlemisel mingi probleem. „Juuni lõpus toimus Prantsusmaal üritus „Kumi Yama”, kuhu oli kutsutud ka minust vaid aasta vanem ameeriklane Aspen Spora. Kuigi me üksteise keelt ei osa-

42

masolevate võimalustega. Siiani oleme edukalt hakkama saanud. Iga aastaga muidugi tuleks üha varem sügisel lumele saada ja kevadel kauem olla, kuid laagritele paneb piiri ka kool.” Kool on tüdruku elus siiski esmatähtis ja liialt puududa ei saa, kuigi iga aastaga kutsutakse Kellyt võistlustele ja üritustele üha enam. „Algaval hooajal püüame osaleda samadel üritustel, millest võtsime osa ka möödunud aastal, võib-olla ükskaks võistlust ja üritust tuleb juurde,” tutvustavad oma plaane Kelly ning Tõnis. 2014. aastal saab Venemaa olümpiamängude kavas esimest korda näha freestyle-suusal ka renni- (half pipe) ja pargisõitu (slopestyle). Kelly on nende mängude ajal alles 12 ja seetõttu ta veel osaleda ei saa, kuid 2018. aastal on ta juba 16 ning siis proovib noor trikisuusataja olümpial osaleda. „See on kindlasti väga suur samm meile ja kogu sellele alale,” on Sildarud kindlad. 2018. aasta olümpiamängud on suund, mille poole Kelly rihib. „See on praegu minu suurim eesmärk!” õhkab Kelly rahuloluga.

KUUM PAKKUMINE! Vaata mäesuusariiete parimaid pakkumisi lk 90!


VEEKINDLAD: 10000 mm, veekindlad õmblused HINGAVAD: 6-8000 gr 24 h jooksul SOOJAD: mõeldud kandmiseks Põhjamaade külmas kliimas VASTUPIDAVAD: põlved ja istmikuosa tugevdatud vastupidava Cordura kangaga OHUTUD: helkurpaelad muudavad lapse nähtavaks 360 kraadi raadiuses FUNKTSIONAALSED: kasutusmugavust lisavad lumelukk pükste säärtel, reguleeritavad varrukad, taskud jm kasulikud detailid 8848ALTITUDE.COM


elamused

LT NII PALJU. SA T H LI N O E T N IA , AR OLED NOVAATOR A POLE LIHTNE. V SUUSAREISI VALID U JAOKS ASJA KERGEMAKS. KAS SA MISE KÕRVAL KA TA SIN MEIE AGA TEEME VÕI TAHAD SUUSA ? B O O SN I Õ V JA SPIREERIDA: VÕIB OID H IN U D KK EN KO , SE IK LA SS A JA KL ASI EGELEDA? LOE ED REISIKS. MILLEGI MUUGA T RGMISEKS SUUSA JÄ EE ID IT SI ST OLLA LEIAD JU

SUUSAREISIJA VÄLIMÄÄRAJA: VIIS PARIMAT PAKKUMIST! TEKST JA FOTOD ESTRAVEL

SNOOBILE: ASPEN, COLORADO, USA Kui ainult parim on sulle küllalt hea ning sa tahad suusatada koos rikaste ja ilusatega, siis peaks Aspeni kuurort sind igati rahuldama. See on tuntud nelja vingenõlvalise mäe poolest – Aspen Mountain (tuntud ka kui Ajax), Snowmass, Aspen Highlands ja Buttermilk Mountain –, mille seast leiab jõukohase igal tasemel suusataja. Ja nõlvasid on nii palju, et üht teed mööda kaks korda laskuma ei pea! Kenas Roaring Forki orus asuv Aspeni linnake ise aga majutab väikseid poode, gurmeerestorane, baare-pubisid, galeriisid ja kohvikuid. Aga nagu kuulsatele ja kaunitele paikadele kohane, on hinnatase pigem krõbedavõitu.

KOKKUHOIDLIKULE: BANSKO JA BOROVETS, BULGAARIA NOVAATORILE: GULMARG, KASHMIR, INDIA Kui soovid eristuda, siis suusareis Indiasse Kashmiri provintsi on kindlasti midagi, mida naabrimees veel teinud ei ole. Kuigi väljend „India suusakuurordid” kõlab võõristavalt, on suusatajad Jaapanist, Venemaalt ja Uus-Meremaalt need paigad juba avastanud ja see ei olegi nii hullumeelne idee, kui esmalt tundub. Himaalaja mäestikus asuv Gulmarg uhkeldab maailma kõrgeima gondeltõstukiga, mis viib suusataja 3980 m kõrgusele (jalgsi aga pääsed koguni 4124 m kõrgusele). Nõlvad on inimtühjad, vaated eepilised ning lumi puudrine ja võrreldamatult kvaliteetne!

KLASSIKULE: CHAMONIX, PRANTSUSMAA Chamonix on mäesuusatamise absoluutne klassika. Just seal peeti 1924. aastal maailma esimesed taliolümpiamängud ja seetõttu on Chamonix ilma mingi kahtluseta üks maailma kõige kuulsamaid suusakuurorte. Tähesära lisab ka fakt, et kuurort asub kõrguselt Euroopa teise ja Alpide kõrgeima tipu Mont Blanci jalamil (4810 m). Sellele lisaks võib just Chamonix uhkustada kõige pikema liftidega varustatud kõrguste vahega (2800 m) ja ühe maailma pikima suusanõlvaga (Vallée Blanche, 22 km).

44

Kui sa ei ole just tõeline suusaspets, siis pole ju mõtet maksta meeletuid summasid Alpi suusapasside eest, kui nagunii sõidaksid ainult paaril-kolmel nõlval. Just selleks sobivadki hästi pisemad ja odavamad suusakuurordid – nagu Bansko ning Borovets Bulgaarias. Eelarve on eriti tähtis juhul, kui reisida perega, ja sellekski sobivad mõlemad hästi: laste jaoks on korraldatud nii päevahoid kui ka tasemel suusaõpe. Borovets on ühtlasi Bulgaaria vanim suusakuurort ja pakub ka võrdlemisi elavat after ski’d.

MITTE-PÄRIS-SUUSAHUNDILE: ZELL AM SEE, AUSTRIA Kui sa kogu aeg nagunii suusatada ei viitsi, võiksid kaaluda mõnusas Alpi orus külmunud järve kaldal asuvat Zell am Seed. See kaunis väike linnake on sihtkoht, kuhu turistid tulevad aasta läbi. Siinseks põhitrumbiks on matkarajad, mis on lahti ka talvel, – näiteks rada, mis viib 2000 m kõrgusele Schmittenhöhe mäele, kust avanevad vingeimad vaated. Hoopis vastandlik võimalus on minna maasügavustesse – 40 km pikka lubjakivikoobaste labürinti. Peale kõige selle saad järvel uisutada, jäärajasõitu proovida, lumel lohesurfi katsetada, kelgutada ja spaas lõõgastuda.


ekstreem

I T S E E A T S AVA ! D A V L Õ N MÄESUUSA TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTO SCANPIX

TUNTUD ÜTLUS, ET ENNE PARIISI KIPPUMIST TULEKS ÄRA KÄIA NUUSTAKUL, KEHTIB KA MÄESUUSA- JA LUMELAUAHUVILISTELE. EESTIMAA TALV PAKUB VÄHEMASTI ALGAJATELE MÄEHUNTIDELE PIISAVALT PÕNEVUST.

E

hkki Eesti mäesuusa- ja lumelauakeskused ei paku Euroopa suusakuurortidega päris võrdseid tingimusi, saavad adrenaliinikütid mõnusa meki suhu siingi. Kui pikemat aega andis meie mäesuusa- ja lumelauakultuuris tooni ennekõike LõunaEesti au ning uhkus Kuutsemägi, siis nüüd on sealse piirkonna kohale tõusnud ähvardavad tuhapilved Ida-Virumaalt. Ida-Virumaa tööstusmaastikul kõrguvad aherainemäed pakuvad seiklusturismi, sealhulgas mõistagi ka talviste mäerõõmude arendamiseks Eesti mõistes ammendamatuid võimalusi. Kiviõli Seiklusturismi Keskus juba kujundabki Kiviõli pea 90meetrist vana aherainemäge Soome lahe regiooni atraktiivseimaks mäesuusa- ja lumelauapargiks ning omasoodu kulgeb elu ka Kohtla-Nõmme Talvekeskuses. Ent üha enam räägitakse turismi- ja spordiatraktsioonide kasutuselevõtust veel mitme teise Ida-Virumaa vana aherainemäe puhul. Lõuna-Eesti mäesuusaettevõtjatel on põhjust muretseda: pealinlasele ja tema rahakotile on Ida-Virumaa märksa mugavama autosõidu kaugusel. Vaid sada mõnikümmend kilomeetrit kulgemist mööda valdavalt sirget maanteed – ja tuhamäed hakkavadki paistma. Lume tulek pole enam kaugel, seepärast heidab Sportland Magazine kiire pilgu mõnele Eesti mäesuusa- ja lumelauakeskusele. 46

KÜTIORG

Võrust 12 km Vastseliina poole asub Kütioru Mäesuusakeskus kolme tõstuki, viie nõlva ja õhtust sõidurõõmu pakkuva valgustusega. Olemas on ka ööbimisvõimalused. Vaata lisa: www.kytiorg.ee.

KOHTLANÕMME

Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi territooriumil asuvas Kohtla-Nõmme Talvekeskuses on kaks mäesuusanõlva ja väidetavalt Eesti pikim lumerõnga- ehk snowtube’i-rada. Vaata lisa: www.talvekeskus.ee.

KUUTSEMÄE

Otepää kõrgustikul paiknev Kuutsemäe pakub mäesuusa- ja lumelauahuvilistele seitset eri raskusastmega laskumisnõlva. Pikkused varieeruvad 214 ja 514 meetri vahel. Kuutsemäel tegutseb ka suusa- ja lumelauakool. Vaata lisa: www.kuutsemae.ee.

KIVIÕLI

Kiviõli Seiklusturismi Keskusel on suured ambitsioonid: eesmärk on saada aastaks 2013 hinnatuimaks moodsa vaba aja veetmise keskuseks Eestis ja aastaks 2015 kogu Soome lahe regioonis. Kuni 650-meetrised mäesuusa- ja lumelauarajad ning õppenõlv algajaile tõotavad põnevaid aegu. Vaata lisa: www.tuhamagi.ee.

TALLINNA LAULUVÄLJAK

Tallinna Lauluväljaku Talvekeskuse lumelauapark on kahtlusteta üks parimaid Tallinnas. Tingimused on siin ühtviisi head nii algajaile kui ka mõnevõrra edasijõudnutele. Vaata lisa: www.talvekeskus.eu.

NÕMME LUMEPARK

Nõmme Lumepargis on mäesuusa- ja lumelauahuvilistele kokku kolm nõlva, teiste seas õppenõlv. Lumepuudust karta ei maksa: Nõmme Lumepargil on korralikud lumekahurid. Vaata lisa: www.nommelumepark.ee.

VALGEHOBUSEMÄGI

Kõrvemaal asuva Valgehobusemäe lumelaua- ja mäesuusanõlva pikkus on 200 m, laius 40 m ning kõrguste vahe tipu ja jalami vahel 30 m. Et nende näitajatega toime tulla, pakutakse kohapeal ka lumelauakoolitust. Vaata lisa: www.valgehobuse.ee.

ANSOMÄE

Võru lähistel tegutsev populaarne Ansomäe lumelauapark väidab, et sealne lasketiirunõlv on Eesti parim lumelaua ja mäesuusa õppenõlv, mille ühtlane mäekalle ning vilkalt liikuv tõstuk tagavad ülikiire oskuste omandamise! Vaata lisa: www.anso.ee.


meie

O'NEILLI

TALVEKOLLEKTSIOON ON KOHAL!

TALLINNAS ROCCA AL MARE KAUBANDUSKESKUSES ASUVASSE O'NEILLI KAUPLUSSE ON KOHALE JÕUDNUD UUS TALVINE KOLLEKTSIOON NII MEESTELE KUI KA NAISTELE!

S

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

uusa- ja lumelauariideid tootva O'Neilli ainus Baltikumi esinduskauplus tegutseb Rocca Al Mare kaubanduskeskuses.

Kaleidoskoop meestele Kaupluses pakutakse meestele talveks suurt valikut riideid, pesust soojade mütsideni. Meeste 2011. aasta kollektsioon on saanud inspiratsiooni kaleidoskoobi keerutamisest. Kogu see väikeste värviliste klaasikildude mäng on moodsalt asetatud tänapäevastele, vettpidavatele ja väga hästi hingavatele tehnilistele kangastele. Kolmnurgad, ruudud, triibud – kõik, mis praegu moes – on O'Neill paigutanud oskuslikult lumelaua- ja suusarõivastele. Joped, püksid, kindad, fliisid, spordipesu ja mütsid – kõiki neid läbib ühtne moto „Eesmärk ei kuhugi!”.

Illusioonid naistele Naistekollektsiooni talvine põhiidee on illusioon! Kas asjad on ikka nii, nagu nad paistavad? Värvilahendused on oma idee saanud vikerkaarefantaasiast ja disainer on lubanud endale sealjuures vägagi pöörasevärvilist mõttekäiku. Aga just see ongi O'Neilli kaubamärgile iseloomulik. Ka moes olevad ruudud, triibud, kolmnurgad on kangastele paigutatud ja toodeteks voo48

litud. Sealjuures on endiselt säilitatud väga naiselik joon. Nagu meestekollektsioon, nii on ka naistekollektsioon valmistatud ülitehnilistest tänapäevastest materjalidest, mis muudab tooted väga ilmastikukindlaks. Loomulikult ei ole sealjuures unustatud, et rõivad

Disainer on lubanudagi endale väg vilist pöörasevär . mõttekäiku peavad sportimisel ja sportlikul vaba aja veetmisel sooja andma ning hingama. Naistekollektsioonist leiab omale meelepärase toote ka kõige nõudlikum klient. O'Neill pakub ühtse, läbiva kujunduse ning värvilahendusega suusa- ja lumelauajopesid, pükse, fliise, pluuse, mütse ning kindaid. Valikust ei puudu ka seljakotid ning vabaks ajaks mõeldud kleidid, kampsunid ja T-särgid. MÕISTATUS. Mitut naisenägu näed pildil?


stoori

K2

I D N Ä R B S U T – KUL EDU LUGU

TEKST DIMA SMIRNOV - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

KAS TEADSITE, ET ÜKS MAAILMA JUHTIVAID MÄESUUSA- JA LUMELAUABRÄNDE K2 KASVAS VÄLJA LEMMIKLOOMAPUURIDE TOOTMISEST? K2 varajane ajalugu sisaldab endas kõiki Ameerika ärilegendi elemente: tagasihoidlikku algust, kiiret laienemist, pöörast edu ja suurepärast, maailmakuulsat toodet.

Legendi algus Edu sai alguse Teise maailmasõja järel, kui Kirschneri äriperekond hakkas tootma loomapuure, kasutades selleks tugevdatud plasti ja fiiberklaasi. Äri kasvas kiiresti ja varsti olid Kirschnerid valmis uueks sammuks.

kadel maailmakarikaetapp naiste gigantslaalomis.

Haaras turu endale Uus värviline disain ja suurepärased tehnilised omadused aitasid K2-l troonilt lükata senise turuliidri HEADi suusad. Nähes suurt arenguvõimalust ka lumelauaturul, lõi K2 aastal 1987 eraldi osakonna, mis hakkas tegelema ainult lumelauavarustusega. K2 eesmärk oli teha lumelauasõit nauditavaks igal tasemel. Sellise pühendumise tulemusena on K2 jõudnud kolme parima lumelauabrändi sekka. Aastal 1994 tõi K2 turule uue kujuga mäesuusad. 1996. aastaks ei olnud K2 suuskade kollektsioonis ühtegi n-ö sirge kujuga suusapaari, mis sundis kõiki konkurente vahetama välja olemasoleva tootmisaparatuuri. 1997 oli aasta, mil K2 tuli välja twintip-suuskadega. Selles valdkonnas on ta vaieldamatu liider tänase päevani. Aastal 1999 ostis K2 grupp endale sellised lumelauabrändid nagu Ride, Morrow, Liquid ja 5010. Sellega kindlustas firma endale kiiresti kasvavas lumelauaäris teise positsiooni (Burtoni järel). 2001. aastal moodustas K2 T:Nine Alliance’i naiskonna, millega ta võitis kiiresti naiste poolehoiu. Samal ajal alustas K2 rinnavähi vastu võitlemist, aastaks 2007 oli tema heategevusfondi annetatud juba üle 1 000 000 dollari. Praegu toetab K2 paljusid tuntud sõitjaid üle maailma, kaasa arvatud meie Kelly Sildaru (loe Kelly kohta lk 40).

Sündis is suusapaar, m K2 muutis kogu arengu suunda 1961. aastal, kasutades laenatud suuski näidisena, valmistas Bill Kirschner oma esimese paari plastsuuski. Suusad toimisid hästi ja Bill otsustas toota neid ka müügiks. Aastal 1964 tootsid Kirschnerid 250 paari suuski, järgmisel aastal 1600 paari ja aastal 1967 oli selge, et suusaäriks on vaja luua uus ettevõte. Selle nimeks sai K2 (kahe venna – Bill ja Don Kirschneri – ning kuulsa Himaalaja mäe järgi). Juba järgmisel aastal kasvas toodetud suusapaaride arv 21 tuhandeni ja K2 hakkas mõtlema ka võistlussuuskade arendamise peale. Sündis suusapaar, mis muutis kogu K2 arengu suunda. Aastal 1969 võideti K2 suus50


hokitäht

PAIDE POISS

SOOME TIPUST PAIDES SÜNDINUD SIIM LIIVIK TULI SEL AASTAL HELSINGI IFK-I (HIFK) RIDADES ESIMESE EESTLASENA SOOME JÄÄHOKIMEISTRIKS. UUEST HOOAJAST ON TA AGA EDUTATUD HIFK-I ABIKAPTENIKS. TEKST VALLOT PUKK - FOTOD SCANPIX JA ERAKOGU

KULD KAELAS. Eesti mees Soome meistrikullaga.

52


H

okihulluses elavate põhjanaabrite juures on jäähoki meistritiitel väga kõva sõna. Aga vähe sellest! Sel aastal tõusis 23aastane Liivik hiphopartistina ka Soome popmuusikataevasse ning nüüd ripuvad tema kodus seinal kõrvuti ihaldatud kuldmedal ja Soomes ülipopulaarse hiphopduoga Jare & VilleGalle koos välja teenitud Kuldplaat. Uisud said sa esimest korda jalga Järvamaal Tarbja järvejääl … Jah, need esimesed uisud olid vist ainukesed terves Tarbja külas ja minu kalli tädi Kristini omad. Nii et naiste uiskudega alustasin. Mäletan, et uisud olid mulle paar numbrit suured. Aga sain hakkama. Kas sinu karjäär on olnud vaid raske töö või on midagi tulnud ka õnnega pooleks?

Kahjuks ei ole tulnud midagi õnnega ega ei tule ka tulevikus. Palju tööd on tehtud, higi ojadena voolanud ja ka pisarad on mitu korda silma tulnud. Sellepärast tahangi kiita oma peret. Kõigepealt ema Katrinit, kes üldse andis mulle võimaluse hokiga alustada ja sellega tegeleda nii kaua, kuni sellest kujunes minu amet. Nüüd, kui hokist on saanud minu töö, on kõik asjad veel kaks korda raskemad. Tegemist on suure äriga, kus mängijad on ainult nii-öelda nimed seljal: bossid selles äris emotsioone ei tunne. Profisportlane ei ole maailma kõige lihtsam amet. Aga hetked, mis on kaasa toonud õnnestumisi ja mil olen ennast ületanud, on unustamatud igal juhul. Olen väga uhke, et minu hobist on saanud minu amet! Oled ühes intervjuus öelnud, et su kodu on Soomes, aga süda Eestis. Mida see tähendab? Füüsiliselt olen ja elan Soomes, palju sõpru on siin, ma olen Soomes kasvanud, koolis käinud ja hokikasvatuse saanud. Aga kuna olen ikka eestlane, minu emakeel on eesti keel ja juured asuvad Eestis, siis tunnen kodumaast puudust ning igatsen selle järele. Eriti tunnen puudust sugulastest. On hetki, millal tahaksin lihtsalt oma sugulastega koos olla ja teha tavalisi asju. Seda igatsen ma kõige rohkem.

Lähedased n mulle inimesed o õige maailmas ki. tä h t s a m a s

Pärast Soome meistriks tulekut määrati sind HIFKi üheks abikapteniks. Mida see sulle tähendab? See tähendab mulle väga palju, olen selle üle väga uhke ja hindan seda kõrgelt! Aga see ei muuda minus midagi: ma pean ikka oma tööd tegema samamoodi. Ehk see on märk, et olen teinud midagi oma karjääri jooksul hästi. Soome liigas üldiselt teatakse sinu Eesti tausta. Kas selle põhjal on näiteks mängu ajal vastastelt mingeid halbu ütlemisi tulnud? Ikka on ette tulnud mingisuguseid ütlemisi ning eks seal vahel proovitakse mind sellega solvata ja ajada minu mängu segamini. Aga mul lähevad need ütlemised ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ma tunnen ju uhkust selle üle, et olen eestlane, – see ei häiri mind üldse. Kas tiimikaaslased vahel teevad sinu päritolu kulul nalja?

Tiimikaaslased heidavad vahel heatahtlikku nalja eesti ehitajate üle ja selle üle, kuidas eestlased soome keelt räägivad. Aga see kõik on sõbralik tögamine. Mängisid paar hooaega USA väikeliigas USHL. Mida seal elamine ja mängimine sulle andis? Elukogemust tuli kindlasti väga palju juurde. Kolisin otse ema juurest Ameerikasse 18aastaselt. See oli suur muutus minu elus, kui pidin kõik asjad ise tegema ja seda täiesti võõras riigis. Aga mulle meeldis USA kultuur ning inimesed olid seal minu vastu väga lahked ja sõbralikud. Ma igatsen sinna tagasi, sest mul jäid USAsse väga head sõbrad ja tuttavad. Hokimängijana läksin seal ka jälle sammu edasi, nii et kogemus oli selles mõttes positiivne. Oli ka raskeid aegu, kui mind piinas väga suur koduigatsus. Olen täiesti pereinimene ja lähedased inimesed on mulle maailmas kõige tähtsam asi. Kõik muu tuleb pärast peret. Mõni sealse Waterloo klubi mängija käis sul külas, sa näitasid neile ka Eestit. Viisin mehed Haapsalu spaasse, kus veetsime minu sünnipäeva. Neile meeldis Eestis väga ja nad avaldasid kindlat soovi kunagi tagasi tulla.

SIIM LIIVIK

Sündinud 14. veebruaril 1988 Paides. Kasv: 187 cm. Kaal: 90 kg. Elab aastast 1992 Soomes (Korso, Helsingi). Helsingi IFKi (HIFK) kasvandik. Hooajal 2006/2007 HIFKi A-juuniorite (U20) abikapten. 2007. a mängis Soome koondises U20 MMil. Hooajal 2007/2008 mängis USA väikeliigas USHL (United States Hockey League) Waterloo Black Hawksi meeskonnas. Alates hooajast 2008/2009 HIFKi põhimeeskonnas. 2011. a tuli Soome meistriks. Hooajal 2011/2012 HIFKi üks abikaptenitest.


hokitäht Mängisid Soome U20 koondises MMil. Millise kogemuse see sulle andis? See oli väga hea kogemus ja sain oma karjääris jälle sammu edasi astuda. Pärast seda MMi turniiri saingi profilepingu. Otsus valida Soome kodakondsus oli su teadlik samm, et hokis edasi jõuda. Kas võib juhtuda, et tõmbad ametlikus mängus selga ka Eesti koondise särgi? Ma ei tea, kas see on enam võimalik. Aga kunagi ei tea, mida tulevik toob. Olen ju eestlane ja Eesti koondises mängimine oleks ikka südameasi. Iga hokimängija unistus on pääseda NHLi. Pikendasid sel aastal HIFKiga lepingut, aga millised on su pikemad plaanid? Unistusi peab olema ja neid on ka minul, aga ma ei oska öelda, millal ma oleksin valmis NHLi minema. Teen oma igapäevast tööd nii hästi kui võimalik ja, kui NHLi pääsemise võimalus peaks tulema, annan kindlasti endast kõik, et seda ära kasutada.

54

Mida arvad Eesti jäähoki hetkeseisust? Ma väga tahaks, et Eesti hoki läheks väikeste sammudega

Sel aastal tõusid üllatuslikult esile ka teisel alal – sõubisnises. Esinesid Märkä-Simo nime all ja hiphopgrupi Jare & VilleGalle koosseisus päris palju. Jah, muusika on mulle suur hobi ja olen koduski mingit räppi teinud. Nii tuligi siis meil kuttidega plaan, et ma laulaks nende plaadil, ja saime üsna laheda loo tehtud.

Bossid sellesone äris emotsio ei tunne. edasi ja et saaksime ka Eestisse tuua natukene hokikultuuri. Loodan, et Eesti jäähokiga seotud inimesed jaksavad teha selleks piisavalt tööd. Miks mitte võtta seejuures eeskuju Eesti jalgpallilt! Olen aru saanud, et jalgpalliga on tehtud head tööd. Ehk sealt võiks midagi ka hokiinimesed õppida. Suvel kingiti sulle Eesti koondise särk. Kas vähemalt trennis paned selle ikka selga? See oli superlahe kingitus ja olen seda trennis ikka uhkelt kandnud!

Kus esinesite ja kuidas teid vastu võeti? Astusime üles igal pool festivalidel ja ka siis, kui Helsingis tervitati maailmameistriks tulnud Soome jäähokikoondist. Esinesime rohkem kui 100 000 inimesele, nii et see oli ikka ülikõva kogemus. Rahvas oli leilis ja ühest meie laulust tuli Soomes tõeline suvehitt. Plaati on müüdud üle 15 000 eksemplari ja selle puhul saadud Kuldplaat on mul kodus seina peal kohe Soome meistrimedali kõrval – nii et pole paha. Olen ka selle saavutuse üle väga uhke!

EESTI FÄNNIDEGA. Soome meister Siim Liivik Tallinnas noorte autogrammiküttide keskel.


uudis

TULE HOKIT PROOVIMA!

K

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

as sa tahaksid olla Ăźks päev oma elust päris hokimängija? Pärast niisugust kogemust vaataksid sa hokimängu hoopis teise pilguga ning tĂľenäoliselt sooviksid tagasi tulla ja seda mängu uuesti proovida! Jeti jäähallis on selleks loodud kĂľik vĂľimalused: huvilistele on soetatud hokimängudeks uued jäähokivarustuse komplektid (20 inimesele) ja pakutakse ka spetsiaalset hokipaketti. Hokipakett hĂľlmab Ăźritust, mis kestab olenevalt osalejate soovist kuni 3,5 tundi. See aeg jaguneb järgmiselt: rLPHVOFNJOFĂ&#x203A;LTUVOEFOOFKĂ&#x2026;Ă&#x2026;MFNJOFLVU  et selga panna varustus; rIPLJWĂ&#x2026;MKBLVMTBBCJOTUSVLUPSJKVIFOEBNJ

TALLINNAS JETI JĂ&#x201E;Ă&#x201E;HALLIS ON ALATES SELLEST HOOAJAST VĂ&#x2022;IMALUS OSA SAADA UUEST ELAMUSEST â&#x20AC;&#x201C; OLLA TĂ&#x2022;ELINE HOKIMĂ&#x201E;NGIJA!

sel olla 1,5 tundi; rQĂ&#x2026;SBTUIPLJNĂ&#x2026;OHVPOWĂ&#x2014;JNBMVTUVOEBFHB saunas lþþgastuda. Pakett sisaldab rIPLJWĂ&#x2026;MKBLV HBSEFSPPCJKBTBVOBSFOUJLPPT käterätikutega; rIPLJWBSVTUVTUVJTVE WĂ&#x2014;SFHBLJJWFS QĂ&#x203A;LTJE  Ăľlakaitsmed, säärekaitsmed, kßßnarnuki kaitsmed ja kindad. KĂľige peale tĂľmmatakse Eesti koondise vorm; r BMBUFT LPHVOFNJTFTU LVOJ KĂ&#x2026;Ă&#x2026;M UPJNVWB lĂľpuni instruktorit, kes aitab varustuse selga panemisel ja koordineerib tegevust jääväljakul (ohutus, soojendusharjutused, reeglid, mängu juhtimine). Broneeri hokipakett kodulehe www.jeti. ee kaudu vĂľi vĂľta Jeti jäähalliga Ăźhendust aadressil info@jeti.ee vĂľi telefonil 610 1035.

Täpsem info pakkumise kohta meie kodulehelt www.jeti.ee


kasulik

T KUI OTSID PARIMA ENDALE T S U T S U R A IV K O H VÕI LAPSELE, SIIS MURE LAHENDAB SINU DOOR SPORTLAND OUT S. AL MARE KAUPLU TAJA SEALSE POE JUHA B RAIDO OJA ANNA TE. VAA PAKUTAVAST ÜLE

VALI ÕIGE HOKIVARUSTUS! TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Milliste tootemarkide hokivarustust Sportland Outdoor sel hooajal pakub? Praegu on müügil Baueri, Reeboki ja CCMi tooted, peatselt on lisandumas GRAFi ning Warriori varustus. Millistest elementidest koosneb täisvarustus? Aluspesu, hokisokid, kiiver, õla- ja rinnakaitse, hokipüksid, põlvekaitsmed, kubemekaitse, kindad, vajaduse korral hambakaitse (mis ei pruugi kõigile meeldida, kuid on siiski väga oluline), küünarvarre kaitsmed, põlvekaitsmete sukad, hokisärk ja uisud. Kuidas valida hokivarustust lapsele? Oluline on leida õige suurus ja mitte osta üle ühe numbri suuremat varustust (uiske, kaitsmeid, kiivrit jne). Missugune hokivarustus on piisav harrastajale ja algajale? Tasemest oleneb ka varustus. Algajale tuleks kindlasti soetada kiiver koos võrega, 56

muud kaitsmed võimaluste järgi. Mida kallim varustus, seda turvalisem on jääl olla. Ma ei soovita kõige odavamaid uiske valida, kuna nende nõrk kest ei pruugi litri lööke piisavalt pehmendada ja mängija võib seetõttu haiget saada. Odava uisu kest ja tera on mõeldud tavauisutamiseks, mitte korralikuks hokimänguks.

Mida kallim da varustus, seon turvalisem jääl olla.

Kuidas valida õige kepp? Enamjaolt valitakse komposiitkepp, sest litritunnetus on selle puhul parem kui puukepiga mängides. Meie müüme Baueri, CCMi ja Reeboki hokikeppe. Soovituslikult võiks uiskudel seisva ründaja hokikepp ulatuda lõua alla ja kaitsemängijal ninani. Kui suured uisud on parajad-ideaalsed? Uisuvalikul on tähtis, et ei võetaks liiga suurt uisku, kuna jäätunnetus on siis halvem. Kuid õigete uiskude leidmise mure lahendavad meie Outdoori poes töötavad tegevhokimängijad Mihkel Võrang (HC Pan-

ter/Purikad) ja Keven Leppimann (Tallinna Viiking Sport), kes on alati hüva nõuga abiks. Meie kauplus pakub teenusena ka uiskude teritamist. Milliseid kiivreid soovitate? Meie valikus olevate kiivrite tootemargid (Bauer, Reebok, CCM) on hokimaailmas kõik hästi tuntud ning tagavad kvaliteedi ja turvalisuse. Seega ainus, millele tuleb kiivrit valides erilist tähelepanu pöörata, on selle paras mõõt (suurus on kiivrile märgitud). Millise hinnaga saab mängija pealaest jalatallani varustuse? Laps umbes 500 euroga, täiskasvanud harrastaja 800–2500 euroga.


jalgpall

„SUUDAME VÕIDELDA KÕIGIGA!” VUTIKOONDISE PUURILUKK SERGEI PAREIKO TUNNISTAB, ET EM-I VALIKTSÜKLI EEL PIDAS TA HEAKS TULEMUSEKS PUNKTE FÄÄRIDE JA PÕHJA-IIRIMAA VASTU. ENT SELLE ASEMEL TEGID EESTLASED HOOPIS AJALUGU.

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SCANPIX

E

estile edukaks kujunenud valiktsükkel näitas, et väravasuul seisev 34-aastane Sergei Pareiko on mees oma parimates aastates. Kuigi mõnedki tippjalgpallurid on selles vanuses juba karjääriga lõpparve teinud, pole Pareiko lõpetamisest veel isegi mitte mõelnud. „Miks ma peaks loobuma, kui olen terve ja valmis endast jalgpalliväljakutel kõik andma!?” küsib ta. Eesti koondis tegi EMi play-off’i jõudmisega ajalugu. Kuigi tõeline spordimees läheb igat mängu võitma, siis kas sa saad käsi südamel öelda, et uskusid nii kaugele jõudmist? 58


Kui meile loositi alagrupivastasteks sellised tiimid nagu Itaalia, Sloveenia ja Serbia, siis päris ausalt öeldes oli seda raske uskuda. Mõtlesin, et hea tulemus oleks punktid Fääri saarte ja Põhja-Iirimaa vastu. Pärast tasavägist kodumängu Itaaliaga nägin aga, et suudame kõigiga mängida, ja siis tuli võit Serbias, mis andis veelgi eneseusku. Vahepealse mõõna ajal, kui kaotasime järjest Itaaliale ja Fääri saartele, kadus lootus korraks ära, kuid me tulime võimsalt tagasi.

Play-off’i pääsus mängis suurt rolli ka Sloveenia koondis, kes meie jaoks otsustavas mängus Serbiat lõi. Kas oled sloveenist klubikaaslasele Andraž Kirmile juba lubatud lõuna välja teinud? Kahjuks on meil klubiga graafik nii tihe olnud, et pole veel jõudnud. Kuid ta teab, et kui vaba päev tuleb, siis on tal kalendrisse lõuna broneeritud.

Tomis – toim.) olid rasked ajad, ja seepärast otsisin väljapääsu. Pääsesin tugevasse Poola liigasse, kus võitsime meistritiitli. Olen valikuga rahul. Venemaast ja sealsest jalgpallist räägitakse tihti igasuguseid imelugusid. Mis sulle on eredamalt meelde jäänud? Vladivostoki reisid olid päris omapärased. Kord hakkasime Tomskist öösel sõitma ja olime hommikuks kohal, kuid tegelikult oli päris raske aru saada, kus olen või mis päev on. Ja õhtul pidime juba mängima. Vladivostoki sõidud olid üsna rasked.

n Tarmo Rüütlikeos on see kindral,gevaks meid nii tu teinud.

Praeguse jalgpallibuumi ajal on selge, et noored poisiklutid leiavad tee vutitrenni. Kuid ajal, mil sina alaga tegelema hakkasid, polnud see ala sugugi nii populaarne. Miks valisid just jalgpalli? Mingit erilist lugu selle taga pole. Nagu paljud teised, nägin ka mina koolis kuulutust, läksin kohale, hakkas meeldima ja sinna ma jäingi. Umbes 12-aastaselt koos senise treeneri vahetusega hakkasin väravavahiks. Kas sa oled kunagi ka kahetsenud, et valisid sportlasetee? Siiani pole sellist tunnet tekkinud: kõik on läinud nii, nagu peab. Alati olen endale püstitanud eesmärgi, mille olen täitnud. Esmalt tahtsin saada Eesti meistriks ja saingi. Siis soovisin minna välisliigasse ja sattusin Itaaliasse. Seejärel tahtsin pidevat mänguaega korralikus liigas ja sain seda Venemaal. Seal polnud mul võimalik kõrgete kohtade eest võidelda, kuna klubil (Pareiko mängis Venemaal viimati Tomski

SERGEI PAREIKO

Sünniaeg: 31. jaanuar 1977 Sünnikoht: Eesti Pikkus: 193 cm

pole. Näiteks Moskvas on kõigil nii palju tegemist, et naeru näed vähe. Poolas on teistmoodi. Sa saad 31. jaanuaril 35-aastaseks. Kas oled mõelnud ka lõpetamisele? Seda küsitakse pidevalt. Aga miks ma peaksin lõpetama, kui tervis ja vorm lubavad kõrgel tasemel mängida ning ma tahan seda teha? Mängisime viimati Fulhami vastu (Wisła alistas Euroopa liigas kodus Fulhami 1 : 0 – toim.), kelle väravas seisis 39-aastane Mark Schwarzer. Maailmapraktikas lõpetatakse sageli koondisekarjäär varem kui klubikarjäär. Minu puhul ei tule see kõne alla. Ma pääsesin ju alles nii vanalt koondisesse ja minul sellest mingit tüdimust pole. Tulen alati, kui kutsutakse. Iseasi, kui enam ei kutsuta.

Ükskõik, kas Eesti pääseb EMi Krakówi Wisła finaalturniirile või mitte, valikturniir fännid on väga kapoli meile edukas. Kas võime pea püsti riissed ja nii mitugi mängijat on satminna vastu ka järgmisele MMi tsüktunud vaid ühe vea tõttu põlu alla. Kas lile? kartsid ka, et pärast sinu eksimust Oleme näidanud, et suudame mängida ükskõik kellega, kuid selleks peame olema meistrite liiga otsustavas mängus täiesti kontsentreeritud. Võib-olla suured APOELi vastu tabavad sind kriitikanooled? koondised, nagu Itaalia, saavad See oli päris suur viga, kuid vahel end lõdvaks lasta, kuid see on jalgpall. Meenutan meie mitte. Meil pole meeskonnas suuri staare, on alati 2002. aasta MMi lihtsalt head mängijad, finaali, kus turniiri parikelle trump on see, et maks mängijaks valitud sakslane Oliver Kahn lasi kokku saades anname Vaata pallil enda ette kukkuda ja endast kõik ja võib-olla jalgpallivarustuse parimaid Ronaldo Brasiilia juhtväveelgi rohkem. pakkumisi lk 120! rava lõi. Eksimusi saab täielikult vältida ainult see, kes ei Kui oluliseks pead sa tee mitte midagi. Ma arvan, et ma peatreener Tarmo Rüütli pole esimene ega viimane, kes elus vigu panust Eesti koondise edusse? teeb, ning ma lootsin, et ka fännid on inimTema on see kindral, kes on meid nii likud ja mõistavad seda. tugevaks teinud. Atmosfäär on suurepärane ja kõigile meeldib tema jalgpallifilosoofia. Tõsi, oled endiselt fännide lemmik. See kõik on andnud tulemuse. Sinu nime skandeeritakse Wisła staaMa pean ühte asja veel küsima. dionil pidevalt. Võrreldes ajaga (2007. aasta), mil sind See on normaalne, et kui mina fännidele plaksutan, siis ka mind tervitatakse. hakati uuesti koondisesse kutsuma, on Ma ei saa öelda, et ainult mind nii vastu sinu eesti keel palju paremaks muutuvõetakse. nud. Kas õpid kodus? Kui olin koondisest eemal ja mängisin Kuidas oled Poola eluga kohaneVenemaal, siis olin Eestis vaid kaks-kolm nud? Milline on üks tavaline poolakas? korda aastas ning keel ununes. Käisin ju Krakówi vanalinn meenutab Tallinna. tegelikult eesti lasteaias ja koolis algas ka Kõik on seal rahulik, olen ise õnnelik ja pere neljandast klassist uuesti eesti keel. Nüüd on õnnelik. Inimesed on Poolas sõbralikud viibin Eestis tihedamini ja kõik hakkab taas ja naeratavad, suhtlemiskomplekse neil meenuma.

KUUM PAKKUMINE!

59


missioon E RÜNDAJA IS D N O O IK T U V E UD! ENDIN A EUROOPA IM Ä K A MÕELDUD – TEHT G A T S A A E TÕMBAS ÜH URNIIRI. IT ARGO ARBEITER L L A P G L A J E T R NOO TASEMEL LASTE JA

P U C N N I L L A T PANUSTAB E L I D E E T I L A V K TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SCANPIX JA TALLINN CUP

M

ullu ühel ilusal päeval vajus Argo Arbeiter mõtteisse ja küsis endalt, miks, põrgu päralt, peavad meie noored vutipoisid vinge turniiri maitsmiseks reisima piiri taha ning miks tuleb nende klubil ja vanematel selle eest maksta hingehinda. Arbeiteril sai niisugusest olukorrast villand. Koos Theimo Tülpiga võtsid nad eelmise aasta oktoobris asja käsile, koondasid enda ümber oma ala eksperdid ja juba sel suvel toimus Tallinnas suurejooneline noorteturniir Tallinn Cup.

dioni A. Le Coq Arena ümber. Ja kuigi peaväljakul ei mängitud, oli rahvast kõvasti. Kuna vutimatše jälgivad nii võsukeste lapsevanemad kui ka teiste vanuserühmade mängijad, siis võib julgelt väita, et turniir andis publikuhulga poolest nii mõnelegi kohaliku kõrgliiga kohtumisele silmad ette.

Hispaanlased on tulekul

Arbeiter rõõmustab, et juba esimese tegevusaastaga kerkis Tallinn Cup Euroopa noortejalgpallis pildile. Esmalt olnud mõni võimalik väliskülaline Eestisse reisimise suhtes küll skeptiline, kuid nüüd helistatakse juba ise. Kvaliteedimärk on ju kas või see, et tuleval aastal sõidavad kohale Vana Debüüt läks korda Maailma praeguse kardetuima vutiriigi HisTurniiri eesmärk pole võimalikult paania noormängijad. Järgmine suvi on suurte masside kokkuajamine, vaid teadTallinn Cupi osalejatele üldse suur jalgpalmine, et kõik, ka välismaised osalejad, tunlipidu, kuna pea samal ajal toimub Eestis nevad end võistlusel hästi. Hoolimata selka U19 rahvuskoondiste EM, kuhu Tallinn lest, et asjaajamine jäi Arbeiteri sõnul veidi Cupi noortel ässadel on prii sissepääs. hilja peale, müttas juulis turniiril eri vanu„Mis sa veel tahad, kui saad oma silseklassides kokku 100 võistkonda. Kuid mis maga parimaid näha. See annab loodetapeamine: kõik sujus nagu õlitatult. Ei ainvasti ka tõuke ja sisemise motivatsiooni ise kõvemini trenni teha, mitte niisama satki pretensiooni! Selle taga, et korraldajatele hängida,” usub Arbeiter. „Jalgpalliliit ühtegi märkust ei tehtud, aga saab meie turniiri pealt tribüünidele 2000 silmapaari, polnud tore kokkusattumus, vaid asjade õige plamis EMi õhustiku loomisele neerimine. Juhuse hookaasa aitab.” leks ei tahetud midagi Põhitööna Levadia duuVaata jätta. Nii hoolitsesid iga belmeeskonda juhendaval jalgpallivarustuse valdkonna, näiteks transArbeiteril on hea meel, et Talparimaid pordi, majutuse või toitlinn Cupile on alus loodud ja pakkumisi lk 120! lustuse eest oma ala profeset edasi saab turniiri tase minna sionaalid. järjest kõrgemale. Ja kuigi tulevikus Ka noormängijatele endile on turpüüeldakse põhjanaabrite soomlaste turniir omaette elamus, mille puhul iga väike niiride tasemele, kus meeskondi rivis ligi poisiklutt saab end tunda tõelise jalgpallutuhat, pole kvantiteedi kasvatamine omarina. Tänavu käis melu Eesti esindusstaaette eesmärk. Rõhk jääb kvaliteedile.

KUUM PAKKUMINE!

60

KOONDISE EDU ON PIKA TÖÖ TULEMUS Omal ajal Eesti koondise särgis kuus tabamust kirja saanud Argo Arbeiter usub, et rahvusesinduse praegune tähelend sai võimalikuks ainult tänu aastatepikkusele sihikindlale tegutsemisele. „Eesti jalgpall alustas kunagi täiesti nullist, kuid töö on kandnud lõpuks vilja,” arvab Arbeiter. „Sellele on kaasa aidanud paljud tegurid, kas või näiteks kodune konkurents.” Arbeiter rõhutab, et praegust kasvulava ei saa võrrelda ajaga, kui tema poisikesena jalgpalli taguma hakkas. Suurem valik on tekkinud ka kõige kõrgemal tasemel ja nii on koondisse võimalik valida tõeliselt väärt mehed. „Meil on mitu mängijat tegelikult päris korralike tasemetega klubides ja Tarmo (peatreener Tarmo Rüütli – toim.) on suutnud selle seltskonna edukalt ühtseks sulandada,” kiidab Arbeiter.


jalgpall

TEKST MARGUS MÜIL - FOTO VITESSE

! T S E D A J S PISIA RAIO PIIROJA PEAB EESTLASTELE HIILGAVALT LÕPPENUD EM-I VALIKTSÜKLI MAGUSAIMAKS VÕIDUKS FÄÄRI SAARTE ALISTAMIST KODUSEL A. LE COQ ARENAL. VÕÕRLEEGIONÄR. „Hollandlane” Raio Piiroja 1892. aastal asutatud Vitesse jalgpalliklubi mänguvormis.

RAIO PIIROJA Sünniaeg: 11. juuli 1979 Sünnikoht: Pärnu, Eesti Pikkus: 190 cm Positsioon: keskkaitsja Koduklubi: Arnhemi Vitesse

62


H

ollandi Eredivisie klubisse Vitesse siirdunud Eesti koondise kaitseliini tugisammas Raio Piiroja räägib koondise edu saladusest, elust Hollandis ja tänab fänne olemast vutimeestega nii heas kui halvas. Millised tulemused selles EMi valiktsüklis sind enim üllatasid? Kõik väljas teenitud võidud ja eriti muidugi viis, kuidas me Sloveeniaga väljas hakkama saime. Milline võit oli kõige magusam? Kindlasti kodus peetud mäng Fääri saarte vastu ja selle mängu kaks lootusetust seisust välja võideldud üleajaväravat.

M o o to r o n a mul hea, ag alusvanker laguneb viimasel ajal liiga palju. Paljud naersid varem selliste juttude peale, et Eesti võib jõuda EMi või MMi finaalturniirile. Praegu nad enam ei naera. Mis on koondise edu alused? Siin on kolm põhiasja: hea treener, hea meeskond ja õnne on samuti vaja. Samas kui vaadata, kuidas jalgpall on üldse arenenud viimase 20 aastaga, siis on kõik läinud loogilist rada pidi: samm-sammult ikka paremuse poole. See näitab, et jalgpalliliidu valitud tee on õige ja tehakse head tööd. Jalgpallis oleneb kõik pisiasjadest. Meeskond ei koosne ainult 18 mängijast ja treenerist. Keda või mida sa veel esile tõstaksid? Meie meeskonna liikmed on kõik, kes töötavad selle nimel, et me saaksime kümmekond korda aastas endast parima anda. Alustades väiksest Kethy Õunpuust, varustajast, kes meie

riided peseb ja kotid pakib, ning lõpetades inimestega üleval liidus. Mainimist väärib veel üks asi, mis on meile välismängudel edu toonud. See on võimalus minna mängudele ja tagasi otselennuga. Vanasti olid just lennureisid need, mis kõvasti energiat võtsid.

Mis kogutud rahast sai? See raha anti klubile noortetöö arendamiseks.

Kas Hollandisse siirdumine oli sulle üllatus või oli seda juba varem oodata? Korra varem on sellest juttu olnud, aga üleminek tuli nii ootamatult, et sel konkreetsel momendil ei osanud ma seda küll oodata.

Kas usud, et siirdud kunagi Hollandi liigast edasi ja kõrgemale, või lõpetad karjääri seal? Proovin siin ennast kõigepealt korralikult terveks saada ja maksma panna, eks siis näeb edasi, mis tuleb. Kõik oleneb tervisest. Mootor on mul hea ja klubivahetusega on kuidagi värske olemine peale tulnud, ainult et alusvanker laguneb viimasel ajal liiga palju.

Norras oli sul kenake maja. Millised on elutingimused Hollandis? Norras oli mul oma maja, kus oli minu Kui palju sinu Hollandi klubikaasjaoks kõik olemas, mis ma tahta oskaks. All lased Eestist ja Eesti jalgpallist keldris oli mul väike puutööruum, teavad? kus ma veetsin enamiku oma Meie klubi grusiinid on vabast ajast, kui ma just kalal ei KUUM päris hästi kursis ning kohaliolnud. Hollandis rentisin kud teavad Andres Operit ja endale väikse maja metsa ääres PAKKUMINE! Vaata Arno Pijpersit. Muidugi pärast vaikses kohas. Kohe maja jalgpallivarustuse seda, kui me koondisega playtagant läheb tee metsa, kus parimaid off’i jõudsime, on tuntus suuremulle meeldib õhtuti jalutamas pakkumisi lk 120! nenud. käia.

Millised on esmamuljed Hollandist võrreldes Norraga? Iga uus koht on harjumatu. Ma praegu ei julgeks küll midagi esmamulje kohta lausuda: nii vähe on siin oldud ja enamik ajast on möödunud treeningkeskuses. Kuidas Hollandis mängitav jalgpall sulle sobib? Ma ei oska sellele küsimusele veel vastata, kuna olen mänginud uue klubi eest väga vähe. Esimeste trennide aja tahtsid muidugi jalad sõlme minna. Ilma pallita ei tehta siin midagi, hästi palju on jalalt jalale kõigutamist ja ühekahe puutega mängu. Kuidas sind uues klubis vastu ja omaks võeti? Hästi võeti vastu ning aidati leida elamine ja kõik eluks vajalik. Omaks võetakse ikka siis, kui oled terve ja mängumees ning saadad platsil midagi head korda. Mille poolest sinu endine ja praegune klubi erinevad? Neid kahte klubi on raske võrrelda. Võimalused ja klubide suurusjärk on väga erinevad. Põhitöö on muidugi sama, kuigi stiililt täiesti teistsugune. Kui Fredrikstad oli rahalistes raskustes, kogusid klubi fännid sinu jaoks ca 25 000 eurot palgaraha. Kuidas sa selliste fännide juurest lahkuda raatsisid? Väga kahju oli lahkuda kohast, mida ma viimased kaheksa aastat oma koduks olen kutsunud. Aga jalgpalluri elu on kord selline.

Kuidas sul Hollandis kalapüügiga lood on? Kas varustus on kaasas ja kas oled juba õnne katsumas käinud? Täpselt nii nagu Norras ei ole siin kindlasti, aga mingid võimalused on olemas. Ja päris ilma varustuseta üks korralik kalamees kodust ei lahku. Üks ritv ja mõni lant on mul ka siin kaasas. Mitmenda kohaga lõpetad sel hooajal Hollandi meistrivõistlused? Klubi eesmärk on lõpetada esimese kuue hulgas, siis oleks võimalus võidelda euromängude koha eest. Norras elades käisid Rootsist toitu toomas, sest see olevat eestipärasema maitsega. Kuidas maitseb Hollandi toit? Hollandis on Eesti roogadega üsna sarnased toidud ja poes on ka suhteliselt sama valik. Nälga ei jää. Kas sa oled viimasel ajal Eestis käies märganud jalgpalli populaarsuse hüppelist kasvu? Tunda on, et jalgpall läheb rahvale korda ja et ollakse pahased, kui läheb halvasti, ja kiidetakse, kui on tulemust. Nii peabki ja see näitab, et elatakse kaasa. Mida ütled Eesti koondise fännidele? Tänan, et olete olnud meiega nii heas kui halvas! 63


kasulik

SAALI VUTTI

! A M I G N MÄ TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

SPORTLANDI VUTIEKSPERT, EKSKOONDISLANE MEELIS ROOBA RÄÄGIB, KUIDAS SAALIJALGPALLI JAOKS ÕIGET VARUSTUST VALIDA. Mis vahe on saalis, kunstmurul ja päris murul kantavatel vutijalatsitel? Saalijalgpalli jalats on täistalla ja minimaalse mustriga, et puutepind põrandaga oleks võimalikult suur. Kunstmurujalats on väikeste tihedate korkidega, sest need haakuvad hästi kunstmurusse, ja murujalats on tavaliselt 11–14 korgiga, millel kõrgust 7–11 mm. Kuidas leida õiged saalivutijalatsid? Sobiva saalijalatsi tunned ära alles siis, kui oled selle jalga pannud. Niisama on raske soovitada, kuna jalgu on väga erinevaid: kitsaid ja laiasid, madala ja kõrge võlviga. Missugune on keskmine hinnaklass? Saalijalatsite hinnad jäävad 40 ja 95 euro vahele. Mida kallim jalavari, seda rohkem on selle valmistamiseks kasutatud tipptehnoloogiat. Millised saalijalatsid sobivad lastele? Siin tuleb samuti personaalselt läheneda. Lastele on pakkuda mitut varianti: saalijalat64

seid on nii nahast kui ka kunstnahast, nii pehme kui ka kõvema tallaga. Üldjuhul valivad lapsed jalatsit välimuse järgi ja sel juhul võib lapsevanem või müüja rääkida mida tahes. Lastejalatsite hinnad jäävad 39 ja 49 euro vahele. Mis marki jalavarje Sportland pakub? Sportlandi saalijalatsivalikus on esindatud Nike, Adidas ja Mizuno. Millised on selle hooaja tippmudelid? Kahtlemata Nike Elastico ja Gato. Miks on kasulik saalivutti mängida? Kuna väljak on väike, siis peab seal kiiremini mõtlema, mängus saab rohkem palli puutuda ja seetõttu areneb ka tehnika. Lastel on saalis hea soe mängida, see teeb iseenesest treeningu meeldivamaks, sest ei ole segavaid faktoreid: tuult, vihma ja külma.

KUUM PAKKUMINE! Vaata jalgpallivarustuse parimaid pakkumisi lk 120!

Milliste tootemarkide saalivutiriideid – särke, pükse ja sokke – sa soovitad? Sportlandis on esindatud kaks juhtivat firmat: Nike

Üldjuhul ed valivad lapsm e jalatsit väli us järgi. ja Adidas. Mõlema tootevalikus on mitmes hinnaklassis riideid. Kas saalivutiriided erinevad õues kantavatest vutiriietest? Saalijalgpalli jaoks pole vaja osta eraldi särki või lühikesi pükse, sees saab rahulikult mängida samades riietes milles väljaski. Kui palju maksab saalivutimängija täisvarustus? Lapse saab riidesse (särk, püksid, kedrad ja jalatsid) 95 euroga, täiskasvanu 110 euroga. Kui head võimalused Eestis saalijalgpalli harrastamiseks on? Saalivuti mängimiseks on meil igati korralikud tingimused, kuna jalgpalliks sobivaid uusi spordihalle on kerkinud üle Eesti. Milliseid elementaarseid tingimusi on ala harrastamiseks tarvis? Saali, palli ja vastaseid.


jalgpall

A J A T I M M LÄTI PO T L E D N I R NARVA

NDRS A S K E L A T T Ü K A V ASEST VÄRA L T Ä L I S N A R T APAISTEV A M V IL S D NAR U N L O L A J SEL HOOA CEKULAJEVS ON ÕISTES. M A P O O R U E U G MÄNGUMEES KO TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD FC NARVA TRANS

K

ui mõne jalgpalliliiga suurimate väravaküttide edetabelis on esimene mees kõmmutanud lähimast konkurendist näiteks 25 väravat rohkem, jääb mulje, et tegu on noorteliiga pingereaga, kus ühe poisi meeshormoonid ülejäänutega võrreldes laes ja füüsilised eeldused nii võimsad, et ta teistest lihtsalt peajagu üle on. Esmapilgul tundub võimatu, et selline võib välja näha ka kohaliku absoluutse tipptaseme ehk Eesti meeste jalgpalli meistriliiga pommitajate pingerida, kuid

Olen väga olen rõõmus, et tis saanud Ees mängida! just nii suure mäe kõrguselt ehk veerandsaja värava võrra oli tänavu teistest üle Narva Transis mängiv lätlane Aleksandrs Cekulajevs.

Kukkus kohe paugutama Cekulajevs hakkas väravaid lööma peaaegu kohe, kui oli Eestisse saabunud: oma teises meistriliiga mängus Narva Transi eest kodus FC Kuressaare vastu sai ta kirja esimese tabamuse, hooaja neljandas kohtumises kodus Lasnamäe Ajaxi vastu sai ta juba hakkama kübaratrikiga. Hooaja jätkudes esines Cekulajevs pidurdamatult ja kaks vooru enne siinse meistrisarja lõppu olid Cekulajevsi teele saadetud pallid vas66

KUUM PAKKUMINE! Vaata jalgpallivarustuse parimaid pakkumisi lk 120!


taste väravavõrgus lustinud koguni 45 korda, mis ühtlasi tähendab uut rekordit. Eelmine kuulus 2005. aastast Tarmo Neemelole, kes toona pallis nüüdseks kohalikult jalgpallikaardilt kadunud TVMK ridades. Cekulajevs ise kinnitab, et käimasolev hooaeg on isiklikus plaanis kujunenud fantastiliseks, kuid kõige selle juures jääb ta tagasihoidlikuks ja kiidab enda asemel meeskonnakaaslasi. „Kindlasti loen selle hooaja oma karjääri edukaimaks: mul õnnestus ju lüüa Eesti meistrivõistluste rekord,” märgib 26-aastane lätlane. „Pean selle eest tänama oma võistkonnakaaslasi, kelle abita ma poleks sellise tähiseni jõudnud.”

Sihib kõrgeid eesmärke Lisaks rohketele tabamustele on Cekulajevs andnud tiimikaaslastele kümme resultatiivset söötu ja löönud kaheksa väravat kolmes karikamängus. On ju tore, et Cekulajevs kaaslasi tunnustab, kuid sellist statistikat vaadates ei jää kahtlust, et ka ründaja peab kuldaväärt mees olema. „Arvan, et mul on hea väravavaist ja ma teen treeningutel väga palju tööd,” hin-

dab oma edu põhjuseid Cekulajevs, kellel jagub kiidusõnu ka Transi juhtkonna kohta. „Ma olen väga-väga rõõmus, et olen saanud Eestis mängida. Klubi on pakkunud väga häid tingimusi, et võiksin keskenduda vaid jalgpallile.” Ent nii nagu iga teinegi jalgpallur, tahaks ka Cekulajevs end mõnes tugevamas liigas proovile panna. „Jalgpallurina olen seadnud endale võimalikult kõrged eesmärgid ja püüan mängida nii tugeval tasemel, kui saan,” kinnitab Cekulajevs, kellele Eesti on jätnud piisavalt hea mulje ja kes seetõttu ei taha kuidagi välistada võimalust mängida siin ka edaspidi. „Teil on põnev liiga ja huvitavad meistrivõistlused. Esialgu võtan ühe hooaja korraga, kuid ma ei välista, et mängin siin ka tulevikus.” Cekulajevs pole sel Euroopa meistrivõistluste valikturniiril ühtegi Eesti koondise mängu näinud, kuid ta lubab mängudes Iirimaaga sinisärklastele pöialt hoida. Ja tegelikult on tal ka endal unistus, mida ta kunagi loodab täita. „Muidugi tahan ma mängida Läti koondises,” kinnitab väravamasin.

KAS CEKULAJEVSI TULEMUSED ON KULDSE SAAPA VÄÄRILISED? Kui Narva Transi Aleksandrs Cekulajevs oleks Eesti jalgpalli meistriliigas samasugust lammutustööd teinud mõni aasta tagasi, oleks ta võinud täiesti vabalt tõusta Euroopa klubijalgpalli ühe kõige tunnustatuma auhinna ehk Kuldse Saapa tõsiselt võetavaks kandidaadiks. Viimastel aastatel on aga sellised superstaarid nagu Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo viinud lati nii kõrgele, et selle auhinna jaht peaks olema võimatu. Või siiski mitte? Kuldse Saapa kriteeriumid on üsna lihtsad. Esmalt võetakse iga Euroopa kõrgliiga mängija puhul arvesse löödud väravate arv. Seejärel korrutatakse UEFA koefitsiendi järgi viie tugevama liiga (Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) mängijate väravaarvud kahega ning 5.–21. positsioonil olevate liigade jalgpallurite tabamused 1,5ga. Ülejäänud meistriliigade mängijad, sealhulgas Eesti omad, saavad lõpptabelis täpselt nii palju punkte, kui nad väravaid löövad: nende meeste väravaarv korrutatakse ühega. Hooajal 2004/2005 jagasid Kuldse Saapa omavahel Diego Forlán (Villarreal, Hispaania) ja Thierry Henry (Londoni Arsenal, Inglismaa), kes lõid mõlemad 25 väravat ning teenisid 50 punkti. Ehk seega, kui Cekulajevs löönuks 2004/2005. aasta hooajal 50 väravat, olnuks tal sama palju punkte kui tollastel Kuldse Saapa võitjatel. Viimastel aastatel on väravate arv Euroopas sõna otseses mõttes lakke tõstetud. Tunamullu võitis Lionel Messi (FC Barcelona, Hispaania) Kuldse Saapa auhinna 34 värava ehk 68 punktiga, mullu Cristiano Ronaldo lausa 40 värava ehk 80 punktiga.

EUROOPA LÖÖGIMEHED Kevadel hooaega alustanud Euroopa liigade suurimad väravakütid 21. oktoobri seisuga Väravate arv 45 22 21 21 20 18 17 15 15 10

Nimi (klubi, liiga, peetud voorud) Aleksandrs Cekulajevs (Narva Trans, Eesti, 34) Nathan Junior Carvalho (Riia Skonto, Läti, 29) Mathias Ranégie (Malmö, Rootsi, 29) Timo Furuholm (Turu Inter, Soome, 31) Finnur Justinussen (Vikingur, Fääri saared, 26) Ulugbek Bakaev (Zhetysu, Kasahstan, 31) Arsenij Bujniskij (Dainava, Leedu, 30) Rade Prica (Rosenborg, Norra, 27) Garðar Jóhannsson (Stjarnan, Island, 22) Dmitri Kovb (Belshina, Valgevene, 28)

UEFA koefitsient 1 1 1,5 1 1 1 1 1 1 1,5

Ülejäänud Euroopa liigad polnud tabeli koostamise ajal veel hooajaga poole peale jõudnud. Allikas: UEFA.com

67


jalgpall VĂľrkpallis on ĂźlemvĂľim

I L L A P G L JA A G I I L A V H A R KUTSUB! TEKST JA FOTOD RAHVALIIGA

JALGPALLI RAHVALIIGA PAKUB SPORTLIKKU ENESETEOSTUST JA VĂ&#x2022;ISTLUSMOMENTI KĂ&#x2022;IGILE, KEL SOOVI ON. MIDA RAHVALIIGA ENDAST KUJUTAB, RĂ&#x201E;Ă&#x201E;GIB EESTI JALGPALLI LIIDU RAHVAJALGPALLI JUHT ANTS JUHVELT. Millal ja kuidas rahvaliiga asutati? Rahvajalgpalli liiga loomise otsustas Eesti Jalgpalli Liidu juhatus amatÜÜrjalgpalli II konverentsil 17.12.2009 toimunud arutelu ja ettepanekute pĂľhjal.

mþelda? Igaßks, kes tahab mängida ja tunneb sellest rþþmu. Jalgpall on kollektiivne mäng, kus ßhe mängija oskused ei määra veel tulemust.

Millistele inimestele rahvaliiga ennekþike sobib ja mida ta annab? Rahvaliiga on mþeldud kþigile, kes tahavad mängida jalgpalli ja ei osale meistrivþistlustel.

Kas rahvaliigas mängimine vþiks olla mþnus klubiline tegevus näiteks firmadele, tÜÜkollektiividele ja sþpruskondadele? Otse loomulikult. Jalgpall on end ßle maailma tþestanud kui sotsiaalne, lþimiv ja muidugi ka tervislik tegevus. Väga paljud rahvaliiga vþistkonnad pärinevad ßsna väikestest paikadest, kus mängud on arvestatav osa kohalikust elust.

Kui palju on rahvaliigas mängijaid ja vĂľistkondi? 2010. aastal osales 69 vĂľistkonda ja ligikaudu 1500 mängijat. Tänavu registreerus 112 vĂľistkonda ja vĂľttis osa Ăźle 2000 mängija. Kui kĂľrge on rahvaliiga mänguline tase? Tugevamad rahvaliiga vĂľistkonnad vĂľiksid vabalt mängida ka meistrivĂľistlustel, sest rahvaliigas on kaasa lÜÜnud mitmedki endised meistriliiga mängijad. Kas rahvaliigas osalejatele on seatud ka vanuse alam- vĂľi Ăźlempiir? Ă&#x153;lempiiri ei ole. Alampiir on 14, kuid igas vĂľistkonnas vĂľib mängida kuni kaks jalgpallurit, kes on lubatust nooremad. Milliste mänguoskustega inimene vĂľib rahvaliigas osalemise peale Ăźldse 68

Kas rahvaliiga vþistkonda on keeruline asutada? Kuidas seda teha ja millal alustada? Piisab, kui on sobiv arv huvilisi ja soovitavalt ka keegi organisaator. Vþistkonnas on lubatud osaleda kahel mängijal, kes mängivad ka meistrivþistluste teises vþi madalamas liigas. Väga sageli ongi need mängijad rahvaliiga vþistkonna vedajad. Alustamisega on nii nagu ikka: mida varem, seda parem. Millal on viimane aeg vþistkonda ja mängijaid registreerida ning kus seda näiteks Pþlva vþi Märjamaa inimene teha saab?

Heitsime pilgu Schenkeri liigas ehk Eesti vĂľrkpalli meistrivĂľistlustel heitlevate meeskondade jalatsikappi. Siin on kahe peamise spordijalatsitootja â&#x20AC;&#x201C; Mizuno ja Asicsi Ăźlekaal sedavĂľrd suur, et väiksemad tegijad ei mahu pildilegi: r 4FMWFS 5BMMJOO  .J[VOP   r1Ă&#x2026;SOV7,"TJDT .J[VOP r3BLWFSF(SPTTJ5PJEVLBVCBE r 7BMJP 7Ă&#x2014;SV 7,  "TJDT   KANGE RAHVAS. Piltviimase on selge: Eesti vĂľrkpalliässad Rahvaliiga teavad, on hea, ja teistel siin kaasahooaja vĂľitjamis JK Risti.

rääkimiseks vĂľimalusi pole. Muheda seigana vĂľib esile tuua, et nii Selveri kui VĂľistkondade registreerimine toimub ka TTĂ&#x153; mängijad kasutaksid Mizuno märtsikuus. KĂľik vĂľistkonnad, ka PĂľlva ja jalatseid täies koosseisus, ent väga Märjamaa omad, saavad registreeruda suurte jalanumbritega meestele ei ole kodus vĂľi tÜÜkohal arvuti abil Eesti Jalgpalli sobivaid Mizuno jalatseid lihtsalt leitud. Liidu kodulehe www.jalgpall.ee kaudu. Mängijate nimelist registreerimist ei toimu. Enne mängu täidetakse protokoll. G4Si korvpalli meistriliigas on jĂľuKui kulukas on rahvaliigas osaleda vahekorrad veelgi selgemalt paigas. ja kas vĂľistkonnad peavad kandma Ainult et siin ei vĂľitle liidripositsiooni Ăźhtseid vorme? nimel kaks teistest edukamat tooteOsalustasu ei ole. Tuleb arvestada välmarki, vaid elu kulgeb Nike absoluutse jaku ßßrimise ja transpordikuludega. vĂľimu all. Osakaalud 95% (Nike) ja 5% Jalgpalli reeglid näevad ette Ăźhtset (muud tootjad: Adidas, And1 jt) lubavad vormi, rahvaliigas vähemalt särke. avanevat vaatepilti nimetada monarhiaks, kusjuures tänavuse hooaja kolm Milline on rahvaliiga turniirisĂźsdomineerivat ketsimudelit on Nike teem? Zoom Hyperdunk 2011, Nike Kobe VI ja VĂľistkonnad jagatakse gruppidesse Nike Zoom Hyperfuse. Populaarseim piirkondlikul pĂľhimĂľttel, et vähendada neist on Hyperdunk: see on eriti kerge ja transpordikulusid. KĂľik vĂľistkonnad mänmugav kets, mis sobib nii kiirele tagagivad omavahel Ăźhe korra. Gruppide paremängijale kui ka hiiglastele korvi alla. mad jĂľuavad finaalturniirile, kus mängitakse karikasĂźsteemis. LĂľplikult otsustab sĂźsteemi Eesti Jalgpalli Liidu juhatus, lähLĂľpetuseks eestlaste rahvusspordist tudes vĂľistkondade arvust. suusatamisest. Et algava hooaja kohta on veel vĂľimatu midagi paikapidavat Ăśelda, Millised on reeglid ja väljakud? muutsime uuringute katselaboriks 2011. Aluseks on ikka jalgpalli reeglid, kuid ei aasta Tartu maratoni. 40. korda peetud ole suluseisu, mängijate arv 7â&#x20AC;&#x201C;11 oleneb Eesti vĂľimsaimal suusaĂźritusel tegi marväljaku suurusest ja vahetuste arv ei ole gieelistustabelis Madshusi ja Rossignoli piiratud. Väljakud peavad vĂľimaldama jalgees teistele pßßdmatus kauguses ilma palli mängida ja olema vähemalt suurusega 30 Ă&#x2014; 50 m. Kas ka naised saavad rahvaliigas kaasa lßßa? Naised vĂľivad moodustada kas ainult naistest koosnevaid vĂľistkondi vĂľi mängida segavĂľistkonnas. MĂľlemad variandid olid nii 2010. kui ka sel aastal esindatud.


kvaliteet

MIDA SPORTLASED

USALDAVAD TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

V

aatleme neljast spordialast â&#x20AC;&#x201C; jalgpall, korvpall, vĂľrkpall ja suusatamine â&#x20AC;&#x201C; pärit näidete varal, missugused spordikaupade tootjad on olnud Eestis edukaimad. Paljugi vĂľib rääkida tootemarkide turundamisest ja tootjate-edasimßßjate eri suurusega reklaamieelarvetest, ent suures plaanis langetavad sportlased oma otsuseid siiski isiklike kogemuste pĂľhjal ning valivad just need tooted, mis lubavad maksimaalselt efektiivset sooritust ja parimat enesetunnet.

Mida eelistavad vutimehed Eesti jalgpalli meistriliiga mängijate eelistatuim jalatsimark on Nike, mille plussiks on äärmiselt lai valik. Nike pakub vastavalt mängijate tßßbile nelja tooterĂźhma â&#x20AC;&#x201C; Mercurial, Total 90, CTR360 ja Tiempo â&#x20AC;&#x201C;, mistĂľttu on igal mängijal vĂľimalus leida Nike toodete seast just endale sobivaim mudel. Nike peamine konkurent Eesti palliväljakutel on Adidas, Ăźlejäänud tootjad jäävad kahest suurest kaugele maha. Sportland Magazine vĂľttis luubi alla 133 meistriliiga mängijat, ning tulemused olid järgmised. Bränd

Mängijad

%

Nike

61

46

Adidas

51

38

Mizuno

7

5

Puma

6

5

Umbro

4

3

Teised tootjad

4

3

(Joma, Uhisport, Lotto jne)

VĂľrkpallis on ĂźlemvĂľim kahe suure käes Heitsime pilgu Schenkeri liigas ehk Eesti vĂľrkpalli meistrivĂľistlustel heitlevate meeskondade jalatsikappi. Siin on kahe peamise spordijalatsitootja â&#x20AC;&#x201C; Mizuno ja Asicsi Ăźlekaal sedavĂľrd suur, et väiksemad tegijad ei mahu pildilegi: r4FMWFS5BMMJOO.J[VOP "TJDT r1Ă&#x2026;SOV7,"TJDT .J[VOP r5BSUV1FSF-FJC"TJDT r3BLWFSF(SPTTJ5PJEVLBVCBE"TJDT  25% Mizuno;

Ă&#x201E;SSADE LEMMIK. Eesti vĂľrkpallurite lemmik Mizuno Wave Lightning on kergeim poolkĂľrge vĂľrkpallijalats, mida eelistavad ka Venemaa, USA, Jaapani, Kanada, Hispaania ja Prantsusmaa tipud. Mßßgil ainult Sportlandis!

SPORT ON SUUR Ă&#x201E;RI NING SORDITARVETE JA -JALATSITE TOOTJATE VAHEL KĂ&#x201E;IB TURUOSA PĂ&#x201E;RAST ARMUTU REBIMINE. MILLISED TOOTED TEEVAD ILMA EESTIS? r7BMJP7Ă&#x2014;SV7,"TJDT .J[VOP r55ž.J[VOP "TJDT Pilt on selge: Eesti vĂľrkpalliässad teavad, mis on hea, ja teistel siin kaasarääkimiseks vĂľimalusi pole. Muheda seigana vĂľib esile tuua, et nii Selveri kui ka TTĂ&#x153; mängijad kasutaksid Mizuno jalatseid täies koosseisus, ent väga suurte jalanumbritega meestele ei ole sobivaid Mizuno jalatseid lihtsalt leitud.

NELI GRAATSIAT. Nike jalgpallisaapad on Eesti meistriliigas menukad.

Korvpallis kehtib monarhia G4Si korvpalli meistriliigas on jþuvahekorrad veelgi selgemalt paigas. Ainult et siin ei vþitle liidripositsiooni nimel kaks teistest edukamat tootemarki, vaid elu kulgeb Nike absoluutse vþimu all. Osakaalud 95% (Nike) ja 5% (muud tootjad: Adidas, And1 jt) lubavad avanevat vaatepilti nimetada monarhiaks, kusjuures tänavuse hooaja kolm domineerivat ketsimudelit on Nike Zoom Hyperdunk 2011, Nike Kobe VI ja Nike Zoom Hyperfuse. Populaarseim neist on Hyperdunk: see on eriti kerge ja mugav kets, mis sobib nii kiirele tagamängijale kui ka hiiglastele korvi alla.

VALITSEJA. Nike Zoom Hyperdunk 2011 valitseb Eestimaa korvpallisaale.

Kes valitseb suusaradu Lþpetuseks eestlaste rahvusspordist suusatamisest. Et algava hooaja kohta on veel vþimatu midagi paikapidavat Üelda, muutsime uuringute katselaboriks 2011. aasta Tartu maratoni. 40. korda peetud Eesti vþimsaimal suusaßritusel tegi margieelistustabelis Madshusi ja Rossignoli ees teistele pßßdmatus kauguses ilma Fischer. Suusabrändide jagunemine 2011. aasta Tartu maratonil. Teised Salomon 5% 4% Visu 3%

Rossignol 10%

MARKUS JĂ&#x153;RGENSON, FC FLORA: Olen olnud eluaegne Nike-mees ja, ehkki olen vahepeal proovinud ka teisi jalgpallijalatseid, nagu näiteks Adidas, mängin viimased kolm aastat taas Nike puutsades. Nike Tiempo mudelid on vastupidavad ja nende valmistamiseks kasutatud nahk vormub kiiresti täpselt jala järgi ega nĂľua jalatsite pikemat sissemängimist. Ma ei näe ainsatki pĂľhjust, miks ma peaksin valima mĂľne teise tootja jalgpallisaapad!

Atomic 7%

Madshus 16%

Fischer 55%

69


rubriik korvpall

KES KEDA? TEKST VALLOT PUKK - FOTOD KLUBID JA SCANPIX

SPORTLAND MAGAZINE VAATLEB G4S-I KORVPALLI MEISTRILIIGAS HEITLEVAID MEESKONDI JA PROGNOOSIB NENDE VÕIMALIKKU KÄEKÄIKU. HOOAEG TÕOTAB TULLA PÕNEV, ENT LÕPLIKULT LOETAKSE TIBUSID SIISKI KEVADEL.

BC RAKVERE TARVAS Juris Umbraško, 197 cm Janis Vahter, 195 cm Timo Oja, 186 cm Valmo Kriisa, 190 cm Allan Ehte, 189 cm Kristjan Rinaldo, 192 cm Viljar Veski, 215 cm Raimond Tribuntsov, 168 cm Reinar Hallik, 208 cm Kaspars Cipruss, 210 cm Oliver Metsalu, 194 cm Martin Dorbek, 190 cm Aron Kuusik, 185 cm Joonas Vaino, 200 cm Rainer Pastimäe, 198 cm

BC KALEV/CRAMO Gregor Arbet, 196 cm Gert Dorbek, 193 cm Bamba Fall, 217 cm Kristjan Kitsing, 205 cm Marko Riis, 185 cm Kaido Saks, 204 cm Mihkel Schleicher, 204 cm Armands Škele, 192 cm Tanel Sokk, 188 cm Reimo Tamm, 185 cm Joosep Toome, 208 cm Pavel Ulyanko, 204 cm Nikolay Varbanov, 210 cm Peatreener: Aivar Kuusmaa. Treenerid: Alar Varrak ja Martin Müürsepp. Kodusaal: Tallinnas asuv Kalevi Spordihall, mahutavus 1500; Balti liiga ja VTB ühisliiga mängud Saku Suurhallis, mahutavus 7000.

70

Tähtsamad mängijad: Armands Škele näitas end väärt mehena juba mullu, eelkõige finaalseerias. Sel hooajal jätkab kalevlaste mänguvankri vedamist. Teised võõrleegionärid on pisut nõrgema tasemega, hooaja alguses on ennast paremas valguses näidanud Pavel Ulyanko. Eesti mängijatest on suurim roll Gregor Arbetil ja Gert Dorbekil. Koht meistriliigas: Tiitlikaitsjal on koos tiim, kes tingimata peaks võitlema kulla eest. Alla selle oleks hooaeg läbi kukkunud. Suurtoetajad: Cramo, B&B Tools, Honda, Nike, Weber, Scanweld, Isover, Eesti Gaas, G4S, Kunda Nordic.

KUUM PAKKUMINE! Vaata korvpallivarustuse parimaid pakkumisi lk 122!

Peatreener: Andres Sõber. Kodusaal: Rakvere Spordihall, mahutavus 2422. Tähtsamad mängijad: Oluline mängija on Kaspars Cipruss: peatreener Sõber on varemgi Läti mängijate teeneid kasutanud ja pole n-ö reha peale astunud. Cipruss on võimas mees ja möllab korvi all innukalt. Juris Umbraško kohta võib öelda samad sõnad. Vahe selles, et ta on tagamängija ja liitus meeskonnaga alles siis, kui esimesed meistriliiga mängud olid peetud. N-ö vanast kaardiväest võib alati kindel olla Valmo Kriisa ja aastakese välismaal viibinud Reinar Halliku peale. Koht meistriliigas: Sõber on alati lennukaid eesmärke pillutanud, hea õnne korral võib meeskond jõuda pronksmedalile. Finaali jõudmine on liiga suur suutäis. Suurtoetajad: Rakvere linn, Rakvere Lihakombinaat, Tallegg.


PÄRNU KORVPALLIKLUBI Juri Larionov, 185 cm Martin Paasoja, 190 cm Rannar Raap, 186 cm Rain Kärner, 186 cm Sten Olmre, 189 cm Kris Killing, 190 cm Kristjan Voolaid, 196 cm Taavi Hämarsalu, 199 cm Elgar Tamsalu, 184 cm Styv Solovjov, 192 cm Mihkel Kärg, 192 cm Toomas Raadik, 202 cm Siim Joosep, 196 cm

TARTU ÜLIKOOLI KORVPALLIMEESKOND Bill Amis, 206 cm Sten-Timmu Sokk, 181 cm Rain Veideman, 192 cm Kristo Saage, 185 cm Artur Saariste, 195 cm Timo Eichfuss, 200 cm Vallo Allingu, 205 cm Marek Doronin, 200 cm Asko Paade, 205 cm Karl-Kristjan Vaab, 200 cm Kristen Meister, 191 cm Tanel Kurbas, 197 cm Taavi Leok, 193 cm Kristjan Evart, 187 cm Silver Leppik, 188 cm Rain Raadik, 208 cm

Peatreener: Indrek Visnapuu. Treenerid: Gert Kullamäe ja Toomas Kandimaa.

Kodusaal: Tartu Ülikooli spordihoone, mahutavus 2200. Tähtsamad mängijad: Tundub, et Hawaii Ülikoolist tulnud Bill Amisega on Tartu bossid saanud jackpot’i. Eesti liigas on Amis kindlasti üks paremaid, kui mitte parim keskmängija. Kohalikest meestest on suurem roll Rain Veidemanil, Sten Sokul ja vanameister Vallo Allingul. Koht meistriliigas: Peaks jõudma vähemalt finaali, sest materjali ja võimeid on selleks piisavalt. Kui ei, siis võib peatreeneri istmealune tuliseks minna. Suurtoetajad: Saku Õlletehas, Tartu linn, SEB, Tartu Ülikool.

Peatreener: Rait Käbin. Treener: Mait Käbin. Kodusaal: Pärnu Spordihall, mahutavus 1500. Tähtsamad mängijad: Väga ühtlane koosseis, aga rasketel hetkedel vaadatakse eelkõige Toomas Raadiku, Rannar Raabi ja Elgar Tamsalu poole. Koht meistriliigas: Parematel päevadel suudetakse kimbutada ka liiga tippmeeskondi, aga reaalselt ollakse tabeli lõpuosas. Otsustavaks saavad mängud Rapla ja Valgaga. Suurtoetajad: G4S, Pärnu linn, Pärnu Vesi, Pärnu Mets, Sportland.

PIIMAMEISTER OTTO/RAPLA Allar-Raul Antson, 196 cm Marek Einama, 185 cm Heigo Erm, 193 cm Kenno Kokk, 184 cm Kevin Liivamägi, 201 cm Rait-Riivo Laane, 178 cm Hendrik Ruut, 188 cm Janar Soo, 199 cm Martin Limberg, 200 cm Indrek Kajupank, 200 cm Kustas Põldoja, 193 cm Madis Pärn, 197 cm Raido Ringmets, 206 cm Sven Kaldre, 197 cm Andre Pärn, 202 cm Freddy Talts, 187 cm

Peatreener: Indrek Ruut. Treener: Toomas Annuk. Kodusaal: Raplas asuv Sadolin Spordihoone, mahutavus 1000. Tähtsamad mängijad: Põhiraskust kannavad Raido Ringmets, Sven Kaldre ja Janar Soo. Soliidsust lisab meeskonda Raplast pärit Andre Pärn, kel käsil Eesti meistrivõistlustel juba 18. hooaeg. Koht meistriliigas: Esinelikusse ei jõua päris kindlasti, aga viimaseks ka ei jää. Printsipiaalsed lahingud peetakse eelkõige Pärnu ja Valgaga ning miks mitte ka Tallinna Kaleviga. Suurtoetajad: Rapla linn, Estover, Stipend, Kehtna vald.

71


korvpall VALGA KORVPALLIKOOL Desmond Adedeji, 206 cm Brendon Paidra, 182 cm Kaivo Pullisaar, 185 cm Veljo Vares, 200 cm Juss Jürisaar, 184 cm Robert Peterson, 190 cm Kaarel Koolman, 202 cm Ando Tagamets, 200 cm Mihkel Allorg, 197 cm Allan Hallik, 205 cm Antti Vasar, 195 cm Edgars Cunda, 197 cm Samuel Cricelli, 198 cm

Peatreener: Ozell Wells. Kodusaal: Valga Spordihoone, mahutavus 700. Tähtsamad mängijad: Uus peatreener Ozell Wells on ühe võõrleegionäri, lätlase Edgars Cunda palkamisega täppi pannud, eesti meestest on tähtsaim roll Ando Tagametsal. Koht meistriliigas: Viimase kolme seas. Kui jõuks kõrgemale, siis oleks see paras üllatus. Suurtoetajad: Valga linn, Valga Welg, Gomab Mööbel.

TALLINNA KALEV Henry Aimre, 200 cm Brandis Raley-Ross, 188 cm Matthew Shaw, 207 cm Mario Paiste, 184 cm Roland Prii, 184 cm Raido Roos, 185 cm Erik Luts, 196 cm Riho Suija, 192 cm Deivydas Nazarovas, 196 cm Martin Jurtom, 197 cm Rauno Nurger, 205 cm Ivar Tulit, 202 cm Mihkel Kurg, 190 cm Aleksei Fedortchuk, 208 cm Peatreener: Indrek Reinbok. Treener: Kalle Klandorf.

72

Kodusaal: Tallinnas asuv Kalevi Spordihall, mahutavus 1500. Tähtsamad mängijad: Kodustest mängijatest on olulised eelkõige Mihkel Kurg ja Ivar Tulit. Võõrleegionäridest on väga tublilt hooaega alustanud Aleksei Fedortchuk, põnevusega peab jälgima, milleks on võimeline kergejõustikutreenerite Nazarovite poeg Deivydas. Koht meistriliigas: Neljas koht oleks supersaavutus, aga tõenäoliselt jääb tahapoole. Suurtoetajad: Tallinna linn, Brygg & Maskin, Viimsi Keevitus.

TTÜ KORVPALLIKLUBI Siim Raudla, 190 cm Kiur Akenpärg, 190 cm Sixten Tomingas, 193 cm Jaan Puidet, 191 cm Illimar Pilk, 195 cm Erik Keedus, 198 cm Kristjan Keres, 196 cm Raul Liivrand, 206 cm Kristjan Makke, 205 cm Kristian Kalle, 205 cm Mooses Kaja, 198 cm Andrew Arnold, 208 cm Madis Saarmets, 201 cm

Peatreener: Heino Lill. Treener: Viktor Viktorov. Kodusaal: TTÜ spordihoone, mahutavus 1200. Tähtsamad mängijad: Vankrit peavad vedama eelkõige Kiur Akenpärg, Illimar Pilk ja ka Kristjan Makke, tõhus abi tuleb Andrew Arnoldilt. Koht meistriliigas: Poolfinaali jõudmine poleks väga suur üllatus, aga võib ka kehvemini minna. Suurtoetajad: A. Le Coq, Euronics, New Balance, My Fitness.


lugu

LIHTSALT LEGEND TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD NIKE

AJALUGU EI TUNNE AINSATKI TEIST SELLIST SPORDIJALATSISARJAGA KAASNENUD BUUMI, NAGU SÜNDIS MICHAEL JORDANI JA NIKE KOOSTÖÖST.

U

us korvpallihooaeg on alanud (kui me muidugi jätame välja näotu rahajagamise NBAs, mis seda liigat pole võimaldanud käivitada) ning on sobilik hetk rääkida korvpalliajaloo parimast mängijast ja tema tootesarjast. Ilmselt kõneleb Jordani tootemark ühest kõige tugevamast sportlase ja toote vahelisest sünergiast, mis eales tekkinud.

Meeletu menu Kõik algas Air Jordan 1 korvpalliketsidest, mis tekitasid omajagu segadust. Isegi legendaarse Michael Jordani enda esimene reaktsioon polnud just väga positiivne: „Ma ei pane neid jalga, ma olen nendega nagu kloun.” Nike oli valmis juba ketse muutma, kuid siis Jordan leidis, et küll ta harjub, ja jäädi algse lahenduse juurde. Ka võistkonnakaaslased viskasid uut moodi jalatsite üle nalja, kuid Nike disainer Peter Moore lohutas Jordanit: „Vaata, nad kõik märkasid su ketse!” Igal juhul ei saanud NBA ametnikud nende jalavarjudega leppida (sest NBA reeglite järgi pidi ketside põhitoon olema valge). Nagu ilmselt paljud korvpallihuvilised juba ka teavad, siis trahviti Jordanit 5000 dollariga iga mängu eest, kus ta selliste lubamatute jalatsitega osales. See ei muutnud midagi, sest trahv maksti ära ja ketsid jäid jalga. Ilmselt ei oleks Nike jaoks paremat reklaamikampaaniat saanudki korraldada. Poed olid hetkega tühjad.

Rong läks liikvele Jordan ei olnud üksnes reklaamnägu: ennekõike oli ta sportlane, kes juba oma avahooajal murdis NBA All-Starsi mängule 74

a Trahv maksti jäärid ja ketsid a. jalg

ja sai parima uustulnuka auhinna. See avalöök oli nii võimas, et NBA ajaloo üks kuulsamaid mängijaid Larry Bird kirjeldas Jordanit kui „jumalat, kes on end Jordaniks maskeerinud”. Pärast edukat algust läks rong liikvele: Jordan ja Chicago Bulls hakkasid vaikselt, kuid kindlalt liikuma NBA tipu poole ning esimesest edust tiivustatuna tõi Nike turule igal hooajal Jordani korvpalliketsi uue mudeli, mis kandis uut järjenumbrit. Fännidele ja kollektsionääridele oli uus ketsimudel hooaja sportlikest sündmustest kohati isegi olulisem.

Jumal kirjutas alla Jordani ketsid ei olnud lihtsalt anonüümsed jalavarjud, millele mängija nimi peale tikitud. Iga uue mudeli loomise juures oli eriti oluline selle taustalugu, mis tulenes tihti Jordani enda ideedest, stiilist ja filosoofiast või siis mõnest muust inspiratsiooniallikast. Näiteks 1989/1990. a Air Jordan V disain oli inspireeritud II maailmasõja aegsest Mustangi hävitajast. Kusjuures pikka aega kehtis Jordani kollektsiooni puhul reegel, et korvpallijumal pidi ise kõik tooted heaks kiitma, enne kui need tootmisesse läksid.

Oluline oli ka uuendusmeelsus. Nike eduloo üks peamisi alustalasid on alati olnud kõige uuenduslikumad tooted ja seda joont järgiti ka Jordani ketside puhul. Näiteks 1987/1988. a hooajal kasutati Air Jordan III ketsidel nähtavat Nike Airi õhkpatja, mis oli tolle hetke jalatsitehnoloogia suurim revolutsioon. Seevastu 1996/1997. a Air Jordan XII ketsid olid Nike Zoomi õhkpadjaga. Algne nummerdatud ketsiseeria lõppes järjenumbriga 23, kuid see ei tähendanud Jordani kui tootemargi lõppu. Jordani kollektsioonis on endiselt igal aastal uued mudelid (sealhulgas unikaalsed kollektsionääride mudelid, mille puhul müüakse algseid nummerdatud ketse kahe paari kaupa selliselt, et kahe numbri summa annab kokku Jordani numbri 23) ja juba aastaid on valikus ka riided, vabaajajalatsid ja aksessuaarid.


uudised PROFLIP BLIZ ACTIVE EYEWEAR ON NÜÜD SPORTLANDIS SAADAVAL! TIPPSUUSATAJATE SEAS SUURT POPULAARSUST KOGUNUD SUUSAPRILLIMUDEL PROFLIP PAKUB ESMAKLASSILIST KAITSET UV-KIIRGUSE, TUULE JA LUME EEST. Märksõnad on siin funktsionaalsus, mugavus ja disain. Prillid on kerged, vahetatava klaasiga ja hea ventileeritavusega. Mudeli juurde kuulub ka reguleeritav pearihm, mis on seest kaetud silikooniga. Klaas on valmistatud tugevast, kergest ja vastupidavast polükarbonaadist ning saadaval eri värvitoonides. Iga komplekti juurde kuulub ka värvitu lisaklaas. Uudisena on nüüd Proflipi mudelivalikus saadaval ka prillid väiksemale näole: Proflip SmallFace. Bliz Active’i spordiprille kasutavad paljud maailma tippsuusatajad, sh Marit Bjørgen, Charlotte Kalla, Marcus Hellner, Emil Jönsson ja Øystein Pettersen. Bliz Active on nüüd ka Eesti suusakoondise ametlik sponsor.

MAAILMA ESIMESED AJUGA JALGPALLISAAPAD! ADIDAS ESITLEB MAAILMA ESIMESI INTELLIGENTSEID JALGPALLISAAPAID ADIZERO F50, MIDA TOETAB MICOACHI MÄLU. Jalgpall on kiirem kui eales varem ja vajadus kiiruse järele ei ole kunagi suurem olnud. MiCoachi toel on Adizero F50 nüüd mitte ainult kõige kiirem saabas planeedil, vaid ka kõige targem. MiCoach muudab Adizero F50 ülimaks digitaalseks treeningvahendiks, võimaldades jälgida ja üles laadida treeningu andmeid, mis sisaldavad kiirust ja maksimaalset kiirust, sprintide arvu, vahemaad ja vahemaad intensiivsel treeningul ning aega. Saabaste sisemine mälu talletab kõik sinu andmed mängu või treeningu ajal kuni seitsme tunni jooksul ning saadab need siis juhtmevaba ühenduse kaudu sinu tahvel- või lauaarvutisse või Maci. Seejärel saad seda statistikat sõpradega Facebookis jagada ning see omakorda võimaldab avastada treeningu lõbusat ja võistluslikku poolt, sest statistikat saab võrrelda nii omavahel kui ka Adidase professionaalsete mängijate, näiteks Leo Messi üleslaaditud tulemustega. Revolutsioon jätkub 2012. aastal, kui sul avaneb võimalus mängida internetis MiCoachi jalgpalli videomängu oma tegeliku elu võimetega. Olgu internetis või staadionil, Adizero F50 elektrifitseeriv, kiirusest inspireeritud välimus ei jäta kahtlusekübetki selle kohta, kes kõige kiirem on.

76


A2K SPORT ELAVDAB JÕULUMÄE SUUSAVÕISTLUSI PÄRNUMAAL JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUSES ON AASTAID KORRALDATUD JÕULUMÄE SUUSASARJA JA JÕULUMÄE SUUSASÕITU. Head võistlused on jäänud aga suhteliselt tagasihoidliku osavõtuga, millest on väga kahju, sest suurepäraselt ettevalmistatud suusarajad ja väga hästi korraldatud võistlused väärivad suuremat osavõtjate hulka. A2K Sport ja Jõulumäe Tervisespordikeskus teevad sel aastal koos kõik selleks, et need võistlused saaksid väärilise ilme ehk rohkearvulise suusatajate osavõtu. Suusasari, mis sel aastal kannab Peltonen Cupi nime, saab alguse 18. jaanuaril. Kokku korraldatakse kuus etappi, mis toimuvad mitmel kolmapäeval kuni märtsi lõpuni. 30 km pikkune Alpina Jõulumäe suusasõit peetakse 24. veebruaril: see on üks võimalus tähistada sportlikult Eesti Vabariigi aastapäeva. A2K Sport on võtnud südameasjaks nende heade võistluste reklaamimise ja tutvustamise, propageerides nii suusasporti. Võistlustest osavõtjaid ja võitjaid premeerib A2K Sport väärikate auhindadega: Alpina suusasaapad, Peltoneni suusad, Starti määrded ja suusakepid ning Mundi spordisokid on vaid mõned neist preemiatest, mis auhinnalauale jõuavad. Jõulumäe Tervisespordikeskuse meeskonna hooleks jääb aga oma tuntud headuses radade ettevalmistamine ja võistluste korraldamine. Suusahooajal 2011/2012 ootab Jõulumäe Teid oma heade suusaradade ja suurepäraste võistlustega. A2K Sport teeb aga kõik selleks, et Teil oleks Jõulumäe suusaradu ja võistlusi hea nautida. Täpsemat infot leiate aadressidelt www.a2k.ee ja www.joulumae.ee.

ENDURANCE KAITSEB KLOORISE VEE EEST! ÜLE 80-AASTASE AJALOOGA SPEEDO ON UJUMISVARUSTUSE MAAILMA MÕJUTANUD MITME UUENDUSEGA. SEEKORD RABAB SPEEDO UUDSE MATERJALIGA. Varasematest uuendustest võib nimetada näiteks Antigog Ultra tehnoloogiat ujumisprillidel või eliitujujatele valmistatud ujumiskostüüme, ent siiski saab Speedo kõige läbimurdelisemaks ja olulisemaks uuenduseks pidada kloorisele veele vastupidava kanga väljatöötamist. Aastal 1994 tõi Speedo esimesena maailmas turule ujumisriided, mille valmistamisel oli kasutatud kloorisele veele vastupidavat Endurance’i kangast. Kloorise vee hävitav mõju tavalistele ujumisriietele on kõigile basseinis käijatele hästi teada. Kuid Speedo toodetud Endurance’i kanga omadused kloorises vees ei halvene. Ujumisriided säilitavad elastsuse ja pehmuse ning kangas ei veni välja. Endurance’i kanga värvi vastupidavus on 20 korda parem kui tavalisel elastsel ujumiseks valmistatud kangal. Lisaks on kangas vastupidav rebenemisele ja purunemisele. Paremat ujumisnaudingut pakkuvasse Endurance’i kangasse imendub vähe niiskust, riie säilitab oma vormi ja kuivab kiiresti. Kui basseinis on kloorisele veele vastupidav kangas asendamatu, siis sobivad kõik Endurance’i kangaga tooted kasutamiseks ka meres, järves ja teistes avaveekogudes. Speedo tootearendus on kloorisele veele vastupidavat kangast pidevalt täiustanud ja praegu on kasutusel kangas Endurance+. See on nimi, mida tasub otsida iga Speedo ujumisrõiva pealt, sest just selle teksti olemasolu on tunnistuseks, et toode sobib ideaalselt basseinis sportimiseks.

77


tegija

TANEL LEOK: „EESMÄRGID ON KÕRGED!” EESTI PARIM KROSSIMEES TANEL LEOK VAHETAB OMA KARJÄÄRI JOOKSUL „KODUTALLI” JUBA SEITSMENDAT KORDA. „MEESKONDADE VAHETUSE TINGIB ALATI PAREM PAKKUMINE,” ÜTLEB TA. TEKST VALLOT PUKK - FOTOD SCANPIX

U

uest hooajast on motokrossi maailmameistrivõistluste võimsaimas, MX1 klassis 26-aastase Leoki taltsutada Suzuki. Ring oleks justkui täis saanud: kaheksa aastat tagasi Leok juba kündis MMi etappide radu sama marki tsikliga. Enne seda oli KTM, siis tulid Kawasaki, Yamaha, Honda ja TM.

Ebaõnnestunud hooaeg Lõppenud motokrossiaasta tõi Leokile tema karjääri halvima koha MMil, aga mees ise eriti ei kurda: „Hooajaga võib rahule jääda. Midagi hiilgavat polnud, aga arvestades vigastust ja tehnika tõttu toimunud katkestuste arvu, oli tulemus rahuldav.” Leoki sõnul pole suurt vahet, mis meeskonnas ta uut hooaega alustab: endale paneb ta ikka kõrged lootused. „Ka järgmine aasta pole sellest erinev ja eesmärgid on seatud kõrged. Aga jah: üldiselt on kõik mu tiimivahetused olnud tingitud parema pakkumise saamisest. Tsiklid kui masinad on suhteliselt sarnased, aga tiimide töö-, organiseerimis- ja seadistusoskus on need, mis teevad heast krossitsiklist väga hea krossitsikli,” kinnitab Leok. 78

ub Vahel ikka jjuahkta kergemaid rängemaid kukkumisi. Lõppenud hooajal käis nii mõnelgi krossifännil külm jutt südame alt läbi, kui MMi Briti etapil üks konkurentidest oma tsikliga Leoki seljas maandus. Õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. „Vahel ikka juhtub kergemaid ja ka rängemaid kukkumisi ning enesestmõistetavalt tuleb ette ka vigastusi,” möönab krossimees. „Aga siiani pole ma selliseid mõtteid veel mõlgutanud, et võiks hakata karjääri lõpetama.”

Perega Belgias Kahe väikese poja isa Tanel Leok ütleb,

TANEL LEOK. Eesti parim krossisõitja.

et isaks saamine pole tema karjääri mõjutanud. Kas ka poegadest krossimehed tulevad, seda on veel väga vara öelda. „Praegu on näiteks Sebastianil krossi vastu suur huvi, aga ma ei tea, mis hiljem saab,” räägib Leok. Enamiku ajast elab Leok koos oma perega Belgias Balenis, kus neil on renditud maja. Krossimees nendib, et koju, Eestisse, jõutakse järgmine kord alles jõuludeks: „Siis viibime mu vanemate majas Võrus, kus mul on oma stuudiokorter ehitatud.”

Leok ja sõbrad Eestis on jõudsalt hoo sisse saanud heategevuskross „Tanel Leok ja sõbrad”. Selleks saadi inspiratsiooni kuulsalt Belgia krossi-

OTSI SÕBRAMÜTSI!

Ürituse „Tanel Leok ja sõbrad” raames nägi ilmavalgust ka koostöös New Eraga valminud talvemüts, mille limiteeritud kogused on saadaval Sportlandi poodides Jõhvis, Narvas, Pärnus Kaubamajakas ja Port Arturis, Tartus Lõunakeskuses, Tallinnas Kristiine, Rocca al Mare ning Ülemiste keskuses.


tegija mehelt Stefan Evertsilt. „Heategevuskrossi idee tuli Stefan Evertsi analoogselt võistluselt ning siis mõtlesin ühe oma Eesti sõbraga samuti taolise ürituse korraldada, et keskenduda rohkem lastele ja noortekrossi arendamisele,” räägib Leok. „Esimene üritus oli edukas ja andis motivatsiooni seda ka edaspidi korraldada. Eesmärk on pakkuda vanematele sõitjatele võimalust olla stardis koos maailma esisõitjatega ning motokrossist mõnu tunda ja vahvalt aega veeta! Heategevuse osa on selles boonus.”

TANEL LEOK JA SPORTLAND

Sportlandiga seob Tanel Leokit sõbralik koostöö: krossimees saab Sportlandilt vajaduse korral trenniriideid ja jalatseid. Miks? Nimelt on Tanel Leok kui Eesti motospordi üks edukaim ja tuntuim esindaja põhimõtteliselt võtnud kogu Eesti motospordi arendamise enda kanda. Noorte kutsumine ala juurde ja seal hoidmine ning seeläbi motokrossi populaarsuse taastamine on Leoki üks peamisi missioone. Loomulikult väärib tähelepanu seegi aspekt, et Leok ja tema tiim väärtustavad hoolivust haigete laste suhtes ning püüavad pakkuda neile paremat elu. Eesti motokrossiürituste üks lipulaev „Tanel Leok ja sõbrad” on loomult heategevuslik ettevõtmine, mis suudab Eestisse tuua maailmanimesid ja keskendub samas noortele. Kõik need väärtushinnangud on olulised ka Sportlandile! Tanel Leok on igapäevaseks rattatreeninguks leidnud ka ratta just Sportlandist, olles seega üks tuntuim Bottecchia reklaamnägu. Sportland ja Tanel on koostööd teinud nüüdseks kaks hooaega. Taneli ja tema koostööpartneri Martin Arumäe ambitsioonikad plaanid Eesti motospordis lubavad Sportlandil vaadata edaspidisele koostööle väga lootusrikkalt.

80

ANNAB HOOGU. Tanel Leok pisipoeg Sebastiani koolitamas. Kas poisist saab isa mantlipärija, näitab aeg.


81


tegija PRAEGU EESTI PARIM KARATEKA LAURI MENGEL JÕUDIS KARATE JUURDE AJALEHEKUULUTUSE KAUDU.

L

auri Mengel on oma 26 eluaastast karatega tegelenud juba 15. Ja kuigi see võib tunduda nii noore mehe kohta suur arv, on see temale tegelikult lühike aeg.

Juhus juhatas „Treeningutele läksin ajalehekuulutuse peale. Kuigi olin terve suve maal õues ringi jooksnud, rattaga sõitnud ja vahel ka sõpradega jalgpalli mänginud, sain aru, et on vaja trenni minna: nimelt pidime septembris kehalises kasvatuses kohe 60 m aja peale jooksma ja ma ei olnud oma tulemusega rahul. Ema sirvis kodus ajalehekuulutusi ja sealt ma karate kohta lugesingi,” seletab Lauri oma üsna juhuslikku teed karateni. Mengel oli enne proovinud ka muid spordialasid, kuid karate tundus kohe alguses kõige õigem: juba teisel trenniaastal tõsteti ta n-ö edasijõudnute rühma, sealt edasi suhteliselt kiiresti kõige tugevamasse gruppi, kus treenisid tol ajal Eesti parimad karatekad. „Marko Luhamaaga eesotsas,” sõnab Mengel uhkelt. „Seega läks algus üsna kiiresti. Juba 14-aastasena nägin iga päev, mida tipud teevad. Lisaks sain omavanuste seas hästi hakkama ja kõik see motiveeriski karate juurde jääma,” selgitab noormees oma edulugu.

Karatega ära ei ela Kuigi Lauri on hea karateka, siis ainult sellest ta päris ära ei ela: elatist tuleb teenida teisiti. „Karate raha sisse ei too, viib ainult välja. Viimasel ajal on siiski tekkinud turniire, kus on arvestatavad rahalised auhinnad. Aga isegi, kui ma oleks võimeline kõiki neid võistlusi võitma, ei piisaks sellest võistlus- ja igapäevakulutuste katmiseks,” räägib Lauri ning tänab õnne, et on leidnud endale mõne toetaja, ilma kelleta oleks väga raske karated põhjalikumalt kui hobikorras teha. „Kui aga professionaalsuse all mõelda pühendumist ja otsust karatega tegelema jäädagi, siis see tuli väga kiiresti. Pärast 2002. aastat, mil sain 17-aastasena kadettide Euroopa meistriks, ei olnud enam absoluutselt muid mõtteid,” jutustab Lauri, keda tegelikult juba varasemad võidud suunasid ainult ühele teele, milleks on karate. Noormees 82

JUHUSE KAUDU ÕIGELE TEELE

TEKST GETTER LUKJANOV - FOTOD SILVER GUTMANN (STUDIO LEGEND)

tunnistab, et kui ta noorena poleks nii edukas olnud, siis ehk ta ei oleks karate juurde jäänud: „Kes teab, võib olla oleksid muud huvid tekkinud …”

Armastab võitlust Lisaks võitudele meeldib Laurile karate juures konkreetsus, distsipliin, võitlus teise inimesega. „Ma hindan karate puhul veel austust ja muud filosoofiat, mis selle spordialaga kaasneb. Mulle meeldib sport ja võitlus, mulle meeldib võistelda ning teistest parem olla!” räägib Mengel teadlikult. Samuti naudib ta spordi ja võitluskunsti kombinatsiooni, mida karate nii ideaalselt pakub. Sportlikus karates ei ole teatavasti lubatud võistlustel vastast vigastada. „Meie eesmärk ei ole teist kannatama panna, vaid inimlikult õpetada ja sportlikus vormis vastasele tema nõrgad kohad kätte näidata. Selles peitub ka karate eluline ja inimlik filosoofia,” teeb Lauri asja võimalikult selgeks. Karate on võitlusstiil, mis küll kätkeb endas vastase võimaliku vigastamise tehnikaid, kuid ei keskendu sellele, vaid hoopis isiksuse arengule. „Olgu matši tulemuseks võit või kaotus, tatamilt ära minnes me täname vastast kummardusega saadud õppetunni ja võimaluse eest ennast proovile panna. Sarnane filosoofia peitub ka näiteks judo taga, kuid minu kehaehitus ei võimaldaks sellel alal edukas olla.”

Verised ninad ja kulmud Tänapäevane sportlik karate erineb oluliselt klassikalisest karatest ja oma väikese kontaktsuse poolest ka teistest võitluskunstidest. Reeglitega üritatakse teha spordiala vaatajale atraktiivsemaks. „Inimesed on juba aegade algusest soovinud näha verd, higi ja pisaraid. Sellest lähtuvalt ei meeldi paljudele sportliku karate juures see, et me n-ö ei löö pihta. Minule ei ole väline vorm oluline. Sisu poolest on tegemist ikkagi võitlusega: vastasele tuleb füüsiliselt oma üleolekut tõestada. Võitja on see, kes paremini reeglite, kohtunike ja keskkonnaga kohaneb ning suudab kõike seda arvesse võttes vastase üle mängida!” Ka sportlikus karates on löögid ikkagi löögid, heited ikkagi heited. Vahe on ainult kontakti tugevuses ja oma liigutuste juhtimises. „Kuna võitluses vastased pidevalt liiguvad, siis on oma liigutusi sageli raske lõpuni kontrollida,” selgitab Mengel. Seetõttu tulebki ka karates – mis teoreetiliselt on kontaktivaba spordiala – ette verist nina, katkist kulmu ja sinist silma. „Samas annab väiksem kon-

Inimestele ha meeldib nä verd, higi ja pisaraid.


takt võistlustel võimaluse tegeleda võitluskunstiga rohkem sportlikul tasandil,” toob Lauri oma ala plussid esile ning lisab, et nii on võimalik rohkem võistelda ja ennast sagedamini proovile panna.

Ootamatud olukorrad Mengel ei usu, et karate oleks kuidagi raskem ja keerulisem kui teised spordialad. Kõige raskemaks peab ta psühholoogilist aspekti: see hõlmab sisemist motivatsiooni, enda sisse vaatamist ja vaimset kasvamist. „Sageli võivad kehalised võimed lubada maailmarekordit, aga kas inimene surve all ja võistlusolukorras selle ka teoks suudab teha, on omaette küsimus,” tõdeb Lauri. Karate pakub nii palju erinevaid situatsioone, et kõigeks ei saa Mengeli sõnul kuidagi valmis olla. Olukordi ja nende lahendusi on lõpmatu hulk ning nende läbitöötamine ja kõigeks valmis olemine oleks liialt kurnav

ja ilmselt võimatu. „Pean keskenduma sellele, mis on minu võimuses. Vastase tegevust ma oluliselt juhtida ei saa. Küll aga saan kontrollida enda reageeringut vastase tegevusele. Enda kehalistest ja vaimsetest omadustest lähtudes tuleb mul luua reeglid, mis kehtiksid minu jaoks võimalikult paljudes situatsioonides,” ütleb noormees, kes on asja väga põhjalikult läbi mõelnud. Kõige raskem on tema sõnul saavutada võistlusolukorras mõttetühjust, et olla eelarvamusteta valmis kõigeks ja samas reageerida enda kehtestatud reeglite kohaselt.

Harrastab, kuni areneb Oma tulevikku näeb Lauri nii kaua karatega seotuna, kuniks toimub areng. „Kui tunnen, et ma enam edasi ei arene, siis on aeg lõpetada. Praegu on arenguruumi ja võimalusi enese parandamiseks küllaga,” selgitab Lauri, kelle kõrgeim siht on maailmameistri tiitel. Ta tunneb, et see on igati reaalne eesmärk, ja just see tunne teda kõige rohkem motiveeribki. Kuigi Mengel usub, et tema olulisimad saavutused on alles ees, räägivad ka juba praeguseks võidetud tiitlid suurepärastest tulemustest: Lauri on 2002. aastal kadettide vanuseklassi (16–17 a) kuni 75 kg kaalukategoorias saavutanud Euroopa meistri tiitli, ta on viiekordne Eesti meister individuaalkategooriates, samuti 2010. aasta Põhjamaade meister üle 84 kg kaalukategoorias ja Eesti parim karateka 2010. Lauri soovitab kõigil kahtlejatel karatega kindlasti tegelda, sest üldine kehaline toonus ja vastupidavus on selle ala puhul garanteeritud. Samuti õpitakse oma keha paremini kasutama, kasvab enesekindlus ja oskus end ohtude eest kaitsta. „Hirmu võitluskunstide ees võiks peletada ka fakt, et võitlusaladega tegelejatel on vähem vigastusi kui nii mõnelgi teisel spordialal. Vigastused jalgpallis või kukkumised jalgrattaga ei ole kuidagi võrreldavad väikeste sinikate ja marrastustega, mis võitluskunste treenides võivad tekkida. Võisteldes on ohud loomulikult suuremad, kuid mitte eluohtlikud. Luumurde, sidemete rebendeid ja isegi sinist silma tuleb tegelikult väga harva ette.”

83


ümber maailma ÜMBERILMAPURJETAJA MARKO MATVERE MÕISTAB PÄRAST ENAM KUI AASTAPIKKUST TEELOLEKUT AINA ROHKEM, ET EESTI ON ELAMISEKS PARIM PAIK. MIKS?

MARKO MATVERE: „ÕPPIGEM D U N E N E R A ” ! T L E T S RAHVA TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD ERAKOGU

I

ntervjuu ajal Indoneesia soojadel vetel loksunud Matvere on näinud valgete randadega palmisaarte ahvatlusi ja kogenud õõvastavaid toiduelamusi. Seisnud silmitsi kurjategijate, veidrate tavade, kommete ja looduse kapriisidega. Ning õppinud seeläbi märkama-hindama koduses Eestis asju, millele ta varem suuremat tähelepanu ei pööranudki. Kas nähtud paikade seas on olnud ka mõni selline, mida nimetaksid maiseks paradiisiks? Prantsuse asumaad Vaikses ookeanis, eriti Tuamotu saarestik, ja nüüd hiljuti nähtud kohtadest ka Vanuatu. Mõlemas paigas on rahvas meeldiv: polüneeslased on nagu suured rõõmsad elevandid, vanuatud jällegi pisikesed ja häbelikud. Tuamotul aeg seisab: tekib tunne, nagu oleksid elust välja kirjutatud. Samas on taristu seal igati ajakohane. Vanuatu loodus ja primitiivne elulaad rabab. Primaadid pole aga sugugi vaenulikud, armastavad naerda. Tegin neile keelebarjääri murdmiseks ja ennast mõistetavaks teha püüdes paar korda tola, väänates lõusta ning vehkides kätega. Nad 84


EKSOOTIKA. Jaan Tätte puhkehetkel.

tõmbasid kiunudes keredest krampi, vaata et pikali ei kuku. Mingi, pagan teab kelle poolt tehtud uuringu järgi elavat seal maailma kõige rahulolevamad inimesed. Kas sind ei kiusa mõte loobuda rabelemisest materialistlikus maailmas ja kaduda mõnele Lõunamere saarele nautima aja aeglast kulgu? Jah, sellised mõtted kiusavad tõesti. Eestlased kui euroliidu rahvas on näiteks Prantsuse Polüneesias soosingus. Vanuatul tundusid kõik rahumeelsed sisserändajad teretulnud olevat. Kuidas aga suhtutakse äriplaanidega tulnukatesse, seda ma ei tea. Vanuatut nimetas üks kohalik valge resident viimaseks vabaks maaks planeedil. Millised retkel kohatud pärismaalased-põlisrahvad eestlastega enim sarnanevad ja mille poolest? Nii mõnedki riigikesed meenutavad oma praeguses arengujärgus Eestit kaheksakümnendate aastate lõpus või üheksakümnendate alguses: kiiremad ja ahnemad krahmavad, mida saab. Nõukogude stiilis asjaajamiskunsti valdamine on olnud meile siinseal suureks eeliseks. Aga rahvused on ikka väga erinevad. Eestlasele omast ülipüüdlikkust ja kohusetundlikkust siin ei näe. Kellaajad ja kokkulepped ei kehti. Mulle

Vaesus algab peast, mitte lt. p a n g a ko n to meeldisid endistest inimsööjatest kõige enam Vanuatu inimesed: nad on sõbralikud, puhtad ja, võiks öelda, et isegi häbelikud. Mida on see merereis sulle õpetanud? Ei suuda veel sõnastada, kui üldse kunagi … Tunne on küll nagu täiskasvanute täienduskoolitusel. Milline on olnud kõige imelikum inimolend, keda oled sel reisil kohanud? Ühe rahvusvahelise laevandusettevõtte bossi erasekretär. Et parasjagu oli Paapua Uus-Guinea iseseisvuspäev, võttis ta meid vastu rahvuskostüümis: tema poolpaljas ihu oli kaunistatud linnusulgede ja taimeriputistega, kõrvu ja nina ehtisid kulinad ning kondid. Ta oli metslasnaise kohta ebaloomulikult kõhn, kange ja pikk justkui pulk. Lisaks vaatas üks silm täiesti kõõrdi ja tema kõne väljus poolkinnisest pilust nasaalse ininana. Aga milline on olnud kõige kummalisem elukas? Küürvaal Tonga vetes. Vesi oli seal peegelsile ja planktonist paks. Ümberringi

müttasid suguvennad ja -õed süüa ning paarituda, aga tema magas otse meie kursil. Uudishimulikult ujus lihamägi meie ümber ja all, võimaldades ennast hästi filmida ning pildistada. Kuidas on eri paigus teisse kui valgetesse inimestesse suhtutud? Kas kui potentsiaalsetesse rahakottidesse ehk rikastesse turistidesse? Paiguti väga erinevalt. On riike, kus sind pigistatakse seni, kuni viimne kui sent on käes. On riike, kus seda pole veel tegema õpitud ja kus valgeid põrnitsetakse kõvera pilguga. Aga leidub ka uhkeid rahvaid, kes ei vaata silma ega tingi tehingute juures. Mulle meeldivad need viimased. Kas on olnud kokkupuuteid ka kohalike kelmide ja kurjategijatega? Paapuas, ühe suure festivali ajal, ostsin varastelt tagasi oma välklambi. Diktofoniga õnnestus neil plehku panna. Ise olin naiivne: lasin fotokotil lihtsalt seljal rippuda. Kui reisi alguses tundusid mulle kõik mustanahalised mehed sulide ja kelmidena, siis nüüd olen õppinud vahet tegema. Millistes olukordades on tundunud, et elu võib olla suures ohus? Tugevama tuulega, kariderohkel veel. Maismaaliikluses metslase juhitud bussirisus. Kas neis eksootilistes paikades, kus olete peatunud, teatakse seda, mis, kes

85


ümber maailma või kus on Eesti? Aeg-ajalt kohtame kedagi, kes meist midagi kuulnud on, aga üldjuhul muidugi mitte. Siis patrame selgitusi andes nii, et suud on vahus. Meid peetakse kas sakslasteks või austraallasteks. Mind arvatakse venelaseks. Tükk aega mõistatasin, miks Kuubal hõigati lausa „Tavaariš!” (vene k. ‘seltsimees’ – toim.). Kuid siis oli meil laevas veel üks lühikeste juustega mees ja ka temast sai venelane. Vilsandi saarevaht Tätte aga liigitus Niuel rootslaseks, sest ainult neil on ju pikad heledad juuksed. Soovitan meie kodumaa nime hääldada [estonia], mitte [estõunia]. Aga võib piirduda lihtsalt Euroopaga, seegi kutsub tihti ebalust esile. Kas on tulnud ette üllatavaid kohtumisi eestlastega, mis kinnitaksid kuulsat tsitaati „Igas sadamas leidub mõni eestlane”? Viimane eestlane tervitas meid Panamas. See oli kohalik naisterahvas, kes oli sinna abiellunud. Suur reisiv perekond otsis meid üles Puerto Ricol, Kariibi meres. Muide, soovitan vahepeal selle tsitaadi taas üles otsida ja täpselt tsiteerida. Seda pole ammu tehtud, hakkab ununema. Miks mitte siinsamas ajakirjas. (Tõepoolest, Ernest Hemingway kirjutab oma teoses „Kellel on ja kellel pole” (originaalis „To Have and Have Not”, 1937; eesti k. Kupar 2001, lk 212) eestlaste kohta hoopis nii: „Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolm-

kümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all „Meie kartmatute rännumeeste saagad”. Igast käidavamast Lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees.”– toim.) Mida oleks eestlastel õppida neilt rahvastelt-inimestelt, keda olete eri paigus kohanud? Eestlastel on midagi õppida ainult arenenud rahvastelt ja me peame vaatama kaugele tulevikku, leian mina. Vaesus algab peast, mitte pangakontolt. Mida võiks meile õpetada pime mass, millega Lõunamere saared suuresti siiski asustatud on? Laiskust, minnalaskmist? Või ägedust, riiakust? Kui, siis ehk jagamist. Ühiskondlik lepe, mis meie riigis vaikselt liiva jooksis, on Lõunamere kogukondades toimiv mehhanism. „We share a lot!” (inglise k. ‘me jagame kõike’) kinnitas üks jõukas metslane, kel oli neli naist ja kes oma tegevusega pidas üleval ligi sajapealist hõimu. Nälga ja viletsusse ei sure keegi, andekamaid upitatakse jne.

Kellaajad ja d kokkuleppe ei kehti.

86

Teele asudes kibelesid enim Kariibi merele, Okeaaniasse ja Indoneesiasse. Kas need kohad on vastanud ootustele? Need paigad on tõesti olnudki sellised, nagu ma kirjelduste põhjal ette kujutasin. Eks mahlane ja lopsakas võõramaa olustik ning taimestik on ikka huvitavad põrnitseda. Kord sõidutasin oma autoga kaks aust-

raallast Tallinnast Pärnusse. Nad pidid oma pead kaela otsast vaat et ära keerama, nii põnev näis neile meie maanteeäärne mets. Kirjelda senist kõige naljakamat vahejuhtumit. Olime Kuubal. Ootasime tillukeses külakeses giidi lubatud õhtusööki, mis pidi toimuma tema tüdruksõbra vanemate juures. Seisime selle maja ees, kus mees meid tund aega varem autost välja lasi, ja arvasime, et tolles hoones oma magusid täitma hakkamegi. Hämardus, vihma sadas, osmikus põles tuli ja inimesed seal sees askeldasid. Ootasime, ootasime näljaste nägudega ning lõpuks ei pidanud me enam vastu ja läksime sisse. Pakuti lahkelt istet, vaatasime telekat. Vestlesime ainult omavahel, inglise keelt pererahvas ei kõnelenud. Söögist polnud aga lõhnagi. Lõpuks leidis paanikas giid meid üles. Tuli välja, et see oli täiesti juhuslik maja, mille ees ta kinni oli pidanud. Kuidas tervis – nii füüsiline kui ka vaimne – on pikal retkel vastu pidanud? Olin sunnitud vahepeal korraks Eestisse tulema, põlvemeniski operatsioonile. Vaimne tervis on aga isegi paranenudkarastunud. Olles vaid ühe kuu teel olnud, ütlesid, et mõtled merel tühjusest ja ootad, et sealt tõuseks kujundeid. Mis sealt tõusnud on? Põhiliselt on need muusikalised pildikesed, viisijupid jne. Aga peab ütlema, et pikematel ülesõitudel loksudes tekib selline meditatiivne seisund, kus pea on täiesti tühi, täiesti. Seal ei ole mitte midagi. Alguses oli see mulle hirmutav ja võõras, nüüd on hakanud meeldima … Kuidas merel üle olla asjadest, mis närvidele käivad? Põgeneda pole ju kusagile. On ikka põgeneda … Oma mõtetesse ja tulevikuplaanidesse näiteks. Minu arust


ainult nii saabki, Ăźkskord lĂľpeb ju iga sĂľit. Aga vĂľimalusi leiab veel: koist tĂľusta ainult vahikordadeks ja sÜÜgiaegadeks, sobiva ilmaga kobida laevalaele vĂľi vÜÜri jne. Nimeta pikim ajavahemik, mille jooksul ei ole isegi mitte maa kontuure näha olnud? Atlandi Ăźletuseks kulus Nordeal 15 päeva, Vaiksel ookeanil veetsime 24. Kui sind viidaks kinniseotud silmadega merele, kas suudaksid ilma abivahenditeta kindlaks teha, millisel ookeanil asud? Ei suudaks. Isegi ilmakaarte määramisega jääksin hätta. Ehk päikese tĂľusu ja loojumise abil leiaksin mingi suuna. Mis vahe on meresĂľitja jaoks Atlandi ja Vaiksel ookeanil? Ă&#x153;ks on vaiksem. Mis on olnud kĂľige hämmastavam elamus? Kohe ei mĂľistagi Ăśelda. Ehk Raroia atoll, Kon-Tiki randumispaik. Poleks uskunud, et elu mulle säärase kingituse teeb. See oli liigutav. Veelgi veidramaks läks lugu järgmisel päeval, kui sellele mättale tagasi läksime. Leidsime sealtsamast rifilt väikese plasttorudest parve, mille meri oli sinna kandnud Ecuadorist, riigist, kust Thor Heyerdahl lĂľikas oma sĂľiduki tarvis balsapalgid. â&#x20AC;&#x17E;Made in Equadorâ&#x20AC;? oli torudel kirjas. (Norralased Thor Heyerdahl, Herman Watzinger, Knut Haugland, Torstein Raaby ja Erik Hesselberg ning rootslane Bengt Danielsson ehitasid 1946. aastal koostÜÜs Peruu vĂľimudega Callao sĂľjasadamas balsaparve, millega purjetasid LĂľuna-Ameerikast PolĂźneesiasse. Heyerdahli ja ta kaaslaste eesmärk oli tĂľendada, et PolĂźneesia vĂľisid asustada LĂľuna-Ameerika indiaanlased.

NORDEA Ă&#x153;MBERMAAILMAREIS

Ĺ&#x201D;,BUBNBSBBO LBIFLFSFHBLJJSFKBIFBQ¸TUJWVTFHBBMVT /PSEFBBBTUBPLUPPCSJMBMB nud Ăźmberilmareis kestab plaanide kohaselt 2012. aasta juunini. Ĺ&#x201D;1ÂąIJNFFTLPOOBTPOOFMJQVSKFUBKBU+BBO5 UUF .BSLP.BUWFSF 5PPOBSU3  TLKB3BVM/PS mak. Nendega liitub eri etappideks, mille pikkus on paarist nädalast mĂľne kuuni, umbes 60 vahetusmeest ja -naist. Ĺ&#x201D;3FJTLVMHFCM CJ"UMBOEJPPLFBOJ ,BSJJCJNFSF 7BJLTFPPLFBOJ *OEJBPPLFBOJ 1VOBTFNFSFKB Vahemere. Ĺ&#x201D;3FJTJFFMBSWFLPPTBMVTFNBLTVNVTFHBPOVNCFTNJMKPOJU&FTUJLSPPOJ Ĺ&#x201D;/PSEFBPO-BHPPOU¸¸QJLBUBNBSBBO WBMNJOVEBBTUBM1SBOUTVTNBBM-BHPPOJOJ melises laevatehases. Ĺ&#x201D;/PSEFBPO NQJLLKB NMBJ.BTUJLÂąSHVTPONKBQVSKFQJOEN2. VĂľimalik on kasutada lisapurjena 140 m2 suurust spinnakeri vĂľi gennakeri. Keskmine kiirus on purjetades 6-7 sĂľlme (1 sĂľlm = 1 meremiil/tunnis). Ĺ&#x201D;7BBUBMJTBBBESFTTJMUXXXJMNBSFJTFF

87


ümber maailma Inkade päikesejumala järgi nime saanud alusega Kon-Tiki seilati 101 ööpäeva jooksul 8000 kilomeetrit, jõudes Peruust Callaost Polüneesiasse Raroia atolli laiule Tahuna Maru. Heyerdahl ja ta kaaslased tõendasid, et kergetel balsapuust alustel on võimalik seilata pikki vahemaid ning et Polüneesia asustajad võisid pärineda Lõuna-Ameerikast, mitte Aasiast. – toim.)

Millised on olnud kõige veidramad toidu- ja joogielamused? Paapuas Sepiku jõe äärses külas pakuti saagopalmi hapendatud tõuke ja suuri surnud sääski, kes olid kahvaga jõepinnalt kokku riisutud ning kergelt läbi praetud. Mõlemad olid tülgastava mekiga. Kangeid napse on metslaste poodides harva, aga õlled on head. Vanuatu kavapipra juurest tehtud leotis oli üllatav.

Milline on olnud kõige imelikum ese, mille oled reisilt ostnud ja mida sellega teha saab? Paapuast soetasin sealsete meeste rahvuskostüümi juurde kuuluva peenisevutlari. Sellega ei saa midagi teha, võib-olla ehk natuke nalja.

Kas reisi ajal on arvamus, et Eesti on maailmas parim koht elamiseks, kinnistunud või pigem pragunenud? Pigem kinnistunud. Tüüpiline eestlane, kes ma päris kindlasti olen, jääb selle maalapiga hinges lõpuni seotuks. Aastaajad, millest ma varem pole eriti hoolinud, on suureks vahelduseks. Mõnel pool on ikka liiga üksluiselt palav.

Kas oled soetanud ka eri rahvaste eksootilisi muusikariistu? Mis häält need teevad ja kuidas neid mängitakse? Lootused olid suured, aga parimaks ostuks on seni jäänud Tahiti topeltkeeltega ukulele. See on väga õhukese kõlakastiga, mõlakujuline mahedahäälne meistripill. Metslastelt polnud midagi osta. Üldine aru areng ja rahvamuusika on korrelatsioonis. Siiski kuulsin nende juures esimest korda bambustrummiansamblit. Heliredeliks häälestatud, mõlemast otsast avatud torud köidetakse kimpu, mida lüüakse kummist lapatsiga vastu avaust. Kostab heli, mis kõlab umbes nagu „boingk”. Bambuse asemel on nüüd kasutusel hallid PVC-st kanalisatsioonitorud ja need kõlavad isegi ilusamini. Seda pilli hakkan koju jõudes kindlasti ehitama.

Mitu korda on pähe pugenud mõte, et tahaks koju? Nii kibedat valu veel ei ole. See tuleb tõenäoliselt Vahemerest välja sõites. Üle poole teest on seljataga. Kas koju jõudes teed pikema pausi või hakkab hing kohe tagasi merele kripeldama? Praegu kisub pausi poole...

Metslastelt agi polnud mid o s ta .

88

Sind peetakse vahel väga tõsiseks, kohati morniks meheks. Kas sa oled sel reisil kuidagi muutunud ja, kui oled, siis mis suunas? Tohoh. Enda arvates olen ikka rohkem naljanina. Muutused on vältimatud, aga suund – see selgub hiljem. ÜMBER MAAILMA. Jaan Tätte, Raul Normak, Marko Matvere ja Toonart Rääsk.


hooaeg

! E V L A T E M I NAUD Helly Hansen suusajope 449,95 Helly Hansen suusap端ksid 279,95 The North Face matkasaapad 189,95

Helly Hansen jope 329,95 Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

Nike 6.0 suusajope 289,95 Nike vabaajap端ksid 74,95 Nike saapad 124,95

Adidas Stella McCartney jope 348,95 Adidas Stella McCartney suusap端ksid 269,95 Adidas Stella McCartney sall 54,95 Adidas Stella McCartney m端ts 54,95 The North Face vabaajajalatsid 114,95

90


O'Neill suusajope 159,95 O'Neill suusap端ksid 139,95 Timberland saapad 103,95

8848 Altitude suusajope 219,95 8848 Altitude suusap端ksid 139,95 Timberland vabaajajalatsid 94,95

Nike jope 184,95 Nike saapad 124,95

O'Neill jope 199,95 Timberland saapad 103,95

91


hooaeg

Helly Helly Helly Helly

Hansen Hansen Hansen Hansen

suusajope 329,95 pusa 119,95 suusap端ksid 199,95 vabaajajalatsid 99,95

Five Seasons suusajope 139,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

O'Neill suusa端likond 299,95 Helly Hansen vabaajasaapad 119,95 O'Neill suusajope 199,95 O'Neill suusap端ksid 129,95 Timberland vabaajajalatsid 94,95

92


Nike jope 219,95 Nike saapad 104,95

O'Neill suusajope 179,95 O'Neill fliis 79,95 O'Neill suusap端ksid 119,95 Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

Protest suusajope 179,95 Timberland vabaajasaapad 150,95

93


hooaeg

Adidas jope 203,95 Adidas pusa 72,95 Adidas vabaajap端ksid 63,95 Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

Helly Hansen jope 299,95 Helly Hansen kampsun 119,95 Columbia vabaajasaapad 159,95

O'Neill suusa端likond 300,32 Helly Hansen saapad 119,32

O'Neill suusajope 179,95 O'Neill suusap端ksid 119,95 The North Face saapad 129,95 94


O'Neill suusajope 179,95 O'Neill suusap端ksid 129,95 Timberland vabaajasaapad 112,95

8848 Altitude suusajope 219,95 8848 Altitude suusap端ksid 149,95

O'Neill suusajope 199,95 Timberland vabaajasaapad 150,95

Nike 6.0 jope 229,95 Nike 6.0 suusap端ksid 174,95 Nike saapad 124,95

95


hooaeg

North Bend suusajope 132,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95 O'Neill suusajope 179,95 O'Neill suusap端ksid 129,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

The North Face pusa 144,95 The North Face vest 199,95

96

Nike jope 209,95 Nike saapad 124,95


O'Neill suusajope 229,95 O'Neill fliis 119,95 The North Face vabaajasaapad 114,95

O'Neill suusajope 179,95 O'Neill suusap端ksid 129,95 Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

Adidas jope 152,95 Adidas sall 21,95 Adidas m端ts 21,95 Adidas kindad 21,95 Timberland vabaajajalatsid 94,95

Adidas jope 124,95 Adidas T-s辰rk 31,95 Adidas p端ksid 82,95

97


hooaeg

The North Face fliis 199,95 The North Face p端ksid 104,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

O'Neill suusajope 249,95 O'Neill suusap端ksid 149,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Helly Hansen jope 329,95 Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

O'Neill suusajope 179,95 Timberland saapad 103,95

98


Nike jope 159,95 Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

Nike Nike Nike Nike

Adidas Adidas Adidas Adidas Adidas

Stella Stella Stella Stella Stella

McCartney McCartney McCartney McCartney McCartney

6.0 6.0 6.0 6.0

Nike jope 149,95 Nike T-särk 42,95 Nike topp 29,95 Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

müts 19,95 suusajope 229,95 suusapüksid 174,95 vabajajalatsid 89,95

müts 54,95 sall 54,95 jope 447,95 suusapüksid 298,95 vabaajajalatsid 218,95 99


hooaeg

O'Neill suusajope 79,95

North Bend suusajope 118,95 North Bend suusapüksid 78,95

8848 Altitude suusajope 89,95 8848 Altitude suusapüksid 69,95 The North Face saapad 64,95

8848 Altitude suusajope 139,95 8848 Altitude suusapüksid 99,95 Timberland saapad alates* 75,95

O'Neill suusajope 159,95 O'Neill suusapüksid 99,95 O'Neill müts 19,95 Timberland vabaajajalatsid 75,95

100


North Bend suusajope 121,95 North Bend suusapüksid 44,95 Timberland saapad alates* 75,95

O'Neill suusajope 169,95 O'Neill suusapüksid 89,95 Nike matkajalatsid 74,95

Protest jope 99,95 Timberland vabaajajalatsid 68,95 Nike jope 89,95 Nike saapad 74,95 O'Neill kombekas 129,95 Timberland saapad alates* 75,95

LÄKI ÕUE!

8848 Altitude suusajope 119,95 8848 Altitude suusapüksid 99,95

Protest suusajope 89,95 Protest suusapüksid 79,95 Protest müts 22,95

* Hind oleneb suurusest.

101


hooaeg

O'Neill m端ts 14,95 O'Neill suusajope 129,95 O'Neill suusap端ksid 89,95 Timberland vabaajajalatsid 75,95

O'Neill suusajope 99,95 O'Neill fliis 39,95 O'Neill suusap端ksid 89,95 Nike matkajalatsid 74,95

North Bend suusajope 121,95 North Bend suusap端ksid 59,95 Timberland vabaajajalatsid 75,95

102

O'Neill suusajope 89,95 Timberland saapad alates* 75,95


Adidas jope 63,95 Timberland saapad alates* 75,95

Nike jope 69,95

Five Seasons suusakomplekt 99,95

Nike jope 79,95 The North Face saapad 64,95

Nike jope 69,95

* Hind oleneb suurusest.

103


hooaeg

! T S A H E K A M O I L O HO Craft pesu s채rk 35,95 p체ksid 35,95

Helly Hansen pesu s채rk 79,95 p체ksid 60,65

Helly Hansen pesukomplekt 79,95 104

Helly Hansen pesukomplekt 59,95


Helly Hansen pesu särk 54,95 püksid 39,95

Helly Hansen pesu särk 79,95 püksid 60,65

Helly Hansen pesu särk 39,95 püksid 39,95

Helly Hansen pesukomplekt 79,95

105


hooaeg

Craft pesu särk 49,95 püksid 35,95

Craft pesu särk 49,95 püksid 35,95 Craft pesu särk 55,95 püksid 55,95

Helly Hansen pesukomplekt 59,95

106

Craft pesu särk 55,95 püksid 55,95


Helly Hansen pesukomplekt 41,48

Helly Hansen pesukomplekt 59,95

Thrift pesu s채rk 24,95 p체ksid 24,95

Thrift pesu s채rk 24,95 p체ksid 24,95

107


hooaeg

Mizuno jooksumüts 12,95 Mizuno jooksukilekas 84,95 Mizuno jooksukindad 19,95 Mizuno pikad jooksupüksid 59,95 Mizuno jooksujalatsid 114,95 North Bend jooksukilekas 45,95 North Bend jooksusärk S/S 13,95 North Bend pikad jooksupüksid 49,95 Mizuno jooksujalatsid 114,95

Nike Nike Nike Nike

jooksukilekas 104,95 pusa 69,95 pikad jooksupüksid 74,95 jooksujalatsid 104,95

North Bend jooksukilekas 60,95 North Bend jooksupüksid 47,95 Mizuno jooksujalatsid 114,95

108

North Bend jooksukilekas 76,95 North Bend jooksusärk S/S 13,95 North Bend pikad jooksupüksid 47,95 Mizuno jooksujalatsid 114,95


TULE TR ENNI!

Mizuno jooksusärk S/S 54,95 Mizuno lühikesed jooksupüksid 39,95 Mizuno jooksujalatsid 149,95

Mizuno jooksusärk S/S 39,95 Mizuno Capri jooksupüksid 39,95 Mizuno jooksujalatsid 149,95

Adidas Adidas Adidas Adidas

pusa 56,95 topp 37,95 Capri püksid 47,95 üldtreeningjalatsid 76,95

Adidas Adidas Adidas Adidas Adidas

Stella Stella Stella Stella Stella

McCartney McCartney McCartney McCartney McCartney

jooksusärk L/S 82,95 Capri püksid 78,95 jooksupüksid 58,95 vöökott 54,95 jooksujalatsid 128,95 109


hooaeg

Adidas Adidas Adidas Adidas

dressipluus 63,95 T-särk 47,95 dressipüksid 63,95 üldtreeningjalatsid 114,95

North Bend treeningtopp 13,95 North Bend jalgrattapüksid 33,95 Adidas üldtreeningjalatsid 92,95

Nike treeningtopp 47,95 Nike pikad treeningpüksid 54,95 Nike jooksujalatsid 119,95

Adidas T-särk 37,95 Adidas lühikesed püksid 50,95 Adidas jooksujalatsid 63,95

110


Nike Nike Nike Nike

pusa 74,95 T-särk 32,95 pikad treeningpüksid 59,95 jooksujalatsid 119,95

Adidas Stella McCartney tennisekleit 148,95 Adidas Stella McCartney tennisekott 165,95 Adidas Stella McCartney üldtreeningjalatsid 134,95

Nike Nike Nike Nike

jooksusärk S/S 39,95 jooksujalatsid 104,95 spordikott 29,95 lühikesed jooksupüksid 39,95

Mizuno jooksusärk L/S 49,95 Mizuno Capri jooksupüksid 39,95 Mizuno jooksujalatsid 149,95

111


stoori

TIMEX AITAB

A D I N E E TR TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

TIMEXI KELLI ON VALMISTATUD 1854. AASTAST ALATES JA SELLE TOOTEMARGIGA AJANĂ&#x201E;ITAJAD ON END TĂ&#x2022;ESTANUD NII SĂ&#x2022;JAKUI KA RAHUAJAL. PRAEGU ON SPORTLANDIS MĂ&#x153;Ă&#x153;DAV TIMEX Ă&#x153;KS SPORTLIKE INIMESTE LEMMIKKELLASID.

O

ma maitseka disaini ja suurepärase funktsionaalsusega on Timexi kellad leidnud kindla koha nii sportlaste, matkajate kui ka tava-

inimeste elus. Tänapäeval on Timex number ßks kellamark USAs ja ta kogub jþudsalt poolehoidjaid ka Euroopas. Timex on ametlikult esindatud paljudel tuntud spordißritustel, nagu Londoni ja New Yorgi jooksumaratonid, Ironmani vþistlused jpt.

Sportland esindab Timexit Alates aastast 2011 on Sportland Timexi sissetooja Eestis, Lätis ja Leedus: meie eesmärk on pakkuda seda pikkade traditsioonidega kellamarki kogu Baltikumis. Sportlandi tootevalikus on Timexilt eri hinnaklassis pulsikellad, spordikellad algajatele ja pßhendunud jooksuhuvilistele ning sammulugejad ja stopperid. Timexi lipulaev on Timex Ironman Global Traineri GPS-HRM-kell, kuhu on sisse ehitatud GPS-andur, mis lubab kellal treeningu ajal kuvada distantsi, tþusumeetreid ja kiirust; hiljem saab neid andmeid arvutis spetsiaalse tarkvara abil analßßsida.

Väga lihtne kasutada Timex Global Traineri kella on algusest peale hþlbus kasutada: nuppude loogika on arusaadav, pulsivÜÜ istub ßmber keha väga mugavalt ja kella näidud on eelseadistatud 112

meid Treeninguand les on vĂľimalikuĂź se. laadida arv tis

spordiala (jooks, rattasþit, ujumine) järgi, aga neid saab vajaduse korral muuta. Kella reŞiimid sobivad nii triatloniks kui ka seiklusspordiks. Sisse ehitatud GPS teeb kella suuremþþduliseks, mis piirab veidi kasutusmugavust, eriti väiksema käsivarre peal. Seega sobib see mudel pigem meestele. Kella suurus on kßll märkimisväärne, aga jooksu ajal ei sega see mingilgi määral. Kßlmemates tingimustes on kella mugav kasutada ka riiete peal. Pulsinäit hiilgab soorituste ajal täpsusega. Kellale on vþimalik seadistada pulsitsoonid treenimiseks eri koormusreŞiimidel. GPS toimib kiiruse ja distantsi näitamisel laitmatult ning seda saab kasutada ka eelseadistatud teekonnatähiste (waypoint) järgi liikumiseks. Ka kompassifunktsioon on olemas. Kþiki Timex Global Traineriga salvestatud treeninguandmeid on vþimalik ßles laadida arvutisse ning neid seejärel läbi ja lþhki analßßsida nii numbrites kui ka graafikutes.

FAKTE TIMEXI KOHTA

Ĺ&#x201D;7BMNJTUBCLFMMBTJEBMBUFTBBTUBTU Ĺ&#x201D;"MBUFTBBTUBTUPONBBJMNBTN¸¸EVE Ăźle miljardi Timexi kella. Ĺ&#x201D;BIBLLBTWBMNJTUBNBTÂąEVSJUFMF NBB meestele ja naistele, â&#x20AC;&#x17E;kellel pole taskuidâ&#x20AC;?, käekelli. Ĺ&#x201D;BUPPUJTFTJNFTFE%JTOFZMJUTFOUTJHB käekellad. Ĺ&#x201D;BLBTVUBT64"TFTJNFTFLFMMBUPPUKBOB telereklaami. Ĺ&#x201D;BIBLLBTLBTVUBNB*OEJHMPWBMHVTUVTU Ĺ&#x201D;BFTJUMFTFTJNFTJ(14LFMMJ


Tõelised sportlased vajavad tõsist varustust. Timex® Ironman® Global Trainer™ GPS nüüd saadaval Sportlandis.


hooaeg

Nike matkajalatsid 124,95 MANOA LEATHER Väga kvaliteetsest nahast pealsega Nike ACG tootesarja saabas sügistalvisteks oludeks.

Nike matkajalatsid 104,95 MANDARA Nike talvesaapa tõeline klassika. Kerge, mugav ja suurepärase haakuvusega ka libedal pinnal.

MEHED,

Timberland matkajalatsid 123,95 CHOCHRA 6"" 200G WP DK BRN Väga soojad, mugavad ja kerged vettpidavad saapad. Tald on valmistatud 42% taaskasutatavast kummist, mis annab väga hea haakuvuse igal pinnal.

Timberland matkajalatsid 120,95 WHITE LEDGE PREM LT BROWN Veekindlad, mugavad ja väga vastupidavad jalatsid. Haakuvad ülihästi igal pinnal, karmi ilmastiku kindlad.

114

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95 THE FORESTER Forester pakub mugavust ja head väljanägemist terveks päevaks. Parima kvaliteediga, vetttõrjuvast täisnahast saabas, milles igat astutud sammu pehmendab EVA vahetald. Helly Weari kummist välistald kindlustab hea haarde metsarajal ja lumisel tänaval.

Timberland vabaajajalatsid 131,95 WORK CHUKKA LT BROWN Väga moodsad, mugavad, hingavad ja keskkonnasäästlikud jalatsid. Valmistatud taaskasutatavatest materjalidest.


Timberland vabaajajalatsid 89,95 EURO SPRINT GREY NB Stiilsed nubuknahast jalatsid on mugavad, kerged ja vastupidavad. Lasevad jalal hingata.

! A J O O S D JALA

The North Face vabaajajalatsid 169,95 M BALLARD 6'' Väga kvaliteetsest nahast pealsega saabas sügistalvisteks oludeks.

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95 KNASTER 3 Need saapad on raudrüüks lume vastu. Kand ja varvas on kaitstud kummist kihiga, saapa pealispind on veekindlast täisnahast. Helly Weari kummist tald aitab püsida lumel ja jääl.

Vans vabaajajalatsid 84,95 U SK8-HI (FLEECE) Legendaarse Vansi mudeli Sk8 Hi talvine versioon, mis on seest vooderdatud fliisiga.

Helly Hansen vabaajajalatsid 149,95 LYNX Kui teed kulgevad läbi lume, sula ja lompide, siis hoiab Lynx sinu jalad kuivas ning soojas. Saapa alumine osa on veekindlast kummist ja nahkäärega, Thermolite'i materjalist sääreosa lisab paindlikkust, soojust ning kaitset.Tallaosa muudab mugavaks EVA sisetald ning põrutust vähendavad C-zone'i silikoongeelist kannaosa ja C-zone+ silikoongeelist päkapadjad. Helly Gripi tallamaterjal pakub lumel ja jääl usaldusväärset haaret.

The North Face matkajalatsid 189,95 M JANNU II GTX Goretexi materjalist matkasaabas professionaalsele matkajale!

115


hooaeg

NAISED, ! A J O O S D JALA Timberland vabaajajalatsid 131,95 MT HLLY DUCK MID F/L BLAC Mugavad, kõrge säärega, veekindlad ja väga soojad fliisvoodriga saapad. Tänu sisemisele tõmblukule on saapaid lihtne jalga panna.

Columbia matkajalatsid 99,95 SIERRA SUMMETTE 2 WP Põhjamaades kõige rohkem müüdud veekindlatest materjalidest valmistatud soe saabas, millel on spetsiaalne haakuv tald.

Timberland vabaajajalatsid 150,95 DUCK F/L LACE BRN/VIOLET Mugavad, kõrge säärega, veekindlad ja väga soojad fliisvoodriga saapad.

116

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95 FORESTER W Forester pakub mugavust ja head väljanägemist terveks päevaks. Parima kvaliteediga, vetttõrjuvast täisnahast saabas, milles igat astutud sammu pehmendab EVA vahetald. Helly Weari kummist välistald kindlustab hea haarde metsarajal ja lumisel tänaval.

The North Face matkajalatsid 104,95 W CHILKAT II Parim sooja ja veepidavuse kombinatsioon väga külmadeks, talvisteks oludeks.


Timberland vabaajajalatsid 103,95 AVEBURY ANKLE SAND Stiilsed, soojad, mugavad ja vettpidavad jalatsid. Haakuvad väga hästi igal pinnal.

Helly Hansen vabaajajalatsid 119,95 W BERTHED 3 Parima kvaliteediga, veekindlast täisnahast saabas, millel on soe riidest ja villast vooder. EVA vahetald pakub jalale pehmendust terveks päevaks ja Helly Gripi talla haarduvus on talveoludes suurepärane.

Helly Hansen vabaajajalatsid 149,95 W LYNX Kui teed kulgevad läbi lume, sula ja lompide, siis hoiab Lynx sinu jalad kuivas ning soojas. Saapa alumine osa on veekindlast kummist ja nahkäärega, Thermolite'i materjalist sääreosa lisab paindlikkust, soojust ning kaitset. Tallaosa muudab mugavaks EVA sisetald ning põrutust vähendavad C-zone'i silikoongeelist kannaosa ja C-zone+ silikoongeelist päkapadjad. Helly Gripi tallamaterjal pakub lumel ja jääl usaldusväärset haaret.

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95 W EIR 2 Eir 2 on oma olemuselt töösaabas, kuid säärele trükitud graafilised ornamendid, kunstkarusnahast sisu ja pärlendav, suurepärase kvaliteediga, vett-tõrjuv täisnahk annavad talle uhke ning luksusliku ilme. Saapa saab jalga tõmmata ilma, et peaks paeltega vaeva nägema. Jalatsil on EVA vahetald. Helly Weari kummist tald tagab stabiilsuse ja hea haarde nii jääl kui ka lumel.

The North Face vabaajajalatsid 114,95 W ICE QUEEN Väga kerged ja naiselikud nailonpealsega saapad sügistalvisteks oludeks.

Timberland vabaajajalatsid 112,95 ATHNTCS FLEECE WHEAT Stiilsed, soojad, mugavad ja vettpidavad jalatsid. Haakuvad väga hästi igal pinnal.

117


hooaeg

LAPSED, ! A J O O S JALAD Timberland vabaajajalatsid alates* 49,95 MALLARD WP SNOWBT BRN NB Need soojad, mugavad ja vastupidavad täisnahksaapad on täiesti veekindlad: tänu suletud õmblustele on jalad kuivad iga ilmaga.

The North Face matkajalatsid 64,95 G GREENLAND ZIP Parim sooja- ja veepidavuse kombinatsioon väga külmadeks, talvisteks oludeks. Tõmbelukk küljel lihtsustab jalatsi kasutamist.

Columbia matkajalatsid 74,95 YOUTH BUGABOOT PLUS Väga külmadeks ilmadeks mõeldud saabas, millega võib lumes hullata isegi kuni 32kraadise pakase korral.

118

Timberland vabaajajalatsid alates* 73,95 6IN WP BOOT PURPLE NB Tõeline klassika. Väliselt muutumatu juba 30 aastat. Veekindlad, mugavad ja väga vastupidavad täisnahksaapad.

Timberland vabaajajalatsid alates* 52,95 PTUCKAWAY LACEHKR BLK NB Veekindlad, tugevad ja vastupidavad täisnahast matkasaapad. Tald haakub kõigil pindadel väga hästi.


Timberland vabaajajalatsid 75,95 EURO SPRINT NVY/BLU/WHI Stiilsed nubuknahast jalatsid on väga kerged, ülimalt mugavad ja vastupidavad. Õmblused on küll suletud, aga lasevad jalal hingata. Kummist välistald ei jäta põrandale tumedaid jälgi.

Timberland vabaajajalatsid alates* 75,95 NOREASTER SNWBT GRY/PNK Soojad, veekindlad, kerged ja väga mugavad saapad.

Timberland vabaajajalatsid alates* 95,95 JIMINPK GTXSNWBT BLK/RED Väga mugavad, soojad ja täiesti veekindlad nahksaapad. Krõpse on llihtne kinnitada.

Sorel matkajalatsid alates* 44,95 SNOW COMMANDER TODDLER Soe ja väga lihtsalt jalga pandav ühe takjakinnisega lastesaabas.

Nike matkajalatsid 74,95 NIKE MANOA LTH (GS) Naturaalsest nahast Nike saapad on veekindlad ja mugavad ka kõige karmimates ilmastikuoludes.

Timberland vabaajajalatsid alates* 75,95 ALPINE ADV SNWBT BLK/RED Väga soojad, mugavad, veekindlad ja vastupidavad saapad. Nailonist sisevooder ja karusnahkne serv hoiavad jala soojas.

* Hind oleneb suurusest.

119


hooaeg

120

Adidas jalgpallijalatsid 50,95 F50 ADIZERO TRX FG

Adidas jalgpallijalatsid 63,95 F10 TRX TF

Nike jalgpallijalatsid 99,95 NIKE5 BOMBA FINALE

Mizuno jalgpallijalatsid 60,65 WAVE ESTILO IN

! I T T U V E M I G N Ă&#x201E; M

Nike jalgpallijalatsid 49,95 JR MERCURIAL VICTORY II IC

Nike jalgpallijalatsid 79,95 NIKE5 GATO LTR

Mizuno jalgpallijalatsid 39,65 FUTBOL SALA 3 IN

Adidas jalgpallijalatsid 50,95 ABSOLADO TRX TF J


! Nike Nike Nike Nike

Nike jalgpallisärk 57,46 Nike püksid 32,95

Nike Nike Nike Nike

jalgpallisärk 76,63 jalgpallipüksid 38,28 jalgpall 47,95 jalgpallijalatsid 54,95

pusa 44,95 jalgpallipüksid 44,95 jalgpallijalatsid 79,95 jalgpall 37,95

121


hooaeg

Nike korvpallijalatsid 79,95 NIKE AIR FLIGHT SHOWUP

And1 korvpallijalatsid 129,95 EMPIRE MID

Nike korvpallijalatsid 149,95 NIKE ZOOM KOBE VI

122

Nike korvpallijalatsid 124,95 NIKE ZOOM HYPERFUSE 2011

And1 korvpallijalatsid 49,95 ASSAULT MID KIDS

! T L A E P E M E PAN

Nike korvpallijalatsid 44,95 TEAM HUSTLE D 5 (GS)


Nike korvpallijalatsid 84,95 HYPERFUSE 2011 (GS)

Adidas korvpallijalatsid 143,95 ADIZERO CRAZY LIGHT

Nike korvpallijalatsid 149,95 NIKE ZOOM HYPERDUNK 2011

Nike korvpallis채rk 44,95 Nike korvpallip체ksid 44,95 Nike korvpallijalatsid 149,95 And1 korvpallijalatsid 69,95 RELEASE MID

123


MAJESTIC ATHLETIC ON 1976. AASTAL FAUST CAPOBIANCO NIMELISE HÄRRA POOLT ASUTATUD SPORDIRÕIVASTE BRÄND, MIS TÄNASEL PÄEVAL RIIETAB KÕIK USA PESAPALLILIIGA MLB MÄNGIJAD JA TREENERID. FAUST OLI JUBA LAPSEST SAADIK RIIDETÖÖSTUSE KULISSIDE TAGA, KUNA TEMA EMA OMAS FIRMAT, MIS VALMISTAS NAISTELE PLUUSE JA SEELIKUID. TOLLEST AJAST ON SÄILINUD KA PEREFIRMADELE OMANE TÄHELEPANU PISIMATELE DETAILIDELE JA KÕRGEIMA KVALITEEDI TAOTLEMINE OMA TOODETE PUHUL. 1982. AASTAL ALUSTAS MAJESTIC ESIMESTE PESAPALLI SOOJENDUSSÄRKIDE TOOTMISEGA NING JUBA KAKS AASTAT HILJEM SÕLMITI ESIMENE AMETLIK LEPING MAAILMA PARIMA PESAPALLILIIGA VÕISTKONNAGA NING AASTAST 2005 KANNAVAD ERANDITULT KÕIK MÄNGIJAD JA TREENERID MLB LIIGAS MAJESTICU RÕIVAID. MAJESTICUST ON SAANUD IKOON JA KVALITEEDIMÄRK, MILLE PUHUL VÕIB OLLA KINDEL TOOTJA PÜHENDUMUSEST JA SOOVIST TUUA TARBIJANI PARIMAID, VASTUPIDAVAMAID JA MUGAVAMAID TOOTEID. LISAKS PESAPALLURITE RIIETAMISELE PAKUB MAJESTIC SPORDIMAAILMAST INSPIREERITUD TOOTEID, MILLE KVALITEET JA OMADUSED ON KARASTUNUD ENAM KUI 25 AASTASE SPORDIRÕIVASTE TOOTMISE KOGEMUSEGA. MAJESTIC ON LEIDNUD OMA KOHA PALJUDE SPORTLASTE, MUUSIKUTE JA TEISTE POPKULTUURI ESINDAJATE SÜDAMES. MAJESTIC RIIETAB KA RAHVUSVAHELISTEL AREENIDEL TUNTUST KOGUNUD TALLINNA RÄPPGRUPPI GORÕ LANA. MAJESTICU TOOTED ON SAADAVAL KRISTIINE, ROCCA AL MARE, MUSTAKIVI SPORTLANDIDES JA ST. STREET SHOPIS TALLINNAS NING TARTU LÕUNAKESKUSE SPORTLANDIS.


meie

IM EESTI IDAPOOLSE D SPORTLANDI POO TRI ASUB NARVAS AS USES KAUBANDUSKESK JA TEGUTSEB AASTAST 1998.

NARVA

SPORTLAND OOTAB KÜLLA TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

A

stri Keskuse rekonstrueerimise järel aastal 2006 kolis ka Sportlandi kauplus uuele ja avaramale pinnale, mis võttis enda alla rohkem kui 400 m2. Selleks, et teenindada oma praeguseid ja tulevasi kliente veel paremini, pakkuda neile üha mitmekülgsemat tootevalikut ning muuta kaupluse atmosfäär mõnusamaks ja mugavamaks, suurendame sellel sügisel Narva Sportlandi kaupluse pinda veel 200 m2 võrra.

Väga lai kaubavalik Aastast aastasse oleme oma klientidele pakkunud aina rohkem maailmatasemel kaupa. Sportlandis on Narva kolme spordipoe suurim valik eri kaubamärkide tooteid. Mitmekesiselt on esindatud meie regiooni klientide vaieldamatud lemmikud Nike ja Adidas. Samuti pakume spordi- ja vabaajarõivaid, mis kannavad kaubamärki O’Neill, Protest, Five Seasons, 8848 Altitude, North Bend, Didrikson ning Sport 200. Saadaval on suur valik jalatseid nii spordifanaatikule, harrastajale kui ka lihtsalt sportlikku vaba aega nautivale kliendile. Ka selles vallas on meil esindatud parimad kaubamärgid: Nike, Adidas, Converse, Columbia, Puma, And1,

Skechers, Timberland, Helly Hansen, Protest, Head ja Vans. Lisaks riietele ja jalatsitele võib spordihuviline leida meilt vajaliku treeningvarustuse alates treeninguseadmetest kuni hantlite ja hüppenöörideni.

Piirkonna eripärad Narvas on kaks suurt spordikooli, 90 spordiklubi ja 15 spordirajatist. Sellel aastal avati rulluisutajate ja rattasõitjate suureks rõõmuks ka üle 4 km pikkune jalgrattatee, mis kulgeb linnast väljasõidul, Tallinna maantee ääres. Kõige populaarsem spordiala Narvas on konkurentsitult jalgpall. Narva Sportlandi kauplus teeb koostööd kahe siinse suurema jalgpalliklubiga, milleks on FC Narva Trans ja FC Narva. Meie põhiklientuur on kohalik

Meie prioritõebertalikkus. on kliendis

126

elanikkond, millest 97% on venekeelne. Kevadest sügiseni täiendavad siinse Sportlandi ostjaskonda tublisti Venemaa turistid, kes on puhkamiseks valinud looduskauni Narva-Jõesuu liivarannad. Narva asend kahe riigi piiril ning venekeelne ja üsna suletud kogukond on mõju-

tanud ka meie kaubavalikut. Põhirõhk on Nike’i ja Adidase kaubamärgiga toodetel. Samuti ostetakse meie kauplusest rohkem sportlikke vabaajarõivaid ja -jalatseid kui treeningu jaoks vajalikke tooteid.

Narva muutub sportlikumaks Siiski on ka meil viimastel aastatel märgata, et tervislik ja sportlik eluviis muutub elanike hulgas populaarsemaks. Suvel harrastavad narvakad rohkem vabas õhus sportimist: populaarsed on kepikõnd ja tervisejooks. Sügistalvisel perioodil kolitakse spordisaalidesse. Narva Sportland koos oma suurepärase tootevaliku ning koolitatud ja kliendisõbraliku meeskonnaga on alati valmis muutuvate trendidega kaasa minema. Kliendile parimat võimalikku lahendust otsides võtame alati arvesse tema soove ja eelistusi. Meie meeskonnas on praegu seitse liiget, oleme koos töötanud pikki aastaid. Narva Sportlandi teenindajad, kes läbivad igal hooajal tootekoolitusi, tunnevad kaupa ning kliente ja nende eelistusi, oskavad alati soovitada sobivaid tooteid ning leiavad lahenduse ka kõige nõudlikumale tarbijale. Meie prioriteet on kliendisõbralikkus. Poest rahulolevalt lahkunud ostja muudab rõõmsaks ka meie päeva.


spordikalender

AASTA PIDULIKEM SPORDIÕHTU! 27.12.11

– Galaõhtu „Spordiaasta tähed” Nokia Kontserdimajas. Ühe kaasautorina esitleb Sportland uut raamatut „Sporditähed 2011”.

KERGEJÕUSTIK 24.01.12

– BIGBANKi kuldliiga talvise sarja algus ja esimene etapp Tallinnas. 09.02.12 – BIGBANKi kuldliiga teine talvine etapp Tartus. 25.02.12 – BIGBANKi kuldliiga kolmas talvine etapp Tallinnas.

SPORTLAND SOOVITAB SUUSATAMINE PIX ORTLAND JA SCAN INTAL - FOTOD SP RE US RG MA T KS TE

21.–22.01.12 – Murdmaasuusatamise maailmakarikaetapp. Otepääl Tehvandi Suusakeskuses.

04.02.12 – SEB Kõrvemaa suusamaraton Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

JALGPALL 11.11.11

– Eesti vs. Iirimaa „Euro 2012” playoff-mängu A. Le Coq Arenal. Sportland organiseerib Eesti Jalgpalli Liidu ametliku fännitoodete müügivõrgustiku. 15.11.11 – Eesti vs. Iirimaa „Euro 2012” teine play-off-mäng võõrsil. 17.–30.12.11 – Traditsiooniline Eesti Jalgpalli Liidu aastalõputurniir saalijalgpallis. Sportland Football pakub kohapeal parimat jalgpallivarustuse valikut.

EKSTREEMSPORT 03.–05.02.12

– Simpel Session, maailmas nime teinud ning kõrgelt tunnustatud BMX- ja rulasõitjate aasta suursündmus Tallinnas Saku Suurhallis.

127


rists천na

128


VÕIDA VUTIKOONDISE SÄRK! Kõigi õigesti vastanute vahel läheb seekord loosi Eesti jalgpallikoondise mängusärk poehinnaga 55 eurot! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.12.2011 postiaadressil Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või meiliaadressil sportland@sportland.ee

Eelmise ristsõna vastus oli: „Eesti rallimehed ikka maailmakaardil“. Auto24 Rally Estonia fännisärgi võitis Kalev Ermits Elvast. Palju õnne võitjale!

NIMI: TELEFONINUMBER: MEILIAADRESS: POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

129


lõppsõna LINNAPEA A N IN L L A T E IN D N ING E RIIGIKOGULANE N L AJAL EESTI KORVPALLI MA EGUSTEST JÜRI RATAS ON O A R P D U N A T IS L A EGA NOORTEKOONDIS AARIDEST KOOSNENUD TÜRGI ST NBA JA MUUDEST ATAS KOSSU R IB G N Ä M D Ü Ü N E. NOORTEKOONDIS MUKS. ÕÕ LIHTSALT ENDA R

S I I V U L E K I L T R O P S U N I M TEKST MARGUS MÜIL - FOTO SCANPIX

1. Mida sportlik eluviis teile annab? Tervist, hea enesetunde, enesekindluse ka teistes eluvaldkondades tegutsemiseks. Oskuse õppida kaotama, aga ka oskuse kaotustest õppida ja need kunagi hiljem võitudeks vormistada. Ja loomulikult on sport andnud mulle sõbrad.

2. Olete mänginud Eesti noortekoondises tipptasemel korvpalli. Miks loobusite? Praegu on vahel sõpradega tore meenutada, et suutsime alistada hilisematest suurtest staaridest koosnenud Türgi noortekoondise. Ent ühel päeval jõudis elus kätte hetk, kus tuli valida, kas pühenduda õppimisele või sportlaseteele. Valisin esimese, sest tunnetasin, et minu perspektiiv profisportlasena olnuks nõrk või suisa olematu. 3. Kui kaua suudaksite tegevusetult aega veeta ja kas olete kunagi näiteks kuu aega n-ö jalad seinal puhanud? Ma arvan, et ma ei saaks isegi ühte nädalat täis. Usun, et inimese keha ja ka vaimne pool vajavad füüsilist aktiivsust. 4. Kas käite spordivõistlusi kohapeal vaatamas ja kui, siis milliseid? Olen käinud üsna sageli vaatamas jalgpalli, korvpalli ja ka tantsuvõistlusi. Võiks muidugi tihemini käia. 5. Milliste spordialadega peale korvpalli olete elu jooksul veel tegelenud? Minu esimene trenn oli džuudo, kus treener Andres Lutsar andis edasi võrratuid elutarkusi. Harrastasin seda viis-kuus aastat. Olen tegelenud veel ujumise ja lauatennisega.

Minu perspektiiv sena profisportla . olnuks nõrk

6. Millised on Teie ekstreemseimad spordielamused? Ma ei ole ekstreemspordiharrastaja, ent

130

olen pühapäevatasemel tutvunud lumelauasõiduga, nagu paljud teised eestlased, kes käivad aastas korra või kaks siin-seal välismaal mäesuusa- ja lumelauareisil.

7. Millist spordiala soovitaksite inimestel proovida ja miks? Kindlasti ujumist. Eestis on väga palju jõgesid, saari, järvi ja pikk rannajoon. Seega on kokkupuuted veega väga sagedased ja elus võib ette tulla igasuguseid olukordi. Inimene, kes on korralikult ujuma õppinud, ujub vähemasti kergematest kriisiolukordadest tõenäoliselt välja. Teiseks soovitaksin proovida mõnd meeskonnaala. Ühiskond liigub üha enam selles suunas, et inimesed peavad hakkama teineteisega rohkem arvestama ja teineteist kuulama, ning meeskonnaalad õpetavad seda tegema. 8. Kui rangelt Te oma toitumisharjumusi jälgite? Tunnustan siinkohal oma abikaasat. Ta on suurepärane kokk ja, ma usun, et ta tagab tervisliku menüü kogu meie perele. 9. Milliseid alasid harrastate talvel? Talvel ma suusatan. Tahaksin tunnustada Sportlandi, kus müüakse väga häid suuski: olen oma aastataguse ostuga ülimalt rahul. Lisaks käin lastega Pirita velotrekil kelgutamas ja mõnikord koeraga jooksmas. Riigikogu korvpallimeeskonnaga mängime kord nädalas korvpalli, käime keskmiselt kord kuus ka võistlemas ja osaleme umbes viiel-kuuel korral aastas turniiridel. 10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Oleneb ajast ja kohast, aga kannan ennekõike mugavat riietust. Moetrendidest ega firmamärkidest ma ei lähtu.


Kui teepind on ettearvamatu, siis Kuga on kõike muud kui seda. Nutikas nelikvedu jaotab jõudu individuaalselt igale rattale, et tagada sõltumatu haare juhuks kui pinnakate äkiliselt muutub. Kaasaegne Smartsüsteem annab väljapaistva pidamise ja kontrolli teeolude üle isegi lahtisel pinnasel, liival näiteks. Tagasi asfaldil naaseb see esiveo-seadesse, et hoida kokku kütust.

FORD KUGA

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee Keskmine kütusekulu 6,0-10,3 l/100 km, CO2 pääst 159-234 g/m2.

facebook.com/infoautoford

ford.ee

Sportland Magazine #5  

Sportland Magazine #5