Page 1

TEATAJA

TALV 2014

Lumist talve ja pikka liugu!


2

EESSÕNA

Laps on enda ümbritseva peegel

Laste vägivaldset käitumist põhjustavad emotsionaalsed ja füüsilised traumad. Eestis ei toimu ikka veel sisutihedat arutelu laste ja noorte agressiivse käitumise tegelike põhjuste üle ning püütakse jätkuvalt varjuda müütide taha. Tõelised põhjused peituvad aga üksnes nende kasvukeskkonnas. Margus Oro / Tegevdirektor

Viimane traagiline koolitulistamise juhtum Viljandis paneb meid kõiki arutlema teema üle, miks lapsed niimoodi käituvad. Alles sel kuul leidis ka Keilas aset juh-

tum, kus tüdruk peksis endast nooremat mängukaaslast ja pani tagatipuks põlema ka tema juuksed. Sellised lood tekitavad paljudes tõenäoliselt õudu ja hulganisti küsimusi. Kuidas on võimalik, et midagi sellist üldse juhtuda saab? Kes on süüdi, et meie lapsed nii

Väljaandja: Vastutav toimetaja: Kujundus Raul Ruut SOS Lasteküla Eesti Ühing Hanna Uustal, tel. 6616 501 Vabatahtlik keeletoimetaja Georgi Zhordania Pärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn hanna.uustal@sos-lastekyla.ee Trükk Joon OÜ


EESSÕNA käituvad ja mida me saaksime ette võtta, et selliseid seiku tulevikus vältida ning oma lastele õnnelik lapsepõlv kindlustada?

Üha rohkem vägivallaohvreid

Erinevates kommentaariumites, aga ka spetsialistide sõnavõttudes, on jäänud kõlama mõte, et need lapsed ongi sellistena sündinud – nad kannavad nn vägivallageeni. Psühholoogid ja geneetikud on seda küsimust aastate jooksul põhjalikult uurinud ja jõudnud üksmeelselt järeldusele , et „vägivallageeni“ ei ole olemas. Tegemist on väljamõeldise ja vabandusega, mis võimaldab meil, täiskasvanutel, vastutusest kõrvale hiilida. Reaalsuses tingib lapse arengu ja käitumise tema kasvukeskkond ehk kõik see, mis tema ümber aset leiab – nii kodus kui ka lasteaias ning koolis. Laps on enda ümbritseva peegel. Statistika näitab, et perevägivalla ohvriks langeb Eestis üha rohkem inimesi. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2750 juhtumit, millest ligikaudu 500 olid suunatud laste vastu. Koolikiusamise ohvriks on statistika kohaselt langenud 22% lastest. Ning lapsed, keda on kiusatud, kiusavad teisi lapsi kolm korda sagedamini võrreldes lastega, keda pole kiusatud. Koolikiusamise ohvriteks on rohkem tüdrukud ja kiusajateks pigem poisid. Need numbrid on tõenäoliselt üksnes jäämäe veepealne osa. Keegi ei tea täpselt, kui palju on neid lapsi tegelikult, kes on kannatanud päevi, kuid, aastaid, ilma et keegi nende olukorda märkaks ja appi läheks? Ja kui ka märgataksegi, kas pole meile omane mõtteviis "see on teise mure ja kuidas mina sinna sekkun", "küll asjaosalised selle olukorra ise ära klaarivad"

3

või üks levinumaid, "küll keegi teine aitab". Eelnevat kinnitab kasvõi seegi, et lastega vesteldes võib sageli kuulda, et abi pakkumist või oma tähelepanekute jagamist täiskasvanutega peetakse pigem sekkumiseks või hoopis pealekaebamiseks. Laste agressiooni põhjused võivad olla erinevad. Me ei tea, kui palju on lapsi, kes kannatavad emotsionaalse või psüühilise vägivalla all, kusjuures ka lapse peale karjumine, tema narrimine, pidev üksinda jätmine, alavääristamine või põhivajaduste mitterahuldamine kujundavad lapse väärtushinnanguid ja mina-pilti. Me ei tea kunagi, millal võib mingi olukord olla lapse jaoks viimane piisk karikas ning esile kutsuda ootamatu agressiivse käitumise.

Saatuslik allakäiguspiraal

Noor, kellele on lapsepõlves pidevalt korrutatud, et ta on mõttetu ja ta ei saa elus mitte millegagi hakkama, hakkab päeva lõpus lohutust otsima teiste saatusekaaslaste seltskonnast. Ta võib leevendada oma valu alkoholi/muude ainetega või hoopis sukelduda virtuaalmaailma. Kui laps jääb oma murega üksi, siis sellest allakäiguspiraalist on sageli juba väga keeruline välja pääseda. Kindlasti on erinevaid olukordi ja inimesi, üks on aga kindel: ükski laps ei ole siia maailma sündinud halvana. Emotsionaalne ja füüsiline vägivald laste kallal sünnitab vägivalda ka lastes endis – varem või hiljem hakkavad nad kas end ümbritsevate inimeste käitumist jäljendama või otsivad abi internetist, kust me ei saa ette teada, millise infoni lapsed jõuavad. Meie, täiskasvanud, peame laste muresid märkama ja ei tohi jätta lapsi üksinda oma probleeme lahendama.


4

FAKTID

Faktid

• SOS Lasteküla Eesti Ühing asutati 16. juunil 1995. • Tegevust finantseeritakse eraisikute ja ettevõtete annetuste ning valitsuse toetustega. • Täna kasvab meil 153 last. Üle 80 lapse on ellu astunud. • Peretugevdusprogrammi raames aitame aastas ligi 250 last. • Haridusprogrammis saavad abi ligi 380 õpilast. • SOS-il on oluline roll lapse õiguste kaitses seadusandlikul tasemel ja rakendamisel Eesti laste kaitsel. • Koostöös kohalike omavalitsustega aitame hättasattunud peresid peretugevdusprogrammi kaudu Narvas.

Lastekülad asuvad Keilas, Põltsamaal ja Narva-Jõesuus

• Keilas 12, Põltsamaal 3 ja Narva-Jõesuus 6 pere, igas peres kuni 6 last. • SOS emale ja isale (kes on lapsega koos 24 tundi ööpäevas) on toeks lasteküla personal: ema asendaja (tädi), külajuhataja, noorte juhendaja, psühholoog. • Igal lapsel on individuaalne arengukava.

• Külade sünnipäevad: Keila SOS Lasteküla 16. juuni 1995 Põltsamaa SOS Lasteküla 01. juuni 2010 Narva-Jõesuu SOS Lasteküla 16. oktoober 2012

Noortekodud Tallinnas ja Keilas • Lasteküla perioodile järgnev etapp, mis kestab 3-4 aastat. Noored vanuses 16 kuni koolide lõpetamiseni. • Eesmärk – noore ettevalmistamine iseseisvaks eluks ning võimetele vastava hariduse omandamine. • Noortekodude sünnipäevad: Keila SOS Noortekodu 22. oktoober 1999 Tallinna SOS Noortekodu 30. oktoober 2002

Toetatud pooliseseisev elamine

• Aitame noorel saavutada täieliku iseseisvuse, noor peab suutma leida endale elukoha ja end majandama, teda toetatakse rahaliselt elukoha üürimisel või ostmisel.

Järelhooldus

• Noorega suheldakse tähtpäevadel, külaskäikudel ja muudel põhjustel. • Eesmärk – jätkata noore täiskasvanu arengu jälgimist.


RÕÕMSAD HETKED

Uued padjad tõid lastele magusa une

5

Rõõm pehme padja üle on suur

Galina / SOS pereema

SOS Lasteküla emad ja lapsed tänavad teid südamest uute patjade eest. On südantsoojendav, et Te mõtlete ja hoolite meie lastest. Lapsed on õnnelikud ja hindavad seda kingitust väga, mis neile heategijate poolt tehakse. Meie oma majas vahetasime juba samal päeval vanad, lamedaks vajunud padjad uute vastu välja. Lapsed panid õhtul vahetust

kohe tähele ja rõõmustasid uute patjade üle. Uute patjadega tuli ka uni magusam. Samuti muudab kõik uus maja õhkkonna soojemaks ja hubasemaks. Lapsed panevad tähele, oskavad hinnata ja rõõmustavad südamest, kui majas toimuvad muutused paremuse poole.

Hüvasti, värviline suvi! Niina Vikentjeva / SOS pereema

22. augustil toimus Narva-Jõesuu SOS Lastekülas heategevusüritus „Hüvasti suvi“. Ürituse korraldas sõjaveteranide ühendus Bastion. Laste ja külaliste meelt lahutasid muusika- ja tantsunumbrid. Maja verandal töötasid ilusalongide Coguette ja Karina juuksurid. Kõik soovijad said endale ilusad ja moodsad soengud. Samuti sai teha maniküüri ja küsida nõu meigikunstnikult. Moodsate riiete pood Maya Show Shop aitas

riietada tüdrukud erinevates stiilides moodsatesse kleitidesse. Hiljem toimus fotosessioon. Mootorratturid klubist Magnum sõidutasid lapsi mootorratastel. See on alati põnev. Ei saa ju iga päev mootorrattaga sõita? Üritus pakkus palju rõõmu nii lastele kui külalistele. SOS perevanemad ja organiseerijad jäid väga rahule nii päikesepaistelise ilma kui ürituse endaga.


6

ELU LASTEKÜLAS

SOS lastekülas elatakse harmoonilist pereelu “Ta ei armasta meid nagu kasvataja, vaid nagu ema,” kiidab NarvaJõesuu SOS Lasteküla kasvandik, 18aastane Aleksei Galinat, kes mitte ainult ei tööta emana, vaid on seda ihust ja hingest. Sirle Sommer-Kalda / Põhjarannik Kaks aastat tagasi avatud Narva-Jõesuu SOS Lasteküla koosneb kuuest äsja ehitatud peremajast. Aleksei on ühe peremaja vanim laps. Kõrvaltoas elavad tema vennad, üks käib lasteaias, teine läks kooli. Ka ülejäänud kaks last on poisid. Võib öelda, et tõeline meestevägi, sest kui teistes majades asendab puhkavat SOS ema tädi, siis selles majas ainsana onu. Peremajas elab ka Galina mees, kes lööb lasteküla tegemistes kaasa vabatahtlikuna. “Olen peremajas nii päeval kui öösel ning ajal, mil olen vabadel päevadel, on ametis onu. Siis on tema kohustused samasuguseid nagu minulgi: teeb süüa, viib lapsi huviringidesse ja ujumistrenni, aitab teha koduseid ülesandeid jms,” selgitab Galina. Kuid kodus kokku lepitud reeglid, näiteks mis kell on magamaminemise aeg või koolitööde aeg, on ühesugused kogu aeg. Kui ta on oma Kohtla-Järve kodus, ei suuda ta lakata mõtlemast Narva-Jõesuu laste peale. “Igatsen nende järele, mõtlen, mida nad parajasti teevad ja helistan neile sageli.” Aleksei kinnitab, et samasugune igatsus tabab ka kõiki lapsi. “Riiklikus lastekodus elasin lühikest aega, aga võin öelda, et on suur vahe, kas on kasva-

Galina ja Aleksei on õnnelikud tajad, kes iga päev vahetuvad, või ema, kes on pidevalt meiega. Kui on hea ema, siis viimane variant on kindlasti parem. Mul on hea ema, olen temaga harjunud ja suhtun temasse nagu päris-emasse. Temaga on lähedasem side kui kasvatajatega. Sest ta ei armasta nagu kasvataja, vaid nagu ema.”

Pereema loob kodutunde

Lisaks sellele, et emaga saab kõiki asju arutada, hindab Aleksei Galina juures tema hiilgavat kokakunsti ja oskust teha elamine koduseks. Galina omakorda kiidab, et Aleksei on loobunud suitsetamisest, hakanud hästi õppima ja spordiga tegelema. “Varem, kui oli kasvatajate süsteem, siis kõik nõudsid eri asju ja ei teadnud, kelle järgi joonduda. Nüüd on lihtsam. Olen uhke, et Aleksei käis toetaja poolt korral-


ELU LASTEKÜLAS

datud Saksamaa reisil, kuhu kutsuti tublimad SOS lastekülade lapsed.” Aleksei õpib Narva kutseõppekeskuses teisel kursusel ehitaja ja viimistleja erialal. Vabal ajal mängib ta jalgpalli ja käib jõusaalis. Mis andis tõuke oma eluviise muuta? “Ema aitas end kokku võtta. Üks sõber on sportlane ja sain ka temalt motivatsiooni.” Aleksei l on võimalus elada lastekülas, kuni ta õpib. Tulevikule mõtleb ta siis, kui kool läbi saab, kuid SOS lasteküla toetab oma suureks kasvanud noori 3 aasta jooksul pärast ellu astumist – igale noorele jääb usaldusisik, kes abistab noori nõu ja jõuga.

Abikaasa tugi

Galina ise tegi SOS lastekülla tööle tulles järsu elupöörde ja on saanud palju tuge oma

7

abikaasalt. “Minu lapsed on täiskasvanud, olen juba vanaema. Töötasin viimati apteegis ja tundsin, et mingit edasiliikumist ega arengut ei ole. Kui nägin kuulutust, et otsitakse Narva-Jõesuu SOS Lastekülla emasid, siis otsustasin proovida. Nüüd ei saa rahulikule elule mõeldagi – kogu aeg on nii palju tegemist.” Kuna abikaasa Nikolai jäi seoses Aidu karjääri sulgemisega tööta ja oli juba pensionieas, otsustas ta Galinaga kaasa tulla. “Ta on lihtsalt minuga ja aitab, kus vaja. Tunnistan ausalt, et esimesed neli kuud olid väga rasked ja väsitavad. Lapsed ei kuulanud üldse sõna, nad jooksid ringi, tegid kogu aeg lärmi ega tahtnud magama minna. Täiesti märkamatult hakkas ühel hetkel elu laabuma. Nüüd on nagu tavalised lapsed ja ma armastan neid kõiki,” ütleb Galina.


8

EDUSAMMUD

Alati r천천msameelne Irina teab, et tee puuetega laste s체damesse on pikk.


Aeganõudvad väikesed edusammud puuetega laste majas EDUSAMMUD

9

Kahe aastaga on naabrid Narva-Jõesuu SOS Lasteküla puuetega lapsi tundma õppinud ja tervitavad neid nimepidi kui kohtavad lapsi nende jalutuskäikudel. Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht Hetkel elab majas kaheksa last, nende tervislik seisund on selline, et keegi neist ei ole suuteline iseseisvat elu kunagi elama. Neli neist vajavad täielikku hoolt – nad ei suuda suhelda ega süüa. “Me aitame neil elada ja nende haigused on nii rasked, et nende eeldatav eluiga oli vaid 3-5 aastat. Nüüd on nad juba kahekordselt selle aja ületanud. Spetsialistide sõnul on see tänu headele tingimustele ja hoolele.” Neli last suudavad mingil määral suhelda ja käia, vaid üks peab liikumiseks kasutama ratastooli. “Me arendame neid nagu suudame, sest ka neil on õigus haridusele. Laste arengut on raske planeerida, sest seda on võimatu ennustada.”

Ka meil algas kooliaasta

Septembris algas kooliaasta, üks lastest käib Narvas eriklassis ning kahele poisile käib lastekülas eripedagoog tunde andmas. “See ei ole tavaline õppimine õpikutega, vaid rohkem laste arendamine läbi mängude ja joonistamise. Kõik toimub sellises ulatuses, millest nad on võimelised maailmast aru saama.” “Loodus on pannud piirid nende laste arengule. Näiteks meil on üks 15-aastane noor, kes mingil hetkel tegi läbi suure arengu – õppis selgeks tähed ja paljud loomad, kuid siis see areng peatus,” räägib 20 aastat lastekodudes töötanud Irina, kes kaks aastat tagasi kolis koos lastega SOS Lastekülla. Tundub nagu oleks see töö üks maailma raskemaid – teed tööd ja näed vaeva, aga tulemust ei ole või on nii väike, et seda pole peaaegu nähagi? Mitte aga Irina arvates. “Kui

sa üritad midagi saavutada pikka aega ja sa näed tulemust, ükskõik kui väikest, siis see omandab palju suurema tähenduse – sa oled ju seda nii kaua oodanud.”

Talv toob kaasa omad raskused

“Meil oli üks väga raskelt haige laps, kes pidi kaalus juurde võtma, et parandada oma immuunsüsteemi ja külmetushaigustele paremini vastu panna,” jutustab Irina. “Me tegime kõike, mis oskasime. Lugesime kaloreid ja koostasime dieete, mis talle sobiks, kuid miski ei tundunud töötavat. Kui ta lõpuks võttis juurde 300 grammi, olime maailma õnnelikumad inimesed!” Sellel edusammul oli tegelikult ka praktiline väärtus – laps võttis kaalus juurde ja immuunsus paranes, mis tähendab et ta oli vähem haige, mis omakorda tähendas, et kasvatajad said rohkem aega pühendada teistele lastele. “Tavaline külmetus meie majas on katastroof. Meil ei ole haige kunagi vaid üks laps, vaid kõik kaheksa. Vahel on seetõttu raske seletada, miks on meie jaoks edukas talv, kui lapsed on haiged vaid korra.”

Kingiavamise rõõm

Irina on 20 aasta jooksul töötanud igas vanuses lastega, ja ta teab, et puuetega laste südamesse on kõige pikem tee. “Sageli käivad psüühilised haigused koos agressiivsusega; meil õnneks on rahulik, kuigi nad võivad olla agressiivsed enda vastu. Nendeni jõuda on keeruline ja on veel keerulisem seletada neid tundeid, kui ma avan ukse ja lapsed hüüavad: Meie Ira tuli!”


10

ÜHISED TEGEMISED

Septembrikuu teisel nädalavahetusel käisid Narva-Jõesuu lasteküla noored koos ema Galina, isa Nikolai ja ema Katrega Raplamaal Vigala jõel kahepäevasel parvematkal suve lõpetamas. Meie käsutuses oli suur saunaparv, kust rahvas sai pärast leilivõtmist otse jõkke hüpata, tõsised noored kalamehed olid kaasa võtnud õnged ning loopisid jõel spinningut, samuti olid meie kasutada kanuud ja vesijalgrattad, mis said kuuma praktiliselt keskööni, kuna selline sportlikult aktiivne ajaviitmine looduses oli noortele uudne. Õhtusöök sai ühiselt kaetud saunaparvel, isa Nikolai oli rakkes grilli juures. Ööbisime Vigala jõel kahekorruselises parvemajas. Oli aega ühiselt tegutseda ja oli aega üksteisega lihtsalt juttu rääkida. Me nagu tunneks kõik üksteist, ent sellistel retkedel avalduvad inimestes väga paljud uued meeldivad ning ootamatult toredad küljed.

Matkates sünnib kambavaim

Matkal õpiti üksteist paremini tundma

Vahva spordipäev Katrin Gavrilina / Sotsiaaltöötaja

29.augustil korraldas Narva-Jõesuu SPA sanatoorium koostöös Narva-Jõesuu Linnavalitsusega SOS lasteküla lastele toreda ja meeldejääva spordipäeva. Spordipäeva alguses andis Narva-Jõesuu SPA sanatoorium SOS lastekülale üle toreda kingituse, milleks oli suur lauatennise laud. Nüüd saavad lapsed ka kodus aega sportlikult veeta. Raha kingituseks korjas Narva-Jõesuu Sanatoorium seal läbiviidud kampaania raames. Et ilm oli külm ja vihmane, toimus üritus

Narva-Jõesuu SPA konverentsisaalis. Lastele organiseeriti erinevaid põnevaid liikumismänge. Mängud eeldasid nii kiirust kui ka peaga mõtlemist. Aktiivselt osalesid nii suured kui väikesed. Mängud olid nii kaasahaaravad, et kogu seltskond unustas paariks tunniks kõik ümbritseva. Oli palju nalja ja naeru. Päeva lõpus ootas lapsi ja kõiki teisi osavõtjaid koogi- ja kohvilaud, kus igaüks sai maiustada erinevate maitsvate kookide ja puuviljadega. Täname südamest Narva-Jõesuu SPA sanatooriumi ning Narva-Jõesuu Linnavalitsust!


KOOLITUS

11

PRIDE koolitusprogrammi lõppedes anti tunnistused kõikidele osalejatele

Koolitused aitavad perevanematel raskustega toime tulla Signe Toom / Personalijuht SOS Lasteküla Eesti Ühing pakub oma töötajatele koolitusi erinevatel teemadel, mille fookuses on reeglina laste igakülgse toetamise ja arendamisega seonduvad teemad. Sellel sügisel läbis grupp SOS Lasteküla Eesti Ühingu töötajaid PRIDE koolituse, mis perevanemate jaoks äärmiselt oluline oli. Selle koolituse eesmärk oli perevanematele anda teadmised ning -oskused ka oma igapäevatöös ka kõige keerulisemate olukordadega toimetulekuks. PRIDE koolitusprogrammi jooksul said perevanemad põhjaliku ülevaate lapse arengu erinevatest etappidest aga samas käsitleti ka teemasid nagu toimetulek leina

ja vägivallaga. Oluline osa koolitusprogrammis oli ka enesereflektsioonil. PRIDE koolitusprogrammi läbimist tähistati 7. novembril piduliku aktusega. Tulevikku vaadates, vaatame koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel mõnda aega juba ka 2015. aastasse. Ning vaatamata sellele, et kõik koolitus- ja arendustegevused ei ole järgmiseks aastaks veel lõplikult kinnitatud, võib juba täna öelda, et üheks prioriteediks saab olema perevanemate toetamine erivajadustega lastega töötamisel. Seejuures ei jää kindlasti tähelepanuta ka töötajate eneseregulatsiooni ja rahuloluga seonduvad teemad.


12

HARIDUSPROJEKT

Projekti raames toimunud grupitööd ning arutelud andsid noortele palju mõtlemisainet ja enesekindlust

Kuidas kasvatada riskilastest aktiivseid ühiskonnaliikmeid Põltsamaa SOS Lasteküla osaleb projektis „Koostöö kvaliteetse hariduse toetamiseks riskilastele“ Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht Projekti eesmärgiks on luua võrdsed võimalused ebasoodsamas olukorras lastele ja noortele, et aidata neil omandada haridust ja toetada motivatsiooni ning panustada nende edukasse osavõttu ühiskonnaelust. Põltsamaa SOS Lasteküla sisutegevused toimusid kolmes eri valdkonnas: tugiõpe, noorte koolitused ja kogemusvahetuskülastused SOS Pihkva ja SOS Valmiera lastekülasse, samuti nimetatud lastekülade perede võõrustamine. Laste ja noorte vajaduste mõistmiseks ning täpse tegevuskava ülesseadmiseks vestlesime eri osapooltega septembris 2013 - kooli tugispetsialistidega, SOS perevanemate,

psühholoogide ja SOS peredes elavate laste ja noorte endiga. Soovisime teada saada, et mida saame teha lisaks koolis toimivale tugisüsteemile ja SOS pereelule. Nende vestluste kokkuvõtteks tõdesime, et noored vajavad uusi kogemusi ja ühtsustunnet loovaid tegevusi, mis toetaks laste ja noorte motivatsiooni ja elurõõmu igapäevaste kohustuste täitmiseks. Nii jõudsime kuulamisest tegevusteni. Töötasime välja programmid peredes elavatele lastele ja noortele, mis kestsid ajavahemikul oktoober 2013 – juuni 2014. Oktoobrist 2013 alustas „MINA- ring“, kus osalesid peredes elavad 8-12 aastasd lap-


HARIDUSPROJEKT sed koos perevanematega. Meisterdamise, musitseerimise, loovharjutuste ja rollimängude kaudu oli eesmärgiks julgustada laste eneseväljendust, loovust ja kõneosavust ning rikastada laste tundemaailma. Samuti toetasid tunnid laste ja täiskasvanute omavahelist suhtlust. Loovterapeut - psühholoogi saatel tehti tundides läbi mänge ja harjutusi, mis arendasid laste enesetunnetust ja kuulmismeelt, muusikalist mälu ning rütmitunnet. Et tundides kogetul oleks suurem mõju, oli oma osa ka kodusel harjutamisel. Ka teine programm, „MINU-elu“, alustas oktoobrist 2013. Kord kuus toimusid noortekoolitused, kus osalesid peredes elavad noored vanuses 13-17. Aktiivsete ja kogemuslike tegevuste kaudu oli eesmärgiks toetada noorte positiivset eneseväljendust, eneseteadlikkust ja suurendada noorte õpimotivatsiooni. Toimusid välimatkad looduses ja seiklusradadel, mis olid põimitud grupitööde, arutelude, rollimängude, unistusteteemaliste koolituste ja eneseanalüüsile suunatud vestlusringidega. Iga koolitusürituse järgselt talletasid noored oma mõtted ja saadud kogemused eneseanalüüsipäevikusse.

Õpiti meeskonnatööd

9-kuulise programmi mõju ilmestas noortelt saadud tagasiside. Noored väljendasid, et said teadlikumaks oma sisemistest hirmudest ja kogesid eneseületamist, õpiti teistega arvestamist ja koostööoskusi. Inspiratsiooni pakkusid unistuste–teemalised koolitused, kus joonistati oma unistuste kodu, arutleti positiivse mõtlemise, sealhulgas „Jah“ ütlemise ja värviliste riiete kandmise olulisusest. Harjutused suunasid mõtlema sõprusest ja suhtlemise olulisusest

13

ning sellest, millele või kellele on oluline pühendada igapäevast aega oma elus. „Mina ring“ ja „Minu elu“ kokkuvõttes tõdesime, et kombineeritud lähenemistega programmid võivad olla efektiivsed ja jõustavad, sest lapsed ja noored võtavad hästi omaks uusi teadmisi läbi mängulise suhtlemise ja niinimetatud „learning by doing“ meetodi. Samuti järeldasime, et vaatamata tihedale infoajastule, kus rohket suhtlust pakub internet ja erinevad suhtlusportaalid, rõõmustavad lapsed ja noored siiski ka silmast-silma kontakti ning tiheda suhtlemise üle nii eakaaslaste kui ka täiskasvanute seltsis.

Rikastab noorte elu

Tänapäeva neti- ja nutiajastul näib, et kõik on justkui olemas - info, uued tutvused ja elamused võivad tulla sekunditega. Ümbritsev pakub lugematul hulgal võimalusi, mis võivad aga jääda illusioonideks, kus seos reaalse elu tegemistega on väike ja inimsuhted pealiskaudsed. Lapsed ja noored vajavad tähenduslikkust ja tähenduslikku osalemist. Samas täiskasvanuid enda ümber, kes aitavad neid ümbritsevale elule tähendusi luua. Suhtlemine ning kaasakutsuv, ja samas ka vajalikul määral piireseadev koosolemine, on olulised. Kokkuvõttes võime öelda, et projekti sisutegevused andsid võimalusi rikastada SOS peredes elavate laste ja noorte igapäevaelu. Hariduse omandamisest sõltub lapse ja noore inimese elus väga palju. Sealjuures ei saa jätta tähelepanuta seda, et lapse elu ka koolist väljaspool aega oleks rõõmupakkuv ja tähenduslik. Projektitegevused pakkusid rõõmu, uusi kogemusi ja elamuslikku suhtlemist.


14

MEENUTUSI

Selle pildid autorid on Narva-Jõesuu lasteküla erivajadustega lapsed. Koos kasvataja abiga valmistasin nad oma toetajatele tänutäheks mereteemalise pildi looduslikest materjalidest

Suurte kõrvitsate kojutassimine oli raske töö

Vabatahtlik Ineke koos United Motorsiga korraldasid lastele lõbusa päeva.

Ka sügisel on aiatöid, millest lapsed osa võtavad

23.oktoobril toimunud Infopäeval Põltsamaa päevakeskuses jagasime ümberkaudsete kohalike omavalitsuse lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatele meie kogemusi perepõhisest hooldusest ja lapsekesksest õpilähenemisest projekti “Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riskilastele.“ (EDU no borders) raames.


MEENUTUSI

Ka sel sügisel valmistasid Keila lasteküla pered koos lastega ise tervislikku ja maitsvat õunamahla

15

Sel sügisel oli hea seeneaasta. Ka meie pered said oma jao

Balti riikide SOS lastekülade parimad õpilased külastasid augustis Saksamaa reisi käigus ühte Bayeri õpilaslaboritest. Päeva jooksul võtsid õpilased Bayeri kommunikatsioonikeskuse Baylabis osa programmist „Pilguheit mikrokosmosesse – lootoseefekt“, mis on mõeldud õpilastele uusima uurimistehnoloogia tutvustamiseks. Muu hulgas analüüsisid nad pinnaomadusi ja valmistasid ise sünteetilisi ja isepuhastuvaid kattematerjale. Õpilased pidid ette valmistama eksperimente, kasutama pipette, mõõtma pH-d ja jälgima keemiliste reaktsioonide toimumist.


16

TOETAJAD

Kuidas leida häid inimesi „Otsekontakt on üks tore viis abivajajad ja abistajad kokku viia. Paljudel on soov ja mõte aidata, kuid nad ei oska kuskilt alustada,“ ütleb Siim, kes kaubanduskeskustes SOS Lasteküla tutvustab. Kadi Tobreluts / Fundraiser Lapsed vajavad kodusoojust iga päev ning seetõttu on püsiannetus meie jaoks väga oluline. Selleks, et inimesed oleksid valmis igakuiselt toetama, soovivad nad reeglina teada, mida SOS lastekülades täpsemalt tehakse ja kuhu nende annetus läheb. Kogemused näitavad, et kõige efektiivsem viis teavitustööks on otsekontakt, vahetu suhtlus. See ongi põhjus, miks me eelmise aasta sügisel erinevate kaubanduskeskuste ja MTÜ Southwesterni Heategevusklubiga koostööd alustasime. Heategevusklubis tegutsevad noored tudengid, kes suvel USAs müügitööd tegid ning nüüd, sügisel, SOS Lastekülale taas appi tulid. Nende ülesandeks on kaubanduskeskustes inimestele SOS lasteküla tegemisi tutvustada ning Sõprade Klubiga liituma kutsuda. Sõprade Klubisse kuuluvad SOS lasteküla püsiannetajad. Tagasiside, meie tegevusele, on olnud positiivne ning on rõõm tõdeda, et Sõprade Klubi on kasvanud jõudsasti. On ka neid, kes veidi alul veidi kahtlustava pilguga vaatavad ja igaks juhuks tudengitest suurema kaarega mööda kõnnivad, kuid kinnitan siinkohal, et karta pole vaja: tudengid on väga toredad ja nendega võib julgelt juttu alustada. Lisaks püsiannetustele, on selline kaubanduskeskustes käimine meie jaoks suurepärane võimalus ennast tutvustada. Kusjuures, tänu püsiannetustele oleme saanud aidata rohkem, kui 700 last! Alljärgnevalt ka mõned mõtted tudengitelt endilt, kes SOS Lasteküla tutvustavad „Heategevus on minu meelest tänulikkus.

Igapäevaelus unustame tihti, kui palju meil on vedanud ning võtame iseenesest mõistetavana asju, millest paljud teised on ilma jäänud: tervis, turvaline elukoht, söök, puhas joogivesi, meist hoolivad inimesed... Neid asju on palju. Väga tore on näha, kui palju on Eestis hea südamega inimesi. Kui tutvustame SOS Lasteküla tegemisi ja räägime heategevusest, juhtub vahel, et inimesed hakkavad ise rääkima, miks on laste aitamine nii oluline,“ räägib Taavi. "See on tore!" „Inimestele meeldib head teha. Tänapäeval on kõigi elutempo ju nii kiire, kuid otsekontakt on üks parimaid viise inimesi kaasa mõtlema saada. Väga paljud on tänulikud, et said SOS lastekülade kohta rohkem teada ning hakkavad tihti sealsamas ka püsiannetajateks. Hea on head teha ja äge on näha, kui inimesed lahkuvad naeratus näol. Inimesed tunnevad end hästi, et saavad lapsi aidata,“ ütleb Piret. „Väga lahe on see, kui annetavad inimesed, kes on ise lastekodus üles kasvanud. Nad mõistavad, kui raske on nendel lastel ning räägivad hirmutavaid lugusid lastekodudest, kus nemad on olnud. Nad teavad, kui oluline on lisaks majakarbile ka kodusoojus ja turvaline õhkkond,“ ütleb Danel. Suur kummardus kõigile Heategevusklubi tudengitele ja kaubanduskeskustele, kus Heategevusklubi SOS Lasteküla tutvustada on saanud: Tartus Lõunakeskus, Tasku, Tartu Kesklinna Keskus. Tallinnas Laagri Maksimarket, Stockmann, Lasnamäe Centrum ja paljud Selverid üle Eesti. Ning loomulikult suur aitäh kõigile püsiannetajatele!


TOETAJAD

17

Laste kasvatamiseks on meil vaja kindlustunnet Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht Hetkel on SOS Lasteküla suurimaks väljakutseks jõuda eraannetajatest püsiannetajateni. Eestis on püsinud kaua trend, et ettevõtete annetuse osakaal on suurem kui eraisikutest annetajate. Sellest tulenevalt tehakse valdavalt ühekordseid annetusi rohkem kui püsiannetusi. Arenenud Euroopa riikides on see vastupidi. On oluline, et Eesti annetuskultuur muutuks. Ühekordsed annetused on tänuväärt, kui tarvis on koguda raha mingi konkreetse asja jaoks, kuid last üksnes kampaaniate korras kasvatada ei saa. Oleme võtnud endale vastustuse kasvatada need lapsed, kes meile tulevad, suureks. Me ei saa öelda lapsele, et täna on sul soe tuba ja toit, aga homme peame elektri välja lülitama. Meil on vaja oma tegevuses kindlustunnet. Eestis elab 3600 vanemliku hoolitsuseta last, igal aastal eraldatakse peredest keskmiselt 420 last. Laps vajab aga kasvamiseks armastavat ja arengut toetavat kodu. Meie väikeses Eestis peaks igal lapsel olema oma pere, nii rikkad me võiksime küll olla. Kui meil on rohkem püsiannetajaid, saame olla kindlad, et suudame kokku viia üha rohkem vanemliku hooleta lapsi ja SOS perevanemaid. Teistes asenduskodudes on valdavalt veel kasutusel kasvatajatesüsteem, mis tähendab, et näiteks iga 24 tunni tagant vahetub lapse kõrval inimene. Igale lapsele on aga oluline, et tema kõrval oleks püsivalt inimene, kes teda toetaks ja armastaks.

Aktiivsed ja rõõmsameelsed tudengid tutvustavad SOS lastekülade tegemisi kaubanduskeskustes üle Eesti

MIKS MA TOETAN SOS LASTEKÜLA? Heikki Boode, HUPPA OÜ omanik Toetame igakuiselt SOS Lasteküla ja Maarja Küla. Kuidagi raske on rääkida, miks sa kedagi väikest ja nõrgemat toetad. Lihtsalt arvame, et nii on õige. SOS Lasteküla teeb tänuväärset ja rasket tööd ja soovime neid püsivalt toetada. Et neil oleks lihtsam oma tulusid/kulusid jälgida. Loodame, et nad suudavad pakkuda selle väikese toetuse abil lastele paremat järge. Kui see väike toetus loob kas või ühe naeratuse lisaks, siis on toetus läinud õigesse kohta. Karolin Kuusik, stilist Püsikorraldus on võimalus head teha igakuiselt ja ilma, et see ekstra aega võtaks. Kui inimesi, kes endale märkamatu summa igakuiselt annetavad, on palju, siis muudab see paljude laste elu paremaks. Tean, et SOS Lasteküla pakub lastele turvatunnet ja seal töötavad väga toredad inimesed.


18

PÜSIANNETUS

Koolikampaania Kadi Sumberg / Fundraisingu osakonna juht SOS Lastekülale on oluline, et iga laps – nii suur kui väike – leiaks üles just selle ala, milles ta hea on. Oleme saanud tagasisidet juba suureks kasvanud noortelt, et just erinevates ringides käimine ja võimalus tegeleda hobiga on eluks kaasa andnud väärtusliku pagasi. Tänaseks on 153 vanemliku hoolitsuseta last leidnud armastava kodu SOS lastekülades. Tänu hoolivate inimeste ja ettevõtete lahketele kingitustele kogusime iga lapse haridustee toetuseks koolikampaania raames 338 eurot. Selle eest saame osta lastele kooliks vajaminevad vahendid ning võimaluse organiseerida ka erinevaid huviringe. Väga populaarsed on peotantsutunnid, kunstiringid ja kandlering. Alles hiljuti hakkasime laste suurel nõudmisel õpetama ka kabet ja lauatennist.

SOS ema Erika: „Minu üks armsatest tüdrukutest läks see aasta väikesest algkoolist suurde põhikooli. Eks iga algus on raske ning mõni laps vajab rohkem tähelepanu ja hoolt kui teised. Triinu teeb kõike väga põhjalikult, sisukalt, kaua ja ILUSTI: Kaunite kunstide inimene! Seega teeme päris palju asju kahekesi kodus, kus meil on rohkem aega süveneda. Ja muidugi peotants on see, mis paneb lapse silma särama.“ SOS ema Maie: „Osadel meie pere lastel tuleb vara tõusta, juba kell 6.30, et jõuda koolibussile, mis viib Tallinna. Peale kooli meeldib lastel käia judotrennis ja õues teiste lastega mängida. Meie pere kõige väiksem sibab lasteaeda, mis õnneks on siin samas lähedal.“

Tere, kool! Aidi Vallik

imaja! Tere, kena kool ! ja Tere, minu õpeta kriit! e, ter el, hv ta e, er T siit Enne kevadet ma he, lä ära kindlasti ei pähe a sest on vaja saad lmi, sa da sa et, teh tuhat lmis, teha ülesanded va kiita, a saada laita, saad ta, vii ga ae is nn tu vahe ja veel sõprust sõlmida el! pulli teha koolite deni, Tegevust on keva a seni. sii üd nü nii et jään olimaja, eks ju, sulgi, ko vaja? a sii on st la t sellis


TÄNUSÕNAD

19

Täname häid Ristivanemaid

East Capital on meie kõige kauaaegsem partner ja hoolitseb ema Erika pere eest, kus kasvab 5 last vanuses 9-16aastat. Trigon Capital on enda õlule võtnud ema Maie pere aitamise, kus kasvab 5 last, vanuses 3-17aastat.

Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi korraldab igal aastal jõulubasaari ja seal kogutud raha eest aitavad nad ema Urve peret, kus kasvab 6 last, vanuses 9-16aastat.

Täname häid toetajaid SUUR SÕBER

Swedbank preemiaprogramm ja MTÜ Southwestern „Kevadkoputus“, Samsung Digiklass Põltsamaal

Täname häid toetajaid LASTE SÕBER

Oriflame, annetuskeskkond Ma armastan aidata, ETK Jaekaubanduse annetuskastid, Hewlett-Packard arvutid

Täname häid toetajaid KÜLA SÕBER Sillamäe Sadam, Bayer, Euronics

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse! Keila SOS Lasteküla ja noortekodud kasutavad Equass kvaliteedijuhtimise süsteemi


Hea sõber

Jõulud ei ole enam kaugel. SOS lastek ülade suured ja väike valmis meisterdanud sed lapsed on jõuluo suure hulga jõulukaa otuses rte ja e-kaarte, et Sa tervituste ja soovide ga oluliste inimeste saaksid need sooja südametesse teele de saata, olgu nendek kliendid, koostööpa s siis head rtnerid, sõbrad või su gu lased. Ostes SOS Lastekü la jõulukaarte või e-k Sel aastal oleme üh aarte, aitad meie lap eskoos jõudnud en si. am kui 700 abivajav koguda jõudu, et sa a lapseni Eestis. Ait aksime uuel aastal a meil tuua naeratuse veelg i rohkemate laste nä Jõulukaartide müüg gudele. ist kogutud raha läh eb laste kasvatami iga laps vajab kasv se toetamiseks amiseks ja arenguk s erinevat toetust ja Kui Sa ei ole kaard tuge. isaatja, aga soovid sellegipoolest anda küla jõuaks aina roh olulise panuse, et SO kemate abivajavate S Lastelasteni Eestis, siis ük ski annetus ei ole liig EE06220022100117 a väike: 8590, SOS Lastekü la Eesti Ühing või ww w.s os -la ste ky la.ee/anneta Tule tutvu heatege vuslike kaartidega SOS Lasteküla e-p oe s. Südamlik tänu kõ igile heategijatele!

SOS Lasteküla e-pood: www.sos-lastekyla.ee/joulukaardid

Aitäh!

Profile for SOS Lasteküla

Teataja 2014 talv  

Taas on üks aasta lõpusirgele jõudmas. Ahjusoe Teataja heidab pilgu peagi lõppevale aastale - talvises numbris meenutame sündmusi ja hetki,...

Teataja 2014 talv  

Taas on üks aasta lõpusirgele jõudmas. Ahjusoe Teataja heidab pilgu peagi lõppevale aastale - talvises numbris meenutame sündmusi ja hetki,...

Advertisement