Page 63

Ajalugu

61

Eesti allohvitserkond aastatel 1918–1940 Eesti oma relvajõud tekkisid Vabadussõja käigus alates 1918. aastast. Juhtkonna moodustasid valdavalt Vene tsaariarmee kogemusega ja Venemaal sõjalise hariduse saanud Esimeses maailmasõjas võidelnud ohvitserid. Mitme aasta vältel mitmel rindel ja mitme riigi territooriumil Eesti vägede koosseisus Vabadussõja lahinguid pidades moodustus Eesti allohvitserikorpus. Esmalt olid allohvitserideks lihtsalt silmapaistvate isikuomadustega, kuid vastava hariduseta mehed. Pärast Vabadussõja lõppu tekkis vajadus korrastada kogu riigikaitse ja koos sellega allohvitserkond. Tutvustame, millised olid (vanem)allohvitserkonna sotsiaalsed tagatised ja teenistustingimused Eesti kaitseväes kahe maailmasõja vahelisel ajal.

V

abadussõja järel rahuaja tingimustes toiminud Eesti riigikaitse aluseks oli analoogselt tänapäe‑ vaga Eesti Vabariigi põ‑ hiseaduses kehtestatud kohustuslik ajateenistus. Kutsealusteks olid kõik 20–35-aastased meeskodani‑ kud. Teenistuse kestis 12–24 kuud, ole‑

Peeter Einbaum vanemveebel

nevalt riigikaitse nõuetest ja ajateenijate väljaõppeks konkreetses väeliigis, väe‑ osas või allüksuses vajalikust ajast, ütleb 1937. aastal jõustunud sõjaväeteenistuse seaduse § 17.

Seadusandlus ja allohvitserkond Põhjalik kaitseväelasi puudutav seadus‑ andlus puudus kuni 1926. aastani, mil võeti vastu kaitseväeteenistuse seadus. Nagu paljude muude seaduste puhul, vaadati ka selle koostamisel eelkõige Euroopa riikide õigusloomet. Eeskujuks olid Prantsuse, Belgia, Soome ja Läti vastavad seadused. See kaitseväeteenis‑ tuse seadus ei kehtinud aga kuigi kaua, sest 1928. aastal viidi kaitseväes läbi põhjalik reform (Haber 2008 [1940]), mille käigus korrastati kaitseväe üldist struktuuri. Selle üheks eesmärgiks oli ressursi ja inimjõu kokkuhoid, kuid seda märkimisväärselt ei saavutatud ning kaitseväe isikkoosseisu jäi kuni iseseisvusaja lõpuni 16 000–18 000 kait‑ seväelast. Samal aastal võeti vastu mitu kaitseväge puudutavat õigusakti, millest allohvitseride tegevust reguleeris üleaja‑ teenijate teenistusseadlus (1928). Järgnevalt ülevaade selle olulisimatest sätetest. Seadluse järgi olid üleajateeni‑ jateks rahuaja allohvitserid ja sõdurid, kes jäid pärast kohustusliku ajateenis‑ tuse läbimist vabatahtlikult kaitseväkke edasi teenima (§ 1). Üldjoontes käsitles üleajateenijate teenistusseadlus teenis‑ tussuhet üleajateenijaga tähtajalise töö‑ lepinguna. Teenistusest vabastamine omal soovil oli võimalik juhul, kui üle‑ ajateenija oli vähemalt kaks aastat tee‑ ninud. Seejuures võis väeosa ülem teda kuni kaks kuud kinni hoida (§ 13).

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

Allohvitseride kooli õpilased püstolit koostamas

Et iseloomustada allohvitseride tee‑ nistustingimusi aastatel 1918–1940, vaatleme esmalt valdkonda reguleeri‑ vaid seadusakte.

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement