Page 53

Raamat

51

Merepimeduse leevendaja «Merevõim» võtab kokku senise meresõjateooria ajaloo ja hetkeseisu ning paneb selle tänapäevasesse konteksti, seda lihtsas ja tavalugejale arusaadavas keeles.

S

Ott Laanemets, vanemleitnant

Geoffrey Till

Merevõim. Teejuht 21. sajandisse Riigikaitse raamatukogu 2 Tõlkinud Peeter Villmann 638 lk Tallinn: Eesti Ajalehed 2012

Aasiast Euroopasse imporditava kauba ja raskendaks selle kättesaadavust. Tänapäevases globaalses võtmes vaatlebki Geoffrey Till merevõimu põhikomponente: mereülemvõimu (command of the sea), selle loomist ja ärakasutamist. Mereülemvõim on mere‑ sõjateooria alus ja tähendab mere enda huvides kasutamist, sealjuures vaenlase merekasutust takistades. Kui asuda geo‑ poliitilises mõttes saarel, nagu paikneb meie suur eeskuju Soome, on merekom‑ munikatsioonide ülemvõim elulise täht‑ susega nii rahu- kui ka konfliktiajal. Kui Pax Britannica ajal piisas maa‑ ilmas domineerimiseks lihtsalt mere‑ ülemvõimu omamisest, siis tänapäeval on sama oluline mereülemvõimu kasu‑ tamine ehk modernses keelekasutuses jõu kuvamine (power projection). Mee‑ nutagem siinkohal esimest Lahesõda, kus piki Kuveidi rannikut seilav Ühend‑ riikide merejalaväe ekspeditsiooniüksus oli võimeline maabuma suvalises punk‑ tis umbes paarisajamiilisel rannalõigul, sidudes suurel hulgal Iraagi maaväeres‑ surssi. Või viimatist Liibüa operatsiooni, kus suurem osa tiibrakettidest lasti välja vee pealt või alt. Eraldi tähelepanu pöörab «Mere‑ võim» lähetusoperatsioonidele (expe-

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

arjas «Riigikaitse raamatu‑ kogu» ilmus teine raamat «Merevõim. Teejuht 21. sa‑ jandusse». Raamatu autor Geoffrey Till on Londoni King’s College’i emeriit‑ professor ja Suurbritannia tänapäeva juhtivaid meresõjateoreetikuid, kes me‑ resõjaringkondades tutvustamist ei vaja. Raamatu tõlke ilmumine eesti keeles on märkimisväärne seetõttu, et see on üld‑ se esimene eestikeelne meresõjateooriat ja merevõimu käsitlev teos. Mõiste merevõim on eesti uudissõna, mida varem pole kasutatud. Ingliskeelse termini seapower võttis juba 19. sajandi lõpul kasutusele tänapäevase meresõ‑ jaajaloo ja -teooria rajaja ameeriklane Alfred Thayer Mahan, ise seda sealjuu‑ res täpselt defineerimata. Till kirjeldab merevõimu kui sisendeid ja väljundeid. Merevõimu sisendeiks on kahtlemata mereväed ja -piirivalved, aga samaväär‑ sel kohal on meretransport ja muu ma‑ jandustegevus merel. Riigi merevõimu määravad ühelt poolt välis- ja kaitsepo‑ liitika ning teiselt poolt majanduspolii‑ tika. Merevõim toimib juba ajalooliselt tsüklis: merekaubandus ja mereliste ressursside kasutamine ehk merendus, mis tekitab vajaduse ja võimaluse me‑ reväe ülalpidamiseks, merevägi ja me‑ rendus loovad üleoleku maailmamerel, mis omakorda lisab ruumi turvalisele meremajandusele. Merevõimu väljund või tulem ei ole pelgalt merel aset leidev, vaid pi‑ gem see, kuidas merel toimuv mõjutab sündmusi maismaal. Tendents vaadelda merevõimu kui sündmuste mõjutajat on hoogustunud tänapäeva globaliseeruvas maailmas. Võtame kas või lähimineviku India ookeanil: Iraani ja Lääne suhete te‑ ravnemine Hormuze väinas tõstis mõne päevaga kütusehindu ka Eesti tanklates ning Somaalia piraatide tegevuse ta‑ gajärjel ähvardavad suured laevandus‑ firmad hakata sõitma ümber Hea Loo‑ tuse neeme, mis teeks kallimaks kogu

ditionary operations), mereväediplo‑ maatiale ja korra tagamisele merel. Pealtnäha pole lähetusoperatsioonidel Eesti riigikaitsega erilist seost, kuid 5. artikli raames võimalik operatsioon Läänemere ruumis saab olla vaid jõu‑ kuvamisoperatsioon suunaga merelt maale. Ka mereväediplomaatia on Eesti lu‑ gejale ehk uus mõiste, aga sisaldab sõ‑ jalaeva igipõliseid tavasid esindada oma riiki seal, kus iganes laev ka ei viibiks, ning kiiret ja paindlikku reageerimisvõi‑ met. 1939. aastal valminud allveelaeva‑ hävitajal Pikker olid luksuskajutid presi‑ dendile riigivisiitide korraldamiseks. Ka uuema aja Eesti riigijuhid on sooritanud kaks visiiti sõjalaeval: peaminister Mart Laar Rootsi ja president Toomas Hend‑ rik Ilves Soome. Mereväediplomaatia on tänapäeval osa strateegilisest kommuni‑ katsioonist, sest sõjalaevade ja laevasti‑ kuüksustega on lihtne «ridadevahelisi» signaale ja sõnumeid edastada. Juhin tähelepanu näiteks Ühendriikide sõja‑ laevade regulaarsetele visiitidele Tallin‑ na. Arleigh Burke’i klassi hävitaja võib ühel hetkel võõrustada kohalikku eliiti kokteilipeol Tallinna Vanasadamas, aga juba mõne tunni pärast olla täies lahin‑ guvalmiduses merel kasvõi raketitõrje‑ kilbi osana. Kolmas suurem merejõudude tege‑ vusvaldkond on korra tagamine merel. Piraatlus, terrorism, narko- ja inimkau‑ bandus, illegaalne immigratsioon, kuri‑ tegevus, keskkonna reostamine ja üle‑ kalastamine on probleemid, mis meie elukeskkonda maismaal otseselt ja üle‑ ilmselt mõjutavad. Somaalia piraatlus on vaid üks näide, kuidas Eesti otsesed huvid ulatuvad kaugele maailmamerele. Võib ju väita, et Eesti on liiga väike ja vaene, et midagi selliste huvide kaitseks ette võtta. Euroopa Liidu merejõudude piraaditõrjeoperatsioon Atalanta näitab siiski vastupidist: ka pealtnäha väike pa‑ nus ühe laevakaitsemeeskonnana aitab koalitsioonijõudude kohalolu suuren‑ dada, mis ongi piraaditõrje peamine efekt. Kui rääkida heakorrast merel, ei saa minna mööda koduvetest, sest ran‑ nariigi huvid algavad veepiiril ja siin peaks «Merevõim» nii välis- kui ka sise‑ julgeoleku otsustajatele mõtlemisruumi andma. Eesti lugejale on «Merevõim. Tee‑ juht 21. sajandisse» silmade avajaks ja merepimeduse leevendajaks. Raama‑ tu on kirjastanud Kaitseministeeriumi toel AS Eesti Ajalehed, tõlkinud Peeter Villmann ja toimetanud vanemleitnant Taavi Urb.

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement