2 5
Kokkuvõtted ajakirjast Jane’s Defence Weekly (juuli 2016)
1
7
7
6
3
5
Suurbritannia eitab Jeemenist leitud kobarpommide tarnimist Saudi Araabiale
6
Jaapan pole rahul Hiina sõjalaevade tegevusega
Jaapani kaitseminister Gen Nakatani väljendas muret seoses Hiina mereväealuste tegevusega Jaapani territoriaalvete lähistel. „Hiina on oluliselt laiendanud oma sõjalaevade tegevust Jaapani lähedal,“ ütles Nakatani. Kaitseminister tegi oma avalduse pärast intsidenti, kui Hiina 815 Dongdiao klassi luurealus sisenes 16. juunil Jaapani majandusvööndi vetesse. Jaapanlaste sõnul oli sama laev ka päev varem seilanud kuni 12 meremiili sügavuselt Jaapani territoriaalvetes. Mereala, kus intsidendid toimusid, asub Senkaku/Diaoyu asustamata saarte piirkonnas, mis juriidiliselt kuuluvad Jaapanile, kuid mida himustab ka Hiina. Saared asuvad strateegiliselt tähtsas kohas, sest neist veidi kirdes merepõhjas on avastatud suured gaasi- ja naftaleiukohad.
7
Rheinmetall tuli välja uue Lynxi jalaväe lahingumasinaga
14. juunil esitles Rheinmetall uut jalaväe lahingumasinat Lynx. Lahingumasina tornis asub 35 mm kahur, mida toetab 7,62 mm kuulipilduja. Tulejõudu täiendab kahelasuline juhitavate tankitõrjerakettide laskeseade. Lynx on vaid üks näide samast soomustatud lahingumasinate perekonnast, sest sama kere peale on võimalik ehitada nii jalaväetransportöör, toetussoomuk, juhtimismasin või soomustatud meditsiinitoetusmasin. Rheinmetall Landsystem tegevjuhi Ben Hudsoni sõnul annab selline moodulsüsteem, kus samale põhjale on kiiresti võimalik ehitada eri otstarbega lahingumasinaid, masinate kokkupanemise kiirusele väga palju juurde. Lynxe valmistatakse esialgu kahes modifikatsioonis: 38-tonnine versioon mahutab kolm meeskonnaliiget ja 6 jalaväelast, 44-tonnine ja veidi suurem lahingusoomuk mahutab meeskonna ja 8 võitlejat.
7
uut sõjalaeva tellib Katar oma mereväele Pärast pikki läbirääkimisi on Katari valitsus lõpuks alla kirjutanud lepingu Itaalia laevaehitaja Fincantieriga mitme suure mereväealuse ostmiseks. Nelja miljardi euro suuruse tehinguga lepiti kokku 15 aasta jooksul seitsme uue mereväealuse tarnimine.
60
km kauguselt tabab sihtmärke uus Nexteri väljaarendatud suurendatud laskekaugusega GPS-i ja INS-i (inertial navigation system) juhitav 155 mm Menhiri nime saanud 6 kg lõhkepeaga mürsk. Nexter asus nimetatud moona välja töötama juba poolteist aastat tagasi ja teeb kõva promo, et oma uuele moonale Euroopa riikidest tellijaid leida.
11
riiki soovib oma keskmise tegevusraadiusega juhitavaid laevadevastaseid BrahMos rakette müüa India. Peaaegu 300 km kaugusel asuvaid sihtmärke tabada suutvate rakettide müügiläbirääkimised käivad praegu näiteks Vietnamiga, kuid tootja esindaja sõnul on suurt huvi BrahMos rakettide vastu näidanud Argentina, Bulgaaria, Brasiilia, Tšiili, LAV ja Araabia Ühendemiraadid.
SÕDUR NR 3 (90) 2016
Briti ametiisikud on tagasi lükanud väite, et Saudi Araabia juhitud koalitsioon kasutas Jeemenis oma sõjaliste operatsioonide käigus Suurbritannias valmistatud kobarpomme. „Meile teada oleva informatsiooni, kaasa arvatud koalitsiooni salastatud tegevusraporti põhjal, ei ole praeguses konfliktis Jeemenis meie hinnangul Suurbritannias valmistatud kobarpomme kasutatud ja Suurbritanniast tarnitud õhusõidukid ei ole sellistes operatsioonides osalenud,“ ütles kaitseekspordi üle järelevalvet tegev minister Philip Dunne 24. mail. Dunne vastas Amnesty Internationali raportile, mis dokumenteeris Põhja-Jeemenis Hajjah provintsis leitud osaliselt lõhkemata BL 755 kobarpommi. Amnesty avalikustas fotod BL 755 kassetist, milles oli mitu lõhkemata pommi markeeringutega, mida kasutab Suurbritannia kuninglik õhuvägi. BL 755, mille sihtmärgile toimetamiseks on võimalik kasutada mitut lennuvahendit, valmistati Briti firmas Hunting Engineering ja hiljem selle järeltulijas Insys, mis kuulub alates 2005. aastast ettevõttele Lockheed Martin. Amnesty Internationali sõnul on nii Saudi Araabial kui ka Araabia Ühendemiraatidel, kes on kaks juhtivat liiget Araabia koalitsioonis, mis alustasid sõjakäiku märtsis 2015 Jeemenis, moonavarudes seda tüüpi pomme. Dunne’i sõnul pole Suurbritannia tarninud Saudi Araabiale ühtegi BL 755 pommi alates 1989. aastast ega ole alates 2008. aastast allkirjastatud ühtegi selliste relvade kasutamist lubavat konventsiooni. Suurbritannia ametiisikud avaldasid arvamust, et Amnesty Internationali leitud pommi osad võivad pärineda mõnest varasemast konfliktist, väites, et „meie jaoks ei ole selle info põhjal selge, et seda lahingumoona on kasutatud selles konfliktis“. Amnesty Internationali esindaja sõnul on aga äärmiselt ebausutav, et Põhja-Jeemenis leitud BL 755 pärineb eelmisest
konfliktist, kusjuures kõige hilisem konflikt toimus aastal 2009-2010, mille käigus tegid saudid samuti õhurünnakuid.