Page 1

TEATAJA Jaga Teatajat sõpradega!

TALV 2013

JÕULUANNETUS!

900 66 90 5 €

900 66 80 10 € 900 66 70 25 €

AITÄH!


2

EESSÕNA

Rääkivad numbrid

Selleks, et saaksime oma tööd võimalikult hästi teha, peame olema teadlikud valdkondlikust taustast, asjakohastest andmetest ning sellest, kuidas asjad tegelikkuses toimivad. Seda, milline on heategevuse olukord Eestis, uuriti viimati 2009. aastal ning peale seda oleme SOS Lastekülaga olnud sunnitud planeerima oma tegevust tuginedes pelgalt kuuldul ja nähtul - on ütlematagi selge, et see ei ole jätkusuutlik lähenemisviis. Margus Oro / Tegevdirektor Seda probleemi silmas pidades, viis SOS Lasteküla Eesti Ühing koostöös TNS Emori, Heateo Sihtasutuse ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel läbi projekti, Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti Ühing Pärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn

mille eesmärgiks oli uurida eestimaalaste heategevusliku teadlikkuse, kogemuste ja hoiakute kohta.

Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 501 hanna.uustal@sos-lastekyla.ee

Kujundaja: Raul Ruut Teataja trükkimist toetab Pajo AS


EESSÕNA Ennekõike on mul hea meel, et uuringus osales nii palju inimesi - käesoleva aasta 19.-30. septembril, vastas meie küsimustele täpselt 1140, 18-60aastast, Eestimaa elanikku. Nagu arvata võis, pidasid vastajad suurimateks probleemseteks kohtadeks majandusliku toimetulekuraskustega seotud küsimusi aga ka teemasid, mis puudutasid vanemliku hoolitsuseta lapsi. Tuleb seejuures ära märkida, et ühel või teisel moel oli heategevusega viimase aasta jooksul kokku puutunud tervelt 85% vastanuist. Kes teab, ehk on see number nüüdseks juba suurem... Enamik vastanuist (76%) tunnistas küsitluse käigus, et on heategevusega kokku puutunud pigem läbi isiklikku aega vähe nõudvate tegevuste: on soetanud nn heategevuslikke kaupu või lihtsalt raha või muude vajalike esemetega heategevust toetanud. Tervelt 38% vastanuist tunnistas, et on toetanud abivajajaid tasuta tööga, olnud tugiisikuks ja/või osalenud vabatahtlikuna head eesmärki täitvate ürituste korraldamisel. Positiivne üllatus oli see, et küsitluse põhjal oli ligi 90% vastanuist vajadusel valmis raha annetama, kusjuures ühekordse annetusena oldi valmis annetama kuni 25 eurot. Püsiannetajaid, kes meile regulaarselt rahaliselt abiks on, oli paraku vähem - kõigest 12%, kuid seejuures saame uhkusega öelda, et SOS Lasteküla on üks väheseid Eesti heategevusorganisatsioone, kelle ridadesse kuuluvad igakuised püsiannetajad - tänu neile saavad meie perevanemad ja perenõustajad teha on igapäevast tänuväärset tööd. 2013. aastal on meie püsiannetajatega liitunud kokku 276 inimest, kusjuures viimase kahe kuu jooksul on meie tegevust asunud püsiannetajatena toetama tervelt 162 inimest.

3

Uuringust selgub ka, et nende püsiannetajate eelistuseks on annetused otse abivajajale või lastekodule ning vähem heategevusfondidele. Lisaks on kasvavaks trendiks heategevuslike toodete ostmine. Olgu seejuures mainitud, et eelnimetatud tooteid on Eesti poodide müügilettidel suhteliselt vähe ja vaatamata huvi kasvule, on Eesti selle näitaja osas maailma mastaabis jätkuvalt viimaste hulgas. Vaadates heategevusorganisatsioonide tuntust, meenub vastajatele esmalt Toidupank - organisatsioon, mis teeb suurepärast tööd! Vanemaealistele vastajatele meenuvad ka Eesti Punane Rist ning UNICEF. Tegemist ei ole küll võistlusega, kuid pean siiski ära mainima, et tuntuse poolest on SOS Lasteküla tõusnud 4. kohale. Nimetatud on ka üksjagu haiglate toetusfonde, kuid kuna nende tuntus oli käesolevas uuringus summeeritud, siis täpset ülevaadet uuring ühe või teise fondi tuntusest meile eraldi ei andnud. Kusjuures pean oluliseks märkida, et SOS Lasteküla on vanemliku hoolitsuseta laste aitamisele suunatud organisatsioon - nimelt tihti seda ei teatud. Peamiselt oli end vastajate mällu kinnitanud Keila SOS Lasteküla ning kuigi meil on üle Eesti oluliselt rohkem tegevusi üle terve riigi, oli see konkreetne küla vastajatel kõige paremini meeles. Muuhulgas arvatakse, et tegeleme erivajadustega laste majutamise ning arengukeskkonna loomisega, laste koolitamisega, lastehoiuga, puuetega ning kodutute laste küsimusega - oleks see vaid nii. Ka kõige parema tahtmise juures jääb meil erinevatest vahenditest ja võimalustest lihtsalt vajaka. Mul on tore kui lugeja sellest kirjutisest ennast ära tundis ja mõni küsimus vastuse leidis. Mina tundsin teid ära. Tänan teid meie laste ja perede toetamise ja aitamise eest ning soovin teile imelist jõuluaega!


4

KOOLIAASTA

Septembris algas Septembris alustasid mitmed meie noored õpinguid kõrg- ja kutsekoolides. Teistest populaarsemaks osutusid Tallinna Teeninduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Transpordikool ning samuti Eesti Mereakadeemia, kuid nimekirja mahtusid ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ning Lääne-Viru Kutsehariduskeskus. Erialadelt on esindatud nii koka, autoremondi lukksepa, veokorralduse, rätsepa kui laevajuhtimise erialad. Meie kaks noort otsustasid aga suunduda kõrgharidust omandama ning nüüdseks on SOS Lastekülade noored esindatud tudengitena nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Sõnu raiskamata, oleme kõikide oma laste ja noorte üle ääretult uhked ning toetame neid nende valikutes nii palju, kui võimalik. Valle (19) Oma tegemistest kirjutas meile lähemalt Valle Ajateenistust alustasin 2013. aasta oktoobris Võrus, Kuperjanovi jalaväepataljonis. Vabatahtlik sooviavaldus selleks sai esitatud juba 2012. aasta kevadel, millele järgnes arstlik komisjon ning väeossa määramine. Huvi militaaria vastu tekkis mul Kaitseliidu allorganisatsioonis "Noored Kotkad", millega liitusin 2009. aastal. Selle raames sain osaleda riigikaitselaagris ning paljudel sõjalis-sportlikel üritustel, nagu näiteks Paldiskis toimunud „Scoutsrännakul“. Peale sellist võistlust (läbi aprillikuise kevade tuli läbida 30 kilomeetrit 15-kilogrammise varustusega) ei tundu isegi sõduri baaskursus (SBK) "Lõpurännak" kaks korda suurema raskuse ja trajektooriga ületamatu, olgugi et see toimub talvel. Pikemad ja raskemad rännakud, kus peale vastupidavuse läheb vaja ka muid oskusi, läbitakse eelkõige meeskonnana. Üheks selliseks võistluseks oli „Kuperjanovlaste rada“ Valgamaal: 40 kilomeetrit ning üle 35 tunni kestnud võistlus oli proovikivi, mille järel on võimalik mõista, et väsimus ning tahtejõud on üsna kiirelt muutavad suurused ja napp neli tundi und on piisav, et 24 tundi järjest rajal olla. Seal sai selgeks, et meeskond on nii tugev, kui

tugev on selle meeskonna nõrgim liige ning vajaduse korral tuleb see liige kasvõi seljas lõpuni vedada - koos tema varustusega, loomulikult. Olukorrale lisab vürtsi teiste võistkondade vastutegevus, mis eeldab tihti jooksmist ning muid kiiremaid liigutusi olenemata sellest, kui väsinud sa oled. Lisaks tuleb näidata oskusi noaviskest köiega laskumiseni - on ütlematagi selge, et sellised võistlused annavad hea ettevalmistuse ajateenistuseks. Täisealiseks saades arvati mind "Noortest Kotkastest" välja ning alates 2012. aasta septembrist kuulun ma Kaitseliidu Tallinna malevasse. See aga ei tähenda, et "Noorte Kotkaste" tegevuses enam kaasa lüüa ei saaks - olen sama rühma juht, kus olin tegutsenud noorkotkana, lihtsalt minu ajateenistuses olemise ajal hoolitsevad vanemad noorkotkad ja kodutütred rühmajuhi ülesannete täitmise eest. Mis minu haridusteesse puutub, siis peale gümnaasiumi astusin sisse Tartu Ülikooli füüsika erialale. Eestis on võimalik õppida füüsikat Tartus ja Tallinnas. Mina valisin Tartu, sest teaduspõhine füüsikaalane tase on seal kõrgem, kui Tallinnas. Kuna aga astusin ajateenistusse, võtsin esimesel aastal ülikoolist akadeemilise puhkuse - nii sain


KOOLIAASTA

taas kooliaasta puhata kaksteist aastat väldanud õpingutest ning samal ajal täita oma kohust riigi ees. Erialavalik sai selgeks alles kaheteistkümnendas klassis. Enne seda vaagisin mitmete reaalteaduste vahel: huvi pakkus nii keemia kui ka geenitehnoloogia. Otsustavaks sai aga gümnaasiumi lõpus tehtud füüsika riigieksam, mille järel mõist-

5

sin, et füüsikas kasutatavaid valemeid ei olegi nii lootusetult palju ning nende vahel on isegi seos. Magistriõppes kavatsen keskenduda nanotehnoloogiale või kvantfüüsikale. Ei välista, et selle tarbeks siirdun õppima mõnesse Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli.

Meie lapsed saadavad tänusõnad kõigile toetajatele

Koolikampaania kokkuvõte

Ka sel sügisel toimus juba traditsiooniks muutunud koolikampaania, kus palusime ettevõtetel ja eraisikutel toetada meie laste koolitee algust. Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu lasteküladest ning Tallinna ja Keila noortekodudest läks sel aastal kooli 95 last, neist 4 esimesse klassi. Kogusummas üle 50 000€, leidsid peaaegu

400 ettevõtet ja eraisikut võimaluse meid toetada. Täname kogu südamest kõiki annetajad! Olgu siinkohal välja toodud kõige heldemad annetajad: OÜ Lõunaidu, AS Balti Karusnahk, OÜ Hoston Holdings, OÜ Robikom, OÜ Estmare Logistika, OÜ Fund Ehitus ja Marina Sinijärv.


6

HARIDUSPROJEKT

Koostöö laste ja noorte toetamiseks – kuulamisest Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht Oktoobrist alustavad Põltsamaal tegevust mitu programmi, mis kestavad õppeaasta lõpuni. Üks neist, „MINA-ring“, on mõeldud SOS peredes elavatele 8-12aastastele lastele ning teine, „MINU-elu“, on sobiv peredes elavatele noortele. Alljärgnevalt annan ülevaate sellest, miks sellised tegevused üldse aset leiavad ning kuidas selleni on jõutud. Vahel on keeruline mõista, mida lapsed kõige enam vajavad: perevanematel on justkui ühed ootused, õpetajatel teised, sotsiaaltöötajatel kolmandad ning lapsed näivad soovivat tihtipeale sootuks neljandat lahendust. Sügise alguses arutasimegi Põltsamaa SOS perevanemate, kooliõpetajate ning laste ja noorte endiga, kuidas kõik osapooled enda kohustusi näevad. Alustuseks sellest, et mida rääkisid meie SOS peredes elavad lapsed ja noored ise. Laste ja noorte jaoks näib asi lihtne: nemad soovivad, et oleks tore. Kui vestlesime sellest, mis neid huvitab ning mida nad teha soovivad, et end hästi või veel paremini tunda, ilmnesid olulised aspektid, millega tuleb arvestada tegevuste planeerimisel. Lapsed rääkisid sellest, kuidas neile meeldib teha asju koos teiste lastega. Teineteise vastu tuntakse huvi, tahetakse suhelda ja rühma tegemistes osaleda. Küsimusele, milliseid tegevusi neile meeldiks teha, rääkisid lapsed ja noored aktiivsetest tegevustest, nagu näiteks avastusi pakkuvad seikluslikud matkad. Arutlesime ka sõbralikkuse kui väärtuse üle aga ka turvalisusest ühiskonnas. Kokkuvõtteks tõdesime, et lapsed ja noored vajavad suhtlemist läbi

aktiivsete ja uusi kogemusi pakkuvate tegevuste. Kuulates perevanemaid ja kooli spetsialiste, ilmnes, et ka nende sooviks on see, et lapsed ja noored oleksid aktiivsed ning saaksid koolis õppetööga hästi hakkama. Kaardistades seda, kuidas saaksime lapsi toetada koolivälisel ajal, saime muuhulgas koolispetsialistidelt teada, et parim on see, kui toetame laste ja noorte loovust ja eneseväljendust. Juttu oli ka sellest, et algklassis õppivate laste puhul on vajalik käe- ja silma koostöö arendamine. Peale vestlusi erinevate osapooltega oli teadlikkus lastele ja noortele mõeldud tugitegevuste vajalikkusest kasvanud. Siiski midagi nagu kripeldas. Kõigil näivad olevat ühised eesmärgid ja see on ka loomulik, sest soovime ju kõik, et lastel ja noortel hästi läheks - seda soovivad lapsed ja noored ka ise. Kuid kusagil näib olevat see ületamist vajav lõhe - lapsed ja noored peavad täitma kooli õppetöös vajaliku ja arenema hariduses, suhestuma perevanemate ja teiste täiskasvanutega ning samas ka ise õnnelikud olema. Tänaseks olemegi üheskoos jõudnud tegevusteni, kus läbi suhtlemise ja aktiivse tegutsemise soovime toetada laste haridusteed ja õpimotivatsiooni. Võib öelda, et tegevuste elluseadmisel oleme lähtunud peamiselt just lastest ja noortest endist – neid kuulates ning nende mõtteid ja soove mõista püüdes. Samal ajal tagasisidestasime kuuldut perevanematele ja kooli spetsialistidele. „MINA-ringis“ saavad kokku meie SOS peredes elavad 8-12aastased lapsed, kus meisterdamise ja musitseerimise kaudu on eesmärgiks julgustada lapsi loovamalt end väljendama ning rikastada laste tundemaailma. Tunnid hakkavad toimuma kord kuus. Kaasatud on


haridustee tegevusteni

HARIDUSPROJEKT

7

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Programmi koduleht on www.estlatrus.eu

ka perevanemad – neil on võimalus laste tegemistele kaasa elada ning saada tagasisidet koolitajalt. Tundides vaheldub mänguline õppimine järjepideva harjutamisega. Seega, et tundides kogetul oleks suurem mõju, on oma osa ka kodusel harjutamisel. „MINU-elu“ programm on mõeldud SOS peredes elavatele noortele. Oktoobrist kuni kevadeni kestvate komplekssete tegevuste keskmes on läbi kogemusliku õppe toetada noorte teadlikkust ja vastutust iseenda elu eest ning suurendada noorte õpimotivatsiooni ja -tulemusi. Seega, fookus on kahel peamisel – noor kui oma elu peremees ning motivatsioon hariduse omandamiseks. Sellest, kuidas meie lastel ja noortel „MINA-ring“ ja „MINU-elu“ tegevused lähevad, loodame anda häid kogemusi juba edasistes Teatajates. Ilusat jätkuvat sügist kõigile! Tegevused leiavad aset projekti raames “Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riskilastele.“ (origin. „Cooperation for quality education for children at social risk“- EDU no borders.). Projekti toimumise aeg on 29. mai 2013 – 31. dets 2014.

RÕÕMUHETKED

Narva-Jõesuu SOS Lasteküla tähistas 16. oktoobril oma esimest sünnipäeva


8

NOORTEKODU

Tallinna Noortekoduga Kristjan Puusild / Noortejuhendaja

Käisime kevadel Tallinna Noortekodu noortega Lätis ekskursioonil. Iga reis välismaale on kohtumine tundmatuga, nii mõnelegi noorele oli see esimene reis Eestist väljapoole ja seega paras väljakutse. Ühistel reisidel on hea teineteisega tuttavaks saada ning iseennastki uutes olukordades paremini mõista. Meie reis algas Tõnismäel esimese õppetunniga – nimelt sooritas üks reisikaaslane kooli lõpueksamit ning see kestis kauem, kui võis arvata. On huvitav, kuidas erinevad inimesed lahendavad olukorda, kui tuleb oodata. Mõned mõtlevad, et mida ta seal küll nii kaua teeb, teised hoiavad pöialt, et tal hästi läheks. Ühed muretsevad, et jõuavad hiljem ööbimiskohta, teistel on hea meel, et saab rappumatult autos ajakirja lugeda. Üks inimene püütakse negatiivse tunde lõksu, teine leiab endale nauditavaid asendustegevusi. Aga peagi kadusid pinged ning olimegi teel Lätti. Pärast põgusat õhtuse päikesega mereranna peatust võtsime suuna käänulisel teel Sigulda suunas. Jõudsime hämaras Krimulda mõisa, mis oli kui salapärane tondiloss. Suure vana-aegse võtmega avati meile uks ning selgus, et oleme ainukesed, kes õudusfilmidele sarnases vaimudepesas ööbima peavad. Loomulikult tekitas õhustik põnevust ja elevust ning üsna kiirelt sai selgeks, et keegi ei taha toas üksi magada. Hommikul selgus, et nii mõnigi oli öösel erinevaid paranormaalseid nähtusi kõrvade ja silmadega kogenud, kuid mõisa rõdult avanev vaade koos päikesekiirtega andis aimu, et tontide maailm on selleks korraks möödanik. Seadsime siis varahommikused sammud kuulsa Koiva jõe kallastele ning hingasime ärkavast hommikust sisse puhast loodust. Tõsi, lõpuks oli hingamine päris sporditegemise moodi, sest ürgjõe kallastest üles tõusmine oli paras väljakutse. Edasine päev oli täis seiklusi, sest Tarzani seiklusraja puude küljes oli selliseid raskeid ta-

kistusi ja sõite, mille kõrval Eesti parimad rajad kahvatuvad. Siin oli jällegi üks õppetunni koht, sest rajale minnes enam tagasipääsu ei olnud ning raskused tuli lihtsalt ületada. Puude vahel triivimine oli kohati päris naljakas – siin-seal kostis kilkeid ja naeru aga teiselt poolt tuli ka appihüüdeid. Tublimad meie seast jõudsid isegi musta rajani, adrenaliinipuraka said aga kõik. Edasi sihtisime end Riia suunas. Riia vanalinn jättis suursuguse mulje. Tänavad olid täis pillimehi, nagu ühele keskaegsele pealinnale kohane. Pargid olid korras ja tänavad puhtad, inimesed sõbralikud ja abivalmis. Riia linna ilu varjutas vaid meie järgmine sihtkoht Jurmala. Juba bussiaknast paistvad täiuseni korras hoitud villad, suvistele puhkustele saabunud inimesed ning palavus tekitasid omalaadse vaikuse, mis imestas, et ka mina olen saabunud siia imelisse paika. See tunne jätkus ka hotelli saabudes, mis eelmise ööbimiskohaga võrreldes oli täiesti teine maailm – moodne arhitektuur, põnevad kaasaegsed maalid, liftid, ilma ühegi kortsuta voodipesu ja peen teenindus. Võimalus tipphooajal sellises mitmetärni hotellis ööbida on õnn, kuid SOS-il on alati olnud selliseid sponsoreid ja sõpru, kes võimalusi luues ja toetust pakkudes seda võimaldavad. Tänud siinkohal Hotel Jurmala Spa direktorile. Jurmala linn ise aga oma kohvikute, peatänava ja rannaga on midagi, mida iga eestlane, kes veel näinud ei ole, ise kogema peaks. See rannaprovints ei jää alla vahemere kuurortitele ning on oma liiva poolest isegi parem veel. Seda tõestas ka meie päev rannas. Nimelt kutsus üks kohalik mees, kes vahva skulptuuri äsja valmis oli saanud, meidki oma kätega liivaskulptuuri valmistamist proovima. Alguses häbelikult ja kõhklevalt suhtudes avastasime peagi end tõsises töös – kes vett toomas, kes patsutamas, kes meistrilt tehnikat õppimas. Kuigi vesi meres oli veel külm, tegid päike ja


NOORTEKODU

9

Lätis tonte püüdmas!

Liivaskulptuuri meisterdamine osutuks tõeliseks väljakutseks valminud „raamatu all magav koerakutsikas“ südame soojaks ning pikk kojusõit võis alata. Igalt reisilt on alati midagi õppida. Meie kevadine reis Lätti andis kindla teadmise, et ilu, põnevus, seiklused ja huvitavad inimesed on meie ümber alati olemas. Meile jääb võimalus valida, kas astume sellega ühendusse – osaleme, jagame, õpime ja loome või valdab meid

mingil põhjusel ärevus, hirm tundmatu ees ning sulgume enesesse. Meid panid proovile nii hilinenud väljasõit, Krimulda tondiloss, kui ka võõra inimese kutse liivalossi ehitada. Saime kõigi väljakutsetega hakkama ja jõudsime õnnelikult tagasi koju. Aitäh kõigile, kes aitasid reisi organiseerida ja läbi viia!


10

Sõbralikkus ja lahke loomus aitavad lastel sõprussuhteid luua

Uus pere Keila SOS Lastekülas Liina Vesiloik / Keila SOS Lasteküla sotsiaaltöötaja

Kevadel suurenes Keila SOS Lasteküla ühe pere võrra ning peremaja, mis oli mõnda aega tühjana seisnud, sai jälle koduks. Lastekülla tulid siis elama kolm uut last, 3- ja 5-aastased tüdrukud ning 6-aastane poiss. Nendega liitus ka nende vend, kes juba varem lastekülas elas. Uue pere pereemaks sai Lii, kes oma SOS-peret oli juba kaua oodanud. Meie uus pere on sportlik ja rõõmsameelne. Tihti matkatakse terviseradadel, kus tehakse pikki jalutuskäike. Üks poistest on väga tubli jalgpallis. Ta on erinevatel võistlustel esindanud nii lasteküla kui ka kooli. Tema vend aga alus-

tas hiljuti lauatennise treeningutel käimist, kus ta praegu veel omandab esimesi algtõdesid. Lapsed käivad ka kord nädalas tantsutrennis ja meisterdamisringis, mis lastekülas toimuvad. Käelises tegevuses on nad andekad ning meisterdamisringis valmivad neil tõelised kunstiteosed. Oma lahke loomuse ja sõbralikkuse tõttu on lapsed leidnud lastekülas palju sõpru, nad on abivalmid, seltsivad ja rõõmsameelsed, kuid vahel tuleb ette ka selliseid päevi, kus parema meelega tegutseks üksinda. Nagu meil kõigil.


11

Kirjutavad lapsed Narva peretugevdamise programmist Viktoria, 12 aastane

Kord olin vend Griša ja vanaema Niinaga peol. Selle peo korraldas SOS Lasteküla peretugevdamise programm. Mulle meeldis seal väga. Me sõime seal mitmesuguseid maiustusi ja puuvilju. Veel meisterdasime juurviljadest ja hambaorkidest asju. Me joonistasime selle hoone juures. Mina joonistasin palju päiksekesi, Griša aga kaks traktorit. Grišale meeldis seal samuti. Veel mängisime Grišaga teisel korrusel ülejäänud lastega mitmesuguseid mänge. Seal oli väga palju lapsi koos vanematega. Veel oli seal meie perekonnasõber Leena ning igal perel samuti oma pereabiline.

Jelizaveta, 11 aastane

31. augustil käisin ma viktoriinil „Narva läbi laste silmade“. Seal oli väga palju erinevaid lapsi . Algul vaatasime esitlust, vastasime mitmesugustele küsimustele ning joonistasime pildi teemal „Narva“. Mina joonistasin vana karusselli, mis asub Gerassimovi tänaval. Mõni joonistas Narva jõe, mõni Narva linnuse ning veel väga palju teisi paiku mis asuvad Narvas. Kui ma nägin, et joonistused ripuvad koridoris seinal, oli mul väga hea meel. Samuti saime kingiks võtmehoidjad. Viktoriin meeldis mulle väga! Mulle tundub, et niisuguseid üritusi tuleb sagedamini korraldada!

RÕÕMUHETKED

Septembris viisid maratoonerid õed Luiged läbi Keila SOS lastekülas treeningtunni, mis meie lastele väga meeldis


12

LAPSE ÕIGUSED

Uus lastekaitseseadus SOS

Nii avalikus meediaruumis, kui ka omavahelistes grupivestlustes on viimase aasta jooksul toimunud erinevaid arutelusid, mis puudutavad uut Lastekaitseseaduse väljatöötamist. Julia Kovalenko / Lapse õiguste nõunik Tõepoolest, 1993ndal aastal vastu võetud seaduse uuendamist on vaja, sest olgugi, et toona oli tegemist asjakohase dokumendiga, on see praeguseks lootusetult vananenud, muutunud osaliselt pelgalt deklaratiivseks ega vasta tegelikkuses enam ühiskonna vajadustele. Osaledes Sotsiaalministeeriumi poolt korralda-

Juuli alguses käisid kaks Põltsamaa lasteküla peret Saaremaal perepuhkusel

tud töögruppides, on ka SOS Lasteküla edastanud konkreetsed ettepanekud ministeeriumile selle kohta, mida kehtivas seaduses muuta tuleks, et oleks tagatud asenduskodude laste heaolu ning kuidas oleks võimalik tõhustada nende kaitset. Eeskätt pean siinkohal silmas lapsi, kes on mingil põhjusel jäetud ilma vanemlikust hoolitsusest aga ka neid, kes on kasvanud nn "riskiperedes". Seejuures ei saa tähelepanuta jätta lapsi, kelle peresuhted on normaalsed - ka nemad vajavad teinekord kaitset. Üheks olulisemaks teemaks pean laste vastase vägivallaga seonduvat. Nimelt oleme seda meelt, et nii füüsiline kui vaimne, eriti aga sek-


LAPSE ÕIGUSED

Lasteküla silmade läbi suaalne vägivald, tuleks meie riigis keelustada. Seejuures usume, et lapse füüsiline karistamine peab olema karistatav ja seda nii erinevates haridus- kui ka hoolekandeasutustes, aga ka lapse kodus. Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata ka lapse hoolitsuseta jätmisele, nagu tuleks ka reguleerida millal ja kui kauaks tohib last üksinda jätta. Asendushooldusel elavate ja abi vajavate laste õigustele tuleks meie hinnangul aga eraldi tähelepanu pöörata. Eriti tuleks luubi alla võtta teemad, mis puudutavad laste õigust privaatsusele, laste pildistamist ning nende fotode avalikustamist. Pea iga nädal saab ajakirjanduse või sotsiaalmeedia vahendusel lugeda mõnest asendushoole all olevast lapsest, mida illustreerib selle lapse foto. Tihti isiklikud teemad ning foto teevad lapse lugeja ees kaitsetuks ning kui näiteks see laps (selleks ajaks täiskasvanu) enda avalikustamist enam ei soovi, võib sellest (sotsiaal) meediakajastusest kujuneda fotol kajastatud lapse jaoks suur probleem - info avaldamise

13

hetkel oli tema ju võimetu midagi tegema. Tuginedes kogemusele näeme, kuidas lastekaitsetöötajate väga suur töökoormus ei võimalda neil jõuda iga abivajajani, kvaliteetse teenuse pakkumisest rääkimata. Tihti ei piisa seejuures ka inimese tahtest selleks, et lapsi professionaalselt aidata. Et olukord muutuks, oleks tarvis oluliselt suurendada lastekaitsetöötajate arvu ning seejuures ühtlustada nende võimekust, kehtestades muuhulgas lastekaitsetöötajatele tööstandardid ja pakkuda seejuures võimalust saada koolitusi. Ka vajaduspõhine eelarve on selle teema juures kriitilise tähtsusega. Täiendavat reguleerimist vajab järelvalvetegevus ka nende perede juures, kust laps on juba eraldatud, sest eesmärgiks on ju ikkagi lapse naasmine enda bioloogiliste vanemate juurde. Ülalmainitud on vaid üksikud mõtted, mis on pügalatena kajastatud uues Lastekaitseseaduses. Kui kõik läheb hästi, peaks uus seadus jõustuma juba 2015ndast aastast.

RÕÕMUHETKED

Meie head sõbrad Oriflame’st käisid septembris Keila SOS Lastekülas ning aitasid emadel laste õpikutele pabereid ümber panna


14

VABATAHTLIKUD

Kirjutavad meie asendamatud Kadri tuli meie juurde sooviga pakkuda lastele võimalust koos süüa teha. Pärast Kadri ja laste suviseid koos veedetud päevi uurisime Kadrilt, miks ja mida võiks lapsed ja noored söögitegemisest teada ning mida andis talle see lastega koos veedetud aeg, vastas ta nii: „Esmalt pean tunnistama, et iseseisvasse ellu astudes olin ma kohutav kokk – mul praktiliselt puudus oskus süüa valmistada. Kuigi meil oli kodus alati maitsev toit laual, oli minu roll selle valmimisel nii väike, et mingist söögitegemisoskusest siinkohal rääkida oleks olnud ilmne liialdus. Seda aga seetõttu, et mul oli kodus supervanaema, kelle kodunduskooli taust andis talle suurepärased kokandusoskused,

kuid mitte oskust ja kannatlikkust seda kõike tulevastele põlvedele edasi pärandada. Mida ma sellest kõigest õppisin – esmalt seda, et korralikud toidukorrad ja kvaliteetne toit tugevdavad keha ja vaimu, söögitegemisoskus on üks vajalikumaid oskusi elus üldse, see ei tohiks olla ebameeldiv kohustus, seda saab ka koos lastega täiesti stressivabalt teha, maitsvaid ja tervislikke toite saab valmistada ka lihtsalt ja kiirelt, tervislik toit tagab aga hea tervise ning elus hakkamasaamise, kuna toidul on väga suur mõju aju tervisele nagu ka organismile tervikuna. Läbi laste toitumise kujundame ka järgmiste põlvkondade tervist, sest paljudel haigusseisunditel on seos toiduga ning see võib kanduda

Igapäevaselt pangas töötav Marge käis suvekuudel meie juures vabatahtlikuks, et lastele edasi anda joonistamise pisikut. Marge kirjutab oma kogemusest nii: „Haarasin kinni pakutud võimalusest lastele oma joonistamise hobi tutvustada. Peale seda olid lapsed rõõmuga valmis koos minuga joonistada. Meie kohtumistest juulis ja augustis, kujunes omamoodi joonistamise ring. Lapsed said proovida esemete joonistamist natuurist, lisaks erinevaid tehnikaid kasutada: seepia, süsi, sangviin, värvilised akvarellipliiatsid. Nägin laste silmades suurimat rahulolu ja rõõmu, kõik soovisid kogetut jagada.” Kui küsisime Margelt, miks just joonistamine võiks olla lapsele kasulik tegevus, saime toreda selgituse: „Sissejuhatuseks alustaksin hea ütlemisega, mida lugesin ühest joonistamise õpikust - "Joonistamine on nägemise kool". Kõigepealt on joonistamine käeline tegevus (vastand arvutis toksimisele): joonistamine õpetab enda ümber ilu nägema, arendab tundlikkust ja aritmeetikat (esemete nägemist mitmemõõtmelisenatena). Joonistamine, kui nägemise kool tähendab seda, et joonistamise kaudu on võimalik kaaslastega suhelda, infot vahetada (sümbolid), ümbritsevat jälgida (tähelepanu) ja kõige selle tulemuseks on võimalus luua midagi jäävalt kaunist. Joonistamist saab kasutada pingete maandamiseks - joonistad emotsiooni ning tunnetuse paberile. See on lõbus tegevus, eseme paberile joonistamine just sellisena nagu ta päriselus välja näeb. Joonistamine loob hea enesetunde, annab võimaluse värvidega eksperimenteerida nagu ka teadmise, et oled hakkama saanud. Ja muidugi see, et joonistamist on võimalik õppida - igasugune harrastus annab võimaluse tegelemaks meeldiva tegevusega oma kvaliteetajal, loovuse arendamiseks.” Täname SOS Lasteküla poolt Marget selle kvaliteetaja eest, mida ta pakkus meie lastele!


VABATAHTLIKUD

vabatahtlikud

edasi põlvkonnast põlvkonda. Samuti mõjutab toitainete puudus laste tervist, põhjustades palju ebameeldivaid probleeme seedehäiretest kuni raskete väärarenguteni välja. Olen arvamusel, et lapsepõlves kaasa saadud oskused ja maitsed on püsivad ning nende kujundamine ülioluline, sest sellega pannakse alus nii enda kui ka järgnevate põlvkondade tervisele. Oluline on ka toidu kvaliteedi mõistmine, sest kuigi nn rämpstoiduga saab kergesti ja kiiresti kõhu täis, ei ole sel meie kehadele sama toimet, mis kvaliteetsest toorainest värskel ja soojal toidul. See aga ei tähenda, et kasulik toit tähendaks ebameeldivat maitset, sunniga söömist. Sugugi mitte! Tervislik ja värske toit võib olla vägagi mait-

15

sev ning selle valmistamine ei pea ilmtingimata tähendama tunde pliidi taga veetmist. Seda me lasteküla lastega õpimegi – kuidas teha maitsvalt, tervislikult ja ehk ka harjumatutest komponentidest süüa, mis kõigile maitseb, kuid mis ei ole lastele raske valmistada. Lasteküla lapsed on väga agarad kõike kaasa tegema ja proovima ning ma usun, et nad kasutavad neid oskusi ja maitseid ka edaspidi. Mina aga õpin, kuidas lihtsalt, tervislikult ja kiirelt, lapsi kui äärmiselt nõudlikku publikut kaasates toredaid kogemusi ja uusi mõtteid saada.” Täname SOS Lasteküla poolt Kadrit selle imeliselt lõhnava ja maitsva aja eest, mida ta pakkus meie lastele!

RÕÕMUHETKED

Et jalgpall ikka au see püsiks, toimus ka sel aastal heategevuslik jalgpalliturniir MTG United for Peace, kus osalesid Eesti asenduskodude lapsed. Sel korral osutus võitjaks Keila SOS Lasteküla võistkond. Heategevuslikku jalgpalliturniiri korraldasid Viasat ja TV3 koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühinguga ning suursponsoriks oli Swissotel


16

Keila SOS Lasteküla lapsed osalesid prototüübikatsetuses

Ettevalmistused kasvuhoone ehitamiseks Käesoleva aasta maikuus käisid kaks GLOG home’i poissi, Siim ja Georgi, Keila SOS Lastekülas ning ehitasid sinna ühe toote prototüübi. GLOG home’i põhitegevusalaks on nimelt soodsate ning energiasäästlike elumajade projekteerimine ja müük ning et näha, kui lihtne nende uusimat toodet, kasvuhoonet, ehitada oli, tegid noormehed sellise Keila SOS Lastekülla ise valmis. Põhjus, miks just need noormehed Keila SOS Lastekülla toimetama tulid, on lihtsamast lihtsam – Georgi on juba mõnda aega SOS Lasteküla vabatahtlik, aidates SOS’i meeskonda kirjutamist ja toimetamist vajavate töödega kirjatöödega. Üks päev ta lihtsalt uuris, kas mõnel Eestis asuval SOS Lastekülal oleks kasvuhoonet tarvis ja selgus, et oligi. Uue kasvuhoone omanikuks sai Keila SOS Lasteküla

ülimuhe pere-ema Mare. Kokkulepe lasteküla esindajaga nägi ette, et Keilas tuleb kohal olla kell kaheksa hommikul, seega tuli “ehitajatel” ärgata tavatult vara. Tasub lisada, et Georgi töötab muidu üldse Tartus, kuid kuna sealkandis ükski SOS Lasteküla kasvuhoonet ei vajanud, komandeeris Georgi end Keilasse. Olles kohapeal ehitusplatsiga tutvunud, käidi ära Keilas asuvas ehitustarvete- ning puidukauplustes, soetati tööks vajalik materjal ning alustati tööd. Ei läinud pikalt, kui esimesed kohalikud abimehed tegevuse vastu huvi tundma hakkasid ning julgelt abikätt pakkusid. Esimeste abiliste hulgas tegi julgeima sammu 5-aastane Trinity, kes pikema jututa järelhaagisest kõik kolmemeetrised lauad töömaale oleks tassinud, kui


vaid jõud neist üle oleks käinud. Entusiasmist ei oleks kindlasti puudust tulnud. Peale mõningast mõttevahetust Trinityga jõuti siiski üksmeelele, et mõttekam oleks ehk tööd jõuvarude järgi valida ja nii juhtuski, et poisid tassisid raskemad asjad, Trinity kergemad. Kui saabus aeg alustada tuhaplokkidest vundamendi ehitust, liitus meie meeskonnaga 13-aastane noormees Kenu, kes hea meelega kõikvõimalikele mõõtmis- ning paigaldustöödele käe külge pani. Hiljem osutus hädavajalikuks tema akutrell, mis GLOG'i meeste tööriista edukalt asendas – vähemalt seni, kuni viimase aku laadis. Kasvuhoone edenemisega, lisandus abilisi veelgi. Kusjuures, võib vast lahjemat sorti mürki võtta, kuid poleks Kenu oma akutrelliga appi tulnud, oleks GLOG home’i mehed suure tõenäosusega ajahätta jäänud – andis sellest märku vast seegi, et tööpäev lõppes alles järgmise päeva varahommikul kell pool üks. Lõpptulemus oli kõigest hoolimata siiski võimas! Mõned kuud hiljem sai sama meeskond taas kokku, et ühiselt kasvuhoone ja looduse koostöös valminud produktidele hinnang anda. Kõik olid rahul ning ka pereema Marel ei jätkunud kiidusõnu oma triiphoone (nagu ta seda nimetas) kiitmiseks. Selgus nimelt, et see konkreetne pere oli eriti vilgas aias toimetama - pereema Marel oli nimelt väike põllulapp, kus sai kartulit, porgandit, kõrvitsat jms kasvatada, seega laste jaoks ei olnud viljade valmimine midagi uut. Ehitamise protsess ning uued näod aga see-eest küll. Vaatamata valminud kasvuhoonele, hoiavad Mare ja GLOG home'i poisid jätkuvalt sidet. Kasvuhoonel on vaja ju aeg-ajalt silm peal hoida.

RÕÕMUHETKED

Keila lasteküla posid armastavad väga kalal käia

17


18

PÜSIANNETUS

Püsiannetus – kellele ja miks see vajalik on? Püsiannetus on tore võimalus kaasa aidata SOS Lastekülade laste heale käekäigule. Hetkel on meil 720 püsiannetajat, kes igakuiselt teevad väikse aga püsiva annetuse laste heaks. Suur kummardus teile ja aitäh! Kõik me teame, et lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad hoolt ja armastust iga päev. Selleks, et seda tööd hästi teha, otsimegi hoolivaid inimesi nagu sina ja su sõbrad, kes soovivad püsivalt toetada vanemliku hooleta lapsi. Kui annetada näiteks 33 senti päevas, teeb see lapse jaoks kokku 10 eurot kuus, mis omakorda annab lapsele võimaluse käia mõnes trennis. SOS Lasteküla eesmärk on pakkuda vanemliku hooleta lastele turvalist ja armastust täis lapsepõlve, et tulevikus saaks nendest tublid täiskasvanud, kes on omandanud hea hariduse ja töökoha. Praeguseks on meie ridadest iseseisvasse ellu sukeldunud üle 60 lapse! Miks on püsiannetus vajalik? Kas olete mõelnud, kuidas sinu pere saaks hakkama, kui sul poleks püsivat sissetulekut? Et iga kuu tuleks planeerida ja organiseerida, kuidas saada raha erinevate kulude katteks. Samamoodi tuleb mõelda ka SOS Lasteküla Eesti Ühingul. Me oleme võtnud suure vastutuse pakkuda armastavat kodu sadadele lastele ning pelgalt läbi kampaaniate on seda tööd küllaltki riskantne teha. Püsiannetus on oluline, sest see annab kindlustunde, et saame seda tööd teha ka järgmised kuud ja aastad. Kellele läheb püsiannetus?

Püsiannetus läheb SOS Lastekülades ja noortekodudes elavate laste ja noorte toetuseks. Tänu püsiannetajatele oli meil 2012. aastal kindlustunne, et lisaks Keila ja Põltsamaa Lasteküladele saame oma tiiva alla võtta ka Narva-Jõesuu endise lastekodu, kus elab 37 last. Üks seal asuvatest peremajadest on mõeldud sügava vaimse ja füüsilise puudega lastega. Usume, et selle aasta lõpuks on kogu Narva-Jõesuu SOS Lasteküla läinud üle perepõhisele hooldusele, mis tähendab seda, et lapsi kasvatavad SOS perevanemad. Tulevikusuunad Et leida juurde püsiannetajaid, on meile appi tulnud üliõpilased ja kaubanduskeskused. Täname südamest Tartus asuvaid Lõunakeskust, Tasku keskust ning Eden’i kaubamaja, kelle pindadel saavad üliõpilased tutvustada SOS Lasteküla tegemisi ja lähemalt selgitada püsiannetuse vajalikkust. Nende ettevõtete jaoks on sotsiaalne vastutus oluline, mistõttu nad aitavad ka SOS lastekülasid. Kui sa veel ei ole püsiannetaja, siis tee see väike heategu juba täna! Kutsu ka oma sõbrad kaasa, sest kõik püsiannetajad kuuluvad SOS Lasteküla Sõprade Klubisse, millele on aluse pannud Kristina Šmigun-Vähi. Sõprade Klubi liikmed on alati oodatud Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu lastekülade sünnipäevadele, kus püsiannetaja saab tutvuda meie laste ja emadega. Tee püsiannetus juba täna SOS Lasteküla kodulehel – ükski annetus ei ole liiga väike! www.sos-lastekyla.ee/heategu


TÄNUSÕNAD

19

Tänamised

Sillamäe Sadam – Narva-Jõesuu SOS Lasteküla toetaja Oriflame – Keila SOS Lasteküla kunstiringi toetaja DanskeBank toetab detsembris oma klientide loosirattaga SOS Lastekülade laste talvekoolivaheaja tegevusi Puhkus Eestis toetas SOS Lastekülade emade tööd Radisson Blu Hotell Tallinn koostöös Pauligiga tegi septembris kohvikampaania laste koolitoetuseks

Põltsamaa Felix toetas Põltsamaa SOS Lasteküla Adidas toetas Keila SOS Lasteküla jalgpalliväljaku renoveerimist Kaubanduskeskustest täname Tasku keskust, Lõunakeskust, Eedeni Keskust, Ülemiste Keskust ja Stockmanni. SEB Heategevusfond on aidanud meie lapsi jõulukingituste, teatrietenduste, stipendiumite ja muu vajalikuga. Swedbank Annetuskeskkond toetab SOS Lasteküla Eesti Ühingu peretugevdusprogrammi.

Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!

Kontonumbri muutus!

Järgmisest aastast ei kehti meil enam lühike kontonumber, alates 1.02.2014 on meie kontonumber IBAN EE062200221001178590.

RÕÕMUHETKED

Meie vahva käsitööringi juhendaja Lilia õpetas lastele kuidas meisterdada värvilist liiva


JÕULUD

Uus e-pood ja jõulukaardid Jõulude ajal on ilus tava oma häid sõpru, kliente ja partnereid jõulutervitusega meeles pidada. On väga südantsoojendav, kui abivajajate hulgas peetakse meeles ka lapsi, kes veel ise enda eest hoolitseda ei saa ja vajavad meie abi. SOS Lasteküla kodulehel: www.sos-lastekyla.ee on avatud uus veebipood, kust saab lihtsalt ja kiiresti tellida laste kujundatud jõulukaarte nii paberkaardina, e-kaardina kui ka osta laste joonistusi eritellimuste valmistamiseks. Veebipoest tellimisel on mitu eelist: • saate mugavalt tutvuda kaartide mitmekülgse valikuga

• e-poes on võimalik näha kaartide laoseisu • ostes eritellimuste lehelt laste joonistuse, teised seda enam kasutada ei saa ning saate seeläbi oma ettevõttele unikaalse kaardi • jõulukaartide tellimust saab esitada ka ilma enda kontot e-poes loomata. • jõulukaartide müügist laekunud tulu läheb meie külade järgmise aasta remondifondi SOS lastekülades on 21 peremaja, kus, nagu kodudes ikka, tuleb pidevalt midagi parandada või ümber vahetada. • saate osa heateost ja kingite rõõmu vanemliku hooleta lastele Külasta veebipoodi juba täna ja tutvu kaartide valikuga!

Osta jõulukaart, kingi rõõmu ja toeta SOS lastekülade lapsi!

Jõulukaarte saad osta e-poest: www.sos-lastekyla.ee/joulukaardid

Profile for SOS Lasteküla

Teataja Talv 2013  

Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu SOS lastekülad on koduks 150le vanemliku hooleta lapsele. Iga pere südameks on SOS-ema, kelle hoole all on...

Teataja Talv 2013  

Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu SOS lastekülad on koduks 150le vanemliku hooleta lapsele. Iga pere südameks on SOS-ema, kelle hoole all on...

Advertisement