Page 41

39

Impulssenergia kiirguse generaator (PEP)

se. Katsealustelt korjati ära ohtlikud esemed, silmade kaitseks varustati nad spetsiaalsete prillidega ja loomulikult oli kogu katse käik pideva kontrolli all. Aga kujutage ette pahaaimamatut rah‑ vahulka, kus inimestel on käekellad, ehted, mõnel võib-olla kardiostimu‑ laator ja kellelgi pole õrna aimugi, et nad on sattunud mingisuguse imekiire mõjupiirkonda. Võib arvata, et selliste inimeste vigastused oleksid oluliselt tõ‑ sisemad kui eelnevates katsetes. Nüüdseks on konstrueeritud mitmeid ADS-seadmete modifikatsioone, mis eri‑ nevad mõõtmetelt ja võimsuselt. Kõige suurem mudel (System 1) on montee‑ ritud Hummeri maasturi katusele ja see genereerib kahemeetrise diameetriga kiirt, mille mõju ulatus on 500 m. Juba on ehitatud ka üsna portatiivsed ADS-sead‑ med, mis on sisuliselt käsirelvad. Pro‑ jekteerimisel on ka oluliselt võimsamad kompleksid, millega on plaanis komplek‑ teerida lennukeid AC-130 Hercules. Teine mikrolaine sagedusalas töö‑ tav närvilõpmetele toimiv relvatüüp on impulssenergia kiirguse generaator ehk PEP (pulsed energy projectile).22 Sisuli‑ selt on tegemist laserrelvaga. Tööpõhi‑ mõte seisneb selles, et võimsa infrapu‑ na-impulsslaseri kiire toimel aurustub osa inimese naha pinnakihist. Tekib plasma, mis, indutseerituna laserkiirest, on elektromagnetlainete allikaks. Tek‑ kivad elektromagnetimpulsid ärritavad notsio- ehk valuretseptoreid. Ohver ta‑ jub meeletut valu, mis võib ajutiselt täie‑ likult halvata liikumisvõime. PEP eest ei päästa ka paksult riietumine. Tänase seisuga on PEP-seadmeid

21 Hill, Brandon 2006. USAF ADS Weapon Certified for Use in Iraq. Dailytech, December 6. URL (kasutatud oktoobris 2012) http://www.dailytech.com/article.aspx?newsid=5239. 22 Slideshow: Say Hello to the Goodbye Weapon. Wired 12. 2006. URL (kasutatud oktoobris 2012) http:// www.wired.com/science/discoveries/multimedia/2006/12/72134.

näha olnud vaid illustratsioonidel, kuid on teateid, et prototüüp on läbinud kat‑ setused ja selle tootjaks on üks Alliant Techsystems Inc. tütarfirmadest.

Psühhotroonne relv Nagu eespool sai mainitud, on kontrolli‑ tavate efektide projekti kaugem eesmärk, lisaks erinevatele valuaistingute tekita‑ misele, mõjutada täpselt valitud elektro‑ magnetsagedustega inimeste meeleor‑ ganeid, närvisüsteemi ja ajutegevust. Näiteks haistmisorganeid mõjutades saab esile kutsuda kohutavaid haisuefekte, nä‑ gemisnärvi mõjutades aga pettekujutisi. Toimides erinevatele ajupiirkondadele, on plaanis kutsuda esile inimestel hallut‑ sinatsioone, luulumõtteid, halvata liiku‑ misvõimet, tekitada depressiivset seisun‑ dit, hirmutunnet ja isegi amneesiat. Veel ulmelisemalt kõlavad plaanid korraldada vaenlase vastu psühholoogi‑ lisi diversioone kodeeritud käsklustega. Käsklused on kavas kodeerida selliselt, et nad, minnes mööda teadvuse kontrolli‑ funktsioonidest, jõuaksid otse alateadvu‑ sesse. Alateadvusesse jõudnud käsklust tajub inimene kui enda mõtet. Selliselt sunnitakse inimesi käituma teatud kind‑ lal moel (näiteks põgenema). Selliseid eksperimente on varem läbi viidud akus‑ tiliste vahenditega, kus kodeeritud käsk‑ lused olid peidetud muude helide sisse. Helisignaal kõlas nagu häälestamata raa‑ dio või oli maskeeritud muusikaga. Väi‑ detavalt olid katsete tulemused edukad. Kontrollitavate efektidele projekti motoks on «Parim viis lahingu võitmi‑ seks on sundida vastast tegema seda, mida ta teha ei taha». Projekti täismahu‑ line kasutuselevõtt on planeeritud aas‑ tatesse 2020–2050. Lahingustrateegias on kõnealused relvad mõeldud täien‑ dama relvi, millega rünnatakse vastase elektroonikaseadmeid.

Sõdur NR 1 (69) DETSEMBER 2012

mittesurmavast relvast 2001. aastal aja‑ kiri Wired News. Meedias on aktiivse tõrjesüsteemiga seoses kasutatud termi‑ nit «valukiired». Valukiirte toimel tekib vaenlase sõduritel reflektoorne vajadus võimalikult kiiresti põgeneda. Katseid läbi viinud teadlased nimetasid seda goodbye’ efektiks. Tegemist on mikro‑ lainerelvaga, mis on võimeline kiirgama väga kitsast ja võimast elektromagnet‑ lainete voogu sagedusega 94 GHz. Taba‑ des inimest, tekitab valukiir tugeva põ‑ letusetunde – justkui oleks naha pinnale tilkunud sulametalli. Katsetuste käigus saavutati valulävi umbes kolme sekun‑ diga, ükski katsealune ei pidanud vastu üle viie sekundi. Erinevalt mikrolaineah‑ judes kasutatavast 12 cm lainepikkusest on siin palju väiksema läbitungimisvõi‑ mega 3 mm lained.21 Seda parameetrit tuuakse esile, et rõhutada relva humaan‑ set aspekti. Igasugune mõju lakkas kohe pärast mõjupiirkonnast väljumist. Tek‑ kivale valule vaatamata pole valukiire tabamusel senistel andmetel tõsisemaid tagajärgi. Vaid harvadel juhtudel esines nahal punetusi. Sellise lainepikkusega mikrolained ei tungi nahas sügavamale kui 0,4 mm ning 83% kiiritusenergiast neeldub naha pinnal. Katsed vabatahtlikega viidi läbi 2001. aasta oktoobris Kirtlandi len‑ nuväebaasis New Mexico osariigis. Katsete tulemused äratasid suurt huvi politsei eriüksustes. Neile tundus pae‑ luvana perspektiiv kasutada valukiiri rahvahulkade laialiajamiseks. Seadme katsetamisel olid vabatahtlikeks heas füüsilises vormis sõjaväelased, kes eel‑ nevalt läbisid põhjaliku instrueerimi‑

Maastikuautole Hummer monteeritud seade System 1

Detsember 2012  
Detsember 2012  

Eesti sõjandusajakiri

Advertisement